Raadi looduskaitseala kaitse-eeskiri

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Raadi looduskaitseala kaitse-eeskiri"

Väljavõte

1 Vabariigi Valitsuse määruse Raadi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse Raadi looduskaitseala (edaspidi kaitseala) ja kehtestatakse selle kaitse-eeskiri. Kaitseala territoorium tervikuna ei ole varem kaitse all olnud, vaid seal on registreeritud mitme looduskaitsealuse taimeliigi kasvukohad ja rakendatud looduskaitseseaduse 55 lõigetes 7 ja 8 sätestatud isendikaitse põhimõtteid. Kaitseala moodustatakse looduskaitsealuste taimede ja väärtuslike looduslike elupaikade kaitseks. Kaitseala on kogupindalaga 86,08 ha ning asub Tartu maakonnas Tartu vallas Tila külas ja Luunja vallas Rõõmu külas ning Tartu linnas. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise spetsialist Kristel Tatsi (tel , e-post ja Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma (tel , e-post eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Taavi Tattar (tel , e-post Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Kristiin Jääger (tel , e-post eksperdihinnangu on andnud Kadri Tali (tel , e-post keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel , e-post 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Raadi looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta I ja II (esitatud allpool) kaitsekategooria taimeliike ning III kaitsekategooria taimeliike balti sõrmkäppa (Dactylorhiza baltica), kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata), laialehist neiuvaipa (Epipactis helleborine), soo-neiuvaipa (Epipactis palustris), siberi võhumõõka (Iris sibirica), suurt käopõlle (Listera ovata), rohekat käokeelt (Platanthera chlorantha), värvi-paskheina (Serratula tinctoria), emaputke (Angelica palustris) ja ahtalehist ängelheina (Thalictrum lucidum) ning nende kasvukohti. Samuti on Raadi looduskaitseala eesmärk taastada ja säilitada alal esinevaid esinevaid poollooduslikke kooslusi- pärisaruniidu ja soovikuniidu kasvukohatüüpe. Vastavalt looduskaitseseaduse -le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Raadi looduskaitseala kaitse alla võtmise peamised eeldused on alal esinevad ohustatud ja haruldased kaitsealused taimeliigid, mille kontsentratsioon kaitsealal on erakordne, ning haruldased ja ohustatud elupaigatüübid.

2 Alal esinevad poollooduslikud kooslused on pärisaruniidud ja soovikuniidud. Elupaigatüübid on antud keskkonnaministri käskkirja nr 897 Poollooduslike koosluste tegevuskava loetelu järgi. Pehme koeratubakas (Crepis mollis) on Eestis väheneva arvukusega taim, mis on Eesti punase nimestiku järgi ohustatud ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Pehmet koeratubakat kasvab keskkonnaregistri andmetel üksnes Tartu linnas ja selle lähimates valdades. Liigi peamised ohutegurid on niitude (lamminiitude) võsastumine niitmise või karjatamise katkemisel. Ahtalehine kareputk (Laserpitium prutenicum) on Eestis aastati kõikuva arvukusega taim, mis on Eesti punase nimestiku järgi ohustatud ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Ahtalehine kareputk kasvab Eestis ainult Ida-Eestis, täpsemalt Tartu lähiümbruses. Seepärast lasub nii pehme koeratubaka kui ka ahtalehise kareputke puhul Tartumaal vastutus liikide kasvukohtade säilitamisel. Ahtalehise kareputke peamised ohutegurid on tallamine ja ehitustegevus. Niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus) on Eestis väheneva arvukusega taim, mis on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Niidu-kuremõõka kasvab keskkonnaregistri andmetel peamiselt Pärnumaal ja Tartumaal, mõnes kohas Viljandimaal ja ühes kohas Jõgevamaal. Liigi peamised ohutegurid on niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine, korjamine ja ehitustegevus. Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) on Eestis suureneva arvukusega taim, mis ei ole Eesti punase nimestiku järgi küll praegu ohustatud, kuid on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Eestis leidub balti sõrmkäppa kogu territooriumil. Liigi peamised ohutegurid on niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine, põllumaa ja selle kasutamise muutmine ning metsastamine. Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) on Eestis stabiilse arvukusega taim, mis ei ole Eesti punase nimestiku järgi praegu ohustatud, kuid on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Eestis leidub kahkjaspunast sõrmkäppa kogu territooriumil. Liigi peamised ohutegurid on niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine, põllumaa ja selle kasutamise muutmine ning metsastamine. Laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) on Eestis viimasel ajal suureneva arvukusega taim, mis ei ole Eesti punase nimestiku järgi praegu ohustatud, kuid on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Laialehine neiuvaip on metsataim ja kasvab mitmesugustel muldadel erinevates niiskus- ja valgustingimustes üle kogu Eesti. Liigi peamine ohutegur on uuendusraied kasvukohtadel. Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on Eestis vähenenud arvukusega taim, mis ei ole Eesti punase nimestiku järgi küll ohustatud, kuid on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Soo- 2

3 neiuvaip on Eestis sagedasem Lääne- ja Põhja-Eestis, kuid teda leidub sobivates kasvukohtades ka mujal. Liigi peamised ohutegurid on veerežiimi muutused ja võsastumine. Siberi võhumõõk (Iris sibirica) on Eestis väheneva arvukusega taim, mis on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Eestis levinud paiguti, rohkem Lääne-, Kesk- ja Ida-Eestis. Liigi elupaigaks on märgadel muldadel asuvad niidud (lammi- ja soovikuniidud). Liigi peamised ohutegurid on niitude (lamminiitude) võsastumine, ehitustegevus ja soode kuivendamine. Suur käopõll (Listera ovata) ei ole Eesti punase nimestiku järgi praegu ohustatud, kuid on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Suur käopõll kasvab nii metsas kui ka niitudel üle Eesti, kuid sagedasem on siiski lubjasematel aladel Eesti lääne- ja põhjaosas. Liigi peamine ohutegur on poollooduslike koosluste ebapiisav või liigintensiivne majandamine. Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) on Eestis suureneva arvukusega taim, mis ei ole Eesti punase nimestiku järgi praegu küll ohustatud, kuid on siiski arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Rohekas käokeel on levinud peamiselt Lääne- ja Lõuna-Eestis, kuid leiukohti on ka mujal Eestis. Liigi peamine ohutegur on niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine. Värvi-paskhein (Serratula tinctoria) on Eestis väheneva arvukusega taim, mis on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Värvi-paskheina kasvab keskkonnaregistri andmetel peamiselt Lääne-Eestis või Tartus ja selle lähiümbruses. Liigi peamised ohutegurid on niitude (kuivade lamminiitude) võsastumine niitmise või karjatamise katkemisel. Ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) on Eestis stabiilse arvukusega taim, mis ei ole Eesti punase nimestiku järgi küll praegu ohustatud, kuid on arvatud looduskaitseseaduse alusel siiski vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Ahtalehise ängelheina enamik leiukohti jäävad keskkonnaregistri andmetel Tartu linna ja selle ümbruse luhtadele, seega asuvad nendel luhtadel teadaolevalt kõige sobivamad biotoobid liigile. Liigi peamine ohutegur on kasvukohtade hävimine. Emaputk (Angelica palustris) on Eestis väheneva arvukusega taim, mis on Eesti punase nimestiku järgi ohustatud ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina II kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Emaputke kasvab keskkonnaregistri andmetel peamiselt Lääne-Eestis või Tartus ja selle lähiümbruses. Liigi peamised ohutegurid on metsamajanduslik tegevus, ehitus ja soode kuivendamine Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus Kaitsealal on registreeritud kaks I kaitsekategooria taimeliiki, mille kõigi teadaolevate kasvukohtade kaitseks tuleb vastavalt looduskaitseseaduse 48 lõikele 1 moodustada kaitsevõi hoiualad või määrata kindlaks püsielupaigad. Kaitsealustest liikidest on pehme koeratubaka ja ahtalehise kareputke säilimiseks Raadi kaitseala leiukohad üliolulised: ahtalehisel kareputkel on see suurim ja elujõulisim populatsioon Eestis (Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaikade ekspertiis, 2013). Lisaks on kaitsealal registreeritud 3

