(Microsoft Word - TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE_eelhinnang_Alkranel O\334.doc)

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "(Microsoft Word - TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE_eelhinnang_Alkranel O\334.doc)"

Väljavõte

1 TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE-LUUNJA KM 0,000-11,352 EHITUSPROJEKT Keskkonnamõju eelhinnang Tellija: Toner-Projekt OÜ Täitja: Alkranel OÜ Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098) Tartu 2012

2

3 SISUKORD 1. PROJEKTI PIIRKONNA KIRJELDUS ASUKOHT JA ÜLDINFO HÜDROLOOGIA JA GEOLOOGIA LOODUSKESKKONNA ÜLEVAADE (SH LOODUSKAITSE JA NATURA 2000 ALAD) KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS KESKKONNAMÕJU EELHINNANGU ALUSED KAVANDATAVA TEGEVUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU OLULISE KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS JA SOOVITUSED NEGATIIVSETE MÕJUDE VÄHENDAMISEKS KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID MÜRA MÕJUD PINNASELE MÕJU ÕHUKVALITEEDILE EELHINNANGU KONTROLLTABEL KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Lisa 1. Keskkonnaameti seisukoht eelhinnangule ( ).

4 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõju eelhinnang (KMH eelhinnang) riigimaantee nr 44 Aovere-Luunja km 0,000-11,352 ehitusprojektile. Projekti eesmärk on tugimaanteel sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Eelhinnangu tegemise aluseks on Toner - Projekt OÜ koostatud tehniline projekt (juuni 2012), projekti tellijaks on Maanteeameti Lõuna Regioon. Antud tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) (RT I 2005, 15, 87) 6 lg 1 automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. KeHJS 6 lg 3 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust. KeHJS 5 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib: eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust; põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Käesoleva töö eesmärk on selgitada, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine (KMH). Eelhinnang viiakse läbi vastavalt Euroopa Komisjoni a juhendile Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend. OÜ Alkranel poolt koostatavat tööd saab Keskkonnaamet ja teised haldusorganid kasutada täiendava materjalina edaspidistes menetlusetappides. KMH eelhinnangu koostajateks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja keskkonnaspetsialist Britta Pärk. 4

5 1. PROJEKTI PIIRKONNA KIRJELDUS 1.1. Asukoht ja üldinfo Riigimaantee nr 44 Aovere-Luunja km 0,000-11,352 paikneb km 0,00-4,05 ulatuses Tartu valla ning km 4,05-11,352 ulatuses Luunja valla territooriumil (joonis 1.1.). Joonis 1.1. Kavandatava tegevusega hõlmatud teelõik, mille algus ja lõpp on tähistatud punaselt (Maaamet, 2012). Rekonstrueeritav maanteelõik kulgeb läbi piirkonna, kus vahelduvad metsad ja põllumaad majapidamistega. Maanteetrassi 50 m vööndisse jääb ligikaudu 21 majapidamist (sh paar korterelamut) ning 1 tootmishoone. Vooluveekogusid trass ei ületa. Aovere ristmiku kõrval asub Olerex Aovere AS tankla, mis on määratud ohtlikuks ettevõtteks. Tartu valla üldplaneeringu (2008) alusel on Aovere ristmik nähtud ette perspektiivse ühetasandilise ristmikuna. Üldplaneeringu seletuskirja alusel on reserveeritud nimetatud ristmikul maad liiklussõlme rekonstrueerimiseks. Üldplaneeringu kaardi alusel läbib teelõik ka maatulundusmaid, rohevõrgustikuks määratud ala ning piirneb kaitsealuse Veisneri pargiga. Uusi elamumaid üldplaneering maantee lõigu äärde reserveerinud ei ole (joonis 1.2.). 5

6 Joonis 1.2. Väljavõte maanteetrassi asukohast km 0,00-4,05 (algus ja lõpp on tähistatud nooltega) Tartu valla üldplaneeringu (2008) alusel. Luunja valla üldplaneeringu (2008) alusel läbib kavandatav trass maatulundusmaid ja detailplaneeringu kohustuslikke alasid. Trassi enda asukoha või ristmike suhtes üldplaneering alternatiive ja muid arenguid ette näinud ei ole (joonis 1.3.). Trassi äärde on kavandatud perspektiivseid elamumaid. Üldplaneeringu keskkonnakaitse kaardi (joonis 1.4.) alusel kulgeb trass läbi rohevõrgustiku ala, väärtuslike põllumaade ja väärtusliku maastiku. Eelnevat arvesse võttes puudub vastuolu üldplaneeringute kui kõrgemate strateegiliste dokumendiga. 6

7 Joonis 1.3. Väljavõte maanteetrassi asukohast km 4,05-11,352 (algus ja lõpp on tähistatud nooltega) Luunja valla üldplaneeringu maakasutuskaardi alusel. 7

8 Joonis 1.4. Väljavõte maanteetrassi asukohast km 4,05-11,352 (algus ja lõpp on tähistatud nooltega) Luunja valla üldplaneeringu keskkonnakaitse kaardi alusel. Maa-ameti (2012) alusel jääb lähim arheoloogiamälestis kalmistu kabelikink trassist ca 274 m kaugusele Hüdroloogia ja geoloogia Aovere-Luunja lõik jääb maastikulise liigituse järgi Ugandi lavamaale. Teepinna abs kõrgused jäävad vahemikku 43, ,55 m. Uuringuala aluspõhja kivimiteks on Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu väga peeneteraline ja peeneteraline liivakivi aleuroliidi, savi ja domeriidi vahekihtidega, mille pealispinna moodustab valdavalt moreen (sorteerimata glatsiogeensed setted), mis vaheldub saviga (purdsete, valdava terasuurusega <0,002 mm, milles võib jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust). Eesti Geoloogiakeskuse a põhjavee kaitstuse kaardi (1: ) alusel jääb trass keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alale (joonis 1.5.). Maa-ameti geoloogiarakenduse 1: geoloogilise baaskaardi põhjaveekaitstuse kaardi alusel on vähemalt projektipiirkonna lõunaosa siiski nõrgalt kaitstud põhjaveega ala (joonis 1.6.). 8

9 Joonis 1.5. Projekti piirkonna põhjaveekaitstus (tee algus ja lõpp tähistatud punasega) (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2004). Joonis 1.6. Maa-ameti põhjaveekaitstuse kaart, mis katab projektipiirkonda vaid osaliselt (Maa-amet, 2012). PRIA kaardirakenduse (2012) alusel läbib või piirneb maanteelõik mitmete maaparandussüsteemidega (joonis 1.7.). 9

