Seletuskiri

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Seletuskiri"

Väljavõte

1 Vabariigi Valitsuse määruse Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning vähendatakse kaitstava ala suurust. Jalase maastikukaitseala asub Rapla maakonnas Rapla vallas Lipstu, Jalase, Koikse ja Palamulla külas ning Märjamaa vallas Ohukotsu, Kõrvetaguse, Riidaku ja Ülejõe külas. Osa Lipstu nõmmest võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 3. detsembri a otsusega nr 794 Maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta. Rapla Rajooni RSN Täitevkomitee 18. augusti a otsusega nr 92 Looduskaitse kohta Rapla rajoonis võeti kaitse alla Sõbesoo (Jalase) järv. 26. jaanuari a otsusega nr 26 Kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektide kinnitamine Rapla rajooni territooriumil võeti kaitse alla Iietse künnapuud ning Rapla Maakonnavalitsuse 18. septembri a määrusega nr 158 Jalase küla kaitseala moodustamine ja põhimääruse kinnitamine võeti kaitse alla Jalase küla ja selle ümbrus. Vabariigi Valitsuse 17. juuni a määrusega nr 180 Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri moodustati Jalase maastikukaitseala ning kinnitati selle kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus. Vastavalt looduskaitseseaduse 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse 13 lõike 1 alusel olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning vähendatakse kaitstavat ala. Muudatuse on tinginud vajadus tagada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, , lk 7 50, edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud metsa- ja sooelupaigatüüpide kaitse. Moodustatav kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustikku kuuluva Jalase loodusala. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Sander Laherand (tel , Eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise juhtivspetsialist Riina Kotter (tel , e-post Eksperdihinnangu on andnud Uudo Timm, eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel , e-post ja Advokaadibüroo FORT vandeadvokaat Margus Kõiva (tel , e-post Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel , e-post

2 Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel , e-post 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta loodusmaastikke, kaitsealuseid liike ja traditsioonilisi külamaastikke. Kaitsealal kaitstakse elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid 6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubjaallikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Elupaigatüübi nimetuse järel sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. Kaitsealal kaitstakse kaitsealuseid taimeliike, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need on II kaitsekategooriasse kuuluvad kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. Esthonica) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum). Samuti kaitstakse kaitsealal kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need on II kaitsekategooriasse kuuluvad laululuik (Cygnus cygnus), laanerähn (Picoides tridactylus) ja metsis (Tetrao urogallus). Teistest kaitsealustest liikidest kaitstakse taimeliike ja nende elupaiku, milleks on I kaitsekategooriasse kuuluv püstkivirik (Saxifraga adscendens) ning II kaitsekategooriasse kuuluvad müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), tõmmu käpp (Orchis ustulata) ja koldjas selaginell (Selaginella selaginoides). Kaitsealustest seeneliikidest kaitstakse II kaitsekategooriasse kuuluvat kroonliudikut (Sacrosphaera coronaria) ja tema elupaika. Looduskaitseseaduse 7 kohaselt on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Samuti on kaitse alla võtmise eelduseks linnu- või loodusdirektiivi rakendamise vajadus. Jalase maastikukaitseala kaitse all olemise eeldusteks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus, haruldus, tüüpilisus ja ajaloolis-kultuuriline väärtus ning loodusdirektiivi rakendamine. Kaitseala loodusmaastike all mõeldakse alasid, mis on tekkinud looduslike tegurite toimel. Jalase maastikukaitsealaga kaitstakse ja väärtustatakse eelkõige metsa-, loo-, ja sookooslusi. Mitmekesine maastik on vaheldusrikas ka geoloogiliste objektide, nagu karstialade rohkuse 2 (32)

3 poolest. Traditsioonilise külamaastiku kaitsega säilitatakse alale iseloomulikku asustusstruktuuri ja hoitakse pärandmaastikku ehk poollooduslikke kooslusi, mis on tekkinud inimese ja looduse kaua kestnud ühistegevusel. Kaitse-eesmärk saavutatakse, kui ala kõlvikuline jaotus ei muutu oluliselt ning olemasolev asustusstruktuur säilib. Loodus- ja traditsiooniliste maastike vaheldumine annab alale ajaloolis-kultuurilise väärtuse. Haruldased ja ohustatud on kaitsealal asuvad looduslikud ja poollooduslikud magevee-, niidu-, paljandi-, metsa- ja sookooslused, mis on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate elupaigatüüpidena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Turba ja humiinhapete tõttu pruuniveelised huumustoitelised järved ja järvikud (3160) on tüüpilised rabaaladele ning rikkad haruldastest põhjapoolse levikuga plankteritest. Seda elupaigatüüpi ohustab enim rabade kuivendamine. Kaitsealal asuvad sellised veekogud Sõbessoo soostiku keskosas rabalaugaste ja rabajärvedena. Poollooduslikud kooslused on olulised liigirikkuse kandjad. Kuna need säilivad vaid mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes, on nende püsimajäämine ohustatud. Kuivad niidud lubjarikkal pinnal (*olulised käpaliste kasvukohad 6210) on aruniidud, mida leidub peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel ning Põhja-Eesti lavamaal. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud liigirohked aruniidud kuivadel ja poolkuivadel lubjarikastel muldadel, samuti sürjaniidud mõlemad on olulised käpaliste kasvukohad. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) on lubjavaesel pinnal paiknevad poollooduslikud pärisaru- ja paluniidud. Üldiselt on kooslus liigirikas. Jalasel leidub seda elupaigatüüpi väga väikesel, u 1 ha suurusel alal. Loodude ehk alvarite (6280*) hulka kuuluvad väga õhukese mullakihiga paepealsed alad, mis on enamasti väga kuivad või kuivad kasvukohad. Kaitsealal asuvad need väga esindusliku kooslusena Abrumetsa sihtkaitsevööndis. Sinihelmikakoosluste (6410) hulka kuuluvad liigivaesed soostunud niidud ja liigivaesed madalsood. Jalasel on inventeeritud üks selline kooslus kaitseala lõunaosas. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) on kooslused, mida on kunagi mõõdukalt väetatud ja kultuuristatud, mistõttu nende liigiline koosseis on vaesem. Need niidud rikastavad eelkõige maastikku ja on puhveralaks. Kaitsealal leidub neid vähesel määral Jalase piiranguvööndis, kaitseala lõunaosas. Puisniitude (6530*) hulka arvestatakse avatud niidulapid, mis vahelduvad väikeste puudesalude ja põõsastikega. Sel moel loodud mitmekesised valgus- ja niiskustingimused võimaldavad kõrvuti kasvada nii niidu- kui ka metsataimedel. Puudest kasvab sageli laialehiseid liike (tamme, saart, pärna, vahtrat), rohurindes on palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, sealhulgas käpalisi. Eesti puisniidud on väga liigirikkad. Puisniidud on kujunenud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ning karjatamise koosmõjul. Põhiline oht puisniitudele on võsa ja metsa pealetung juhul, kui lakkab tavapärane majandustegevus: puisniitude ilme ja taimkate püsivad vaid siis, kui neid järjepidevalt niidetakse. Kaitsealal leidub puisniitu eelkõige Jalase piiranguvööndis. Soo- ja rabaelupaigatüübid on turbakaevandamise ja kuivendamise tõttu ohustatud kõikjal oma levikualal. Rabad (7110*) on ohustatud peamiselt kuivendamise, kuid ka turbakaevandamise tõttu. Looduslikke rabasid on Euroopas, välja arvatud Soomes ja Rootsis, säilinud vähe. Jalasel on rabad kõige enam levinud elupaigatüüp ning seda leidub enim Sõbessoo ja Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis. Rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120) tüüpi kuuluvad sellised 3 (32)

4 alad, mille veerežiimi on võimalik parandada ja kus võib eeldada järgneva 30 aasta jooksul turba tekkeks vajaliku taimestiku taastumist. Seda elupaigatüüpi on Jalasel inventeeritud Sõbessoo loode- ja kaguosas. Mitmekesiseid taimekooslusi hõlmavaid siirde- ja õõtsiksoid (7140) leidub kõigis suuremates sookompleksides väikeste kildudena, mis asuvad tavaliselt madalsoode- ja rabaalade vahel. Ka neid kooslusi ohustab eelkõige veerežiimi muutmine. Jalasel on siirdesood Sõbessoo raba ümbruses. Nokkheinakooslused (7150) on Eestis rabaälvestes, väljaspool rabasid võib neid kooslusi olla väga väikeste fragmentidena. Allikad ja allikasood (7160) paiknevad seal, kus põhjavesi voolab või immitseb maapinnale nõlvade ja veerude jalamil või veekogude kaldaalal. Rikkumata allikasoid on Eestis järele jäänud üsna vähe. Nõrglubja-allikad (7220*) hõlmavad allikaid, kus moodustub nõrglubi. Elupaigatüüpi liigirikkad madalsood (7230) kuuluvad aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood ja soostunud niidud. Need on väga tundlikud kuivendamise suhtes ja seetõttu kergesti kahjustatavad. Kaitsealal asuvad suuremad madalsooalad Illesoo ümbruses Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis. Plaatlood (8240*) on äärmiselt kuiv elukoht, kuid kevaditi võivad lohud siiski täituda veega. Seda elupaigatüüpi eristatakse lubjakivide avamusaladel, kus väga õhuke mullakiht katab paekivi vaid osaliselt. Kaitsealal on selle elupaigatüübi väga esinduslik ala Lipstu nõmmel ja Oodava sihtkaitsevööndis. Vanad loodusmetsad (9010*) on väga laia mahuga elupaigatüüp, mida on mujal Euroopas hakatud nimetama läänetaigaks ja mis hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi, aga ka looduslikult uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. Vanades loodusmetsades leiavad elupaiga paljud ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele iseloomuliku puistuga metsad kadumisohus. Kaitsealal on elupaigatüüp enim levinud Abrumetsa ja Oodava sihtkaitsevööndis. Vanad laialehised metsad (9020*) on looduslikud laialehised metsad, mis moodustavad ülemineku läänetaiga ja nemoraalsete metsade vahel. Iseloomulik on metsakoosluse pikaajaline kasvamine samas paigas, surnud puude rohkus, samblike, seente, putukate ja mullafauna suur liigirikkus. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi kuuluvad metsad suuremas osas sinilille kasvukohatüüpi. Jalasel on seda elupaigatüüpi vähesel määral kaitseala lõunaosas. Elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud (9050) kuuluvad salukuusikud ja kuuse enamusega soostunud puistud. Rohurindes kasvavad kõrgekasvulised lopsakad salutaimed või kõrrelised ja sõnajalad. Seda elupaigatüüpi leidub laiguti üle kaitseala, enim Abrumetsa ja Sõbessoo sihtkaitsevööndis. Soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsi (91D0*) ohustab kuivendamine, samas on mõlemad elupaigatüübid Eestis tüüpilised niisketel aladel levinud kooslused. Soostuvatele ja soo-lehtmetsadele on omane erineva veetasemega laigud ja sellest tulenev taimkatte mosaiiksus. Puid ümbritsevad tavaliselt tüvemättad ning rohkelt on kõdunenud puitu. Elupaigatüüp asub üksikute laikudena üle terve kaitseala. Siirdesoo- ja rabametsad on Jalase maastikukaitsealal kõige levinum metsaelupaigatüüp. Mitmed metsaelupaigatüübid on intensiivse metsamajanduse tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes eespool nimetatud elupaigatüüpe elupaigana või toitumisalana kasutavad. 4 (32)

5 Jalase maastikukaitseala on rikas haruldaste ja ohustatud linnuliikide poolest ning on oluline taigavööndi soolinnustiku ala Eestis (Leibak 2006). Kaitse-eesmärgiks on nimetatud kolm linnuliiki. Laululuik (Cygnus cygnus) kuulub II kaitsekategooriasse, keda ei ole veel hinnatud punase nimestiku alusel. Inimpelgliku liigina eelistab ta pesitseda rabajärvedel ja vanades turbakarjäärides, samuti rohketoitelistel taimestikurikastel ja varjulistel sisemaa järvedel. Liigi esimene pesitsus registreeriti Eestis aastal. Kui eelmisel sajandil oli liik veel harv haudelind, siis nüüdseks on tema arvukus pidevalt suurenenud aastal hinnati pesitsejate arvuks paari, aasta seisuga hinnati see juba paari peale ning liigi arvukus suureneb kiiresti (Luigujõe, L. Aasta lind on luik. Eesti Loodus 58 (2); Hirundo 26: , 2013). Laanerähn (Picoides tridactylus) ehk kolmvarvasrähn on rähniliste sugukonda kuuluv II kaitsekategooria linnuliik, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohustatud seisus. Laanerähn on levinud üle terve Eesti ja meie linnud on üldjuhul paiksed. Laanerähn eelistab vanemaid puistuid, milles on rohkelt kuivanud puid, eelistatult kuuski. Eestis hinnatakse laanerähni pesitsusaegset arvukust paarile (Hirundo 26: , 2013). Eestis väheneb laanerähni arvukus elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel. Metsis (Tetrao urogallus) on järjepidevalt väheneva arvukusega II kaitsekategooriasse kuuluv kanaline, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohualtis seisus. Eestis aasta läbi elav metsis eelistab mängupaigaks vanadest mändidest koosnevaid puistuid, mis asuvad sageli rabaäärsetes metsades. Metsise arvukust on tunduvalt vähendanud raied liigi mängualadel ja nende ümbruses, sobivate elupaikade kuivendamine ning väikekiskjate suur hulk. Metsisekukkede arvukus on viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud, aastal oli teada 388 asustatud metsisemängu ja mängivat isalindu (Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, Tiit Randla jt, 2015). Kaitsealal on eesmärgiks seatud 16 kaitsealuse taimeliigi ja ühe kaitsealuse seeneliigi kaitse. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kasvab varjukates laane- ja salumetsades, vähem sooja lodumetsades, puisniitudel ja põõsastikes. Taim on lubjalembene ja eelistab huumusrikast parasniisket mulda ja poolvarju. Kaunis kuldking kuulub II kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohulähedane liik, mille arvukus väheneb. Eestis leidub kuldkinga hajusalt igal pool, harvem Lõuna-Eestis. Ohutegurid on metsamajanduslik ja põllumajanduslik tegevus ning taimede noppimine. Kaitsealal on kuldkinga leiukohad inventeeritud Abrumetsa sihtkaitsevööndis ja Jalase piiranguvööndis. Soohiilakas (Liparis loeselii) kasvab peamiselt lubjarikastes soodes, soistel ja õõtsikulistel jõe- ja järvekallastel. Eestis leidub taime paiguti, tavalisem on liik Lääne-Eesti rannikul. Soohiilakas kuulub II kategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohualdis liik, mille arvukus väheneb. Ohutegurid on soode kuivendamine ja turba võtmine. Palu-karukell (Pulsatilla patens) on haruldane II kaitsekategooriasse kuuluv tulikaline, mis on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohulähedases seisus ja mille arvukus on stabiilne. Enne lehtede väljaarenemist õitsev sinakasvioletsete õitega palu-karukell eelistab 5 (32)

6 elupaigana hõredaid valgusküllaseid kuivi metsi ja põlendikke. Eestis leidub liiki hajusalt igal pool, välja arvatud läänesaartel. Mõõdukat inimtegevust vajavat palu-karukella ohustab sobilike metsade kinnikasvamine ja lageraie, vähesemal määral noppimine ja metssigade tegevus (Palukarukella kaitse tegevuskava eelnõu, Ülle Kukk 2011). Kaitsealal on palu-karukella leitud Abrumetsa sihtkaitsevööndist. Eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp Esthonica) kasvab madalsoos ja rohketoitelistel soostuvatel niitudel. Eestis leidub taime ainult mandriosas, rohkem Rapla- ja Harjumaal. Eesti soojumikas on II kaitsekategooriasse kuuluv liik, Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) järgi on liik ohulähedane ja selle arvukus on stabiilne. Ohutegurid on niitude ja karjamaade võsastumine, soode kuivendamine ja turba võtmine. Kaitsealal leidub liiki Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis ja Jalase piiranguvööndis. Püst-linalehik (Thesium ebracteatum) kasvab niitudel, puisniitudel ja nõlvadel. Eestis esineb seda paiguti Loode- ja Kesk-Eestis. Püst-linalehik on II kaitsekategooriasse kuuluv liik, Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on niitude ja karjamaade võsastumine. Kaitsealal on püst-linalehikut leitud kaitseala ulatuses sobivatest kuivadest kasvukohtadest. Müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria) kasvab paepragudes ja paemüüridel. Eestis leidub taime harva, peamiselt Lääne-Eestis. Taim kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis, arvukuse hindamiseks andmed praegu puuduvad. Ohutegurid on tallamine ja kaevandamine. Kaitsealal on liik registreeritud Abrumetsa sihtkaitsevööndis ja Lipstu nõmmel. Pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) kasvab paepragudes ja kivimüüridel. Eestis leidub liiki harva ning peamiselt Lääne-Eesti saartel ja mandri loodeosas. Taim kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on tallamine ja kaevandamine. Kaitsealal on liik inventeeritud Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis. Täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta) kasvab lubjarikastel soistel niitudel ja puisniitudel, Eestis leidub seda väga harva, peamiselt Lääne-Eestis. Taim kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis, arvukuse hindamiseks on andmed praegu puudulikud. Ohutegurid on soode kuivendamine, turba võtmine ja niitude kinnikasvamine. Kaitsealal on liik inventeeritud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis. Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) kasvab soistel niitudel ja allikasoodes. Eestis on taim levinud kõikjal hajusalt. Russowi sõrmkäpp kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on soode kuivendamine ja turba võtmine. Kaitsealal on liik inventeeritud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis ja Jalase piiranguvööndis. Sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana) kasvab kuivadel nõlvadel, metsaservadel ja loometsades. Eestis leidub taime paiguti, peamiselt Põhja-Eestis. Sile tondipea kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis ja 6 (32)

7 selle arvukus väheneb. Ohutegurid on niitude kinnikasvamine ja võsastumine. Kaitsealal on liik registreeritud Lipstu nõmmel ja Abrumetsa sihtkaitsevööndis. Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima) kasvab lubjarikastes allikasoodes ja soistel puisniitudel. Eestis leidub teda harva, peamiselt Lääne-Eestis. Liik kuulub II kategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on soode kuivendamine ja turba võtmine. Kaitsealal on lõhnavat käoraamat inventeeritud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis. Kärbesõis (Ophrys insectifera) kasvab niisketel niitudel, allikasoodes ja lookadastikes. Eestis leidub taime paiguti, põhiliselt Lääne- ja Loode-Eestis ja saartel. Kärbesõis kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohulähedane ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on karjamaade ja niitude võsastumine ning soode kuivendamine. Kaitsealal on kärbesõit inventeeritud Jalase piiranguvööndis ja Oodava sihtkaitsevööndis. Jumalakäpp (Orchis mascula) kasvab lubjarikastel kuivematel niitudel ja puisniitudel. Eestis leidub taime läänesaartel ja mandri läänerannikul, mujal harva. Jumalakäpp kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohulähedane ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on niitude ja karjamaade kinnikasvamine ja võsastumine. Kaitsealal on jumalakäppa inventeeritud Lipstu nõmmel. Tõmmu käpp (Orchis ustulata) kasvab kuivadel niitudel ja puisniitudel ning kadastikes. Eestis leidub tõmmut käppa harva, peamised leiukohad on Lääne-Eestis. Taim kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohustatud ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on karjamaade ja heinamaade võsastumine. Kaitsealal on liik inventeeritud Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis. Püstkivirik (Saxifraga adscendens) kasvab paekividel ja loodudel. Eestis on taim levinud Põhja- Eestis ja on haruldane. Taim kuulub I kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohustatud ja selle arvukus väheneb. Kaitsealal on püstkivirik inventeeritud Lipstu nõmmel ja Abrumetsa sihtkaitsevööndis. Koldjas selaginell (Selaginella selaginoides) kasvab niisketel niitudel ja soomätastel. Eestis leidub teda harva Loode- ja Põhja-Eestis. Taim kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohustatud ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on põllumajandus, soode kuivendamine ja turba võtmine. Kaitsealal on liik inventeeritud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis. Kroonliudik (Sacrosphaera coronaria) on II kaitsekategooriasse kuuluv seeneliik, Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis ja selle arvukus on stabiilne. Seene viljakeha ei moodustu igal aastal, seda leidub harva maist juulini Põhja- ja Lääne-Eestis loopealsetes oksametsades. Ohutegurid on korjamine ja kogumine. Tegemist on ohtlikult mürgise seenega. Kaitsealal on kroonliudik inventeeritud Oodava ja Abrumetsa sihtkaitsevööndis. Loodusdirektiivi rakendamine 7 (32)

8 Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaigatüüpe ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Jalase maastikukaitseala kuulub Jalase loodusala koosseisus üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura Loodusala eesmärk on Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Kaitseeesmärkideks seatud elupaigatüüpide (huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid 6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)) ning taimeliikide (kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. Esthonica) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum)) kaitse on ühtlasi ka Eesti riigi rahvusvaheline kohustus. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Jalase maastikukaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud looma-, taime- ja seeneliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus või ka neile liikidele, kelle elupaiga eelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse sellel alal on loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitseeeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel sisustatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärgi saavutamist (LKS 14 lõige 2) LKS -s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS -s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Teadaolevatest kaitsealustest linnuliikidest, mida kaitseala kaitse-eesmärgiks ei ole seatud, asuvad kaitsealal III kaitsekategooriasse kuuluvad hoburästas (Turdus viscivorus), musträhn (Dryocupus martius), mudatilder (Tringa glareola), nõmmelõoke (Lullula arborea) ja suurkoovitaja (Numenius arquata). Keskkonnaregistri järgi jääb alale ka I kaitsekategooriasse kuuluva must- 8 (32)

9 toonekure (Ciconia nigra) pesapaik, kuid antud pesa kasutas must-toonekurg viimati aastal. Kunagine must-toonekure pesamets (Ohukotsu) asub Sõbessoo sihtkaitsevööndis. Kuna elupaiga säilimine on tagatud sihtkaitsevööndi kaitsekorraga, siis liiki eraldi eesmärgiks ei seata. Taimeliikidest on kaitsealal registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluvad harilik ungrukold (Huperzia selago), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), suur käopõll (Listera ovata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), vööthuul sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), soo-neiuvaip (Epipactis helleborine), harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa), must tuhkpuu (Cotoneaster niger) ja künnapuu (Ulmus laevis). III kaitsekategooria seeneliikidest on kaitsealal registreeritud kuld-soverbiell (Sowerbyella imperialis). Nende liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS -s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks Kaitse alla võtmise otstarbekus Maastikuliselt paikneb Jalase maastikukaitseala Harju lavamaal. Kõrgemad paelavad vahelduvad seal sootasandikega, eripäraks on karstivormide rohkus. Ala jätkuv kaitse all hoidmine on oluline maastikuilme, raba- ja soomaastiku funktsioneerimise säilimise, kaitsealuste liikide ning loodusdirektiivi mageveekogu, niidu-, metsa- ja sooelupaigatüüpide kaitse eesmärgil. Esmased registreeritud andmed ala loodusväärtuste kohta pärinevad aastate lõpust, kui Lipstu nõmme uuris botaanik T. Lippmaa. O. Abner on uurinud Rapla maakonna sookaitsealade haruldasi taimekooslusi ja liike aastate alguses (Abner, Botaanilisi teateid meie rabadest, 1992) aastal inventeeriti sooalasid Jalase maastikukaitsealal Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel (Sarv, 2010). Jalase maastikukaitseala viimased suuremad inventuurid on toimunud Natura pilootprojekti käigus aastal. Märgalasid on inventeerinud Eestimaa Looduse Fond 1990ndatel ja aastal. Poollooduslikke kooslusi on inventeerinud peamiselt Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Ülle Anderson pärast aastat. Inventeeritud elupaigatüüpidest (seisuga ) moodustab elupaigatüüp huumustoitelised järved ja järvikud (3160) kaitsealast 0,1% (2,4 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on C (arvestatav). Kaitsealale jääb hooldamist vajavaid poollooduslikke kooslusi umbes 30 ha. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) moodustavad kaitsealast 0,1% (1,4 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B C (esinduslik kuni arvestatav). Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) moodustavad kaitsealast 0,02% (0,7 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B C (esinduslik kuni arvestatav). Lood (6280*) moodustavad kaitsealast 0,3% (7,5 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on A (väga esinduslik). Sinihelmikakooslused (6410) moodustavad kaitsealast 0,2% (6,5 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B (esinduslik). Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) moodustavad kaitsealast 0,1% (2,3 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B C (esinduslik kuni arvestatav). Puisniidud (6530*) moodustavad kaitsealast 0,5% (13,3 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B C (esinduslik kuni arvestatav). 9 (32)

10 Rabad (7110*) moodustavad kaitsealast 12,3% (337,1 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on A (väga esinduslik). Rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) moodustavad kaitsealast 3,2% (87,8 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on A C (väga esinduslik kuni arvestatav). Siirde- ja õõtsiksood (7140) moodustavad kaitsealast 1,4% (38,3 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B (esinduslik). Liigirikkad madalsood (7230) moodustavad kaitsealast 6,2% (169,2 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B (esinduslik). Elupaigatüüpide nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160) ning nõrglubja-allikad (7220*) kohta inventeerimisandmed puuduvad. Plaatlood (8240*) moodustavad kaitsealast 1% (29,4 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on A (väga esinduslik). Vanad loodusmetsad (9010*) moodustavad kaitsealast 8,8% (240,8 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B C (esinduslik kuni arvestatav). Vanad laialehised metsad (9020*) moodustavad kaitsealast 0,05% (12,3 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on C (arvestatav). Rohunditerikkad kuusikud (9050) moodustavad kaitsealast 6,4% (173,5 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B C (esinduslik kuni arvestatav). Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) moodustavad kaitsealast 2,6% (71,7 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on A C (väga esinduslik kuni arvestatav). Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) moodustavad kaitsealast 8,8% (241,2 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on A B (väga esinduslik kuni esinduslik). Jalase maastikukaitseala soode linnustikust on ülevaate koostanud A. Leivits aastal inventeeriti Jalase suuremate soode (Sõbessoo) linnustikku riikliku seire käigus. Metsise asustus jääb kaitsealal Kõrvetaguse sihtkaitsevööndisse. Seal asuvad ka ametlikult registreeritud kolm metsisemängu (Kõrvetaguse 1, 2 ja 3), millel on tehtud seiret aastast aasta vaatluse järgi oli Kõrvetaguse 3 mängualal kolme kukega mäng ning Kõrvetaguse 1 ja 2 alal mõlemal ühe kukega mäng aastal mängis Kõrvetaguse 1 ja 2 alal mõlemal kaks kukke (Metsise mängud, aasta aruanne, Keskkonnaagentuur 2017). Laanerähni pesitsemine registreeriti kaitsealal aastal Abrumetsa sihtkaitsevööndis, pesamets on olnud asustatud ka aastal. Lisaks on teine laanerähni territoorium registreeritud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis aastal. Laululuige pesitsemine Sõbessoo sihtkaitsevööndis registreeriti aastal. Taimeliikidest on kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud kaunis kuldking, soohiilakas, palu-karukell, eesti soojumikas, püst-linalehik, müür-raunjalg, pruun raunjalg, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, sile tondipea, lõhnav käoraamat, kärbesõis, jumalakäpp, tõmmu käpp, püstkivirik ja koldjas selaginell. Kaitsealuseid taimeliike on inventeerinud Olev Abner (1997 ja 2010), Eesti Orhideekaitse Klubi (Kull, 2009) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (2013). Kaunis kuldking on kaitsealal kaardistatud kahe suurema kasvualaga, millest suurem, 30 ha suurune ala jääb Abrumetsa sihtkaitsevööndisse. Esimest korda leiti liik sealt aastal ja aastal loendati seal 119 isendit. Kogu Abrumetsa ulatuses leidus kaunist kuldkinga hajusalt veelgi. Teine, 7 ha suurune kasvuala on kaardistatud aastal Jalase piiranguvööndis. Soohiilakas on Jalase loodusala kaitse-eesmärgiks, tema kasvukohad kaitsealal vajavad täpsustamist. Esinduslikke ja sobivaid kooslusi on liigile piisavalt ja liigi kasvamine alal on tõenäoline. 10 (32)

11 Palu-karukell on kaitsealal kaardistatud seitsmes leiukohas, millest suurim hõlmab kogu Lipstu nõmme sihtkaitsevööndit. Ülejäänud leiukohad asuvad Abrumetsa sihtkaitsevööndis. Kuigi kogu Lipstu nõmme sihtkaitsevöönd on märgitud palu-karukella kasvualaks, puudub keskkonnaregistris info liigi arvukuse kohta. Abrumetsa sihtkaitsevööndis tehakse palu-karukella regulaarset seiret, mille andmetel levis palu-karukell aastal alal hajusalt ja tema arvukus oli ligikaudu 600 isendit. Eesti soojumikas on levinud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis 106,8 ha suurusel alal ja kuigi tegemist on suure alaga, puudub täpsem info liigi sealse arvukuse kohta. Püst-linalehik on kaitsealal kaardistatud üheksa eri kasvukohana. Sobivaid kasvukohti on Jalase maastikukaitsealal rohkelt ja ilmselt on leiukohti tegelikkuses rohkem. Jalase piiranguvööndi leiukoht on varem olnud kõige esinduslikum, seal loendati aastal hinnanguliselt isendit, kuid aasta seire käigus nenditi, et niit (elupaigatüüp 6210*) kasvab kinni, ja seire käigus ei leitud ühtegi isendit aastal leiti siiski 800 taime ja aastal 20 taime. Oodava sihtkaitsevööndis loendati aastal 150 isendit ning Abrumetsa ja Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis loendati aastal mõnisada taime. Müür-raunjalg on kaardistatud Lipstu nõmmel ja Jalase piiranguvööndi metsas. Piiranguvööndi leiukohas on loendatud 13 müür-raunjala isendit puurinde tihenemise tõttu on populatsioonid kadumas. Lipstu nõmmelt on leitud 500 müür-raunjala taime. Tegemist on heas seisus populatsioonidega ja inimmõju puudub. Üks müür-raunjala populatsioon jääb veel Abrumetsa sihtkaitsevööndisse, kus aastal loendati 100 taime. Pruun raunjalg on registreeritud Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis ja Jalase piiranguvööndi metsas. Piiranguvööndi leiukohas asub üks pruuni raunjala puhmik. Puurinde tihenemise tõttu on populatsioon kadumas. Lipstu nõmmelt on leitud 13 pruuni raunjala taime. Tegemist on heas seisus populatsiooniga ja inimmõju puudub. Täpiline sõrmkäpp on kaardistatud Kõrvetaguse raba servas asuvas metsas. Leiukoht asub Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis ja see kaardistati aastal. Keskkonnaregistris puudub täpsem info liigi arvukuse kohta. Russowi sõrmkäpp on kaardistatud kaitsealal kahes kohas Kõrvetaguse raba piiril liigirikkas madalsoos. Mõlemad leiukohad jäävad Kõrvetaguse sihtkaitsevööndisse. Suurem kasvukoht on 0,2 ha ning aastal loendati üle 60 taime ja kasvukoha seisundit hinnati heaks. Sile tondipea kasvab Lipstu nõmme, Abrumetsa ja Oodava sihtkaitsevööndis kokku on kaitsealal kuus leiukohta, millest neli on elujõulise populatsiooniga. Kaks populatsiooni jäävad Lipstu nõmme sihtkaitsevööndisse, millest suurem on 1000 isendiga (loendus aastal), teise populatsiooni seisundit hinnati aastal elujõuliseks, kuid arvukust ei hinnatud. Abrumetsa sihtkaitsevööndis on samuti kaks suurt populatsiooni: 500 ja 600 isendit. Oodava sihtkaitsevööndist leiti aastal 20 taime. Tegemist on Raplamaa sümboltaimega. 11 (32)

12 Lõhnavat käoraamat on registreeritud kahes kohas Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis. Suurem leiukoht on 5,9 ha suurune, kus 0,5 ha suuruse alal loendati aastal üle 230 isendi. Kasvukoha seisund oli hea. Teise leiukoha puhul on tegemist üksiku taime vaatlusega, mis leiti aastal. Kärbesõis on kaitsealal inventeeritud kahes kohas: Oodava sihtkaitsevööndis ja Jalase piiranguvööndis. Viimase kasvuala pindala on 5 ha ja kuigi tegemist on suure alaga, puuduvad hinnangud liigi arvukuse kohta. Kärbesõit on leitud sealt nii kui ka aastal. Teises leiukohas on aastal leitud 15 eksemplari 50 m² suuruselt alalt ja ala seisundit hinnati heaks. Jumalakäpp on kaitsealal registreeritud neljas kohas, millest kolm jäävad Lipstu nõmme sihtkaitsevööndisse ja üks leiukoht Abrumetsa sihtkaitsevööndisse. Abrumetsa sihtkaitsevööndis asub ka jumalakäpa seirepunkt, kus aastal loendati üheksa isendit ja märgiti, et inimmõju liigile puudub. Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis asuvad kaks leiukohta on kaardistatud aastal, kuid hilisemad vaatlusandmed keskkonnaregistris puuduvad. Lipstu nõmme kolmandal leiukohal kaardistati aastal 32 isendit ja kogu nõmmel leidus neid hajusalt veelgi. Tõmmu käpp on registreeritud Abrumetsa sihtkaitsevööndis. Abrumetsa kasvukoht on 6,6 ha. Liik on kaardistatud aastal ja kuigi tegemist on suure kasvualaga, ei ole arvukust hinnatud, on ainult märgitud, et taimed on kidurad. Püstkivirik on kaitsealal registreeritud kuues kohas, millest neli asuvad üksteise läheduses Abrumetsa sihtkaitsevööndis ja kaks leiukohta asuvad üksteise läheduses Sõbessoo ja Lipstu nõmme sihtkaitsevööndi piiril. Kõige esinduslikum neist on Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis Sõbessoo järveni viiva tee ääres, kus 0,5 ha suurusel alal loendati aastal 214 isendit aastal loendati seal 150 isendit. Teised leiukohad kaitsealal on vähem esinduslikud ja liigi arvukus on aastatega vähenenud. Ühes Abrumetsa sihtkaitsevööndis asuvas leiukohas loendati aastal 500 eksemplari, kuid kümme aastat hiljem üksnes kaheksa eksemplari. Kahelt raiesmikult on aastal leitud püstkiviriku isendeid. Koldjas selaginell on kaitsealal registreeritud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis aastal leidus liiki keskmise ohtrusega, aastal oli arvukus 321 eksemplari ja aastal hinnati populatsiooni suuruseks taime. Seeneliikidest on kaitsealal kaitse-eesmärgiks kroonliudik, mis leiti kaitsealal esimest korda aastal (määratud E. Parmasto poolt). Liik on registreeritud Abrumetsa ja Oodava sihtkaitsevööndis. Lisaks eespool kirjas olevale on Jalase maastikukaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud asjaoluga, et tegemist on ülepinnaliselt Natura võrgustikku kuuluva alaga. Kaitseala asub täielikult Jalase loodusalal Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaitseala suurimad väärtused on hästi säilinud looduslikud ja poollooduslikud kooslused, mille kaitse on tagatud ainult siis, kui alal säilib kaitseala režiim. Jalase maastikukaitsealal on väga 12 (32)

13 esinduslik kaitsealuste taimeliikide levikuala ning mitme haruldase ja ohustatud linnuliigi elupaik. Samas moodustab suure osa alast nii pärand- kui ka kultuurmaastik (sh Jalase küla), mistõttu on valitud kaitstava loodusobjekti tüübiks maastiku-, mitte looduskaitseala. Ala ei saa kaitsta hoiualana, kuna hoiuala kaitsekord ei võimalda kaitsta kooslusi tervikuna. Hoiualale ei koostata kaitse-eeskirja, mis on paljude erinevate kaitseväärtuste olemasolu korral kaitserežiimi täpsustamiseks vajalik. Samuti ei võimalda hoiuala kaitsekord mitme eri rangusega vööndi moodustamist, mis on sellel alal vajalik, et rakendada konkreetse kaitse-eesmärgi ökoloogilisi nõudlusi arvestavaid piiranguid kaitseala osal, kus need vajalikud on (nt liikumispiirang liikide häirimise vältimiseks pesitsusajal, jahi reguleerimine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid Kaitseala välis- ja vööndite piiride määramisel on lähtutud põhimõttest, et oleks hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ja loodusväätustele vajalik puhver ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (eritasandilised teed, kraavid, metsasihid, mõõdistatud maaüksused). Kaitseala välispiiril olevad kraavid on tsoneeritud kaitsealast välja juhul, kui need külgnevad piiranguvööndiga. Välispiiril olevad kraavid, mis piirnevad sihtkaitsevöönditega, on arvestatud kaitseala osaks. Välispiiril olevad sihid ja teed on arvatud kaitseala koosseisust välja. Kaitseala piir ja vööndite piirid on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : ) ja maakatastri andmeid. Võrreldes endise Jalase maastikukaitseala pindalaga (2743,1 ha) väheneb kaitseala pindala 2728,2 ha-ni, st 14,9 ha võrra. Vähenemine toimub Jalase piiranguvööndis (peamiselt Koikse küla), kuna oluliste kaitseväärtuste puudumise tõttu arvatakse eramaaüksustel ja riigimaal kultuuristatud rohumaad osaliselt kaitsealalt välja. Kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe pole nendel aladel inventeeritud. Välispiiri korrigeerimised puudutavad peamiselt kaitseala välispiiri ühildamist vahepeal katastrisse kantud katastriüksuste piiridega ning looduses paremini jälgitavate objektidega (näiteks metsasihid, kraavid ja teed) ning uue põhikaardiga vastavusse viimisega. Jalase maastikukaitsealal kuulub sihtkaitsevööndisse 2020,7 ha ja piiranguvööndisse 707,5 ha. Võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga, on eelnõukohase määrusega kehtestatav sihtkaitsevööndite pindala suurenenud 173,6 ha võrra, millest 38 ha jääb eramaale. Seda eelkõige suure looduskaitseväärtusega soo- ja metsakoosluste ning ohustatud liikide elupaikade arvel. Samas arvatakse sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse üks 4,4 ha suurune eramaaüksus (65401:002:0640) ja 1,4 ha suurune eramaaüksus (66901:004:0057), millel sihtkaitsevööndi väärilised loodusväärtused puuduvad. Liikumispiiranguga ala ehk Kõrvetaguse sihtkaitsevöönd suureneb 212 ha võrra. Suurenemine toimub Abrumetsa sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi arvelt. Kaitseala maaomandist on eramaad 571,2 ha, riigimaad 2142,1 ha, munitsipaalmaad 1,5 ha ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad 13,4 ha. Eramaa pindala sihtkaitsevööndis on kokku 82 ha. Pindalalised muudatused eramaade osas on järgmised: Piiranguvööndist läheb sihtkaitsevööndisse 38 ha eramaad. Sihtkaitsevööndiga liidetakse eramaad, et tagada elupaigatüüpide liigirikkad madalsood, rohunditerikkad kuusikud, vanad loodumetsad ning siirdesoo- ja rabametsad kaitse, samuti soojumika kaitse. Osaliselt jäävad eramaad ka siiludena riigimaade vahele. Samas 13 (32)

14 arvatakse sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse 8,7 ha sellist eramaad, mille loodusväärtused ei vaja säilimiseks sihtkaitsevööndi kaitsekorda. Kaitse alt arvatakse välja 1,6 ha sihtkaitsevööndis olevat eramaad ja 4,7 ha piiranguvööndis olevat eramaad. Kaitse alt arvatakse välja alad, kus loodusväärtusi ei esine (kultuurrohumaad), või on tegemist lihtsalt põhikaardi järgi piiri korrigeerimisega. Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale koosneb kaitseala viiest sihtkaitsevööndist (Abrumetsa, Kõrvetaguse, Lipstu nõmme, Oodava, Sõbessoo) ja ühest piiranguvööndist (Jalase). Sihtkaitsevööndirežiim on vajalik kaitsealuste liikide elupaikade ning metsa- ja sookoosluste säilimiseks ning loopealsete, puisniitude ja teiste poollooduslike koosluste kaitseks. Piiranguvööndisse jäävad peamiselt piirkonna majanduslikult kasutatavad alad, õue- ja maatulundusmaad. Piiranguvöönd on vajalik, et säilitada väljakujunenud maastikuilmet ja hoida loodusmaastikke looduslähedastena. Piiranguvöönd aitab leevendada negatiivset mõju sihtkaitsevöönditele. Poollooduslike koosluste kaitse piiranguvööndis tagab kaitsekord, mille järgi on kõlviku muutmine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. Ühtlasi ei ole otstarbekas luua väikeseid eraldiseisvaid sihtkaitsevööndeid laialehiste metsade kaitseks, piiranguvööndiga ei lubata sellistes metsades uuendusraiet (säilitatakse püsimetsana). Abrumetsa sihtkaitsevöönd (322,7 ha). Abrumetsa (hooldatav) sihtkaitsevöönd asub kaitseala keskosas. Vööndi moodustab peamiselt RMK kinnistu Vardi metskond 52 (65401:001:0008) ning riigi omandis olevad kinnistud Jalase maastikukaitseala 2 (65401:001:0151), Jalase maastikukaitseala 3 (65401:001:0152) ja osaliselt Jalase maastikukaitseala 6 (66901:004:0201). Vööndi piir kulgeb mööda riigimaa ja eramaa katastripiire, läänepiiril vastu Kõrvetaguse sihtkaitsevööndit, põhjapiiril osaliselt ka mööda metsasihte, mis jäävad vööndist välja. Männiku kinnistu (65401:002:0471) põhjapoolne nurk jääb väikeses ulatuses sihtkaitsevööndisse, kuna kahe vööndi vaheline kraav on arvestatud sihtkaitsevööndi koosseisu, piir kulgeb mööda kraavi serva. Muus osas jääb eelmainitud kinnistu piiranguvööndisse. Vööndis on inventeeritud metsaelupaigatüübid, I, II ja III kaitsekategooria taimede kasvukohad ning metsise elupaik. Kõrvetaguse sihtkaitsevöönd (633,8 ha). Kõrvetaguse (hooldatav) sihtkaitsevöönd asub kaitseala loodeosas. Vöönd hõlmab osaliselt RMK kinnistu Vardi metskond 52 (65401:001:0008), väikeses osas Velise metskond 20 (65401:001:0116), osaliselt Vardi metskond 193 (65401:001:0204), täielikult jäävad vööndisse riigi omandis olevad maad Jalase maastikukaitseala 4 (65401:001:0153), Jalase maastikukaitseala 5 (65401:001:0154) ja eraomandis olevad kinnistud Härmasoo (65401:001:0017), Rahkemäe (65401:001:0115), Värava (65401:001:0080), Pantma (65401:001:0123, 65401:001:0124), Kalda (65401:001:0011), osaliselt Lepiku (65401:001:0693), Metsatuka (65401:001:0471) ja Parka (65401:001:0070). Vööndi piir kulgeb peamiselt mööda katastriüksuste piire ning põhja- ja idaosas mööda metsasihte, mis jäävad välispiiril vööndist välja. Lisaks kulgeb piir mööda kõlvikupiire, kraave (kraavid on arvatud sihtkaitsevööndisse) ja mõttelisi sirgeid. Mõtteline sirge põhjaosas kahe sihi vahel on punktide 24, ; 58, ja 24, , 58, vahel. Sihtkaitsevöönd riivab Lepparu (65401:001:0169) kinnistu lääneosa, kus sihtkaitsevööndisse on haaratud kraavid, mis jäävad osaliselt Lepparu kinnistule. Johanimetsa (65401:001:0085) kinnistu põhjapiiril olevad kraavid on arvatud sihtkaitsevööndisse, kuna kraavitus mõjutab oluliselt kaitsealal olevaid sooelupaiku. Vööndi edelanurgas läbib mõtteline sirge nelja kinnistut: alates Sarapuu kinnistu (65401:001:0670, kinnistu ei jää kaitsealasse) loodenurgast ja punktini 24, ; 58, Järgmine mõtteline sirge 14 (32)

15 jookseb üle Vardi metskond 193 kinnistu ja jääb punktide 24, ; 58, ja 24, ; 58, vahele. Lääneküljes jääb mõtteline sirge Orava kinnistu (65401:001:0272, kinnistu ei jää kaitsealasse) põhjapoolseima nurga ja punkti 24, ; 58, vahele. Seega lõpeb mõtteline sirge kraavi vasakul kaldal ehk kraav jääb lääneküljel kaitsealasse. Niisamuti jääb kraav sihtkaitsevööndisse loode-kagu suunal alates Oera kinnistu (65401:001:0530, ülejäänud osas piiranguvöönd) lõunapoolsest küljest Metsaneo kinnistu lõunapoolsema nurgani. Vööndis asub Illesoo rabamassiiv, kolm metsisemänguala (Kõrvetaguse 1, 2 ja 3) ja metsaelupaigatüübid. Lipstu nõmme sihtkaitsevöönd (90,9 ha). Lipstu nõmme (hooldatav) sihtkaitsevööndi moodustab kaitseala idaosas asuv Lipstu nõmm. Vöönd hõlmab RMK kinnistu Vahastu metskond 46 (66901:004:0025), vööndi piir kulgeb peamiselt mööda katastriüksuste piire. Vahastu metskond 46 kinnistule ulatuv Pajutoa kinnistu (66901:001:0353; kaitsealalt väljas) õueala ja sellega külgnevad väikesed rohumaad on sihtkaitsevööndist ja ka kaitsealast välja jäetud. Sellel alal jookseb sihtkaitsevööndi piir mööda metsakõlvikut Pajutoa kinnistu lõunapoolsema nurgani. Vööndi läänepoolsel küljel jäävad kraavid sihtkaitsevööndisse, selle tõttu ka väike osa Mäe kinnistust (65401:002:0052). Niisamuti jääb vööndisse põhjaküljel piirnev rada ja tee, vööndi piir kulgeb mööda raja ja tee serva. Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis on Raplamaa kõige esinduslikum orhideede kasvukoht, lisaks veel mitme I, II ja III kaitsekategooria taimeliigi kasvukohad. Elupaigatüüpidest on inventeeritud väga esinduslik plaatlood ja mitu metsaelupaigatüüpi. Oodava sihtkaitsevöönd (274,4 ha). Oodava (hooldatav) sihtkaitsevöönd hõlmab kaitseala kaguosas olevaid RMK kinnistuid Vardi metskond 55 (65401:002:0014), Vardi metskond 54 (65401:002:0013), Vardi metskond 53 (65401:002:0012) ja Vardi metskond 133 (65401:002:0204). Vööndi piir kulgeb peamiselt mööda katastriüksuste piire. Idapoolsel küljel kulgeb vöönd ka mööda teid, radasid ja sihte, jättes need vööndist välja. Samuti jäävad vööndist välja sihid lõunapoolsel küljel. Mõtteline sirge läbib Vardi metskond 53 kinnistut selliselt, et alguspunktiks on Iiematsi kinnistu ühe katastriüksuse (65401:002:0157) põhjapoolseim nurk ja lõpp-punktiks on Iiematsi kinnistu teise katastriüksuse (65401:002:0067) lõunapoolseim nurk. Sihtkaitsevööndi põhjapoolsel küljel kulgeb piir osaliselt mööda metsakõlvikut. Oodava sihtkaitsevööndis on inventeeritud esinduslikud metsaelupaigatüübid ja plaatlood ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. Sõbessoo sihtkaitsevöönd (698,9 ha). Sõbessoo (hooldatav) sihtkaitsevöönd on moodustatud kaitseala kirdeosas asuva Sõbessoo raba põhjal. Vöönd hõlmab riigi omandisse jäävaid kinnistuid Vardi metskond 46 (66901:004:0025) ja Kõnnu (66901:004:0100) ning jääb osaliselt riigi omandisse jäävale kinnistule Jalase maastikukaitseala 6 (66901:004:0201). Eramaadest hõlmab sihtkaitsevöönd Reinu (66901:004:0460) kinnistut. Piir kulgeb peamiselt mööda era- ja riigimaa katastripiire. Idaküljel on sihtkaitsevööndi piiriks osaliselt kraav, kusjuures kraav on jäetud vööndi koosseisu, sihid on jäetud vööndist välja. Sihtkaitsevööndi lõunapiiril olevad kraavid on arvatud vööndisse, seetõttu riivab vöönd ka Mäe (65401:002:0052) kinnistut. Hiie kinnistu (65401:002:0072) jääb väga väikeses osas kraavile ja on seetõttu vööndist välja jäetud. Jalase peakraav on arvatud vööndi koosseisu, niisamuti loodeosas paiknev kraav. Niinemäe (50401:005:0070) kinnistu on jäetud kaitsealalt välja, kuna kattub väikeses osas kraaviga. Põhjapoolsetel vööndikülgedel jäävad sihid välja ja kraavid sisse. Sõbessoo vöönd hõlmab Jalase maastikukaitseala suurimat raba- ja sookooslust ning neid ümbritsevaid metsaelupaigatüüpe, lisaks 15 (32)

Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaame

Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaame Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017 2026 Keskkonnaamet 2016 1. SISSEJUHATUS... 4 1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS...

Rohkem

seletuskiri_Kambla

seletuskiri_Kambla Vabariigi Valitsuse määruse Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse

Rohkem

Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava Foto: R. Kalamees

Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava Foto: R. Kalamees Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 1 Foto: R. Kalamees SISUKORD SISUKORD... 2 Lühendid... 4 1. Sissejuhatus... 6 1.1. Ala iseloomustus... 6 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid...

Rohkem

Raadi looduskaitseala kaitse-eeskiri

Raadi looduskaitseala kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse määruse Raadi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Microsoft Word - Avaste LA KKK doc

Microsoft Word - Avaste LA KKK doc Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDOSA... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS...

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Uulu-Võiste seletuskiri

Uulu-Võiste seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Uulu-Võiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013

Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013 Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kaitsealused liigid 4 1.1. Kaitsealused taimeliigid 4 1.2. Kaitsealused loomaliigid 11 2. Euroopas väärtustatud

Rohkem

Lisamaterjal lisa3_seletuskiri_sinise_kopsurohu_PEPid.docx

Lisamaterjal lisa3_seletuskiri_sinise_kopsurohu_PEPid.docx Keskkonnaministri määruse Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõikele 2 kehtestab keskkonnaminister

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017

Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017 Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027 Keskkonnaamet 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...4 1.1. Ala iseloomustus...4 1.2. Maakasutus...4 1.3. Huvigrupid...5 1.4. Kaitsekord...5 1.5. Uuritus...6

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Microsoft Word - Yygu_KKK_

Microsoft Word - Yygu_KKK_ Üügu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019 2 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDANDMED... 4 1.1 Kaitseala moodustamine ja eesmärk... 4 1.2 Asend... 5 1.3 Geoloogia... 5 2. ÜÜGU MAASTIKUKAITSEALAL

Rohkem

Tellija Hiiu Maavalitsus Dokumendi tüüp KSH aruanne Kuupäev Oktoober, 2016 Projekti nr HIIU MAAKONNAPLANEERING KSH ARUANNE. HEAKSKIIDETUD 07

Tellija Hiiu Maavalitsus Dokumendi tüüp KSH aruanne Kuupäev Oktoober, 2016 Projekti nr HIIU MAAKONNAPLANEERING KSH ARUANNE. HEAKSKIIDETUD 07 Tellija Hiiu Maavalitsus Dokumendi tüüp KSH aruanne Kuupäev Oktoober, 2016 Projekti nr 2014-0188 HIIU MAAKONNAPLANEERING KSH ARUANNE. HEAKSKIIDETUD 07.11.2016 Versioon 06 Printimise kuupäev Koostatud:

Rohkem

Microsoft Word - METSAINVENTEERIMINE_JUHEND_2018

Microsoft Word - METSAINVENTEERIMINE_JUHEND_2018 Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend Koostaja: Anneli Palo Toimetajad (2008-2010): Kaili Viilma, Jaanus Paal, Taimo Türnpu, Lembit Maamets, Merit Otsus, Ants Animägi Toimetajad (2018):

Rohkem

Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015

Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015 Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 Keskkonnaamet 2015 Vastavalt looduskaitseseaduse 25. on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks: Kaitsekorralduskava

Rohkem

Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava

Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 12.12.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/14 Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2019 2028 Keskkonnaamet 2018 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 6 1.1. Ala iseloomustus...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate

Rohkem

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8: Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20

Rohkem

ART. 6 INTERPRETATION GUIDE

ART. 6 INTERPRETATION GUIDE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final Komisjoni teatis Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted ET ET Euroopa Komisjon Natura 2000 alade kaitsekorraldus

Rohkem

Roosaka puunäätsu (Haploporus tuberculosus (Pers.) Niemelä & Y.C.Dai) kaitse tegevuskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga

Roosaka puunäätsu (Haploporus tuberculosus (Pers.) Niemelä & Y.C.Dai) kaitse tegevuskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga Roosaka puunäätsu (Haploporus tuberculosus (Pers.) Niemelä & Y.C.Dai) kaitse tegevuskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 27.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/315 SISUKORD KOKKUVÕTE... 2 1. LIIGI BIOLOOGIA

Rohkem

9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017

9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017 9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017 Autorid: A. Sims, M. Raudsaar, U. Tamm, T. Timmusk Toimetajad: Madis Raudsaar, Kaia-Liisa Siimon, Mati Valgepea Kaanefoto: Tõnis Teras

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord

Rohkem

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinni

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinni Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinnisasju Kasutamiseks andmise lisatingimuseks on kasutaja

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Mälumäng Vol 3.

Mälumäng  Vol 3. Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö Lääne-Virumaa puisrohumaade pindala muutused II maailmasõja järgsel perioodil Liisa Mitt Juhendaja:

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Sõnajalad

Sõnajalad 1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret?

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Meelis Uustal SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 8. nov. 2012 Keskkonnateabe Keskus Hetkeolukord 2/3 eestimaalastest elavad

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette

8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ettekujutuse, mis tegurid mõjutavad kliima kujunemist ühes või teises maailma piirkonnas, ülevaate põhi- ja vahekliimavöötmetest ning

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Soode kaitse ja taastamine 25.11.2016 Rakvere Päevakava 15:00 Keskkonnaameti avasõnad 15:05 Ülevaade projektist Soode kaitse ja taastamine, projektijuht Jüri-Ott Salm, ELF 15:20 Soode taastamise põhimõtted

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

1

1 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. ÜLDANDMED... 5 1.1. Ala iseloomustus... 5 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid... 9 1.4. Kaitsekord... 10 1.5. Uuritus...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Microsoft Word - Lisa7_Rohuneeme_ekspertiis.doc

Microsoft Word - Lisa7_Rohuneeme_ekspertiis.doc LOODUSOBJEKTI KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDATUSE NING KAVANDATATVATE PIIRANGUTE OTSTARBEKUSE EKSPERTIIS Töö tellija : Viimsi Vallavalitsus Töö täitja : MTÜ Eesti Euroinfo Ühingu Euroülikool Sissejuhatus

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

Soosaare soo taastamiskava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 20. sept Ettepanekud ja tagasiside oodatud kun

Soosaare soo taastamiskava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 20. sept Ettepanekud ja tagasiside oodatud kun Soosaare soo taastamiskava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 20. sept 2016. Ettepanekud ja tagasiside oodatud kuni 20. okt 2016 aadressil jott@elfond.ee/ Foto: droonifoto

Rohkem

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle väärtuste kaardistamine Toimumise aeg: 05.06.2018 Toimumise

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Üldplaneeringu koostamise lõpufaasis toimus haldusreform ja Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusega nr 101 Kambja valla ja Ülenurme valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3.

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

VEEMAJANDUSLIKULT OLULISED MÄRGALAD EESTIS Esimene valik

VEEMAJANDUSLIKULT OLULISED MÄRGALAD EESTIS Esimene valik VEEMAJANDUSELE OLULISED MÄRGALAD EESTIS JA NENDE SEISUND MÄRGALAD ON KÕIK PINNAVEEKOGUD NING VEEGA KÜLLASTUNUD ALAD (nii nt LODUD, SOOD), NII LOODUSLIKUD KUI KA INIMTEKKELISED, NII SEISU- KUI KA VOOLUVEELISED,

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx) Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016 Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes

Rohkem

Microsoft Word - planeering_ _heakskiitmiseks

Microsoft Word - planeering_ _heakskiitmiseks LÄÄNE VIRUMAA MAAKONNAPLANEERING LÄÄNE-VIRU MAAKONNA RANNIKUALA TEKSTIOSA Lääne-Viru Maavalitsus OÜ E-Konsult 2011 PLANEERINGU LÜHIKOKKUVÕTE EERINGU LÜHIKOKKUVÕTE Maakonnaplaneeringu ala paikneb Lääne-Viru

Rohkem

Microsoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc

Microsoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc MAK keskkonnaga seotud toetuste bioloogilise mitmekesisuse hindamise raames 2010.- 2015. a teostatud põllulindude seire kokkuvõte Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Eneli Viik, eneli.viik@pmk.agri.ee

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Esitlusslaidide kujundusest

Esitlusslaidide kujundusest Maamõõtjate infopäev Alo Kotka Maa-amet, katastri registriosakonna nõunik mai 2019 Katastriüksuse moodustamist reguleerivad õigusaktid Asjaõigusseadus Maakatastriseadus Maakorraldusseadus Keskkonnaministri

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Eesti metsad 2010

Eesti metsad 2010 ISSN-L 1736-8847 ISSN 1736-8847 (trükis) ISSN 1736-8855 (võrguväljaanne) E E S T I M ETSAD 2 0 1 0 Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil Keskkonnateabe Keskus Tallinn 2012 ISSN-L 1736-8847 ISSN

Rohkem

Palasi mahajäetud turbatootmisalal soo taastamise kava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 14. nov Ettepaneku

Palasi mahajäetud turbatootmisalal soo taastamise kava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 14. nov Ettepaneku Palasi mahajäetud turbatootmisalal soo taastamise kava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 14. nov 2016. Ettepanekud ja tagasiside oodatud kuni 12. dets 2016 aadressil

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Voikula-tuuliku-keskkonnamoju-eelhinnang_

Voikula-tuuliku-keskkonnamoju-eelhinnang_ Tellija Estwind Energy OÜ Dokumendi tüüp KSH eelhinnang Kuupäev Jaanuar 2011 Lepingu nr 2010_0198 MUHU VALLAS VÕIKÜLA KÜLAS METSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Versioon 02 Printimise

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Töö number Tellija E.L.L. Kinnisvara AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, Tallinn Telefon: e-post: Kuup

Töö number Tellija E.L.L. Kinnisvara AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, Tallinn Telefon: e-post: Kuup Töö number 2018-0013 Tellija E.L.L. Kinnisvara AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: info@skpk.ee Kuupäev 7.03.2018 Registrikood: 11255795 Lääne-Harju vallas

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

(Microsoft Word - TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE_eelhinnang_Alkranel O\334.doc)

(Microsoft Word - TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE_eelhinnang_Alkranel O\334.doc) TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE-LUUNJA KM 0,000-11,352 EHITUSPROJEKT Keskkonnamõju eelhinnang Tellija: Toner-Projekt OÜ Täitja: Alkranel OÜ Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098) Tartu 2012 SISUKORD

Rohkem

Microsoft Word - KSH_programm.doc

Microsoft Word - KSH_programm.doc Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrkküla ja Kestla küla territooriumil Programm Töö teostaja:

Rohkem