4 II kaitsekategooria taimeliik niidu kuremõõk, mille puhul vähemalt 50% teadaolevate kasvukohtade kaitseks tuleb vastavalt looduskaitseseaduse 48 lõikele 2 moodustada kaitsevõi hoiualad või määrata kindlaks püsielupaigad. Sealjuures on liigi levilat ja populatsiooni suurust ning elujõulisust arvestades Raadi looduskaitsealal oluline roll liigi kaitse korraldamisel. Ala väärtust suurendavad veel kümne III kaitsekategooria taimeliigi kasvukohad, millest on olulisim värvi-paskhein, mis on niidukooslustes suurtel aladel dominant. Kuna paljude kaitsealal kasvavate taimede peamine ohutegur on niitude jms avamaade kinnikasvamine ning tegu on esinduslike populatsioonidega, siis on kaitsekord ja kaitsekorraldamine alal kasvavate liikide säilimiseks hädavajalik. Kuigi enamik III kaitsekategooria kaitse-eesmärgiks seatud taimedest ei ole Eesti punase nimestiku järgi praegu ohustatud, on tegu kaitsealuste taimede esindusliku kasvualaga, kus I kaitsekategooria liikide ja poollooduslike koosluste kaitseks moodustatav kaitsekord tagab ka III kaitsekategooria liikide kaitse. Kaitseala kooslusi on inventeeritud aastal kaitse-eeskirja eksperdiarvamuse koostamise käigus. Väärtuslikest elupaigatüüpidest esinevad planeeritaval kaitsealal suhteliselt suurtel aladel ja tüüpilisel, esinduslikul kujul liigirikkad pärisaruniidud (pindala 24,01 ha, esinduslikkus B e väärtuslik), lisaks esinevad väiksemate laikudena soovikuniidud (pindala 5,88 ha, esinduslikkus B e väärtuslik). Kokku on elupaigatüüpe ca 35% kogu kaitseala pindalast, lisaks taastamiskõlbulikke alasid 9% kaitsealast Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Määruse kinnitamisega võetakse ala kaitse alla looduskaitsealana, kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks looduse säilitamine, st elupaikadele ja kaitsealustele liikidele soodsa seisundi tagamine. Selle eelduseks on alal minimaalsed tegevused ainult elupaikade ja kaitsealuste taimeliikide säilimise eesmärgil. Kaitseala korral võimaldab looduskaitseseadus kaitseala tsoneerimist ning seega annab looduskaitseala moodustamine võimaluse selgema ja täpsema kaitsekorra koostamiseks kui hoiuala, mille kaitsekord tuleneb otse looduskaitseseadusest ja annab laia kaalutlusõiguse kaitseala valitsejale, mis pole antud juhul vajalik. Seetõttu on antud ala korral valitud loodusobjekti tüübiks looduskaitseala, mitte hoiuala. Püsielupaiga moodustamine ei ole otstarbekas, kuna see moodustatakse peamiselt konkreetse kaitsealuse liigi ja selle elupaiga või kasvukoha kaitseks, kuid alal esinevad mitmed erinevad loodusväärtused, sh kooslused Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piir Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ja neile vajalik minimaalne puhver ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel eelistatult kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (katastriüksuste piirid, kraavid, rajad). Juhul, kui selgepiirilisi maamärke ei olnud, siis kasutati piiritlemisel mõttelisi sirgeid või kõlvikupiire. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõt 1 : ) ja maakatastri andmeid. Kavandatava Raadi looduskaitseala pindala on 86,08 ha, sh eramaad 33,0 ha, munitsipaalmaad 6,63 ha ja 46,45 ha on reformimata riigimaa. Reformimata maal on Tartu ja Luunja Vallavalitsus kehtestanud üldplaneeringud, mõlemad vallad on teinud reformimata maa munitsipaalomandusse taotlemise ettepanekud. Tartu vallavalitsusel kehtib reformimata 4