10 Joonis 1.7. Kuivendusalad (tähistatud pruuniga) projektipiirkonnas. Maanteelõigu algus ja lõpp on tähistatud punasega (PRIA, 2012) Looduskeskkonna ülevaade (sh looduskaitse ja Natura 2000 alad) EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus, 2012) andmetel ei läbi trass kaitsealasid ega hoiualasid (sh Natura 2000 alasid). Siiski piirneb või jääb trassi vahetusse lähedusse mitmeid muid loodusobjekte. Tabel 1.1. iseloomustab maantee vahetusse lähedusse jäävaid loodusobjekte. Tabel 1.1. Aovere-Luunja maantee vahetusse lähedusse jäävad loodusobjektid ja nende lühiiseloomustus (EELIS, 2012 ja Keskkonnaregister, 2012). Objekt Kaugus maanteest Märkused Tehisjärv (611T), Piirneb ca 80 Liigivaene soostunud niit (2411) m ulatuses. Kaitseala Veisneri park ja allee Asub teeservast m kaugusel. Osaliselt piirneb Tegemist on tehisjärvega (joonis 1.8.), mida ümbritseb liigivaene soostunud niit. Pindala on 1,1 ha. Niidu floristiline väärtus väike, esteetiline väärtus keskmine, looduskaitseline seisund on degradeerinud. Üldhinnangu kohaselt on niidu väärtus madal või puudub. Iseloomustuse alusel on tegemist liigivaese pargiga- 21 liiki (joonis 1.9). Kodukakk (Strix aluco) Ca 175 m Elupaik näidatud joonis 1.9. Peamine ohutegur on elupaikade hävimine. Liigivaene soostunud niit 62 m Tegemist on liigivaese soostunud niiduga (2411)/ (joonis 1.10.). Pindala on 0,39 ha, Sinihelmikakooslus koosluseline, floristiline ja esteetiline väärtus (6430) on väike, looduskaitseline seisund on keskmine või väike, esinduslikkus vastavalt 10

11 Objekt Ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) Laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) Vääriselupaik (VEP nr ) Kaugus maanteest Vahetult maantee ääres 150 meetrise lõigu pikkuses 141 m kaugusel 178 m kaugusel Märkused Natura andmevormile on oluline, ala üldhinnang väärtuse osas madal või puuduv. Tegemist on Natura tähtsusega elupaigatüüpiga (sinihelmikakooslus). Nimetatud kooslusele on iseloomulik kasvada savikatel toiteainevaestel muldadel, mis on kujunenud tugeva inimmõju (kuivendamise) tagajärjel, siis pole neil looduskaitselist väärtust. Tähelepane vajavad siiski kuivendamata aladel leiduvad sinihelmika kooslused. Nimetatud alal asub kooslus kuivendatud maal. III kategooria kaitsealune taimeliik (joonis 1.11). Õitseb tavaliselt juunist augustini ja tegemist on püsikuga. Taim on cm pikk, lehed kitsad ning pealt läikivad. Mandri- Eestis levinud taim. III kategooria kaitsealune taimeliik (Joonis 1.11). õitseb juulist septembrini. Taim on cm pikk. Levik hajusalt üle Eesti. Kasvab hõredates metsades ja niiduservadel. Laialehised salumetsad naadi kasvukohatüübil (joonis 1.12). Keskkonnaregistri alusel tuleb hoiduda majandamast ning keelatud on kuivendamine. Joonis 1.8. Aovere-Luunja 1. kilomeetripunkti juures asuv liigivaene soostunud niiduala (EELIS, 2012) 11

12 Joonis 1.9. Aovere-Luunja mnt Veisneri ristmiku juures asuv Veisneri pargi ja allee kaitseala ning kodukakku elupaiga asupaik (EELIS, 2012). Joonis Aovere-Luunja 8. kilomeetripunkti juures asuv liigivaene soostunud niit/ sinihelmikakooslus (EELIS, 2012). 12

13 Joonis Aovere-Luunja mnt 8,7 ja 9,4 kilomeetripunkti juures asuvad kolmanda kaitsekategooria taimeliigid. Vahetult maantee ääres asub ahtalehine ängelhein (EELIS, 2012). Joonis 1.12 Aovere-Luunja mnt km 10,8-10,9 asuv laialehiste salumetsade vääriselupaik (EELIS, 2012). 13

14 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Keskkonnamõju eelhinnangu objektiks on Riigimaantee nr 44 Aovere-Luunja lõigu km 0,000-11,352 ehitusprojekt. Projekti eesmärk on riigi tugimaantee lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse alase taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Maanteelõik ristub seitsme riigimaanteega. Käsitletav maanteelõigu mustkate on ehitatud a. Tee klass on hetkel V, suvine ja talvine seisunditase 2, sõiduradade arv 2. Projektijärgselt viiakse tee vastavusse IV klassi nõuetele. Kavandatav tegevus ei näe ette ühegi olemasoleva hoone likvideerimist. Samuti on kavandatud tugimaanteede nr 44 Aovere Luunja ja 45 Tartu Räpina Värska ristmiku kanaliseerimine (tee nr 44 km 11,352). Ristmiku liigilt on tegemist tavalise ristmikuga, kus on kolm suunda (joonis 2.1.). Veisneri pargi juures on ohutuse suurendamiseks kavandatud ühe pealesõidu kaotamine (tee tõkestamine). Joonis 2.1. Tartu-Räpina-Värska ristmiku (ümbritsetud musta ringiga) paiknemine lähima asustuse ja Aovere-Luunja tugimaantee (punasega) suhtes (Maa-ameti kaardiserver, 2012). Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377) alusel nimetatakse teemaaks maad, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Tee koosseisu kuuluvad teemaal asuvad liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised (näiteks sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; puhkekohad; liikleja

15 kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud alad; teepeenar jne) ja muud rajatised nagu kraavid, haljasalad, teemärgistus jmt. Toner-Projekt OÜ andmetel tuleb valdavalt tee mullet tõsta ning enamus ulatuses rajada ka kuni meetri sügavused kraavid, mis hinnanguliselt võiksid koos nõlvaga olla kuni 3,5 m laiused. Kraavide täpne vajadus, koos vastava laiusega, selgub peale mõõdistusi. Kraavide rajamine eeldab ka võsa ning alustaimestiku eemaldamist. Ristmiku kanaliseerimine seisneb üldjuhul selles, et eraldatakse üksteisest konfliktipunktid ja see teeb nende hindamise juhi jaoks kergemaks. Samal ajal suunatakse liiklus konkreetsetesse kanalitesse nii et ei jää palju võimalusi sama manöövri sooritamiseks oluliselt erineva trajektooriga. See tähendab kõigi liiklejate jaoks arusaadavaid liikumistrajektoore, mida on kergem jälgida. Kanaliseerimiseks võidakse kasutada ohutussaari või eraldusribasid. Liiklussagedus Maanteeameti alusel oli a km 0, liiklussagedus 1129 autot/ööpäevas, sellest moodustasid sõiduautod 87 %, veoautod ja autobussid 3% ning autorongid 10%. Lõigul km oli samal aastal liiklussagedus 1037 autot/ööpäevas, sellest 87% moodustasid sõiduautod, 3% veoautod ja autobussid ning 10% autorongid. Maanteeameti liiklusprognoosid Aovere-Luunja kõrvalmaanteel on toodud tabelis 2.1. Tabel 2.1. Aovere Luunja tee jagunemine lõikudesse AKÖL* järgi. AKÖL AKÖL Lõik aastal aastal km (Aovere ristmik...vesneri ristmik) AKÖL aastal 1070 a/ööp 1688 a/ööp 1755 a/ööp km (Vesneri ristmik...rõõmu ristmik) km (Rõõmu ristmik...luunja ristmik) 1312 a/ööp 2056 a/ööp 2133 a/ööp 904 a/ööp 1422 a/ööp 1477 a/ööp *AKÖL- Aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused Keskkonnamõju eelhinnangu alused Vastavalt KeHJS 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS 6 lg 1 p 13 sõnastab, et keskkonnamõju on oluline kui kavandatakse kiirteed, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamist või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamist vähemalt nelja sõidurajaga teeks. Kavandatav tegevus ei näe ette nimetatud tegevusi. Vabariigi valitsuse määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1 13 lg 8 alusel tuleb teostada eelhinnang tee ehitamise või remondi osas, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont 15

16 olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Kavandatav tegevus näeb ette liiklusohutuse alase taseme tõstmist ja tehniliselt vajaliku teemaa määramist, samuti ristmiku kanaliseerimist ning tee mulde tõstmist ja kraavide rajamist. Eelnevat arvesse võttes on kavandatav tegevus laiem kui määruses nimetatud kandeni remont ja liikluskorraldusvahendite lisandumine, mistõttu keskkonnamõju eelhinnangu teostamine KeHJS 5 ja 6 tuleneva olulise mõju määratlemiseks on vajalik. 16

17 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU OLULISE KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS JA SOOVITUSED NEGATIIVSETE MÕJUDE VÄHENDAMISEKS Järgnevalt käsitletakse olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse kirjelduse põhjal ilmnenud asjaolusid ja nendega kaasneda võivat võimalikku olulist keskkonnamõju. Soovitused negatiivsete mõjude minimeerimiseks on toodud allajoonitud kirjas Kaitsealused loodusobjektid Olemasoleva olukorra järgi asub trassi ääres mitmeid looduskaitseobjekte. Esiteks piirneb trass kilomeetriposti nr 1 juures liigivaese soostunud niidualaga. EELISe andmetel on tegemist niiduga, mille väärtus on madal või puudub. Joonis 3.1. illustreerib pilti maanteelt tiigile ja sellel olevale niidualale. Joonis 3.1. Vaade Luunja-Aovere maanteelt niidualale (GoogleMaps, 2012) Jooniselt 3.1. selgub, et maanteeäärne teepool on võsastunud. Lähtudes kavandatavast tegevusest, võib lühiajaliselt tee-äärne piirkond olla mõjutatud eelkõige tallamisest ja masinate manööverdamisest/parkimisest, mis põhjustavad taimestiku hävimise. Samuti näeb kavandatav tegevus ette teemaale jääva võsa ja taimestiku eemaldamist. Samas lähtudes olemasolevast taimestikust (jooniselt 3.1. nähtuvad kased, lepad), ei ole olulist mõju ette näha. Kavandatav tegevus ei näe ette tee laiendamist, kuid samas on kavandatud teetammi tõstmine ning tõenäoliselt ka kraavide rajamine, mille eesmärgiks on teetammi kuivendamine ja sademevee kogumine. Viimased seotakse 17

18 tavaliselt olemasolevate maaparandussüsteemidega. Nn maanteekraavide puhul puudub siiski kuivendav mõju laiemale piirkonnale ja tegemist on konkreetselt teega seotud rajatisega. Väärtuslik niit asub teeservast m kaugusel. Juhul kui kraav rajada maksimaalses ulatuses 3,5 m laiusena teeservast ning sellele lisandub ka ca 2 m ala, kus ehitustegevuse käigus paratamatult manööverdavad masinad, siis puudub samuti otsene negatiivne mõju. Eelnevat arvesse võttes puuduvad nii lühiajalised (ehitusaegsed), kui ka pikaajalised negatiivsed mõjud niidualale, mis oleksid seotud eelkõige niiskusrežiimi muutusega ning mille tagajärjel võiks soostunud niit kaduda. Olemasoleva olukorra alusel jääb otseselt maantee äärde Veisneri ristmiku juurde Veisneri park ja selle allee kaitseala (joonis 3.2.). Joonis 3.2. Vaade maanteelt Veisneri pargile (GoogleMaps, 2012). Pargi kaitset reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Määruse 1 lg 2 alusel on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud (loetelu lühendatud): puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie; ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; projekteerimistingimuste andmine; Eelnevat arvesse võttes tuleb kavandatava tegevusega hõlmatud tööd kooskõlastada pargi kaitseala valitsejaga ehk Keskkonnaametiga. Määruse 8 lg 1 alusel ei kooskõlasta pargi valitseja tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt pargi valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada pargi kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. Käesoleva töö koostaja hinnangul ei kahjusta kavandatav tegevus ajalooliselt 18

19 kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide kasutamist ja edasise arengu suunamist. Siiski võivad teetöödest olla mõjutada eelkõige maantee-ääres asuvad kaks puud, mis asuvad pargi kaitseala piiril ning rekonstrueeritavale teelõigule kõige lähemal. Ülejäänud pargile võimalik teadaolev mõju puudub. Nende puude osas tuleb töid teostada selliselt, et püütakse vältida masinatega puu ja selle juurte vigastamist. Pargi territooriumil, sh puude ümbruses, on nähtavuse parandamiseks ja ohutuse suurendamiseks lubatud eemaldada vaid võsa ning lisada teemärgistusrajatisi. Enne kilomeetripunkti nr 9 jääb maantee vahetusse äärde kolmanda kategooria taimeliik ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum). EELISe andmetel on kasvukoha suurus 1681 m 2. Kukk (2004) toob välja, et tegemist on taimega, mis õitseb sageli niisketel niitudele ja teeservades (joonis 4.3. ja joonis 4.4.). Joonis 3.3. Ahtalehine ängelhein. Allikas: vasakul Kukk (2004), paremal internetist ( 19

20 Joonis 3.4. Vaade alale kus EELISe andmetel kasvab kaitsealune taimeliik ahtalehine ängelhein (GoogleMaps, 2012) Looduskaitseseaduse alusel registreeritakse III kaitsekategooria liikidest vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest. Keskkonnaregistri alusel on seisuga registreeritud 326 ahtalehise ängelheina kasvukohta. Maaparandussüsteemide infosüsteemi registri alusel paikneb teeservast ca 5 m kaugusel olemasolev maaparandussüsteem (KÕIVUKÜLA, PAPISAARE, RÕÕMU). Toner-Projekt OÜ andmetel on tegemist lahtise kraaviga, mida saab kasutada tee jaoks vajaliku kraavina kui seda puhastada võsast ja setetest. Sellisel juhul puudub täiendav vajadus teekraavi rajamiseks antud asukohta. Seega võidakse eemaldada mõningal määral taimi koos kasvukohaga juhul kui see kasvab olemasolevas maaparandussüsteemis, kuid täiendav vajadus uue kraavi rajamiseks ja kasvupinnase eemaldamiseks puudub. Võimalike negatiivsete mõjude osas tuleb arvesse võtta, et maaparandussüsteemide perioodiline hooldus koos sinna kogunenud setete ja taimestiku eemaldamisega on üheks nõudeks vastavalt Maaparandusseadusele. Ülejäänud osas võib taime elupaik tõenäoliselt saada kahjustada läbi tallamise teeehitustööde käigus. Tööde mõju teeservast võib ulatuda ca 5 m kaugusele (joonis 3.5.). Sellesse vöödisse jääb taime kasvukoht maksimaalselt 2 meetri laiuselt. 20

21 Joonis 3.5. Näide kavandatava tegevuse poolt mõjutatavast 5 meetrisest vööndist lähtudes maantee servast. Üldjuhul tuleb tagada taimede säilimine ümberasustamisega vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele Kaitsealuse taime liigi isendi ümberasustamise kord. Käesoleva töö koostaja leiab, et kuivõrd nimetatud taime kasvukoht on seotud konkreetselt tee äärsete aladega, pole antud juhul taimede ümberistutamine mingi teise tee äärde otstarbekas. Lähtudes teedele kehtestatud normidest, on paratamatu tee hooldeks ja ohutuse tagamiseks vajalike tööde teostamine teede äärde määratud teemaal. Juhul kui vältida tööde teostamist enne septembrit, mil kestab taime õitsemisperiood ja valmivad seemned, on tagatud soodsamad tingimused koosluse kiiremaks taastumiseks. Samuti tuleks võimaluse korral selleks, et vältida taime elupaiga tallamist, teostada töid lähenedes taime elupaigale masinatega vaid maanteepoolsest küljest. Kokkuvõttes kaasneb kavandatud tegevusega kaitsealuse ängelheina koosluse arvukuse ajutine vähenemine tingituna olemasoleva maaparandussüsteemi puhastamisest võsast ning sinna kogunenud setetest. Samuti saavad taimed tõenäoliselt kahjustada tee ehitustöödest tingitud tallamise ja masinate manööverdamise tõttu. Siiski lähtudes asjaolust, et tegemist on Mandri-Eestis levinud taimeliigiga, nimetatud kooslus on arvukas, pole oluliselt negatiivset mõju kogu liigi leviku seisukohast ette näha. Lähtudes kavandatavast tegevusest ja suhtelisest kaugusest teistest kaitstavatest loodusobjektidest, pole negatiivseid mõjusid teistele tabelis 2.1. toodud kaitsealustele objektidele ette näha. 21

22 3.2. Müra Aovere-Luunja maantee on V klassi tee, lähtuvalt a määruses nr 55 Tee projekteerimise normid kehtib trassile 6 m laiune tehnoloogiline vöönd, 60 m sanitaarkaitsevöönd ja 300 m mõjuvöönd. IV klassi maantee vööndite laius vastab V klassi vööndite laiusele. Vastavalt Maa-ameti põhikaardile jääb sanitaarkaitsevööndisse 21 majapidamist, sh korterelamu ning üks tootmishoonete kompleks. Seega võivad elanikud olla mõjutatud eelkõige tööde teostamisega kaasnevast mürast ja vibratsioonist. Müra on sotsiaalministri määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid 2 lg 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Kavandatava tegevusega on seotud kahte liiki müraallikaid. Esiteks ehitusperioodil kaasnev müra, teiseks automüra, mille allikaid on kaks: mootor (heitgaaside väljalaskesüsteem) ja rataste veeremisel teepinnal tekkiv müra. Kumb on suurem, sõltub liiklusvahendi kiirusest ja teekatte materjalist. Mootorimüra kiirusest eriti ei sõltu, küll aga suureneb kiirusega rattamüra. Teatavast kiirusest alates on rattamüra peamine (sõiduautodel alates 50 km/h ja raskeveokitel alates 70 km/h) (Alkranel OÜ, 2009). Eelpool nimetatud määruse alusel ning lähtudes ala üldiseloomustusest, võib paikkonna liigitada II kategooria alla e tegemist on olemasolevate elamualade, puhkealade ja parkidega linnades ning asulates, kus rakendatavad müra piirtasemed on toodud tabelis 3.1. Määruse alusel tuleb eristada müra taotlus- ja piirtaset. Taotlustase (müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi) võetakse aluseks uute objektide planeerimisel või maanteeehitusel. Juba olemasolevate alade ja ehitiste jaoks, samuti uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel kohaldatakse piirtaset (müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi). Kui liiklusmüra ületab hoone välisküljel piirtaset, tuleb leida võimalusi müra vähendamiseks või leevendamiseks. 22

23 Tabel 3.1. Müra piirtaseme arvsuurused olemasolevatel aladel (alus: sotsiaalministri a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid ). Parameeter II kategooria olemasoleval alal (1) Lubatud müratundlike hoonete (nt elamu) sõidutee poolsel küljel (1) Päeval Öösel Päeval Öösel Liiklusmüra (db) Ehitustööde müra - 45 (2) - - (db) (1) - päeva (7:00 23:00) ja öö (23:00 7:00); (2) - ehitustööde maksimaalne müratase ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 db võrra. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (db) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel). Üldine ja niiöelda vaikne periood algab enne 23:00. Sotsiaalministri määruse nr 42 baasil jaguneb päevane ajavahemik (7:00-23:00) veel kaheks alamvahemikuks e eristatavad on ajaperioodid 7:00-19:00 ja 19:00-23:00. Kavandatav rekonstrueerimine viiakse ellu rasketehnikat kasutades, mille helivõimsustaseme müra piirnorme reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 42 Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavate seadmete vastavushindamise kord 1. Lähtudes sotsiaalministri määrusest Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, ületab rasketehnika poolt tekitatav müra enamus juhtudel sätestatud müra piirtaset masinate vahetus läheduses. Seda arvesse võttes tuleks töid teostada vaid perioodil 7:00-19:00 ning võimalusel vältida puhkepäevi. Päevasel ajal ehitustööde müra piirtaset kehtestatud ei ole, seega ei ole piiranguid rasketehnika kasutamisele. Eelnevat arvesse võttes võib kavandatav tegevus põhjustada ajutisi ebameeldivusi, kuid tegevus jääb õigusaktides kehtestatud normide piiresse kui välditakse ehitustööde teostamist väljaspool päevast ajavahemikku Müra on seotud ka maanteelõigu liiklussagedusega. Kavandav tegevus liiklussagedust otseselt ei suurenda, küll aga näevad liiklusprognoosid seda ette pikas perspektiivis. Tee remont võib aga soodustada kaudselt liiklussageduse kasvu, kuna antud teelõigu läbimine muutub mugavamaks. Mugavamat ja sujuvamat liikumist võimaldav tee võib panna autojuhte marsruudivalikul otsustama remonditud teelõigu kasuks. Rekonstrueerimisjärgselt teest lähtuvad negatiivseid mõjud pigem vähenevad, sest teekatte uuendamine ning aukude parandamine muudavad liiklemist sujuvamaks. See vähendab rataste veeremisel teepinnal tekkivat müra ja vibratsiooni. Käesoleva eelhinnangu raames eraldi müramodelleerimist läbi ei viia. Olemasolevat ja perspektiivset teelt lähtuva müra ulatust on võimalik hinnata kasutades müramodelleerimise töid, mis on viidud läbi sarnastest tingimustes. Maanteeameti alusel oli a Aovere-Luunja mnt lõigul km 0, km liiklussagedus 1129 autot/ööpäevas, lõigul km km km oli samal aastal liiklussagedus 1037 autot/ööpäevas. Perspektiivne liiklussagedus aastal 2035 on a/ööp. Aruandes Tikmani kinnistute müra modelleerimine (2009) hinnati Narva Narva- 23

24 Jõesuu Hiiemetsa maanteelt lähtuva müra vastavalt olemasolevatele II kategooria (laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates) aladele. Maanteelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 1081 autot/ööpäevas, perspektiivne 1199 autot/ööpäevas (Perspektiivne on arvutatud teisel arvutusmetoodikal). Piirkiirus modelleeritavas lõigus oli 90 km/h. Müra modelleerimise tulemuste kohaselt ületati müra piirtaset päevasel ja öisel ajal ca 15 meetri ulatuses maantee servast. Kuigi üks ühele ei ole võimalik aruande Tikmani kinnistute müra modelleerimine tulemusi käesolevale maanteelõigule rakendada, jäävad mitmed (elu)hooneid vööndisse, kus võidakse ületada müra norme (joonis 3.6). Joonis 3.6. Maantee 15 m vööndisse (punane triibutus) jäävad elamud Veisneri ristmiku juures. Maanteest tingitud müra tõttu tuleks olemasolevate hoonete puhul rakendada leevendavaid meetmeid hoonetesse jõudva mürataseme vähendamiseks. Peamiselt seisneb see hoonete välispiirde heliisolatsiooni parandamises (välisseina täiendav soojustamine, mürakindlad aknad jms). Uute elamute planeerimisel tuleb lähtuda eelpool nimetatud sotsiaalministri määrusest ja selles sätestatud müra taotlustasemetest (nt Luunja valla ÜP alusel kavandatud). Töödest põhjustatud vibratsiooni võib tingida eelkõige katte freesimistööd, millega eemaldatakse vajadusel vana kate. Nimetatud töödest põhjustatud vibratsioon on häiriv, samas on tegemist vibratsiooniga, mis on lokaalne ja lühiajaline. Selline vibratsioon ei põhjusta teadaolevalt lühiajalist olulist mõju, samuti pole ette näha pikaajalisi negatiivseid mõjusid. 24

25 3.3. Mõjud pinnasele Kavandatav tegevus asub piirkonnas kus asub mitmeid maaparandussüsteeme, sh piirneb või on ristub maantee maaparandussüsteemide eesvooludega (< 10 km 2 ). Veeseaduse 29 lg 3 alusel on veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 1 m. Veeseaduse 29 lg 4 p 3 alusel on veekaitsevööndis keelatud ka majandustegevus, mille hulka võib muuhulgas arvata tee rekonstrueerimise. Kavandatav tegevus ei lähe siiski vastuollu Veeseaduse eesmärgiga. Siiski tuleb jälgida, et teetöödel kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks vahetult kraavide ääres. Oluline on vältida ka jäätmete ladustamist liigniiskele pinnasele. Iseäranis ohtlik on teenõlvadelt teisaldatava ülemise raskemetallidega saastunud kihi põldudele ja veekoguäärsetele või kraaviäärsetele aladele laotamine Mõju õhukvaliteedile Liiklussageduse, sõidutee seisukorra ning mootorsõidukite ja nende tehniliste näitajatega on seotud sõidutee poolt avaldatav õhusaaste koormus. Liiklusest pärinevateks primaarseteks saasteaineteks on CO, N0x ja PM 10 (ka PM 2,5, sest motorist pärit heitmete põlemisosakesed jäävad diameetrilt tavaliselt alla 2,5 µm). Transpordist pärinevad SO 2, benseeni ja Pb heited on teisejärgulised ja ei oma kaasajal enam suurt tähtsust. Kuigi pikas perspektiivis on ette näha liiklussageduse kasv, ei pruugi see alati olla see näitaja, mille põhjal saab teha paikapanevaid järeldusi välisõhku paisatavate heitgaaside ehk õhu saastamise kohta. Kui sõidutee seisukord on laitmatu ning liikluskorraldus soosib head liiklussujuvust, siis on sõidukite poolt õhku paisatavate heitgaaside kogused ka suure liiklussagedusega teel oluliselt väiksemad ning elualadele väiksema mõjuga kui ummikute või ebaühtlase liikumiskiiruse korral. Aruande Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (Kobras AS, 2009) raames teostati olemasoleva liiklussageduse (olenevalt lõigust 3580 autot/ööp autot/ööp) ja hinnangulise perspektiivse liiklussageduse juures aastaks 2035 õhusaaste modelleerimine. Liikluse poolt tekitatud õhusaaste hindamisel võeti aluseks keskkonnaministri määrus nr 115 Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Tulemused näitasid, et ühegi modelleeritud saasteaine (PM 10, CO, NOx, NO 2 ja SO 2 ja benseen) osas piirväärtuse ületamist projektialal ei toimunud, suurimad kontsentratsioonid ja ületamiste arv on kaugel allpool piirväärtusi. Seega lähtudes käesoleva projektiala oluliselt väiksemast olemasolevast ja perspektiivsest liiklussagedusest, ei ole olulisi mõjusid õhu kvaliteedile kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha. Käesoleval hetkel reguleerib liikluse poolt tekitatud õhusaaste tasemeid keskkonnaministri määrus nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad 1. Kehtiva määrus nimetatud piirväärtuseid muutnud ei ole. 25

26 3.5. Eelhinnangu kontrolltabel Järgnevalt on eeldatavalt olulise negatiivse mõju ilmnemisvõimaluste selgitamiseks lähtutud Euroopa Komisjoni juhendist Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend ja käesolevas eelhinnangus toodud andmetest. Kavandatud tegevuse kirjelduse ja keskkonnamõju eelhinnangu peatükkides ning tabelis 3.2. toodu alusel ei põhjusta kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju, mille tõttu ei näe eelhinnangu koostaja vajadust keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks KeHJS alusel. Lähtudes eelnevates alapeatükkides ja tabelis toodud võimaliku kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest ning toimest, samuti soovituslikest meetmetest, pole ette näha ka sellised negatiivseid mõjusid, mis võiksid olla kumuleeruvad. 26

27 Tabel 3.2. KMH eelhindamise kontrolltabel ehk kavandatavate tegevustega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude eelhinnang (aluseks juhend Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend ). Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) 1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse lõpetamine võivad põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi muutusi (topograafia, maakasutus, muutused veekogudes jne)? 2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab looduslike ressursside nagu maa, vesi, varad või energia (eriti taastumatute või väheste varudega ressursside) kasutamist? 3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt tervist ohustavate või keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine või transport? 4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid? 5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või teiste kahjustavate toimetega aineid? Ei. Toimub teemaa määramine, kuid sellega ei muudeta maakasutuse sihtotstarvet. Jah. Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse. Jah. Maantee rekonstrueerimise käigus kasutatakse aineid, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Jah. Ehitustegevuse tagajärjel tekib paratamatult jäätmeid. Jah. Tööde läbiviimisel kasutatakse tehnikat, mille töös hoidmisel emiteeritakse saasteaineid. Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? Miks? (veerg 3) Ei. Ei. Kavandatud tegevuse elluviimisel ei kasutata looduslikke ressursse moel, mis põhjustaks olulist negatiivset mõju. Ei. Võttes arvesse tööohutusnõudeid ja vastavaid keskkonnanõudeid (sh käesolevas aruandes tood leevendavaid meetmeid) pole olulist mõju ette näha. Ei. Juhul kui jäätmed käideldakse nõuetekohaselt, negatiivseid olulisi mõjusid ei avaldu. Eemaldatav vana asfaltkate kasutatakse tavaliselt purustatakse ja suunatakse taaskasutusse. Ei, mõju on ajutine ja minimaalne. Tehnika vastab järgmisele määrusele: Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused.

28 Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) 6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisi laineid? 7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning selle tulemusena pinnase või vee reostumise riski? 8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele või keskkonnale? 9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides, tööhõives? Jah. Sõiduteel liiklevad sõidukid tekitavad müra ja vibratsiooni. Samuti suureneb lühiajaliselt müra ja vibratsioon ehitustegevuse käigus. Jah. Maantee rekonstrueerimise käigus kasutatakse aineid, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Ei. Projektist ei selgu, et kavandatud tegevuse puhul kaasneks tavalisest suurem võimalus avariiolukordade esinemiseks. Samuti ei ole ette näha, et sellise olukorra võiksid kutsuda esile kavandatava tegevuse asupaiga iseärasused. Eelhinnangu koostaja hinnangul ei suurenda ohtu asjaolu, et Aovere ristmikul asub tankla. Ei. Negatiivseid mõjusid pole ette näha. Tegevus põhjustab positiivset sotsiaalset mõju, sest tee rekonstrueerimine, ristmiku kanaliseerimine ja ohtliku mahasõidu tõkestamine suurendavad ohutust. Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? Miks? (veerg 3) Ei. Kavandatav tegevus ei suurenda otseselt maanteel liiklevate autode arvu, küll aga võimaldab tagada sujuva liiklemise, mis kaudselt võib liiklussageduse kasvu soodustada. Samas vähendab sujuvam liiklemine müra ja vibratsiooni mõjusid teelt. Muu müra ja vibratsioon on seotud ehitusega ning võib olla häirib kuid siiski pole ette näha võimaliku olulise mõju avaldumist. Täiendavalt tuleb lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatava aja osas. Ei. Võttes arvesse tööohutusnõudeid ja vastavaid keskkonnanõudeid (sh käesolevas aruandes tood leevendavaid meetmeid) pole olulist mõju ette näha. Ei. Avariiolukordadest tingitud tõenäoliselt olulist mõju ei ole ette näha, pigem vähendab teeremont avariiohtu ja õnnetuste riski liikluses. Ei. 28

29 Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) 10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele ümberkaudsetele tegevustele? 11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mille ökoloogilised, maastikulised või muud väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud ja mida kavandatav tegevus võib mõjutada? 12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on ökoloogiliselt olulised või tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud, mäed või mets ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada? 13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mida kasutavad kaitsealused, muidu olulised või tundlikud looma- või taimeliigid, nt paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks, puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ning mida tegevus võib mõjutada? 14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on sise-, ranniku-, mere- või põhjavett, mida tegevus võib mõjutada? Ei. Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt faktoreid, mis võivad mõjutada potentsiaalselt keskkonda või on kumuleeruva mõjuga teistele praegustele ja planeeritavatele tegevustele. Jah. Tee läbib mitmeid alasid mis on määratud väärtuslikeks põllumaadeks, käsitletud väärtusliku maastiku või rohevõrgustikuna. Jah, kavandatava tegevuse vahetus läheduses on metsad ja vääriselupaik. Jah, kavandatava tegevuse vahetus läheduses asub mitmeid kaitsealuseid loodusobjekte (vt ptk 1.3.) Ei. Otsene mõju põhjaveele puudub, siiski on soovitatud täiendavaid leevendavaid meetmeid võimaliku negatiivse mõju minimeerimiseks. Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? Miks? (veerg 3) Ei. Ei. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ei ole olulist mõju ette näha. Samuti ei kaasne tegevusega rohevõrgustiku läbilõikamist nt maanteeäärsete piirete rajamise vmt tõttu. Tee rekonstrueerimine ei ole vastuolus väärtusliku maastiku säilimisega (vaadete kadumine, maastiku hooldamise lõppemine, ajalooliste väärtuste ja asustusmustri kadumine jmt). Ei. Tegemist on olemasoleva tee rekonstrueerimisega. Kohas kus on ettenähtud tee kanaliseerimine, ohustatud objekte ei asu. Taimestiku likvideerimine on planeeritud vaid teemaal ning tegemist on ohutust suurendava tegevusega. Ei. Tegemist on olemasoleva tee rekonstrueerimisega ja teemaa määramisega. Kohas kus on ettenähtud tee kanaliseerimine, ohustatavaid objekte ei asu. Kavandatava tegevuse poolt võivad olla negatiivselt mõjutatud niiduala ja ahtalehine ängelhein. Viimastele ei kaasne siiski pika-ajalist olulist mõju, samuti tuleb arvesse võtta ptk 3.1. toodud meetmeid. Ei. 29

30 Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) 15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on kõrge väärtusega maastikke või maalilise vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada? 16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid või hooneid, mis on avalikus kasutuses puhke või muul eesmärgil ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada? 17. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid, kus tekivad kergesti ummikud või mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning millele võib tegevus mõju avaldada? 18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav paljudele inimestele? 19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada? 20. Kas tegevust on kavas ellu viia sellises piirkonnas, kus varem ei ole arendustegevust toimunud ning kus tegevus toob kaasa haljastusala kadumise? Jah, vt veerg 11. Jah. Rekonstrueeritava tee ääres asub mitmeid hooneid ja majapidamisi, mida võidakse kasutada ka puhke eesmärgil. Ei. Teadaolevalt sellised teed puuduvad. Jah. Kuid antud juhul teekatte uuendamine siin olulise mõjuga ei ole. Jah. Maantee vahetus ääres asub kaitsealune Veisneri park ja selle allee. Ei. Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? Miks? (veerg 3) Ei. Ei. Rekonstrueerimine on eelkõige ajutiselt negatiivse mõjuga (vibratsioon, müra). Täiendavalt mõju ja leevendavaid meetmeid on käsitletud ptk 3.2. Vt ka veerg 6. Ei. Ei. Ei. Kavandatav tegevus võib mõjutada eelkõige pargi serva ääres kasvavaid puid. Käesoleva töö koostaja hinnangul ei kahjusta kavandatav tegevus ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide kasutamist ja edasise arengu suunamist. Puude osas tuleb töid teostada selliselt, et püütakse vältida masinatega puu ja selle juurte vigastamist. Lubatud on vaid võsa eemaldamine ja vajaliku teemärgistuse paigaldamine. Ei. 30

31 Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) 21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted, puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud rajatised, põllumaad, metsandus, turism, kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada? 22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas piirkonnas on kavandatud maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada? 23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on tiheasustus või on piirkond väga täis ehitatud ning kas tegevus võib neid aspekte mõjutada? 24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on tundliku kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võib mõjutada? 25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, millel leidub olulisi, kvaliteetseid või nappide varudega ressursse, nt põhjavett, pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid, turismi, maavarasid ning mida tegevus võib mõjutada? 26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, kus keskkond on juba saastunud või kahjustatud, nt kus ületatakse kehtestatud keskkonnanorme ning millele võib tegevus mõju avaldada? Jah. Asustus on alati paratamatult koondunud tee äärde. Ei. Täiendavaid piiranguid ei kehtestata. Ei. Ei. Trass ei läbi külakeskuseid ning teadaolevaid tundliku kasutusalaga hooneid. Ei. Ei. Teadaolevalt sellised alad puuduvad. Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? Miks? (veerg 3) Ei. Mõju soetud müra ja vibratsiooniga ning käsitletud ptk 3.2. Vt ka veerg 6. Ei. Ei. Ei. Ei. Ei. 31

32 Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) 27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada maavärinad, vajumised, maanihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud kliimatingimused, nt temperatuuri kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse käigus? Ei. Teadaolevalt sellised tingimused ei esine. Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei? Miks? (veerg 3) Ei. 32

33 KOKKUVÕTE Koostati keskkonnamõju eelhinnang riigimaantee nr 44 Aovere-Luunja km 0,000-11,352 ehitusprojektile. Projekti eesmärk on tugimaanteel sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Eelhinnangu tegemise aluseks on Toner - Projekt OÜ koostatud tehniline projekt (juuni 2012), projekti tellijaks on Maanteeameti Lõuna Regioon. Eelhinnangu eesmärgiks oli selgitada, kas kavandatav tegevus võib omada eeldatavalt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Eelhinnangu teostamisel kirjeldati hinnatava piirkonna olemasolevat olukorda, anti ülevaade kavandatavast tegevusest ning analüüsiti eelhinnangu nõuetele vastavalt tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi mõjusid ja nende olulisust. Arvestades teostatud analüüsi ptk 3 võimalike oluliste keskkonnamõjude osas ning esitatud kontrolltabeli (3.2.) tulemusi, ei avalda kavandatav tegevus eeldatavat (sh olulist) negatiivset mõju vaadeldud keskkonna- ja sotsiaalvaldkondadele, mistõttu puudub vajadus ka keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Siiski on projekti teostamisel oluline lähtuda järgnevatest tingimustest: Vältida kaitsealuses Veisneri pargis asuvate puude vigastamist. Pargi territooriumil, sh puude ümbruses, on nähtavuse parandamiseks ja ohutuse suurendamiseks lubatud eemaldada vaid võsa ning lisada teemärgistusrajatisi. Ahtalehise ängelheina kasvukohas ei tohi teostada töid enne septembrikuud, mil toimub taime õitsemisperiood ja valmivad. seemned Samuti tuleks võimaluse korral töid teostada vaid lähtudes maanteepoolsest küljest. Vältida ehitustööde teostamist väljaspool päevast ajavahemikku , võimaluse korral ka puhkepäevi. Jälgida, et teetöödel kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks vahetult kraavide ääres. Oluline on vältida ka jäätmete ladustamist liigniiskele pinnasele. Teenõlvadelt teisaldatavat ülemist raskemetallidega saastunud kihti ei tohi laotada põldudele ja veekoguäärsetele või kraaviäärsetele aladele. Tööde järgselt tuleb vajadusel taastada olemasolevad maaparandussüsteemid. Lähtudes eelnevates alapeatükkides ja tabelis toodud võimaliku kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest ning toimest, samuti soovituslikest meetmetest, pole ette näha ka sellised negatiivseid mõjusid, mis võiksid olla kumuleeruvad. 33

34 KASUTATUD ALLIKAD Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend. Euroopa Komisjon, 2005 Maa-ameti kaardiserver, 2010 ( PRIA kaardirakendus, 2012 ( Eesti Geoloogiakeskuse põhjaveekaitstuse kaart Kultuurimälestisregister, Alkranel OÜ Tikmani kinnistute müra modelleerimine. Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend. Euroopa Komisjon, 2005 Kobras AS, Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamine. Tartu valla üldplaneering (2008) Luunja valla üldplaneering (2008) Keskkonnaregister: KeM Keskkonnateabe Keskus (EELIS),

35 35

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine

Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine PÕHIMAANTEE NR 2 (E263) TALLINN-TARTU- VÕRU-LUHAMAA KM 118,3-119,2 LIIKLUSOHUTUSE PARANDAMISE TEHNILINE PROJEKT: OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 2469/15

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk Versioon 04.11.2018 /// TÖÖ NR 18003104 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Keskkonnamõjude eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Microsoft Word - Eelhinnang_Vagula_Varese_v4.doc

Microsoft Word - Eelhinnang_Vagula_Varese_v4.doc Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2018-186 186 Asukoht (L-Est 97) X 6415848 Y 670373 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 0,0-9,242 asuva Vagula Varese lõigu

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est 97) X Y 6

Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est 97) X Y 6 Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2018-160 Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est 97) X 6429437 Y 664425 Tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 0 19,233 asuva

Rohkem

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa 190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Raadi looduskaitseala kaitse-eeskiri

Raadi looduskaitseala kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse määruse Raadi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse

Rohkem

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse 10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

/// Töö nr 2873/17 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 2873/17 Tartu 20

/// Töö nr 2873/17 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 2873/17 Tartu 20 27.11.2017 /// Töö nr 2873/17 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti Töö nr 2873/17 Tartu 2017 Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

Rohkem

Microsoft Word - KSH_programm.doc

Microsoft Word - KSH_programm.doc Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrkküla ja Kestla küla territooriumil Programm Töö teostaja:

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on juurde tulnud ja läbikriipsutatud sõnad on ära kustutatud.

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Microsoft Word - Rae jalgrattatee KMH eelhinnang ELLE

Microsoft Word - Rae jalgrattatee KMH eelhinnang ELLE RAE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEEDE PÕHIPROJEKTI KESKKONNAMÕJU EELHINNANG 2017 Nimetus Versioon Esitamiseks tellijale Töö nr 17/PA/31 Aeg 31.10.2017 Tellija Maanteeamet Rae Vallavalitsus Projekteerija Teedeprojekt

Rohkem

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc Tabivere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM (12.03.2014) Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Reet Alev Pajusi Vallavalitsus info@pajusi.ee Teie 08.11.2016 nr 7-1/1032-42 Meie 28.11.2016 nr 6-3/16/12593-4 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

Rohkem

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1 KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad normatiivid sätestavad juhised Tallinna

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ

Rohkem

Leping siirde7045 vahearuanne 3

Leping siirde7045 vahearuanne 3 SÕIDUKITE KOORMUSSAGEDUSTE SIIRDETEGURITE KORRIGEERIMINE Lõpparuanne Teedeinstituut 3/-61/L MAANTEEAMET Tallinn 28 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEEDEINSTITUUT Teadussuuna klass 2.8. SÕIDUKITE KOORMUSSAGEDUSTE

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/ EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 3

LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 3 LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE. PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL. LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE Sõidu alustamine Sõiduki asukoht sõites Sõidu alustamine Seadusandlusest tulenevad

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode] Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

(Microsoft Word - Sihtuuringu tuulegeneraatoritest tulenev m\374ra kokkuv\365te.doc)

(Microsoft Word - Sihtuuringu tuulegeneraatoritest tulenev m\374ra kokkuv\365te.doc) Sihtuuringu Tuulegeneraatoritest tulenev müra kokkuvõte Sihtuuringu eesmärgiks oli uurida ja hinnata Aulepa tuulepargi müra, teostades kontrollmõõtmised ja koostades mürakaardi tuulepargi lähielamisaladel.

Rohkem

Microsoft Word - Akukon Paljassaare tehissaare DP - liiklusmüra hinnang.doc

Microsoft Word - Akukon Paljassaare tehissaare DP - liiklusmüra hinnang.doc 10863-1 Paljassaare tehissaare detailplaneering Keskkonnamüra hinnang Ingrid Leemet Marko Ründva Tapio Lahti Insinööritoimisto Akukon Oy Tallinn 8/2010 10863-1 1 (14)+6 (lisad) Ingrid Leemet, Marko Ründva,

Rohkem

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul Töö number 2019-0047 Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti 34 90504, Haapsalu Telefon: 4725300; e-post: hlv@haapsalulv.ee Registrikood: 75012802 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon:

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Eu

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Eu Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Euroopa Komisjon 23. september 2015 Nõukogu peasekretariaat

Rohkem

T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti KMH aruanne

T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti KMH aruanne T-5 PÄRNU- RAKVERE- SÕMERU MAANTEE RAKVERE- SÕMERU LÕIGU EELPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE Ramboll Eesti AS Veerenni 58a 11314 Tallinn Tel +372 682 8758 MTÜ Keskkonnakorraldus Telliskivi 40-1

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem