Seletuskiri

Väljavõte

1 Vabariigi Valitsuse määruse Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning vähendatakse kaitstava ala suurust. Jalase maastikukaitseala asub Rapla maakonnas Rapla vallas Lipstu, Jalase, Koikse ja Palamulla külas ning Märjamaa vallas Ohukotsu, Kõrvetaguse, Riidaku ja Ülejõe külas. Osa Lipstu nõmmest võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 3. detsembri a otsusega nr 794 Maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta. Rapla Rajooni RSN Täitevkomitee 18. augusti a otsusega nr 92 Looduskaitse kohta Rapla rajoonis võeti kaitse alla Sõbesoo (Jalase) järv. 26. jaanuari a otsusega nr 26 Kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektide kinnitamine Rapla rajooni territooriumil võeti kaitse alla Iietse künnapuud ning Rapla Maakonnavalitsuse 18. septembri a määrusega nr 158 Jalase küla kaitseala moodustamine ja põhimääruse kinnitamine võeti kaitse alla Jalase küla ja selle ümbrus. Vabariigi Valitsuse 17. juuni a määrusega nr 180 Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri moodustati Jalase maastikukaitseala ning kinnitati selle kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus. Vastavalt looduskaitseseaduse 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse 13 lõike 1 alusel olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning vähendatakse kaitstavat ala. Muudatuse on tinginud vajadus tagada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, , lk 7 50, edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud metsa- ja sooelupaigatüüpide kaitse. Moodustatav kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustikku kuuluva Jalase loodusala. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Sander Laherand (tel , sander.laherand@keskkonnaamet.ee). Eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise juhtivspetsialist Riina Kotter (tel , e-post riina.kotter@keskkonnaamet.ee). Eksperdihinnangu on andnud Uudo Timm, eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel , e-post lyyli.junti@keskkonnaamet.ee) ja Advokaadibüroo FORT vandeadvokaat Margus Kõiva (tel , e-post margus.koiva@fortlegal.com). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel , e-post

2 Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel , e-post 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta loodusmaastikke, kaitsealuseid liike ja traditsioonilisi külamaastikke. Kaitsealal kaitstakse elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid 6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubjaallikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Elupaigatüübi nimetuse järel sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. Kaitsealal kaitstakse kaitsealuseid taimeliike, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need on II kaitsekategooriasse kuuluvad kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. Esthonica) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum). Samuti kaitstakse kaitsealal kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need on II kaitsekategooriasse kuuluvad laululuik (Cygnus cygnus), laanerähn (Picoides tridactylus) ja metsis (Tetrao urogallus). Teistest kaitsealustest liikidest kaitstakse taimeliike ja nende elupaiku, milleks on I kaitsekategooriasse kuuluv püstkivirik (Saxifraga adscendens) ning II kaitsekategooriasse kuuluvad müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), tõmmu käpp (Orchis ustulata) ja koldjas selaginell (Selaginella selaginoides). Kaitsealustest seeneliikidest kaitstakse II kaitsekategooriasse kuuluvat kroonliudikut (Sacrosphaera coronaria) ja tema elupaika. Looduskaitseseaduse 7 kohaselt on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Samuti on kaitse alla võtmise eelduseks linnu- või loodusdirektiivi rakendamise vajadus. Jalase maastikukaitseala kaitse all olemise eeldusteks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus, haruldus, tüüpilisus ja ajaloolis-kultuuriline väärtus ning loodusdirektiivi rakendamine. Kaitseala loodusmaastike all mõeldakse alasid, mis on tekkinud looduslike tegurite toimel. Jalase maastikukaitsealaga kaitstakse ja väärtustatakse eelkõige metsa-, loo-, ja sookooslusi. Mitmekesine maastik on vaheldusrikas ka geoloogiliste objektide, nagu karstialade rohkuse 2 (32)

3 poolest. Traditsioonilise külamaastiku kaitsega säilitatakse alale iseloomulikku asustusstruktuuri ja hoitakse pärandmaastikku ehk poollooduslikke kooslusi, mis on tekkinud inimese ja looduse kaua kestnud ühistegevusel. Kaitse-eesmärk saavutatakse, kui ala kõlvikuline jaotus ei muutu oluliselt ning olemasolev asustusstruktuur säilib. Loodus- ja traditsiooniliste maastike vaheldumine annab alale ajaloolis-kultuurilise väärtuse. Haruldased ja ohustatud on kaitsealal asuvad looduslikud ja poollooduslikud magevee-, niidu-, paljandi-, metsa- ja sookooslused, mis on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate elupaigatüüpidena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Turba ja humiinhapete tõttu pruuniveelised huumustoitelised järved ja järvikud (3160) on tüüpilised rabaaladele ning rikkad haruldastest põhjapoolse levikuga plankteritest. Seda elupaigatüüpi ohustab enim rabade kuivendamine. Kaitsealal asuvad sellised veekogud Sõbessoo soostiku keskosas rabalaugaste ja rabajärvedena. Poollooduslikud kooslused on olulised liigirikkuse kandjad. Kuna need säilivad vaid mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes, on nende püsimajäämine ohustatud. Kuivad niidud lubjarikkal pinnal (*olulised käpaliste kasvukohad 6210) on aruniidud, mida leidub peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel ning Põhja-Eesti lavamaal. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud liigirohked aruniidud kuivadel ja poolkuivadel lubjarikastel muldadel, samuti sürjaniidud mõlemad on olulised käpaliste kasvukohad. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) on lubjavaesel pinnal paiknevad poollooduslikud pärisaru- ja paluniidud. Üldiselt on kooslus liigirikas. Jalasel leidub seda elupaigatüüpi väga väikesel, u 1 ha suurusel alal. Loodude ehk alvarite (6280*) hulka kuuluvad väga õhukese mullakihiga paepealsed alad, mis on enamasti väga kuivad või kuivad kasvukohad. Kaitsealal asuvad need väga esindusliku kooslusena Abrumetsa sihtkaitsevööndis. Sinihelmikakoosluste (6410) hulka kuuluvad liigivaesed soostunud niidud ja liigivaesed madalsood. Jalasel on inventeeritud üks selline kooslus kaitseala lõunaosas. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) on kooslused, mida on kunagi mõõdukalt väetatud ja kultuuristatud, mistõttu nende liigiline koosseis on vaesem. Need niidud rikastavad eelkõige maastikku ja on puhveralaks. Kaitsealal leidub neid vähesel määral Jalase piiranguvööndis, kaitseala lõunaosas. Puisniitude (6530*) hulka arvestatakse avatud niidulapid, mis vahelduvad väikeste puudesalude ja põõsastikega. Sel moel loodud mitmekesised valgus- ja niiskustingimused võimaldavad kõrvuti kasvada nii niidu- kui ka metsataimedel. Puudest kasvab sageli laialehiseid liike (tamme, saart, pärna, vahtrat), rohurindes on palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, sealhulgas käpalisi. Eesti puisniidud on väga liigirikkad. Puisniidud on kujunenud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ning karjatamise koosmõjul. Põhiline oht puisniitudele on võsa ja metsa pealetung juhul, kui lakkab tavapärane majandustegevus: puisniitude ilme ja taimkate püsivad vaid siis, kui neid järjepidevalt niidetakse. Kaitsealal leidub puisniitu eelkõige Jalase piiranguvööndis. Soo- ja rabaelupaigatüübid on turbakaevandamise ja kuivendamise tõttu ohustatud kõikjal oma levikualal. Rabad (7110*) on ohustatud peamiselt kuivendamise, kuid ka turbakaevandamise tõttu. Looduslikke rabasid on Euroopas, välja arvatud Soomes ja Rootsis, säilinud vähe. Jalasel on rabad kõige enam levinud elupaigatüüp ning seda leidub enim Sõbessoo ja Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis. Rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120) tüüpi kuuluvad sellised 3 (32)

4 alad, mille veerežiimi on võimalik parandada ja kus võib eeldada järgneva 30 aasta jooksul turba tekkeks vajaliku taimestiku taastumist. Seda elupaigatüüpi on Jalasel inventeeritud Sõbessoo loode- ja kaguosas. Mitmekesiseid taimekooslusi hõlmavaid siirde- ja õõtsiksoid (7140) leidub kõigis suuremates sookompleksides väikeste kildudena, mis asuvad tavaliselt madalsoode- ja rabaalade vahel. Ka neid kooslusi ohustab eelkõige veerežiimi muutmine. Jalasel on siirdesood Sõbessoo raba ümbruses. Nokkheinakooslused (7150) on Eestis rabaälvestes, väljaspool rabasid võib neid kooslusi olla väga väikeste fragmentidena. Allikad ja allikasood (7160) paiknevad seal, kus põhjavesi voolab või immitseb maapinnale nõlvade ja veerude jalamil või veekogude kaldaalal. Rikkumata allikasoid on Eestis järele jäänud üsna vähe. Nõrglubja-allikad (7220*) hõlmavad allikaid, kus moodustub nõrglubi. Elupaigatüüpi liigirikkad madalsood (7230) kuuluvad aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood ja soostunud niidud. Need on väga tundlikud kuivendamise suhtes ja seetõttu kergesti kahjustatavad. Kaitsealal asuvad suuremad madalsooalad Illesoo ümbruses Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis. Plaatlood (8240*) on äärmiselt kuiv elukoht, kuid kevaditi võivad lohud siiski täituda veega. Seda elupaigatüüpi eristatakse lubjakivide avamusaladel, kus väga õhuke mullakiht katab paekivi vaid osaliselt. Kaitsealal on selle elupaigatüübi väga esinduslik ala Lipstu nõmmel ja Oodava sihtkaitsevööndis. Vanad loodusmetsad (9010*) on väga laia mahuga elupaigatüüp, mida on mujal Euroopas hakatud nimetama läänetaigaks ja mis hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi, aga ka looduslikult uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. Vanades loodusmetsades leiavad elupaiga paljud ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele iseloomuliku puistuga metsad kadumisohus. Kaitsealal on elupaigatüüp enim levinud Abrumetsa ja Oodava sihtkaitsevööndis. Vanad laialehised metsad (9020*) on looduslikud laialehised metsad, mis moodustavad ülemineku läänetaiga ja nemoraalsete metsade vahel. Iseloomulik on metsakoosluse pikaajaline kasvamine samas paigas, surnud puude rohkus, samblike, seente, putukate ja mullafauna suur liigirikkus. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi kuuluvad metsad suuremas osas sinilille kasvukohatüüpi. Jalasel on seda elupaigatüüpi vähesel määral kaitseala lõunaosas. Elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud (9050) kuuluvad salukuusikud ja kuuse enamusega soostunud puistud. Rohurindes kasvavad kõrgekasvulised lopsakad salutaimed või kõrrelised ja sõnajalad. Seda elupaigatüüpi leidub laiguti üle kaitseala, enim Abrumetsa ja Sõbessoo sihtkaitsevööndis. Soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsi (91D0*) ohustab kuivendamine, samas on mõlemad elupaigatüübid Eestis tüüpilised niisketel aladel levinud kooslused. Soostuvatele ja soo-lehtmetsadele on omane erineva veetasemega laigud ja sellest tulenev taimkatte mosaiiksus. Puid ümbritsevad tavaliselt tüvemättad ning rohkelt on kõdunenud puitu. Elupaigatüüp asub üksikute laikudena üle terve kaitseala. Siirdesoo- ja rabametsad on Jalase maastikukaitsealal kõige levinum metsaelupaigatüüp. Mitmed metsaelupaigatüübid on intensiivse metsamajanduse tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes eespool nimetatud elupaigatüüpe elupaigana või toitumisalana kasutavad. 4 (32)

5 Jalase maastikukaitseala on rikas haruldaste ja ohustatud linnuliikide poolest ning on oluline taigavööndi soolinnustiku ala Eestis (Leibak 2006). Kaitse-eesmärgiks on nimetatud kolm linnuliiki. Laululuik (Cygnus cygnus) kuulub II kaitsekategooriasse, keda ei ole veel hinnatud punase nimestiku alusel. Inimpelgliku liigina eelistab ta pesitseda rabajärvedel ja vanades turbakarjäärides, samuti rohketoitelistel taimestikurikastel ja varjulistel sisemaa järvedel. Liigi esimene pesitsus registreeriti Eestis aastal. Kui eelmisel sajandil oli liik veel harv haudelind, siis nüüdseks on tema arvukus pidevalt suurenenud aastal hinnati pesitsejate arvuks paari, aasta seisuga hinnati see juba paari peale ning liigi arvukus suureneb kiiresti (Luigujõe, L. Aasta lind on luik. Eesti Loodus 58 (2); Hirundo 26: , 2013). Laanerähn (Picoides tridactylus) ehk kolmvarvasrähn on rähniliste sugukonda kuuluv II kaitsekategooria linnuliik, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohustatud seisus. Laanerähn on levinud üle terve Eesti ja meie linnud on üldjuhul paiksed. Laanerähn eelistab vanemaid puistuid, milles on rohkelt kuivanud puid, eelistatult kuuski. Eestis hinnatakse laanerähni pesitsusaegset arvukust paarile (Hirundo 26: , 2013). Eestis väheneb laanerähni arvukus elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel. Metsis (Tetrao urogallus) on järjepidevalt väheneva arvukusega II kaitsekategooriasse kuuluv kanaline, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohualtis seisus. Eestis aasta läbi elav metsis eelistab mängupaigaks vanadest mändidest koosnevaid puistuid, mis asuvad sageli rabaäärsetes metsades. Metsise arvukust on tunduvalt vähendanud raied liigi mängualadel ja nende ümbruses, sobivate elupaikade kuivendamine ning väikekiskjate suur hulk. Metsisekukkede arvukus on viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud, aastal oli teada 388 asustatud metsisemängu ja mängivat isalindu (Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, Tiit Randla jt, 2015). Kaitsealal on eesmärgiks seatud 16 kaitsealuse taimeliigi ja ühe kaitsealuse seeneliigi kaitse. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kasvab varjukates laane- ja salumetsades, vähem sooja lodumetsades, puisniitudel ja põõsastikes. Taim on lubjalembene ja eelistab huumusrikast parasniisket mulda ja poolvarju. Kaunis kuldking kuulub II kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohulähedane liik, mille arvukus väheneb. Eestis leidub kuldkinga hajusalt igal pool, harvem Lõuna-Eestis. Ohutegurid on metsamajanduslik ja põllumajanduslik tegevus ning taimede noppimine. Kaitsealal on kuldkinga leiukohad inventeeritud Abrumetsa sihtkaitsevööndis ja Jalase piiranguvööndis. Soohiilakas (Liparis loeselii) kasvab peamiselt lubjarikastes soodes, soistel ja õõtsikulistel jõe- ja järvekallastel. Eestis leidub taime paiguti, tavalisem on liik Lääne-Eesti rannikul. Soohiilakas kuulub II kategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohualdis liik, mille arvukus väheneb. Ohutegurid on soode kuivendamine ja turba võtmine. Palu-karukell (Pulsatilla patens) on haruldane II kaitsekategooriasse kuuluv tulikaline, mis on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohulähedases seisus ja mille arvukus on stabiilne. Enne lehtede väljaarenemist õitsev sinakasvioletsete õitega palu-karukell eelistab 5 (32)

6 elupaigana hõredaid valgusküllaseid kuivi metsi ja põlendikke. Eestis leidub liiki hajusalt igal pool, välja arvatud läänesaartel. Mõõdukat inimtegevust vajavat palu-karukella ohustab sobilike metsade kinnikasvamine ja lageraie, vähesemal määral noppimine ja metssigade tegevus (Palukarukella kaitse tegevuskava eelnõu, Ülle Kukk 2011). Kaitsealal on palu-karukella leitud Abrumetsa sihtkaitsevööndist. Eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp Esthonica) kasvab madalsoos ja rohketoitelistel soostuvatel niitudel. Eestis leidub taime ainult mandriosas, rohkem Rapla- ja Harjumaal. Eesti soojumikas on II kaitsekategooriasse kuuluv liik, Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) järgi on liik ohulähedane ja selle arvukus on stabiilne. Ohutegurid on niitude ja karjamaade võsastumine, soode kuivendamine ja turba võtmine. Kaitsealal leidub liiki Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis ja Jalase piiranguvööndis. Püst-linalehik (Thesium ebracteatum) kasvab niitudel, puisniitudel ja nõlvadel. Eestis esineb seda paiguti Loode- ja Kesk-Eestis. Püst-linalehik on II kaitsekategooriasse kuuluv liik, Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on niitude ja karjamaade võsastumine. Kaitsealal on püst-linalehikut leitud kaitseala ulatuses sobivatest kuivadest kasvukohtadest. Müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria) kasvab paepragudes ja paemüüridel. Eestis leidub taime harva, peamiselt Lääne-Eestis. Taim kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis, arvukuse hindamiseks andmed praegu puuduvad. Ohutegurid on tallamine ja kaevandamine. Kaitsealal on liik registreeritud Abrumetsa sihtkaitsevööndis ja Lipstu nõmmel. Pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) kasvab paepragudes ja kivimüüridel. Eestis leidub liiki harva ning peamiselt Lääne-Eesti saartel ja mandri loodeosas. Taim kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on tallamine ja kaevandamine. Kaitsealal on liik inventeeritud Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis. Täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta) kasvab lubjarikastel soistel niitudel ja puisniitudel, Eestis leidub seda väga harva, peamiselt Lääne-Eestis. Taim kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis, arvukuse hindamiseks on andmed praegu puudulikud. Ohutegurid on soode kuivendamine, turba võtmine ja niitude kinnikasvamine. Kaitsealal on liik inventeeritud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis. Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) kasvab soistel niitudel ja allikasoodes. Eestis on taim levinud kõikjal hajusalt. Russowi sõrmkäpp kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on soode kuivendamine ja turba võtmine. Kaitsealal on liik inventeeritud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis ja Jalase piiranguvööndis. Sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana) kasvab kuivadel nõlvadel, metsaservadel ja loometsades. Eestis leidub taime paiguti, peamiselt Põhja-Eestis. Sile tondipea kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis ja 6 (32)

7 selle arvukus väheneb. Ohutegurid on niitude kinnikasvamine ja võsastumine. Kaitsealal on liik registreeritud Lipstu nõmmel ja Abrumetsa sihtkaitsevööndis. Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima) kasvab lubjarikastes allikasoodes ja soistel puisniitudel. Eestis leidub teda harva, peamiselt Lääne-Eestis. Liik kuulub II kategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on soode kuivendamine ja turba võtmine. Kaitsealal on lõhnavat käoraamat inventeeritud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis. Kärbesõis (Ophrys insectifera) kasvab niisketel niitudel, allikasoodes ja lookadastikes. Eestis leidub taime paiguti, põhiliselt Lääne- ja Loode-Eestis ja saartel. Kärbesõis kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohulähedane ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on karjamaade ja niitude võsastumine ning soode kuivendamine. Kaitsealal on kärbesõit inventeeritud Jalase piiranguvööndis ja Oodava sihtkaitsevööndis. Jumalakäpp (Orchis mascula) kasvab lubjarikastel kuivematel niitudel ja puisniitudel. Eestis leidub taime läänesaartel ja mandri läänerannikul, mujal harva. Jumalakäpp kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohulähedane ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on niitude ja karjamaade kinnikasvamine ja võsastumine. Kaitsealal on jumalakäppa inventeeritud Lipstu nõmmel. Tõmmu käpp (Orchis ustulata) kasvab kuivadel niitudel ja puisniitudel ning kadastikes. Eestis leidub tõmmut käppa harva, peamised leiukohad on Lääne-Eestis. Taim kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohustatud ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on karjamaade ja heinamaade võsastumine. Kaitsealal on liik inventeeritud Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis. Püstkivirik (Saxifraga adscendens) kasvab paekividel ja loodudel. Eestis on taim levinud Põhja- Eestis ja on haruldane. Taim kuulub I kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohustatud ja selle arvukus väheneb. Kaitsealal on püstkivirik inventeeritud Lipstu nõmmel ja Abrumetsa sihtkaitsevööndis. Koldjas selaginell (Selaginella selaginoides) kasvab niisketel niitudel ja soomätastel. Eestis leidub teda harva Loode- ja Põhja-Eestis. Taim kuulub II kaitsekategooriasse ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohustatud ja selle arvukus väheneb. Ohutegurid on põllumajandus, soode kuivendamine ja turba võtmine. Kaitsealal on liik inventeeritud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis. Kroonliudik (Sacrosphaera coronaria) on II kaitsekategooriasse kuuluv seeneliik, Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) on liik ohualdis ja selle arvukus on stabiilne. Seene viljakeha ei moodustu igal aastal, seda leidub harva maist juulini Põhja- ja Lääne-Eestis loopealsetes oksametsades. Ohutegurid on korjamine ja kogumine. Tegemist on ohtlikult mürgise seenega. Kaitsealal on kroonliudik inventeeritud Oodava ja Abrumetsa sihtkaitsevööndis. Loodusdirektiivi rakendamine 7 (32)

8 Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaigatüüpe ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Jalase maastikukaitseala kuulub Jalase loodusala koosseisus üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura Loodusala eesmärk on Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Kaitseeesmärkideks seatud elupaigatüüpide (huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid 6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)) ning taimeliikide (kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. Esthonica) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum)) kaitse on ühtlasi ka Eesti riigi rahvusvaheline kohustus. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Jalase maastikukaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud looma-, taime- ja seeneliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus või ka neile liikidele, kelle elupaiga eelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse sellel alal on loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitseeeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel sisustatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärgi saavutamist (LKS 14 lõige 2) LKS -s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS -s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Teadaolevatest kaitsealustest linnuliikidest, mida kaitseala kaitse-eesmärgiks ei ole seatud, asuvad kaitsealal III kaitsekategooriasse kuuluvad hoburästas (Turdus viscivorus), musträhn (Dryocupus martius), mudatilder (Tringa glareola), nõmmelõoke (Lullula arborea) ja suurkoovitaja (Numenius arquata). Keskkonnaregistri järgi jääb alale ka I kaitsekategooriasse kuuluva must- 8 (32)

9 toonekure (Ciconia nigra) pesapaik, kuid antud pesa kasutas must-toonekurg viimati aastal. Kunagine must-toonekure pesamets (Ohukotsu) asub Sõbessoo sihtkaitsevööndis. Kuna elupaiga säilimine on tagatud sihtkaitsevööndi kaitsekorraga, siis liiki eraldi eesmärgiks ei seata. Taimeliikidest on kaitsealal registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluvad harilik ungrukold (Huperzia selago), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), suur käopõll (Listera ovata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), vööthuul sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), soo-neiuvaip (Epipactis helleborine), harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa), must tuhkpuu (Cotoneaster niger) ja künnapuu (Ulmus laevis). III kaitsekategooria seeneliikidest on kaitsealal registreeritud kuld-soverbiell (Sowerbyella imperialis). Nende liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS -s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks Kaitse alla võtmise otstarbekus Maastikuliselt paikneb Jalase maastikukaitseala Harju lavamaal. Kõrgemad paelavad vahelduvad seal sootasandikega, eripäraks on karstivormide rohkus. Ala jätkuv kaitse all hoidmine on oluline maastikuilme, raba- ja soomaastiku funktsioneerimise säilimise, kaitsealuste liikide ning loodusdirektiivi mageveekogu, niidu-, metsa- ja sooelupaigatüüpide kaitse eesmärgil. Esmased registreeritud andmed ala loodusväärtuste kohta pärinevad aastate lõpust, kui Lipstu nõmme uuris botaanik T. Lippmaa. O. Abner on uurinud Rapla maakonna sookaitsealade haruldasi taimekooslusi ja liike aastate alguses (Abner, Botaanilisi teateid meie rabadest, 1992) aastal inventeeriti sooalasid Jalase maastikukaitsealal Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel (Sarv, 2010). Jalase maastikukaitseala viimased suuremad inventuurid on toimunud Natura pilootprojekti käigus aastal. Märgalasid on inventeerinud Eestimaa Looduse Fond 1990ndatel ja aastal. Poollooduslikke kooslusi on inventeerinud peamiselt Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Ülle Anderson pärast aastat. Inventeeritud elupaigatüüpidest (seisuga ) moodustab elupaigatüüp huumustoitelised järved ja järvikud (3160) kaitsealast 0,1% (2,4 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on C (arvestatav). Kaitsealale jääb hooldamist vajavaid poollooduslikke kooslusi umbes 30 ha. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) moodustavad kaitsealast 0,1% (1,4 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B C (esinduslik kuni arvestatav). Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) moodustavad kaitsealast 0,02% (0,7 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B C (esinduslik kuni arvestatav). Lood (6280*) moodustavad kaitsealast 0,3% (7,5 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on A (väga esinduslik). Sinihelmikakooslused (6410) moodustavad kaitsealast 0,2% (6,5 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B (esinduslik). Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) moodustavad kaitsealast 0,1% (2,3 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B C (esinduslik kuni arvestatav). Puisniidud (6530*) moodustavad kaitsealast 0,5% (13,3 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B C (esinduslik kuni arvestatav). 9 (32)

10 Rabad (7110*) moodustavad kaitsealast 12,3% (337,1 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on A (väga esinduslik). Rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) moodustavad kaitsealast 3,2% (87,8 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on A C (väga esinduslik kuni arvestatav). Siirde- ja õõtsiksood (7140) moodustavad kaitsealast 1,4% (38,3 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B (esinduslik). Liigirikkad madalsood (7230) moodustavad kaitsealast 6,2% (169,2 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B (esinduslik). Elupaigatüüpide nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160) ning nõrglubja-allikad (7220*) kohta inventeerimisandmed puuduvad. Plaatlood (8240*) moodustavad kaitsealast 1% (29,4 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on A (väga esinduslik). Vanad loodusmetsad (9010*) moodustavad kaitsealast 8,8% (240,8 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B C (esinduslik kuni arvestatav). Vanad laialehised metsad (9020*) moodustavad kaitsealast 0,05% (12,3 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on C (arvestatav). Rohunditerikkad kuusikud (9050) moodustavad kaitsealast 6,4% (173,5 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on B C (esinduslik kuni arvestatav). Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) moodustavad kaitsealast 2,6% (71,7 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on A C (väga esinduslik kuni arvestatav). Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) moodustavad kaitsealast 8,8% (241,2 ha), elupaigatüübi esinduslikkus on A B (väga esinduslik kuni esinduslik). Jalase maastikukaitseala soode linnustikust on ülevaate koostanud A. Leivits aastal inventeeriti Jalase suuremate soode (Sõbessoo) linnustikku riikliku seire käigus. Metsise asustus jääb kaitsealal Kõrvetaguse sihtkaitsevööndisse. Seal asuvad ka ametlikult registreeritud kolm metsisemängu (Kõrvetaguse 1, 2 ja 3), millel on tehtud seiret aastast aasta vaatluse järgi oli Kõrvetaguse 3 mängualal kolme kukega mäng ning Kõrvetaguse 1 ja 2 alal mõlemal ühe kukega mäng aastal mängis Kõrvetaguse 1 ja 2 alal mõlemal kaks kukke (Metsise mängud, aasta aruanne, Keskkonnaagentuur 2017). Laanerähni pesitsemine registreeriti kaitsealal aastal Abrumetsa sihtkaitsevööndis, pesamets on olnud asustatud ka aastal. Lisaks on teine laanerähni territoorium registreeritud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis aastal. Laululuige pesitsemine Sõbessoo sihtkaitsevööndis registreeriti aastal. Taimeliikidest on kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud kaunis kuldking, soohiilakas, palu-karukell, eesti soojumikas, püst-linalehik, müür-raunjalg, pruun raunjalg, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, sile tondipea, lõhnav käoraamat, kärbesõis, jumalakäpp, tõmmu käpp, püstkivirik ja koldjas selaginell. Kaitsealuseid taimeliike on inventeerinud Olev Abner (1997 ja 2010), Eesti Orhideekaitse Klubi (Kull, 2009) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (2013). Kaunis kuldking on kaitsealal kaardistatud kahe suurema kasvualaga, millest suurem, 30 ha suurune ala jääb Abrumetsa sihtkaitsevööndisse. Esimest korda leiti liik sealt aastal ja aastal loendati seal 119 isendit. Kogu Abrumetsa ulatuses leidus kaunist kuldkinga hajusalt veelgi. Teine, 7 ha suurune kasvuala on kaardistatud aastal Jalase piiranguvööndis. Soohiilakas on Jalase loodusala kaitse-eesmärgiks, tema kasvukohad kaitsealal vajavad täpsustamist. Esinduslikke ja sobivaid kooslusi on liigile piisavalt ja liigi kasvamine alal on tõenäoline. 10 (32)

11 Palu-karukell on kaitsealal kaardistatud seitsmes leiukohas, millest suurim hõlmab kogu Lipstu nõmme sihtkaitsevööndit. Ülejäänud leiukohad asuvad Abrumetsa sihtkaitsevööndis. Kuigi kogu Lipstu nõmme sihtkaitsevöönd on märgitud palu-karukella kasvualaks, puudub keskkonnaregistris info liigi arvukuse kohta. Abrumetsa sihtkaitsevööndis tehakse palu-karukella regulaarset seiret, mille andmetel levis palu-karukell aastal alal hajusalt ja tema arvukus oli ligikaudu 600 isendit. Eesti soojumikas on levinud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis 106,8 ha suurusel alal ja kuigi tegemist on suure alaga, puudub täpsem info liigi sealse arvukuse kohta. Püst-linalehik on kaitsealal kaardistatud üheksa eri kasvukohana. Sobivaid kasvukohti on Jalase maastikukaitsealal rohkelt ja ilmselt on leiukohti tegelikkuses rohkem. Jalase piiranguvööndi leiukoht on varem olnud kõige esinduslikum, seal loendati aastal hinnanguliselt isendit, kuid aasta seire käigus nenditi, et niit (elupaigatüüp 6210*) kasvab kinni, ja seire käigus ei leitud ühtegi isendit aastal leiti siiski 800 taime ja aastal 20 taime. Oodava sihtkaitsevööndis loendati aastal 150 isendit ning Abrumetsa ja Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis loendati aastal mõnisada taime. Müür-raunjalg on kaardistatud Lipstu nõmmel ja Jalase piiranguvööndi metsas. Piiranguvööndi leiukohas on loendatud 13 müür-raunjala isendit puurinde tihenemise tõttu on populatsioonid kadumas. Lipstu nõmmelt on leitud 500 müür-raunjala taime. Tegemist on heas seisus populatsioonidega ja inimmõju puudub. Üks müür-raunjala populatsioon jääb veel Abrumetsa sihtkaitsevööndisse, kus aastal loendati 100 taime. Pruun raunjalg on registreeritud Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis ja Jalase piiranguvööndi metsas. Piiranguvööndi leiukohas asub üks pruuni raunjala puhmik. Puurinde tihenemise tõttu on populatsioon kadumas. Lipstu nõmmelt on leitud 13 pruuni raunjala taime. Tegemist on heas seisus populatsiooniga ja inimmõju puudub. Täpiline sõrmkäpp on kaardistatud Kõrvetaguse raba servas asuvas metsas. Leiukoht asub Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis ja see kaardistati aastal. Keskkonnaregistris puudub täpsem info liigi arvukuse kohta. Russowi sõrmkäpp on kaardistatud kaitsealal kahes kohas Kõrvetaguse raba piiril liigirikkas madalsoos. Mõlemad leiukohad jäävad Kõrvetaguse sihtkaitsevööndisse. Suurem kasvukoht on 0,2 ha ning aastal loendati üle 60 taime ja kasvukoha seisundit hinnati heaks. Sile tondipea kasvab Lipstu nõmme, Abrumetsa ja Oodava sihtkaitsevööndis kokku on kaitsealal kuus leiukohta, millest neli on elujõulise populatsiooniga. Kaks populatsiooni jäävad Lipstu nõmme sihtkaitsevööndisse, millest suurem on 1000 isendiga (loendus aastal), teise populatsiooni seisundit hinnati aastal elujõuliseks, kuid arvukust ei hinnatud. Abrumetsa sihtkaitsevööndis on samuti kaks suurt populatsiooni: 500 ja 600 isendit. Oodava sihtkaitsevööndist leiti aastal 20 taime. Tegemist on Raplamaa sümboltaimega. 11 (32)

12 Lõhnavat käoraamat on registreeritud kahes kohas Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis. Suurem leiukoht on 5,9 ha suurune, kus 0,5 ha suuruse alal loendati aastal üle 230 isendi. Kasvukoha seisund oli hea. Teise leiukoha puhul on tegemist üksiku taime vaatlusega, mis leiti aastal. Kärbesõis on kaitsealal inventeeritud kahes kohas: Oodava sihtkaitsevööndis ja Jalase piiranguvööndis. Viimase kasvuala pindala on 5 ha ja kuigi tegemist on suure alaga, puuduvad hinnangud liigi arvukuse kohta. Kärbesõit on leitud sealt nii kui ka aastal. Teises leiukohas on aastal leitud 15 eksemplari 50 m² suuruselt alalt ja ala seisundit hinnati heaks. Jumalakäpp on kaitsealal registreeritud neljas kohas, millest kolm jäävad Lipstu nõmme sihtkaitsevööndisse ja üks leiukoht Abrumetsa sihtkaitsevööndisse. Abrumetsa sihtkaitsevööndis asub ka jumalakäpa seirepunkt, kus aastal loendati üheksa isendit ja märgiti, et inimmõju liigile puudub. Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis asuvad kaks leiukohta on kaardistatud aastal, kuid hilisemad vaatlusandmed keskkonnaregistris puuduvad. Lipstu nõmme kolmandal leiukohal kaardistati aastal 32 isendit ja kogu nõmmel leidus neid hajusalt veelgi. Tõmmu käpp on registreeritud Abrumetsa sihtkaitsevööndis. Abrumetsa kasvukoht on 6,6 ha. Liik on kaardistatud aastal ja kuigi tegemist on suure kasvualaga, ei ole arvukust hinnatud, on ainult märgitud, et taimed on kidurad. Püstkivirik on kaitsealal registreeritud kuues kohas, millest neli asuvad üksteise läheduses Abrumetsa sihtkaitsevööndis ja kaks leiukohta asuvad üksteise läheduses Sõbessoo ja Lipstu nõmme sihtkaitsevööndi piiril. Kõige esinduslikum neist on Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis Sõbessoo järveni viiva tee ääres, kus 0,5 ha suurusel alal loendati aastal 214 isendit aastal loendati seal 150 isendit. Teised leiukohad kaitsealal on vähem esinduslikud ja liigi arvukus on aastatega vähenenud. Ühes Abrumetsa sihtkaitsevööndis asuvas leiukohas loendati aastal 500 eksemplari, kuid kümme aastat hiljem üksnes kaheksa eksemplari. Kahelt raiesmikult on aastal leitud püstkiviriku isendeid. Koldjas selaginell on kaitsealal registreeritud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis aastal leidus liiki keskmise ohtrusega, aastal oli arvukus 321 eksemplari ja aastal hinnati populatsiooni suuruseks taime. Seeneliikidest on kaitsealal kaitse-eesmärgiks kroonliudik, mis leiti kaitsealal esimest korda aastal (määratud E. Parmasto poolt). Liik on registreeritud Abrumetsa ja Oodava sihtkaitsevööndis. Lisaks eespool kirjas olevale on Jalase maastikukaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud asjaoluga, et tegemist on ülepinnaliselt Natura võrgustikku kuuluva alaga. Kaitseala asub täielikult Jalase loodusalal Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaitseala suurimad väärtused on hästi säilinud looduslikud ja poollooduslikud kooslused, mille kaitse on tagatud ainult siis, kui alal säilib kaitseala režiim. Jalase maastikukaitsealal on väga 12 (32)

13 esinduslik kaitsealuste taimeliikide levikuala ning mitme haruldase ja ohustatud linnuliigi elupaik. Samas moodustab suure osa alast nii pärand- kui ka kultuurmaastik (sh Jalase küla), mistõttu on valitud kaitstava loodusobjekti tüübiks maastiku-, mitte looduskaitseala. Ala ei saa kaitsta hoiualana, kuna hoiuala kaitsekord ei võimalda kaitsta kooslusi tervikuna. Hoiualale ei koostata kaitse-eeskirja, mis on paljude erinevate kaitseväärtuste olemasolu korral kaitserežiimi täpsustamiseks vajalik. Samuti ei võimalda hoiuala kaitsekord mitme eri rangusega vööndi moodustamist, mis on sellel alal vajalik, et rakendada konkreetse kaitse-eesmärgi ökoloogilisi nõudlusi arvestavaid piiranguid kaitseala osal, kus need vajalikud on (nt liikumispiirang liikide häirimise vältimiseks pesitsusajal, jahi reguleerimine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid Kaitseala välis- ja vööndite piiride määramisel on lähtutud põhimõttest, et oleks hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ja loodusväätustele vajalik puhver ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (eritasandilised teed, kraavid, metsasihid, mõõdistatud maaüksused). Kaitseala välispiiril olevad kraavid on tsoneeritud kaitsealast välja juhul, kui need külgnevad piiranguvööndiga. Välispiiril olevad kraavid, mis piirnevad sihtkaitsevöönditega, on arvestatud kaitseala osaks. Välispiiril olevad sihid ja teed on arvatud kaitseala koosseisust välja. Kaitseala piir ja vööndite piirid on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : ) ja maakatastri andmeid. Võrreldes endise Jalase maastikukaitseala pindalaga (2743,1 ha) väheneb kaitseala pindala 2728,2 ha-ni, st 14,9 ha võrra. Vähenemine toimub Jalase piiranguvööndis (peamiselt Koikse küla), kuna oluliste kaitseväärtuste puudumise tõttu arvatakse eramaaüksustel ja riigimaal kultuuristatud rohumaad osaliselt kaitsealalt välja. Kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe pole nendel aladel inventeeritud. Välispiiri korrigeerimised puudutavad peamiselt kaitseala välispiiri ühildamist vahepeal katastrisse kantud katastriüksuste piiridega ning looduses paremini jälgitavate objektidega (näiteks metsasihid, kraavid ja teed) ning uue põhikaardiga vastavusse viimisega. Jalase maastikukaitsealal kuulub sihtkaitsevööndisse 2020,7 ha ja piiranguvööndisse 707,5 ha. Võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga, on eelnõukohase määrusega kehtestatav sihtkaitsevööndite pindala suurenenud 173,6 ha võrra, millest 38 ha jääb eramaale. Seda eelkõige suure looduskaitseväärtusega soo- ja metsakoosluste ning ohustatud liikide elupaikade arvel. Samas arvatakse sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse üks 4,4 ha suurune eramaaüksus (65401:002:0640) ja 1,4 ha suurune eramaaüksus (66901:004:0057), millel sihtkaitsevööndi väärilised loodusväärtused puuduvad. Liikumispiiranguga ala ehk Kõrvetaguse sihtkaitsevöönd suureneb 212 ha võrra. Suurenemine toimub Abrumetsa sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi arvelt. Kaitseala maaomandist on eramaad 571,2 ha, riigimaad 2142,1 ha, munitsipaalmaad 1,5 ha ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad 13,4 ha. Eramaa pindala sihtkaitsevööndis on kokku 82 ha. Pindalalised muudatused eramaade osas on järgmised: Piiranguvööndist läheb sihtkaitsevööndisse 38 ha eramaad. Sihtkaitsevööndiga liidetakse eramaad, et tagada elupaigatüüpide liigirikkad madalsood, rohunditerikkad kuusikud, vanad loodumetsad ning siirdesoo- ja rabametsad kaitse, samuti soojumika kaitse. Osaliselt jäävad eramaad ka siiludena riigimaade vahele. Samas 13 (32)

14 arvatakse sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse 8,7 ha sellist eramaad, mille loodusväärtused ei vaja säilimiseks sihtkaitsevööndi kaitsekorda. Kaitse alt arvatakse välja 1,6 ha sihtkaitsevööndis olevat eramaad ja 4,7 ha piiranguvööndis olevat eramaad. Kaitse alt arvatakse välja alad, kus loodusväärtusi ei esine (kultuurrohumaad), või on tegemist lihtsalt põhikaardi järgi piiri korrigeerimisega. Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale koosneb kaitseala viiest sihtkaitsevööndist (Abrumetsa, Kõrvetaguse, Lipstu nõmme, Oodava, Sõbessoo) ja ühest piiranguvööndist (Jalase). Sihtkaitsevööndirežiim on vajalik kaitsealuste liikide elupaikade ning metsa- ja sookoosluste säilimiseks ning loopealsete, puisniitude ja teiste poollooduslike koosluste kaitseks. Piiranguvööndisse jäävad peamiselt piirkonna majanduslikult kasutatavad alad, õue- ja maatulundusmaad. Piiranguvöönd on vajalik, et säilitada väljakujunenud maastikuilmet ja hoida loodusmaastikke looduslähedastena. Piiranguvöönd aitab leevendada negatiivset mõju sihtkaitsevöönditele. Poollooduslike koosluste kaitse piiranguvööndis tagab kaitsekord, mille järgi on kõlviku muutmine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. Ühtlasi ei ole otstarbekas luua väikeseid eraldiseisvaid sihtkaitsevööndeid laialehiste metsade kaitseks, piiranguvööndiga ei lubata sellistes metsades uuendusraiet (säilitatakse püsimetsana). Abrumetsa sihtkaitsevöönd (322,7 ha). Abrumetsa (hooldatav) sihtkaitsevöönd asub kaitseala keskosas. Vööndi moodustab peamiselt RMK kinnistu Vardi metskond 52 (65401:001:0008) ning riigi omandis olevad kinnistud Jalase maastikukaitseala 2 (65401:001:0151), Jalase maastikukaitseala 3 (65401:001:0152) ja osaliselt Jalase maastikukaitseala 6 (66901:004:0201). Vööndi piir kulgeb mööda riigimaa ja eramaa katastripiire, läänepiiril vastu Kõrvetaguse sihtkaitsevööndit, põhjapiiril osaliselt ka mööda metsasihte, mis jäävad vööndist välja. Männiku kinnistu (65401:002:0471) põhjapoolne nurk jääb väikeses ulatuses sihtkaitsevööndisse, kuna kahe vööndi vaheline kraav on arvestatud sihtkaitsevööndi koosseisu, piir kulgeb mööda kraavi serva. Muus osas jääb eelmainitud kinnistu piiranguvööndisse. Vööndis on inventeeritud metsaelupaigatüübid, I, II ja III kaitsekategooria taimede kasvukohad ning metsise elupaik. Kõrvetaguse sihtkaitsevöönd (633,8 ha). Kõrvetaguse (hooldatav) sihtkaitsevöönd asub kaitseala loodeosas. Vöönd hõlmab osaliselt RMK kinnistu Vardi metskond 52 (65401:001:0008), väikeses osas Velise metskond 20 (65401:001:0116), osaliselt Vardi metskond 193 (65401:001:0204), täielikult jäävad vööndisse riigi omandis olevad maad Jalase maastikukaitseala 4 (65401:001:0153), Jalase maastikukaitseala 5 (65401:001:0154) ja eraomandis olevad kinnistud Härmasoo (65401:001:0017), Rahkemäe (65401:001:0115), Värava (65401:001:0080), Pantma (65401:001:0123, 65401:001:0124), Kalda (65401:001:0011), osaliselt Lepiku (65401:001:0693), Metsatuka (65401:001:0471) ja Parka (65401:001:0070). Vööndi piir kulgeb peamiselt mööda katastriüksuste piire ning põhja- ja idaosas mööda metsasihte, mis jäävad välispiiril vööndist välja. Lisaks kulgeb piir mööda kõlvikupiire, kraave (kraavid on arvatud sihtkaitsevööndisse) ja mõttelisi sirgeid. Mõtteline sirge põhjaosas kahe sihi vahel on punktide 24, ; 58, ja 24, , 58, vahel. Sihtkaitsevöönd riivab Lepparu (65401:001:0169) kinnistu lääneosa, kus sihtkaitsevööndisse on haaratud kraavid, mis jäävad osaliselt Lepparu kinnistule. Johanimetsa (65401:001:0085) kinnistu põhjapiiril olevad kraavid on arvatud sihtkaitsevööndisse, kuna kraavitus mõjutab oluliselt kaitsealal olevaid sooelupaiku. Vööndi edelanurgas läbib mõtteline sirge nelja kinnistut: alates Sarapuu kinnistu (65401:001:0670, kinnistu ei jää kaitsealasse) loodenurgast ja punktini 24, ; 58, Järgmine mõtteline sirge 14 (32)

15 jookseb üle Vardi metskond 193 kinnistu ja jääb punktide 24, ; 58, ja 24, ; 58, vahele. Lääneküljes jääb mõtteline sirge Orava kinnistu (65401:001:0272, kinnistu ei jää kaitsealasse) põhjapoolseima nurga ja punkti 24, ; 58, vahele. Seega lõpeb mõtteline sirge kraavi vasakul kaldal ehk kraav jääb lääneküljel kaitsealasse. Niisamuti jääb kraav sihtkaitsevööndisse loode-kagu suunal alates Oera kinnistu (65401:001:0530, ülejäänud osas piiranguvöönd) lõunapoolsest küljest Metsaneo kinnistu lõunapoolsema nurgani. Vööndis asub Illesoo rabamassiiv, kolm metsisemänguala (Kõrvetaguse 1, 2 ja 3) ja metsaelupaigatüübid. Lipstu nõmme sihtkaitsevöönd (90,9 ha). Lipstu nõmme (hooldatav) sihtkaitsevööndi moodustab kaitseala idaosas asuv Lipstu nõmm. Vöönd hõlmab RMK kinnistu Vahastu metskond 46 (66901:004:0025), vööndi piir kulgeb peamiselt mööda katastriüksuste piire. Vahastu metskond 46 kinnistule ulatuv Pajutoa kinnistu (66901:001:0353; kaitsealalt väljas) õueala ja sellega külgnevad väikesed rohumaad on sihtkaitsevööndist ja ka kaitsealast välja jäetud. Sellel alal jookseb sihtkaitsevööndi piir mööda metsakõlvikut Pajutoa kinnistu lõunapoolsema nurgani. Vööndi läänepoolsel küljel jäävad kraavid sihtkaitsevööndisse, selle tõttu ka väike osa Mäe kinnistust (65401:002:0052). Niisamuti jääb vööndisse põhjaküljel piirnev rada ja tee, vööndi piir kulgeb mööda raja ja tee serva. Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis on Raplamaa kõige esinduslikum orhideede kasvukoht, lisaks veel mitme I, II ja III kaitsekategooria taimeliigi kasvukohad. Elupaigatüüpidest on inventeeritud väga esinduslik plaatlood ja mitu metsaelupaigatüüpi. Oodava sihtkaitsevöönd (274,4 ha). Oodava (hooldatav) sihtkaitsevöönd hõlmab kaitseala kaguosas olevaid RMK kinnistuid Vardi metskond 55 (65401:002:0014), Vardi metskond 54 (65401:002:0013), Vardi metskond 53 (65401:002:0012) ja Vardi metskond 133 (65401:002:0204). Vööndi piir kulgeb peamiselt mööda katastriüksuste piire. Idapoolsel küljel kulgeb vöönd ka mööda teid, radasid ja sihte, jättes need vööndist välja. Samuti jäävad vööndist välja sihid lõunapoolsel küljel. Mõtteline sirge läbib Vardi metskond 53 kinnistut selliselt, et alguspunktiks on Iiematsi kinnistu ühe katastriüksuse (65401:002:0157) põhjapoolseim nurk ja lõpp-punktiks on Iiematsi kinnistu teise katastriüksuse (65401:002:0067) lõunapoolseim nurk. Sihtkaitsevööndi põhjapoolsel küljel kulgeb piir osaliselt mööda metsakõlvikut. Oodava sihtkaitsevööndis on inventeeritud esinduslikud metsaelupaigatüübid ja plaatlood ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. Sõbessoo sihtkaitsevöönd (698,9 ha). Sõbessoo (hooldatav) sihtkaitsevöönd on moodustatud kaitseala kirdeosas asuva Sõbessoo raba põhjal. Vöönd hõlmab riigi omandisse jäävaid kinnistuid Vardi metskond 46 (66901:004:0025) ja Kõnnu (66901:004:0100) ning jääb osaliselt riigi omandisse jäävale kinnistule Jalase maastikukaitseala 6 (66901:004:0201). Eramaadest hõlmab sihtkaitsevöönd Reinu (66901:004:0460) kinnistut. Piir kulgeb peamiselt mööda era- ja riigimaa katastripiire. Idaküljel on sihtkaitsevööndi piiriks osaliselt kraav, kusjuures kraav on jäetud vööndi koosseisu, sihid on jäetud vööndist välja. Sihtkaitsevööndi lõunapiiril olevad kraavid on arvatud vööndisse, seetõttu riivab vöönd ka Mäe (65401:002:0052) kinnistut. Hiie kinnistu (65401:002:0072) jääb väga väikeses osas kraavile ja on seetõttu vööndist välja jäetud. Jalase peakraav on arvatud vööndi koosseisu, niisamuti loodeosas paiknev kraav. Niinemäe (50401:005:0070) kinnistu on jäetud kaitsealalt välja, kuna kattub väikeses osas kraaviga. Põhjapoolsetel vööndikülgedel jäävad sihid välja ja kraavid sisse. Sõbessoo vöönd hõlmab Jalase maastikukaitseala suurimat raba- ja sookooslust ning neid ümbritsevaid metsaelupaigatüüpe, lisaks 15 (32)