5 riigimaal osaliselt ka Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu valla lõunaosa (I etapi) detailplaneering. Kehtivate planeerigute elluviimisel (Eesti Rahva Muuseumi rajamisel) on juba arvestatud kaitseala moodustamisest tulevate kitsendustega. Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale on kaitseala tsoneeritud tervikuna ühte sihtkaitsevööndisse ja välispiiriga kirjeldatakse ühtlasi ka sihtkaitsevööndi piiri kulgemist. Kaitsealal ei ole piiranguvööndeid ega reservaate. Kaitseala pindala on suhteliselt väike ja kaitseala on koosluste poolest ühetaoline. Tegemist on peamiselt hooldust vajavate poollooduslike kooslustega ja kogu kaitsealal esineb ohtralt kaitstavaid taimeliike. Kogu ala vajab ühetaolist majandamist ja niidulappide vahele jäävad tihedamalt metsastunud alad võib kujundada edaspidi puisniidulaadseks koosluseks. Sihtkaitsevöönd ei välista puhkekoha rajamist ega infotahvlite paigaldamist. Kaitseala piiritlemisel lähtuti põhimõttest, et kõik poollooduslikud kooslused ja kaitsealuste taimede esinduslikud kasvukohad jääksid tervikuna kaitsealale. Kraavid jäävad kaitseala piiridest tavaliselt väljapoole, välja arvatud põhja-lõunasuunalised kraavid kaitseala keskosas, kuna nende hoiutöödel on tõenäoliselt mõju kaitseala veerežiimile. Kaitseala lõunapiiril on sobivamate looduses eristuvate maamärkide puudumisel kasutatud mõttelisi sirgeid, et rajatised jääksid tervikuna kaitsealast välja, sh kulgeb kaitseala piir vahetult Ida tn 41 kinnistust lääne pool ja Ida tn 41 kinnistul selliselt, et Tartu linna üldplaneeringuga kavandatud põhitänav (Vahi tn pikendus) oleks vastu kaitseala piiri (st väljaspool kaitseala). Ka kaitseala kagunurgas olev rada jääb kaitseala piirist väljapoole, samuti idaossa jääv majapidamine, ülejäänud osas kulgeb kaitseala idapiir mööda kraavinurki, kõlvikupiiri ja mõttelisi sirgeid. Kaitseala põhjapiir kulgeb peamiselt mööda katastriüksuseid. Läänepiir on sobivamate looduses eristuvate maamärkide puudumisel peamiselt mõtteline sirge Kaitsekord Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal esinevaid loodusväärtusi, osaliselt ka kaitse alla võtmise põhjendatuse ja piirangute otstarbekuse ekspertiisi ning Natura 2000 alade ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventeerimistulemusi (MTÜ Eesti Looduseuurijate Selts, Kadri Tali). Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad kaitsealal esinevate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning oleksid proportsionaalsed saavutatavale efektile. Kaitseala kuulub tervikuna ühte sihtkaitsevööndisse, kuna selle kooslused on suhteliselt ühetaolised ja ühesuguste kaitse-eesmärkidega ning seetõttu piisab sellele väiksele territooriumile kaitseväärtuste säilimiseks ühesugusest kaitsekorrast. Kaitsealal puudub vajadus reguleerida kalapüüki ja ujuvvahendiga sõitmist, kuna alal paiknevad veekogud (mõned kinnikasvanud kraavid, Jaamamõisa oja, neli tiiki) ei ole kalapüügiks ega ujuvvahendiga sõitmiseks sobilikud. Samuti ei ole kaitsealal pilliroogu ega adru ning seega ka vajadust nende varumise reguleerimiseks. Veerežiimi taastamist ei ole reguleeritud, kuna praegune olukord on liikidele ja kooslustele soodne ning vajadust olemasoleva veerežiimi muutmiseks, sh kraavide sulgemiseks ei ole. Samuti pole kaitse- 5

6 eeskirjaga reguleeritud jahipidamist, kuna kaitseala asub tiheasustusalal, kus jahiseaduse alusel on jahipidamine keelatud Sihtkaitsevööndi kaitsekord Lubatud tegevused Kaitse-eeskirja järgi on inimestel lubatud kogu kaitsealal viibida, korjata marju ja seeni ning muid metsa kõrvalsaadusi, kuna nimetatud tegevus ei kahjusta ala kaitse-eesmärke. Viibimisest erinevalt on kaitse-eeskirjas käsitletud rahvaürituste korraldamist, millest on juttu käesoleva peatüki lõpus. Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud ainult kohas, mis on kaitseala valitseja loal selleks ette valmistatud ja tähistatud. Kuna kaitseala on väikesepinnaline, kuid jääb osaliselt Tartu linna ja selle vahetusse lähedusse ning kaitset vajavaid kooslusi ja liike ei esine kaitsealal ülepinnaliselt, siis on kaitse-eeskirjaga jäetud võimalus rajada vajaduse korral telkimis- ja lõkkekohti valitseja nõusolekul. Telkimis- ja lõkkekoha asukoha valikul saab kaitseala valitseja kontrollida, et kaitsealal asuvate madalsooja niidukoosluste ning kaitsealuste taimeliikide soodsat seisundit ei kahjustataks. Samuti on lõkke tegemine vajalik poollooduslike koosluste hooldustöödel, et vajaduse korral põletada alalt eemaldatud võsa kohapeal. Kaitseala teedel teeseaduse 2 lõike 2 tähenduses on lubatud sõidukiga (liiklusseaduse 2 punktide 73 ja 36 tähenduses) sõitmine, kuna kaitstavaid liike ja kooslusi see ei kahjusta. Sealhulgas on lubatud jalgratastega sõitmine radadel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel. Piirangu eesmärk on vältida liigset tallamist, mis kahjustaks või hävitaks kaitsealuste liikide kasvukohti. Samas on jäetud võimalus kaitseala valitsejale ka lubava kaalutlusotsuse tegemiseks, et võimaldada näiteks poollooduslike koosluste hooldustööde, kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks või liinirajatiste korrastamiseks vajalike tööde tegemist. Kaitsealal on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd, kuna seoses moodustatava kaitseala naabruses asuva Tartu valla lõunaosa II etapi detailplaneeringuga, mille on Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon kooskõlastanud aastal, võib tulevikus osutuda vajalikuks Jaamamõisa ojasse viivate kraavide puhastamine. Nimetatud planeeringulahendus on koostatud selliselt, et planeeringualalt ära juhitav sademevee vooluhulk ei suurene, ja seetõttu tuleb kõvakattega pindade lisandumisest tuleneva vooluhulga suurenemine leevendada detailplaneeringualale ehitatavate akumulatsioonitiikidega. Ühel juhul võtab akumulatsioonitiik (vahetult enne Raadi looduskaitseala) vastu sademevee, mida juhitakse Jaamamõisa oja kaudu Emajõkke. Rajatava akumulatsioonitiigi väljavool Jaamamõisa ojasse hakkab toimuma olemasolevate kraavide kaudu. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, samuti on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Poollooduslike koosluste kujundamine on vajalik, kuna kaitsealuste liikide isendite mitmekesisus väheneks hoolduseta (st heina niitmiseta ja võsa eemaldamiseta) oluliselt. Tulenevalt sellest, et enamiku kaitse-eesmärgiks olevate taimeliikide jaoks on ohuteguriks avamaade võsastumine, on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ka liikide elutingimuste säilitamiseks vajaliku tegevusena kaitsealuste taimede kasvualade hooldus. 6

7 Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks. Kuna ala jääb osaliselt Tartu linna ja selle vahetusse lähedusse, on jäetud võimalus infotahvlite ja tähiste paigaldamiseks ning matkaraja või laudtee tegemiseks, mille abil saab suunata inimeste liikumist kaitsealal. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul, kuna kaitsealal on ohtralt kaitsealuseid taimeliike, millest mõne (näiteks ahtalehise kareputke ja pehme koeratubaka) praegu teadaolevad leiukohad asuvad ainult Tartumaal. Seepärast võib osutuda vajalikuks külastuse reguleerimine, kui kaitseala külastab korraga palju inimesi, et vältida liiga suurt tallamist. Senise praktika kohaselt ei ole täheldatud olulist tallamiskoormust kuni 50 osalejaga rahvaüritustel, mistõttu väiksemad rahvaüritused on lubatud Vajalikud tegevused Kaitsealal on vajalik poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks heina niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Kaitsealal esineb ca 55,6 ha taastamist ja hooldamist vajavat poollooduslikku kooslust, mis kattub osaliselt loodusdirektiivi elupaigatüüpidega Keelatud tegevused Kaitsealal on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine, välja arvatud peatükkides ja käsitletud tegevused. Majandustegevus ja loodusvarade kasutamine on keelatud, kuna enamikul alast kasvab lausaliselt kaitsealuseid, sealhulgas I ja II kaitsekategooriasse kuuluvaid taimeliike, mille kahjustamine, korjamine ja hävitamine on looduskaitseseaduse 55 lõike 7 kohaselt keelatud Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Planeeritud tegevuste ühtivus kaitseala kaitse-eesmärkidega sõltub konkreetsetest tingimustest ja vajab igakordset kaalutlusotsust. Seetõttu on vastavalt looduskaitseseaduse 14 lõikele 1 mitmed tegevused lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Ilma kaitseala valitseja nõusolekuta ei või muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda projekteerimistingimusi, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ning jahiulukeid lisasööta. Jahiulukite lisasöötmine on taunitav, kuna metsloomade meelitamine kaitsealuste taimede kasvualadele ei ole soovitav. Tõenäoliselt ei ole jahiulukite lisasöötmise keelul ka suurt tähtsust, kuna Tartu linna ja Tartu valla territoorium (enamik kaitsealast) on tiheasustusala ega kuulu jahiseaduse alusel jahimaade hulka. Luunja valla territooriumil paikneval kaitseala osal on vaid üks erakinnistu (osaliselt), kus puudub otsene vajadus jahipidamiseks. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei 7

8 kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, saavutades looduskaitse ja arendushuvide ühitamise. 3. Menetluse kirjeldus Raadi looduskaitseala kaitse-eeskirja a avalik väljapanek toimus ajavahemikul 27. septembrist kuni 8. oktoobrini 2010 Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kontoris, Tartu Linnavalitsuses ning Tartu ja Luunja Vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus üleriigilise levikuga ajalehes Postimees ja kohalikus ajalehes Tartu Postimees. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade Looduskaitseseaduse -s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti a avalikustamisel kaitsealal paikneva kuue kinnisasja omanikule ja kaasomanikule teade tähtkirjaga. Kirjad saadeti ka kolmele kohalikule omavalitsusele ning reformimata maa olemasolu tõttu ka Maa-ametile ja Tartu Maavalitsusele. Kirjad sisaldasid teadet, et kui kirjalikku ettepanekut või vastuväidet avaliku väljapaneku kestel ei esitata, arvestatakse seda kui nõusolekut kaitse-eeskirjaga. Pärast avalikku väljapanekut toimus Keskkonnaameti Tartu kontoris eelnõu avalik arutelu, kus osales 13 maaomanikku ja asutuste esindajat, kes mõistsid kaitse-eeskirja eelnõu kinnitamise vajadust. Alljärgnev tabel on esitatud kirjavahetuse kohta, mis toimus nii enne avalikku arutelu kui ka jätkus pärast avalikku arutelu. Lisaettepanekuid avalikul arutelul ei tehtud. Arvamuse esitaja nimi ja seos eelnõuga 43201:001:1040 kaasomanikud Arvamuse kokkuvõte Üks kaasomanik taotles moodustatava Raadi looduskaitseala maadele jääva piirangutega kinnistuosa riigile ostmist, kuna kehtestatav kaitsekord piirab maa sihtotstarbelist kasutamist. Teine kaasomanik teatas, et Raadi looduskaitsealaks välja pakutud piir ei võimalda kaitseala moodustamise järel rajada Vahi tänava pikendust Räpina maanteeni; see halvendaks linna liiklusskeemi 8 Menetleja otsus Keskkonnaamet vastas esimesele kaasomanikule, et vastavalt LKSi 20 lõikele 1 omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kogu ulatuses kaitsealal asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab. Piirangute olulisust hinnatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. juuli a määrusele nr 242. Kuna käesolevaks ajaks ei ole kinnistu maaala, mis jääb moodustava kaitseala territooriumile, kaitsealana kaitse alla võetud, siis puudub praegu õiguslik

9 Tartu Linnavalitsus 79515:018:0018 ja on vastuolus linnaelanike huvidega. Tegi ettepaneku jätta koridor kaitseala piiride määramisel Radlovi kinnistu ja piirnevate kruntide vahele ja jätta võimalus Tartu linna ÜPle vastava tänava rajamiseks. Tartu Linnavalitsus teatas, et ei nõustu kaitseala piiri ettepanekuga juhul, kui see välistab võimaluse realiseerida linna ÜP-ga määratud põhilisi tänavaid kinnistul. Lisaks välistab kaitseala moodustamine esitatud piirides Sõpruse pst pikenduse ja Vahi tn pikenduse väljaehitamise võimaluse Rõõmu tee 1 ja Põhja pst 33 kinnistute naabruses asuvatel maadel, mis ei ole linna haldusterritooriumil. Tegi ettepaneku määrata kaitseala lõunapiir vastu ÜP-ga kavandatud põhitänavat (Vahi tn pikendust). Ei olnud vastu kaitseala moodustamisele Ida tn 41 kinnistule linna ÜP-ga 9 alus kinnisasja riigile omandamiseks ning selle riigile võõrandamist on võimalik taotleda alles pärast kaitseala moodustamist. Ühtlasi märgitakse, et kinnisasja riigile omandamise algatamise või omandamisest keeldumise otsustab lõplikult keskkonnaminister. Uusi märkusi kaasomanik ei esitanud. Teisele kaasomanikule vastas Keskkonnaamet, et Vahi tänava pikenduse rajamise vajalikkusele juhtis tähelepanu ka Tartu Linnavalitsus. Samuti selgitati vastuskirjas, et Ida tn 41 kinnistust lääne pool ja Ida tn 41 kinnistul nõustub Keskkonnaamet kaitseala välispiiri muutma selliselt, et piir kulgeks vastu ÜP-ga kavandatavat põhitänavat (Vahi tn pikendust). Luunja valla osas ei ole II kategooria taimeliigi olemasolu tõttu samal põhimõttel võimalik kaitseala välispiiri korrigeerida. Lisaks jääb Luunja valla territooriumile ka Natura 2000 loodusdirektiivi elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal. Uusi märkusi kaasomanik ei esitanud. Keskkonnaamet nõustus muutma kaitseala välispiiri selliselt, et Ida tn 41 kinnistust lääne pool ning Ida tn 41 kinnistul kulgeks piir vastu ÜP-ga kavandatavat põhitänavat (Vahi tn pikendust). Luunja valla osas ei ole II kategooria taimeliigi ja loodusdirektiivi elupaigatüübi (liigirikkad niidud lubjavaesel mullal) olemasolu tõttu võimalik samal põhimõttel kaitseala välispiiri korrigeerida. Seega ei ole Keskkonnaameti hinnangul võimalik põhitänavat viia läbi Luunja valla territooriumile kavandatava kaitseala ning tõenäoliselt tuleb leida alternatiiv Tartu linna piires. Uusi märkusi Tartu Linnavalitsus ei esitanud.

10 79403:002:0757 maaomanik kavandatud väikeelamumaa juhtfunktsiooniga maa-alale. 1) Maaomanik teatas oma esimeses kirjas, et kinnistu kuulus tema isale, kes sai selle kingituseks Eesti Vabadussõjas võitlemise eest. Hiljem maa võeti ära, kuid tagastati aastal. Sai aru kaitseala moodustamise vajalikkusest, kuid on seisukohal, et kinnistu osaline arvamine Raadi looduskaitseala koosseisu ei ole põhjendatud, vajalik ega proportsionaalne abinõu taotletava eesmärgi saavutamiseks. Samuti oli maaomanik seisukohal, et kaitseala moodustamisega lõhutakse kinnistu terviklikkust ning kahjustatakse kinnistu omaniku huve. Väitis, et kinnistu metsadel on märkimisväärne majanduslik väärtus, samuti on tarvilik kinnistu majandamiseks kuivendamine ja kuivenduskraavide rajamise ainuvõimalik suund on üle kaitseala, Jaamamõisa oja poole. Samuti on omanik teinud kulutusi Variku kinnistu DP koostamiseks (DP on koostanud AS K&H). Leidis, et kuna tõenäoliselt kasvavad kinnistul leitud taimed ka mujal planeeritaval Raadi kaitsealal, siis ei annaks kinnistu kaitsealasse arvamine lisaväärtust. Ei soovinud kinnistu arvamist kaitseala koosseisu. 2) Maaomanik küsis oma teises kirjas, miks tuleb alale moodustada just kaitseala, mitte hoiuala, kus piirangud on leebemad. Samuti tänas valmisoleku eest arutada kaitseala piiri vähendamise 10 1) Keskkonnaamet vastas, et hoolimata sellest, et kinnistul kasvavaid kaitsealuseid taimi leidub ka tulevase kaitseala ülejäänud territooriumil, on osa kinnistust kaitsealasse arvamine vältimatu, kuna kinnistu edelaosas kasvavale III kaitsekategooria taimeliigile lisaks kasvab seal ka I kaitsekategooria taimeliik, millele tuleb LKS-ist tulenevalt tagada kõigi teadaolevate kasvukohtade kaitse kaitsealade või püsielupaikade määramisega. Keskkonnaamet on nõus kohtuma ja arutama metsa majandamise ja kinnistule ligipääsu ning kaitseala piiri muutmise võimalusi. Praegune veerežiim on tulevasel kaitsealal liikidele ja kooslustele soodne ning ei nähta vajadust kaitseala veerežiimi muutmiseks. Jaamamõisa oja kui eesvoolu hoiutööd on kaitse-eeskirja eelnõu järgi valitseja nõusolekul lubatud. Kraavitamine üle tulevase kaitseala ei ole mõeldav, kuna LKS-i järgi on I ja II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sh korjamine ja hävitamine, keelatud. 2) Lepiti kokku kohtumine ja arutelu teemad (varasemates kirjades tõstatatud küsimused). 3) Keskkonnaamet nõustus maaomaniku esitatud piirimuudatuse ettepanekuga, kuna tegu on kompromisslahendusega, mis arvestab maaomaniku huvidega ning tagab I kaitsekategooria liigi kaitse ja III kaitsekategooria liigi piisava kaitse.

11 Riigi reservmaa (nr AT ) piiriettepanek ja Tartu Vallavalitsuse taotlus maa munitsipaalomandisse andmiseks. küsimust. 3) Maaomanik teatas oma kolmandas kirjas, et olles kuulanud KA spetsialistide selgitusi piiri koomale tõmbamise võimaluste kohta ja tutvunud I kategooria taimeliigi leiukohaga kinnistul, mõistab ta I kategooria taimeliigi kasvukoha Raadi LKA koosseisu arvamise vajadust. Maaomanik oli nõus kaitsealaga juhul, kui piiri vähendatakse vastavalt tema ettepanekule, arvestades taimeliigile vajaliku kaitsega ning kinnistu omaniku huvide kaitsega. Tartu vallavalitsus esitas järgmised ettepanekud, kommentaarid, küsimused: 1) Kes kompenseerib EAS-i ja Tartu valla tehtud kulutused ja realiseerimata võimalused? Seoses kaitseala moodustamisega muutuvad planeeringulahendused ja üldkontseptsioon, mille tõttu oleks vajalik algatada uus ÜP ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Kes katab nende dokumentide koostamise kulud? 2) Kas on kaalutud ka looduskaitseala moodustamise alternatiive nagu näiteks taimede ümberistutamist. 3) Kavandatavale kaitsealale jäävad uuringute kohaselt mõned naftajääkidega reostunud alad. Kuidas kavandatakse reostus likvideerida, et säiliks kaitsealal kaitstavad objektid? 4) Käesoleval ajal on Eesti Vabariigi eelarve pingeline. 11 Keskkonnaamet vastas küsimustele nende esitamise järjekorras: 1) Kaitsealuste taimeliikide leidmisest Raadil teavitasime vallavalitsust esimest korda aastal, hiljem teavitasime mitu korda mitmesugusest kavandatavast tegevusest seoses kaitsealuste liikide kasvualadega. Kaitseala moodustamise tõttu realiseerimata jäävatele planeeringutele ja projektile kulutatud aja ja raha hüvitamise võimalusi LKS ei käsitle. Keskkonnaamet pakub omalt poolt abi osaledes aruteludes, et selgitada, kas ja millisel määral võib kavandatav tegevus või planeering mõjutada tulevast kaitseala. Samuti on Keskkonnaamet valmis toetama vallavalitsuse uusi rahastamistaotlusi, et muuta olemasolevaid planeeringuid või muid arendusprojekte kaitseala moodustamise tõttu. 2) Kaitseala moodustamise alternatiiviks ei saa olla taimede ümberistutamine, kui maa-alalt leitakse kas või üks looduskaitsealune (I III kaitsekategooria) taimeliik, mille kasvukoht on väga esinduslik. Tulevaselt Raadi looduskaitsealalt on leitud 13 kaitsealust taimeliiki ning

12 Kas majanduslikust aspektist on analüüsitud ja põhjendatud kaitseala moodustamise mõistlikkust ja vajalikkust? seetõttu ei ole kaitse-eeskirja kehtestamisele alternatiive. Tuleb määrata kaitseala piir selliselt, et elupaigad säiliksid ja looduskaitsealused taimeliigid oleksid kaitstud. Samas on püütud olemasolevais tingimustes maksimaalselt vältida eraomanike huvide kahjustamist ja mitte seada kinnistutele põhjendamatuid piiranguid a taotleti taimede ümberistutamist, kuid eksperdihinnangu järgi ei ole see võimalik. 12 3) Raadi järve ja Jaamamõisa oja valgala reostuse saneerimiskava ning Raadi järve ja Jaamamõisa oja valgaladelt pinnavete ärajuhtimise eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt ei tulene pinnasereostusest ohtu Tartu linna Meltsiveski veehaardele ega taimkattele, seega ei näe Keskkonnaamet vajadust kaitsealal kaitse-eesmärkide saavutamiseks reostust likvideerida. 4) Kaitseala moodustatakse, kui selleks ilmneb LKSist ja/või Euroopa Liidu direktiividest tulenev kohustus. Loodusdirektiivi lisades loetletud elupaikade ja liikide kaitse korraldamiseks tuleb üleeuroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alad määrata üksnes lähtuvalt ala loodusväärtustest, mitte majanduslikest aspektidest. Alal leiduvad esinduslikud ja esmatähtsad elupaigad. Seega ei ole küsimus enam kaitseala moodustamise vajalikkuses ega majanduskaalutlustes, vaid kasvukoha kaitse alla võtmine pindalaliselt tuleneb LKSist. Uusi märkusi Tartu Vallavalitsus ei esitanud. Kuna kaitseala maa-alale jääb osaliselt riigi reservmaa ja Tartu Vallavalitsus on esitanud taotluse maa munitsipaalomandisse andmiseks, soovitas Tartu Maavalitsus selgitada lisaks

13 Tartu Vallavalitsuse seisukohtadele, mis on esitatud eeltoodud tabelis, ka Maa-ameti seisukohti. Maa-amet teavitas 1. novembri a kirjaga nr 6.3-3/9135, et tal ei ole Raadi looduskaitseala moodustamise kohta vastuväiteid. Kaitseala kaitse-eeskirja teine avalik väljapanek toimus 7. aprillist kuni 21. aprillini a Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontoris Tartu Linnavalitsuses ning Tartu ja Luunja Vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus üleriigilise levikuga ajalehes Eesti Päevaleht ja kohalikus ajalehes Tartu Postimees. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade Looduskaitseseaduse -s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti a avalikustamisel kaitsealal paikneva kuue kinnisasja omanikule ja kaasomanikule teade tähtkirjaga. Kirjad saadeti ka kolmele kohalikule omavalitsusele ning reformimata maa olemasolu tõttu ka Maa-ametile ja Tartu Maavalitsusele. Kirjale oli lisatud kaitse-eeskirja eelnõu määrus, seletuskiri ja piiriskeemi väljatrükk. Kirjad sisaldasid teadet, et kui kirjalikku ettepanekut või vastuväidet avaliku väljapaneku kestel ei esitata, arvestatakse seda kui nõusolekut kaitse-eeskirjaga. Avalikku arutelu ei korraldatud ja avaliku väljapaneku ajal selleks ettepanekut ei tehtud. Kirjale vastas Tartu Vallavalitsus ja kaks maaomanikku, kellel oli lisaettepanekuid ja küsimus kaitsekorra tõlgendamise kohta. Arvamuse esitaja nimi ja seos eelnõuga Riigi reservmaa (nr AT ) piiriettepanek ja Tartu Vallavalitsuse taotlus maa munitsipaalomandisse andmiseks. Arvamuse kokkuvõte Tartu Vallavalitsus esitas järgmised kommentaarid ja ettepanekud: 1) Keskkonnaamet kooskõlastas Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu I etapi enne kaitseala moodustamist ja vallal on õigustatud ootus kehtiva planeeringu realiseerimiseks. 2) Tartu Vallavolikogu on seisukohal, et kaitseala tuleks moodustada detailplaneeringu kaudu ja vallavalitsus teeb ettepaneku muuta kaitseeeskirja eelnõu 2 sõnastust nii, et kaitseala moodustatakse detailplaneeringuga. 3) Tartu Vallavalitsus ei ole vastu kaitseala moodustamisele, kuid peab oluliseks, et seda 13 Menetleja otsus Keskkonnaamet vastas Tartu Vallavalitsuse seisukohtadele alljärgnevalt: 1) Tartumaa lõunaosa detailplaneeringu I etapi kooskõlastamisel Tartumaa keskkonnateenistuses ei olnud teada kaitsealuste taimeliikide olemasolu planeeringualal ja seega ei olnud võimalik nendega arvestada. Pärast kõnealuse detailplaneeringu kooskõlastamist, kuid enne selle kehtestamist teavitas Tartumaa keskkonnateenistus Tartu vallaarhitekti e-kirja teel juulis 2007 laekunud kaitsealuste taimede andmetest teavitas Tartumaa keskkonnateenistus Tartu Vallavalitsust kirjaga nr /44978 kaitsealuste taimede võimalikust veel laiemast levikust ning selgitas ka

14 79403:002:0346 maaomanik 79403:002:0051 maaomaniku esindaja tehtaks kooskõlas õigusnormidega ja arvestades kehtivaid planeeringuid. Maaomanik teatas, et kuna moodustatav Raadi loodukaitseala hõlmab tema kinnistust ca 70%, kus ta kaotab õiguse majandustegevust arendada, taotleb ta pärast kaitseala moodustamist piirangutega kinnistu riigile võõrandamist. Maaomaniku lepinguline esindaja teatas, et maaomanik on vastu kavandatud ulatuses looduskaitseala moodustamisele ning palub anda nõusoleku kinnistu sihtotstarbe muutmiseks. Ühtlasi tehakse ettepanek muuta kaitseala piire või omandada riigi poolt kaitsealale jääv kinnistu osa (ca looduskaitseseadusest tulenevat kaitseala moodustamise nõuet ja I ja II kaitsekategooria taimede kahjustamise, sh korjamise ja hävitamise keeldu. 2) ja 3) Keskkonnaamet ei nõustu väitega, et looduskaitseseaduse alusel tuleks kaitseala moodustada detailplaneeringu kaudu, ega muuda seetõttu ka kaitse-eeskirja eelnõu 2 sõnastust. Eesti Vabariigis moodustatakse kaitstavaid loodusobjekte looduskaitseseaduse alusel ja ala võtab kaitsealana kaitse alla Vabariigi Valitsus (alus: looduskaitseseadus 10 lõige 1) ning kaitseala moodustamise protsess on kooskõlas õigusnormidega. Keskkonnaamet vastas maaomanikule alljärgnevalt: Kuna kõnealune kinnistu on 100% tootmismaa, millele ei ole lubatud kaitse-eeskirja eelnõu järgi ehitamist kinnistu tarbeks ja millel ei asu tootmishooneid, võib Vabariigi Valitsuse määruse nr 242 Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused alusel öelda, et kinnistu sihtotstarbeline kasutamine on sihtkaitsevööndi kaitsekorra kehtestamise järgselt oluliselt piiratud. Seega tekib maaomanikul õigus taotleda kinnisasja või selle osa riigi poolt omandamist pärast kaitseeeskirja kehtestamist. Keskkonnaamet vastas maaomaniku esindajale alljärgnevalt: 1) Kaitsealasid moodustatakse lähtuvalt looduslikest tingimustest, kuid inimtegevuse võimaliku mõjuga arvestades. Taimi tuleb kaitsta nende looduslikus kasvukohas ja I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate kasvukohtade kaitse tuleb tagada kaitsealade või hoiualade 14

15 1,85 ha) keskmise elamumaa hinnaga alljärgnevatel põhjustel: 1) Kaitseala paiknemine tulevase tänava ja kaubanduskeskuse läheduses ei ole mõistlik, kuna rajatistest tulenev saaste kahjustab kaitseeesmärke. 2) Kinnistul ei kasva (tuginedes Maa-ameti andmetele) I ja II kaitsekategooria taimi ning III kaitsekategooria taimede kasvukohtadest tuleb tagada kaitse vaid 10% ulatuses ja seetõttu ei ohusta kinnistu ja ka naaberkinnistu eraldamine kaitseala kaitse-eesmärke. 3) Kaitseala takistab maaomanikul omandi vaba kasutamist ja rikub seega põhiseaduslikke õigusi. 4) Kaitseala kaitsekord takistab oluliselt kinnistu sihtotstarbelist kasutamist ja riigil on kohustus selline maa omandada. moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Seega ei ole võimalik jätta kaitstavat ala moodustamata. 2) Looduskaitseseaduse 53 lõike 1 järgi on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud ja Maa-ameti kaardirakendusel kajastuvad vaid III kaitsekategooria liigid. Keskkonnaregistri andmetel kasvab Rannaste kinnistul I kaitsekategooria liik (vt eelmise punkti põhjendused kaitseala moodustamiseks), mille esinemine oli teada ka kinnistu eelmisele omanikule. Keskkonnaamet ei nõustu kinnistu väljaarvamisega projekteeritava looduskaitseala territooriumist. 3) Kinnistu looduskaitseala koosseisu arvamine piirab küll maaomaniku võimalusi senist maakasutust muuta, kuid põhiseaduse -s 32 sätestatud omandi puutumatuse põhiõigus ei ole piiramatu, vaid lõike 2 teine lause annab seadusandjale volituse omandipõhiõiguse piiramiseks. Seadusandja on LKS-s kehtestatu näol sätestanud omandi vabale kasutamisele, valdamisele ja käsutamisele seaduslikud kitsendused. 4) Maa sihtotstarve ei ole antud juhul täpsemalt määratud (s.o sihtotstarbeta maa). Kinnistu kaitsealaga kattuvas osas kehtestatud Tartu valla lõunaosa (I etapi) detailplaneering määrab kinnistu üldmaaks (haljasalaks). Pärast Raadi looduskaitseala moodustamist on põhjendatud kinnistule kaitsealuse maa sihtotstarbe määramine kaitsealale jäävas ulatuses. Elamumaa määramine on vastavalt detailplaneeringule põhjendatud pärast kaitseala moodustamist. Otsuse Ranna kinnistu omandamise küsimuses saab keskkonnaminister langetada pärast kaitseala moodustamist esitatava omandamise avalduse menetlemise käigus vastavalt Vabariigi Valitsuse 15

16 määrusele nr 242 Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Raadi looduskaitseala ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada soo- ja rohumaakoosluste ning seal esinevate liikide kaitse. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Uue kaitseala moodustamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Kuna suur osa loodava Raadi looduskaitseala territooriumist on looduskaitseseaduse liigikaitselistest sätetest lähtuvalt juba majanduspiirangutega, siis puudub kaitse-eeskirja jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele ning riigiasutuste korraldusele. Teatud mõju on olnud regionaalarengule ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, eelkõige Tartu vallavalitsuse kavandatud tegevustele. Osad vastuolud Tartu vallavalitsuse arendusplaanide ja kaitsealuste liikide kaitse vahel on lahendatud avalikustamise käigus kaitseala piiride korrigeerimisega. Samas paratamatult on arendajad sunnitud ka oma varasemaid plaane korrigeerima ja leidma uusi alternatiive. Kaitseala moodustamisel on kõiki planeeringuid vähemalt osaliselt võimalik ellu viia. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Vastavalt maamaksuseaduse -le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse 4 lõike 1 punkti 1 1 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Kuna kaitsealal moodustatakse sihtkaitsevöönd pindalaga 86,08 ha, kus hakkab maamaksuseaduse kohaselt kehtima 100%-line maamaksusoodustus, väheneb Tartu valla maamaksutulu ligikaudu 66 eurot aastas ja Luunja valla maamaksutulu ligikaudu 16

17 102 eurot aastas. Kaitseala jääb küll ühe katastriüksuse ulatuses ka Tartu linna territooriumile, kuid kuna katastriüksus on munitsipaalomandis ja Tartu linnale sellelt maamaksu ei laeku, siis ei muutu kaitseala sihtkaitsevööndi kehtestamise tõttu ka maamaksutulu laekumine. Kokku laekub maamaksu vähem 168 eurot aastas. Vastavalt looduskaitseseaduse -le 20 on omanikul õigus pärast kaitse-eeskirja kinnitamist algatada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, riigile omandamise kinnisasja harilikule väärtusele vastava tasu eest. Kaitseala kaitse-eeskirja menetlemise ajal laekus üks ettepanek maa riigile omandamise kohta, seega võib olla reaalne huvi kinnistu riigile müümise vastu, kuigi kinnistu kolmest kaasomanikust esitas taotluse ainult üks. Maa-ameti kodulehelt saadud kinnisvara hinnastatistika päringu tulemusest nähtub, et ajavahemikul toimus Luunja vallas Rõõmu külas ostu-müügitehinguid ainult elamu- ja maatulundusmaaga, mille koguväärtus oli eurot ja kogupindala 15,27 ha. Tehingute väärtusi sihtotstarvete järgi ei ole välja toodud. Seega oli aastal Luunja vallas Rõõmu külas kinnisasja väärtus hektari kohta keskmiselt ,80 eurot. Samasisulise päringu tulemusest Tartu vallas Tila külas nähtub, et ajavahemikul toimunud ostu-müügitehingud toimusid elamu-, maatulundus-, sega-, tootmis- ja ärimaaga ning muu maaga. Arvestades, et ostu-müügitehingute koguväärtus oli eurot ja kogupind 26,19 ha, oli Tartu vallas Tila külas kinnisasja väärtus hektari kohta keskmiselt ,30 eurot. Nimetatud sihtotstarvetest oli ainsana välja toodud tehinguväärtus elamumaa kohta, kus ostu-müügitehingud toimusid koguväärtuses eurot kogupindalaga 4,82 ha. Seega oli Tartu vallas Tila külas elamumaa sihtotstarbega kinnisasja hektari väärtus keskmiselt ,26 eurot. Vajalike vahendite lisataotlust menetletakse üldises korras riigieelarve koostamise protsessis kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja arvestades eelarvelisi võimalusi. Raadi looduskaitseala kaitsekorralduskava eelnõu (2010) kohaselt on kaitsealal hinnanguliselt hooldamist vajavaid poollooduslikke kooslusi ca 28 ha ning taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi jääb kaitsealale 27 ha. Vastavalt maaeluministri 22. aprilli a määrusele nr 38 Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus makstakse kaitsealadel riigi poolt poollooduslike koosluste hooldamiseks toetust ühe hektari poolloodusliku koosluse, mis ei ole puisniit, puiskarjamaa ega kadakatega niit, niitmise eest 85 eurot. Kaitseala moodustamise tulemusena suureneb poollooduslike koosluste hooldamise kulu ligikaudu 2380 euro võrra. Vastavalt keskkonnaministri 1. juuni 2004 määrusele nr 62 Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad makstakse kaitsealadel riigi poolt poollooduslike koosluste taastamiseks toetusi, millede määrad on vahemikus eurot hektari kohta, sõltuvalt kooslusel tõrjutavast materjalist (roog või võsa), pinnast (tasane või mätastunud) ning võsa kõrgusest ja tihedusest. Määruse kehtestamisega seoses suurenevad riigi kulud poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamisega seoses ligikaudu euro võrra, sõltuvalt taastatava poolloodusliku koosluse iseloomust ja hetkeolukorrast. Riigieelarve strateegia perioodi jooksul kulude maht oluliselt ei muutu. 6. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi 17

18 muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Kultuuriministeerium on eelnõu kooskõlastanud märkusteta. Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusega. Ülejäänud ministeeriumid on kooskõlastanud eelnõu vaikimisi. Vabariigi Valitsuse reglemendi 7 lõike 4 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole sama paragrahvi lõigetes 1 3 sätestatud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, loetakse eelnõu kooskõlastatuks. Põllumajandusministeerium Põllumajandusministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruse Raadi looduskaitseala moodustamineˮ eelnõu ettepanekuga viidata seletuskirjas maaeluministri 22. aprilli a määrusega nr 38 Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus kehtestatud uuematele poolloodusliku koosluse hooldamise määradele. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud, viidates vastavale määrusele ning tuues välja ajakohastatud poollooduslike koosluste hooldamise määrad. Marko Pomerants Keskkonnaminister 18

Lisamaterjal lisa3_seletuskiri_sinise_kopsurohu_PEPid.docx

Lisamaterjal lisa3_seletuskiri_sinise_kopsurohu_PEPid.docx Keskkonnaministri määruse Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõikele 2 kehtestab keskkonnaminister

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

seletuskiri_Kambla

seletuskiri_Kambla Vabariigi Valitsuse määruse Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

Uulu-Võiste seletuskiri

Uulu-Võiste seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Uulu-Võiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaame

Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaame Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017 2026 Keskkonnaamet 2016 1. SISSEJUHATUS... 4 1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS...

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava Foto: R. Kalamees

Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava Foto: R. Kalamees Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 1 Foto: R. Kalamees SISUKORD SISUKORD... 2 Lühendid... 4 1. Sissejuhatus... 6 1.1. Ala iseloomustus... 6 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017

Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017 Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027 Keskkonnaamet 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...4 1.1. Ala iseloomustus...4 1.2. Maakasutus...4 1.3. Huvigrupid...5 1.4. Kaitsekord...5 1.5. Uuritus...6

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Microsoft Word - Avaste LA KKK doc

Microsoft Word - Avaste LA KKK doc Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDOSA... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS...

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

Rohkem

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode] Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Microsoft Word - istungi_ylevaade_

Microsoft Word - istungi_ylevaade_ Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 15. augusti istungist 1. Pärnu Linnavalitsuse 03.12.2010 määruse nr 17 Pärnu linna munitsipaalüldhariduskoolidesse vastuvõtu üldtingimused kehtetuks tunnistamine Tunnistati

Rohkem

Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015

Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015 Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 Keskkonnaamet 2015 Vastavalt looduskaitseseaduse 25. on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks: Kaitsekorralduskava

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Üldplaneeringu koostamise lõpufaasis toimus haldusreform ja Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusega nr 101 Kambja valla ja Ülenurme valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3.

Rohkem

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill 2017. a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud 1. Detailplaneeringu

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

6iguskantsleri ettepanek nr 1 kuusalu vallavolikogule_maamaksumäärade kehtestamine

6iguskantsleri ettepanek nr 1 kuusalu vallavolikogule_maamaksumäärade kehtestamine Hr Tõnu Tamm Volikogu esimees Kuusalu Vallavolikogu Kiiu Mõis 74604 Kuusalu vald Teie nr Õiguskantsler.01.2006 nr 6-8/1922 ETTEPANEK Kuusalu Vallavolikogu 09.12.2004 määruse nr 20 Maamaksu kompenseerimise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

ART. 6 INTERPRETATION GUIDE

ART. 6 INTERPRETATION GUIDE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final Komisjoni teatis Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted ET ET Euroopa Komisjon Natura 2000 alade kaitsekorraldus

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Eelnõu 24

Eelnõu 24 EHITUSSEADUSTIK Sisukord EHITUSSEADUSTIK... 6 I. OSA... 6 ÜLDOSA... 6 1. PEATÜKK... 6 ÜLDSÄTTED... 6 1. Seadustiku eesmärk... 6 2. Seadustiku kohaldamisala... 6 3. Ehitis... 6 4. Ehitamine... 7 5. Ehitusprojekt...

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,

Rohkem

Microsoft Word - KSH_programm.doc

Microsoft Word - KSH_programm.doc Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrkküla ja Kestla küla territooriumil Programm Töö teostaja:

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013

Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013 Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kaitsealused liigid 4 1.1. Kaitsealused taimeliigid 4 1.2. Kaitsealused loomaliigid 11 2. Euroopas väärtustatud

Rohkem

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem