Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Väljavõte

1 1 Tallinna Linnavolikogu otsuse nr 2010 LISA 1 Haabersti linnaosa üldplaneering Tekstiline osa SISUKORD I OSA. MÕISTED...6 II OSA. HAABERSTI LINNAOSA ARENGUEELDUSED Arengut soodustavad ja pidurdavad tegurid Arengust tulenevad võimalused ja ohud Territoriaal-ruumiline arengustrateegia...12 III OSA. PLANEERINGULAHENDUS Planeeritud elamute üldpind ja prognoositav eluasemete arv Haabersti ja Nõmme linnaosa vahelise halduspiiri muutmise ettepanek Haabersti linnaosa haljastus...16 Haabersti linnaosa üldplaneeringu haljastuspõhimõtete määramisel on lähtutud teemaplaneeringust Tallinna rohealad. Samuti toetab rohealade määramist Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". Kehtestatud maavanema korraldusega nr 356-k. Haabersti linnaosa jääb teemaplaneeringus määratletud Tallinna rohevööndi piiresse. Teemaplaneeringu peatükis (Tallinna roheline vöönd) on öeldud, et Tallinna rohelises vööndis koostatavate planeeringute koosseisus tuleb määratleda üldkasutatavad rekreatiivalad ja nende omavahelised seosed ning säilitada kõigi vahenditega seni veel kasutusel olevate rekreatiivalade sihtotstarve. Samuti on teemaplaneeringus määratud enamus Kakumäe poolsaarest rohelise võrgustiku alaks (nn tuumikalaks), mis on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitseline, keskkonnakaitseline jne) alad. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda alla 90%. Kahjuks on Kakumäe poolsaare rohelise võrgustiku alal rohealade osakaal ehitustegevuse tõttu märkimisväärselt vähenenud ja Haabersti linnaosa üldplaneeringu üheks eesmärgiks ongi veel säilinud väärtuslikud rohealad täpselt määratleda ja säilitada Ülelinnalised puhke- ja virgestusalad Haabersti mets (number põhikaardil 1) Harku paekallas Astangu ja Mäeküla vahel (number põhikaardil 95) Mustjõe rand (number põhikaardil 198) Vikimõisa mets ja Harku järve kallas (number põhikaardil 209 ja 359) Tiskre rand (number põhikaardil 264) Kakumäe läänerand ja Kakumäe sanglepik (number põhikaardil 277 ja 278) Kakumäe raba (number põhikaardil 279) Õismäe raba (number põhikaardil 283, 282) Tiskre oja kallas (number põhikaardil 360) Asumisisesed rohealad Rohekoridorid ja tänavahaljastus Roheline võrgustik hoonestatud aladel...23

2 Metsalinn Parklinn Aedlinn Haljastus segahoonestusalal Haljastus keskuse alal Haljastus tootmis- ja ettevõtlusalal Eriotstarbelised rohealad Teede infrastruktuuri tõhustamine Kergliiklusteede võrgustik Jalgrataste parkimine Parkimiskorralduse üldised põhimõtted Ühistranspordivõrgustik Ohtlike ja raskete veoste marsruudid Haabersti linnaosa tõmbekeskuste määratlemine Maa-alade üldised kasutus- ja ehitustingimused Täiendavad kasutus- ja ehitustingimused ehituspiirkondades Pikaliiva asum Mustjõe asum Väike-Õismäe asum Õismäe raba Astangu ja Mäeküla asum Haabersti asumite hoonestuse tihedused ja maakasutus Planeeritud sotsiaalne infrastruktuur, arengu üldpõhimõtted ja rajatavad ühiskondlikud objektid Tervishoiuasutused, sotsiaalhoolekanne ja päästekomando Lasteaiavõrk Koolivõrk Mänguväljakud ja spordiplatsid Haabersti linnaosa perspektiivne ettevõtlusstruktuur Kuritegevusriskide ennetamine planeerimise kaudu Radoonioht Maa reserveerimise ja munitsipaliseerimise vajadused Tehniline infrastruktuur Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus Kanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Elektrivarustus Gaasivarustus Tänavavalgustus Soojusvarustus Sidevarustus Jäätmekäitlus Piirangud maakasutusele Kinnismälestised Kaitstavad looduse üksikobjektid Geoloogilised mälestised Pargid ja aiad Kaitsealused liigid Veekogu kaitse Läänemeri Kakumäe supelrand Harku järve supelrand Kraavid Haabersti linnaosa omaaegsed vooluveekogud Põhjavesi ja veehaarde sanitaarkaitseala Perspektiivsed veehaarded Elektriliinide kaitsevöönd...95

3 Tee kaitsevöönd Gaasipaigaldise kaitsevöönd Sideliinirajatiste kaitsevöönd Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd Surveseadme kaitsevöönd Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud ettepanekud planeeringulahenduse täiendamiseks Leevendavad meetmed looduskeskkonna mõjude osas Leevendavad meetmed ehitatava keskkonna mõjude osas Leevendavad meetmed sotsiaalse keskkonna mõjude osas IV OSA. MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS, SEIRE JA JÄTKUTEGEVUSED Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks Jätkutegevused ja -uuringud Seire ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMINE KASUTATUD MATERJALID LISA 1. OLEMASOLEV OLUKORD Haabersti linnaosa ajalugu, geograafiline asukoht, pindala, asumid ja piirid Haabersti linnaosa elamufond Haabersti linnaosa elanikkonna struktuur Sotsiaalse infrastruktuuri üldiseloomustus Haabersti linnaosa lasteaiad Haabersti linnaosa koolid Puhke- ja virgestusalad Kehakultuuri- ja spordiehitised Kultuuri- ja noorsootööasutused Tervishoiuasutused ja sotsiaalhoolekanne Tänavad ja kergliiklusteed Parkimiskorraldus Ühistranspordiliiklus Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustus Tööhõive Looduskeskkonna iseloomustus Pinnamood Aluspõhi Pinnakate Looduslik haljastus Põhjavesi Pinnavesi Radoon I. PÕHIKAARDID Põhikaart 1 Maakasutusplaan Põhikaart 2 Roheline võrgustik Põhikaart 3 Hoonestuskõrgused ja -tihedused II. TEEMAKAARDID Kaart 1 Asendiskeem Kaart 2 Ehituspiirkonnad Kaart 3 Väärtused ja piirangud Kaart 4 Sotsiaalne infrastruktuur Kaart 5 Mänguväljakud, spordiasutused ja -rajatised Kaart 6 Keskuste paiknemine

4 4 Kaart 7 Kaart 8 Kaart 9 Kaart 10 Kaart 11 Kaart 12 Kaart 13 Kaart 14 Kaart 15 Kaart 16 Kaart 17 Kaart 18 Teed ja parkimine Kergliiklusteed Ühistranspordi skeem Ohtlikud ja rasked veosed Veevarustus Kanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Elektrivarustus Gaasivarustus Tänavavalgustus Soojusvarustus ja kaugküttepiirkonnad Sidevarustus III. KAARDID LISADES Lisakaart 1 Tallinna üldplaneeringu võrdlus Haabersti linnaosa üldplaneeringuga Lisakaart 2 Kehtestatud ja menetletavad detailplaneeringud Lisakaart 3 Elamuehitus- ja ettevõtlusvõimalused vabadel maa-aladel Lisakaart 4 Haabersti linnaosa maaomand Lisakaart 5 Haabersti linnaosa maa sihtotstarve Lisakaart 6 Mereranna erosiooni- ja üleujutusohtlikud ning kaldavaringute piirkonnad

5 5 SISSEJUHATUS Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega nr 90 ning üldplaneeringu koostamisel lähtuti Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesandest, mis kinnitati Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006 korraldusega nr 1285-k. Haabersti linnaosal puudus seni üldplaneering, mis annaks tervikliku nüüdisaegse territoriaalruumilise arengu käsitluse Haabersti linnaosast, kuhu on integreeritud ka varasemad Haabersti territooriumi puudutavad arengustrateegiad (Astangu ehitusmäärus) või -projektid (Kotermaa-2 elamurajooni detailplaneering), ning arvestaks Haabersti linnaosa arengukava. Sellest tulenevalt oli planeeringu koostamine põhjendatud vajadusega käsitleda Haabersti linnaosa edasist arengut ühtses terviklikus dokumendis ning suuremas detailsusastmes ja täpsemas mõõtkavas, kui seda on tehtud Tallinna üldplaneeringus. Tallinna üldplaneeringu kohaselt oli Haabersti linnaosa määratletud üheks suuremaks perspektiivseks väikese asustustihedusega elurajoonide rajamise piirkonnaks. Vajadus tulenes Tallinnas aastate alguseks väljakujunenud eluasemestruktuurist, kus üle 90% elanikest elas kortermajades, mille hulgas oli valdav 5- ja 9-korruseline elamutüüp. Nõudlust alternatiivsete hõredamate ja madalamate eluasemepiirkondade järele kinnitasid prognoosid, mille paikapidavust praegu märgivad arvukad uued väike-, rida- ja 3 4-korruseliste korterelamute kvartalid Haabersti linnaosas. Ka praegu jätkub nõudlust rohke kõrghaljastusega ja väikese asustustihedusega elurajoonide järele. Seega on Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamise üks eesmärke täiendada ja täpsustada kehtivat Tallinna üldplaneeringut (vt lisakaarti 1) ning edaspidi on linnaosa üldplaneering aluseks linnaosa territooriumi edasisele kasutamisele ning elukeskkonna kujundamisele. Üldplaneeringuga täpsustatakse elamualade, äri- ja teenindusobjektide, sotsiaalobjektide, haridus- ja teadusobjektide, parkide ja rohealade, puhkealade jne paiknemine, arvestades seadustega kehtestatavaid piiranguid. Haabersti linnaosa üldplaneeringu on koostanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna töörühm. Töö koostamisel on kasutatud alusuuringute tulemusi. Samuti on arvestatud Haabersti linnaosa kontaktvööndisse jäävate linnaosade ja lähivaldade üldplaneeringutega. Paralleelselt üldplaneeringuga on koostatud ka Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), mille tulemuste põhjal on üldplaneeringut täiendatud. KSH viis läbi AS Maves töögrupp. Üldplaneeringu koostamisel on analüüsitud olemasolevat olukorda ning paikkonna eripärast tulenevaid võimalusi, millest lähtudes on valitud edasise ruumilise arengu üldeesmärgid. Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele, mis üldplaneeringu jõustumise hetkeks ei ole vastu võetud. Algatatud, kuid vastuvõtmata detailplaneeringu ja üldplaneeringus sätestatud tingimuste vastuolu korral kaalub ja analüüsib Tallinna Linnaplaneerimise Amet algatatud planeeringu sobivust keskkonda igal üksikjuhul eraldi, arvestades seejuures nii õiguskindluse põhimõtet, õiguspärast ootust kui ka avalikku huvi, ning esitab õigusakti eelnõu linnavalitsusele ja linnavolikogule kehtestamiseks. Kehtestatud ja vastuvõetud detailplaneeringutele üldplaneeringu tingimused ei laiene. Õigusaktid üldplaneeringu seletuskirjas on üle vaadatud kontrollimaks vastavust kõige värskemale informatsioonile ja üldplaneeringus esitatud andmed vastavad tegelikule olukorrale linnaosas.

6 6 I OSA. MÕISTED 1 Abihoone on krundile juhtotstarvet andvat hoonet teenindav hoone. Allee (vt ka puiestee) on mõlemalt poolt puudereaga ääristatud tänav või tee, samuti sarnane jalgtee aias või pargis. Linnas võivad alleed moodustuda võrgustiku. Arenguala võimalik on ettevõtlus- ja elukeskkonna omavaheline tihedam integreerimine kui väljakujunenud elurajoonides. Asum on linnaosa territooriumi kindlapiiriline osa. Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Eluase on ühe või mitme leibkonna aastaringseks majutamiseks sobiv eluruum või selle osa. Erandjuhtudel võib üks eluase koosneda ka mitmest eluruumist, näiteks kui ühe ja sama leibkonna liikmed kasutavad mitut naabruses asuvat eluruumi. Sotsiaalses mõttes on eluase samastatav kodu mõistega. Eluasemepiirkond koosneb mitmest elamust, kuid hõlmab üldjuhul väiksema territooriumi kui omavalitsusüksus. Eluasemepiirkond võib kokku langeda linnaosa, asumi või kvartali piiridega, kuid võib vajaduse korral olla defineeritud ka muul moel. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hoonealune pind on hoone vundamendi välisperimeetriga piiratud ala pind. Hoonestustihedus (K) on krundi hoonete maapealsete korruste suletud brutopinna (m2) suhe krundi pindalasse (m2). Valem: hoonestustihedus (K) = maapealsete korruste suletud brutopind / krundi pindala. Hoone korruste arvu määramisel võetakse arvesse ehitise kõikide korruste arv. Hoone maapealsete korruste arv tähistatakse nullist suurema arvuga. Maapealsete korruste hulka loetakse ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel, ja katusekorrus. Hoonestusala on krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid. Hoovimaja on krundi sisemuses paiknev teine eluhoone. Juurde- ja pealeehitamine on ehitamine, millega suurendatakse ehitise ehitusalust pinda või mahtu. Kaitstavad loodusobjektid on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse looduskaitseseaduse alusel. Kaitsealuste liikide kaitsmiseks säilitatakse ja parandatakse isendite elu- või kasvutingimusi ning luuakse nende paljunemiseks soodsad tingimused. Kallas on looduskaitseseaduse alusel merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. Läänemere kaldaid nimetatakse rannaks. Kergliikleja 1) jalakäija, kellega on võrdsustatud ka rulluisutajad, tõukeratta kasutajad, talvel ka suusatajad ja teiste liiklemist hõlbustavate vahendite kasutajad; 2) jalgrattur1. Kergliiklustee on jalgsi (sh lapsevankriga), jalgrattaga, rulluiskudega või tõukerattaga sujuvaks ja turvaliseks liiklemiseks ette nähtud tee. Kergliiklustee ei ole kasutamiseks mootorsõidukitele (sh mopeedile ja motorollerile). Korrus täiskorrus. Korruseks ei loeta soklikorrust, mille lae ülemise pinna kõrgus jääb ümbritsevast maapinnast 2 m allapoole, ega pööningut, kui seal ei ole eluruume. Üldplaneeringus määratud korruselisus käsitleb eelkõige elamuid ja büroohooneid, kuid spetsiifilisema funktsiooniga hoonete (tootmishooned, lasteaiad, koolid jmt) korruselisus/kõrgus määratakse täpsemalt detailplaneeringutega.

7 7 2 3 Korruselamu on kolme- või enamakorruseline korterelamu. Konteinerhaljastus ilutaimede kasvatamine teisaldatavates kasvuanumates. Korterelamu on kahe või enama korteriga elamu, mis ei ole pereelamu, kaksikelamu ega ridaelamu. Korterelamu hoov/õueala on korterelamut või -elamuid ümbritsev või nende vahele jääv maa-ala, mis piirneb järgmise krundi piiriga. Korteriühistu on korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärk on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. Kvartal on tänavatega piiritletud hoonestatud ala. Linnaosa on linna territooriumi haldusjaotuslik osa. Looduskaitse on looduskeskkonna, looduse mitmekesisuse (sh liikide, elupaikade, looduskaitsealade) ja loodusvarade jätkusuutlikkuse tagamine, nende hooldamine ja taastamine. Nõndanimetatud klassikalise looduskaitse eesmärk on olnud peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Park on mitmekesise taimkattega inimloodud roheala, maastikuarhitektuuri objekt ja oluline linnahaljastuse element. Pinnakate on põhiline muldade lähtekivim ja ehitusalus peaaegu kogu Tallinnas, v.a paepealsed alad ehk loopealsed Toompeal ja Lasnamäel. Pinnakate on oluline veerežiimi reguleerija ning pinnase- ja põhjavee keemilise koostise kujundaja. Tallinna pinnakate on kujunenud mandrijää, merelainete ja vooluvee toimel, viimase 500 aasta jooksul on pinnakatet oluliselt mõjutanud ka inimtegevus. Pinnakatte paksus on Harku mattunud orus kuni 145 m, Lasnamäe alvaritel aga pinnakatet ei ole. Enamik Tallinna looduslikke pinnavorme on teede- ja elamuehituse käigus ümber kujundatud ning kaetud kultuurkihiga. Selle paksus on bastionide ümbruses kuni 15 m, kõikudes tavaliselt 1 8 m piires2. Pinnamood, ka reljeef maapinna ja merepõhja kuju, mille määravad mitmesuguse kõrguse, ulatuse, koostise, vanuse, tekke ja arengulooga pinnavormid. Tallinna pinnamoes eristatakse paelava (Põhja-Eesti lavamaa), klinti (Põhja-Eesti paekallas) ja klindiesist rannikumadalikku, kõik need on jälgitavad nii nüüdis- kui ka aluspõhjapinnamoes3. PPP-projekt (public-private partnership) avaliku ja erasektori koostööprojekt. Puiestee on linna- ja pargihaljastuslik element. Tallinnas hakati puiesteid rajama 17. saj suvemõisate juurde viivate teede äärde. Esimesed tänavapuiesteed rajati 18. saj lõpupoole Kopli kalmistule viiva tee äärde ja vanalinna ümber, kui hakati kujundama ringpuiesteed. Hiljem rajati puiesteed vanalinnast väljuvate teede äärde. Vt ka allee. Puiestee on tänav või tee, mis on mõlemalt poolt puudereaga ääristatud või mille keskel kulgeb mitu puuderida. Põhihoone on hoone, mis kannab ehitusõigusega antud maakasutamise juht- või sihtotstarvet. Maakasutuse juhtotstarve antakse üldplaneeringuga ja sihtotstarve detailplaneeringuga. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda ehitusseaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka seikluspark, mänguväljak või mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal. Rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja Tallinn II, 2004 lk 68 Tallinn II, 2004 lk 69

8 8 4 5 jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest. Rekreatsioon ehk virgestus on inimese töövõime taastamine, hea enesetunde leidmine aktiivses tegevuses, elamuse kogemine või enese proovile panek üritusel või loodusretkel. Rekreatsiooniala on aktiivseks puhkuseks kasutatav looduslik, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkeala. Eristatakse igapäevast (aias, rohealal), nädalalõpu (asulalähedasel puhkealal või haljasvöödis) ning pikaajalist puhkust (suvituspiirkonnas). Renoveerimine on hoone osaline või täielik uuendamine. Reovesi on olmes või tootmises kasutuses olnud vesi, mille keemiline koostis vm omadused on halvenenud (kahjutuspiiri ületavalt rikutud vesi). Reovesi on heitvee alaliik. Reoveeks loetakse ka reostatud sademevesi. Restaureerimine on ennistamine ja taastamine, sh tööd, mis tagavad ehitise autentse ajaloolisarhitektuurse seisundi fikseerimise väärtusetute ja ilmet rikkuvate lisandite (kihistuste) eemaldamisega ning puuduvate osade taastamisega teaduslikult põhjendatud kujul. Ridaelamu on kolm või enam kruntide piiridel blokeeritud pereelamut. Roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasulas, sh linnametsad; pargid; haljakud (väiksemad rohealad, nt tänavaäärsed haljasribad, haljastatud ristmikualad), aiad; kalmistud; ettevõtete, liiklussoonte ja infrastruktuuriobjektide ümber paiknevad puhvervööndid; jäätmaad jt taimkattega alad; vastand paljastu või ka paljak (haljastuseta väljak). Rohekoridor, ka haljaskoridor on mitmesuguse suurusega looduslikest ja poollooduslikest kooslustest (metsatukk, hekk) koosnev ribajas kompensatsiooniala kultuurmaistus, võimaluse korral vähemalt 50 m laiune. Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem. Haljastu on kogu linna hõlmav katkematu struktuur, mis Tallinnas koosneb vanalinna ümbritsevast haljasvööndist lähtuvatest äärealadele suunduvatest radiaalsetest puhkeotstarbelistest aladest ning neid meridiaanselt ühendavatest rohekoridoridest. Linna hõlmav roheline võrgustik lõimub linnaäärsete maastikega. Roheline võrgustik loob elanikele alternatiivsed liikumisvõimalused nii linna sees kui ka linnamaastikust loodusse ning tagab eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Roheline võrgustik võimaldab taimeja loomaliikide levikut ja rännet katkematus haljastus, suurendab linnamaastiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdades ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele4. Sotsiaaleluase on avaliku sektori subsideeritud üürieluase, mis on mõeldud sotsiaaleluaseme teenust vajavate leibkondade majutamiseks. Sundvõõrandamine on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. Säästev renoveerimine on hoonete uuendamine ning nüüdisajastamine, kasutades ja säilitades võimalikult hästi ajalooliste hoonete väärtusi. Erinevalt restaureerimisest ei nõua säästev renoveerimine ühest taastamist ja konserveerimist ning on kasutatav hoonete puhul, mis ei pruugi olla riikliku kaitse all, kuid olemuselt, materjalilt, konstruktsioonilt vms poolest on siiski erilised ja eeldavad põhiparameetrite säilitamist. Tehnovõrk on omavahel ühendatud liinidest, jaamadest, ühendusteedest vms liiklus- vm funktsionaalsüsteem5. Tallinn II, 2004 lk 149 Tehnikasõnastik, 1999

9 9 Valglinnastumine on linna kasvamine hõreda asustusega struktuurina, mis hõivab linna ümbritsevaid põllumajandusmaid ja loodusmaastikke, samuti rohealasid linna hoonestamata äärealadel ja rohelises vööndis. Nähtus on põhjustatud sotsiaalsetest ja majanduslikest protsessidest, mis alati ei ole planeeringutega juhitavad. Areng on juhuslik ja ebaühtlane, asustust iseloomustab monofunktsionaalsus ja sotsiaalne homogeensus. Valglinnastumine võib viia ebaökonoomse ja energiakuluka asustusstruktuurini, tekitada sotsiaalseid probleeme ja kasvatada liiklusvooge ning elanike sõltuvust auto kasutamisest. Võõrandamine planeerimisseaduse kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kinnisasja omaniku nõudel kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detail- või üldplaneeringuga nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. Väikeelamu on pereelamu, kaksikelamu, ridaelamu ja väike korterelamu. Pereelamu on ühe või kahe korteriga omal krundil paiknev elamu. Kaksikelamu on kaks naaberkruntidel paiknevat ühe korteriga elamut, mis on plokistatud kruntide ühisel piiril. Kummalgi elamu osal ehk sektsioonil on oma katus ja sissepääs maapinnalt. Ridaelamu on kolm või enam kruntide piiridel plokistatud pereelamut. Vaip- või aatriumelamu on kruntide piiridel plokistatud, ühe korteriga, väikese siseja/või eesaiaga valdavalt ühekorruselise mahuga elamute kinnisema planeeringustruktuuriga hoonetekompleks. Väike korterelamu on kahekorruseline kuni kuue korteriga korterelamu. Ühiskondlik ehitis on üldsusele kättesaadav, inimeste sotsiaal-kultuuriliste, olmeliste ja muude vajaduste tarbeks ettenähtud hoone või rajatis. Üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe mõisted Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringus on määratud maa-alade juhtotstarbed, millega tuleb detailplaneeringute koostamisel arvestada ning mis on kantud maakasutusplaanile (põhikaart 1). C keskuse ala üldplaneeringus linnaosa tõmbekeskust tähistav ala, kus on tihedalt põimunud korruselamute, riigi- ja omavalitsusasutuste, äri- ja büroohoonete, kultuuri- ja spordiasutuste, kaubandus- ja teenindusasutuste, rohealade, rekreatsioonialade jms maad. S segahoonestusala alal asuvad koos korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon, kuid piirkond tervikuna ei moodusta linnaehituslikus mõttes tõmbekeskust. B ettevõtlusala alal võivad paikneda kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned ja vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted ning parklad, rohe- ja rekreatsioonialad. B + T ettevõtlus- ja tootmisala alal võivad paikneda kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustusja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine ja laondus ning parklad, rohealad ja rekreatsioonialad. B + A ettevõtlus- ja avalikult kasutatavate sotsiaalobjektide ala alal võivad paikneda kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned, kultuuri-, ja spordiasutused ja vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted ning parklad, rohealad ja rekreatsioonialad. A avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide ala ala on mõeldud põhiliselt lastehoiu-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, sakraal-, operatiivteenuste-, kultuuri- ja spordiasutustele ning parkidele ja rekreatsioonialadele.

10 10 EP pereelamute ala alal võivad paikneda ühe või kahe korteriga omal krundil paiknevad elamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubandus- ja teenindusettevõtted, lastehoiu ja vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti rohealad, mängu- ja spordiväljakud jms. Suuremate tervikalade (kvartal) planeerimisel on lubatavad tihedamad keerukamad struktuurid, nagu ridaelamud, vaip- ja aatriumelamud. EV väikeelamute ala alal võivad paikneda pere-, kaksik-, rida-, vaip- ja aatriumelamud, väikesed korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubandus- ja teenindusettevõtted, lastehoiu ja vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti rohealad, mängu- ja spordiväljakud jms. EK3 korterelamute ala alal võivad paikneda kolme või enama korrusega, ühise sissepääsu ja trepikojaga korruselamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubandus- ja teenindusettevõtted, lastehoiu ja vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti rohealad, mängu- ja spordiväljakud jms. PR supelranna ala alale võib rajada supelrannaga seonduvaid rajatisi. H rohealad puhkeotstarbelised alad, nagu metsad, avalikud pargid, looduslikud rohealad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Alal võivad paiknevad mänguväljakud, lemmikloomade jalutusväljakud ning üksikud väiksemad puhke- ja spordiehitised. HE eriotstarbeline roheala Tallinna Loomaaia ja Eesti Vabaõhumuuseumi territoorium, alal võivad paikneda Tallinna Loomaaia ja Eesti Vabaõhumuuseumi haldamiseks vajalikud ehitised.

11 11 II OSA. HAABERSTI LINNAOSA ARENGUEELDUSED Haabersti linnaosa arengueelduste väljatöötamisel on tuginetud süstematiseeritud algandmete kogumile (lisa 1), Tallinna arengukavale ja Haabersti linnaosa arengukavale. Analüüsitud on paikkonna eripärast tulenevaid tugevusi ja nõrkusi. Samuti on välja toodud võimalused, mille kaudu saab elukeskkonda parendada, ning ohud, mis võivad kaasneda, kui Haabersti linnaosa arengut ei suunataks. Arengut soodustavad tegurid sisemised jõutegurid, mis toetavad arengut. Arengut pidurdavad tegurid sisemised nõrgestajad, mis takistavad tegutsemist ja pidurdavad arengut, võib käsitada olemasolevate probleemidena. Arengust tulenevad võimalused välised jõutegurid, mis aitavad saavutada eesmärke ja viivad arengut edasi. Arengust tulenevad ohud välised nõrgestajad, mis mõjutavad eesmärkide saavutamist ja võivad ohustada tulevast arengut. Võivad sisaldada probleeme. 1. Arengut soodustavad ja pidurdavad tegurid Arengut soodustavad tegurid: 1) Haabersti piirkonnast on kujunemas Tallinna suurim vaba aja veetmise keskus (Saku Suurhall; Premia Jäähall; My Fitnessi spordiklubi, Al Mare Keskus, Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinna Loomaaed jt); 2) linnaosa on looduslikult hea piirkond elamiseks. Linnaosas on palju vaba maad, mida on võimalik kasutada ruumikeskkonna arendamiseks ning uuteks hoonestusprojektideks; 3) linnaehituslikus mõttes on Väike-Õismäe suhteliselt lühikese ajaga kujunenud ja hea infrastruktuuriga asum; 4) Harku järv, mere lähedus ning pikk rannajoon; 5) linnaosas on palju rohealasid ja looduskauneid paiku, mis annab võimaluse kujundada välja vaba aja veetmise piirkondi; 6) linnaosas puudub keskkonda reostav tööstus ja seal on tööstusparkide arendamiseks sobivaid piirkondi (Mäeküla, Astangu); 7) linnaosas kasvab noorte osakaal jõudsalt. Arengut pidurdavad tegurid: 1) linnal puudub kasvavale liikluskoormusele vastav terviklik teedevõrk, seda kõigile liiklejate gruppidele (ühistransport; tavaliiklus; kergliiklus; transiit); 2) korrastatud avalike rohealade vähesus; 3) Haabersti linnaosas asuvad üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja spordiobjektid, kuid Tallinna Loomaaed ja Eesti Vabaõhumuuseum on lõpuni väljaehitamata; 4) 2/3 Haabersti linnaosast on arenenud monofunktsionaalsena; 5) parkimine on süsteemselt lahendamata, sh puuduvad või on ebapiisavalt parkimisplatse üldkasutatavate kultuuri- ja spordiasutuste juures ning osati korterelamute vahelisel alal; 6) suur osa rekreatsioonialadest, randadest ja rohealadest on eraomanduses, mis piirab avalikes huvides toimuvat arendustegevust; 7) reformimata riigimaa suur osakaal / munitsipaalmaade vähesus (vt lisakaarti 4); 8) eri tasandi ja eri funktsiooniga keskuste funktsioonid, vajadused ja arengusuunad on läbi analüüsimata ja kavandamata; 9) linnaosas on vähe töökohti, tööl käiakse väljaspool oma linnaosa; 10) kommunikatsioonide ehitus ei jõua järgi arendustegevusele; 11) linnaossa rajatud uutel asumitel on halb transpordiühendus. 2. Arengust tulenevad võimalused ja ohud Arengust tulenevad võimalused: 1) üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja spordiobjektide asumine Haabersti linnaosas Tallinna

12 12 Loomaaed, Eesti Vabaõhumuuseum, Saku Suurhall, Premia Jäähall. Võimaldab korraldada suurüritusi Haabersti linnaosas ja selle erinevatel objektidel; 2) elanike juurdevool loob võimaluse kujundada ja välja arendada uusi prestiižikaid elurajoone; 3) teede infrastruktuuri tõhustamine, muutes seda struktuursemaks; 4) linnaosa funktsionaalsuse mitmekesistamine; 5) linnaosas on palju rohealasid, kuid need on korrastamata. Olemasolevate rohealade väljaarendamine (arvestades looduskaitselist aspekti) parandaks piirkonna elukvaliteeti; 6) linnaosas on palju rohe- ja ranna-alasid, kuid välja arendamata on koerte ja teiste lemmikloomade jalutusväljakud ning lemmikloomade ujumiskohad; 7) elektritranspordi kui keskkonnasäästliku transpordiliigi edasiarendamise võimalused; 8) parkimisprobleemidele lahenduste leidmise korral väheneks rohealadele pargitavate sõidukite hulk, paraneks süsteemsus ja rohealade kvaliteet; 9) vaba maa olemasolu päästekeskuse rajamiseks. Arengust tulenevad ohud: 1) suutmatus mitmekesistada Kakumäe poolsaare maakasutuse funktsionaalsust, mille tulemusena jääb Kakumäe poolsaare territoorium tsoneeritud monofunktsionaalsete piirkondadega elukeskkonnaks; 2) infrastruktuuri suur koormus pendelrändest tulenevalt ning ebanormaalselt väike liikumiskiirus linnaosade vahel ja linnast välja suunduvatel teedel; 3) aktiivne arendustegevus ohustab rohealasid ning avaldab survet veekogude kaldaaladele; 4) jäätmemajanduses puudulik prügi üleandmise võimalus, mis on soodne kasvukoht isetekkelistele prügimägedele ja keskkonnareostusele. Haabersti linnaosa üldplaneeringu planeeringulahenduse koostamise puhul on eesmärk kasutada maksimaalselt ära tugevused ning võimalused ning vähendada või kaotada nõrkused ning negatiivsed mõjud. 3. Territoriaal-ruumiline arengustrateegia Tallinnas toimub praegu hoogne valglinnastumine. Linnast lahkuvad tagamaale elama edukamad, suurema sissetulekuga ning Tallinna ja Eesti keskmisest haritumad inimesed. Uuringute järgi kolivad linna taha valdavalt inimesed, kes tahavad lastele sobivat, rahulikku ja soodsat elukeskkonda ning kes valdavalt soovivad elada oma majas oma maalapil. Elukohavahetust on oluliselt mõjutanud ka linnakeskkonnaga seotud negatiivsed aspektid, nagu õhusaaste, ebaturvalisus, müra ja vähene lapsesõbralikkus. Hoogsa valglinnastumise pidurdumiseks ja tasakaalustamiseks on nii kogu Tallinnas kui ka Haabersti linnaosas oluline arendada ning tugevdada neid funktsioone, mille puuduste tõttu kolivad inimesed linnast välja. Need on näiteks rohealade ja linnametsade arendamine ja võrgustike loomine, et linnas oleksid laste kasvatamiseks samasugused võimalused kui tagamaal. Samuti on oluline tihendada linnaruumi, tekitada parke, mänguväljakuid ja kergliiklusteid, mis on ühenduses kogu linna ning tagamaa rohealadega. Lisaks kõigele eeltoodule ei tohi elurajoonid jääda monofunktsionaalseks nendesse tuleb integreerida ka lasteaedu, teenindust, kaubandust, väiksemaid ettevõtteid ning sportimise ja vaba aja veetmise võimalusega seotud asutusi. Need tingimused on suurel osal Haabersti linnaosa territooriumist täidetud (suur osa Haabersti linnaosa territooriumist, mis on ette nähtud pereelamute ja väiksemate korterelamute rajamiseks) ning neid on võimalik edasi arendada. Haabersti linnaosas on oluline arendada ja tugevdada juba ka olemasolevaid Tallinna linnafunktsioone haridus, kultuur, teenindus ja ühistranspordikorraldus. Neid funktsioone on otstarbekas arendada koostöös teiste linnaosadega. Kõigest eeltoodust tulenevalt on Haabersti linnaosa üldplaneeringu territoriaal-ruumilise arengustrateegia eesmärgid järgmised:

13 13 teostada maa-alade funktsionaalne tsoneerimine, millega täpsustatakse planeeritava ala üldisi ehitustingimusi ja -reegleid; parandada Haabersti linnaosa teede infrastruktuuri, nii piirkonnasiseselt kui ka ümbritsevate aladega; seada arengupiirkondadele (Astangu, Pikaliiva, Mustjõe) ruumilise arengu tingimused, piirkondade linnaehituslikuks arenguks ja avalike huvide tagamiseks; rajada ühtselt ja hästi toimiv kergliiklusteede võrgustik põhi- ja jaotustänavate äärde ning pääsuks puhke- ja virgestusaladele; määrata väljakujunenud hoonestusaladel kindlaks üldised parkimispõhimõtted ja uued parkimisalad ning kavandada parkimine ranna-aladel ja nende läheduses; olemasolevate elupiirkondade elukvaliteedi säilitamine ja parandamine ning uute elupiirkondade väljaarendamine ja sobitamine linnaosa väljakujunenud miljöösse; täpsustada metsade, parkide, looduslike rohealade ja haljaskoridoride piire ja nende rajamise tingimusi ning teha ettepanekud olemasolevate metsade, parkide, looduslike rohealade ja haljaskoridoride täiendamiseks; määrata avalike supelrandade maa-alad ja täpsustada sadamate asukohad; täpsustada ohtlike ja raskete veoste marsruudid; täpsustada ja täiendada ühistranspordiliiklust (sh peatused, terminalid, lõpp-peatused, Pargi ja reisi parklate asukohad ja tagasipöördekohad); analüüsida mereranna erosiooni- ja üleujutusohtlike ning kaldavaringute piirkondi teede ja elamualade planeerimise seisukohalt; analüüsida Haabersti linnaosa lasteaia- ja koolivõrku ning näha ette arenguvõimalused; analüüsida mänguväljakute, orienteerumisalade, spordiasutuste ja -rajatiste kasutamise võimalusi ning näha ette nende arendamise ja parendamise võimalused; töötada välja tehnovarustuse põhiprintsiibid, määrata tehnovõrkude paiknemine ning tehnorajatiste ja -hoonete jaoks vajalike maa-alade asukohad ja suurused.

14 14 III OSA. PLANEERINGULAHENDUS 1. Planeeritud elamute üldpind ja prognoositav eluasemete arv Vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule võib kasvada elamute üldpind linnaosas kuni m2-le (sh uuselamute pind m2), juhul kui realiseeruvad üldplaneeringuga ette antud elamuehitusvõimalused. Arvestuslikku eluruumide arvu ja pinna jagunemist linnaosa asumites kujutab allolev tabel. Tabel 1. Haabersti linnaosa planeeritud eluasemete arv ja elamute üldpind Asum Pikaliiva Kakumäe Astangu Õismäe Tiskre Mustjõe Mäeküla VäikeÕismäe Vismeistri Veskimetsa Haabersti Rocca al Mare Haabersti linnaosa Elanike arv 1. veebruar Eluasemete arv 1. veebruar Arvestuslik uute eluasemete arv Elamute Arvestuslik pind (m2) uuselamute 1. veebruar pind (m2) Allikas: ehitisregister ( ja rahvastikuregister (veebruar 2007) Haabersti linnaosas on veel piisavalt vaba maad, kuhu planeerida uuselamuehitust. Samuti on koostatud hulk detailplaneeringuid, mis ei ole veel realiseerunud, pere- ja korterelamute ehitamiseks. Lisakaart 3 iseloomustabki Haabersti linnaossa lisanduvate korterite, pereelamute ja ettevõtlushoonete pinda piirkonniti ehk elamuehitus- ja ettevõtlusvõimalused vabadel maaaladel. Elamuehitusel on soovitatav jälgida, et detailplaneeringute kehtestamisel moodustaksid elamuehitusstruktuurist kolme- ja enamatoalised korterid vähemalt 50%. 2. Haabersti ja Nõmme linnaosa vahelise halduspiiri muutmise ettepanek Praeguste piiridega Haabersti linnaosa loodi 1. oktoobril Üldplaneeringuga tehakse ettepanek liita Haabersti linnaosaga Ääre ja Lauka tänav (v.a Lauka tänav 4b) Nõmme linnaosast nii, et uus Nõmme ja Haabersti linnaosa piir kulgeks piki raudteetammi. Linnaosade senine piir poolitab Lauka tn 10 kinnistut ning looduslikult on kogu Ääre ja Lauka tänava ala pigem seotud Mäeküla kui Vana-Mustamäe asumiga (vt joonist 1).

15 15 Joonis 1. Haabersti ja Nõmme linnaosa piiri muutmise ettepanek.

16 16 3. Haabersti linnaosa haljastus Haabersti linnaosa üldplaneeringu haljastuspõhimõtete määramisel on lähtutud teemaplaneeringust Tallinna rohealad. Samuti toetab rohealade määramist Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". Kehtestatud maavanema korraldusega nr 356-k6. Haabersti linnaosa jääb teemaplaneeringus määratletud Tallinna rohevööndi piiresse. Teemaplaneeringu peatükis (Tallinna roheline vöönd) on öeldud, et Tallinna rohelises vööndis koostatavate planeeringute koosseisus tuleb määratleda üldkasutatavad rekreatiivalad ja nende omavahelised seosed ning säilitada kõigi vahenditega seni veel kasutusel olevate rekreatiivalade sihtotstarve. Samuti on teemaplaneeringus määratud enamus Kakumäe poolsaarest rohelise võrgustiku alaks (nn tuumikalaks), mis on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitseline, keskkonnakaitseline jne) alad. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda alla 90%. Kahjuks on Kakumäe poolsaare rohelise võrgustiku alal rohealade osakaal ehitustegevuse tõttu märkimisväärselt vähenenud ja Haabersti linnaosa üldplaneeringu üheks eesmärgiks ongi veel säilinud väärtuslikud rohealad täpselt määratleda ja säilitada Ülelinnalised puhke- ja virgestusalad Haabersti linnaosa roheline võrgustik ning erinevate piirkondade haljastuse protsendid on välja toodud üldplaneeringu põhikaardil 2. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga nähakse ette säilitada ning edasi arendada ülelinnaliste puhke- ja virgestusaladena (number tuleneb teemaplaneeringust Tallinna rohealad ): 1) Haabersti mets (number põhikaardil 1); 2) Harku paekallas Astangu ja Mäeküla vahel (number põhikaardil 95); 3) Mustjõe rand (number põhikaardil 198); 4) Vikimõisa mets (number põhikaardil 209); 5) Harku järve kallas (number põhikaardil 359) 6) Tiskre rand (number põhikaardil 264); 7) Kakumäe läänerand (number põhikaardil 277); 8) Kakumäe sanglepik (number põhikaardil 278); 9) Kakumäe raba (number põhikaardil 279); 10) Õismäe raba (number põhikaardil 283, 282); 11) Tiskre oja kallas (number põhikaardil 360) Haabersti mets (number põhikaardil 1) Tallinna rohealade teemaplaneeringu raames tehti ettepanek võtta see ala kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla. Roheala eesmärk on tagada Väike-Õismäe ja lähiümbruse elanikele jalutus- ja jooksupaik, lindudele ja loomadele pesitsusvõimalused. Hoonestust alale rajada ei ole lubatud, v.a kaitseala sihtotstarbelise kasutamise tarbeks. Alale võib rajada kergliiklusteid, jooksuradasid ja puhkekohti. Keelatud on melioratsioonisüsteemide rajamine. Metsatööd võivad olla vaid kooslusi hooldava iseloomuga Harku paekallas Astangu ja Mäeküla vahel (number põhikaardil 95) 6 Roheala eesmärk on säilitada looduskeskkonda ning muinsus- ja kultuuriväärtusi ning pakkuda linlastele puhke- ja virgestusvõimalusi. Astang ja sellelt avanevad vaated, paljand, tunnelid, järsk ojaorg, tiigid, vääriselupaik, vana külatee ning endised talukohad moodustavad väärtuste kogumi, millest tulenevalt on ala

17 17 perspektiiv turismi, puhkamise ja vaba aja veetmisega seotud kasutus. Astangu servale ja pangalõhede ette tuleb rajada looduslikest materjalidest piirded ja viidad kukkumisohu vältimiseks. Tunnelid tuleks korrastada ning avada turismiobjektina. Astangul märgistada ekstreemspordi (mägironimine) harrastamiseks sobivad kohad. Alale võib rajada õppematkaradu, kergliiklusteid ja puhkekohti. Hoonestust alale rajada ei ole lubatud. Ala rekreatsiooniks ja ekstreemspordiks kasutamise võimalused selguvad peale nahkhiirte pesitsuspaikade uuringu ja üliharuldaste taimede püsielupaiga moodustamise menetluse lõppemist Keskkonnaametis Mustjõe rand (number põhikaardil 198) Kuna roheala on Tallinna mastaabis mitmesuguste röövlindude üks olulisemaid pesitsusja rändepeatuspaiku, siis tuleb need funktsioonid alal ka säilitada. Roostik tuleb säilitada terviklikult. Roostiku maismaapoolsele piirile on lubatud rajada kergliiklustee. Hoonestust alale rajada ei ole lubatud Vikimõisa mets ja Harku järve kallas (number põhikaardil 209 ja 359) Ala säilitada avaliku supelranna ja rannapargina. Ehitada välja ka terviserada koos spordirajatisega ümber Harku järve. Piirkonda võib rajada ainult supelranda teenindavaid ehitisi (väiksemad spordi- ja puhkeehitised, rannahoone), maastikku kaitsvaid rajatisi, mänguväljakuid ja lemmikloomade jalutusväljakuid. Alal võib paikneda traditsiooniliste avalike ürituste (jaanipäev) toimumise koht. Tuleb tagada randa teenindavate ehitiste varustamine tehnorajatiste, parklate ja juurdepääsuteedega (kergliiklusteed) Tiskre rand (number põhikaardil 264) Kuna rannaroostik on oluline lindude pesitsus- ja rändepeatuspaik, siis tuleb need funktsioonid alal ka säilitada. Roostik tuleb säilitada terviklikult. Roostiku maismaapiirile (praeguse Roostiku tänava kohale) on lubatud rajada kergliiklustee/tamm. Hoonestust alale rajada ei ole lubatud Kakumäe läänerand ja Kakumäe sanglepik (number põhikaardil 277 ja 278) Tallinna rohealade teemaplaneeringu raames tehti ettepanek võtta Kakumäe sangleping kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla. Säilitada Kakumäe sanglepik praegusel looduslikul kujul, mitte rajada uusi kuivenduskraave. Liigniisked metsaalad, mida puhkealana ei kasutata, säilitada puutumatuna, hooldusraie on lubatud vaid ala läbivate teede ja radade piires. Ala säilitada avaliku supelranna ja rannapargina. Piirkonda võib rajada ainult supelranda teenindavaid ehitisi (väiksemad spordi- ja puhkeehitised, rannahoone), maastikku kaitsvaid rajatisi, mänguväljakuid ja lemmikloomade jalutusväljakuid. Tuleb tagada randa teenindavate ehitiste juurde tehnorajatiste, parklate ja juurdepääsuteede (kergliiklusteed) rajamine Kakumäe raba (number põhikaardil 279) Kavandatava ja kaitstava roheala eesmärk on säästa haruldast rannikut klindipaljandiga, jätta alles eluruum lindudele ja loomadele, hoida eramuid põhjatuulte eest, pakkuda matka- ja

18 18 puhkevõimalusi kohalikele elanikele ja linlastele. Rohealale võib rajada ainult matkaradu ja puhkekohti. Alal asuvate Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatareide teenindamiseks tuleb rajada juurdepääsuteed ning korrastada kinnismälestiste ümbrus. Roheala ja kinnismälestiste teenindamiseks tuleb Kakumäe tee põhjatippu rajada parkla Õismäe raba (number põhikaardil 283, 282) Roheala eesmärk on säilitada raba ja sellega piirnev ala, kaitsta lindude ja loomade pesitsuskohti, luua õpilastele ja teistele loodushuvilistele võimalus tutvuda haruldase loodusnähtusega linnas. Arendatava elamuehitusala ja raba vahele tuleb jätta 50 m laiune hoonestamata ja tarastamata ala ehk kaitsetsoon. Nimetatud kaitsetsooni täpne asukoht elamuehitusega hõlmatava maa-ala ja raba vahel määratakse detailplaneeringu koostamise käigus, lähtuvalt dendroloogilisest inventariseerimisest. Raba säilimise eesmärgil on otstarbekas kasutada seda piiratud ulatuses. Seega tuleks alale rajada puukooremultšiga kaetud terviserada, mida saab kasutada õppematkadeks Tiskre oja kallas (number põhikaardil 360) Tiskre oja roheala peamine eesmärk on mitme roheala ühendamine. Roheala teine eesmärk on säilitada looduskeskkond (oja kallastel säilitada looduslik taimestik) ning pakkuda linlastele puhke- ja virgestusvõimalusi. Hoonestust alale rajada ei ole lubatud. Alale võib rajada õppematkaradu, kergliiklusteid ja puhkekohti. Mööda roheala peab olema võimalik liikuda piki Tiskre oja kallast Harku järve äärest Kakumäe randa.7 Liikluskoridori (terviserada) ei tohi Tiskre oja kaldal elavad elanikud aedadega läbi lõigata. Seoses Rannamõisa tee rekonstrueerimisega tekib vajadus uue truubi või silla ehitamiseks üle Tiskre oja. Samuti võib laiema silla ehitamisega seoses tekkida vajadus oja sängi osaliseks ümberkaevamiseks Asumisisesed rohealad Üldplaneeringuga nähakse ette olemasolevate asumisiseste rohealade säilitamine ja uute asumiparkide rajamiseks maa-alade reserveerimine avaliku kasutamisega puhkeotstarbeliste aladena, kuhu võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- ja puhkerajatisi. Üldplaneering näeb ette säilitada või rajada asumisisesed rohealad järgmistes piirkondades (vt põhikaarti 2): 1) Kasemetsa mets (number põhikaardil 80); 2) Käba tn haljasala (number põhikaardil 81); 3) Mirta tn haljasala (number põhikaardil 82); 4) Suurevälja tänava haljasala (number põhikaardil 83); 5) Lesta tn haljasala (number põhikaardil 85); 6) Sooranna tänava haljasala (number põhikaardil 86); 7) Haabersti ringi haljasala (number põhikaardil 90); 8) Astangu tänava mets (number põhikaardil 94); 9) Hans Lepa puukool-aed (number põhikaardil 199); 10) Kakumäe tee, Räime, Kilu ja Ogaliku tänava vaheline haljasala (number põhikaardil 200); 11) Kakumäe tee, Ahvena tänava ja olemasolevate pereelamute vaheline haljasala (number põhikaardil 201); 12) Poru tänava haljasala (number põhikaardil 382); 7 Terviserada ei pea kulgema mööda Tiskre oja kallasrada, kuid peab jääma Tiskre oja ehituskeeluvööndisse.

19 19 13) Künkamaa haljasala (number põhikaardil 203); 14) Tiskre tee 36 / Rannamõisa tee 32 haljasala (number põhikaardil 204); 15) Kristeni tänava haljasala (number põhikaardil 205); 16) Rannamõisa tee 36b haljasala (number põhikaardil 206); 17) Pikaliiva metsatukk (number põhikaardil 210, 272); 18) Volmre salu (number põhikaardil 391); 19) Mäeküla mets (number põhikaardil 219); 20) Rehe tänava haljasala (number põhikaardil 273); 21) Rannamõisa tee haljasala (number põhikaardil 356, 357); 22) Tindi tänava haljasala (number põhikaardil 381); 23) Vabaõhumuuseumi tee haljasala (number põhikaardil 270, 271, 284); 24) Õismäe rand (number põhikaardil 281); 25) Rocca al Mare kooli mets (number põhikaardil 285); 26) Väike-Õismäe puhkeala (number põhikaardil 286); 27) Veskimäe tänava metsatukk (number põhikaardil 296) Rohekoridorid ja tänavahaljastus Rohekoridor on mitmesuguse suurusega looduslikest ja poollooduslikest kooslustest (metsatukk, hekk) koosnev ribajas kompensatsiooniala kultuurmaistus, võimaluse korral vähemalt 50 m laiune. Rohekoridori miinimumlaius vabadel hoonestamata aladel peab olema 50 m, et tagada haljastuseks vajaliku maa-ala olemasolu ja vältida rohealade täisehitamist. Väljakujunenud hoonestusaladel tuleb võimaluse korral tagada vähemalt 50 m laiune rohekoridor. Kui olemasolev linnaehituslik olukord (olemasolevad ehitised ja rajatised) ei võimalda tagada 50 m laiust rohekoridori, lahendatakse see küsimus iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Ökoloogilises mõttes toimivad rohekoridorina ka eravalduses, st mitte avalikus kasutuses olevad rohealad, rekreatiivses mõttes aga toimivad vaid avalikus kasutuses olevad rohealad ning see erisus tuleb detailplaneeringutes selgelt välja tuua. Üldplaneering näeb ette säilitada või rajada rohekoridorid järgmistes piirkondades: 1) piki Mustjõe, Järveotsa oja ja Tiskre oja kallast; 2) Kõrgepinge tänava rohekoridor; 3) Järveotsa tee rohekoridor; 4) ümber Tallinna Loomaaia; 5) mitu rohekoridori läbi Pikaliiva elamuala Rannamõisa teest Harku järveni; 6) mitu rohekoridori Astangu ja Mäeküla asumis, mis ühendavad Harku järve roheala Harku rabaga; 7) Rannamõisa tee ääres. Rohekoridoride konfliktalad. Haabersti linnaosas on rohevõrgustiku konfliktaladeks rohekoridoride ristumised magistraaltänavatega. Perspektiivis oleks konflikti pehmendavateks meetmeteks kergliikluse eritasandristmike rajamine, mitmerindelise (vähemalt 2+2 rida, vähemalt üks rida puid sõidu- ja kõnnitee vahel) tänavahaljastuse planeerimine ja ökoduktide rajamine. Võimalikud ökoduktide asukohad oleksid: Põhja-Eesti klindi rohekoridori (Astangult Harku valda Tabasallu ja Sõrve looduskaitsealani kulgev) ristumine Paldiski maanteega, Astangu rohealade ühendus ida pool Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale (väikeloomade tunnelite kaudu) ja lõunas üle Tähetorni tänava Harku metsa (ühendus kombineeritud kergliikluse eritasandiga). Väikeloomade läbipääs silla baasil (sobivate kallasradade loomisega) ette näha Järveotsa oja rohekoridori ristumisele Paldiski maantee, Astangu tänava ja Tähetorni tänavaga, Tiskre oja rohekoridori ristumisele Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa teega. Tallinna rohealade teemaplaneeringu koostamise käigus on analüüsitud rohevõrgustiku toimimiseks vajalikke ja võimalikke ühendusi Harju maakonna rohevõrgustiku ja tuumaladega

20 20 (punktis Meridiaanne roheline vöönd). Analüüsi tulemusena tuuakse välja järgmised Haabersti linnaosa piires olulised suunad, mille säilimine on vaja tagada nii linna piires kui ka naabervaldades: - Astangu piirkonna ühendused lääne/loode ja lõuna/edela suunas. - ühendus Harku metsaga (väga oluline ka rekreatiivse kasutuse aspektist). Tänavahaljastus teede ja tänavate, kergliiklusteedega jms piirnevad ribajad poollooduslikud ja kultuurhaljakud, sh puiesteed. Üldplaneering näeb ette säilitada või rajada tänavahaljastus järgmistes piirkondades: 1) magistraaltänavate äärde Ehitajate, Õismäe tee, Paldiski maantee, Tähetorni, Astangu, Järveotsa, Rannamõisa, Vana-Rannamõisa, Vabaõhumuuseumi, Kakumäe, Lõuka ja Kõrgepinge tänav; 2) kõrvaltänavate äärde Printsu tee, Humala, Mõisapõllu, Mäekõrtsi, Kaeravälja, Uustalu, Lõimise, Räime, Ahvena, Lesta, Jõeoti, Sooranna, Vahepere, Taludevahe, Pikaliiva ja Pikaliiva arengualale rajatavate jaotustänavate ning Jõeküla ja Sõudebaasi tee äärde. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga seatakse tingimused, kuidas tänavahaljastust planeerida, et kujundada kvaliteetsem linnaruum. Praegu puuduvad väga paljudel tänavalõikudel kõnniteed, kergliiklusteed ja tänavavalgustus. Tänavaäärne haljastus on lünklik ja kohati nähtavate saastekahjustustega, mistõttu tänavahaljastus ei täida ei ökoloogilist ega esteetilist funktsiooni. Tänavaistutuse põhiline ja traditsiooniline komponent on puud, mis vajavad kõige enam eluruumi, kuid tänavahaljastuse alla võivad kuuluda ka põõsaistutused ja murualad. Neile lisaks võib tänavaruumi haljastuse alla kuuluda ka külgnevate maa-alade haljastus. Tänavahaljastus on tähtis osa inimese igapäevasest elukeskkonnast. Arusaadav on ka tänavahaljastuse psühholoogiline mõju inimesele. Tänavapuistul on samuti linnaökoloogiline tähtsus tänavapuistu ühendab linnasiseses rohelises võrgustikus teisi rohestruktuuri osi. Tänavapuudele vajalikku ruumi saab anda ainult tänavaruumi planeerimisega. Käesolev põhimõtteline kontseptsioon on aluseks perspektiivse tänavamaa planeerimisel, kus tänavahaljastus on puhvriks sõidutee ja kõnni- või kergliiklustee vahel (vt allolevaid jooniseid). Magistraalide ääres peab olema 4 (2 + 2) rida puid, kusjuures vähemalt üks rida puid, soovitatavalt koos madalhaljastusega, peab olema kavandatud sõidu- ja kõnnitee vahele. Tuleb arvestada, et haljasriba peab olema puude kasvuks piisava laiusega ning seal kasvav haljastus peab olema kaitstud tänavapuhastussoola ja vibratsiooni eest. Muude linnatänavate ääres peab olema vähemalt 2 (1 + 1) rida puid. Haljasribadele ei rajata tehnotrasse, välja arvatud roheala teenindavad rajatised. Alljärgnevalt on välja toodud tänavahaljastuse rajamise võimalused eri tänavatel ning tänavalõigete asukohad on näidatud kaardil 7.

21 21

22 22

23 23 Tänavamaa laiuse, sh sõidu- ja kergliiklus- või jalgteede laiuse määramisel tuleb tugineda standardile EVS 843:2003, täpsed lahendused antakse detailplaneeringute või tänavaprojektide koostamise käigus. Probleemiks võib kujuneda uute ja vanade tehnovõrkude kõrvuti paiknemine, mida on võimalik lahendada konteinerhaljastuse rajamisega või olemasolevate võrkude kokkutõstmisega perspektiivis Roheline võrgustik hoonestatud aladel Käsitledes ainult rohealasid, ei ole võimalik linna rohelist võrgustikku kõigil tasanditel tagada. Lisaks rohealadele on vaja käsitleda ka haljastuspõhimõtteid hoonestatud aladel. Hoonestatud alad on jagatud tinglikult erineva iseloomuga asustuspiirkondadeks. Liigitus ei lähtu aga mitte niivõrd hoonestuse iseloomust ja hoonete tüpoloogiast, vaid eelkõige hoonetevahelisest ruumist, selle tekke looduslikest eeldustest ja maastikuarhitektuursetest

24 24 põhjustest. Neist põhilised on aedlinn, parklinn, metsalinn ning segahoonestus-, tootmis-, ettevõtlus- ja keskusealad. Üldplaneeringus määratletud haljastuslikest printsiipidest tuleks lähtuda käsitletavate alade detailplaneerimisel, krundisisese maakasutuse kavandamisel ning projekteerimisel. Rohealade süsteem ning hoonestatud alade roheline võrgustik on välja toodud põhikaardil 2. Hoonestatud alasid hõlmavate detailplaneeringute koostamise üldised tingimused on järgmised: piirkondades, mis ei jää ülelinnaliste või linnaosade rohealade teenindusraadiusse, tuleb leida detailplaneeringute koostamisel võimalusi vähemalt asumi tähtsusega rohealade loomiseks ja/või tugevdada rohestruktuure muu avaliku ruumi haljastamisega, lähihaljastuse parandamisega ning lähimatele rohealadele inimsõbralike juurdepääsude loomisega; detailplaneeringutes ja projektides tuleb erilist tähelepanu pöörata tänavahaljastuse ning avalikku tänavaruumi toetava haljastuse arendamisele elamukruntidel; ei tohi teha erandeid veekogude ehituskeeluvööndite vähendamiseks detailplaneeringutega. Need alad (sinivõrgustik koos kaldaalaga) on olulised rohekoridoride süsteemi toimimise tagamiseks ja avaliku ruumi osad; detailplaneeringute eskiisistaadiumis tuleb uurida ja analüüsida piirkonna taimkatet, pinnakatte omadusi ja veerežiimi ning hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju taimekooslustele. Üldplaneeringus on eraldi määratletud arengualal säilitatav või loodav roheline võrgustik. Need piikonnad on varem olnud või on jätkuvalt osaliselt või täies ulatuses rohealad, mida planeeritakse hoonestada. Arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel luua või säilitada toimiv roheline võrgustik ja siduda see ümbritsevate rohestruktuuridega. Määratletud arengualade kohta on tarvis koostada terviklik detailplaneering või tsoneering (struktuurplaan), milles on tarvis kajastada rohealad ja rohelise võrgustiku toimimine. Nende alade hoonestamisel väikeelamutega ei tohi krundid olla väiksemad kui 1500 m2. Üldplaneeringu koostamise käigus on määratud rohealade osakaal asumis ja kruntidel vastavalt planeeritavale hoonestustüübile (aedlinn, metsalinn, parklinn, segahoonestus). Arengualad: 1) Kakumäe jahisadama arenguala (number põhikaardil 84); 2) Õismäe arenguala (number põhikaardil 266); 3) ratsaspordibaasi arenguala (number põhikaardil 87); 4) Vismeistri arenguala (number põhikaardil 207); 5) Veskimetsa arenguala (number põhikaardil 220); 6) Kakumäe tee arenguala (number põhikaardil 275, 276); 7) Tindi tänava arenguala (number põhikaardil 265) Metsalinn Metsalinn on valdavas osas parkmetsas paiknev linn või linna osa, kus säilitatakse looduslähedane metsamaastiku miljöö. Praegu märgitakse metsalinna mõistega igasugust metsa ehitatud linnaosa, mis mõjub õhust metsana ja kus ka tänavatel liikudes on valdavaks asumi metsane iseloom. Tekkelooliselt on metsalinnana käsitletud metsase iseloomuga alade hoonestamisel tekkinud asumeid, kus metsapuid jääb hoonete vahele sel määral, et nad annavad välisruumile metsa iseloomu. Metsalinnana on määratletud Kakumäel kõrghaljastuse säilitamisega arendatavad pereelamutega hoonestatavad alad. Tingimused metsalinnas:

25 25 haljastusega alade osakaal krundil vähemalt 50%, mille hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus; vaip-, aatrium- ja ridaelamute puhul määratakse krundi haljastuse protsent detailplaneeringu koostamise käigus, kusjuures haljastusega alade osakaal kogu detailplaneeringuga hõlmataval alal peab olema vähemalt 50%; säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust; kõrghaljastuseta kruntidel tuleks tagada kasvutingimused uuele kõrghaljastusele vähemalt 25% ulatuses krundi pindalast; kõrghaljastuse asendamisel ja täiendamisel teha seda valdavalt kasvukohatüüpi sobivate kodumaiste liikidega; asendus- ja täiendusistutustes arvestada kooslustega; säilitada looduslikku pinnakatet, pole mõtet rajada ja iga hinna eest püüda hooldada männimetsa all muru; kortermajadega hoonestamisel uutes asumites kruntidele mitte kavandada piirdeid, vaid võimaldada neis vaba liikumist Parklinn Parklinnana on määratletud valdavalt ilupuudega haljastatud asustusalad. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik vabaplaneeringulised linnaosad, aga ka nõukogudeaegsed varasemad korterelamute kvartalid. Parklinnades on istutatud nii kodumaiseid kui ka võõrpuuliike. Enamasti on nende asumite haljastus kavandatud linnaosas või mikrorajoonis üldlahendusena ning seejärel on hoonete projekteerimisel koostatud asendiplaanidel detailsemad lähiümbruse heakorra ja haljastuslahendused kruntide kaupa. Väike-Õismäe on samas kavandatud kõigi komponentide osas kõige terviklikumalt. Tingimused parklinnas: Haljastusega alade osakaal kvartalis vähemalt 40%, mille hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus. Kõrghaljastust kui olulist miljööelementi tuleb väärtustada ja maksimaalselt säilitada. Puudele luua/säilitada piisavad kasvutingimused, tuginedes standardi EVS 843:2003 nõuetele. Üldiselt ei ole parklinna tihendamine hoonetega soovitatav. Juhul, kui otsustatakse rajada parklinna väljakujunenud keskkonda uus hoonestus, tuleb tagada lisanduvate elanike ja/või ala kasutajate esmaste rekreatsioonivajaduste rahuldamine (mänguväljak, istepingid, väike roheala) oma kinnistu piires. Samuti ei tohi kavandatav hoonestus halvendada olemasolevaid rekreatsioonivõimalusi Aedlinn Tallinna puhul on õigem rääkida aedlinnalaadsetest asumitest. Nimelt on neil küll aedlinnateooriaga sätestatule sarnane kruntide jaotus ning krundikasutus, kuid neil puudub viide põhilisele tekkepõhjusele. Aedlinnadele on iseloomulik sarnane krundijaotus. Nii sisaldab krunt valdavalt eesaeda, majandustsooni, viljapuid, marjapõõsaid, aedvilja- ja lillepeenraid, üksikuid ilupuid-põõsaid ning muruplatsi. Paljudel kruntidest on tööriistakuur ning tihti ka saun. Tingimused aedlinnas: haljastusega alade osakaal krundil vähemalt 30%, mille hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus; vaip-, aatrium- ja ridaelamute puhul määratakse krundi haljastuse protsent detailplaneeringu koostamise käigus, kusjuures haljastusega alade osakaal kogu detailplaneeringuga hõlmataval alal peab olema vähemalt 30%;

26 26 tuleb hoida ja väärtustada aedlinnade identiteeti, mida väljendab eelkõige hoonestusviis ning krundijaotus; vaja on säilitada aedlinnade terviklikkus; oluline on maksimaalselt säilitada ajalooline krundikasutus: aed peab sisaldama valdavalt viljapuid. Ilupuude osas tuleks piirduda väheste dekoratiivsete aktsentliikidega. Aedlinnale on iseloomulik ka eesaia olemasolu; vanu puid välja vahetades ei tohi neid asendada metsapuudega; aedviljapeenarde asemel võib laiemalt kasvatada püsi- ja suvelilli või muru; vältida tuleb aiaosade ulatuslikku sillutamist (betoon)kividega, kuna see rikub aedlinnade miljööd Haljastus segahoonestusalal Segahoonestusalad on piirkonnad, kuhu pikema aja jooksul on rajatud eri liiki hooneid. Hoonetevaheline ruum on valdavalt väike ja juhusliku haljastusega, enamasti kasvavad siin ilupuud. Seoses elulaadi kiire muutumisega esineb segahoonestusalade hoonetevahelises ruumis vastuolusid eri ea- ja huvirühmadele vajalike teenindavate funktsioonide täitmisega või puudub neis mõni funktsioon (laste mänguväljakud, parklad vms) sootuks. Haljastustingimused segahoonestusalal: haljastusega alade osakaal kinnistul vähemalt 20%, selle hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus. Üksikutel juhtudel võib kaaluda haljastuse osakaalu vähendamist; puudele luua ja säilitada piisavad kasvutingimused, tuginedes standardi EVS 843:2003 nõuetele; tuleks rajada puhvertsoonid hoonete vahele; alad ei tohi olla suletud (aiaga piiratud), läbipääs tuleb võimaldada kergliiklusteedele ja kohaliku tähtsusega haljastänavatele või ühendustele; suured kõvakattega pinnad, mis ei lase vett läbi, asendada sellistega, mis võimaldavad vihma- ja lumevee immutada kohapeal Haljastus keskuse alal Haljastatud alade osakaal kinnistul määratakse detailplaneeringu koostamise käigus Haljastus tootmis- ja ettevõtlusalal Ettevõtlus- ja tootmisalad on äri- ja büroohoonetega ning väiketootmis- ja laonduspiirkonnad. Olemasolevas hoonetevahelises ruumis kohtab siin korrastamata rohelisi võrgustikke ning isetekkelisi haljasalasid. Haljastustingimused ettevõtlus- ja tootmisaladel: haljastusega alade osakaal kinnistul vähemalt 15%, mille hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus; puudele luua ja säilitada piisavad kasvutingimused, tuginedes standardi EVS 843:2003 nõuetele; tuleb rajada puhvertsoonid tööstushoonete laoplatside ja ärihoonete vahele; suured kõvakattega pinnad, mis ei lase vett läbi, asendada sellistega, mis võimaldavad vihma- ja lumeveel maasse imbuda. Katustelt tulev sadevesi immutada võimaluse korral kinnistutel Eriotstarbelised rohealad Väga olulised ja Tallinnale ainuomased on ulatuslikud eriotstarbelised rohealad. Haabersti linnaosas on kaks eriotstarbelist roheala Tallinna Loomaaed ja Eesti Vabaõhumuuseum. Veskimets ehk Tallinna Loomaaed (number põhikaardil 89) on asutatud aastal Kadriorus Mäekalda tänaval ning tegutseb praeguses asukohas Veskimetsas 87 ha suurusel maa-

27 27 alal alates aastast, mil see kohandati loomade ajutiseks pidamiseks. Tallinna Loomaaed peab loomakollektsiooni inimeste kultuuri- ja haridustaseme tõstmise, loomade teadusliku uurimise ja nende hääbuvate looduslike asurkondade taastamise huvides, et kompenseerida inimkonna negatiivset toimet loodusele. Loomaaed on õppe- ja teadustöö baas nii üldharidus- kui ka kõrgkoolidele ja pakub võimalust puhata looduslähedases keskkonnas. Lisaks nimetatud funktsioonidele kujutab loomaaia territoorium endast väärtuslikku ja mitmekesist kogumit looduslikku, poollooduslikku ja inimese kujundatud keskkonda. Loomaaia territooriumil paikneb rikkaliku ökosüsteemi ja huvitava reljeefiga Veskimets, kus paiknevad kaitsealused eluta looduse objektid Veskimetsa suured rändrahnud ja kivikülv. Tallinna Loomaaia territooriumi ümber tuleb säilitada m laiune rahuvöönd looduslähedase üleminekutsoonina. Piirkondades, kus ei ole võimalik tagada 50 m laiust rahuvööndit, tuleb praeguse loomaaia piirdeaia asemele rajada 4 m kõrgune betoonmüür, mille äärde 25 m laiusele alale istutada vähemalt kaks rida igihaljaid puid ning ülejäänud alal võivad kasvada lehtpuud ja põõsad. Rocca al Mare mets ehk Eesti Vabaõhumuuseum (number põhikaardil 280) eksponeerib külamaastikku aastal alguse saanud 12 taluga muuseumikülas on näha Eesti sajandi maa-arhitektuur ja eluolu: elumajad, kirik, kõrts, koolimaja, veskid, pritsikuur ja võrgukuurid mere ääres. Lisaks teadus- ja haridustööle ning säästva elulaadi tutvustamisele paikneb vabaõhumuuseum looduslikult ja maastikuliselt väärtuslikus ja mitmekülgses piirkonnas rohelise võrgustiku olulise tuumalana. Maa-alal esineb erinevaid taimekooslusi, mitme looma- ja linnuliigi elupaiku, kaitsealuseid objekte (rändrahnud ja kivikülv) jne. Eesti Vabaõhumuuseum tuleks Tallinna rohealade struktuuris esile tõsta ning arendada piirkonnas paiknevaid kultuuriasutusi külastajale ühiselt töötava ja tegutseva atraktiivse kompleksina, mis on otstarbekas siduda liikumisradadega Mustjõe asumi pargialade kaudu Stroomi parkmetsaga. 4. Teede infrastruktuuri tõhustamine Haabersti linnaosa teede- ja tänavavõrgu täiustamise ettepanekud arvestavad Harju maakonnaplaneeringut, Tallinna üldplaneeringut, teemaplaneeringut Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed ja kehtestatud detailplaneeringuid. Vastavalt Haabersti linnaosa ruumilisele arengustrateegiale on eesmärgiks seatud parandada Haabersti linnaosa ühendust ümbritsevate piirkondadega, arendades välja olulisemad sõiduteed ja teede sõlmpunktid, ning luua arengualadele loogiline liiklusskeem, hõlmates kindlasti ka kergliiklusteid. Eesmärgi elluviimine tagab linnaosa elanikele, külalistele ja ettevõtete töötajatele lihtsa ja loogilise liikluskorraldusskeemi. Teede infrastruktuuri tõhustatakse läbi tänavavõrgu, kergliiklusteede, parkimise ja ühistranspordi planeerimise üldiste põhimõtete kujundamise ning liiklejatele soodsate ühenduste loomisega eluja töökohtade, spordi- ja puhkealade ning piirkonna tõmbekeskuste vahel, seda nii Haabersti linnaosa siseselt kui ka ümbritsevate piirkondade vahel, mis piirnevad Haabersti linnaosaga. Järgnevalt on välja toodud olulisemad suuremad kavandatavad magistraalteede (põhi- ja jaotustänav) projektid Haaberstis või sellega vahetult piirneval alal vastavalt Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrusega nr 40 Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad : Haabersti eritasandilise ristmiku ehitus Haabersti eritasandilise ristmiku rajamine parandab Paldiski maantee Rannamõisa tee Ehitajate tee ristmiku läbilaskevõimet tipptundidel ning kiirendab liiklust kesklinna ja tagamaa vahel. Paldiski maantee ja Merimetsa möödasõidutee ristmiku ehitus

28 28 Eritasandiline ristmik kuulub Põhjaväila koosseisu (mis on kavandatud mööduma puutujana linnakeskuse põhjaküljelt) ning ristmiku väljaehitamine Põhjaväila kooseisus tagab sujuva liikluse nii Paldiski maanteel kui ka perspektiivsel Põhjaväila trassil. Rannamõisa tee rekonstrueerimine Rannamõisa tee rekonstrueerimine parandab Tallinna linna ühendust Harku valla ja Kakumäe poolsaarega ning on vajalik läänesuunalise tagamaa arenguks. Tähetorni tänava rekonstrueerimine Liikumiskoridori rekonstrueerimine on vajalik Mäeküla asumis paiknevate nii suur- kui ka väikeettevõtete ning Mäeküla asumi idapiirile areneva elamupiirkonna teenindamiseks. Olulisemad Haabersti linnaosa üldplaneeringu territooriumiga piirnevad liikumiskoridorid ja eritasandilised ristmikud lähtuvalt teemaplaneeringust Tallinna tänavatevõrk ja kergliiklusteed : Pikaliiva tee Liikumiskoridor on vajalik lähtuvalt Pikaliiva perspektiivsest arengust ning võimaldab kujundada Pikaliiva arengualale hierarhilise tänavavõrgu, olles selle põhitänavaks. Paldiski maantee ja Rannamõisa tee ühendus piki Harku järve läänekallast Liikumiskoridor on vajalik, et ühendada Kakumäe poolsaar Astanguga ning vältida sellel trassil kulgevate autode liikumist läbi Haabersti eritasandilise ristmiku. Võimaldab vähendada Rannamõisa tee ja Paldiski maantee linnapoolse osa liikluskoormust ning lüheneda teepikkust. Tammsaare tee ja Paldiski maantee ühendus Tammsaare tee pikendus Paldiski maanteeni on kavandatud kiirteeks, mis rajatakse estakaadile. Nimetatud tee kuulub üle linna väljaarendatava Lõunaväila koosseisu koos kolme Haabersti linnaossa jääva eritasandilise ristmikuga (Kadaka tee Tammsaare tee Ehitajate tee, Astangu tänava Järveotsa tee, Astangu tänava Paldiski maantee). Kadaka tee Tammsaare tee Ehitajate tee eritasandilisel ristmikul hargneb väil kaheks, millest üks haru suundub Ehitajate tee näol Haabersti suunas ja teine haru Astangu asumi suunas. Astangu tänava ja Tähetorni tänava ühendus piki endist raudteetrassi Tänavavõrgu arendamisel on põhimõtteliseks suunaks transiitliikluse kõrvalejuhtimine suurematest elamispiirkondadest, milleks on ette nähtud möödasõidutee rajamine endisel raudteetrassil. Järgnevalt on välja toodud väiksemad liikumiskoridorid, lähtuvalt Haabersti linnaosa territooriumil paiknevatest arengupiirkondadest: Pikaliiva elurajooni tänavavõrgustik; Mäeküla ja Astangu asumite tänavavõrgustik; Kõrgepinge tänava pikendus Ehitajate teeni; Kakumäe sadama ümbruse tänavavõrgustik. Liiklusega kaasnevad negatiivsed mõjud on õhu saastamine ja müra. Haabersti linnaosas on põhilised õhusaaste ja müra mõjutajad magistraalid (tulevikus laiemad ja tihedama liiklusega) ja eritasandilised ristmikud. Välisõhukvaliteedi halvenemisest tingitud (õhusaaste ja müra) negatiivse mõju vähendamise võimalused on järgmised: kavandada magistraalide ja elamualade vahele müra suhtes vähem tundliku funktsiooniga hooned (ärihooned, garaažid); mürabarjäärid vertikaalsed, konsoolsed (osaliselt magistraali katvad), võivad olla ka läbipaistvad; hästi paigaldatud ja efektiivsed barjäärid vähendavad müra kuni 20 db(a); müra summutavad elastsed (poorsed) teekatted, mis vähendavad liiklusvahendite suurematel kiirustel domineerivat rehvi ja teekatte koostoimel tekkivat müra; elamute ja muude hoonete orientatsioon mürale vähem sensitiivsed ruumid korterites paigutada müraallika poole; arhitektuursed võtted, näiteks kasutada müra summutamiseks rõdusid;

29 29 kasutada kolmekordse klaasiga aknaid; kõrghaljastusega puhveralad. Tänavavõrk tuleb kavandada nii, et oleks tagatud läbiva ja kohaliku liikluse võimalikult suur eraldamine. Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumites ning teistes arengupiirkondades juurdepääsud kruntidele kavandada kõrvaltänavatelt, mitte magistraalidelt. Tagamaks kiire ja sujuv liiklus magistraaltänavatel (põhi- ja jaotustänav), tuleb lahendada olulisemate kõnni- ja kergliiklusteede ristumine magistraaltänavatega (põhi- ja jaotustänav) nõrgemate liiklejate jaoks ohutult, st ülevalt- või altpoolt magistraaltänavat (põhi- ja jaotustänav). Üldplaneeringu elluviimise puhul tuleb arvestada seda, et liiklusvõrgustiku väljaarendamine peab olema kooskõlas eri asumites arendatavate ehitusprojektidega. On mõeldamatu, et ehitatakse terviklikult välja Pikaliiva asum, kuid ei ehitata välja Haabersti eritasandilist ristmikku ega rekonstrueerita Rannamõisa teed. Üldplaneeringu kaardil 7 on esitatud perspektiivsed ja rekonstrueeritavad põhitänavad, jaotustänavad, kõrvaltänavad ning perspektiivsed eritasandilised ristmikud Haabersti linnaosa ja selle lähiümbrust puudutaval territooriumil Kergliiklusteede võrgustik Tallinnas on jalgratta kasutamine hakanud üha enam populaarsust koguma, kuid märgata on, et jätkub ka veel turumajandusele iseloomulik autostumise trend. Siiski on täheldatud, et mugavate tingimuste loomine aitab jalgrattakasutusele oluliselt kaasa. Tallinna liikluse arengusuundades aastateks on eesmärgiks seatud tagada linnaruumis kõik liikumisviisid: mootorsõidukiliikluse, ühistranspordi ning kergliikluse (jalgrattaliiklus ja jalakäijad) tasakaalustatud ning jätkusuutlik areng. Samuti on kava järgi eesmärk suurendada kergliikluse osakaalu linnaliikluses, arendada linnas kergliikluse teedevõrku, sealhulgas projekteerida ja ehitada jalgrattateid ning muuta jalgsikäimine ja jalgrattasõit atraktiivseks ja tõsiseltvõetavaks liikumisviisiks. Ülelinnalise kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamist rõhutab ka Tallinna keskkonnastrateegia aastani Vastavalt Tallinna jalgrattaliikluse arenguskeemile on ette nähtud esmajärjekorras välja ehitada järgmised jalgrattateed: Rannamõisa teel, mille kaudu ühendatakse Tallinna linn Harku vallaga; Tuuleveski ja Tuuliku teel, mille kaudu saab liikuda otse Paldiski maanteelt Kadaka teele; Harku järve kirdekaldale; Kakumäe poolsaare põhjakaldale; Vana-Rannamõisa teele (lõigus Kakumäe tee Rannamõisa tee). Käesoleva üldplaneeringuga on täiendatud Tallinna jalgrattaliikluse arenguskeemi ning läbi Haabersti linnaosa kulgevat kergliiklusteede võrgustikku, mis efektiivselt ühendab linnaosas paiknevaid eri funktsioone ning ümbritsevaid piirkondi. Kergliiklusteede lisamisel on arvestatud juba olemasolevaid kergliiklusteid, nende kulgemissuundi on jätkatud ja täiendatud, arvestades seejuures juba kehtestatud üldplaneeringutes määratud kergliiklusteede paiknemisega. Üldplaneeringu koostamise käigus on rulluisutajatele ja jalgratturitele leitud võimalus rajada eritasandilised ristmikud üldliiklusele avatud teedega. Nimetatud eritasandilised ristmikud asuvad Rannamõisa teel 500 m kaugusel Haabersti ringristmikust, Paldiski maanteel Pelguranna tänava ühinemisel Paldiski maanteega ja Ehitajate teel Tallinna loomaaia läänevärava juures. Kergliiklusteede ristumised sõiduteega lahendada võimaluse korral tunneli, viadukti või reguleeritud ristmikuna.

30 30 Haabersti linnaosa üldplaneeringus on kergliiklusteede kavandamisel lähtutud eesmärgist rajada kogu piirkonda kattev, hõlpsalt mõistetav ning eri liikumissihte arvestav võrgustik. Võrgustik ühendab omavahel vaba aja veetmise kohti, rannaalasid, teenindus-, äri- ning elamupiirkondi. Perspektiivne Haabersti linnaosa kergliiklusteede võrgustik koos eritasandiliste kergliiklusteede ja sõiduteede ristmikega on näidatud kaardil 8. Kergliiklusteede ja rannapromenaadi projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda OÜ Ars Projekti aastal koostatud tööst Tallinna rannapromenaadi linnaruumilise arengu ettepanekud Jalgrataste parkimine Arvestades jalgratturite hulga kasvu ning Haabersti linnaosa üldplaneeringus määratud uute kergliiklusteede lisandumist (vt ptk 3.1), on oluline paralleelselt määrata ka jalgrataste parkimise korralduse põhimõtted ja asukohad. Jalgrattaparklate asukohtade valikul tuleb arvestada sellega, et parklad oleksid jalgratturile lihtsasti ligipääsetavad. Üldplaneeringuga määratud kergliiklusteede struktuurist lähtuvalt on oluline, et jalgrattaparklaid rajataks olemasolevatesse ja perspektiivsetesse tõmbekeskustesse, kus ristuvad ja kuhu suunduvad kergliiklusteed. Seda ideed toetab ka Tallinna parkimise korralduse arengukava, mille järgi tuleb hakata laialdaselt kasutama jalgrataste hoiureste, mis võimaldavad jalgratast raamist kinnitada, soodustada turvaliste jalgrattahoidlate rajamist koolide, spordi- ja huviringide asukohas ning ettevõtetes ja kaubanduskeskuste juures. Lisaks peab jalgrattaid olema võimalik turvaliselt parkida ka kõikides olemasolevates ja rajatavates parkimismajades. Selleks tuleb planeerida ja rajada jalgratta või rolleri ööpäevaseks hoidmiseks mõeldud alad. Korruselamute sisehoovidesse tuleks rajada suletavaid (kinniseid) jalgrattaparklaid, korteriühistutel on soovitav planeerida hoonete keldrikorrustele jalgrataste ja suuskade hoiukohad. Jalgrattaparklate rajamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega: ühistranspordi terminalides, kultuuriasutuste ja ühiselamute juures ning suveperioodil avalikes randades peavad jalgrattaparklad olema valvega; parkimisraamide paigaldamisel tuleb silmas pidada tänavavalgustuse olemasolu, asukoha turvalisust (jälgitavust), võimaluse korral vihmakatte olemasolu; jalgrattahoiuraamiga parkla peab lühiajalisel parkimisel paiknema kuni 10 m ja pikaajalisel parkimisel kuni 30 m kaugusel sõidu sihtpunktist (EVS 843:2003); parkimiskohtade vajaduse arvestamisel on miinimumiks standardis EVS 843:2003 sätestatud nõuded (sh supermarketitel 1 koht 200 m2 suletud brutopinna kohta, korruselamutel 1 koht 100 m2 suletud brutopinna kohta, koolidel 1 2 kohta õpilase kohta); kui jalgrattaparkla ei ole hõlpsasti leitav, on vaja paigutada käidavasse kohta viit Parkimiskorralduse üldised põhimõtted Parkimiskohtade perspektiivse arvu määramisel lähtutakse järgmistest dokumentidest: Tallinna parkimise korralduse arengukava Inseneribüroo Stratum, Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks Tallinna Linnavolikogu 25. veebruari a otsus nr 50. Eesti standard EVS 843:2003. Tallinna Linnavolikogu otsusega vastu võetud Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks kohaselt on parkimisnormatiivid olemasolevate elamute korral järgmised: Elamu tüüp Elamu asukoht ja normi liik Linnakeskus/Vahevöönd Äärelinn elanik külaline kokku elanik külaline kokku

31 31 1. Väikeelamud (kuni 2 korterit) üksikelamu,kõik korterid 2. Väikesed korterelamud (kuni 6 korterit) 2.1 ridaelamu boks, kõik korterid 3. Korterelamud 3.1 alla 3-toaline korter ja enamatoaline korter 4. Munitsipaalelamud 4.1 alla 3-toaline korter ja enamatoaline korter 5. Sotsiaalelamud (sh ühiselamud) 5.1 alla 3-toaline korter ja enamatoaline korter 6. Majutusasutused 6.1 motell 6.2 hotell 6.3 hostel Parkimiskohti majutusüksuse kohta 1,2 0,8 2 1,5 1 2,5 0,8 2 Parkimiskohti majutusüksuse kohta 1 0,6 0,6 0,4 0,8 0,4 1,6 1,2 Parkimiskohti majutusüksuse kohta 1 0,8 0,6 1,2 1 1,4 0,6 1,6 Parkimiskohti majutusüksuse kohta 0,4 0,2 0,6 0,6 0,4 1 0,6 0,2 0,8 0,8 0,4 1,2 Parkimiskohti majutusüksuse kohta 0,3 0,1 0,4 0,4 0,2 0,6 0,4 0,1 0,5 0,6 0,2 0,8 0,2 0,1 Parkimiskohti majutusüksuse kohta 1 0,2 0,5 0,1 0,2-1 0,5 0,2 Väike-Õismäe näol on tegemist vahevööndiga, kus korruselamute puhul tuleks rakendada parkimisnormatiivi 1 1,2 parkimiskohta korteri kohta. Arengukavas on eesmärk vähendada tänaval parkivate sõidukite arvu ning ehitada elurajoonidesse parkimismaju. See tagab elanikele parkimisvõimalused kodulähedases piirkonnas, vähendab parkimist sisehoovides ja majade ümbruses haljasmaadel ning säilitab seeläbi või lisab korrastatud looduskeskkonda. Parkimisprobleemidele lahenduse leidmisel toetab Haabersti linnaosa üldplaneering Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks esitatud ettepanekut, mis tagaks võimaluse munitsipaliseerida majadevaheline reformimata riigimaa. Siis oleks võimalik hoonete otsaseinte vahele jääv nurk tihendada parkimismaja või karussellparklaga ning samal ajal säilitada ja korrastada hoovialadel võimalikult suur osa haljastusest. Parkimismajaga tihendatav hoonete vaheline nurk peab olema tummseintega, st otsafassaadidel ei tohi olla aknaid ega rõdusid. Otsaseinte vahele jäävate nurkade tihendamine annaks lahendusi parkimisprobleemidele, seda printsiipi on võimalik rakendada järgmistel aadressidel: 1) Õismäe tee 120 ja 122; 2) Õismäe tee 114 ja 116; 3) Õismäe tee 104 ja 102; 4) Õismäe tee 96 ja 94;

32 32 5) 6) 7) 8) 9) 10) 11) 12) 13) 14) 15) 16) 17) 18) 19) 20) 21) 22) 23) 24) 25) 26) 27) 28) Õismäe tee 76 ja 78; Õismäe tee 52 ja 66; Õismäe tee 58 ja 60; Õismäe tee 34 ja 36; Õismäe tee 42 ja 44; Õismäe tee 6 ja 8; Paldiski mnt 55 ja 57; Paldiski mnt 163 ja 165; Paldiski mnt 171 ja 173; Paldiski mnt 179 ja 181; Paldiski mnt 187 ja 189; Paldiski mnt 197 ja Õismäe tee 111; Õismäe tee 99 ja 101; Õismäe tee 95 ja 97; Õismäe tee 83 ja 85; Õismäe tee 69 ja 67; Õismäe tee 53 ja 55; Õismäe tee 35 ja 37; Õismäe tee 23 ja 25; Järveotsa tee 11 ja 13; Järveotsa tee 3 ja 5; Järveotsa tee 27 ja 29; Järveotsa tee 19 ja 21; Järveotsa tee 37 ja 39. Joonis 2. Väike-Õismäe piirkonna jaotus alampiirkondadeks. Allikas: Inseneribüroo Stratum 2007 Analüüsides võimalikku parkimiskohtade arvu vajadust eri normatiivide ja prognooside abil, on jõutud järgmistele järeldustele: planeerimisel tuleb kasutada Tallinna Linnavolikogu 25. veebruari a otsus nr 50 muudetud Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks ; piirkonnas 1 (joonis 2) saab ja tuleb parkimiskohtade puudujääk lahendada arendustegevuse mahus;

33 33 piirkonnas 4 ja 6 (joonis 2) on üks võimalus rekonstrueerida olemasolevad kahekorruselised (maa-aluse korrusega ja maapealse lahtise parklaga) parklad mitmekorruselisteks parkimismajadeks; parkimiskohtade arvu saab piirkondades 3, 7 ja 8 (joonis 2) suurendada, korrastades majadevahelist ala ja sealset parkimist ning lisades parkimiskohti. Kvartalites, kus on seda tehtud, ei ole ka parkimisprobleemi; piirkonnas 6 (joonis 2) on üks parkimiskohtade puudujäägi lahendamise võimalus rajada olemasoleva nn Kullerkupu turu asemele korrusparkla, kus põhimõtteliselt on võimalik rakendada ka muid funktsioone; piirkonnas 7 (joonis 2) saab parkimiskohtade arvu suurendada, rajades kinnistutel Õismäe tee 107 ja 107a ning Õismäe tee 109 paikneva kaubanduskeskuse ette või taha parkimismaja; piirkonnas 8 (joonis 2) saab Järveotsa tee äärse tasulise parkla asemele rajada korrusparkla; piirkonnas 9 (joonis 2) on otstarbekas parkimiskohtade defitsiit lahendada Järveotsa tee olemasolevate garaažide asemele suuremate parklate rajamisega. Kuna seal on aga moodustatud garaažiühistud, siis on see lahendus vähetõenäoline. Sellisel juhul tuleb lisaparklad rajada teisele poole Järveotsa teed olemasolevate kõrgepingeliinide alla. Ehitajate tee poolses osas Nurmenuku kaupluse ja Haabersti Linnaosa Valitsuse juures saab lahendada parkimisprobleeme arendustegevuse mahus; kvartalites on võimalik parkimisprobleeme lahendada, rajades sinna kergkonstruktsiooniga tõstukparkimismajad (aadressid, kus on võimalik tihendamise printsiipi rakendada, on välja toodud eespool); tänavatel ja kvartalite siseteedel, kus parkivad autod ei takista oluliselt autoliiklust, tuleks parkimist lubada, kuid parkimiskohad on soovitatav eelnevalt märgistada; otstarbekas on parkimismajad rajada Õismäe tee 10a, 68a, 112a ja Järveotsa tee 45a (vt kaarti 7); parkimismajade rajamine tuleb võtta linna juhtimise alla, et oleks tagatud optimaalne parkimiskohtade arv ja jaotus Väike-Õismäe, Järveotsa ja Astangu asumis. Haabersti linnaosa külastab palju inimesi puhke-eesmärgil. Külastatakse randu, Eesti Vabaõhumuuseumi ja Tallinna Loomaaeda ning kasutatakse aktiivseks puhkuseks välja ehitatud kergliiklusteid. Enamik inimesi ei tule sinna ühistranspordiga, vaid kasutab isiklikku sõiduautot. Seega on nende paremaks teenindamiseks ja parkimisprobleemide vältimiseks otstarbekas parklad rajada järgmistesse piirkondadesse (vt kaarti 7): Ehitajate tee 124 (Tallinna Loomaaia läänevärava juurde); Vabaõhumuuseumi tee 8 kõrval olevale reformimata riigimaale; Vabaõhumuuseumi tee 12 kõrval olevale reformimata riigimaale (Eesti Vabaõhumuuseumi uue sissepääsu juurde); Paldiski maantee 124a, Nooda tee 2, Kakumäe tee 250, Kakumäe rannapargi alale aadresssita katastriüksusele 78406:611:0017 ja Stroomi rannas aadresssita katastriüksusele 78406:601:0023. Et suurendada linnavalitsuse juhtivat rolli uute parkimismajade rajamisel ning täita linna transpordipoliitika strateegilisi eesmärke, peaks Tallinna Linnavalitsus ka tulevikus tegema parkimishoonete rajamisel ning hoovide parkimisalade laiendamisel koostööd erainvestoritega, rakendades PPP-põhimõtet. Kahe- ja enamkorruselise maa-aluste parklate rajamisel tuleb arvestada põhjavee intensiivse juurdevoolu võimalusega ehitustööde ajal Ühistranspordivõrgustik Tuginedes autostumise taseme ja maakasutuse muutuse prognoosile, võib ennustada, et sõiduautode liiklussagedus järgneva aasta jooksul kasvab 2,5 4,5 korda. Ka täiusliku ja

34 34 tiheda tänavavõrgu korral on see võimatu järelikult on ainus pääsetee efektiivse ühistranspordivõrgu loomine, mis suudaks tagada optimaalse sõitude jaotuse era- ja ühistranspordi vahel. Viimase 12 aasta jooksul on aga ühistranspordisõitude osakaal transpordialastest liikumistest langenud 70 protsendilt 30 protsendile. Sellega on kaasnenud müra- ja saasteprobleemid ning vähenenud turvalisus ja liiklusohutus. Tallinn on muutunud autostunud linnaks. Samas on ühistranspordile liikluses füüsilist prioriteetsust tagava infrastruktuuri väljaarendamine alles algusjärgus, mistõttu ei saa ühistransport praegu täita sellele pandud põhiootust olla atraktiivne alternatiiv autoliiklusele. Liiklusummikute korral on ühistranspordi liikumiskiirus võrdne ummikus kujuneva kiirusega, seega ühistransport on liiga aeglane. Kui ühistranspordi taset parandatakse märkimisväärselt, siis on mõeldav, et liiklussagedus võib väheneda eeldatuga võrreldes kuni 10 15%. Ühistransport Tallinna kesklinna ja Väike-Õismäe vahel funktsioneerib hästi ning VäikeÕismäed ühendavad kesklinnaga mitu bussi- ja trolliliini. Tipptundidel on ummikute tõttu häiritud ühistranspordiliiklus. Seega tuleb tagada ühistranspordi prioriteetsus Tallinna liikluses (sõidurajad, osaliselt ühistranspordi juhitavad valgusfoorid, vajaduse korral eraldi sõidurajad jalgratastele koos ühistranspordivahendiga jne). Samas puudub ühistranspordiühendus Astangu ja Mäeküla asumis täielikult ning Kakumäe poolsaare ja kesklinna vahelist ühendust ei saa pidada kõige paremaks. Seetõttu kasutavad lisaks Tallinna tagamaadelt tulevatele inimestele oma transporti ka Õismäe, Tiskre, Kakumäe, Vismeistri ja Pikaliiva asumist linnakeskuse poole liikuvad inimesed. Sellest tulenevalt tuleb pöörata suuremat tähelepanu ühistranspordi arendamisele. Lisaks eelnevale tekib Kakumäe sadama piirkonda perspektiivis uus multifunktsionaalne piirkond, mis vajab senisest paremat transpordiühendust. Ühistranspordi toetamine linna poolt pole oluline mitte ainult sotsiaalpoliitilisest seisukohast, vaid on möödapääsmatu, et hoida linn suurenevast autokasutusest hoolimata läbitavana. Rahulolu-uuringutest ja küsitlustest on välja tulnud, et Väike-Õismäe, Mustamäe ja Nõmme elanikud sooviksid bussiliine juurde Väike-Õismäe ning Mustamäe ja Nõmme vahel. Tulevikus on kavandatud Väike-Õismäe ühendamine Mustamäega trolliliikluse baasil Ehitajate tee, A. H. Tammsaare tee ja Mustamäe tee kaudu. Ühistranspordiga tuleb varustada praegu kiiresti arenev Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asum ning tihendada ühistranspordiühendust Tiskre, Kakumäe ja Vismeistri asumis. Kaardil 9 on näidatud olemasolevad ja perspektiivsed ühistransporditeed ning ühistranspordipeatused koos teenindusraadiustega. Perspektiivsete ühistranspordipeatuste täpsed asukohad määratakse hilisema projekteerimise käigus. Oluline on välja arendada, propageerida ning soodustada Pargi ja reisi tüüpi ümberistumisterminale linna suubuvate suurte teede ristumisel linnakeskuse piiriga. See on liikluskorraldus, mille korral linnakeskusesse suunduv inimene saab oma auto jätta väljapoole tiheliikluse ala ja teha oma toimingud kesklinnas ühistranspordi abil. Haabersti linnaosas nähakse Pargi ja reisi tüüpi ümberistumisterminali rajamise võimalus Rannamõisa tee 4c ja Paldiski maantee 221 maaüksusele. Harku valla territooriumil on kavandatud Pargi ja reisi parkla rajamine Apametsa piirkonda. Linna ühistranspordiliikluse arendamisel on oluline eelistada keskkonnasäästliku elektritranspordi arendamist. Praegu ja lähema 20 aasta perspektiivis teenindavad VäikeÕismäed trollid. Pikemas perspektiivis on kavandatud rajada Väike-Õismäele ja Astangule ka trammiliin, kuid täpne trassivalik tehakse hilisemate projektide käigus.

35 35 Tulevikus loodetakse lisaks Aegna ja Naissaare laevaühenduse kõrval avama ka lähilaevaliini Pirita, Kesklinna ja Kakumäe sadama vahel Ohtlike ja raskete veoste marsruudid Tallinna üldplaneering (2001) on kehtestanud ohtlike ja raskete veoste marsruudid, mis on Tallinna üldplaneeringust käesolevasse üldplaneeringusse üle kantud. Tulenevalt Tallinna üldplaneeringust on raskete veoste vedu läbi Haabersti linnaosa ette nähtud mööda Paldiski maanteed, Ehitajate teed ja Rannamõisa teed. Tulevikus hakkavad rasked veosed liikuma piki uusi rajatavaid teetrasse (Tammsaare tee ja Paldiski maantee ühendus). Samaks jääb ka tulevikus raskete veoste liikumine Paldiski maanteel ja Rannamõisa teel. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on ohtlike veoste läbivedu Haabersti linnaosast ette nähtud ainult mööda Paldiski maanteed (see jätkub ka tulevikus). Siiski tuleb ohtlikeks veosteks pidada Haabersti linnaosas asuvate kütusetanklate ning vedelküttel elamute varustamist. Nimetatud vedude puhul tuleb kinni pidada ohtlike veoste autoveo eeskirjas sätestatud nõuetest. Veotee võib läbida asuala, puhketsooni ja looduskaitseala või kulgeda kultuuri-, õppe- ja raviasutuste ning koolieelsete asutuste, suurte tööstusettevõtete ning kultuurimälestiste läheduses ainult siis, kui vedu ei ole teisiti võimalik. Ohtlike veoste veol võib peatuda ainult veose laadimise ajaks selleks ettenähtud kohtades. Samuti tuleb kinni pidada 21. detsembri 2005 Tallinna Linnavalitsuse määrusest nr 125, millega on keelatud Tallinna linnas ohtlikke veoseid (bensiini, diislikütuse, propaani, dimetüüleetri, ammooniumnitraadi jne) transportivate sõidukite liikumine tööpäeviti kella 7 9 ja Ohtlike ja raskete veoste Tallinna üldplaneeringu kohased ja perspektiivsed marsruudid on toodud üldplaneeringu kaardil 10. Kütusetanklaid on Haabersti linnaosas kaheksa ning nad asuvad järgmistes asukohtades: Paldiski maantee 98; Paldiski maantee 106; Paldiski maantee 102d; Paldiski maantee 229c; Õismäe tee 10a; Õismäe tee 155a; Ehitajate tee 114c ja Vana-Rannamõisa tee Haabersti linnaosa tõmbekeskuste määratlemine Tõmbekeskuste määratlemisele on lähenetud kahes etapis. Esiteks on määratletud olemasolevad hästi toimivad lokaalsed või ülelinnalise tähtsusega tõmbekeskused ning teiseks uued või arendamist vajavad tõmbekeskused. Haabersti linnaosa keskuste paiknemine on välja toodud üldplaneeringu kaardil 6. Tõmbekeskused moodustavad enda ümber aktiivse areaali ning on käesoleva üldplaneeringu järgi defineeritud järgmiselt: segahoonestusala ning üldplaneeringus ka linnaosa keskust tähistav ala, kus on tihedalt põimunud korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, kultuuri- ja spordiasutused jm linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon. Tõmbekeskuse olemasolu või kujunemise juures on väga oluline hea ligipääs nii jalgsi kui ka transpordivahendiga. Tõmbekeskuse kriteerium on täidetud, kui see sisaldab kõiki või osa nimetatud omadustest, kusjuures tõmbekeskuse ulatus ja suurus võivad varieeruda. Olemasolevad tõmbekeskused, mis asuvad Haabersti linnaosa territooriumil või piirnevad selle alaga, on eespool nimetatud definitsiooni ja koostatava üldplaneeringu järgi järgmised: Rocca al Mare keskus Tõmbekeskuse moodustavad kontserdi- ja spordikeskus Saku Suurhall, Rocca al Mare Tivoli, Premia Jäähall ja My Fitnessi spordiklubi. Samuti tegutseb piirkonnas kauplusi, toitlustus- ja teenindusasutusi. Nimetatud funktsioone kasutavad eri vanuses eri sotsiaalsed rühmad; Tallinna Loomaaed ja ratsaspordikeskus Tõmbekeskuse moodustab ühelt poolt Tallinna Loomaaed kui riikliku tähtsusega kultuuriobjekt ning teiselt poolt Tallinna Ratsaspordibaas. Ratsaspordibaas hõlmab õppe- ja treeningkeskust,

36 36 ratsaspordikooli, veterinaarravilat, majutus- ning toitlustusettevõtet. Loomaaia peahoone on kavandatud välja arendada lääneväravas ning sinna rajatakse õppe- ja konverentsikeskus, toitlustusasutus ja muuseumi- ja teadusruumid; Eesti Vabaõhumuuseum Tõmbekeskus on üle-eestilise tähtsusega ning sealses 12 taluga muuseumikülas on näha Eesti sajandi maa-arhitektuur ja eluolu. Eesti Vabaõhumuuseumi territooriumile on kavandatud rajada uued tööruumid vabaõhumuuseumi töötajatele, arhiiviruumid, ennistuskoja Kanut tööruumid, konverentsi- ja näitusesaal ning ruumid huviringidele. Kolm eelnimetatud keskust moodustavad omavahel justkui ühendatud meelelahutus- ja kultuuritelje. Praegu on nende vahel liikumine raskendatud, seega on otstarbekas rajada neid ühendav promenaad. Järgmised tõmbekeskused on piirkondliku tähtsusega ning nende mõjualaks on vaid vahetu lähiümbrus. Rannamõisa tee ja Printsu tee ristmiku piirkond Piirkonnas on ning sinna on lisandumas mitu kauplust ja toitlustusasutust. Meelespea kaupluse piirkond Keskuses paikneb kauplus ja apteek ning saab kasutada pangateenust. Kullerkupu kaupluse piirkond Keskuses paikneb kauplus, turg ja apteek ning saab kasutada pangateenust. Uued või väljaarendamist vajavad tõmbekeskused on järgmised: Paldiski maantee äärne Merimetsa piirkond Piirkonnas paikneb mitu kauplust koos sinna juurde kuuluvate lisateenustega, äripinnad, haridusasutused ning mitu tervishoiuteenust osutavat asutust. Haabersti Linnaosa Valitsuse lähipiirkond Keskuses paikneb mitu kauplust, apteegid, Haabersti Vaba Aja Keskus, Haabersti Linnaosa Valitsus, saab kasutada pangateenuseid ning muid esmatarbeteenuseid. Planeeritud on keskus nüüdisajastada ning lisada sellele uusi funktsioone. Õismäe tee ja Paldiski maantee vaheline ala (kinnistu Paldiski maantee 221 ja selle lähiümbrus) Keskuses paikneb mitu kauplust, apteegid, raamatukogu, saab kasutada pangateenust ning seal asub Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Haabersti Klubimaja. Perspektiivis on planeeritud piirkonda tuua meelelahutust ning rajada Pargi ja reisi tüüpi ümberistumisterminal. Kakumäe jahisadam Rekonstrueeritav sadam hakkab täitma kolme peamist funktsiooni. Esiteks on see külalisjahisadam ligikaudu 200 alusele koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga (hotell, spaa, vaba aja veetmine, sportimine) ning aluste esmaste vajaduste rahuldamine (mere- ja esmatarbekaubad). Teiseks on jahisadama juurde ehitatav ja sellega külgnev kalakai, mis teenindab eelkõige kalalaevu, ning kolmandaks täidab sadamahoone väiksema piirkonnakeskuse funktsiooni. 6. Maa-alade üldised kasutus- ja ehitustingimused 6.1. Täiendavad kasutus- ja ehitustingimused ehituspiirkondades Tallinna linna üldplaneeringuga on Haabersti linnaosas mõningad alad määratletud linna reservmaaks või arengupiirkondadeks ning siiani on need alad seisnud tühjana ja aktiivse kasutuseta. Ajapikku on nendele aladele kujunenud looduslikult väärtuslik metsa- ja maastikuala, mis loob eeldused kujundada kvaliteetne elukeskkond, puhke- ja virgestusalade kasutamise ning lähedal paiknevate töökohtadega. Seetõttu tuleks neid piirkondi käsitada linnaehituslikult oluliste aladena.

37 37 Täiendavad kasutus- ja ehitustingimused on määratud Haabersti linnaosas paiknevate suuremate arenduspiirkondade kohta, nagu Pikaliiva, Mustjõe, Astangu ja Mäeküla. Nende piirkondade kohta kehtivad kõik üldplaneeringus välja toodud tingimused, kuid selles peatükis on neid tingimusi täpsustatud. Täiendavalt määratud kasutus- ja ehitustingimuste tulemusena peab igas varem arendusest väljas olevas piirkonnas kujunema hea ja terviklik elu-, töö- ja puhkekeskkond Pikaliiva asum Üldised planeerimis- ja ehitustingimused Pikaliiva asumis Pikaliiva asumi ala on jaotatud kolmekümne neljaks ehituspiirkonnaks, mille piirid on näidatud kaardil 2. Maakasutuse juhtotstarbed on näidatud põhikaardil 1 ning hoonestustihedused ja -kõrgused põhikaardil 3. Detailplaneering tuleb koostada soovitavalt kogu ehituspiirkonnale. Detailplaneeringuga on lubatud korraga lahendada ka mitu ehituspiirkonda. Detailplaneeringute koostamisel ehituspiirkonnale tuleb arvestada kõiki üldplaneeringus välja toodud tingimusi. Pikaliiva asumi alal kehtib lahtine või vahelduv hoonestusviis ning lubatud on regulaarse struktuuriga planeeringulahendused. Üldplaneeringus on antud Pikaliiva asumis kulgevate jaotustänavate koridorid skeemina ning jaotustänavate täpne kulgemine lahendatakse detailplaneeringu koostamise käigus. Põhimõte on, et tänavate väljaehitamisel koormatakse naaberkinnistute omanikke võrdselt. Tänavate koridoride lahendused määratakse lähtuvalt olemasolevast kõrghaljastusest ja detailplaneeringute koostamise käigus. Kvaliteetsema elukeskkonna loomiseks on soovitatav minimeerida autode parkimist elamute vahel ja koondada parkimine ehituspiirkonna kaupa juurdepääsuteede lähedal paiknevatesse parkimismajadesse. Juurdepääsud kruntidele kavandada kõrvaltänavatelt, mitte magistraalidelt. Pikaliiva tee teemaa laius on 35 m, sõiduteele on ette nähtud rida. Mööda Pikaliiva teed hakkab perspektiivis kulgema ka ühistransport, Pikaliiva piirkonda on kavandatud 2 ühissõidukipeatust. Kummalegi poole põhiteed on kavandatud kergliiklustee laiusega 4 m. Kummalegi poole kergliiklusteed (hoonestuse ja kergliiklustee vahele ning kergliiklustee ja sõidutee vahele) on ette nähtud puuderivi. Pikaliiva asumisse rajatavate jaotustänava teemaa laius on 25 m, sõiduteele on ette nähtud rida. Jaotustänavad on kavandatud selliselt, et on arvestatud olemasolevaid ja planeeritavaid mahasõite Rannamõisa teelt ja Paldiski maanteelt, uusi mahasõite ei kavandata. Kummalgi pool jaotusteed on kavandatud kergliiklustee laiusega 4 m. Kergliiklustee ja sõidutee vahele on mõlemale poole ette nähtud puuderivi.

38 38 Pikaliiva asumisse rajatavate juurdepääsutänavate võrgustik täpsustub detailplaneeringutega. Juurdepääsutänava teemaa laius tuleb planeerida 15 m, sõiduteele on ette nähtud rida ja vähemalt ühel pool teed peab olema kõnnitee laiusega min 2,0 m. Juurdepääsutänavaid planeerides tuleb kasutada liikluse rahustamise võtteid. Probleemiks on üldplaneeringuga kavandatu ajastamine, st kui rajatakse Pikaliiva asumit, siis on vaja see teha kooskõlas Haabersti eritasandilise ristmiku ehitamisega. See tähendab koordineeritud tegevust ja õiget ajastamist kinnisvaraarenduse ning linna kaudu finantseeritud ehitiste rajamisega. Ehituspiirkonnad nr 1 ja 2 Maakasutuse juhtotstarve on pargid ja avalikud rohealad. Ehituspiirkonnas võib paikneda üksikuid roheala teenindavaid hooneid kõrgusega 8 m. Rekreatsiooniala kujundamiseks koostada haljastusprojekt. Ehituspiirkonnad nr 3, 4, 5 ja 6 Maakasutuse juhtotstarve on pargid ja avalikud rohealad. Ehituspiirkonda ei ole lubatud hooneid rajada. Rekreatsiooniala kujundamiseks koostada haljastusprojekt. Tagada mänguväljakud kuni 6-aastatele lastele, kuni 12-aastastele noorukitele ja teismelistele. Ehituspiirkonnad nr 7 ja 8 Maakasutuse juhtotstarve on ühiskondlike hoonete ja puhkeehitiste ala. Ehituspiirkonda on ette nähtud krundid lasteaedadele, päästekomandole ja (eakate) hooldekodule. Hoonete maksimaalne kõrgus 12 m ning Keskküla tänava poolne hoonestus 70 m laiuselt kuni 8 m. Ehituspiirkondade hoonestustihedus on 0,4. Ehituspiirkonnad nr 20 ja 21

39 39 Maakasutuse juhtotstarve on ühiskondlike hoonete ja puhkeehitiste ala. Hoonete maksimaalne kõrgus 8 m. Ehituspiirkonda nr 21 tuleb rajada lasteaed või lastehoid ning ehituspiirkonda nr 20 spordiehitised ja neid teenindavad asutused. Ehituspiirkondade hoonestustihedus on 0,4. Ehituspiirkonnad nr 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19 ja 34 Maakasutuse juhtotstarve on segahoonestusala. Ehituspiirkonnas nr 9 on hoonete maksimaalne kõrgus 15 m. Ehituspiirkonnas nr 34 on hoonete maksimaalne kõrgus 12 m. Ehituspiirkonda nr 9 on kavandatud rajada veekeskus. Ehituspiirkonnas nr 10, 18 ja 19 on hoonete maksimaalne kõrgus 18 m. Ehituspiirkonnas nr 12 ja 17 on hoonete maksimaalne kõrgus 19 m. Ehituspiirkonnas nr 16 on hoonete maksimaalne kõrgus 28 m. Ehituspiirkonnas nr 11 on hoonete maksimaalne kõrgus 42 m. Ehituspiirkonnas nr 13 ja 15 on hoonete maksimaalne kõrgus 60 m.8 Ehituspiirkonnas nr 14 on hoonete maksimaalne kõrgus 82 m.9 Ehituspiirkonnas nr 19 peab hoonete korruselisus langema Harku järve ümbritsevate rohealade suunas ning järve, st ka rohealade poolsesse külge rajada välitrassid. Ehituspiirkonna nr 11, 13 ja 15 hoonestamisel peab arvestama ümbritsevate ehituspiirkondade hoonestuskõrgusega ning ehituspiirkondade vahelised hoonestuskõrguslikud üleminekud peavad olema sujuvad. Ehituspiirkonna nr 11, 13, 14 ja 15 detailplaneeringute koostamisel ning hoonestuse planeerimisel arvestada teemaplaneeringus Kõrghoonete paiknemine Tallinnas välja toodud tingimustega. Ehituspiirkonna nr 9 ja 18 hoonestustihedus on 1,2. Ehituspiirkonna nr 10 hoonestustihedus on 1,4. Ehituspiirkonna nr 11 hoonestustihedus on 1,8. Ehituspiirkonna nr 12 ja 19 hoonestustihedus on 1,0. Ehituspiirkonna nr 13 ja 15 hoonestustihedus on 2,4. Ehituspiirkonna nr 14 hoonestustihedus on 3,0. Ehituspiirkonna nr 16 ja 17 hoonestustihedus on 1,6. Ehituspiirkonna nr 34 hoonestustihedus on 0,8. Ehituspiirkonnad nr 22 ja 33 Maakasutuse juhtotstarve on pereelamute ala. Hoonete maksimaalne kõrgus on 10 m. Minimaalne krundi suurus on 1200 m2. Parkimine lahendada omal krundil. Ehituspiirkonnas nr 22 ja 33 on krundi hoonestustihedus 0,3. Ehituspiirkonnad nr 23, 24, 24A, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 30A, 31 ja 32 Maakasutuse juhtotstarve on korterelamute ala. Ehituspiirkonnas nr 23, 24, 24A, 25, 26 ja 27 on hoonete maksimaalne kõrgus 12 m. Ehituspiirkonnas nr 28, 29, 30, 30A, 31 ja 32 on hoonete maksimaalne kõrgus 15 m. Ehituspiirkonnas nr 23, 24, 24A ja 25 peab hoonete korruselisus langema Harku järve ümbritsevate rohealade suunas ning järve, st ka rohealade poolsesse külge rajada välisterrassid. Ehituspiirkonna nr 23, 24, 24A, 25, 26, 28 ja 32 hoonestustihedus on 0,6. Ehituspiirkonna nr 27, 29, 30, 30A ja 31 hoonestustihedus on 0,

40 40 Pikaliiva tee ääres 70 m laiuselt ja teiste jaotustänavate ääres 50 m laiuselt võib hoonestustihedus olla kuni 0,1 suurem kui ehituspiirkonna siseosas Mustjõe asum Mustjõe asumi poolitab Paldiski maantee, selle tulemusena moodustub kaks eriilmelist piirkonda. Üldised planeerimis- ja ehitustingimused anname nendele kahele piirkonnale eraldi. Maakasutuse juhtotstarbed on näidatud põhikaardil 1 ning hoonestustihedused ja -kõrgused põhikaardil 3. Üldised planeerimis- ja ehitustingimused Mustjõe asumis Paldiski maanteest põhja poole jääval alal Säilitada m laiune rannaäärne roostik, mis laieneb lääne suunas, kus ulatub Paldiski maanteeni. Roostik on väärtuslik seetõttu, et on üks suuremaid merelindude pesitsusalasid Tallinna linna piires. Säilitada tuleb Mustoja (torustikku juhtimine ei ole lubatud), planeeringuala läbivad magistraalkraavid ja ala keskosas paiknevad tiigid, et mitmekesistada elurajooni looduslikku keskkonda. Säilitada tuleb Mustoja äärne Schwarzenbecki suvemõisa pargiala, mis on Haabersti linnaosa üldplaneeringus määratud ka rohealaks. Mustjõe asumi põhiline linnaehituslik idee on Kopli ja Haabersti ühendamine ühtse mereäärse rannapargiga. Mereranna ja rannapargiga paralleelselt hakkab kulgema rannapromenaad (jalakäijate ja jalgratturite tee), mis ühendab tulevikus Stroomi randa ja vabaõhumuuseumi piirkonda. Segahoonestusala on kavandatud ligikaudu 80 m laiuselt piki Paldiski maantee äärt (vt põhikaarti 1). Haabersti linnaosa piiri ning Schwarzenbecki suvemõisa pargi vahelise segahoonestusala hoonestuse kõrgus peab olema vahelduv, jäädes m piiresse. Segahoonestusala ja mere vaheline piirkond on ette nähtud korterelamute alaks ning hoonestuskõrgus peab langema mere suunas vastavalt m. Mustoja ja Schwarzenbecki suvemõisa pargi vahelise segahoonestusala hoonestuse kõrgus ei tohi ületada 21 m. Mustojast lääne suunas kuni Paldiski maantee äärse avatud ranna-alani on Paldiski maantee äärne ette nähtud segahoonestusalaks, kus hoonete kõrgus võib olla kuni 21 m. Nimetatud alal segahoonestusalast mere poole jääb korterelamute ala, kus hoonete maksimaalne kõrgus võib olla 15 m. Põhikaardil 3 on välja toodud Mustjõe asumi hoonestustihedused. Asumis on meremärkide kaitsetsoon, mille ulatuses on majandus- ja ehitustegevus võimalik ainult Veeteede Ameti esitatud tingimustel. Kopli liitsihi ülemise tulepaagi töösektorisse asimuudiga (tulepaagilt vaadates) alumisest tulepaagist mere poole ei tohi püstitada ehitisi ega istutada puid. Alumise ja ülemise märgi vahele ülemise märgi töösektorisse võib eraldi kooskõlastamisel rajada ehitisi ja istutada puid, mille kõrgus ei ületa ei praegu ega tulevikus 9 m merepinnast. Liitsihimärkide fooniks jääva ala detailplaneering ning alal paiknevast kõrgepingeliinist mere poole ja liitsihi joonest (suund ) kummalegi poole kuni 200 m kaugusele kavandatav intensiivne tänava- ja muu valgustus tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga. Valgustus ei tohi meresõitjat pimestada ega muul moel segada liitsihi jälgimist. Planeeringualale on vaja enne projekteerimise alustamist teha pinnasereostuse uuringud, mille alusel määratakse võimaliku reostuse ulatus ja selle kõrvaldamise vajadus. Pinnasereostus ei saa olla asumi rajamisele põhimõtteliseks takistuseks, küll aga võib see mõjutada oluliselt hoonestamise maksumust.

41 41 Paldiski maanteest mere poole jääva maa-ala kasutuselevõtu eelduseks on, et üleujutuste vältimiseks täidetakse ala 2,5 3 m kõrgusmärgini. Igal juhul tuleb ehitiste ja rajatiste projekteerimisel üleujutuspiirkonda arvestada 2,5 3 m kõrgusjoonega. Üldised planeerimis- ja ehitustingimused Mustjõe asumis Paldiski maanteest lõuna poole jääval alal Üldplaneeringuga nähakse asumi edasises arengus ette järgmisi muudatusi. Humala, Mureli ja Rõika tänavaga piirneval alal on lubatud olemasolevad kinnistud liita ning rajada sinna ridaelamud. Hoonete maksimaalne kõrgus on 8 m. Paldiski maantee ääres Pirni ja Humala tänava vahelisel alal ligikaudu 100 m laiuselt on kavandatud segahoonestus, kus on omavahel tihedalt põimunud korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, kultuuri- ja spordiasutused jm linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon. Alale võib rajada kuni 32 m kõrguseid hooneid. Kõrgem hoonestus peab paiknema vahetult Paldiski maantee ääres ning Rõika tänava suunas peab hoonestuskõrgus langema. Paldiski maantee ääres Humala ja Kõrgepinge tänava vahelisel alal ligikaudu 75 m laiuselt on kavandatud segahoonestus. Alale võib rajada kuni 15 m kõrguseid hooneid. Paldiski maantee ääres Kõrgepinge ja Looga tänava vahelisel alal ligikaudu 50 m laiuselt on kavandatud segahoonestust. Alale võib rajada kuni 15 m kõrguseid hooneid. Kõrgem hoonestus peab paiknema vahetult Paldiski maantee ääres ning eemaldudes Paldiski maanteest peab hoonestuskõrgus langema. Mustjõe asumis Paldiski maanteest lõuna pool olemasolevaid hoonestustingimusi ei muudeta, st ala jääb kuni (kahekorruseliste) 8 m kõrguste pereelamute alaks Väike-Õismäe asum Paneelhoonete välisilme parandamise ja korrashoiu üldised tingimused Vastavalt Eesti eluasemevaldkonna arengukavale lähtuvad peamised eesmärgid elamumajanduse valdkonnas vajadusest pikendada olemasolevate elamute eluiga, eeskätt hoida ära korterelamute kasutuskäibest väljumist ebapiisava hoolduse ja remondi tõttu, ning suurendada elamute energiatõhusust. Praegu on valdav probleem paneelelamute amortisatsioon kehvast ehituskvaliteedist tulenevalt ja sellest tingitud suured kasutuskulud. Halb ehituskvaliteet väljendub peamiselt hoone välispiirete (seinad, uksed, aknad, katus, lagi ja põrand) suures soojajuhtivuses (halb soojusisolatsioon) ja raudbetoonkonstruktsioonide kiires korrodeerumises (niiskuse sattumine hoone välispinna konstruktsioonidesse), mille on põhjustanud hooletu ja kiire ehitustegevus. Nõukogudeaegse hoonestuse puudus on ka külmasildade olemasolu (nt vahelagede paneelid jätkuvad rõdude põrandatena), väliskarbi ebapiisav tuulepidavus (vuukide ja aknaümbruste läbipuhutavus), mõnel pool veel säilinud ejektorsegistiga soojussõlmed, mis on halvasti automatiseeritavad, küttevee temperatuuri automaatreguleerimise süsteem, mis on enamikul juhtudel välja ehitamata, ning soojussõlme hüdrauliline süsteem, mis tingib tavaliselt ruumide ülekütmise kevadeti ja sügiseti, kui välisõhu temperatuur on suhteliselt kõrge. Olemasolev loomuliku või sundventilatsiooniga õhuvahetussüsteem (köögis ja vannitoas) ei sobi ventilatsiooniõhu soojuse tagastamiseks (utiliseerimiseks). Rekonstrueerimistöödega viivitamine halvendab elamute olukorda ning põhjustab tulevikus tehtavate kulutuste suurenemist. Seoses hoonete energiatõhususe (2002/91/EÜ) ja energia lõpptarbimise tõhustamise ja energiateenuste (2006/32/EÜ) direktiivide ühtlustamisega on üles kerkinud eluasemefondi energiasäästlikumaks muutmise küsimus. Energiatõhususe all mõistetakse energia efektiivset ja säästlikku tootmist, jaotamist, ülekannet ning tarbimist. Eesti keskmine energiatarbimine elamutes on võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ruutmeetri kohta kõrgem. (Eestis on see näitaja ligikaudu 250 kwh/m2, Soomes ja Rootsis alla 150 KWh/m2). Keskkütte hind on Eestis keskmiselt 422 kr/mwh. Ekspertarvamuste põhjal on

42 42 korterelamu korraliku rekonstrueerimise ja renoveerimisega võimalik saavutada keskmiselt 20 30% energiasäästu, millest lähtuvalt võib rahaline kokkuhoid ulatuda Eesti jaoks tervikuna kuni 0,5 miljardi kroonini aastas. Seega on rekonstrueerimise toetusmeetme ühildamine energiasäästu temaatikaga oluline nii eluasemefondi kvaliteedi parendamise kui ka eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamise seisukohast. Paneelelamute hoonestusvormist lähtuv rekonstrueerimine ja uuendamine nõuab märksa vähem ressursse kui uusehitus uutes asukohtades või vana hoonestuse lammutamine ning uue rajamine. Konstruktsiooni jäikuse püsimiseks on oluline korrodeerunud, lagunenud ja kehvasti isoleeritud konstruktsiooni sõlmed parandada ja konserveerida. Soovitatav on kogu hoone väljast soojustada, tihendada või välja vahetada avatäited (aknad, uksed), selle käigus kaaluda ka väiksemamahuliste juurdeehituste lisamist (varikatused, rõdud, terrassid jne), mis kokku parandab hoonete välisilmet ja kvaliteeti. Sooja tarbevee ettevalmistamise süsteem tuleb korrastada (ringluse korraldamine, automaatreguleerimine, vanade sektsioonsoojusvahetite asendamine tänapäevaste soojusvahetitega), küttesüsteemid tasakaalustada, termostaatventiilid paigaldada radiaatoritele, korteritesse seada sisse soojusarvestussüsteem. Elamutes rakendatavate energiasäästumeetmete efektiivsus sõltub paljuski sellest, kuivõrd halb või hea oli olukord hoones enne meetme rakendamist, aga ka rakendatud meetmete otstarbekusest ja tehnilisest teostatusest. Väike-Õismäe on terviklikult välja ehitatud ja hästi toimiv elurajoon. Sellise elukeskkonna säilitamiseks teeb Haabersti üldplaneering ettepaneku määrata siseringiga ümbritsetud alale rangemad hoonestustingimused, kus ei tohi lubada olemasolevate elamute vahele rajada uusi hooneid (v.a keskuste alad, terviklikult välja ehitamata piirkonnad ning parkimismajad) ning hoonete renoveerimine tuleb lahendada eraldi arhitektuursete ehitusprojektidega. Väike-Õismäe hoonete tervikilme säilitamiseks tuleb arvestada järgmiste tingimustega: fassaadide rekonstrueerimiseks ja renoveerimiseks tuleb taotleda projekteerimistingimused Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt või arhitektuurilised ja ehituslikud lisatingimused (detailplaneeringu) alal; korterelamute otsaseinte ja fassaadide soojustamisel tuleb kasutada kattematerjalina krohviimitatsiooniga kaetud plaate või membraankrohvi; fassaadide värvipassid tuleb kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga; hoone lamekatuse asendamine teist tüüpi katusega ei ole lubatud. Trepikodade sissepääsude varikatused tuleb lahendada kooskõlas hoone algse arhitektuuriga; lodžasid ja rõdusid võib sulgeda ainult raamideta klaasidega (kui enamik lodžadest või rõdudest on ehitusloa alusel kinni ehitatud raamitud klaasidega, siis võib samal moel kinniehitamist jätkata); rõdude korteriga kokku ehitamine algsete piirdetarindite muutmise või eemaldamisega on keelatud; nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekt peab andma ühel kinnistul paikneva hoone kohta arhitektuurselt sobiva terviklahenduse (samade materjalide ja viimistlusdetailide valik, ühesugune aknaraamide materjal ja jaotis, sobiv värvilahendus jne). Hoone rekonstrueeritav välisilme peab olema kooskõlas piirkonna hoonestuslaadiga; hoone välisilmet risustavad omavolilised lisandid tuleb demonteerida. Väike-Õismäe siseringis paiknevad lasteaiad ja koolid moodustavad koos ringi ning selleäärse puhkealaga ühtse tervikliku ja turvalise hooviala. Seega ei ole lubatud Väike-Õismäe siseringi rajada uusi hooneid ega suurendada oluliselt lasteaedade ja koolide ehitusmahtu.

43 43 Parkimisprobleemide lahendamiseks Väike-Õismäel on lubatud rajada hoonetevahelistesse nurkadesse kergkonstruktsiooniga tõstukparkimismajad. Nende rajamine tuleb lahendada kogu asumis ühtse projekti alusel nii, et ei muudetaks oluliselt Väike-Õismäe asumi tervikilmet. Hoonetevahelistesse nurkadesse ei ole lubatud lisada uusi hoonemahte elu- ega büroopindade näol. Hoonete säästlikul renoveerimisel ja välisilme parandamisel tuleb lähtuda Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudis aastal välja töötatud juhendmaterjalist Tallinna munitsipaalhoonete energiaauditid ja energeetiline sertifitseerimine III ja Vabariigi Valitsuse 20. detsembri a määrusest nr 258 Energiatõhususe miinimumnõuded 10. Enne renoveerimist tuleb kindlaks teha olemasoleva hoone ja tema tehnovõrkude tehniline seisukord ning tellida hoone tehniline ülevaatus ja energiaaudit, et selgitada välja majanduslikult tasuvamad ja energiasäästu seisukohast põhjendatud meetmed. Oluline on ka energiakandjate (soojus, vesi, elekter) tarbimist iseloomustavate näitarvude kogumine ning töötlemine eelnevate aastate kohta. Praktika on näidanud, et ka väliselt sarnaste ja ühesuguse konstruktsiooniga hoonete energiatarve võib olla sisuliselt erinev. Toetusmeetmed: eluasemega seotud finantseerimisprobleemide leevendamisele ning olemasoleva elamufondi säilimisele aitab kaasa riigi osalusega sihtasutus KredEx 11. Renoveerimislaenu sihtotstarve on korterelamu renoveerimise ja elanike elukvaliteedi parandamisega seotud tööde finantseerimine. Renoveerimistoetuse alla loetakse tööd, millega tagatakse korterelamu ehituskonstruktsioonide stabiilsus või millega paranevad korterelamu elanike elamistingimused, sh elamu, seda teenindava maa ja sellel maal asuvate elamut teenindavate ehitiste säilimiseks või nende ökonoomsuse, turvalisuse ja heakorra parandamiseks tehtavad ehitus-, heakorra- ning haljastustööd. Laenusaajate sihtgrupp on korteri- või elamuühistu või korteriomanike ühisuses osalevad korteriomanikud. Intressitoetust on võimalik taotleda ka Elamute sooduslaenuga renoveerimise toetamise korra alusel Tallinna Linnavaraametilt. Tallinna linnavalitsuselt. Intressitoetusega laenuga finantseeritakse Eesti Vabariigi kehtivates ehitusala õigusaktides määratletud ehitustööd (välja arvatud ehitise püstitamine, ehitise lammutamine, alla kümne aasta vanuse ehitise laiendamine), ehitise tehnosüsteemide ja piirdekonstruktsioonide asendustööd, ehitise viimistlustööd (välja arvatud eluruumidesisesed viimistlustööd) ning ehitustöödele eelnevad projekteerimistööd või ehitustöödega üheaegsed projektjuhtimistööd12. Eluasemekeskkonna kvaliteedi parandamise ning korterelamupiirkondade korrastamise eesmärkide tõhusamaks elluviimiseks on oluline suurendada riigi ja linna toetusmeetmeid majaomanikele ja -elanikele ning ühistutele Õismäe raba Üldplaneeringu koostamisel ei peetud otstarbekaks maareformi käigus Vabaõhumuuseumi tee äärde Õismäe raba maa-alale moodustatud üksikutele kruntidele (Vabaõhumuuseumi tee 65, 71, 73, 75, 75a) määrata eraldi üldplaneeringukohast maakasutuse juhtotstarvet, arvestades üldplaneeringu üldistuse astet ja asjaolu, et kruntide pindala on Õismäe raba pindalaga võrreldes peaaegu olematu. Nimetatud kruntide hoonestustingimused tuleb määrata detailplaneeringutega, mille algatamise tingimusi, sh maakasutuse sihtfunktsiooni muutmist, kaalub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute komisjon Astangu ja Mäeküla asum Üldised planeerimis- ja ehitustingimused Astangu ja Mäeküla asumis

44 44 Astangu ja Mäeküla asumi ala on jaotatud kaheksaks ehituspiirkonnaks, mille piirid on näidatud kaardil 2. Maakasutuse juhtotstarbed on näidatud põhikaardil 1 ning hoonestustihedused ja -kõrgused põhikaardil 3. Astangu ja Mäeküla asumi alal kehtib lahtine või vahelduv hoonestusviis, kus hooned plokistatakse ühisel krundipiiril paarikaupa. Maa-ala on üks osa Harku järve valgalast. Järve veevahetuse parandamiseks tuleb pinnavesi suunata maksimaalselt lahtiste veejuhtmete kaudu läbi lodu Harku järve. Platside ja parklate reostunud sademevesi puhastatakse enne veejuhtmesse juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes. Pinna- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem on näidatud kaardil 13. Kraavidel, mille ääres puudub jalgtee, kergliiklustee, suusarada või tänav, võib tulevikus probleeme tekitada lahtise veejuhtme juurde pääsemine (takistavad ehitised, piirded, mis paiknevad kaldal, kohati isegi kraavis). Seetõttu peab kraavi kaldal olema vähemalt 5 m laiune hooldus- või tehnoriba. Põhikraavide vesi ei tohi suve- ja sügisperioodil oma täitega tekitada kruntidelt tulevates dreenides paisutust ning kevadiste maksimaalsete äravoolude korral ei tohi väljuda sängist (veetase peab jääma 20 cm allapoole maapinda). Selliste tingimuste täitmisel tuleb arvestada kraavide sügavuseks 1,5 m ning veejuhtme pealtlaiuseks 5,0 6,0 m. Maa-ala põhimõtteline jaotustänavate, kõrvaltänavate ja kergliiklusradade paigutus kajastub kaardil 7. Juurdepääsud kruntidele kavandada kõrvaltänavatelt, mitte magistraalidelt, ning juurdepääsuteede vajadus lahendatakse detailplaneeringute koostamise käigus. Astangu ja Mäeküla asumi jaotustee ristlõike võimalused: Astangu ja Mäeküla asumi juurdepääsutee ristlõige:

45 45 Maa-ala käsitleda radooniohtliku alana ja kasutada meetmeid radooni hoonesse sattumise vältimiseks vastavalt Eesti projekteerimisnormile EPN 12.3 Radooniohutu hoone projekteerimine. Detailplaneeringute koostamise käigus tuleb läbi viia keskkonnauuringud (radooniuuring, pinnase ja pinnasevee uuring, tehnogeene saaste jmt) ja näha ette võimalik keskkonnareostuse likvideerimine. Keskkonnauuringud on aluseks üldplaneeringus antud tingimuste täpsustamisele detailplaneeringutega. Planeerimisel arvestada lisas 1 punktis välja toodud soovitustega radooniohtlikkuse vähendamiseks. Ehituspiirkond nr 35 Maakasutuse juhtotstarbed on korterelamute ala ning pargid ja avalikud rohealad. Kruntide minimaalsed suurused on 1200 m2. Kruntide maksimaalne täisehituse protsent on 20. Hoonete kõrgus on üldjuhul 8 12 m, suuremate jaotustänavate ääres ning tööstuspiirkonna vahetus läheduses kuni 15 m. Piirded ja aiad võivad olla kuni 120 cm kõrgused ja läbipaistvad. Võrkpiirded lahendada koos hekiga. Ehituspiirkonna hoonestustihedus Tähetorni tänava vahetus läheduses on 1,0 ja ülejäänud ehituspiirkonnas 0,4. Eritingimused: maksimaalne hoone tänavapoolne laius on 25 m; ehitusjoon on teepoolsest krundipiirist minimaalselt 6 m kaugusel; tagada hoonestuse grupeerimisega kruntide vahelt läbipääs metsa ligikaudu 150 m vahedega. Läbipääsude laius on vähemalt võrdne hoone kaugusega krundi piirist; elurajoon eraldatakse Tähetorni tänavast haljasribaga; planeerimisel arvestada kahe ala läbiva haljaskoridoriga; planeerimisel arvestada ala läbivate pinnasevee kraavidega; elamute ning kõrval ehituspiirkonnas kavandatud tööstus- ja äripiirkonna vahele kavandatakse haljastatud sanitaarkaitsetsoon, mis võib osaliselt olla krundi koosseisus, ja tsooni laiust saab täpsustada detailplaneeringuga; Tähetorni tn 96 alale planeeritud haljas- ja parkmetsaala võib olla teatud osas elamukruntide koosseisus ja sellele alale võib planeerida sotsiaalobjekte. Ehituspiirkond nr 36 Maakasutuse juhtotstarbed on ettevõtluse ala ning tootmisettevõtete ja hulgiladude ala (kasutatav eelkõige logistikaks ja laomajanduseks, ei planeerita suuri multifunktsionaalseid

46 46 kaubanduskeskusi, vaid spetsialiseeritud kaupade poed, näiteks autosid, ehitusmaterjale või aianduskaupu müüvad kaubanduskeskused). Hoonete maksimaalne kõrgus 18 m. Ehituspiirkonna hoonestustihedus on 1,0. Eritingimused: tööstus- ja äripiirkond eraldada Paldiski maanteest ja Tähetorni tänavast haljasribaga; hoonete kaugus Paldiski maantee ja Tähetorni tänava poolsest krundipiirist on minimaalselt 10 m; tänavapoolsele krundiosale lahtisi laoplatse mitte planeerida; parkimine lahendada koos kõrghaljastusega; planeerimisel arvestada alaga piirneva haljaskoridoriga; detailplaneeringuga saab tänavavõrku täpsustada kinnistute Paldiski maantee 241 ja 241d piires. Ehituspiirkond nr 37 ja 37A Maakasutuse juhtotstarve on pargid ja avalikud rohealad, ühiskondlike hoonete ja puhkeehitiste ala, ettevõtluse ala ning tootmisettevõtete ja hulgiladude ala (mitte planeerida suuri kaubanduskeskusi, vaid spetsialiseeritud kaupade poode). Hoonestuse planeerimisel arvestada Astangu nõlva reljeefiga. Hoonete maksimaalne kõrgus ehituspiirkonnas nr 37 on 18 m ja ehituspiirkonnas nr 37a 21 m. Ehituspiirkonna nr 37 hoonestustihedus on 1,0. Ehituspiirkonna nr 37a hoonestustihedus on 1, ehituspiirkonna pool on hoonestustihedus 1.3 Eritingimused: kaardil 3 piiritletud muinsuskaitsealal (kivikirstkalmed 2631, 2632, 2633, 2634, 2636, 2635) tuleb teostada arheoloogilised uuringud eesmärgiga leida seni teadmata muistiseid ning ala täpsemalt kaardistada ja kehtestada mälestiste hoidmiseks vajalikud kasutuskitsendused; tänavapoolsetele krundiosadele lahtisi laoplatse mitte planeerida; parkimine lahendada koos kõrghaljastusega; klindi lauge nõlv on tulevikus sobivas ulatuses kasutuses Kotermaa suusa-, kelgu- ja spordimäena, st näha ette Kotermaa mäele puhkekeskuse rajamine; tagada ohutu ülepääs (tunnel, foor) Paldiski maanteest Harku järve poolsele alale. Paldiski maantee 245 kinnistul asub Tallinna aeroloogiajaam, mis jääb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi valdusesse. Tallinna aeroloogiajaam seab ümbritsetavatel aladel arendamisele järgmised piirangud: meteoväljak, kus tehakse tuulevaatlusi, peab paiknema üksikutest madalamatest takistustest (ühekordsed väiksemad ehitised, üksikud puud jne) nende 10kordse kõrguse kaugusel, suurtest takistustest (mets, kõrged ehitised jne) vähemalt 20-kordse kõrguse kaugusel; kuna meteoväljak peab jääma planeeritavasse kohta pikaks ajaks, siis peab tema ümbrus m raadiuses jääma kaitsetsooniks, kus ei võeta ette suuri ehitusi või muid töid, mis mõjutaksid oluliselt sealseid meteotingimusi. Kaitsetsooni täpsema ulatuse määramiseks tuleb detailplaneeringud kooskõlastada Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudiga. Ehituspiirkond nr 38 Maakasutuse juhtotstarve on korterelamute, ühiskondlike hoonete ja puhkeehitiste ala.

47 47 Hoonete maksimaalne kõrgus on 16 m. Ehituspiirkonna hoonestustihedus on 0,6. Eritingimus Piirded ja aiad ei ole lubatud, v.a lasteaia kinnistu ümber. Ehituspiirkond nr 39 Maakasutuse juhtotstarve on pargid, avalikud rohealad ja ettevõtluse ala (soovitatavalt väiksem hotell, motell või muu eelkõige turismindusega ning spordi ja vaba aja veetmisega seotud hoone). Detailplaneeringu käigus võib ette näha ka teisi maakasutusfunktsioone (korterelamud), kui see on sobivalt ja ratsionaalselt lahendatud koos turismi ja vaba aja veetmisega seotud funktsioonidega. Hoonete maksimaalne kõrgus on 13 m. Eritingimused: alal kulgev vana külatee säilitada kui pärandkultuurmaastiku osa; taastada või markeerida vanad talukohad detailplaneeringus ning säilitada ja taastada talukohtadele iseloomulik haljastus; detailplaneeringute koostamise käigus tuleb arvestada tunnelite kaitsevööndiga ning Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti väljastatavate muinsuskaitse eritingimustega; detailplaneeringute koostamise käigus teostada uuringud, et täpsustada alad, kus muinsus-, loodus- või maastikukaitseliste väärtuste tõttu ehitustegevus on piiratud; alal olevad tiigid korrastada. Ehituspiirkond nr 40 Maakasutuse juhtotstarve on korterelamute ala, pargid ja avalikud rohealad. Kruntide maksimaalne täisehituse protsent on 15 20%, mis väheneb klindist edela suunas. Kruntide minimaalsed suurused on 3000 m2. Hoonete maksimaalne kõrgus on 19 m. Piirded ja aiad ei ole lubatud. Eritingimused: endised talukohad võib taastada koos piirdeaedadega. Ehituspiirkond nr 41 Maakasutuse juhtotstarve on väike- ja korterelamute ala ning pargid ja avalikud rohealad. Ehituspiirkonna hoonestamisel tuleb piirkonda jätta asumisiseseid rohealasid, arvestades puistu haljastuslikku väärtust ja maastikuesteetilist hinnangut. Samuti tuleb säilitada piirkonnas paiknev kaitsealuste taimeliikide kasvuala. Hoonete maksimaalne kõrgus on 16 m, kuid arvestades väärtuslike maastike ja säilitatavate rohealade paiknemisega peab piirkonna hoonestamisel komponeerima 8, 10 ja 14 m kõrguseid hooneid. Piirkonna hoonestustihedus on 0,8. Endise raudteetammi pool on hoonestustihedus 1.0 Eritingimused: planeerimisel arvestada vääriselupaigaga ning Järveotsa oja ja selle ehituskeeluvööndisse planeeritud kergliiklustee/suusarajaga; planeerimisel arvestada ala läbivate pinnaseveekraavidega ning likvideeritava elektriliiniga.

48 48 Ehituspiirkond nr 42 Maakasutuse juhtotstarve on pargid, avalikud rohealad, ühiskondlike hoonete ja puhkeehitiste ala ning ärihoonete ala. Olemasolevad paekivist hooned võib vajaduse korral säilitada ning uushoonestust võib rajada ainult militaarhoonete varemete asukohtadesse. Hoonete maksimaalne kõrgus on 16 m, st hooned peavad jääma klindi nõlvast madalamaks. Ala suurimad väärtused ning identiteet seostuvad astanguga paljandid ja pangamets, laialehine salumets, järsk ojaorg, tunnelid, tiigid, looniit, klindiservast avanevad vaated ning need tuleb säilitada. Hoonestamisel moodustab ala puhkepiirkonna koos korrastatud tiikide, tunnelite, astangu, metsa ja ojaoruga. Ala hoonestamine ilma loodusväärtuste korrastamiseta ei ole soovitatav. Järveotsa oja poolses osas, esimese militaarhoone asukohas ning seda ümbritseval alal võib tulevikus paikneda piirkonna rekreatsioonikeskus. Eritingimused: planeerimisel arvestada vääriselupaigaga, Peeter Suure merekindluse laskemoonaladude ja nende kaitsevööndiga ning Järveotsa oja ja selle ehituskeeluvööndisse planeeritud kergliiklustee/suusarajaga; kuna piirkonna pinnases ületab mitu elementi (F, As, Mo, V) keskkonnaministri 2. aprilli a määrusega nr 12 kehtestatud piirarvu elutsoonis, siis piirkonna hoonestamise võimalus sõltub täpsustavatest keskkonnauuringutest ning reostuse likvideerimise võimalustest ja otstarbekusest. Ehituspiirkond nr 43 Maakasutuse juhtotstarve on korterelamute ala ning pargid ja avalikud rohealad. Kuna enamik alast jääb seal kasvava väärtusliku haljastuse tõttu rohealaks, siis on lubatud sellel osal alast hoonestada ainult militaarhoonete varemete asukohad. Ehituspiirkonna idapiir on maastiku ja taimestiku hinnangute kohaselt vähemväärtuslik ega jää avalikus kasutuses oleva linnapargi koosseisu ning seetõttu on see osa alast lubatud hoonestada. Hoonete maksimaalne kõrgus on 13 m. Idapiiril paikneva hoonestusala hoonestustihedus on 0,5. Eritingimused: planeerimisel arvestada vääriselupaigaga ning Järveotsa oja ja selle ehituskeeluvööndisse planeeritud kergliiklustee/suusarajaga. Ehituspiirkond nr 44 Maakasutuse juhtotstarve on väike- ja korterelamute ala, ühiskondlike hoonete ala ning pargid ja avalikud rohealad. Ehituspiirkonnas paikneb kaks vääriselupaika, mis jäävad rohealadeks. Vääriselupaiga ja Järveotsa oja roheala vahel tuleb tagada haljaskoridori olemasolu. Ehituspiirkonnast kuulub hoonestamisele likvideeritava elektriliini alune ala ning väiksem ala vähemväärtuslikust metsaosast ehituspiirkonna läänepiiril ning suurem ala ehituspiirkonna idapiiril. 2. Läänepiiril paikneva hoonestusala hoonete maksimaalne kõrgus on 10 m ning kruntide maksimaalne täisehituse protsent 20. Idapiiril paikneva hoonestusala hoonestus on varieeruv. Vahetult Astangu tänava ääres võib hoonete kõrgus olla m. Hoonestusala lõunaosas võib hoonete maksimaalne kõrgus olla 13 m. Piirkonna hoonestustihedus on 0,8. Astangu tn pool on hoonestustihedus 1.2

49 49 Kvaliteetsema elukeskkonna loomiseks on soovitatav minimeerida autode parkimist elamute vahel ja koondada parkimine parkimismajadesse. Eritingimused: planeerimisel arvestada vääriselupaigaga ning Järveotsa oja ja selle ehituskeeluvööndisse planeeritud kergliiklustee/suusarajaga Haabersti asumite hoonestuse tihedused ja maakasutus Haabersti linnaosa üldplaneeringu üks eesmärke on parandada piirkonna elukeskkonna kvaliteeti ning mitmekesistada elamustruktuuri, mille järgi monofunktsionaalsed alad suudaksid pakkuda elanikele eri tüüpi hoonestust ning elamisruumi. Üldplaneeringu koostamise käigus on analüüsitud olemasoleva elukeskkonna hoonestuse tihedusi. Tihedus on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab hoonete brutopinna suhet hoone juurde kuuluva maa suhtes. Omandireformi tulemusena puudub Väike-Õismäe ja Astangu asumites hoonetel hoonet teenindav maa ning selline olukord, kus hoone juurde kuulub ainult sama palju maad kui hoone ehitusalune pind, viib tihedusnäitaja kunstlikult kõrgeks. Selline olukord ei kaasa tiheduse näitaja arvutamisel ümber hoone paiknevaid parkimis- ja rohealasid, mida tuleks arvutamisel arvestada kui hoonet teenindavat maad. Sellest johtuvalt ei ole Väike-Õismäe ja Astangu asumis olemasolevate tiheduste arvutamisel arvestatud mitte reaalseid kinnistu piire, vaid piiritletud on kvartalid, millele on antud hoonestustihedused. Väike-Õismäe ja Astangu asumis ehk paneelelamurajoonides on kvartal piiritletud ümbritsevate tänavatega. Üldplaneeringu käsitluses on seega nendes asumites tihedus kvartali (kvartali all mõistetakse põhi-, jaotus- või kõrvaltänavatega piiritletud kruntide kogumit) pinna suhe kogu kvartalis olevate hoonete brutopinna suhtes. Selline lähenemine iseloomustab kvartali elukeskkonna tihedust kompaktsemalt, kaasates ka parkimis- ja rohealad, mis on tegelikult elanike aktiivses kasutuses ning kujundavad ruumitaju ja -tihedust. Et mitte muuta olemasolevat elukeskkonda oluliselt tihedamaks, tuleb uushoonestuse rajamisel piirkonda (praegu arengust väljas olevatele aladele või kunagi poolikult arendatud aladele) arvestada uute kinnistute hoonestustiheduseks kvartali tihedus. Väikeelamurajoonides jääb hoonestustihedus asumite lõikes 0,2 0,5 piiresse. Väike-Õismäe ja Astangu asumis kui väljaehitatud paneelelamurajoonides jääb Haabersti linnaosa hoonestustihedus (1,2 1,8) allapoole teiste Tallinna paneelelamurajoonide hoonestustihedusest. Võttes aluseks olemasolevate hoonestusalade võimalikult erineva hoonestustüübi (korterelamute alad 5 16 korrust ja pereelamute alad) on Haabersti linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanil välja toodud hoonestustihedused, millega tuleb arvestada detailplaneeringute koostamisel. Uute hoonestusalade kasutusotstarve peab välja tulema nõudlusest, kuid eesmärk on, et ei tekiks juurde monofunktsionaalseid piirkondi. Kauplusi ja muid teenindusasutusi on lubatud uutele elamualadele rajada kõrvalfunktsiooni andmise korral. Olemasolevates ja perspektiivsetes tõmbekeskustes (vt kaarti 6) võib suurem osakaal olla äri-, büroo- ja avalikul funktsioonil või väiksemal keskkonnaohutul tootmisel, elamisel on kõrvalfunktsioon ning tihedus võib nendes piirkondades olla suurem (vt põhikaarti 1 ja 3). Uute eluruumide rajamisel nimetatud tiheda liiklusega põhi- ja jaotustänavate äärde tuleb ette näha äripinnad tänavapoolsele küljele ja hoonete alumistele korrustele, kus on kõrgem müratase. Mida tihedamalt asetsevad üksteise kõrval tänavaäärsed hooned, seda efektiivsem on mürakaitse hoonete hoovipoolsel vaiksemal küljel. Oluline on arvestada, et tihendamine ei tohi toimuda olemasolevate rajatud haljasmaade ning olemasolevate ja perspektiivsete ülelinnaliste, lokaalsete haljaskoridoride ning parkimisalade arvelt. Praeguseks väljakujunenud elamualadel (Väike-Õismäe ja Astangu asum) olulist tihendamist ette ei ole nähtud, sest elukeskkond on seal hästi toimiv ning piisavalt tihe.

50 50 Tihendamine võib toimuda ainult uute parkimismajade arvelt, olemasolevates tõmbekeskustes ka avaliku või äri- ja büroofunktsiooni arvelt. 7. Planeeritud sotsiaalne infrastruktuur, arengu üldpõhimõtted ja rajatavad ühiskondlikud objektid 7.1. Tervishoiuasutused, sotsiaalhoolekanne ja päästekomando ASi Lääne-Tallinna Keskhaigla eesmärk on koondada oma tegevus Paldiski maantee äärsele kinnistule, vahetult Haabersti linnaosa piiri äärde. Vajalik territoorium selleks on ligikaudu 8 hektarit. Praegu on neil olemas kolm kinnistut Paldiski maantee 62, 68 ja 68a suurusega 7,6 hektarit, millest peaks plaanide realiseerimiseks piisama. ASi Lääne-Tallinna Keskhaigla ümbritseva linnaruumi planeerimisel tuleb arvestada helikopteri maandumisest tulenevate iseärasustega ja planeerida maandumisplatsid erakorralise meditsiiniabi vajadusi arvestades ja tagades inimeste turvalisus. Lähiaastatel on kavandatud laiendada Väike-Õismäe polikliinikut (Ehitajate tee 137), rajades Ehitajate tee 141 ja 143 kinnistule hoone, kus hakkaksid tervisekeskuse kõrval tegutsema ka konverentsikeskus ja vaba aja keskus. Seega mahutab valmiv kompleks koos Väike-Õismäe polikliinikuga ära elanikkonna teenindamiseks vajalikud perearstid planeeritud on elaniku kohta üks perearst. Tervisekeskus on ühtset infrastruktuuri kasutav ja teatavat piirkonda teenindav esmatasandi tervishoiuteenuse osutajate meeskond, milles töötavad perearstid, pereõed ja lisaks teised esmatasandi teenuste osutajad. Teiste esmatasandi teenustena võetakse tulevikus arvesse haiglavälise koduõenduse, füsioteraapia, ämmaemandusabi, tervisedenduse ja töötervishoiu teenus, samuti hambaravi- ja apteegiteenus ning hoolekandeteenus. Haabersti linnaossa tuleb ette näha maksimaalselt kaks hoolekandeasutust (1 hoolekandeasutusse 60 kohta). Ühe hoolekandeasutuse rajamiseks on vaja maad umber 1,4 ha. Hooldekodukohti on Tallinnas vaja 1272, praegu on olemas 385. Koduõeteenust osutava hooldekodu asukoht on kavandatud Pikaliiva asumis riigimaale nr 39a. Üldhooldekodu ehitamine on mõeldav erainvestori finantseerimisel. Teine koolekandeasutus (eakatekodu) on kavandatud eramaale Rehe põik 4. Tallinna Linnavaraamet kas kavandab arendust elamuehituse valdkonnas või arendusega juba tegeletakse alljärgnevatel detailplaneeringutega hõlmatavatel aladel: Tiskre tee 22a kinnistu, Saviliiva tee 8a kinnistu, Vabaõhumuuseumi tee 95a ja 95b kinnistud ja endine kinnistu Jõeoti 28. Haabersti linnaosas on vaja reserveerida maa-ala uue päästekomando asutamiseks. Haaberstisse rajatava komandohoone suurus on u 700 m2, selle jaoks on maad vaja u 4000 m2, arvestusega, et iga väljasõidukoha ette peab jääma vähemalt 25 m maad nii pikkuses kui ka laiuses. Päästekomandole sobilik krunt on Pikaliiva asumis riigimaa nr 39. Nähakse ette luua Kakumäe asumi vaba aja keskus Kakumäe teelt lääne pool asuvale tühjale riigimaa alale. Keskus võimaldaks pakkuda teenuseid, mida siiani ei ole võimalik koha peal saada raamatukogu, apteek, huviringid jm. Haabersti linnaosas on reserveeritud kaks krunti Vabaõhumuuseumi tee 87a ja VanaRannamõisa tee 33 sotsiaalteenust osutavate hoonete rajamiseks Lasteaiavõrk Tallinna Linnavolikogu 14. detsembri 2006 otsuse nr 356 järgi tuleb uutes elurajoonides ehitada iga 2000 elaniku kohta kuuerühmaline lasteaed (120 kohaga). Arvutused näitavad, et praegu on Haabersti linnaosas 2000 elaniku kohta ainult neli lasteaiarühma. Seega on iga 2000 elaniku kohta kaks lasteaiarühma puudu. Lasteaiakohti on puudu eelkõige Kakumäe pereelamualadel, mistõttu on oluline sinna lasteaiakohti juurde kavandada. Samuti on vaja määrata kindlaks

51 51 koolieelsete lasteasutuste paiknemine uutel hoonestusaladel, mis on sätestatud käesoleva üldplaneeringuga. Lasteasutuste vajadus on arvutatud viimastel aastatel sündinud laste arvust lähtudes ja eeldusel, et laste arv tulevikus mõnevõrra suureneb, arvestades elujõuliste noorte perekondade Haabersti linnaossa elama asumist. Kohtade vajaduse arvutamisel on arvestatud normi 60 lasteaiakohta 1000 elaniku kohta. Tabel 2. Lasteaiakohtade koguvajadus Haabersti linnaosas. Asum Pikaliiva Kakumäe Astangu Õismäe Tiskre Mustjõe Mäeküla Väike-Õismäe Vismeistri Veskimetsa Haabersti Rocca al Mare Haabersti linnaosa Lasteaiakohtade vajadus Kohtade koguvajadus Olemasolev Uusehituse vajadus Lasteasutuse kohtade arv Haabersti linnaosa perspektiivsed elamuehitusalad on Pikaliiva, Astangu ja Mustjõe asum ning mõni suurem ala Kakumäe poolsaarel. Võttes aluseks eelnimetatud Tallinna Linnavolikogu otsuse, tuleb järgmise kümne aasta perspektiivis üldplaneeringus ette näha veel 17 lasteaia krunti. Ühe lasteaia rajamiseks on vaja maad 4600 m2. Munitsipaalmaale on kavandatud lasteaedadeks maatükid: Aaviku piirkonnas (Tiskre tee 22a); Veerise tänav 1; Õismäe tee 24. Eramaale on kavandatud lasteaedadeks maatükid: Printsu tee 3; Rannamõisa tee 52c; Kakumäe sadama piirkonnas; Pikaliiva piirkonnas; kolm asukohta Astangu piirkonnas (Rehe põik 4, Astangu tn 7 ja Astangu tn 2b); Mäeküla piirkonnas (Tähetorni tn 96); Mustjõe piirkonnas; Kakumäe tee 8d; Pikaliiva tn 150. Riigimaale on kavandatud lasteaedadeks maatükid: kaks lasteaeda Pikaliiva piirkonnas (riigimaa nr 39 ja 39a); Merirahu piirkonnas.

52 52 Haabersti linnaosas töötab praegu kümme lasteasutust ning perspektiivsete lasteaiaasutuste realiseerumine tagab lasteaiakohtade olemasolu elanikkonna kasvades, mis kaasneb uute elamualade väljaehitamisega. Lasteaedade perspektiivsed ja olemasolevad asukohad on näidatud kaardil Koolivõrk Koolikohtade vajaduse arvutamisel on lähtutud viimastel aastatel sündinud laste arvust ja eeldusest, et laste arv tulevikus mõnevõrra suureneb. Koolikohtade arvutamisel on arvestatud vajadust 100 kohta 1000 elaniku kohta. Tabel 3. Koolikohtade koguvajadus Haabersti linnaosas. Asum Pikaliiva Kakumäe Astangu Õismäe Tiskre Mustjõe Mäeküla Väike-Õismäe Vismeistri Veskimetsa Haabersti Rocca al Mare Haabersti linnaosa Kohtade koguvajadus Olemasolev Uusehituse vajadus Koolikohtade vajadus Koolikohtade arv Haabersti linnaosa munitsipaalkoolid on ehitatud arvestusega, et sinna mahub õppima 6317 last. Seega kui tekib tulevikus on koole juurde vaja, on võimalik rajada põhikool Pikaliiva piirkonda (riigimaa nr 39 ja 39a). Koolide perspektiivsed ja olemasolevad asukohad on näidatud kaardil Mänguväljakud ja spordiplatsid Kakumäe poolsaare osas on kehtestatud detailplaneeringutega reserveeritud maad ning praeguseks ka osaliselt väljaehitatud laste mänguväljakuid ja välispalliväljakuid järgmistes asukohtades. Laste mänguväljak Hansu tänav 2c Rannamõisa tee 50d Rannamõisa tee 44c Vahepere tänav 5 Kristeni tänav 22 Kotlepi tänav 12a Jõeoti tänav 11a Müta tänav 7 kinnistust põhjas Vana-Umboja tänav 8 Silgu tänav 1 Ahingu tänav 4 / Käba tänav 5 Vismeistri tänav 13 Spordiplats Jõeoti tänav 13a Uuepere tänav 14 Sõõru tänav 12a Hansu tänav 2c Taludevahe tänav 43 Kotlepi tänav 12d Havi tänav 9 Silgu tänav 1 Nõeliku tänav 14 kinnistust lõunas Selise tänav 22a Sõõru tänav 12a Harku sõudebaasist põhjas

53 53 Mirta tänav 16 Vabaõhumuuseumi tee 38 Võrgukivi tänav 2a Selise tänav 22a Lesta tänav 22 Sõõru tänav 12a Hargi tänav 13a Pikaliiva tänav 88a Pikaliiva tn 92 Rõugu tänav 10a Paldiski maantee 102c Rannamõisa tee 15d/1 Harku järve avalikus supelrannas Astangu tn 74 Veskimäe tänav 11 Kadaka tee 193 Rehe põik 8 Tähetorni tänav 96 Tähetorni tänav 90b Merirahu tänav 2a Kakumäe avalikus supelrannas Sumba tn 5 kinnistust lõunas Rannamõisa tee 52c Abara tn 41 ja 43 vahel Mirta tn 27, Veerise tn 8 ja 10 hoovis Mirta tn 31, Veerise tn 12 ja 14 hoovis Mirta tn 37, 41, Veerise tn 16, 20 ja 22 hoovis Rannamõisa tee 50a Kubu tänav 10 Õismäe tee 110 liiklusväljak Õismäe tee 132 mänguväljak (kosmodroom) Kubu tänav 10 Kakumäe rand Õismäe tiigi ümbruses asuvad jõuelemendid Väike-Õismäe, Astangu ja Järveotsa paneelelamute piirkondades on peaaegu kõik hoonestuse rajamise aegsed laste mänguväljakud hävinenud. Seega on Haabersti linnaosa valitsus laste mänguväljakuid oma jõududega ning põhimõttel parem üks suur kui kaks väikest rajanud ja uuendanud. Järgnevalt on välja toodud uuendamist vajavad laste mänguväljakute asukohad Väike-Õismäe, Astangu ja Järveotsa paneelelamute piirkonnas: 1) Paldiski mnt 153 hoov; 2) Paldiski mnt 155 tagahoov; 3) Paldiski mnt 165 tagahoov; 4) Paldiski mnt 167 tagahoov; 5) Paldiski mnt 171 tagahoov; 6) Paldiski mnt 183 tagahoov; 7) Paldiski mnt 187 tagahoov; 8) Paldiski mnt 227; 9) Astangu tn 28; 10) Astangu tn 26; 11) Astangu tn 36; 12) Astangu tn 44 ees; 13) Astangu tn 48 ja 58 vaheline ala; 14) Astangu tn 64 ja 70 vaheline ala;

54 54 Astangu tn 70 ja 72 vaheline ala; Astangu tn 62 ja 68 vaheline ala; Astangu tn 60 ja 66 vaheline ala; 18) Järveotsa tee 17a; 19) Järveotsa tee 3, 5, 7, 9, 11 ja13 sisehoov; 20) Järveotsa tee 19, 21, 23, 25, 27 ja 29 sisehoov; 21) Järveotsa tee 35a; 22) Järveotsa tee 37, 39, 41, 43, 45 ja 47 sisehoov; 23) Õismäe tee 1 ja 3 tagahoov. 24) Õismäe tee 2, 4, 6, 8, 12, 14, 16, 18 ja 20 sisehoov; 25) Õismäe tee 10; 26) Õismäe tee 23 tagahoov; 27) Õismäe tee 30, 32, 34, 36, 38, 40, 42 ja 44 sisehoov; 28) Õismäe tee 33 ja 35 tagahoov; 29) Õismäe tee 41 ja 43 tagahoov; 30) Õismäe tee 52, 54, 56, 58, 60, 62, 64 ja 66 sisehoov; 31) Õismäe tee 49 ja 59 vahel; 32) Õismäe tee 71 ja 69 sisehoov; 33) Õismäe tee 75, 77, 79 ja 81 sisehoov 34) Õismäe tee 72, 74, 76, 78, 80, 82, 84 ja 86 sisehoov; 35) Õismäe tee 89, 91, 93, 95, 97, 99, 101 ja 103 sisehoov; 36) Õismäe tee 94, 96, 98, 100, 102, 104, 106 ja 108 sisehoov; 37) Õismäe tee 111 ja Paldiski maantee 195, 197 sisehoov; 38) Õismäe tee 114, 116, 118, 120, 122, 124, 126 ja 128 sisehoov; 39) Õismäe tee 133 tagahoov; 40) Õismäe tee 135 tagahoov; 41) Õismäe tee 148 tagahoov; 42) Ehitajate tee 111 hoov; 43) Ehitajate tee 113 hoov; 44) Ehitajate tee 117, 119 ja 121 hoov; 45) Ehitajate tee 123, 125 ja 127 hoov; 46) Pirni tn 2, 4 ja 6; 47) Tuuleveski tn 2. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga kavandatakse rajada Rannamõisa tee äärde Pikaliiva põllule riigimaale nr 39 veekeskus. Astangu asumisse Paldiski maantee äärde on ette nähtud rajada talispordikeskus. Viimastel aastatel on Haaberstisse rajatud ridamisi spordi- ja vabaajakeskusi. Pidades silmas olemasolevate ja planeeritavate elamupiirkondade arengut, lisandub selle valdkonna ettevõtteid tõenäoliselt veelgi. Perspektiivsete ja olemasolevate mänguväljakute ning spordiplatside asukohad on näidatud kaardil Haabersti linnaosa perspektiivne ettevõtlusstruktuur Tallinna siseruumi arendamisel on oluline ennekõike linnaruumi kasutuse parandamine. Tihedalt on koormatud eelkõige teenindus- ja valitsemisfunktsioone täitev kesklinn, elukohtade aspektist on tihedalt asustatud nn magalapiirkonnad ja linnatagune. Nende vahel toimub ülitihe igapäevane liiklus, muutes pudelikaelaks hommikused linna sissesõidud ja õhtused väljasõidud. (Strateegia Tallinn 2025 ) Käesoleva üldplaneeringuga käsitletav territoorium on kasutuses peamiselt monofunktsionaalse magalana. Ruumilise arengu strateegia eesmärgi kohaselt on vaja mitmekesistada territooriumi 15) 16) 17)

55 55 kasutust ning tuua sisse rohkem linnalist elukeskkonda, mis eeldab ka töökohtade ja vaba aja veetmise kohtade lisandumist, vältides uute monofunktsionaalsete piirkondade tekkimist. Üldplaneeringu maakasutusplaanil on välja toodud piirkonnad, kus võivad paikneda äri- ja büroohooned ning keskkonda mittehäiriv väiketootmine ja laondus. Suuremad ettevõtluse arenduspiirkonnad on Mäeküla asumis Tähetorni tänava ja Paldiski maantee ristmiku piirkond; Ehitajate tee äär Tallinna loomaaia poolsel küljel; Järveotsa tee ja endise raudtee vaheline ala; Kakumäe sadama piirkond; Rannamõisa tee äär alates Haabersti ringist kuni Keskküla tänavani; Paldiski maantee läänekülg alates Haabersti ringist kuni Harku järveni; Rocca al Mare keskuse piirkond ning Paldiski maantee äär alates Tuuleveski tänavast kuni linnaosa piirini. 9. Kuritegevusriskide ennetamine planeerimise kaudu Haabersti linnaosa elanikud peavad oma elukeskkonda kõigi Tallinna linnaosadega võrreldes kõige turvalisemaks. Selline tulemus saadi märtsis ja aprillis 2006 läbi viidud Tallinna ja naaberomavalitsuste elamualade uuringust. Haabersti linnaosa elanikud, kes peavad oma linnaosa ohutuks, peavad politseitöö parandamist turvalisuse suurendamise garantiina vähem oluliseks kui teiste linnaosade elanikud. Elukoha turvalisuse paranemise teena peavad Haabersti linnaosa elanikud kõige olulisemaks sotsiaalse keskkonna parandamist, naabrusvalve arendamist ja tänavavalgustuse parandamist. Alates 1. jaanuarist 2003 kehtiv planeerimisseadus sätestab, et üldplaneeringu juurde on vaja lisada ettepanekud linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu. Eesmärk on luua turvaline elukeskkond ning ennetada kuritegevust rajatud ja rajatavas linnakeskkonnas. Üldplaneeringu koostamisel arvestati Eesti Vabariigi standardiga EVS 8091:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine juhiseid. Kuritegevust linnaruumis ennetavad järgmised tegurid ja piirkonnad: ostukeskused/kaubandus, äri- ja büroopiirkonnad; hea nähtavus ja valgustus; selgelt eristatud juurdepääsud ja hea varustatus viitadega; elav keskkond, mis vähendab vandalismiriski; korrastatud rohealad; jälgitavus; üld- ja ühiskasutatava ala selge eristatavus. Haabersti linnaosa territoorium jaguneb turvalisuse seisukohalt järgmisteks piirkondadeks: korterelamute alad; pereelamute alad; koolid, lasteaiad ja noorterajatised; äri-, tööstus- ja büroohoonete piirkond; kaubanduskeskused ja kauplused; üldkasutatavad korrastatud rohealad; tõmbekeskused; ühistranspordi- ja parkimisehitised. Omaniku- või territoriaalsustunne ja suhestumine keskkonda on väga oluline tegur paiga ohutumaks muutmisel. Puudulikult korras hoitud või mahajäetud paigad (jäätmaad) või hooned loovad ohustatuse tunde, sest hõivatuse puudumine on sotsiaalselt korraldamata naabruskonna ilmne tunnus. Kui aga elanikud tunnevad, et nende uksetagune on nende ala, tunnevad nad ka vastutust selle korrashoiu eest ja korrashoid vähendab kuriteohirmu. Turvalist linnakeskkonda iseloomustatakse muuhulgas ka võimalusena kergesti orienteeruda. Haabersti linnaosas on seda tingimust arvestades rajatud Väike-Õismäe asumi hoonestus. Uutel, kvartalistruktuuriga arengualadel on võimalik liikuda kvartalite vahel ning tajuda ümbritsevat

56 56 keskkonda organiseeritumalt ja nii ka turvalisemalt. Selle eelduseks on, et kvartalitevahelistel teedel on olemas liiklusskeemid, tänavanimed, viidad ja ülekäigurajad. Samuti on oluline hea tänavavalgustus ning piisavalt laiade kõnniteede olemasolu (vastavalt standardile EVS 843:2003 Linnatänavad ), korrastatud parkimiskorraldus, valgustatud ja hea nähtavusega kohtades asuvad bussiootepaviljonid ja praeguste jäätmaade kujundamine korrastatud haljas- või rohealadeks. Viimaste puhul tuleb rajada ja hoida rohealadel korras puhke- ja spordirajatisi, st valgustatud jooksu-, rulluisu- ja suusarajad, matkarajad jms ning parandada valgustustingimusi, nähtavust ja orientatsiooniabi. Väikeelamupiirkondades tuleks vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad) ning võimalike ründajate peidupaiku. Seega tuleb piirdeaedade ehitamisel jälgida nende läbinähtavust ja kõrgust. Head on maksimaalselt 1,2 m kõrgused võrk- ja lippaiad. Hea vaateväli elamute akendest aedadesse vähendab salajasi vargusi (pesu, jalgrataste, tööriistade jne). Vajalik on piisav valgustus, eramute hoovid ja majaesised tuleks valgustada. Kuritegevusriski on võimalik vähendada ka hoonetel atraktiivsete arhitektuurilahenduste loomisega, vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud) ja atraktiivse maastikukujundamisega elamute vahel. Kuritegevusriski koolide ja noorte tegevuseks mõeldud rajatiste puhul saab vähendada, kui planeerida rajatised elava liiklusega teede ja tänavate ning bussipeatuste lähedale või kvartalite keskmesse. Üldplaneeringuga on lasteasutused paigutatud uute hoonestatavate alade/kvartalite sisse ning koolid ehitatakse üksnes uute elamualade arendamise käigus, mitte eraldatud kohta. Samas on oluline jälgida piisavat vahemaad elamupiirkondadega, et kooli funktsioon ei hakkaks häirima elanikke. Samuti on oluline tagada kompaktne lahendus, arvestades hoone paiknemist maastikul, haljastust, sissepääse ja mänguväljakuid. Parklad tuleks võimaluse korral integreerida hoonestusse. Kuritegevusriski äri-, büroo- ja tööstuspiirkondades vähendab büroohoonetele (äridele) kaasnevate kõrvalfunktsioonide (nt korterid, majutus- ja toitlustusasutused vm avalik funktsioon) kavandamisega. Kuritegevusriski parkide, linnakeskuste ja üldkasutatavate alade puhul vähendab ka elamualade funktsioonide põimumine teiste (kõrval)funktsioonidega; suurte üldkasutatavate alade jaotamisega väiksemateks osadeks; atraktiivse tänavate planeeringu, kõnniteede ja rohealade kujundamine; sissepääsude paigutatus rahvarohketesse kohtadesse; üldkasutatavate läbikäikude kavandamine, kusjuures vahekäigud peavad olema piisavalt avarad. Vältida tuleb eraldatud ja umbsopiga lõppevate alade planeerimist ja tagada loomulik järelevalve. Kujundada tuleb selge liikumisteede, suunaviitade ja siltide süsteem. Rajatavad või rekonstrueeritavad pargid tuleb jaotada eri sihtrühmadele määratud osadeks ning kujundada ja sisustada need osad rühmade vajadustest lähtuvalt, kasutades vastupidavast materjalist pinke, prügikaste, märke jne. Teisisõnu peab üldplaneeringuga määratud perspektiivsete arengualade hõlvamisega heakorrastatuse tase tõusma. Kuritegevusriskide ennetamisel on võtmesõnaks koostöö omavalitsuse, kolmanda sektori (nt ühistud) ja korravalve vahel. 10. Radoonioht Haabersti linnaosa asub radooniohtlikul alal. Uute hoonestatavate alade määramisel on oluline sellega arvestada ning rakendada meetmeid hoonete kaitsmiseks radooni sisseimbumise eest. Radooniohutu hoone ehitamise üldnõuded Eestis on esitatud standardis EVS 840:2009 Radooniohutu hoone projekteerimine. Kehtib üldine seos, et mida väiksem pind hoonest on ühenduses maapinnaga, seda väiksem on oht radooni tungimiseks hoonesse. Radooni tõkestamiseks on mitu võtet: üldjuhul sobib selleks betoon, kuid seejuures on oluline pöörata tähelepanu ehituskvaliteedile, kuna betooni tekkivate lõhede ja pragude kaudu saab radoon

57 57 levida ja võib hoonesse sattuda. Suure radoonisisaldusega pinnase puhul, nagu seda on Haabersti, tuleb betoonplaat katta materjalidega, mis tõkestavad radooni sisseimbumist. Need võivad olla radoonikile, teatud liiki membraanid ja mastiksid. Lisaks katetele kasutatakse meetodeid, mis radoonirikka õhu hoone alt minema juhivad või takistavad selle pääsemist ruumidesse, näiteks alarõhumeetod, õhkpadjameetod, põrandaaluse ventileerimine, radoonikaev ja ventilatsioon. Täpsemate ehitustehniliste võtete määramine ja väljatöötamine sõltub konkreetse ala pinnase radoonisisaldusest. Radoonisisalduse määramiseks Haabersti linnaosas on soovitatav teha kogu planeeringuala hõlmav radooniuuring, misjärel saab täpsustada eriti radooniohtlikud piirkonnad. Kuni kogu linnaosa radooniohtlikke alasid kaardistatud ei ole, tuleb detailplaneeringu koostamisel teha ka radooniuuring ning seejärel hinnata, kas hoone projekteerimisel on vajalik rakendada radooniohutu hoone projekteerimiseks ette nähtud norme või mitte. Radooniohtlikkust vähendavad soovitused: aladel, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 kbq/m3), tuleb enne elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimist teha detailsemad uuringud. Kui maja asukoha pinnase radoonisisaldus on suur, tuleb ehitamisel rakendada kehtestatud radoonikaitse nõudeid (EVS 840:2009 Radooniohutu hoone ), et viia radoonisisaldus majade siseõhus miinimumini ja vältida selle tõusu üle lubatud piiri (200 Bg/m3); kaasata suure radoonisisaldusega aladel valminud majade vastuvõtukomisjoni radoonispetsialist, kes kontrollib radoonisisaldust majade siseõhus. Kui radoonisisaldus maja esimese korruse siseõhus ületab lubatud piiri, peab ehitaja enne maja vastuvõttu radooniohu likvideerima; suure radoonisisaldusega aladel selgitada vajaduse korral detailplaneeringu käigus välja kas või iga elamu aluse pinnase radoonisisaldus ja looduskiirguse tase; teavitada maja või korteri tulevasi omanikke, et konkreetne maja asub suure radoonisisaldusega (looduskiirgusega) alal; peatada ajutiselt elamute, olme- ja teiste sarnase suunitlusega hoonete ehitamine aladel, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab viis ja enam korda piirnormi, kui pole välja selgitatud radoonisisaldust sarnaste alade välisõhu alumises, kuni 3 m paksuses kihis. See võib ajuti olla suur ja ületada 100 Bq/m3 piiri, mis eeldab lisameetmete rakendamist ventilatsiooni paigaldamisel või koguni ehitamisest loobumist. Nendel aladel on tavaliselt ka pinnases U (Ra) sisaldus suur ja ületab mg/kg piiri. 11. Maa reserveerimise ja munitsipaliseerimise vajadused Maa reserveerimine tähendab ala reserveerimist senisest sihtotstarbest erinevaks maakasutuse eesmärgiks (vt lisakaarti 5). See ei tähenda maa-ala terviklikku ega automaatset teise eesmärgiga kasutusele võttu, vaid pigem seda, et ala on võimalik vajaduse korral reserveeritud otstarbel kasutada. Reserveeritud maad võib maa omanik edasi kasutada selle praegusel sihtotstarbel seni, kuni ta seda soovib. Arendustegevusel on aga kohustuslik arvestada üldplaneeringus määratud arengusuundadega. Maa reserveeritud otstarbel käiku võtmiseks tuleb seda teha detailplaneeringuga või maakatastris toodud sihtotstarbe muudatusega. Vastavalt planeerimisseadusele on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detail- või üldplaneeringuga nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel või kui piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks (planeerimisseaduse 30). Üld- või detailplaneeringus määratud maade reserveerimiseks võidakse kohaldada ka kinnisasja sundvõõrandamist (s.o kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest) kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel ja korras

58 58 (planeerimisseaduse 31). Kui üld- või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust (planeerimisseaduse 18 lg 5). Haabersti linnaosa üldplaneeringuga algatatakse paneel- ja muude kortermajade vahel reformimata riigimaal paiknevate õuealade munitsipaliseerimine, mis võimaldab leida lahendusi nii parkimisprobleemidele kui ka hoovialade korrastamisele, mille parendamist on seni takistanud omandiprobleemid. Uute teedega seotud maade reserveerimiseks ja rajamiseks võib kohalik omavalitsus rakendada üldistes huvides sundvõõrandamist vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seaduse 3 lõikele Tehniline infrastruktuur Olemasolevad tähtsamad tehnilise infrastruktuuri koridorid ja -alad on fikseeritud kaartidel Haabersti linnaosa üldplaneeringuga määratud hoonestusstruktuur on kavandatud nii, et asumite ja kvartalite vahelise hoonestusvaba läbikäigu ja tänavakoridori sisse kuulub ka uue tehnilise infrastruktuuri rajamiseks reserveeritud maa. Kõikide tehnovõrkude arendamine Haabersti linnaosas toimub vastavalt võrguvaldajate arengukavadele, mida võrguvaldajad ajakohastavad vastavalt kehtestatud planeeringutele Veevarustus ja kanalisatsioon Tallinna Linnavolikogu 29. novembri 2007 otsuse nr 284 järgi on kehtestatud Tallinna linnas ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonnad ja antud nende piiride kirjeldused. Tallinna haldusterritooriumil on kinnitatud kümme ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonda, millest Haabersti linnaosa territooriumile jääb neli: 1) põhitegevuspiirkond; 2) Kakumäe piirkond; 3) Haabersti ettevõtlusala; 4) Tähetorni-Paldiski maantee ettevõtlusala. Põhitegevuspiirkond Piirkonda kuulub Haabersti linnaosas Mustjõe, Veskimetsa, Astangu, Pikaliiva, Rocca al Mare, Väike-Õismäe ja Tiskre asum ning osa Õismäe ja Pikaliiva asumist. Piirkonna vee-ettevõtja on AS Tallinna Vesi. Harku vald on ühendatud Haabersti põhitegevuspiirkonnaga piki Rannamõisa teed kulgeva veetorustiku kaudu. Teine, nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustik on rajatud piki Paldiski maanteed kuni Harku asumini. Veega varustatakse Harku, Apametsa, Harku järve asumit ning sealt juhitakse ära reovesi. Kakumäe piirkond Kakumäe tegevuspiirkond paikneb Kakumäe poolsaarel, hõlmates Kakumäe, Vismeistri ning osa Pikaliiva ja Õismäe asumist. Piirkonna vee-ettevõtja on Tehnovõrkude Ehituse OÜ. Haabersti ettevõtlusala Haabersti ettevõtlusala tegevuspiirkond paikneb Haabersti asumis ning piirneb järgmiselt: Rannamõisa tee Lõuka tn Vabaõhumuuseumi tee magistraalkraav Paldiski mnt 104a elamukvartali läänepoolne piir kuni Rannamõisa teeni. Piirkonnas paiknevad põhiliselt tootmisettevõtted, kuid piirialale jääb ka elamuid, mille reovesi juhitakse piirkonna arendaja AS Valser Vara torustikku. Tähetorni tn Paldiski maantee ettevõtlusala Tähetorni tn Paldiski mnt ettevõtlusala tegevuspiirkond asub Mäeküla asumis ning piirneb järgmiselt: Tähetorni tn Paldiski mnt Tähetorni tööstus- ja äripiirkonnast põhja poole jääv

59 59 tänav kuni ettevõtlusala idapoolne piir Tähetorni tänavani. Tähetorni tn Paldiski mnt piirkonnas veevõrgu haldajat praegu ei ole. Piirkond on peamiselt ettevõtlusala, kus asuvad suhteliselt suurtel maa-aladel paiknevad ettevõtted (peamiselt laohooned) Veevarustus Olemasolev olukord Suuremas osas Haabersti linnaosa põhitegevuspiirkonnast kasutatakse veevarustuses Ülemiste veepuhastusjaamas puhastatud pinnavett. Ainsana kasutatakse põhitegevuspiirkonnas põhjavett Tiskre asumis ja Kakumäe tegevuspiirkonnas. Linnaosas on olemas ühisveevarustuse puurkaevud, mis on reservis ja kasutatavad hädaolukorra korral (Tallinna linna veevarustussüsteemiga seotud pinnaveeallikate reostus, mille korral tuleb Tallinna veepuhastusjaama töö ajutiselt peatada ja minna üle täielikule põhjaveega varustamisele13). Linnaosa ühisveevarustuse puurkaevud ja hädaolukorra veevarustuse mõttes kõige olulisemad lokaalvõrku ühendatud puurkaevud on esitatud alljärgnevas tabelis. Loetletud puurkaevud tuleb säilitada. Tabel 4. Haabersti linnaosa säilitatavad ühisveevarustuse ja lokaalsed puurkaevud14 Puurkaevu katastri nr (nimi) 33 (Mustoja) (Taela) (Seevaldi III) 775 Aadress (Haabersti) Paldiski mnt 80d Kaeravälja tn 9 Paldiski mnt 247 Järvekalda tee 8 Taela tn 6 Väike-Õismäe elamukvartal Lesta tn 10 Paldiski mnt 145 Paldiski mnt 145 Paldiski mnt 145 Vabaõhumuuseumi tee 97 Paldiski mnt 70d Paldiski mnt Kakumäe tee 94 Unna tn 7 Kruusaranna tee 3 Sooranna tee Lehtmäe tn 8 Loomuse tn 3 Vabaõhumuuseumi tee 77a-1 Rannamõisa tee 50d (Tiskre) 13 Omanik Pumpla tüüp AS Tallinna Vesi Valser Vara AS Rannaauto Vedude OÜ andmed puuduvad AS Tallinna Vesi andmed puuduvad maapealne maapealne maapealne maapealne maapealne puurkaev Baltix Invest OÜ Tallinna Loomaaed Tallinna Loomaaed Tallinna Loomaaed Viileo OÜ maapealne maa-alune (künka sees) maa-alune (künka sees) maa-alune (künka sees) maapealne AS Tallinna Vesi Tallinn-Harku aeroloogiajaam Bestok Kinnisvara OÜ Veeühistu Rand-4 Soolahe MTÜ Kakumäe AÜ (Tehnovõrkude Ehituse OÜ) Lehtmäe VÜ Loomuse Veeühistu Minu Vara OÜ maa-alune (künka sees) maapealne AS Tallinna Vesi maapealne maapealne maapealne maapealne maapealne maapealne maapealne maapealne Tallinna veevarustuse riskianalüüs, Sweco Projekt , 2007 Tabelis ei ole esitatud väiksema tähtsusega - ühe kinnistu tarbeks rajatud ning eraomanduses olevaid puurkaeve. Täielik nimekiri puurkaevudest on esitatud töös Tallinna veevarustuse võimalike hädaolukordade ennetamise kava. 14

60 Tähetorni tn 110 Rannamõisa tee 44 Mardipere tn 20 Paldiski mnt Otsatalu tn Vana-Rannamõisa tee 12f Paljandi tn Vana-Rannamõisa tee 31 Tähetorni tn 102 Tähetorni tn 100d Paldiski mnt 145 Paldiski mnt 145 Tähetorni tn 102 Crossnet Systems OÜ Tiskre Kaevuühistu B-Lay AS, Kauge 3 Tallinn-Harku aeroloogiajaam Sooranna AÜ (Tehnovõrkude Ehituse OÜ) Tehnovõrkude Ehituse OÜ maapealne maapealne maapealne maa-alune (künka sees) Tehnovõrkude Ehituse OÜ maapealne, puurkaev hoonest väljas šurfis maapealne Tehnovõrkude Ehituse OÜ MesMartin OÜ RSI Konsultatsioonide OÜ Tallinna Loomaaed Tallinna Loomaaed Brandente OY, haldaja Arco Vara maapealne maapealne puurkaev maa-alune puurkaev maapealne maa-alune Väike-Õismäe, Astangu, Veskimetsa ja Haabersti asumile vajaliku surve ja veekoguse tagamiseks on ehitatud Õismäe III astme rõhutõstepumpla. Tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantidega. Mustjõe asumit varustatakse veega läbi Tondi III astme pumpla, mis paikneb Kristiine linnaosas. Põhitegevuspiirkonda kuuluv Tiskre elamute veevarustussüsteem koosneb puurkaevpumplast (katastri nr 11031) ja veevõrgust, mis on rajatud koos Tiskre elamurajooniga. Põhjavett võetakse Kambriumi-Vendi veekompleksi Rocca al Mare maardla tarbevaru arvelt. Veevõrk on põhitegevuspiirkonna pinnaveega varustatava osaga ühendamata. Kakumäe tegevuspiirkonna veevarustus toimub põhjavee baasil. Tallinna põhitegevuspiirkonna pinnaveevarustussüsteem on ühendatud Kakumäe võrkude põhjaveevarustusel oleva süsteemiga Printsu teel oleva veemõõdusõlme kaudu. Tavaolukorras on siibrid suletud, kuid hädaolukorras on võimalik juhtida Kakumäele vett Tallinna veevarustussüsteemist. Piirkonnas on kolm ühisveevarustuse puurkaevu (puurkaevu katastri nr 15184, ja 15244). Puurkaev nr on reservis. Vee-ettevõtja peab läbirääkimisi veel kolme puurkaevu, katastrinumbritega 4527, 4528 ja ostmiseks eraomanikelt. Kaevud on vajalikud veevõrgu töökindluse tagamiseks. Haabersti ettevõtlusala piirkond jääb Valser Vara AS tootmismaa-alale. Veega varustatakse kohalikke ettevõtteid. Elanikkonnale vett ei anta. Ühendus pinnaveesüsteemiga puudub. Tähetorni tn Paldiski mnt ettevõtlusala veevarustus toimub kohaliku kaevu baasil, mis kuulub AS-ile Ranna Auto (puurkaevu katastri nr 78). Puudub vee erikasutusluba, kuna veetarve on alla 5 m3/d. Ühendus põhitegevuspiirkonna ühisveevärgiga puudub. Veevarustussüsteemi kitsaskohad Alljärgnevalt on toodud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ette nähtud põhilised arengusuunad, eesmärgid ja prioriteedid Tallinna linna veetootmise ja veevarustuse arendamiseks vastavalt õigusaktidele ja projekteerimisnormidele15. 1) tuleb näha ette veevõrgu laiendamine piirkondadesse, kus seni puudub ühisveevärk. 2) Tallinna linna territooriumil tuleb renoveerida nõuetele mittevastavad, amortiseerunud torustikud. 15 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava , AS Infragate Eesti, 2008

61 61 3) Arendamise kavas on võetud eesmärgiks rekonstrueerida aastaks 2020 torustikud, mille tööiga ületab 60 aastat. Lõplik rekonstrueeritavate torustike maht sõltub Tallinna linna ja AS Tallinna Vesi vaheliste läbirääkimiste käigus. 4) Torustike rekonstrueerimisega vähenevad kaod veevõrgus, eesmärk on vähendada veekadusid alla 15%. Samuti paraneb veelgi tarbijatele juhitava vee kvaliteet ning torustike läbimõõdud on võimalik valida reaalsetest tarbimistest lähtuvalt. 5) Tuleb tagada nõuetekohane tuletõrjeveevarustus vajalik tuletõrjevee vooluhulk ja piisav hüdrantide tihedus vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrustele ja Eesti projekteerimisnormidele. Samuti tuleb leida lahendus katkenud tuletõrjeveevarustusahelate osas, määratleda probleemi ulatus ja töötada välja lahendused. 6) Uuendada ja rekonstrueerida olemasolevat veepuhastustehnoloogiat Tallinna veepuhastusjaamas ning paigaldada veetöötlusseadmed ühisveevarustuse puurkaevpumplatele, kus need seni veel puuduvad. 7) Tuleb teha strateegilised otsused pinna- ja põhjavee kasutuse kohta edasises perspektiivis, arvestades nii veekvaliteeti kui ka veekasutuse võimalusi linna veevarustuseks hädaolukorras. Vaja on võtta meetmed Tallinna põhjaveevarustuse piirkonna säilitamise osas. 8) Tuleb ette näha tegevused Kambriumi-Vendi puurkaevude radionukliidide sisaldusest põhjustatud tervisemõju vähendamiseks nt Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi laialdasema kasutuselevõtu, eri kihtide põhjavee segamise, põhjavee töötlemise või pinnavee kasutamise suurendamise näol. Lõplikud tegevused saab planeerida vastavalt käimasoleva terviseriski hindamise tulemustele. Tuleb teha ka uuringuid, et selgitada välja vee tarbimisomaduste muutused pinna- ja põhjavee segamisel. 9) Rajada ja rekonstrueerida hädaolukorra põhjaveehaarded ja puurkaevpumplad, mis võimaldavad varustada linna, kui Ülemiste järv, tema valgala või selle osa ei ole mingil põhjusel kasutatav. 10) Näha ette põhja- ja pinnaveepiirkondade vahelised veeühendused hädaolukorra veevajaduse katmiseks. 11) Vaja on näha ette autonoomsed liitumispunktid kinnistutele, mis seni saavad vee läbi kõrvalasuvate kinnistute. Seni tuleb korruselamuid läbivad torustikud kuulutada Tallinna ühisveevärgi osaks. Veevõrgu arendamine Vastavalt eelmises punktis (veevarustussüsteemi kitsaskohad) esitatud arengusuundadele nähakse üldplaneeringus ette torustike laiendamine piirkondadesse, kus on olemas hoonestus, ent seni puudub ühisveevärk. Suuremad planeeritavad torustike ehitustööd olemasolevatel hoonestusaladel: torustike ehitus Kakumäe asumis, kogupikkus ligikaudu 6 km; torustike ehitus Vismeistri asumis, kogupikkus ligikaudu 1 km; torustike ehitus Tiskre asumis, kogupikkus ligikaudu 0,6 km; torustike ehitus Veskimetsa asumis, kogupikkus ligikaudu 0,6 km. Vajaliku tuletõrjevee kättesaamiseks ning veevõrgu töökindluse tagamiseks nähakse ette järgmised peatorustiku ringistused: torustiku ringistus Paldiski maanteelt läbi Harku valla Apametsa asumi kuni Rannamõisa teeni; torustiku ringistus piki Rannamõisa teed Printsu teest Haabersti ringini; Tiskre ja Kakumäe veevõrgu ühendus piki Rannamõisa teed Tiskre teelt kuni Rannamõisa teeni; Tiskre veevõrgu ringistus läbi Harku valla Apametsa küla ning ühendamine perspektiivse pinnaveesüsteemi veevõrguga Rannamõisa teel;

62 62 Merirahu asumi veevõrgu ringistus piki Vabaõhumuuseumi teed; Mustjõe asumi torustike ringistus Veskimetsa tänavalt piki Tuuleveski tänavat Tuuliku teeni. Suuremate arengualade veega varustamiseks nähakse ette järgmised uued torustikud: Pikaliiva arengualale vastavalt tänavate plaanile ette nähtud peatorustikud ühendatakse töökindluse tagamiseks perspektiivse Rannamõisa tee peatoruga, Paldiski mnt peatoruga ning olemasoleva torustikuga Keskküla tänaval. Uute peatorustike pikkus kokku on ligikaudu 4 km; Astangu-Mäeküla asumi arengualale nähakse ette peatorustikud vastavalt Astangu ehitusmääruses ette nähtud tänavate skeemile. Piirkonna torustikud ühendatakse töökindluse tagamiseks piki Kadaka teed Mustamäe linnaosa peatorustikuga, piki Paldiski mnt ehitatud Harku valla ühendustorustikuga, Astangu olemasoleva peatorustikuga Astangu tänaval ning perspektiivse Apametsa piirkonna ühendustorustikuga. Uute peatorustike pikkus kokku on ligikaudu 14 km. Vastavalt Tallinna linna veevarustuse hädaolukordade kavale on plaanitud järgmised tööd16: vastavalt Tallinna veevarustuse riskianalüüsi soovitustele on Mustamäe piirkonnas vajalik ehitada välja Astangu veehaare, mille tootlikkus on kuni 4000 m³/ööp; likvideerida puurkaev katastritunnusega Lisaks Astangu perspektiivsele veehaardele on linnaosa võimalik varustada põhjaveega Mustamäe linnaosa Sütiste veehaardest ning perspektiivsest Trummi veehaardest. Trummi ja Astangu veehaarde ehitus on ette nähtud ka Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas, investeeringuprojekt A Nii Pikaliiva, Astangu-Mäeküla kui ka ülejäänud arengualade magistraaltorustikud on näidatud kaardil 11. Kaardil on näidatud arengualasisesed veetorustikud seal, kus asjaomane detailplaneering oli olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb ette näha vastava ala detailplaneeringus. Täpsemad suunised ühisveevärgi arendamiseks on antud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ja koostatavas Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas Kanalisatsioon Olemasolev olukord Põhitegevuspiirkonna kanalisatsiooni eesvooluks on Haabersti liiklusringilt algav kollektor Ø 1000 mm, mis suubub Pelgurannas tunnelkollektorisse nr. 3. Kollektorisse voolab reovesi Nõmme, Mustamäe, Lilleküla ja Õismäe lahkvoolsest kanalisatsioonist ning väljaspool linna piire Sakust, Sauelt ja Harku vallast. Haabersti kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Väike-Õismäe, Astangu ning Harku valla lähiasumite reovesi juhitakse Väike-Õismäe asumis paiknevasse Harku peapumplasse ning pumbatakse peakollektorisse Haabersti ringil. Linnaosas on ka hulgaliselt väiksemaid kanalisatsioonipumplaid. Kakumäe tegevuspiirkonna reovesi pumbatakse Rannamõisa teel Printsu tee ristmiku läheduses paiknevasse pumplasse ning sealt edasi põhitegevuspiirkonna kanalisatsioonisüsteemi Rannamõisa tee ja Keskküla tänava ristmiku läheduses. Samasse pumplasse pumbatakse ka Tiskre asumi reovesi. Haabersti ettevõtlusala piirkonnas osutab kanalisatsiooniteenust AS Valser Vara. Reovesi juhitakse Tallinna põhitegevuspiirkonna (AS Tallinna Vesi) kanalisatsioonisüsteemi Tallinna veevarustuse võimalike hädaolukordade ennetamise kava, AS Infragate Eesti, 2008 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava , AS Infragate Eesti, 2008 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava , AS Infragate Eesti, 2008

63 63 Tähetorni ettevõtlusala piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon. Heitveed kogutakse kogumiskaevudesse ja purgitakse Tallinna kanalisatsioonisüsteemi. Tegevuspiirkonda läbib kanalisatsiooni magistraaltoru Ø 315 mm, millega juhitakse Harku asumi reoveed Tallinna kanalisatsioonisüsteemi. Kanalisatsioonisüsteemi kitsaskohad Alljärgnevalt on toodud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ette nähtud põhilised arengusuunad, eesmärgid ja prioriteedid Tallinna linna kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks vastavalt õigusaktidele ja projekteerimisnormidele19. 1) tuleb näha ette kanalisatsioonitorustiku laiendamine piirkondadesse, kus seni puudub ühiskanalisatsioon. 2) Tallinna linna territooriumil tuleb renoveerida olemasolevad, kuid nõuetele mittevastavad, amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud. Sellega vähendatakse oluliselt infiltratsioonivee koguseid, puhastusseadmetele juhitavat vooluhulka ja keskkonna reostumise ohtu amortiseerunud kanalisatsioonisüsteemidest tingituna. 3) Aastaks 2020 tuleb rekonstrueerida torustikud, mille tööiga ületab 60 aastat. 4) Tõhustada Paljassaare reoveepuhasti tehnoloogiat, sh lämmastikueraldust. 5) Suurendada puhasti võimsust suuremate reoveekoguste vastuvõtmiseks ja karmistuvate keskkonnanõuete täitmiseks. 6) Tõhustada olemasolevate kogumiskaevude toimimise ja kogumiskaevude väljaveo kontrolli. 7) Ühisvoolse sademeveekanalisatsiooni mõju reoveepuhasti tööle on negatiivne. Mida vähem juhitakse sademevett reoveepuhastile, seda paremini töötab puhastusseade. AS Tallinna Vesi reoveepuhasti tööd kontrollitakse pidevalt (siseneva ja väljuva reovee kogused ning keemilised näitajad), et tagada reoveepuhasti tehnoloogiliste protsesside juhtimine. Mõõtmistulemused võimaldavad hinnata ka sademevee mõju puhastusprotsessidele. Kanalisatsiooni arendamine Eelmises punktis (kanalisatsioonisüsteemi kitsaskohad) esitatud arengusuundade alusel nähakse üldplaneeringus ette torustike laiendamine piirkondadesse, kus on olemas hoonestus, ent seni puudub ühiskanalisatsioon. Suuremad planeeritavad torustike ehitustööd olemasolevatel hoonestusaladel: torustike ehitus Kakumäe asumis, kogupikkus ligikaudu 6 km; torustike ehitus Vismeistri asumis, kogupikkus ligikaudu 0,6 km; torustike ehitus Tiskre asumis, kogupikkus ligikaudu 0,6 km; torustike ehitus Veskimetsa asumis, kogupikkus ligikaudu 0,6 km; torustike ehitus Õismäe asumis, Vana-Rannamõisa tee ja Vabaõhumuuseumi tee vahelisel alal, kogupikkus ligikaudu 5,3 km; torustike ja pumpla ehitus Pikaliiva asumis, Sõudebaasi teel. Kokku torustikke ligikaudu 1,3 km. Kanalisatsioonisüsteemi töökindluse tagamiseks nähakse ette mitu uut peatorustikku: Kakumäe tegevuspiirkonna teine liitumispunkt Tallinna põhitegevuspiirkonnaga piki Vabaõhumuuseumi teed kuni Kätki tn pumplani; Rannamõisa tee peatorustik koos Harku valla Apametsa piirkonna perspektiivse ühendusega. Suuremate arengualade reovee ärajuhtimiseks nähakse ette järgmised uued torustikud: Pikaliiva arengualale vastavalt tänavate plaanile ette nähtud kanalisatsioonikollektorid on võimalik ühendada Rannamõisa tee ja Õismäe tee olemasolevate kollektoritega. Pumplate vajadus ja paiknemine on vaja lahendada torustike projekteerimise staadiumis. 19 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava , AS Infragate Eesti, 2008

64 64 Astangu-Mäeküla asumi arengualale nähakse ette peatorustikud vastavalt astangu ehitusmääruses ette nähtud tänavate skeemile. Piirkonna torustikud ühendatakse olemasoleva Paldiski mnt kollektoriga, Astangu tänava kollektoriga ning Kadaka tee kollektoriga Mustamäe linnaosas. Pumplate vajadus ja paiknemine on vajalik lahendada torustike projekteerimise staadiumis. Kõik ehitatavad kanalisatsioonitorustikud on lahkvoolsed. Torustikku ei tohi ühendada restkaeve ega muid kuivendussüsteeme. Varasematel perioodidel ehitatud kanalisatsioonitorustikud on oluliselt üledimensioneeritud, seega ei tekita uute arengualade ühendamine ühiskanalisatsiooni linnaosas reovee ärajuhtimisele probleeme. Üldplaneeringu tehnovõrkude skeemi koostamisel on lähtutud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast , kus olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide läbilaskevõime hindamisel on arvestatud ka perspektiivsete vooluhulkadega Harku valla asumitest20. Nii Pikaliiva, Astangu-Mäeküla kui ka ülejäänud arengualade magistraaltorustikud on näidatud kaardil 12. Üldplaneeringu kaardil on näidatud arengualasisesed reoveetorustikud seal, kus asjaomane detailplaneering oli olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud tehnovõrkudega liitumise punktid. Arengualade kvartalisisesed torustikud tuleb planeerida vastava ala detailplaneeringus. Täpsemad suunised ühisveevärgi arendamiseks on antud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ja koostatavas Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas Sademeveekanalisatsioon Haabersti linnaosa sademeveekanalisatsiooni süsteem jaguneb üheksaks suuremaks lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni valgalaks. Valgalade paiknemine tegevuspiirkonniti on järgmine: 1) Mustoja valgala Tallinna põhitegevuspiirkond; 2) Rocca al Mare valgala Tallinna põhitegevuspiirkond; 3) Tiskre oja valgala osaliselt Kakumäe tegevuspiirkond, osaliselt põhitegevuspiirkond; 4) Kakumäe Sooranna tn valgala Kakumäe tegevuspiirkond; 5) Veskimetsa valgala Tallinna põhitegevuspiirkond; 6) Kakumäe (raba) valgala Kakumäe tegevuspiirkond; 7) Merirahu valgala Kakumäe tegevuspiirkond; 8) Kakumäe põhjapoolseim valgala Kakumäe tegevuspiirkond; 9) Apametsa peakraavi valgala Tallinna põhitegevuspiirkond. Olemasolev olukord Mustoja valgala Valgala pindala on 1128 ha. Enamik valgalast paikneb Kristiine linnaosas, Haabersti linnaosast on valgalas vaid Mustjõe asum ning Mustoja suue Kopli lahte. Rocca al Mare valgala Valgala hõlmab Haabersti linnaosa korruselamute ala, selle pindala on 816 ha. Terviklikult lahkvoolse sademeveetorustikuga valgala kogub veed läänepoolselt Mustamäelt ja VäikeÕismäelt ning osaliselt Rocca al Marest. Mustamäe ja enamik Õismäe sademeveest juhitakse Harku sademeveepumplasse ja sealt edasi Kopli lahte. Torustikud on rajatud pärast eelmise sajandi keskpaika kindla plaani järgi ja nende läbilaskevõime ning seisukord on rahuldav. Kollektoritega juhitakse ära peaaegu kogu valgala sademe- ja liigveed (välja arvatud väike piirkond Külmallika tänava ümbruses ja Rocca al 20 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava , AS Infragate Eesti, 2008

65 65 Mares). Valgalasse kuulub ka Soone oja oma lahtise voolusängiga. Harku sademeveepumpla seisukord on hea. Häireid põhjustavad vaid kummikiilsiibrid sademeveepumpla survetorustikul. Tiskre oja valgala Valgala pindala on 400 ha. Põhilised sademe- ja kuivendusveed juhitakse Tiskre ojja peakraavidega. Valgala arendajad asendavad olemasolevad kraavid sademe- ja kuivendusvee torustikega. Sademevee ärajuhtimise seisukohalt on oluline suurendada oja läbilaskevõimet. Samas on Tiskre oja ja selle lähiümbrus meretõusudest tingituna uputusohtlik ala. Pikaliiva piirkonda on kinnisvaraarenduse käigus osaliselt rajatud sademe- ja drenaaživeetorustik, millega juhitakse ära nii tänavatele kogunenud vesi kui ka kruntide liigvesi. Kakumäe Sooranna tn valgala Valgala pindala on 120 ha. Sademevesi juhitakse ära olemasolevate kraavide kaudu. Valdavalt on välja ehitatud ka torustikud sademevee ärajuhtimiseks. Veskimetsa valgala Valgala pindala on 50 ha. Sademevesi kogutakse kraavidega ja juhitakse läbi Paldiski mnt aluse truubi Kopli lahte. Kakumäe (raba) valgala Valgala pindala on 47 ha. Liigvesi juhitakse ära kraavidega, mis on halvas seisukorras ja vajavad hooldust. Merirahu valgala Valgala pindala 43 ha. Merirahu elamurajoonile ehitatud torustik. Sademeveed suunatakse ühtse väljalasu kaudu Kopli lahte. Kakumäe põhjapoolseim valgala Valgala pindala 15 ha. Sademevesi juhitakse ära olemasolevate kraavide kaudu. Apametsa peakraavi valgala Peakraavi juhitakse Tiskre asumi ning Harku valla Apametsa küla sademeveed. Valgala torustikud on osaliselt välja ehitatud. Sademe- ja kuivendusveed juhitakse ära põhiliselt kraavidega. Uute elamute kaitseks on rajatud ka kuivendustorustikke. Valgala vajab kaitset merevee tõusu korral. Koos Harku vallaga lahendada kraavi hooldamise küsimused. Sademeveekanalisatsiooni kitsaskohad Alljärgnevalt on toodud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ette nähtud põhilised arengusuunad, eesmärgid ja prioriteedid Tallinna linna kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks vastavalt õigusaktidele ja projekteerimisnormidele21. 1) Paralleelselt vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamisega tuleb näha ette ka lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine. 2) Ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemidega valgalade järkjärguline muutmine lahkvoolseks, et vähendada reoveepuhastile suunatavaid sademeveekoguseid. Linna kanalisatsioonisüsteemi arengu ühe olulise näitajana võiks kasutusele võtta lahkvoolse ja ühisvoolse kanalisatsiooni pikkuste (pindalade või muu sarnase) suhte. Mida suuremaks suhtarv muutub, seda tänapäevasem ja ökonoomsem on kanalisatsioonisüsteem. 3) Valgalapõhiste sademeveemudelite väljatöötamine, mis võimaldaks arvutada valgalas planeeritavate rajatiste mõju olemasolevale süsteemile ja määrata lubatav kõvapindade suurus, et olemasolevat süsteemi ei oleks vaja rekonstrueerida. Mudel tuleb koostada kogu Tallinna linna sademeveesüsteemile. 4) Sademe- ja pinnasevee puhtuse tagamiseks on vaja võtta meetmeid, nagu tänavate regulaarne kuivpuhastus, loodussäästlike lumetõrjevahendite kasutamine, uute 21 Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava , AS Infragate Eesti, 2008

66 66 sademeveesüsteemide rajamisel nüüdisaegsete lahenduste (kohalik immutus jne) juurutamine, sademeveesüsteemidega ühendatud illegaalsete reoveetorustike avastamine, olemasolevate reoveekogumiskaevude toimimise kontroll. Sellega tagatakse põhjavee, pinnaveekogude ja mereranna loodusliku seisundi säilimine ning vähendatakse oluliselt kulutusi sademe- ja pinnasevee puhastamisele. 5) Enne sademe- ja pinnasevee ärajuhtimissüsteemide projekteerimist ja ehitamist tuleb koostada kohalikest looduslikest tingimustest lähtuvad põhimõttelised lahendused, et minimeerida sademevee käitlemise kulusid, tagades liigniiskuse ärajuhtimise elurajoonidest ja keskkonnakaitsenõuete täitmise. 6) Tuleb kasutada lahendusi sademevee vooluhulkade piiramiseks (reguleerivad mahutid, immutamine) 7) Tallinna Linnavalitsuse ja vee-ettevõtjate koostöös tuleb välja töötada sademeveesüsteemide, sh kraavide ja ojade hooldamise teenuse osutamise lähtealused. 8) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tunnusega sademeveekraavide hooldusega peavad tegelema asjaomase piirkonna vee-ettevõtjad. Lisaks eespool loetletud probleemidele on Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ning Harju alamvesikonna veemajanduskavas välja toodud järgmised probleemid ja vajalikud arengusuunad22: 1) Haabersti linnaosas on olulise üleujutusohuga alad Harku järve ümbrus, Tiskre oja suudmeala ja Mustoja suudmeala; 2) võrreldes Mustoja kui loodusliku jõe veekvaliteedi näitajaid nõuetega, mis on kehtestatud keskkonnaministri 22. juuni a määrusega nr 33 Veekogude kvaliteediklasside määramine, võib Mustoja arvata V klassi (tugevalt reostunud jõed) kuuluvaks; 3) lisaks Mustoja veekvaliteediprobleemidele on jõe voolusäng täis settinud, mis tõstab jõe sängis veepinna taset ja põhjustab Mustoja ümbruse liigniiskust. Valingvihmad põhjustavad Mustoja valgalal (Veskimetsas) perioodiliselt ulatuslikke üleujutusi; 4) peaaegu kõigi näitajate osas kuulub Harku järv reostunud veega järvede hulka. Järv on rikastunud toitainetega, mis soodustavad mikrovetikate massilist vohamist. Põhjuseks on Harku järve suubuvate ojade ja suuremate kraavide tugevasti reostunud vesi. Tallinna Keskkonnaameti hinnangul tuleb 85% järve reostuskoormusest Harku vallast; 5) Astangu piirkonna maa sihtotstarbe muutmisega tuleb võimalikult hästi kasutada pindadelt tulevat vett Harku järve suunamiseks lahtiste veejuhtmete kaudu, kuna neis toimib vee isepuhastumine oluliselt paremini kui torustikes; 6) liigniiskus Veskimetsa elamupiirkonna Mustojaga piirneval alal on põhjustatud Mustoja voolusängi ja sellel paiknevate truupide vähesest läbilaskevõimest ning meretõusude mõjust. Enne nimetatud põhjuste kõrvaldamist ei ole võimalik olukorda normaliseerida. Ühtlasi on seni pärsitud sademe- ja reoveekanalisatsiooni rajamine piirkonda. Liigniiskuse probleemi lahendamine nõuab Mustoja läbilaskevõime suurendamist ja mere mõju kõrvaldamiseks uute rajatiste, nagu kaldakindlustuse, mereväljalasu, pumbajaama ja hüdrosõlme rajamist koos kaldaala täitmisega. Sademeveekanalisatsiooni arendamine Vastavalt eelmises punktis (sademeveekanalisatsiooni kitsaskohad) esitatud arengusuundadele nähakse üldplaneeringus ette torustike laiendamine piirkondadesse, kus on olemas hoonestus, ning vastavalt Tallinna linna sademevee ärajuhtimise tegevuskavale 23 on ette nähtud lahkvoolne sademeveekanalisatsioon. Suuremad planeeritavad torustike ehitustööd olemasolevatel hoonestusaladel: Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonna veemajanduskava, Harjumaa Keskkonnateenistus, 2007 Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava, Sweco Eesti 06002, 2006

67 67 1) Kakumäe põhjapoolseim valgala nähakse ette ligikaudu 6,6 km lahkvoolse kanalisatsioonitorustiku ehitus; 2) Kakumäe tegevuspiirkonda planeeritud sademeveetorustike pikkus on 3,8 km. Kakumäe olemasolevate ja rajatavate elurajoonide liigveed võiks juhtida lühimat teed pidi loodusesse, järgides olemasolevat kuivendusvõrku. Piirkonna liigvee ärajuhtimiseks on koostatud hulk uuringuid, mille alusel tuleb välja arendada lõplik sademeveesüsteem. Arvestades asjaoluga, et valgala on hoonestatud väikeelamutega ning suurem osa sademeveest juhitakse ära kraavidega, ei ole sademeveepuhastit vaja rajada; 3) Kakumäe raba valgala torustike ehitus Tanuma tn ja Vabaõhumuuseumi tee vahelisele alale, ligikaudne pikkus 2,5 km; 4) torustike ehitus sademevee ärajuhtimiseks Rannamõisa teelt, ligikaudne pikkus 2,8 km. Suuremate arengualade sademevee ärajuhtimiseks nähakse ette järgmised uued torustikud: 1) Pikaliiva arengualale on vastavalt tänavate plaanile ette nähtud sademeveekanalisatsiooni kollektorid. Rajatav sademe- ja drenaaživeetorustik peab lisaks tänavatelt ja teistelt kõvakattega pindadelt kogutava sademevee ärajuhtimisele juhtima ära ka kinnistute liigvee. Seejuures tuleb pöörata peamine tähelepanu just kuivendusvee ärajuhtimisele. Kuivendusvee eesvooludeks võiks olla Harku järv ja sademevee eesvooluks Paldiski mnt asuv isevoolne sademeveekollektor. Kokku on ette nähtud ehitada ligikaudu 3,5 km torustikku ning sademevee settetiik Harku järve juhitavale sademeveele; 2) Astangu-Mäeküla asumi arengualale nähakse ette peatorustikud vastavalt Astangu ehitusmääruses ette nähtud tänavate plaanile. Piirkonnas arendatakse välja kraavide ja torustike süsteem vastavalt Astangu piirkonna pinnase- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeemile24. Kokku on ette nähtud ehitada ligikaudu 15 km torustikku, sh Paldiski maantee sademevee ärajuhtimise torustikud. Lisaks sellele tuleb ehitada või rekonstrueerida ligikaudu 7 km kraave. Sademevee eesvooluks on Harku järv. Põhikraavidest tulev liigvesi läbib enne Harku järve jõudmist loduala, mille pindala on 2,2 ha, mis moodustab valgala pindalast 0,45%. Loduala moodustumiseks tuleb järve kaldale rajada kuni ühe meetri kõrgune pinnasest tõkketamm, mille kirdenurka rajatakse kivipuistest ülevoolupais. Paisu juurde tuleb rajada tühjenduslask, mille abil on võimalik lodult veetaset alandada ning seal hooldustöid läbi viia. Piirkonnast tulev liigvesi suunatakse lodule edelanurgast, sellega püütakse vältida seisva vee tsoonide teket lodul. Vältimaks veejuhtmetes väiksema languga aladel sette ladestumist, tuleb Järveotsa ojale rajada settebassein mõõtmetega 60 x 15 meetrit. Tuleb suurendada valgala Mustamäe astangu all olevate allikaliste aladega, seda vett kogub ja kasutab Nõmme Spordikeskuse ujula. Ujulast läbi voolav vesi juhitakse praegu kanalisatsiooni, kuid on võimalik suunata see kraavi ja sealt Järveotsa oja kaudu Harku järve. Kraavile on ette nähtud settebassein. Ainus viis Harku järve veekvaliteeti parandada on juhtida kraavide kaudu järve puhtamat sademevett ning puhastada olemasolevatest sademeveesüsteemidest järve juhitav sademevesi juba valgalal. Üks võimalus juhtida järve puhtamat sademevett on Järveotsa oja (valgalaga 4,91 km2) vee juhtimine Harku järve. See aga eeldaks Järveotsa oja valgalal olevatele ja sinna rajatavatele veejuhtmetele rangete kriteeriumite kehtestamist. Need kriteeriumid on toodud Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töös Astangu piirkonna pinna- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem 25. Tallinna Keskkonnaameti hinnangul tuleb 85% järve reostuskoormusest Harku vallast. Harku valla üldplaneeringusse on Tallinna Keskkonnaameti ettepanekul lisatud nõue puhastada Harku valla sademeveed enne nende juhtimist Harku järve Astangu piirkonna pinnase- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem, Maa ja Vesi AS, 2004 Astangu piirkonna pinnase- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem, Maa ja Vesi AS, 2004

68 68 Vastavalt eelmises punktis (sademeveekanalisatsiooni kitsaskohad) esitatud arengusuundadele nähakse üldplaneeringus ette Mustoja suudmeala rekonstrueerimine: 1) kuigi Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas investeeringuprojekt E17 Sademeveepuhastite rajamine puhastite rajamiseks otseseid juhiseid ei anna Sademeveepuhastite rajamise vajadus täpsustatakse peale Keskkonnaministeeriumi poolt sademevee kontrollnõuete väljatöötamist, mis on ühtlasi aluseks sademeveepuhastitele esitatavate puhastusefektide määramisel ja millest lähtuvalt saab alustada projekteerimist, nähakse üldplaneeringus ette vajalik maa-ala sademeveepuhasti/settebasseini planeerimiseks26. Settebasseini täpne paiknemine selgitatakse projekteerimise staadiumis; 2) Tallinna linna sademevee ärajuhtimise tegevuskavas on ette nähtud mitme ühisvoolse valgala ehitamine lahkvoolseks27. Selle valdkonna põhiprojektiks on Seevaldi kollektori valgala ja Pelguranna valgalade lahkvoolseks muutmine ja sademevee juhtimine otse Kopli lahte. Selleks on kaks võimalust. Seoses Stroomi supelranna pikendamisega Mustoja suunas tuleb sademevee merre juhtimiseks rajada pumbajaam ja merelask pikkusega vähemalt 500 m, et täita Vabariigi Valitsuse 31. juuli a määrusega nr 269 kehtestatud sademevee veekogusse juhtimise nõudeid. Alternatiivina tuleb analüüsida ka võimalust juhtida Seevaldi kollektori sademevesi torustikuga planeeritava pumbajaama juurest Mustoja suudmeni või Mustoja settebasseini ja sealt koos Mustoja sademeveega merre. Liigniiskete alade üleujutuse probleemi lahendamiseks nähakse üldplaneeringus ette järgmised rajatised koos vajalike maa-aladega: 1) maa-ala perspektiivse Mustoja ja Veskimetsa sademeveekraavi hüdrosõlme ehitamiseks, mis takistaksid merevee tõusust tingitud üleujutuse jõudmist elamupiirkonnani. Hüdrosõlmede täpne paiknemine määratakse kindlaks projekteerimise staadiumis, üldplaneeringus on ette nähtud maa-ala Paldiski mnt teetammi vahetus läheduses. Asukohad on esitatud kaardil 13; 2) maa-alad perspektiivsete tammide ning ülepumplate ehitamiseks Tiskre oja ja sinna suubuvate peakraavide vahele Kakumäe ja Vismeistri asumites. Asukohad on esitatud kaardil 13. Lahendused sademevee nõuetekohase puhtuse tagamiseks28: 1) Tallinna sademevee puhtuse tagamiseks on kõige sobivamad lokaalsed meetmed reostunud aladelt kogutava sademevee lokaalne puhastus enne sademevee juhtimist sademeveekanalisatsiooni või -kraavi; 2) kinnistutelt ja planeeringualadelt tuleva sademevee vooluhulkade piiramiseks tuleb nõuda kohalikku immutamist või kogumist ja kui vaja, siis ka vooluhulga ühtlustamist; 3) tasandusrajatistena toimivate kraavide süsteemide säilitamine. Kraavide eesmärk on pikendada sademevee kokkuvooluaegasid ja vähendada sellega sademeveekollektorite läbimõõte. Ühtlasi töötavad tasandusrajatised ka settebasseinidena ja ühtlustavad sademevee kontsentratsioone. Säilitatavad kraavid on esitatud kaardil 13; 4) teistest linnaosadest Haabersti sademeveesüsteemi juhitud sademevesi peab olema puhastatud asjaomase linnaosa territooriumil. Nii Pikaliiva, Astangu-Mäeküla kui ka ülejäänud arengualade magistraaltorustikud on näidatud kaardil 13. Üldplaneeringu kaardil on näidatud arengualasisesed reoveetorustikud seal, kus detailplaneering oli olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala Kopli lahe kaldaosa kasutuselevõtt Mustoja äärses piirkonnas, Gotta Port Services OÜ, 2008 Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava, Sweco Eesti 06002, 2006 Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava, Sweco Eesti 06002, 2006

69 69 võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb planeerida ala detailplaneeringus. Täpsemad suunised ühisveevärgi arendamiseks on antud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ja koostatavas Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas Elektrivarustus Olemasolev olukord Haabersti linnaosa varustatakse elektriga järgmistest toitealajaamadest: Kadaka 110/10 kv; Veskimetsa 110/35/10/6 kv. Haabersti linnaosa territooriumil kulgevad kõrgepingeliinidest Eesti-Soome merekaabel, Veskimetsa-Harku/Kadaka kaheahelaline 110 kv õhuliin (L004/L011/L012), VeskimetsaHarku/Kiisa kaheahelaline õhuliin (L002/L001), 110 kv kaheahelaline õhuliin VeskimetsaKopli-Paljassaare-Volta-Veskimetsa (L161, L009, L010, L160) ja Kadaka-Kivimäe 110 kv kaabelliinid (L8012 ja L004K). Haabersti linnaosa keskpinge jaotusvõrk töötab pingel 6 0 kv ja on valdavalt välja ehitatud kaabelliinidena, kuid väikese osa sellest moodustavad ka õhuliinid. Olemasolevate trafoalajaamade keskpinge toide on lahendatud otsetoitena piirkonna alajaamadest või keskpinge jaotusalajaamade baasil. Madalpinge jaotusvõrk töötab pingel 230/400 V. Piirkonnas tegutseb elektrienergia edasimüüjana OÜ Merirahu Võrgud. Konkreetse krundi või ala elektrienergiaga varustamiseks tuleb taotleda tehnilisi tingimusi võrguvaldajailt. Elektrivarustuse arendamine Vastavalt 110 kv elektrivõrgu arengukavale on planeeritud järgmised perspektiivsed 110 kv alajaamad ja kaabelliinid: Tiskre 110/10 kv alajaam; Tiskre-Tabasalu ja Tiskre-Veskimetsa 110 kv kaabelliinid; Kadaka 110/10 kv alajaama kaabelliinid. Haabersti linnaosas on planeeritud vastavalt OÜ Jaotusvõrk andmetele keskpingetrasse ja alajaamasid, lisaks on arvestatud suuremate detailplaneeringutega plaanidel märgitud perspektiivsetel arengualadel. Põhilised planeeritavad keskpinge trassikoridorid vastavalt OÜ Jaotusvõrk tingimustele on: Kadaka 110/10 kv alajaam (Kadaka tee 88b) piki Astangu tn kuni maa-alani Paldiski mnt Sõudebaasi tee ristmiku piirkonnas; Kadaka 110/10 kv alajaam piki Järveotsa teed, Paldiski mnt kuni maa-alani Paldiski mnt Sõudebaasi tee ristmiku piirkonnas; Kadaka 110/10 kv alajaam Kadaka tee ja Tähetorni tänava suunal; Paldiski mnt Sõudebaasi tee ristmikult piki Paldiski mnt kuni maa-alani Ehitajate tee Õismäe tee Paldiski mnt ristmiku piirkonnas; Veskimetsa 110/35/10/6 kv alajaam (Kadaka tee 42e) alajaam 542 (Rannamõisa tee 4); Tiskre 10 kv jaotusalajaam (Rannamõisa tee Vana Rannamõisa tee ristmik) alajaam 288 (Suurevälja tee / Loomuse tee) kahel trassil; alajaam 288 Kakumäe sadam; alajaam 4438 (Kammelja 2e) alajaam 5210 (Havi 7a); alajaam 5423 (Vabaõhumuuseumi tee 22d) alajaam 5060 (Vabaõhumuuseumi tee 26); Tiskre 10 kv jaotusalajaam alajaam 542 läbi arengualade kolmele kaabelliinile.

70 70 Vastavalt Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk lähteülesandele on planeeritud uutele 6 kv jaotusalajaamadele ligikaudsed asukohad Lääne-Tallinna Keskhaigla territooriumile Paldiski mnt ääres, Hipodroomi territooriumile Paldiski mnt ääres ja Järve tn 4, 6 ja 8 territooriumile. Uutele 10 kv jaotusalajaamadele on planeeritud asukohad Paldiski mnt Sõudebaasi tee ristmiku piirkonda. Planeeritud alajaamade täpsed asukohad ja kinnistud määratakse edasiste planeerimisetappide käigus. Planeeritava Tiskre 110/10 kv alajaama asukoht on tinglik, täpne asukoht ja kinnistu määratakse edasiste planeerimisetappide käigus. Paldiski mnt äärse kaablikoridori planeerimisel on aluseks võetud AS K-Projekt koostatud Paldiski mnt rekonstrueerimise projekt, töö nr 02201GE. Uute kõrge- ja madalpingealajaamade asukohtade planeerimisel arvestatakse suuremaid tarbijaid ja koormuskeskuste asukohti. Kaabelliinide planeerimisel arvestatakse ühe meetri laiuse kaitsevööndiga. Alajaamade kaitsevööndi laius on 2 m. Perspektiivis tuleb olemasolevad 110 kv õhuliinide ümber tõsta kaabelliinideks. Arengualade magistraalkaablid on näidatud kaardil 14. Üldplaneeringu kaardil on näidatud arengualasisesed kaablid seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed kaablid tuleb planeerida ala detailplaneeringus Gaasivarustus Olemasolev olukord Haabersti linnaosas on viis gaasivarustuspiirkonda. Igas piirkonnas on oma gaasiteenuse pakkuja. ASi Eesti Gaas tegevuspiirkond Välja on ehitatud 4 bar rõhuga B-kategooria magistraaltorustik kahe ühenduspunktiga Mustamäe linnaosast ja ühe ühendusega Kristiine linnaosast. A-kategooria torustikke linnaosas ei ole. Kõik teised maagaasiteenuse pakkujad saavad gaasi läbi ASi Eesti Gaas B-kategooria torustike. Tehnovõrkude Ehituse OÜ tegevuspiirkond Piirkond hõlmab Kakumäe poolsaare Tiskre oja ja Kopli lahe vahelise ala Kakumäe, Vismeistri ning osaliselt ka Pikaliiva ja Õismäe asumi. Ühendussõlm ASi Eesti Gaas B-kategooria torustikuga paikneb Rannamõisa tee ja Printsu tee ristmiku läheduses. Piki Kakumäe asumit on välja ehitatud B-kategooria torustikud. A-kategooria torustikud on ühendatud B-kategooria torustikega läbi gaasireguleerjaamade. Gaasienergia AS tegevuspiirkond Piirkond hõlmab Haabersti linnaosa Tiskre asumi. Ühendussõlm ASi Eesti Gaas B-kategooria torustikuga paikneb Rannamõisa teel Tiskre peakraavi lähedal. Taludevahe tänavale on välja ehitatud B-kategooria torustik. A-kategooria torustikud on ühendatud B-kategooria torustikega läbi gaasireguleerjaamade. Energate OÜ tegevuspiirkond Piirkond hõlmab Haabersti linnaosa Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumi. Valmis on ehitatud torustikud Pikaliiva asumis lõuna pool Rannamõisa teed rajatud hoonestusele. Ühendussõlm ASi Eesti Gaas B-kategooria torustikuga paikneb Rannamõisa tee ja Pikaliiva tänava ristmiku lähedal. Samas paikneb ka gaasireguleerjaam. Asumis on välja ehitatud A-kategooria torustikud. Esmar Ehitus ASi tegevuspiirkond Piirkond paikneb Mustjõe asumis. Torustikud on välja ehitatud osale tänavatele väikeelamute piirkonnas. Piirkonda on ehitatud nii A- kui ka B-kategooria torusid. Gaasimõõtejaam ja

71 71 -reguleerjaam paiknevad Laki tänaval. Gaasivarustuse arendamine Haabersti linnaosas on perspektiivis ette nähtud mitu olulist arendustööd. Olemasolevate, Tallinna kaugküttepiirkonnast välja jäävate elamupiirkondade gaasiga varustamiseks on ette nähtud ehitada uued torustikud järgmiselt: Kakumäe asumi A-kategooria torustike ehitamine seni gaasiga varustamata piirkondadesse; Tiskre asumi A-kategooria torustike ehitamine seni gaasiga varustamata piirkondadesse; Õismäe asumi B- kategooria torustike ehitamine seni gaasiga varustamata piirkondadesse; torustike ehitamine Mustjõe asumi seni gaasiga varustamata tänavatele (ASi Esmar Ehitus piirkond). Rõika, Köömne ja Mureli tänava varustamiseks ehitatakse B-kategooria torustik Piibelehe tänavalt ning paigaldatakse reguleerjaam Köömne tänavale. Gaasivarustussüsteemi töökindluse parandamiseks nähakse ette järgmised uued gaasitorustikud: B-kategooria torustike ringistus Paldiski mnt ja Järvekalda tee ristmiku lähedusest läbi Harku valla Rannamõisa tee olemasoleva torustikuni. Planeeritav toru parandaks Tiskre, Kakumäe ja Pikaliiva piirkonna gaasivarustuse töökindlust; B-kategooria magistraali ringistus piki Ehitajate teed kuni Paldiski maanteeni; Tiskre asumi B-kategooria perspektiivse gaasitorustiku ehitus piki Rannamõisa teed Kakumäele, Pikaliiva tänavani, ühenduse ehitus Kakumäe gaasivõrguga Räime tänaval ning uue torustiku ehitus piki Rannamõisa teed ASi Eesti Gaas olemasoleva B-kategooria toruni Printsu tee lähedal; B-kategooria torustiku ringistuse väljaehitamine Kadaka tee magistraalist kuni Haabersti ringini. Suuremate arengualade gaasiga varustamiseks nähakse ette järgmised uued torustikud: Pikaliiva arengualale vastavalt tänavate plaanile ette nähtud B-kategooria torustikud on võimalik ühendada Rannamõisa tee olemasoleva magistraalse gaasitorustikuga; Astangu-Mäeküla asumi arengualale nähakse ette B-kategooria magistraaltorustikud vastavalt Astangu ehitusmääruses ette nähtud tänavate plaanile. Piirkonna torustikud ühendatakse olemasoleva torustikuga Järvekalda tee ja Paldiski mnt ristumise lähedal ning piki Kadaka teed Kadaka tee B-kategooria magistraaltorustikuga. Paralleelselt Paldiski maanteega ehitatakse välja B-kategooria torustik Harku valla Tallinna linna lähedaste asumite gaasiga varustamiseks. Arengualade magistraaltorustikud on näidatud üldplaneeringu kaardil 15. Kaardil on näidatud arengualasisesed gaasitorustikud seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb planeerida ala detailplaneeringus Tänavavalgustus aastal Tallinna Linnavolikogu vastu võetud tänavavalgustuse arengukava Tallinna linna välisvalgustuse suunad aastateks põhineb neljal aspektil: praeguseks amortiseerunud seadmete asendamine; vaadeldaval perioodil amortiseeruvate seadmete asendamine; tänavavalgustuse rajamine seni valgustamata tänavatele ja aladele; valgustuse parandamine, et paraneks elanikkonna turvalisus ja heaolu, sõidukite liiklusohutus, turistide rahulolu pimedal ajal jms. Koos uue tänava valmimisega ehitatakse ka tänavavalgustus. Samas on ette nähtud seni valgustamata tänavate, parkide ja väljakute valgustamine aasta andmete järgi oli Haabersti linnaosas valgustamata tänavalõike kogupikkuses 1,7 km.

72 72 See number ei sisalda eravalduses teid ja tänavaid, mille valgustamine on takerdunud kinnisvaraarendajate probleemidesse. Paljasjuhtme õhuliinid on ette nähtud asendada rippkeerdkaabliga või maakaablivõrguga. Raudbetoonpostid on kavas asendada metallpostidega. Õhuliinid on ette nähtud asendada maakaablivõrguga ning raudbetoonpostid metallpostidega. Erandjuhtudel on lubatud kasutada ka rippkeerdkaablit puitpostidel. Arengualade magistraalkaablid on näidatud kaardil 16. Üldplaneeringu kaardil on näidatud arengualasisesed kaablid seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed kaablid tuleb planeerida ala detailplaneeringus Soojusvarustus Olemasolev olukord Haabersti linnaosas hõlmab Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kehtestatud Tallinna kaugküttepiirkond Väike-Õismäe asumit, vähesel määral ka Veskimetsa, Astangu ja Mustjõe asumit. Eraldi piirkonnana on määratletud Merirahu elurajoon. Soojusenergia allikaks on Mustamäe linnaosas paiknev Mustamäe katlamaja, mis töötab maagaasil. Ühendus Väike-Õismäe asumiga on kahe magistraalse soojatorustiku kaudu. Soojusvarustuse arendamine Perspektiivis on planeeritud korruselamud rajada Pikaliiva asumisse, Mäeküla-Astangu piirkonda ning Mustjõe asumisse. Otstarbekas oleks kaugküttepiirkonda laiendada ka nimetatud piirkondadesse. AS Tallinna Küte analüüsis suuremate arengualade võimalikke ühenduspunkte planeeringualadega. Analüüsi tulemus on esitatud alljärgnevas tabelis ning kaardil 17.

73 73 Tabel 5. Soojusvarustuse Detailplaneering Võimalik liitumispunkt (arenguala) kaugküttetorustikuga DP DP DP DP DP DP DP DP DP DP DP DP DP DP DP DP DP DP M11K MÕ10-6 MÕ10-3_MÕ MO15-12_MO15-14 MO15-12_MO15-14 MO10A-7-2A_MÕ10A7-4A MO3-4_MO3-5 MO3-4_MO3-5 MÕ14K MÕ14K MÕ14K MÕ14K MÕ14K MÕ14K M11K M11K M11K M11K Rannamõisa DP DP DP DP DP DP DP DP DP DP DP DP DP M11K M11K M11K MÕ14K MO3-5 MO3-5 MO3-5 MO3-5 MO3-5 MO3-5 MO3-5 MO3-5 MO3-5 MO3-5 perspektiivsed liitumispunktid arengualadega Kommentaar Kas arenguala kuulub Tallinna kaugküttepiirkonda? TT29 jah TT jah TT jah eitav vastus ei teh. võimalik ei TT ei kw/m MW teh. võimalik teh. võimalik teh. võimalik teh. võimalik teh. võimalik teh. võimalik teh. võimalik teh. võimalik ebareaalne ebareaalne ebareaalne ebareaalne ei ei ei ei ei ei ei ei ei ei ei ei ebareaalne eitav vastus ebareaalne eitav vastus eitav vastus teh. võimalik teh. võimalik teh. võimalik teh. võimalik teh. võimalik teh. võimalik teh. võimalik teh. võimalik teh. võimalik ei ei ei ei ei ei ei ei ei ei ei ei ei Ei 10,9 22,5 16,0 69,3 3,25 2,3 1,3 20,8 36,0 3,9 30,0 3,6 1,750 8,17 3,9 9,8 4,9 9,8 0,49 2,5 0, ,27 1,32 0,47 1,5 3,9 20,8 1 1,95 6,12 3,9 10,4 1 4,9 1,6 3,25 7,8 41,6 Arengualade magistraaltorustikud on näidatud üldplaneeringu kaardil 17. Kaardil on näidatud arengualasisesed kaugküttetorustikud seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega, sh Tabelis 5 esitatud liitumispunkti numbrid. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb planeerida ala detailplaneeringus. Kaugküttevõrkude paigalduskaugus olemasolevatest ja planeeritud hoonetest, puudest, tehnovõrkudest ning teistest rajatistest näha ette vastavalt standardile EVS 843:2003 Linnatänavad ja Vabariigi Valitsuse 2. juuli a määrusele nr 213 Surveseadme kaitsevööndi ulatus. 29 Tehnilised tingimused liitumiseks väljastatud

74 Sidevarustus Haabersti linnaosa territoorium on Elion Ettevõtted ASi telefonijaamade võimsustega rahuldavalt kaetud ning telefonijaamad on digitaliseeritud. Telefoniseerimise probleem on rahuldatud, samuti on andmesideühenduste tehnilised võimalused head. Kuna linnaosa sidevõrk on rekonstrueeritud, ei ole Elion Ettevõtted ASil lähiajal plaanis mahukamaid investeeringuid. Kaabeltelevisioonivõrk on rajatud korruselamute piirkonda ning ka selle kaudu pakutakse andmesideteenust. Linnaosas on leviala kõigil mobiilsideoperaatoritel ning tugijaamade võrgustik on välja ehitatud. Käesolevas töös on perspektiivsed sidevõrgud kaardile kantud algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute järgi. Piirkonnas paikneb vähesel määral ka teistele sideteenusepakkujatele kuuluvaid sidekanalisatsiooni lõike. Haabersti linnaosa territooriumil kulgevad Linxtelecom Estonia OÜ ja Elisa Eesti AS kiudoptilised kaablid. Teenuse äriline iseloom ja sidetehnoloogia kiire areng ei võimalda sidevarustuse arengut pikaks ajaks ennustada, kuid hea varustatus sideteenustega on jätkuvalt Haabersti linnaosa elu- ja ettevõtluskeskkonna üks tugevusi ja arengueeldusi. Arengualade magistraalkaablid on näidatud kaardil 18. Üldplaneeringu kaardil on näidatud arengualasisesed kaablid seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed kaablid tuleb planeerida ala detailplaneeringus Jäätmekäitlus Tallinna Linnavolikogu 8. veebruari 2007 otsusega nr 31 on vastu võetud Tallinna jäätmekava aastateks Jäätmekava ülesanne on jäätmehoolduse kavandamine, jäätmehoolduse eesmärkide püstitamine ning tegevussuundade seadmine. Lisaks jäätmekavale on Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskiri, mille eesmärk on säilitada Tallinnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Tallinna jäätmehoolduseeskirja 7 järgi tuleb elamumaa sihtotstarbega kinnistutel taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse paberit ja pappi juhul, kui kinnistul on vähemalt viis korterit, ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid juhul, kui kinnistul on vähemalt kümme korterit. Üldplaneeringu üldistusaste ei võimalda üksikasjalikumalt käsitleda jäätmemahutite ja -hoonete asukohti mikrorajoonides ja asumites. Jäätmehoonete paigutamise vajadus tuleb selgitada välja Tallinna Keskkonnaameti, linnaosa valitsuse, korteriühistute ja jäätmekäitlusettevõtete koostöös vastavalt Tallinna jäätmekavale ja jäätmehoolduseeskirjale. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut linnaosa valitsuse loal ja tingimustel. Järgnevalt on toodud võimalikud märkused ja soovitused jäätmehoonete paigaldamiseks: jäätmehoone peab asuma vähemalt 8 m kaugusel rõdudest ja akendest; jäätmehoone võib asuda ka elumaja taga; jäätmehoone peab asuma elanike käigutee ääres; jäätmehoone asukoht on soovitatav valida selline, mis võimaldab jäätmeveokil selle juurde pääseda ilma tagurdamiseta; jäätmehooneesist ruumi sõiduteel ei tohi sulgeda parkivate autodega; jäätmehoone peab paiknema võimalikult kaugel laste mänguväljakutest; arvestades elamutevahelise ruumi avalikku kasutamist, ei tohi jäätmemahutid ja -hooned sulgeda kergliiklusteid, tõkestada nendel liikumist ega paikneda olulistel vaatesuundadel.

75 75 Eri elamupiirkondades võib tekkiv jäätmekogus suuresti erineda. Näiteks korterelamute jäätmeid iseloomustab suurem kompostitava materjali sisaldus. Uuselamupiirkondades on tekkiv jäätmete kogus üldjuhul suurem kui mujal, sest sealsetel elanikel on suurem sissetulek ning teistsugused tarbimisharjumused. Jäätmekoguste vähendamise esmaseid võtteid on toodete pikaealisuse tagamine ja jäätmete korduv- ja taaskasutus. Olmest tekkiv jäätmekogus on proportsioonis elatustaseme kasvuga ja on vähetõenäoline, et jäätmete kogus edaspidi väheneks. Pigem on lähiaastatel oodata jäätmekoguste kasvu. Eesti keskkonnastrateegias on esitatud jäätmekäitluse korrastamise praktiliste lahenduste pingerida. Selle järgi on prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamise viisid järgmised: jäätmetekke vältimine; tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; jäätmete taaskasutamise laiendamine: o otseses ringluses (korduvkasutamine), o materjaliringluses, o bioloogilistes protsessides (kompostimine), o energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks); keskkonnanõuetekohase jäätmetöötlus; jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Seetõttu püütakse Tallinna jäätmemajanduse korralduses vähendada prügilasse kõrvaldamisele suunatavaid jäätmekoguseid ning suunata maksimaalselt suur hulk jäätmeid taaskasutusse. Prügilasse ladestatavad jäätmekogused saavad hakata vähenema vaid siis, kui taaskasutusse suudetakse võtta rohkem jäätmeid ning parandada jäätmete sortimise taset. Alates 1. jaanuarist 2008 ei või prügilad sortimata jäätmeid vastu võtta. Jäätmete sortimisena käsitletakse ka jäätmete tekkekohas liigiti kogumist, mis on parim võimalus jäätmete taaskasutamiseks. Maksimaalse jäätmete kohtsorteerimise ning liigiti kogumise on prioriteediks seadnud ka Euroopa Liit, mis on oluline eelkõige säästvast arengust lähtuvalt, suurendades kvaliteetsemat jäätmete taaskasutamist. Üldplaneeringu vastuvõtmise ajal asuvad jäätmeseaduse 19 kohased jäätmekäitluskohad Haabersti linnaosas järgnevatel aadressidel: Haabersti linnaosa pakendikogumiskohad30: Õismäe tee 105 sega- ja paberpakend; Õismäe tee 88a sega- ja paberpakend; Taludevahe/Vahepere (Tiskre) sega- ja paberpakend; Õismäe tee 46 (Kullerkupu kauplus) segapakend; Kakumäe, Landi peatus sega- ja paberpakend; Astangu tänav 42 sega- ja paberpakend; Haabersti K-Rautakesko sega- ja paberpakend; Külma tänav 1 segapakend; Ehitajate tee 107, Nurmenuku segapakend ja paber; Ehitajate tee 127 klaas; Õismäe tee 9 klaas; Õismäe tee 17 klaas; Astangu tänav 52 klaas; Paldiski maantee 107 klaas; Paldiski maantee 155 klaas; Järveotsa tee 1 klaas; Järveotsa tee 35 klaas; 30

76 76 Taludevahe Hansu ristmik klaas; Jõeküla teel Sumba tänav 1 klaas; Silgu Räime ristmik klaas; Kakumäe tee Rannamõisa tee klaas; Pikaliiva Oja tänav 15c klaas; Tanuma tänav 74 klaas. Haabersti linnaosas asuvad ohtlike jäätmete kogumispunktid 31 Õismäe tee 105, Kakumäe tee 1 ja Õismäe tee 155. Patareisid saab ära anda järgmistes kogumiskohtades32: Ehitajate tee 107 (Nurmenuku Rimi); Haabersti tänav 1 (Haabersti HyperRimi); Järveotsa tee 31 (Tallinna Järveotsa Gümnaasium); Kakumäe tee 42 (Kakumäe tee bussipeatus); Paldiski maantee 83 (Tallinna Mustjõe Gümnaasium); Paldiski maantee 102 (Rocca al Mare Kaubanduskeskus); Õismäe tee 28 (Tallinna Õismäe Vene Lütseum); Õismäe tee 46 (Maxima kauplus); Õismäe tee 88 (Maxima kauplus); Õismäe tee 107 (Maxima kauplus); Õismäe tee 107a (Järveotsa Säästumarket); Õismäe tee 130 (Õismäe Humanitaargümnaasium); Õismäe tee 132 (Haabersti Vene Gümnaasium); Vabaõhumuuseumi tee 8 (Rocca al Mare kool). Kasutatud riideid võetakse Haabersti linnaosas vastu33 Õismäe tee 107 (Humana kaupluses). Haabersti linnaosas paiknevad lemmikloomade ekskremendikastid järgmistes asukohtades34: Vabaõhumuuseumi tee ja Mõisa tänava ristmikul kõnnitee kõrval; Õismäe tee ja Õismäe tee 150 kinnistu vahelisel rohealal kõnnitee kõrval; Õismäe tee ja Õismäe tee 138 kinnistu vahelisel rohealal kõnnitee kõrval; Õismäe tee ja Õismäe tee 100 kinnistu vahelisel rohealal kõnnitee kõrval; Õismäe tee ja Õismäe tee 80 kinnistu vahelisel rohealal kõnnitee kõrval; Õismäe tee ja Õismäe tee 38 kinnistu vahelisel rohealal kõnnitee kõrval; Ehitajate tee äärse kõnnitee kõrval kinnistu Ehitajate tee 125 vastas; Järveotsa tee ja Astangu tänava ristmikul kõnnitee kõrval; Järveotsa tee ja kinnistu Järveotsa tee 7 vahelisel rohealal kõnnitee kõrval; Järveotsa tee ja Paldiski maantee ristmikul kõnnitee kõrval. Haabersti linnaosas ei ole jäätmejaama, mis koguks nii taaskasutatavaid kui ka ohtlikke jäätmeid. Jäätmejaamade eesmärk on suurendada jäätmete taaskasutamist nii kodumajapidamistes kui ka väikeettevõtetes. Jäätmejaamas kogutavad jäätmed on järgmised: paberi-, papi-, klaasi-, metalli- ja plastijäätmed; pakendijäätmed (eri materjalist pakendid); ehitus- ja lammutusjäätmed; elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed; vanad rehvid;

77 77 oksad jm pargijäätmed; ohtlikud jäätmed (kodumajapidamistest õlijäätmed, päevavalguslambid, patareid, akud jm); suuremõõtmelised jäätmed, sh vana mööbel. Lähiaastatel on kavandatud rajada jäätmejaam Mustjõe-Veskimetsa ristmiku piirkonda. Uute jaamade valmimiseni avati aasta suvel ajutised jäätmejaamad. Need on paigutatud jäätmekäitleja territooriumile ja töötavad kuni põhijaama valmimiseni. Jäätmejaamade arendamine aitab täita jäätmete liigiti kogumiseks seatud eesmärke ning võimaldab elanikel jäätmeid mugavamalt üle anda. Samas ei lahenda üks kogu linnaosa peale rajatud jäätmejaam prügi sorteerimise ning liigiti kogumise probleeme. Jäätmejaam toimib ilmselt eelkõige suuremõõtmeliste ja harva esinevate jäätmete (nt ehitus- ja lammutusjäätmed, elektroonikaseadmed) kogumiskohana, igapäevaste jäätmete (paber, pakendid jne) eraldi kogumiseks on soovitatav paigaldada asjaomased konteinerid võimalikult tihedalt ja ühtlaselt kogu linnaosa piires. Prügilasse ladestatavate jäätmete hulga vähenemine mõjub positiivselt nii majanduslikus mõttes (eelkõige jäätmekäitluskulude, sh äraveokulude vähenemine) kui ka looduskeskkonnale (jäätmete taaskasutamine vähendab taastumatute ressursside kasutamist). 13. Piirangud maakasutusele Selles peatükis on määratud kaitsealuste objektide asukohad koos nende kaitsevöönditega, perspektiivsete puurkaevude asukohad ning seadustest tulenevad piirangud maakasutusele ja ehitustegevusele Kinnismälestised Vastavalt muinsuskaitseseaduse (RT I 2002, 27, 153) -le 35 võib mälestist ja muinsuskaitsealal paiknevat ehitist konserveerida ja restaureerida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all. Muinsuskaitseameti ning Tallinna Linnavalitsuse loata ( 24) on kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud ka: ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu ja kruntide (kinnistute) piiride muutmine; krundi või kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine; haljastus-, raie- ja kaevetööd, maaharimine ja õue ümberkujundamine; teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine; ehitamine, sealhulgas ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel, ning lammutamine; rekonstrueerimine ja restaureerimine; ehitisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide paigaldamine. Kinnismälestise kaitseks kehtestatakse 50 m laiune kaitsevöönd mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Muinsuskaitseameti loata ( 25) on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mullaja ehitustööd; puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga tehakse Hälli tn 5 hoonete (tegemist on aastal kirjanik August Mälgule kingitud Lagle taluga, kuhu hooviansambliga elamukompleksi projekteeris tuntud arhitekt Erika Nõva) kaitse alla võtmise ettepanek. Kõik Tallinna loomaaia territooriumi vahetut lähiala puudutavad ehitusprojektid ja detailplaneeringud tuleb kooskõlastada Tallinna loomaaiaga ja kultuuriväärtuste ametiga. Loomaaed on üleriigilise tähtsusega erinõuetega kultuuriobjekt ja teadusasutus, mille olemasolu ja vajadustega tuleb ruumilisel planeerimisel arvestada.

78 78 Kultuurimälestised (kinnismälestised) on kaardile (vt kaarti 3) kantud kultuurimälestiste riikliku registri alusel. Tabel 6. Kinnismälestised Mälestise Mälestise nimi registri number Aadress Liik Kaitsevöönd 8721 Peeter Suure merekindluse laskemoonalaod, a. Harju maakond, Tallinna linn, Astangu, Paldiski maantee ja Kadaka tee vahel paeklindis. arhitektuurimälestis 8742 Harju maakond, Tallinna linn, Kakumäe poolsaare idaküljel rannaklindis; Kakumäe tee 250. arhitektuurimälestis Harju maakond, Tallinna linn, Kakumäe poolsaare põhjatipus klindiservas; Kakumäe tee 250 arhitektuurimälestis Harju maakond, Tallinna linn, Kakumäe poolsaare tipus, Kakumäe tee 250 arhitektuurimälestis Harju maakond, Tallinna linn, Kakumäe poolsaare tipus, Kakumäe tee 250. arhitektuurimälestis 2631 Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatarei nr 4 helgiheitja jõujaama varjend, a. Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatarei nr 4 helgiheitja varjend ja positsioon, a. Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatarei nr 4, a. Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatarei nr 4 komandopunkt, a. Kivikirstkalme piir: 50 m klindi ülaservast lõunasse, 10 m kaitsevallist põhja poole, läänepoolseimast tunnelist 50 m läände, idapoolseimast tunnelist 150 m itta. Ühine kaitsevöönd arheoloogiamälestis 2632 Kivikirstkalme 2633 Kivikirstkalme Harju maakond, Tallinna linn, Paldiski maantee. lähedal, aeroloogiajaamast lõunas, Paemurru bussipeatusest 250 m kagus Harju maakond, Tallinna linn, Paldiski maantee lähedal, aeroloogiajaamast lõunas, Paemurru bussipeatusest 250 m kagus Harju maakond, Tallinna linn, Paldiski maantee lähedal, aeroloogiajaamast lõunas, Paemurru bussipeatusest 250 m kagus arheoloogiamälestis arheoloogiamälestis

79 Kivikirstkalme 2635 Kivikirstkalme 2636 Kivikirstkalme 3130 Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathooned, -rajatised, maa-ala ja Liberty suvemõisa hooned, a, saj. Harju maakond, Tallinna linn, Paldiski maantee lähedal, aeroloogiajaamast lõunas, Paemurru bussipeatusest 250 m kagus Harju maakond, Tallinna linn, Paldiski maantee lähedal, aeroloogiajaamast lõunas, Paemurru bussipeatusest 250 m kagus Harju maakond, Tallinna linn, Paldiski maantee lähedal, aeroloogiajaamast lõunas, Paemurru bussipeatusest 250 m kagus Harju maakond, Tallinna linn, Vabaõhumuuseumi tee 12 arheoloogiamälestis arheoloogiamälestis arheoloogiamälestis arhitektuurimälestis Kaitstavad looduse üksikobjektid Vastavalt looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38, 258) on keelatud kaitstava loodusobjekti mis tahes kahjustamine. Tema seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valdaja nõusolekul. Kui kaitse-eeskirjadega ei ole sätestatud teisiti, on kinnisasja omanik kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrastamise eest. Kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Looduse üksikobjekte ümbritsevas kaitsevööndis kehtib looduskaitseseaduse sätestatud kaitsekord. Kaitsevööndi ulatust arvestatakse puude puhul tüve välispinnast ja geoloogiliste objektide puhul selle väliskontuurist. Kaitstavate looduse üksikobjektide valitseja on Tallinna linnas Keskkonnaameti Harju-JärvaRapla regioon. Kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; väljastada metsamajandamiskava; kinnitada metsateatist; kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; anda projekteerimistingimusi;

80 80 anda ehitusluba Geoloogilised mälestised Kaitse alla võtmise aluseks on peamiselt Tallinna Linnavalitsuse 22. mai 1992 määrus nr 102, muu dokumendi korral on see märgitud märkuste lahtrisse. Kaitsevööndi ulatus on kehtestatud keskkonnaministri 22. märtsi 2002 määrusega nr 15 Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus (RTL 2002, 45, 620). Geoloogilised mälestised on kaardile (vt kaarti 3) kantud Keskkonnaregistri alusel. Tabel 7. Geoloogilised mälestised KKR kood Nimetus Asukoht Kaitsevööndi ulatus 10 m KLO Vabaõhumuuseumi kivikülv Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12 KLO Kakumäe paljand Vabaõhumuuseumi tee 10 ja m KLO Vesiveski kivi Vabaõhumuuseumi tee 10 ja m KLO Võrgukuuride kivi Vabaõhumuuseumi tee 10 ja m KLO Kevade kivi 10 m KLO Lesta kivi KLO Lõuka kivi KLO Mustkivi KLO Varjualune kivi Vabaõhumuuseumist loodes Kakumäe poolsaarel Lesta bussipeatuse juures Kakumäe poolsaarel Lõuka tänaval Kakumäe poolsaare tipu lääneküljel Tanuma tänav 93 aias KLO Veskimetsa suured rändrahnud ja kivikülv Paldiski maantee 145 Ehitajate tee m / Märkus Vabaõhumuuseumi territooriumi kirdeosas Kakumäe poolsaare idakaldal vabaõhumuuseumi territooriumil Vabaõhumuuseumi territooriumi keskosas Vabaõhumuuseumi territooriumi põhjaosas Merirahu elamurajoonis 10 m 10 m 10 m 10 m Tanuma tänav aias Loomaaia territooriumil ja sellest idas Pargid ja aiad Parkide kaitse alla võtmise aluseks on Tallinna Linnavalitsuse 28. mai 1993 määrus nr 105. Parkide kaitset ja kasutamist käsitleb Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006 määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RTI, 2006, 12, 89.) Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega (vt kaarti 3). Tabel 8. Aiad KKR kood Nimetus Asukoht Kaitsevööndi ulatus

81 81 KLO Hans Lepa puukool-aed Lillevälja tänava ja Krunt Vabaõhumuuseumi tee vahelisel alal. Kaitsealused liigid Kaitsealuste liikide kaitsmise aluseks on looduskaitseseadus, mis võeti vastu 21. aprillil Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004 määruses nr 195 on esitatud I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu ja keskkonnaministri 19. mai 2004 määruses nr 51 III kaitsekategooria liikide loetelu. Haabersti linnaosa territooriumil elab kaks II kategooria kaitsealust loomaliiki, üks III kategooria kaitsealune liblikaliik, kaks II ja kümme III kategooria kaitsealust linnuliiki, kasvab üks I kategooria kaitsealune seeneliik ning kaks I, kaks II ja kolmteist III kategooria kaitsealust taimeliiki. Loomad: nahkhiirlane (Chiroptera); põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) Linnud: sooräts (Asio flammeus); valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos); suitsupääsuke (Hirundo rustica); punaselg-õgija (Lanius collurio); rukkirääk (Crex crex); väike-kärbsenäpp (Ficedula parva); hiireviu (Buteo buteo); väike-kirjurähn (Dendrocopos minor); musträhn (Dryocopus martius); väänkael (Jynx torquilla); hänilane (Motacilla flava) ; nõmmelõoke (Lullula arborea) Liblikas: vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero); Seen: leht-kobartorik (Grifola frondosa) Taimed: püstkivirik (Saxifraga adscendens); rohe raunjalg (Asplenium viride); pruun raunjalg (Asplenium trichomanes); aasnelk (Dianthus superbus); rootsi kukits (Cornus suecica); nõmmnelk (Dianthus arenarius); aas-karukell (Pulsatilla pratensis); roosa merikann (Armeria maritima); kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata); tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens); hall käpp (Orchis militaris); soo-neiuvaip (Epipactis palustris); kahelehine käokeel (Platanthera bifolia); suur käopõll (Listera ovata); must tuhkpuu (Cotoneaster niger);

82 82 vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) ; metskevadik (Draba nemorosa) Kaitstavate loodusobjektide koondnimekiri (väljavõte keskkonnaregistrist seisuga ) Tabel 9. Kaitstavate loodusobjektide koondtabel KKR kood PLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO Nimetus Astangu looduskaitseala Hans Lepa puukool-aed Kakumäe paljand Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala Vabaõhumuuseumi kivikülv Varjualune kivi Vesiveski kivi Veskimetsa suured rändrahnud ja kivikülv punaselg-õgija sõrmkäpp, vööthuulsuitsupääsuke karukell, aaskarukell, aaskarukell, aaskarukell, aaskarukell, aaskäopõll, suur sooräts käokeel, kahelehine käokeel, kahelehine kobartorik, lehtvalgeselg-kirjurähn rukkirääk kukits, rootsi kukits, rootsi kukits, rootsi nelk, aasnelk, aasnelk, aasaasasilmik, vareskaeratuhkpuu, musttuhkpuu, mustkivirik, püstkevadik, metskevadik, metsraunjalg, roheväike-kärbsenäpp väike-kärbsenäpp käpp, hall nelk, nõmmnelk, nõmmnõmmelõoke nõmmelõoke nõmmelõoke hiireviu väike-kirjurähn Tüüp (ettepanek moodustamiseks) uuendamata eeskirjaga park pinnavorm maastikukaitseala rändrahn ja kivikülv rändrahn ja kivikülv rändrahn ja kivikülv rändrahn ja kivikülv kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht

83 83 KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO KLO väike-kirjurähn väike-kirjurähn väike-kirjurähn musträhn musträhn merikann, roosa merikann, roosa väänkael väänkael väänkael väänkael sõrmkäpp, kahkjaspunane hänilane raunjalg, pruun neiuvaip, soopõhja-nahkhiir punaselg-õgija neiuvaip, tumepunane kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht kaitsealuse liigi leiukoht Astangu looduskaitseala piir selgub lähiajal kaitseala moodustamise eelnõu menetluse käigus. Astangu looduskaitseala jääb Tallinna linna ja Harku valla piirile, piirnedes ühest küljest Paldiski maanteega. Looduskaitseala piiride määratlemisel on lähtutud kaitset vajavate liikide asupaigast ja liikide kasvukohanõudlustest ning soodsa seisundi tagamiseks vajalikust puhvertsoonist. Püsielupaiga piiri ettepanek on kantud üldplaneeringu väärtuse ja piirangute kaardile (vt kaarti 3). Looduskaitseala kehtestamisel määratakse alale osaliselt piiranguvööndi ja osaliselt sihtkaitsevööndi režiim, kus on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Täpne kaitsekord alal veel selgub Veekogu kaitse Vastavalt looduskaitseseaduse -le 5 on kallas merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. Läänemere kaldaid nimetatakse rannaks (vt kaarti 3). Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Vastavalt looduskaitseseaduse -le 35 on rannal või kaldal: 1) ranna või kalda piiranguvöönd; 2) ranna või kalda ehituskeeluvöönd; 3) ranna või kalda veekaitsevöönd. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Vastavalt looduskaitseseaduse -le 37 on ranna või kalda piiranguvööndis keelatud: ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine; maavara ja maa-ainese kaevandamine; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal roheala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks; lageraie.

84 84 Rannal ja jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Vastavalt looduskaitseseaduse -le 38 on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene: hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; piirdeaedadele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; tehnovõrgule ja -rajatisele; sillale; avalikult kasutatavale teele ja tänavale. Vastavalt looduskaitseseaduse -le 39 on rannal ja kaldal veekaitsevöönd veekogu kaldaalal vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Vastavalt veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) -le 29 on veekaitsevööndis keelatud: maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; puu- ja põõsarinde raie ilma maakonna keskkonnateenistuse nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine; väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel loal. Vastavalt veeseaduse -le 10 on kallasrada kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 m laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara. Haabersti linnaosa territooriumil asuvatest järvedest ja ojadest kuuluvad avalikult kasutatavate veekogude nimekirja Harku järv, Tiskre oja ja Harku oja (Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996 määrus nr 191) Läänemeri Läänemere rannal on: piiranguvöönd 200 m; ehituskeeluvöönd m; veekaitsevöönd 20 m; kallasrada 10 m. Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast (korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga; kui seda ei ole määratud, loetakse korduva üleujutusega ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon) ja looduskaitseseaduses sätestatud piiranguvööndi, ehituskeeluvööndi ja veekaitsevööndi laiusest (vt kaarti 3 ja lisakaarti 6)

85 85 Rannal ja jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini, milleks Läänemerel on 200 m (vt kaarti 3). Lähtuvalt linnaosa arengueesmärkidest ja piirkonna eripärast teeb Haabersti linnaosa üldplaneering ettepaneku Läänemere ehituskeeluvööndi täpsustamiseks allnimetatud piirkondades. Kakumäe tee 240 ja Kakumäe tee 238 kinnistud jäävad Kakumäe poolsaare põhjatipus paiknevale metsaalale. Nimetatud metsaala kaitseb rannikut klindipaljandiga, jätab alles lindude ja loomade eluruumi, hoiab eramuid põhjatuulte eest, pakub matka- ja puhkevõimalusi kohalikele elanikele ja linlastele. Kakumäe tee 240 ja Kakumäe tee 238 kinnistutele laieneb 200 m ehituskeeluvöönd. Alal on koostamisel detailplaneeringud ehituskeeluvööndi vähendamise sooviga. Kakumäe tee 238 kinnistul (Kakumäe tee 234, 234A, 238 ja Kakumäe tee 236/Kiviranna tee 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering) ehitusvööndi osalise vähendamise taotlus rahuldati (vaata Keskkonnaameti kiri nr HJR 14-9/ ). Ehituskeeluvöönd väheneb ka Kiviranna tee 3, 5 ja 7 kinnistute osas, kus ehituskeeluvööndisse on juba ehitatud ühepereelamud (Joonis 3). Ehituskeeluvööndi vähendamine toimub kinnistuomanike huvides arvestades juba olemasolevat olukorda. Joonis 3. Ehituskeeluvööndi täpsustamine Kiviranna tee 3, 5 ja 7 kinnistutel. Vabaõhumuuseumi tee 12 kinnistul asub Eesti Vabaõhumuuseum, mis on nii Tallinna kui ka Eesti seisukohalt oluline kultuuriobjekt. Nimetatud kinnistule planeeritakse rajada Eesti Vabaõhumuuseumi halduskeskus, mille juurde kuuluvad fondihoidla, haldushoone ja ennistuskeskus, näitusehoone, majutus- ja teenindushoone. Kuna praegu on Vabaõhumuuseumi tee 12 kinnistul vajalik maa-ala olemas ning otstarbekas on, et kõik Eesti Vabaõhumuuseumi teenindavad asutused asuksid samal kinnistul (mitte mööda linna laiali) või selle vahetus läheduses, siis on vaja ehituskeeluvööndit vähendada (Joonis 4-1 ja 4-2). Avalik huvi vähendamiseks olemas, Vabaõhumuuseumi halduskeskuse rajamine.

86 86 Joonis 4-1. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Vabaõhumuuseumi tee 12 kinnistul. Joonis 4-2. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Vabaõhumuuseumi tee 12 kinnistul.

87 87 Kammelja tn 13 ja Lesta tn 22 kinnistu jääb väljakujunenud hoonestuse, Kakumäe sadama ja Kopli lahe vahelisele alale. Kinnistud on kaetud niiske lehtmetsaga, mille koosseisus domineerib sanglepp, lisaks on esindatud arukask, hall lepp ja harilik saar. Kinnistute puistu täius on ebaühtlane: Kammelja tn 13 kinnistu merepoolses osas 0,3 0,5, Lesta tn 22 kinnistu merepoolne osa on meetri ulatuses rohumaa ning maismaapoolses osas on puistu täius 0,7 0,8. Sellest tulenevalt vastab kinnistul kasvav puistu metsaseaduse 3 lõike 2 punktis 2 toodud metsamaa nõuetele ning seal kehtib 200 m laiune ehituskeeluvöönd arvestatuna panga astangust. Kammelja tn 13 on detailplaneering ehituskeeluvööndi vähendamise sooviga koostamisel. Kuna lahendit vähendamise kohta veel ei ole, on üldplaneeringus näidatud seadusejärgne ehituskeeluvöönd. Kammelja tn 13 kinnistust idas asub Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu ala. Nimetatud detailplaneeringu koostamise käigus on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ning KSH aruande on Keskkonnaministeerium 6. oktoobril 2007 (kiri nr / ) heaks kiitnud. Samuti on Kakumäe jahisadama osas detailplaneeringu ning ehituskeeluvööndi vähendamise heaks kiitnud Tehnilise Järelevalve Amet 21. septembril 2009 (kiri nr / ). Detailplaneeringuga taotleti Kakumäe jahisadama piirkonnas ehituskeeluvööndi vähendamist ning mere täitmisega maa juurdevõitmist mere arvelt. Seega ei käsitle Haabersti linnaosa üldplaneering Kakumäe jahisadama detailplaneeringuga taotletava ehituskeeluvööndi laiust, ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus esitati pärast detailplaneeringu vastuvõtmist (joonis 5). Kammelja tn 1, 3, 5, 7, 9 ja 11 krundid on juba hoonestatud ning nende elamute seadustamiseks tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit (joonis 5). Ehituskeeluvööndi vähendamine toimub kinnistuomanike huvides nende elamute seadustamiseks. Joonis 5. Ehituskeeluvööndi täpsustamine Kammelja tn 1, 3, 5, 7, 9, 11 ja Lesta tn 20 kinnistutel Liivaranna tee piirkond asub Kakumäe poolsaare läänerannikul, kus mere mõjul toimub kulutav tegevus. Praeguseks on panga serv jõudnud mitmel pool varem rajatud hoonete lähedusse. Selleks, et hooneid kaitsta, tuleb nendesse piirkondadesse planeerida rannakindlustus

88 88 ning hoiduda uute hoonete planeerimisest Liivaranna teest mere poole. Et tulevikus vähendada rannakindlustusele tehtavaid kulutusi, on vaja planeerimisel lähtuda panga taganemise pikaajalisest dünaamikast ning kompleksselt hõlmavast uuringust (vt IV osa punkti 2). Seega tuleb rannakindlustus (vt lisakaarti 6, rannakindlustust vajavad nii kaldavaringu- kui ka erosiooniohtlikud piirkonnad) tulevikus, pärast uuringute tegemist, lahendada Kakumäe poolsaare looduslikult terviklikku rannajoont käsitleva projektiga. Üksikute detailplaneeringute alusel ei ole rannakindlustust rajada lubatud. Ehituskeeluvööndit täpsustatakse vastavalt väljakujunenud olukorrale, täpsustatud ehituskeeluvöönd kulgeb mööda Liivaranna teed, samuti korrigeeritakse ehituskeeluvööndit kohtades, kus hoonestus juba asub seadusejärgses ehituskeeluvööndis (joonis 6). Joonis 6. Ehituskeeluvööndi täpsustamine Liivaranna tee piirkonnas. Tiskre asumi rannaroostiku alal teeb Haabersti linnaosa üldplaneering ettepaneku vähendada ehituskeeluvööndit kuni Roostiku tänavani. Tulevikus on planeeritud Roostiku tänavast mere poole rajada tamm, elamute kaitseks üleujutuste eest ning piki Roostiku tänavat (kaitsetammil)

89 89 hakkab kulgema kergliiklustee. Ehituskeeluvöönd hoonestusele, mis ulatub Roostiku tänavani (joonis 7). täpsustub vastavalt väljakujunenud Joonis 7. Ehituskeeluvööndi täpsustamine Tiskre asumi rannaroostiku alal. Mustjõe asumi metsa ja rannaroostiku alal teeb Haabersti linnaosa üldplaneering ettepaneku täpsustada ehituskeeluvööndit nii, et Kopli lahe äärsest roostiku- ja metsaalast jääks tulevikus rohkem ehitustegevusest puutumata. Ala läbib rannapromenaad, mis ühendab Stroomi randa Kakumäe puhkealadega. Avalik huvi ehituskeeluvööndi suurendamiseks on olemas Mustoja suudmes asuva endise suvemõisa pargi alal, kus ehituskeeluvööndi suurendamine tagab suuremal alal väärtusliku haljastuse säilimise (joonis 8). Samuti Paldiski mnt 90 ja Paldiski mnt 96 vahelisel alal, kus suurendatakse osaliselt ehituskeeluvööndit tagamaks vaadet Paldiski mnt-lt Kopli lahele. Ehituskeeluvöönd täpsustus osaliselt vastavalt kehtivale detailplaneeringule (DP nr ). Vabaõhumuuseumi tee 2A, 4, 4A 4B, 4C ja Paldiski mnt 96 kinnistutel täpsustub ehituskeeluvöönd vastavalt väljakujunenud olukorrale (kinnistud juba hoonestatud) (joonis 8).

90 90 Joonis 8. Ehituskeeluvööndi täpsustamine Mustjõe asumi rannaroostiku alal Kakumäe supelrand Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) 42 kohaselt on supelrand üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine. Haabersti linnaosa üldplaneering teeb ettepaneku avaliku määrata kindlaks Kakumäe supelranna maa-ala. Kakumäe avaliku supelranna alaks on maa-ala merepiirist 40 m laiusel ja 800 m pikkusel lõigul Tiskre oja ja Soolahe tee elamute vahelisel alal. Tiskre oja, Sooranna tänava ja Lõhe tänava elamute vahelisele alale jääb ligikaudu m2 suurune aktiivse puhkuse ja rannapargi ala (vt põhikaarte 1 ja 2 ning kaarti 3). Kakumäe supelrannal on: piiranguvöönd 200 m; ehituskeeluvöönd 50 m (ehituskeeluvöönd ei laiene supelranna teenindamiseks vajalikele rajatistele). Veekaitsevööndit Kakumäe supelrannal ei ole Harku järve supelrand Lähtuvalt kehtestatud detailplaneeringutest, väljakujunenud ranna kasutusest ja hoonestusest teeb Haabersti linnaosa üldplaneering ettepaneku määrata kindlaks avaliku Harku järve supelranna maa-ala. Harku järve avaliku supelranna alaks on maa-ala veepiirist 20 m laiuselt lõigus Paldiski maantee äär alates Soone ojast kuni Harku järve sõudebaasini. Aktiivse puhkuse ja rannapargi ala suurusega m2 jääb kahele poole Harku järve sõudebaasi (vt põhikaarte 1 ja 2 ning kaarti 3). Harku järve supelrannal on: piiranguvöönd 200 m;

91 91 ehituskeeluvöönd 50 m (ehituskeeluvöönd ei laiene supelranna teenindamiseks vajalikele rajatistele). Veekaitsevööndit Harku järve supelrannal ei ole Kraavid Haabersti linnaosa territooriumil asuvad kraavid ei ole avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogude nimekirjas, mis tähendab, et nende veekogude ääres ei pea olema avalikuks kasutamiseks kallasrada. Samuti ei kuulu kraavid maaparandussüsteemide eesvoolude nimekirja ning seetõttu puuduvad kraavidel looduskaitseseaduse kohased piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndid. Kraavi kaldale jäetavale vähemalt viiemeetrisele hooldusribale peab olema tagatud juurdepääs hooldustehnikaga. Kuna kraavid ja tiigid on Haabersti linnaosa sinivõrgustiku seisukohalt olulised, siis üldplaneeringu kohaselt tuleb kraavid säilitada ning mõlemal pool kraavi tagada 10 m laiune ehituskeeluvöönd. Joonis 9. Kraavi ristiprofiil koos ehituskeeluvööndiga (haljas- ja hooldusriba).

92 92 Tabel 10. Veekogud ja piiranguvööndid Piiranguvöönd Nähtus Ranna või kalda Mererand piiranguvöönd Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud. Kuni 10 ha pindalaga ja kuni 25 km2 valgalaga veekogud. Ranna või kalda Mererand, järv ja jõgi ehituskeeluvöönd Mererand Ranna või veekaitsevöönd Piiranguvööndi Vööndi määrang ulatus 200 m 100 m 50 m 200 m 50 m Üle 10 ha pindalaga ja üle 50 m 25 km2 valgalaga veekogud. Kuni 10 ha pindalaga ja 25 m kuni 25 km2 valgalaga veekogud. kalda Mererand 20 m Veekogu kallasrada Üle 10 ha pindalaga ja üle 10 m 25 km2 valgalaga veekogud. Kuni 10 ha pindalaga ja 10 m kuni 25 km2 valgalaga veekogud. Mererand 10 m Õiguslik alus Kommentaar Veekogu (veepiirist). Veekogu (veepiirist). Veekogu (veepiirist). äärest Looduskaitseseaduse -d äärest Looduskaitseseaduse -d äärest Looduskaitseseaduse -d Läänemeri Veekogu (veepiirist). Veekogu (veepiirist). Veekogu (veepiirist). Veekogu (veepiirist). äärest Looduskaitseseaduse 38. äärest Looduskaitseseaduse -d 34 36, 38. äärest Looduskaitseseaduse -d 34 36, 38. äärest Looduskaitseseaduse -d 34 36, 38. Kehtib rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal. Läänemeri Veekogu (veepiirist). Veekogu (veepiirist). Veekogu (veepiirist). äärest Veeseaduse 29. Läänemeri äärest Veeseaduse 29. Harku järv, Tiskre oja. äärest Veeseaduse 29. Õismäe tiik, Apametsa Järveotsa oja, Mustoja. Veekogu (veepiirist). äärest Veeseaduse 10. Läänemeri Asjaõigusseaduse 161. Vabariigi Valitsuse määrus nr 191 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja Harku järv, Tiskre oja. Õismäe tiik, Apametsa Mustoja, Järveotsa oja. peakraav, Harku järv, Tiskre oja. Õismäe tiik, Apametsa Järveotsa oja, Mustoja. peakraav, peakraav,

93 93 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud. 4m Kuni 10 ha pindalaga ja 4 m kuni 25 km2 valgalaga veekogud. Puurkaevu sanitaarkaitsetsoon Puurkaev 50 m kinnitamine. äärest Veeseaduse 10. Harku järv, Tiskre oja. Asjaõigusseaduse 161. Vabariigi Valitsuse määrus nr 191 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine. Veekogu äärest Veeseaduse 10. (veepiirist). Asjaõigusseaduse 161. Vabariigi Valitsuse määrus nr 191 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine. Puurkaevust; Veeseaduse 28 lg 2 50 m puurkaevude ja 4, 281. rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga Veekogu (veepiirist).

94 Haabersti linnaosa omaaegsed vooluveekogud Jõgedel ja ojadel on olnud määrav tähtsus linnastruktuuri ja sealhulgas teedevõrgu kujunemisel. Samas on inimtegevus oluliselt muutnud kunagiste vooluveekogude sängi ning veerežiime. Tallinna ajalooliste kaartide võrdlemine pakub sellele rohkesti tõendusmaterjali. Endiste vooluveekogude asukohtade tundmine ei ole oluline mitte ainult linna asustusajaloo vastu huvi tundvatele isikutele, vaid ka praktilise tähtsusega ehitustegevuses. Omaaegsete vooluveekogude asukohtade mittetundmine võib tekitada majanduslikku kahju. Haabersti linnaosa territooriumil asub kaks omaaegset vooluveekogu. mis praeguseks ajaks on suuremalt jaolt torusse pandud, kuid annavad oma olemusest kevadiste suurvete aegu ning halvasti organiseeritud ehitustegevuse käigus märku. Üks nendest omaaegsetest vooluveekogudest on Mustoja ja teine Iisaku oja ehk Soone oja (vt kaarti 3). Iisaku oja on Haabersti linnaosa territooriumil praeguseks juba peaaegu täielikult asendatud toruga ja suubub Paldiski mnt ääres Järveotsa ojja Põhjavesi ja veehaarde sanitaarkaitseala Veeseaduse 28 kohaselt on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on: m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga; m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga. Keskkonnaminister võib vähendada veehaarde sanitaarkaitseala: meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks; meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud; meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud: veehaarderajatiste teenindamine; metsa hooldamine; heintaimede niitmine; veeseire. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30 m, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi kitsendusi. Haabersti linnaosa puurkaevud on välja toodud väärtuste ja piirangute kaardil (kaart 3). Puurkaevudest probleemsemaiks võivad osutuda Harku ürgorul või selle servaalal paiknevad puurkaevud, kus Kambriumi-Vendi veekiht toitub ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari veekihist). Nende puurkaevude tootlikkust ei tohi suurendada, kuna see võib kaasa tuua

95 95 suureneva depressiooni Kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru reostamise ohu. Reostusallikas võib puurkaevust paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala. Veekihtide ja -haarete kaitsmise abinõud on järgmised: vähendada ja vältida veekihtide reostamist sademe- ja kuivendusvee, ettevõtete ning rajatiste poolt; esmajärjekorras likvideerida kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel ning naabruses reaalsed ja potentsiaalsed reostuskolded, sh jääkreostuse allikad; järgida, et põhjaveehaaretel oleksid nõuetele vastavad sanitaarkaitsealad, ja tamponeerida mittekasutatavad puurkaevud Perspektiivsed veehaarded Et varustada põhjaveega uusarendusi Mäeküla ja Astangu piirkonnas ning kriisiolukordades ka Väike-Õismäe elanikke, on planeeritud Astangu piirkonda rajada perspektiivne veehaare. Astangu perspektiivse veehaarde veevõtt peab mahtuma Mustamäe maardlapiirkonna kinnitatud põhjaveevaru (9000 m3/d) sisse ja Astangu piirkonna veevõtt ei tohi ületada 1400 m 3/d. Suurem veevõtt tingib olulisi muutusi põhjavee voolusuunas, mis viib Tallinna linna veevarude uuesti ümberarvutusele ning maardlapiirkondade jaotuse muutmisele. Sõltuvalt kaevukonstruktsioonist tuleb u 1400 m3/d põhjavee saamiseks rajada 2 5 puurauku. Üldplaneeringus arvestatakse kaevude rajamiseks ja sanitaarkaitsealade kehtestamiseks vajaliku maa reserveerimisega. Astangu asumi põhjaveega varustamiseks vajaliku ligi 1400 m3/d tootlikkusega KambriumiVendi veehaarde asukohaks sobivad praeguste planeeringute järgi rohealaks kavandatud maaalad. Arvestades, et osa elamualasid on üldplaneeringu järgi säilitatav või loodav roheline võrgustik arengualal, on üks lisavõimalus reserveerida väiksema tihedusega arengualal detailplaneeringute käigus ala võimaliku puurkaevu rajamiseks ning kaevule vajaliku 30 m sanitaarkaitseala kehtestamiseks. Võetava vee hulga järgi vajab kavandatud kaev küll 50 m sanitaarkaitseala, kuid kuna kasutatav Kambriumi-Vendi põhjaveekiht on reostuse eest hästi kaitstud, on võimalik kaevu sanitaarkaitseala vähendada 30 m-ni. Tõenäoliselt on Kambriumi-Vendi veekihist võetavas vees tavapärasest suurem radionukliidide sisaldus. Joogivee käitleja ülesanne on tagada joogivee vastavus kvaliteedinõuetele ja esitada teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule, sh radionukliidide sisalduse suhtes (joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, Eesti Vabariigi Riigikogu poolt 31. juuli 2001 vastu võetud, 2 lõige 2). Astangu veehaarde perspektiivsete puurkaevude asukohad on välja toodud väärtuste ja piirangute kaardil (vt kaarti 3) Elektriliinide kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud. Vastavalt elektriohutusseadusele (Eesti Vabariigi Riigikogu poolt 08. detsember 2004 vastu võetud) on: elektriõhuliinil alla 1 kv kaitsevöönd liini teljest mõlemale poole 2 m; elektriõhuliinil kuni 20 kv kaitsevöönd liini teljest mõlemale poole 10 m; elektriõhuliinil kv kaitsevöönd liini teljest mõlemale poole 25 m; elektrimaakaabelliinil kaitsevöönd äärmistest kaablitest mõlemale poole 1 m; elektriveekaabelliinil meres ja järvedes kaitsevöönd äärmistest kaablitest mõlemale poole 50 m; alajaamadel ja jaotusseadmetel kaitsevöönd piirdeaiast, seinast või nende puudumise korral seadmest 2 m.

96 Tee kaitsevöönd Tee kaitsevöönd on tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks ette nähtud maa-ala. Vastavalt teeseadusele (Eesti Vabariigi Riigikogu poolt 17. veebruar 1999 vastu võetud) on: riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 m; kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge m; Tänava kaitsevööndi laius teemaa piirist kuni 10 m; vööndi laius tuleb näha ette detailplaneeringus Gaasipaigaldise kaitsevöönd Gaasipaigaldise kaitsevöönd, kui see on iseseisev ehitis, ümbritseb maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Vastavalt küttegaasi ohutuse seadusele (Eesti Vabariigi Riigikogu poolt 22. mai 2002 vastu võetud) on: A- ja B kategooria gaasitorustikul kaitsevöönd mõlemale poole gaasitoru teljest 1 meeter; C-kategooria gaasitorustikul kaitsevöönd mõlemale poole gaasitoru teljest 2 m; D-kategooria gaasitorustikul DN 200 mm kaitsevöönd mõlemale poole gaasitoru teljest 3 m; D-kategooria gaasitorustikul 200 mm < DN 500 mm kaitsevöönd mõlemale poole gaasitoru teljest 5 m; D-kategooria gaasitorustikul DN 500 mm kaitsevöönd mõlemale poole gaasitoru teljest 10 m; C-kategooria gaasiparalleeltorustikul kaitsevöönd mõlemale poole gaasitoru teljest 3 m; D-kategooria gaasiparalleeltorustikul DN 200 mm kaitsevöönd mõlemale poole gaasitoru teljest 4,5 m; D-kategooria gaasiparalleeltorustikul 200 mm < DN 500 mm kaitsevöönd mõlemale poole gaasitoru teljest 7,5 m; D-kategooria gaasiparalleeltorustikul DN 500 mm kaitsevöönd mõlemale poole gaasitoru teljest 15 m; D-kategooria gaasitorustikul DN 200 mm vee all kaitsevöönd mõlemale poole gaasitoru teljest 6 m; A- ja B-kategooria gaasipaigaldise kaitsevööndi ulatus ehitise välisseinast või kaitsepiirdest 1 m; C-kategooria gaasipaigaldise kaitsevööndi ulatus ehitise välisseinast või kaitsepiirdest 2 m; D-kategooria gaasipaigaldise kaitsevööndi ulatus ehitise välisseinast või kaitsepiirdest 10 m Sideliinirajatiste kaitsevöönd Liinirajatise kaitsevöönd on kindlaks määratud mõõtmetega ala, kus igasugune liinirajatist ohustada võiv tegevus on keelatud. Vastavalt elektroonilise side seadusele (Eesti Vabariigi Riigikogu poolt 08. detsember 2004 vastu võetud) on liinirajatise kaitsevööndi mõõtmed järgmised: maismaal kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral selle kõrgusega või vabalt seisva raadiomasti korral selle 1/3 kõrgusega ekvivalentse raadiusega mõttelise ringjooneni maapinnal, meetrites; siseveekogudel 100 meetrit;

97 97 merel 0,25 meremiili Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele 2 m; torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele 2,5 m; torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele 2,5 m; torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele 3 m; torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse 5 m. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veealuste torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: jõgedes ja järvedes 50 m; meres 200 m. Lisaks tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001 määrusega nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded Surveseadme kaitsevöönd Surveseadme kaitsevöönd on surveseadet ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Vastavalt surveseadme ohutuse seadusele (Eesti Vabariigi Riigikogu poolt 22. mai 2002 vastu võetud) on: maa-aluse soojatorustiku alla 200 mm kaitsevöönd keskelt (mõlemale poole torustikke äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast järgmistel kaugustel asuvad mõttelised vertikaaltasandid ja horisontaaltasand) 2 m; maa-aluse soojatorustiku 200 mm ja suurem kaitsevöönd keskelt 3 m; maapealse soojaaurutorustiku üle 16 bar kaitsevöönd keskelt 10 m; maapealse soojaaurutorustiku 16 bar ja alla kaitsevöönd keskelt 5 m; maapealse soojaveetorustikul üle 6 bar kaitsevöönd keskelt 5 m; maapealse soojaveetorustikul 6 bar ja alla kaitsevöönd keskelt 2 m; surverajatise kaitsevöönd äärest (drenaažitorude, jaotuskambrite, pumbajaamade, mõõtesõlmede ning reguleerpunktide rajatiste ja hoonete kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mis asub välisseina äärmistest punktidest 2 m kaugusel paiknevate mõtteliste vertikaalide vahel) 2 m. 14. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud ettepanekud planeeringulahenduse täiendamiseks Selles peatükis on esitatud keskkonnamõju seire tingimused, millega on arvestatud üldplaneeringu lõplike lahenduste väljatöötamisel. Eraldi on välja toodud tingimused, kuidas

98 98 nende ettepanekutega on üldplaneeringu koostamisel arvestatud või tuleb arvestada jätkuprojektides, edaspidi koostatavates detailplaneeringutes ja/või ehitusprojektides Leevendavad meetmed looduskeskkonna mõjude osas KSH ÜP Üldplaneeringu järgi on kavandatud linnaosa elanike arvu olulist suurenemist. Kui rahvastikuregistri andmetel oli 1. veebruaril 2007 Haabersti linnaosa elanike arv inimest, siis vastavalt linnaosa üldplaneeringule kasvab elanike arv linnaosas elanikuni. Seejuures kasvab uuselamute pind m2-ni. Sellega suureneb surve looduslikule keskkonnale (linnakeskkonnale) ja kaasnevat mõju on väga keeruline leevendada. Näiteks Pikaliiva asumis kavandatava elamuarenduse puhul on rohelise võrgustiku osas leevenduseks tänavaäärsed puiesteed ÜP algses variandis nähti ette Mustjõe asumis Paldiski maanteest põhja poole jääva ala peaaegu täielik haaramine elamuehituse alla, mis eeldaks maapinna tõstmist 2 2,5 m võrra, et kindlustada elamuala üleujutuste vastu. Algselt oli täiteala pindala 35 ha. KSH tegi ettepaneku vähendada täiteala ja arenguala, et tagada Merimetsa-Mustjõe-Kakumäe haljaskoridori funktsioneerimine Üks haljaskoridor kulgeb üle Astangu, Harku järve kaldaääre ja Pikaliiva asumi Kakumäe poolsaarele (Õismäe raba). Neid mõjusid on võimalik leevendada. Rohelist võrgustikku saab teatud mööndustega asendada aedade ja puiesteedega, kuid on vaja kaaluda olemasoleva rohelise võrgustiku säilitamist ja optimaalse laiusega haljaskoridoride kindlaksmääramist üldplaneeringu raames ning mitte jätta neid ülesandeid hilisemate detailplaneeringute kanda Harku järve seisundi halvenemise vältimiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve valgalale. Harku järve puhul on tegemist vastakate protsesside ja võimalustega. Need on järgmised: pöörata tähelepanu asfaltpindade puhastamisele; suuremad sademeja kuivendusvee väljalasud varustada taimetoitainete kõrvaldamiseks lodudega Astangu ja Mäeküla asumis; samal ajal on vaja järve puhast vett, st tuleb tagada, et järve suubuvad ojad, Harku oja kui suurima vooluhulgaga oja, oleksid puhta veega, vähendada oluliselt fosforisisaldust; tuua puhast vett kusagilt mujalt; välja on pakutud lahendus tuua vett Mustamäe all olevatest allikatest (taastada vana veejuhe). Leevendused Harku järve puhul: ehituslikud abinõud, et sademevesi Arvata võib, et perspektiivis elanike arv linnaosas oluliselt ei suurene. Sellest tulenevalt on muudetud seletuskirja III osa ptk-s 1, kus ei prognoosita enam elanike arvu linnaosas, vaid käsitletakse Haabersti linnaossa lisanduvate korterite, pereelamute ja ettevõtlushoonete pinda piirkonniti. Samuti on täiendatud lisakaarti 3, mis iseloomustabki elamuehitus- ja ettevõtlusvõimalusi vabadel maa-aladel. Selle tingimusega on arvestatud seletuskirja III osa ptk-s ning on muudetud põhikaarti 1 Maakasutusplaan. Tulenevalt ettepanekust on eri asumites väga täpselt määratud rohealade asukohad ning rohekoridoride kulgemine. Detailplaneeringute koostamise käigus läbi viidava dendroloogilise inventariseerimise käigus on võimalik küll haljaskoridoride kulgemist pisut täpsustada, kuid nende laiust muuta ei ole võimalik (põhikaart 1 Maakasutusplaan ja põhikaart 2 Roheline võrgustik ) Tulenevalt ettepanekutest on täiendatud seletuskirja III osa ptk ja ptk (lodude ja asfaltpindadelt ära juhitava vee osas) ja kaarti 13 Sademeveekanalisatsioon (lodude asukohtade osas). Üldplaneeringu jätkutegevusena (seletuskirja IV osa ptk 2) nähakse ette uuringuid Harku järve seisundi halvendamise vältimiseks

99 99 puhastuks kohapeal; järve suubuvate ojade kaldad jätta võimalikult looduslikku olekusse; kardinaalne Harku järve veekvaliteedi parandamine on muda väljavõtmine. See on keeruline ülesanne mitmest aspektist hõljuv muda, pole maad muda nõrutamiseks jm. Tervikuna vajab Harku järv iseseisvat projekti. Eelkõige on vaja selgitada Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus. Samuti on oluline otseselt Harku järve kaldal ja järve suubuvate väiksemate ojade puhtuse tagamine, seda seoses võimaliku elamuehituse ja muu ehitustegevusega Mustoja vee kvaliteeti tuleb parandada ja säilitada oja looduslikus olekus (niipalju kui seda veel järel on). Oluline on parandada vee kvaliteeti Laki kraavis. Pikapeale see paraneb, sest mitu olulist reostajat on tegevuse lõpetanud. Uutelt ettevõtetelt nõutakse korraliku veeja kanalisatsioonivõrgustiku rajamist. Mustoja vana säng on vaja taastada. See võimaldaks suurendada vee äravoolu suurte vooluhulkade puhul, hajutada reostust ja seega vähendada Mustoja mõju Kopli lahe veele Vastavalt looduskaitseseadusele on Kakumäel ehituskeeluvööndi laiuseks 50 m. Võimaluse korral tuleb ranna ehituskeeluvööndit suurendada, näiteks kuni 100 m. Ehituskeeluvöönd võib olla ka ajutine, kuni leitakse vastuvõetav rannakindlustuse lahendus. Peab rõhutama, et reaalselt on ehituskeeluvööndit võimalik suurendada piiratud ulatuses. Ehituskeeluvööndi laiendamine aitab säilitada ka haljastust ja Kakumäel säilinud metsi. Metsa ja haljastuse säilitamine on üks rannikukaitse abinõu, mis vähendab (väldib) erosiooni. Kui aga kõrghaljastus paikneb ajuvee piiril, võib Kakumäe astang kiiremini taanduda. Tormides paneb tuul puude tüved ja juured liikuma, mille tagajärjel võivad need astangu servalt koos pinnasega alla variseda. Seega ainuüksi ehituskeeluvööndi suurendamine ei taga ranniku kaitset. Ehituskeeluvööndi suurendamine on vaid üks kaitse-eeldus. Lahendus peab olema kompleksne, seda koos rannakaitse abinõudega Praegusel ajal ja ka tulevikus on üheks Õismäe raba ja Kakumäe poolsaare põhjaosas paiknevate rohealade ühenduslüliks Tiskre oja koos oma piiranguvööndiga. Võttes arvesse üldplaneeringuga kavandatud ehitustegevust Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumis, samuti võimalikke arengukavasid Harku vallas, siis pole rohelisel võrgustikul võimalik normaalselt funktsioneerida. Roheala ja haljaskoridor jääb Mustjõe vee kvaliteedi parandamist käsitletakse seletuskirja III osa ptk-s 6.1.2, ptk-s ja lisa 1 ptk-s Täpsemalt käsitletakse Mustoja vee kvaliteedi parandamisega seotud küsimusi ja uuringuvajadusi Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas Arvestatud ning ehituskeeluvööndi muutmise küsimust (suurendamist ja vähendamist) on täpsemalt käsitletud seletuskirja III osa ptk-s Tiskre oja koos 50 m laiuse ehituskeeluvööndiga on käsitletud seletuskirja III osa ptk-s Tiskre roostikku on käsitletud seletuskirja III osa ptk-s Astangu asumi hoonestuspõhimõtted on paika pandud seletuskirja III osa ptk-s ning konkreetsete haljasalade asukohti ja rohekoridoride kulgemist on käsitletud seletuskirja III osa ptk-s 3 ning põhikaardil

100 100 funktsioneerima Tiskre roostiku näol ja samuti Astangu asumi kaudu. Osa Astangu asumist jääb rohealaks elamuehitust ei ole seal soovitatav edendada kõrgendatud radooniohu tõttu (vt üldplaneeringu põhikaarti 1). Leevendusabinõud on järgmised: jätta Harku järve suubuvate ojade kaldad looduslikku seisu, et ka Tiskre oja ehituskeeluvööndis säiliks looduslik taimestik; väiksemate loomade tarbeks on võimalik rajada truupe. Suuremate loomade sattumine mereäärsetele rohealadele on ohtlik nii loomadele kui ka inimestele. Oluline leevendusabinõu on määrata optimaalse laiusega haljaskoridorid kindlaks üldplaneeringuga, mitte jätta seda hilisemate detailplaneeringute kanda. Seda eriti Pikaliiva, Harku järve ja Astangu koridori jälgides. Elamuehituse arendamine Õismäe raba äärealal on negatiivse mõjuga looduslikule keskkonnale ja seda ei tohiks jätkata. Üldplaneeringu järgi on elamuehitusalaks raba põhjaosa Võimalike mõjude ja asjatute kulutuste vältimiseks on vaja analüüsida Astangu veehaarde rajamist. Astangu piirkonnas on võimalik saada vett u 2000 m3/d, kui rajada Kambriumi-Vendi veehaare. Veehaarde võimalik asukoht on kardirajast lõuna pool. Tõenäoliselt on selles veekihis tavapärasest suurem radionukliidide sisaldus. Ekspertide arvamusele toetudes ei ole piirkonnas võimalik saada nimetatud veekogust Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihist. Joogivee käitleja ülesanne on tagada joogivee vastavus kvaliteedinõuetele ja esitada teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule, seda ka radionukliidide sisalduse suhtes (joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, RTL 2001, 100, 1369, 2 lõige 2). Probleemiks on ka puurkaevud, mis paiknevad Harku ürgorus või selle servaalal, kus Kambriumi-Vendi veekiht toitub ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari veekihist). Puurkaevude tootlikkust ei tohi suurendada, kuna see võib kaasa tuua suureneva depressiooni Kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru reostamise ohu. Reostusallikas võib puurkaevust paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala. Veekihtide ja -haarete kaitsmise abinõud on järgmised: vähendada ja vältida veekihtide reostamist sademe- ja kuivendusvee, ettevõtete ning rajatiste poolt; esmajärjekorras likvideerida kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel ning nende naabruses Radooniga seonduvaid probleeme on käsitletud seletuskirja III osa ptk-s 10. Õismäe raba ja hoonestatava ala vahelisi tingimusi on käsitletud seletuskirja III osa ptk-s Puurkaevudega ning perspektiivsete veehaaretega seotud küsimusi käsitletakse seletuskirja III osa ptk-s

101 101 reaalsed ja potentsiaalsed reostuskolded, ka jääkreostuse allikad; järgida, et põhjaveehaaretel on nõuetele vastavad sanitaarkaitsealad; ehitusmahtude tamponeerida mittekasutatavad Perspektiivsete planeerimisega Pikaliiva asumisse on arvestatud puurkaevud Seoses kavandatava elurajooni rajamisega avalikult kasutatavate haljasalade ja 50 m laiuste Pikaliiva asumis ja seoses sellega rohelise haljaskoridoride säilimisega, kuid planeeritavaid võrgustiku olulise ahendamisega ehitusmahte ei ole oluliselt vähendatud. (likvideerimisega) on vajalik kavandatava tegevuse Täpsemalt on käsitletud Pikaliiva asumi planeerimis- ja ehitustingimusi III osa ptk-s ulatust vähendada Leevendavad meetmed ehitatava keskkonna mõjude osas Linnaosas võimalike üleujutuste ja rannakahjustuste vältimiseks on märksõnadeks rannapromenaad ja rannakindlustused. Rannapromenaad peab täitma sobivates kohtades üleujutuste takistamise funktsiooni. Üleujutused ohustavad eelkõige Kakumäe ja Kopli lahe pära. Rannakindlustused on vajalikud Kakumäe kulutusrandade seisukohast. Mõlema tegevuse jaoks ei ole piisavalt andmeid, projekteerimiseks ja rajamiseks on ilmselt vaja teha lisauuringuid. Rannakindlustuse ja kaitsetammide rajamine ei tohi toimuda projektipõhiselt. Peab välja töötama tervikliku kontseptsiooni, mis rajaneb KSHs pakutud uuringutel. Uuringud ja ka järgnev projekteerimine võtab aega. Üks võimalik leevendusabinõu (ka riski maandavaks) on Kakumäe poolsaarel ehituskeeluvööndi laiendamine Liiklusega kaasnevad negatiivsed mõjud on õhu saastamine ja müra. Haabersti linnaosas põhjustavad õhusaastet ja müra peamiselt magistraalid (tulevikus laiemad ja tihedama liiklusega) ja eritasandilised ristmikud. Rannamõisa teel levib müra praegu suhteliselt kaugele. Arvutuslik müratase db on u 200 m Rannamõisa teest (võttes aluseks a liiklustiheduse). Eriti on see täheldatav lagedatel aladel, näiteks Rannamõisa ja Vana-Rannamõisa teeristil. Veidi väiksema levikuga on Paldiski maanteelt tulenev müra, v.a Kopli lahe roostiku kohal ja Harku järve piirkonnas. Mürataseme ja müra negatiivse mõju vähendamise võimalused on järgmised: kavandada magistraalide ja elamualade vahele mürale tolerantsemad hooned, kas ärihooned, garaažid; hoonete paigutus ja nende funktsioon elamud mitte tee äärde, vaid näiteks segahoonestusalal äri ja muude hoonete taha magistraalide suhtes; korruselisusega arvestamine; mürabarjäärid vertikaalsed, konsoolsed (osaliselt magistraali katvad), Rannakindlustustega seotud uuringute küsimust on käsitletud IV osa ptk-s 2. Ehituskeeluvööndi täpsustamise (suurendamise ja vähendamise) teemat seoses rannakindlustuste ja üleujutustega on käsitletud seletuskirja III osa ptk-s Välisõhu kvaliteedi halvenemisest (õhusaaste ja müra) tingitud negatiivse mõju vähendamise võimalusi on käsitletud seletuskirja III osa ptk-s

102 102 võivad olla ka läbipaistvad; hästi paigaldatud ja efektiivsed barjäärid vähendavad müra kuni 20 db(a); müra summutavad elastsed (poorsed teekatted), mis vähendavad liiklusvahendite suurematel kiirustel domineerivat rehvi ja teekatte koostoimel tekkivat müra; elamute ja muude hoonete orientatsioon mürale vähem sensitiivsed ruumid korterites paigutada müraallika poole; arhitektuursed võtted, näiteks kasutada müra summutamiseks rõdusid; kasutada kolmekordse klaasiga aknaid; kõrghaljastusega puhveralad. Haabersti eritasandilise ristmiku lähedal on võimalik müra vähendada kõigi loetletud vahenditega, v.a puhveralad. Puhveralade kavandamine üldplaneeringus on küsitav ka liiklusmagistraalide muude osade puhul. Kuna elastsed (poorsed) teekatted on ilmselt tavapärastest kallimad, siis neid võiks kasutada eritasandilisel ristmikul, kus liiklus on tõstetud kuni 6 m kõrgusele maapinnast, ning lisaks kasutada veel barjääre Leevendavad meetmed sotsiaalse keskkonna mõjude osas Inimeste ohutuse parandamist käsitlev Arvestatud ning Haabersti linnaosa elanike ettepanek on seotud kuritegevusriskide ohutusega seotud küsimusi on täpsemalt käsitletud ennetamisega, see on ka üks üldplaneeringu seletuskirja III osa ptk-s 4.1 ja ptk-s 9. ülesanne. Praegu ei ole Haabersti linnaosas jalakäijatele viadukte, mis võimaldaksid jalakäijatel teid ohutult ületada ja autodel sujuvamalt liigelda. Arvestades üldplaneeringus kavandatuga on mõistlik rajada viadukte Rannamõisa teele ja ka Paldiski maanteele. Maaalused tunnelid on tihtipeale ohtlikud kuritegevuse seisukohast. Seda on tõestanud nii meie kui ka teiste maade kogemused. Üks elanike ohutuse tagamise võimalusi on liikluse rahustamine

103 103 IV OSA. MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS, SEIRE JA JÄTKUTEGEVUSED Haabersti linnaosa üldplaneeringuga kavandatud eesmärkide ellu viimiseks on vajalik perioodiline seire läbi viimine ning jätkutegevuste koostamine teemadest, mida on vajalik üldplaneeringust detailsemalt käsitleda. 1. Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks Selles peatükis käsitletakse linna investeerimisvaldkonnas olevaid tegevusi, mida üldjuhul finantseeritakse linna eelarvest ning mille rajamine toimub lähematel aastatel. Täpne rajamisjärjekord ja objektide loetelu määratakse kindlaks iga-aastase eelarve koostamisel. Olulisemad avaliku sektori ehitised järgnevatel aastatel on Haabersti laste- ja haridusasutused, mille rajamise vajaduse tingib kasvava elanikkonna nõudlus. Lähiaastatel rajatakse uued lasteaiad Tiskre tee 22a ja Veerise tn 1. Veerise tn 1 lasteaiaga ühte majja kavandatakse rajada ka piirkonna vaba aja keskus. Kaugema tuleviku vajaduste rahuldamiseks on lasteasutuse asukoht reserveeritud Pikaliiva ja Mustjõe asumis, kuid lasteaia rajamine sõltub demograafilisest situatsioonist ehk tegelikust vajadusest uute lasteaiakohtade järele. Kõigis Haaberstis paiknevate koolides on plaanis teha suuremaid ja väiksemaid remonditöid. Kultuuriobjektidest on kavandamisel Kakumäe asumi vaba aja keskus ning renoveeritakse Haabersti Avatud Noortekeskuse hooned (Õismäe tee 88a ja Paldiski maantee 227). Lähiajal on planeeritud renoveerida Haabersti Sotsiaalkeskus (Õismäe tee 24) ning rajada üldhooldekodu Harku järve äärde riigimaale nr 39a. Välja selgitatakse ka sotsiaalmaja ja pereturvakodu rajamise vajadus. Õismäe tiigi äärde on kavandatud ekstreemspordiväljaku ja kogu pere mänguväljaku rajamine. Tallinna iga-aastasest eelarvest finantseeritakse Tallinna Loomaaia renoveerimistöid. Puhkealadest tuleb järgnevatel aastatel arendada välja Kakumäe põhjaranniku metsala, Õismäe raba piirkond ning Veskimetsa, Mõisapõllu, Lõuka ja vabaõhumuuseumi vaheline parkmetsaala, rekonstrueerida Õismäe tiik ja selle ümbrus, rajada puhkekeskus Kotermaa mäele ning korrastada Astangul asuvad Peeter Suure merekindluse laskemoonalaod. Ümber Harku järve ja piki Tiskre oja kuni mereni rajatakse matkarajad. Täiendatakse linnaosa Paldiski maantee äärseid kergliiklusteid, et luua ühendus Stroomi randa, ja Rannamõisa teel, et ühendada Tallinna linn Harku vallaga ning luua ühendus Vana-Rannamõisa teele, Tuuleveski ja Tuuliku teele jne. Linnaosa kergliiklusteid täiendatakse ka mereäärsetel aladel, arendades edasi Tallinna rannapromenaadi ideed. Tulevikus arendatakse Haabersti linnaosas välja hästi toimiv kergliiklusteede võrgustik, mis ühendab omavahel vaba aja veetmise kohti, rannaalasid, teenindus-, äri- ja elamupiirkondi. Kõige mahukamad investeeringud Haabersti linnaosas on põhi- ja jaotustänavate ehitus ja remont. Lähiaastatel on linna investeeringute kavas Kakumäe poolsaare tipu teede ehitus ja remont, Veskimetsas Tuuliku ja Tuuleveski tänava rekonstrueerimine, Pikaliiva ja Keskküla tänava ehitus. Samuti kuulub väljaehitamisele Haabersti eritasandiline ristmik ning Rannamõisa tee, Paldiski maantee ja Ehitajate tee rekonstrueerimine a lõpuks ehitatakse välja kogu Haabersti linnaosa majapidamisi teenindav kanalisatsioonisüsteem. Tulevikus vajab lahendamist Väike-Õismäe asumi parkimisprobleem, mille leevendamiseks on planeeritud esialgu rajada neli kergkonstruktsiooniga parkimismaja. Lisaks ehitatakse parkimismajad Õismäe tee 10a, 68a, 112a ja Järveotsa tee 45a. Elamupiirkondade arendamine toimub projektipõhiselt eeskätt erasektori initsiatiivil vastavalt linnavalitsuse kehtestatud detailplaneeringule. Infrastruktuuri rajamine arendusalal toimub vastavalt Tallinna Linnavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitavale lepingule.

104 Jätkutegevused ja -uuringud Tuleb välja töötada Väike-Õismäe ja Astangu piirkondade ühtsed arhitektuurinõuded. Võimalikud osalised: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Linnavaraamet, Haabersti Linnaosa Valitsus. Väike-Õismäe ja Astangu elurajoonis sisehoovialade parkimis- ja haljastusprojektide koostamine PPP-põhimõtet rakendades. Võimalikud osalised: Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Linnavaraamet, Haabersti Linnaosa Valitsus, korteriühistud. Haabersti linnaosa radooniohtlikkuse hindamiseks ning edasisele arendustegevusele tingimuste ja piirangute seadmiseks pinnase radoonisisalduse uuringu korraldamine linnaosa territooriumil, radionukliidide uuring põhjavees ning radoonisisalduse uuring välisõhus. Võimalikud osalised: Tallinna Keskkonnaamet. Üldplaneeringuga määratud rohealadele (puhke- ja virgestusaladele) haljastusprojektide koostamine. Võimalikud osalised: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Keskkonnaamet. Rohealade planeerimise ja rajamise tegevuskava koostamine või Tallinna haljastuse arengukava täiendamine. Võimalikud osalised: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Kommunaalamet, Haabersti Linnaosa Valitsus. Avaliku linnaruumi visuaalset esteetikat hõlmavate objektide ning nende tekitatava keskkonna (sealhulgas linnamööbel, valgustid ja nende tekitatav valguskeskkond, teabekandjad ning muud avaliku linnaruumi kujunduses olulised objektid) disainilahenduste väljatöötamine toimub tihedas koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti linnadisaineriga. Võimalikud osalised on veel Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Kõik jätkutegevused, mis on välja toodud Tallinna rohealade teemaplaneeringus ja teemaplaneeringus Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed. Kõik jätkutegevused, mis on välja toodud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas Harku järve seisundi halvendamise vältimiseks on eelkõige vaja selgitada välja Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus. Projekti teine eesmärk on sademe- ja kuivendusvee lahendus Harku järve valgalas. Rannakindlustuste rajamise võimalikkuse ja maksumuse uuring. Uuring hõlmaks kogu Kakumäe lahe ja Kopli lahe akvatooriumi. Esimeses etapis peab rannikul ja meres toimuvaid protsesse põhjalikumalt uurima (hüdrodünaamilised ja geoloogilised uuringud) ning seejärel projekteerima ja rajama rannakindlustused. Seoses asjaoluga, et Kakumäe poolsaare põhjatipus on aastakümneid asunud endised sõjaväealad, tuleb enne teedeehituse ja elamuehitusega jätkamist teostada ulatuslikke uuringuid võimalike lõhkeobjektide avastamisel ja teha demineerimistöid nii maismaal kui ka meres. 3. Seire Elanike linnaossa juurde ja sealt ära liikumise jälgimine ning kinnisvarahindade muutuste jälgimine. Rohealade funktsionaalseteks puhkealadeks arendamise seire. Kergliiklusteede väljaarendamise seire. Põhja- ja pinnavee ning õhukvaliteedi regulaarne seire, et hinnata looduskeskkonna komponentide kvaliteeti. Veekogude ja puurkaevude vee kvaliteeti seiravad vee erikasutusloaga ettevõtted ja välisõhku paisatavaid emissioone seiravad välisõhu saasteloaga ettevõtted vastavalt lubades sätestatud nõuetele.

105 105 Kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ning haljastuse ja rohealade seisukorra ning ulatuse regulaarne kontroll linnaosas, et hinnata planeeringulahenduse mõju taimestikule ja kaitstavatele taimeliikidele. Elukeskkonna kvaliteedi seire (küsitlused, uuringud), et hinnata linnaosa elanike rahulolu elukeskkonnaga ning üldplaneeringuga seatud eesmärkide täitumist.

106 106 ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMINE Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele, mis üldplaneeringu jõustumise hetkeks ei ole vastu võetud ega kehtestatud. Algatatud, kuid vastuvõtmata detailplaneeringu ja üldplaneeringus sätestatud tingimuste vastuolu korral kaalub ja analüüsib Tallinna Linnaplaneerimise Amet algatatud planeeringu sobivust keskkonda igal üksikjuhul eraldi, arvestades nii õiguskindluse põhimõtet, õiguspärast ootust kui ka avalikku huvi, ning esitab õigusakti eelnõu linnavalitsusele ja linnavolikogule kehtestamiseks.

107 107 KASUTATUD MATERJALID Ametlikud dokumendid 1. Tallinna üldplaneering Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrus nr 3 2. Tallinna keskkonnastrateegia aastani Tallinna Linnavolikogu 22. jaanuari 1998 määrus nr 5 3. Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. AS Maves. Tallinn Strateegia Tallinn Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrus nr Tallinna arengukava Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrus nr Tallinna haljastuse arengukava. Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005 määrus nr Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsus nr Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava Tallinna Linnavolikogu 13. mai 2004 määrus nr Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrus nr Teemaplaneering Kõrghoonete paiknemine Tallinnas. Tallinna Linnavolikogu 16. aprill 2009 otsus nr Koostamisel olev teemaplaneering Tallinna rohealad. Tallinna Linnavolikogu 24. märtsi 2005 otsus nr Koostamisel olev teemaplaneering Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed. Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2005 otsus nr Tallinna noorsootöö arengusuunad Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määrus nr Tallinna liikluse arengusuunad aastateks Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 otsus nr Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava ja sotsiaalhoolekande tegevuskava Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 määrus nr Üleriigiline jäätmekava. Heaks kiidetud Riigikogu 4. detsembri 2002 otsusega 17. Astangu ehitusmäärus. Tallinna Linnavolikogu 5. mai 2005 määrus nr 24 Alusuuringud 18. Tallinna linna Haabersti linnaosa Astangu asumi põhjaveega veevarustuse lahendusest. AS Maves, Haabersti linnaosa maaomandi ja piiravate tegurite kaardistamine. OÜ E-Konsult. Tallinn, Väike-Õismäe piirkonna parkimiskorralduse uuring. Inseneribüroo Stratum. Tallinn, Haabersti linnaosas paiknevate ettevõtete üldiseloomustus ja kaardistamine. SA Tartu Teaduspark & AS Regio. Tartu, Haabersti linnaosasse suunduva tööalase pendelrände analüüs. SA Tartu Teaduspark & AS Regio. Tartu, Pikaliiva struktuurplaani ettepanek. Ruum ja Maastik OÜ. Tallinn, Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuring. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, Astangu VI ehituspiirkonna taimestiku ja maastiku hinnang. Artes Terrae OÜ. Tallinn, Astangu piirkonna pinna- ja sadevee ärajuhtimise põhiskeem. AS Maa ja Vesi. Tallinn, Mäeküla-Astangu piirkonna maastikuanalüüs. Kristiina Hellström. Tallinn, Astangu piirkonna liiklusskeem. AS K-Projekt. Tallinn, Kakumäe piirkonna liiklusskeem. AS K-Projekt. Tallinn, 2006

108 Tallinna mereääre (rannapromenaadi) linnaruumilise arengu ettepanek. OÜ Ars Projekt. Tallinn, Tallinna elanikkonna arvu projektsioon. Eesti Tuleviku-uuringute Instituut. Tallinn, Tallinna ja selle naaberomavalitsuste elanike eluasemehinnanguid ja -valikuid selgitav uuring. J. Kõre, R. Murakas. Tartu, Tallinna kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete koostis ja kogused. AS Entec. Tallinn, Tallinna linn. Jäätmehoonete tüüplahenduste väljatöötamine ja nendest lahendustest kataloogi koostamine. Tallinn, Tallinna linnastu rahvastiku prognoos. Tartu, Tallinna munitsipaalhoonete energiaauditid ja energeetiline sertifitseerimine III. Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituut. Tallinn, Tallinna riskianalüüsi II osa. Tallinna riskianalüüsi II osa ja kriisireguleerimisplaani koostamise komisjon. Tallinn, Tallinna veevarustuse riskianalüüs, Sweco Projekt , Tallinna rohealade linnustik. MTÜ Tallinna Linnuklubi, Tallinn Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilise käitumise analüüs. R. Ahas, S. Silm. Tartu, Tallinna jalgrattaliikluse arengukava 42. Projekti Tallinna tramm 43. Kopli lahe kaldaosa kasutuselevõtt Mustoja-äärses piirkonnas, Gotta Port Services OÜ, Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava , AS Infragate Eesti, Tallinna veevarustuse võimalike hädaolukordade ennetamise kava, AS Infragate Eesti, 2008

109 109 LISA 1. OLEMASOLEV OLUKORD 1. Haabersti linnaosa ajalugu, geograafiline asukoht, pindala, asumid ja piirid Haabersti linnaosa (pindala 22,3 km²) moodustab Tallinna territooriumist 14%. Haabersti paikneb Tallinna lääneosas ja on põhja poolt piiratud Läänemerega (Kakumäe ja Kopli laht), lõunast Mustamäe ja Nõmme linnaosa maadega, idast Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosa maadega ning selle lääne-edelapiiriks on Harku järv Tiskre ojaga, mille taha jääb Harku vald (vt kaarti 1). Praeguste piiridega Haabersti linnaosa loodi 1. oktoobril Linnaosa on jagatud 12 asumiks (vt joonist 10 ja lisakaarti 3): Tiskre, Kakumäe, Vismeistri, Pikaliiva, Õismäe, Rocca al Mare, Haabersti, Mustjõe, Veskimetsa, Väike-Õismäe, Astangu ja Mäeküla asum. Linnaosa keskmine asustustihedus 1. jaanuari aasta andmetel on 2095 in/km 2 (võrdluseks Tallinna keskmine on 2524 in/km²). Haabersti omanäolisus avaldub tema struktuuris suur osa territooriumist on maapiirkonnale iseloomuliku maastikuga ja hoonestamata. Linnaosas elab ligikaudu elanikku, sh VäikeÕismäel , kuid linnaosa prestiiži ja aktiivse pereelamuehitusega seoses elanike arv suureneb. Haabersti praeguse tuumiku moodustab Väike-Õismäe suurpaneelelamutest koosnev elurajoon, mis on rajatud põhiliselt aastatel. Sellele lisanduvad Astangu elurajoon ning Tiskre, Kakumäe, Veskimetsa ja Mustjõe piirkonna ühepereelamud. Pereelamute põhilisteks hoonestuspiirkondadeks kujunevad Pikaliiva ja Kakumäe, kus käib vilgas ehitustegevus. Joonis 10. Haabersti linnaosa asumid. Haabersti kui Tallinna ühe suurima piirkonnakeskuse arendamise käigus on linnaosa keskpunkt nihkunud Paldiski maantee ja Rannamõisa teega külgnevale alale. Keskusesse on koondatud lisaks kaubandusele ja olmeteenindusele (Rocca al Mare kaubanduskeskus) ka kultuuri- ja spordiasutused ning vaba aja veetmisega seonduvad asutused. Rajatud on kontserdi- ja spordikeskus Saku Suurhall, samuti tegutseb piirkonnas Rocca al Mare tivoli, Premia jäähall ja My Fitnessi spordiklubi. Koos läheduses paikneva Tallinna loomaaia ja Eesti

110 110 vabaõhumuuseumiga, Kakumäe ja Harku järve supelrannaga on sellest Haabersti piirkonnast kujunemas Eesti suurim vabaajakeskus. 2. Haabersti linnaosa elamufond Väike-Õismäe on Mustamäe järel teine sõjajärgne suur elurajoon, mis oli mõeldud ligikaudu elanikule. Väike-Õismäe koosneb valdavalt 5- ja 9-korruselistest ning üksikutest 16-korruselistest paneelelamutest. Tiskre, Kakumäe, Vismeistri, Õismäe, Haabersti, Mustjõe ja Mäeküla asumis on valdavaks hoonetüübiks üksikelamu ning viimasel ajal rajatud vähesekorruselised rida- ja korterelamud (joonis 11). Haabersti linnaosa elamute hoonetüübid Üksikelamud (88 %) 3-5 korruselised elamud (8 %) 6-9 korruselised elamud (3 %) 10 ja enama korruselised elamud (1 %) Joonis 11. Haabersti linnaosa elamufond Väike-Õismäe paneelmajadest koosneva elamurajooni ehitamist alustati a ning see valmis koos elanikke teenindava infrastruktuuriga (puhkealad, koolid, lasteaiad, kauplused) aasta lõpuks aastal valmis ka Rocca al Mare ja Kakumäe piirkonda hõlmav Suur-Õismäe planeerimisprojekt, mida aga enam ellu viia ei jõutud. Praeguseks on Haabersti linnaosas elamuid kokku 2943, nendest ühepereelamuid on 88%, 3 5korruselisi elamuid on 8%, 6 9-korruselisi elamuid 3% ja üle 10-korruselisi elamuid vaid 1%. Kuigi ühepereelamud on Haabersti linnaosas ülekaalus, elab siiski enamik Haabersti linnaosa elanikest korterelamus. Eluruume on Haabersti linnaosas kokku ning elamispinda m2. Haabersti linnaosa elamispinna keskmine suurus on praegu 42 m2 elaniku kohta ning see on võrdne Euroopa keskmise näitajaga. 3. Haabersti linnaosa elanikkonna struktuur Haabersti linnaosa on aastani olnud kiirelt kasvava elanike arvuga elamispiirkond. Sellel ajavahemikul põhjustas ligikaudu 4000 elaniku Haabersti linnaossa elama asumise tagastatud maadel toimuv aktiivne detailplaneeringute koostamine (vt lisakaarti 2), kinnistute moodustamine ja uute elamute ehitamine aastaks on elanike arvu kasv Haabersti linnaosas stabiliseerunud (joonis 12).

111 111 Haabersti linnaosa rahvaarvu dünaamika Joonis 12. Haabersti linnaosa rahvaarvu dünaamika Allikas: rahvastikuregister Haabersti linnaosa elanikkonna iseloomustamisel on kasutatud rahvastikuregistri andmeid seisuga 1. veebruar Rahvastikuregistri andmete põhjal on Haabersti linnaosa elanike arv , mis moodustab Tallinna elanike arvust 9,8%. Naiste osakaal on 56% (21 684) ja meeste osakaal mõnevõrra väiksem 44% (17 064). Haabersti linnaosa rahvastiku vanuseline struktuur kuni 7 kuni 17 kuni 27 kuni 37 kuni 47 kuni 57 kuni 67 kuni 77 üle 78 Joonis 13. Haabersti linnaosa rahvastiku vanuseline struktuur Allikas: rahvastikuregister Elanikkonna osakaal tõuseb 37. eluaastani, sellele järgneb väike langus aastaste elanike osakaalu osas ning aastaste elanike osakaal on jällegi suurem. Kõige suurem on elanike osakaal aktiivsemas tööeas elanike osas vanuses eluaastat (16,8%) (joonis 13). Suure osa Haabersti linnaosa elanikest moodustavad ka kuni 17-aastased lapsed (18,1% ehk 7049) ning üle 63-aastased pensioniealised inimesed (19,4% ehk 7564). Seega moodustavad ülalpeetavad Haabersti linnaosa elanikkonnast 37,5%.

112 112 Sõltumata noorte perede ning nende kaudu laste arvu osakaalu suurenemisest (joonis 14) võib Haabersti linnaosa elanikkonda lugeda vananevaks. Alla 18 aastaste Haabersti elanike arv Joonis 14. Alla 18-aastaste Haabersti elanike arv Allikas: rahvastikuregister Kõige suurema rahvaarvuga Haabersti linnaosas on Väike-Õismäe paneelelamurajoon, kus elab inimest. Ülejäänud 11 asumi elanike arv kokku on inimest. Seega moodustab Väike-Õismäe elanike osakaal Haabersti linnaosa elanikkonnast 72%. Haabersti linnaosa elanike arv võib suureneda praegu peaaegu täielikult hoonestamata Astangu, Pikaliiva ja Mustjõe asumi arvel. Haabersti linnaosa elamualade elanike soolis-demograafiline struktuur asumite lõikes on esitatud tabelis 11e.

113 113 Tabel 11a. Haabersti linnaosa soolis-vanuseline struktuur (absoluutarvudes) LINNAOSA Haabersti Elanike arv Meeste arv Naiste arv kuni 6 a kuni 17 a kuni 27 a kuni 37 a kuni 47 a kuni 57 a kuni 67 a üle 68 a Allikas: rahvastikuregister (veebruar 2007) Tabel 11b. Haabersti linnaosa soolis-vanuseline struktuur (osakaaludes) LINNAOSA Haabersti Meeste Naiste osakaal osakaal kuni 6 a kuni 17 a kuni 27a kuni 37 a kuni 47 a kuni 57 a kuni 67 a üle 68 a 44,0 56,0 7,6 10,5 13,1 16,8 12,5 12,8 13,3 13,4 Allikas: rahvastikuregister (veebruar 2007) Tabel 11c. Haabersti linnaosa rahvastiku struktuur (absoluutarvudes) LINNAOSA Haabersti Eestlased Venelased Soomlased 254 Ukrainlased 1625 Valgevenelased 938 Muu rahvus 979 Rahvus teadmata 2167 Allikas: rahvastikuregister (veebruar 2007) Tabel 11d. Haabersti linnaosa rahvastiku struktuur (osakaaludes) LINNAOSA Haabersti Eestlased Venelased Soomlased Ukrainlased Valgevenelased Muu rahvus Rahvus teadmata 46,3 38,3 0,6 4,2 2,4 2,5 5,6 Allikas: rahvastikuregister (veebruar 2007) Tabel 11e. Haabersti elanikkonna soolis-vanuseline struktuur asumite lõikes (absoluutarvudes) Asum Pikaliiva Kakumäe Astangu Õismäe Tiskre Mustjõe Mäeküla VäikeÕismäe Vismeistri Veskimetsa Elanike arv Meeste arv Naiste arv kuni 6 a kuni 17 a kuni 27 a kuni 37 a kuni 47 a kuni 57 a kuni 67 a üle 68 a

114 114 Haabersti Rocca al Mare Kokku Allikas: rahvastikuregister (veebruar 2007) Tabel 11f. Haabersti elanikkonna rahvastiku struktuur asumite lõikes (absoluutarvudes) Asum Pikaliiva Kakumäe Astangu Õismäe Tiskre Mustjõe Mäeküla Väike-Õismäe Vismeistri Veskimetsa Haabersti Rocca al Mare Kokku Eestlased Venelased Soomlased Ukrainlased Valgevenelased Allikas: rahvastikuregister (veebruar 2007) Muu rahvus Rahvus teadmata

115 Sotsiaalse infrastruktuuri üldiseloomustus Haabersti linnaosas elab rahvastikuregistri andmetel elanikku. Neist on kuni 6-aastaseid lapsi 2966, 7 17-aastaseid lapsi 4083, aastased töövõimelisi elanikke ning üle 65-aastaseid pensioniealisi elanikke Haabersti linnaosa tuumiku moodustab põhiliselt aastatel ehitatud Väike-Õismäe elurajoon, milles on olemas linnalise elukeskkonna jaoks vajalik sotsiaalse infrastruktuuri võrgustik. Nüüdseks on Haabersti linnaosas hoonestatud suur osa Kakumäe poolsaarest ning arendustegevus käib ka Astangu, Pikaliiva ja Mustjõe asumis. Seetõttu ei jõua Väike-Õismäe sotsiaalne infrastruktuur katta kõigi uute piirkondade vajadusi ning vajab täiendamist uute koolija lasteaiahoonete, spordi-, tervishoiu- ja hooldusasutuste jmt näol Haabersti linnaosa lasteaiad Haabersti linnaosa koolieelsed lasteasutused on jaotunud suhteliselt ebaühtlaselt ning asuvad peamiselt vanemates asumites. Haabersti linnaosas paikneb praegu üheksa koolieelset lasteasutust, kus käib kokku 1714 last. Haabersti linnaosas paiknevate lasteasutuste nimekiri on esitatud tabelis 12. Tabel 12. Koolieelsed lasteasutused Haabersti linnaosas (jaanuar 2007) Koolieelsed lasteasutused Haabersti linnaosas Minilasteaed Lõvimeri* (Tiskrevälja 5 ) Tallinna Järveotsa Lasteaed (Järveotsa tee 15) Tallinna Lasteaed Karikakar (Õismäe tee 22) Tallinna Lasteaed Pääsusilm (Järveotsa tee 51) Tallinna Lasteaed Sinilill (Järveotsa tee 49) Tallinna Lasteaed Vikerkaar (Õismäe tee 110) Tallinna Meelespea Lasteaed (Õismäe tee 92) Tallinna Nurmenuku Lasteaed (Õismäe tee 26) Tallinna Rukkilille Lasteaed (Õismäe tee 70) Kokku Õppekeel eesti vene eesti eesti vene eesti eesti eesti vene Laste arv *Eralasteaed Allikas: Haridusamet Haabersti linnaosas Paldiski maantee 199 asub lastehoiuasutus OÜ Jumbu. Vastavalt maavanema tegevusloale on seal kohtade arv 10. Haabersti uusasumites lasteaiad puuduvad ning üldplaneeringu koostamise ajal on Haabersti linnaosas lasteaiakoha järjekorras ligikaudu 1000 last. Haabersti linnaosas ei ole uute lasteaedade ehitamine elanikkonna vajadustele veel järele jõudnud, kuid ehitusplaanide elluviimise korral vähenevad ka lasteaiajärjekorrad. Rahvastikuregistri andmetel elab Haabersti linnaosas 10% kõigi Tallinna 1 7-aastaste laste koguarvust (tabel 13). Tabel 13. Laste jaotuvus Tallinna linnaositi Linnaosa/vanus Põhja-Tallinn Haabersti 1 2 Linnaosa laste osakaal Tallinna 1 2aastaste laste koguarvust 14% 10% 2 3 Linnaosa laste osakaal Tallinna 2 3aastaste laste koguarvust 13% 10% 3 4 Linnaosa laste osakaal Tallinna 3 4aastaste laste koguarvust 14% 10% 4 5 Linnaosa laste osakaal Tallinna 4 5aastaste laste koguarvust 14% 10% 5 6 Linnaosa laste osakaal Tallinna 5 6aastaste laste koguarvust 14% 11% 6 7 Linnaosa laste osakaal Tallinna 6 7aastaste laste koguarvust 19% 10% Kokku Linnaosa laste osakaal Tallinna 1 7aastaste laste koguarvust 14% 10%

116 116 Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita 13% 8% 25% 14% 12% 4% 13% 8% 26% 14% 11% 4% 12% 7% 26% 15% 12% 4% 11% 7% 27% 15% 12% 4% 12% 8% 24% 15% 12% 4% 12% 7% 23% 15% 12% 3% 12% 8% 25% 15% 12% 4% Allikas: Tallinna Haridusamet Tabel 14 näitab Tallinna linnaosades lasteaias käivate laste osakaalu Tallinna lasteaias käivate laste koguarvust. Tabelist on näha, et kui Kesklinna, Lasnamäe ja Mustamäe linnaosad pakuvad kohti koolieelsetes lasteasutuses ka teiste linnaosade lastele, siis Haabersti linnaosa lasteaedades käivad vaid oma linnaosa lapsed. Tabel 14. Lasteaias käivate laste protsent Tallinna linnaositi Linnaosa/vanus Kokku Linnaosas Linnaosas Linnaosas Linnaosas Linnaosas Linnaosas lasteaias lasteaias lasteaias lasteaias lasteaias lasteaias käivate käivate käivate käivate käivate käivate laste laste laste laste laste laste Linnaosas osakaal osakaal osakaal osakaal osakaal osakaal lasteaias Tallinna Tallinna Tallinna Tallinna Tallinna Tallinna käivate laste 1 2aastaste 2 3aastaste 3 4aastaste 4 5aastaste 5 6aastaste 6 7aastaste osakaal lasteaias lasteaias lasteaias lasteaias lasteaias lasteaias Tallinna käivate käivate käivate käivate käivate käivate lasteaias laste laste laste laste laste laste käivate laste koguarvust koguarvust koguarvust koguarvust koguarvust koguarvust koguarvust Põhja-Tallinn 10% 12% 12% 12% 12% 12% 12% Haabersti 4% 9% 9% 9% 10% 9% 9% Kesklinn 17% 13% 15% 16% 15% 15% 15% Kristiine 6% 6% 7% 8% 8% 7% 7% Lasnamäe 41% 32% 28% 27% 26% 25% 28% Mustamäe 17% 20% 20% 18% 20% 21% 20% Nõmme 4% 5% 7% 7% 7% 6% 6% Pirita 1% 2% 3% 3% 2% 3% 2% Allikas: Tallinna Haridusamet 1.2. Haabersti linnaosa koolid Haabersti linnaosas on kokku kaheksa põhikooli ja gümnaasiumi, kus õpib kokku 4917 õpilast (tabel 15). Tabel 15. Üldhariduskoolid Haaberstis Haabersti üldhariduskoolid (jaanuar 2006) Haabersti Vene Gümnaasium (Õismäe tee 132) Rocca al Mare Kool* (Vabaõhumuuseumi tee 8) Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Järveotsa tee 31) Tallinna Mustjõe Gümnaasium (Paldiski maantee 83) Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium (Õismäe tee 50) Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium (Õismäe tee 130) Tallinna Õismäe Vene Lütseum (Õismäe tee Õppekeel Õpilaste arv gümnaasium vene 525 gümnaasium eesti 716 gümnaasium eesti 709 gümnaasium vene 642 gümnaasium eesti 584 gümnaasium gümnaasium eesti vene

117 117 28) Õismäe Kool (Järveotsa tee 33) puuetega lastele KOKKU põhikool vene * Erakool Allikas: Tallinna Haridusamet Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala asutustest asub Haabersti linnaosas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu tn 27), mis on mõeldud puuetega inimestele. Tallinna Haridusameti koostatud Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava järgi on hariduse kvaliteedi ja hariduskorraldusliku selguse eesmärgil lõpetatud nende koolide tegevus, mis töötavad alakomplekteeritult ning mille edasise töötamise käigus ei suuda koolid tagada õpilastele piisavat hariduse kvaliteeti. Haabersti linnaosas ei ole praeguseks sellel põhjusel suletud ühtegi kooli ning seda ei ole plaanis läbi viia ka lähitulevikus. Teistest Tallinna linnaosadest käib Haabersti linnaosa koolis ligikaudu 1100 õpilast ning suurem ülekaal on Kristiine (u 300 õpilast), Mustamäe (u 200 õpilast) ja Põhja-Tallinna (u 200 õpilast) linnaosade lastel. Väljastpoolt Tallinna käib Haabersti linnaosa koolides ligikaudu 600 õpilast. Teistes Tallinna linnaosades õpib Haabersti linnaosa lapsi u 1100 ning eelistatumad linnaosad on Kesklinn (u 500 õpilast) ja Mustamäe (u 300 õpilast) linnaosa. Õismäe Kool (Järveotsa tee 33) oli algselt ette nähtud täitma lasteaia funktsiooni. Praegu on selles hoones põhikool, kus õpivad kerge, mõõduka ja sügava vaimupuudega õpilased. Rakenduskõrgkoole ja ülikoole Haabersti linnaosas ei ole Puhke- ja virgestusalad Haabersti linnaosas on aktiivses kasutuses olevaid puhke- ja virgestusalasid, mida kasutavad nii Haabersti linnaosa kui ka kogu Tallinna elanikud, peamiselt jalutus- ja sportimispaigana ning supelrannana. Populaarsemad vaba aja veetmise kohad on Harku järve kallas, Kopli lahe äärne ala Kakumäe poolsaarel ning Astangu. Haabersti linnaosas pargid puuduvad, kuid seal on rohkelt metsi ning pargilaadseid alasid. Aktiivse vaba aja veetmise ning orienteerumisega tegelemise piirkonnad Haabersti linnaosas on Kakumäe poolsaar, Õismäe raba, Eesti Vabaõhumuuseumi territoorium, Veskimetsa ja Astangu (vt kaarti 5). Haabersti linnaosas on kaks koerte jalutusväljakut (Akadeemia tee pikenduse, Järveotsa tee ja Astangu tee vaheline roheala ning Õismäe tiigi ümbruse pargiala) ja sõltumata Haabersti linnaosa ääristavast pikast rannajoonest on ainult üks lemmikloomade ujutamise koht (Stroomi ranna pikendus Rocca al Mare poole 150 m) Kehakultuuri- ja spordiehitised Haabersti linnaosa suurimad spordiehitised on koondunud Rocca al Mare piirkonda: seal asuvad jäähall, spordisaalid, tenniseväljakud ja palliplatsid. Ühtlasi funktsioneerib Saku Suurhall ka kontsertide, näituste ja talviste suurürituste korraldamise paigana. Haabersti linnaosa spordiehitised (vt kaarti 5) Ujulad: Arctic Sport Club (Ehitajate tee 114b); Õismäe Ujula (Ehitajate tee 109a); Rocca al Mare Kool (Vabaõhumuuseumi tee 8); Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu tn 27); Status Club al Mare (Paldiski maantee 96); Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Järveotsa tee 31);

118 118 Status Club (Paldiski maantee 96); Arctic Club (Ehitajate tee 114b); My Fitnessi spordiklubi (Haabersti tänav 5); Meelespea lasteaed (Õismäe tee 92); Järveotsa lasteaed (Järveotsa tee 15); Karikakra lasteaed (Õismäe tee 22); Sinilille lastead (Järveotsa tee 49); Pääsusilma lasteaed (Järveotsa tee 51). Spordisaalid: Rocca al Mare Kool (Vabaõhumuuseumi tee 8); Haabersti Vene Gümnaasium (Õismäe tee 132); Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Järveotsa tee 31); Tallinna Mustjõe Gümnaasium (Paldiski maantee 83); Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium (Õismäe tee 50); Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium (Õismäe tee 130); Tallinna Õismäe Üldgümnaasium (Õismäe tee 28); Harku järve Sõudebaas (Sõudebaasi tee 21); Status Club (Paldiski maantee 96); Arctic Club (Ehitajate tee 114b); My Fitness Spordiklubi (Haabersti tänav 5); Meelespea lasteaed (Õismäe tee 92); Järveotsa lasteaed (Järveotsa tee 15); Karikakra lasteaed (Õismäe tee 22); Sinilille lastead (Järveotsa tee 49); Pääsusilma lasteaed (Järveotsa tee 51); Vikerkaare lasteaed (Õismäe tee 110); Panacea Tervisespordiklubi (Õismäe tee 57a); Haabersti Perespordikeskuse AS (Rannamõisa tee 3). Staadionid: Rocca al Mare Kool (Vabaõhumuuseumi tee 8); Haabersti Vene Gümnaasium (Õismäe tee 132); Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Järveotsa tee 31); Tallinna Mustjõe Gümnaasium (Paldiski maantee 83); Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium (Õismäe tee 50); Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium (Õismäe tee 130); Tallinna Õismäe Üldgümnaasium (Õismäe tee 28). Välispalliväljakud: Rocca al Mare kool (Vabaõhumuuseumi tee 8); Haabersti Vene Gümnaasium (Õismäe tee 132); Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Järveotsa tee 31); Tallinna Mustjõe Gümnaasium (Paldiski maantee 83); Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium (Õismäe tee 50); Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium (Õismäe tee 130); Tallinna Õismäe Üldgümnaasium (Õismäe tee 28); Harku järve sõudebaas (Sõudebaasi tee 21); Järveotsa tee korvpalliväljak; Paldiski maantee korvpalliväljak. Bowling u-saalid: Arctic Club (Ehitajate tee 114b); Al Mare Bowling (Paldiski maantee 96).

119 119 Veespordirajatis: Harku järve sõudebaas (Sõudebaasi tee 21); Harku järve veemotobaas (Sõudebaasi tee 21). Tenniseväljakud: Status Club (Paldiski maantee 96); My Fitnessi spordiklubi (Haabersti tänav 5). Ronimisseinad: Al Mare Bowling (Paldiski maantee 96); Astangu klindi ronimissein. Uisuväljak: jäähall (Haabersti tänav 3). Ratsaspordibaas: Tallinna Ratsaspordibaas (Paldiski maantee 135). Seinatenniseväljak: Status Club (Paldiski maantee 96). Lasketiir: Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Järveotsa tee 31). Motorajatis: FK keskus (Paldiski maantee 229a) Kultuuri- ja noorsootööasutused Haabersti linnaosas asub Saku Suurhall (Paldiski maantee 104b), mida kasutatakse mitmesuguste kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste läbiviimiseks. Lisaks asuvad Haabersti linnaosas ülelinnalise tähtsusega kultuuriasutused: Tallinna Loomaaed (Paldiski maantee 145 / Ehitajate tee 150); Eesti Vabaõhumuuseum (Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12). Haabersti linnaosas on kaks noortekeskust: Haabersti avatud noortekeskus (Õismäe tee 88a); Haabersti Linnaosa Vaba Aja Keskus (Ehitajate tee 141, 109a, Paldiski maantee 227). Huviasutusi on Haabersti linnaosas neli: MTÜ Stuudio SONARE huvialakool (Õismäe tee 92); võistlustantsuklubi Mambo AVS (Õismäe tee 74 24); MTÜ Paul Kerese Maleklubi (Ehitajate tee 115); MTÜ Humanitaararenduse Keskus PROSHA (Järveotsa tee 23). Raamatukogusid on Haabersti linnaosas kaks: Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu Väike-Õismäe raamatukogu (Õismäe tee 115a); Haabersti Vaba Aja Keskuse raamatukogu (Ehitajate tee 109). Haabersti linnaosas ei ole kinosid ja näitusesaale. Tabel 16 loetleb Haabersti üldhariduskoolides tegutsevaid huviringe.

120 120 Tabel nr 16. Huviringid Haabersti linnaosa üldhariduskoolides. Kooli nimetus Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Tallinna VäikeÕismäe Gümnaasium Tallinna Järveotsa Gümnaasium Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium Tallinna Õismäe Vene Lütseum Tallinna Mustjõe Gümnaasium Tallinna Õismäe Kool Kokku Tehnikaringid Loodusringid Spordiringid Kunstiringid Sõnakunsti ringid Muusikaringid Muusikaklassid Tantsuringid Keeleringid Lasteorganisatsioon Õpilasomavalitsus Eelkool Poisse Tüdrukuid Kokku ringides Kokku koolis Allikas: Tallinna Haridusamet 1

121 Tervishoiuasutused ja sotsiaalhoolekanne Haabersti linnaosas asub korralikult välja ehitatud raviasutus Väike-Õismäe polikliinik (Ehitajate tee 137), kus saab külastada nii pere-, eri- kui ka hambaarste. Vabaõhumuuseumi tee 2a asub Al Mare Hambaravi. Veterinaarteenust pakuvad Favoriit Lemmikloomade Keskus (Õismäe tee 112) ja Zoovet Haabersti Keskus (Õismäe tee 109). Haabersti linnaosas on üheksa apteeki: Avana Apteek (Haabersti tänav 1); Haabersti Apteek (Paldiski maantee 102); Farmacia Nurmenuku apteek Tallinnas (Õismäe tee 3/9); Järveotsa apteek Tallinnas (Õismäe tee 107); Järveotsa Apteek (Õismäe tee 115a); Kullerkupu apteek Tallinnas (Õismäe tee 46); Väike-Õismäe Apteek Tallinnas (Õismäe tee 105a); Õismäe Apteek Tallinnas (Õismäe tee 1a); Õismäe Polikliiniku Apteek Tallinnas (Ehitajate tee 137). Tallinna Linnavaraamet teeb elamuehitusprojektide vallas koostööd erasektoriga järgmistes Haabersti linnaosa piirkondades: Asukoht Tiskre tee 22a Jõeoti 28 (realiseeritud) Pindala (ha) Vabaõhumuuseumi tee 95a, 11 95b ja Saviliiva 8a (realiseeritud) Kokku 34 Eluruumide arv Eluruumi tüüp pereelamud pereelamud ja korterelamud pereelamud ja korterelamud - Allikas: Tallinna Linnavolikogu 18. aprilli 2002 otsusega nr 175 Tallinna elamuehitusprogramm 5000 eluaset Tallinnasse Haabersti linnaosas paikneb ja jätkab tegevust Haabersti Sotsiaalkeskus (Õismäe tee 24), mis tegutseb kahe allüksusega: eakate päevakodu ja noortetuba. Tallinna Vaimse Tervise Keskuse allüksus Haabersti Klubimaja (Õismäe tee 105a) on Tallinna linna hoolekandeasutus, mis pakub vaimse tervise teenuseid täiskasvanud inimestele. Haabersti linnaosas ei asu ühtegi kirikut, kuid seal asub Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda (Lobjaka tänav 28). Haabersti Sotsiaalkeskus tegutseb 1/2 Õismäe tee 24 asuvas hoones. Haabersti linnaosas olevad sotsiaalobjektid on näidatud kaardil Tänavad ja kergliiklusteed Suurimate liikluskoormustega teedeks Haabersti linnaosas on Rannamõisa tee ja Paldiski maantee, mis on ka ainukesed Haabersti linnaosa läbivad põhitänavad. Nimetatud tänavaid pidi liiguvad Tallinna tagamaal elavad inimesed ning sellest tulenevalt on hommikustel ja õhtustel tipptundidel teed ülekoormatud, st valglinnastumine põhjustab Tallinna transpordi infrastruktuurile lisakoormust. Haabersti linnaosa teede liigitus on välja toodud kaardil 7. Kakumäe poolsaarel on põhilisteks teedeks Vabaõhumuuseumi tee ja Rannamõisa tee. Nende vahele jääb Vana-Rannamõisa tee, millelt hargneb välja poolsaare tippu suunduv Kakumäe tee. Nimetatud teedega ristub rohkesti kirde-edelasuunalisi tänavaid. Kakumäe poolsaare teede- ja tänavavõrgustiku kujunemisele on negatiivset mõju avaldanud hoogsalt arenenud elamuehitus.

122 122 Üheksakümnendatel aastatel toimus maade tagastamine ning seejärel hakati koostama detailplaneeringuid tagastatud kinnistute kaupa. Sellel ajal puudus piirkonna terviklik arenguvisioon, samuti ei vaadatud kogu piirkonda ka detailplaneeringute koostamise käigus ühtse tervikuna. Iga kinnistu detailplaneeringu käigus lahendati liiklusskeem iseseisvalt, arvestamata, et tulevikus peab tänavavõrgustik moodustama ühtse hästi läbitava ning toimiva süsteemi. Praegu see kahjuks nii ei ole ning uute detailplaneeringute koostamise käigus tuleb näha tunduvalt rohkem vaeva teedevõrgu analüüsimisel ja koostamisel. Väike-Õismäe linnaosa teede infrastruktuur on väga hästi läbi mõeldud ning territooriumil on ühtmoodi kerge liigelda ühistranspordi ja autoga ning jalgsi. Põhilised liikumisteed on kaks ringtänavat: väline liikumistee ja sisemine jaotustee. Selline teede trasseering on hea seetõttu, et välistab transiitliikluse elurajoonis. Haabersti linnaosa teedevõrku on vaja korrigeerida ja täiendada ning suurtel hoonestamata aladel (Pikaliiva, Astangu, Mustjõe) on vaja luua ühtne, kogu piirkonda hõlmav perspektiivne tänavavõrgustiku skeem, mis on aluseks tulevastele planeeringutele ja projektidele. Kergliiklus ehk kõndimine ja liikumine abivahendeid (rulluisud, tõukeratas, rula, suusad, jalgratas jne) kasutades on kogumas populaarsust ning nende liikumisviiside osatähtsuse suurenemist tuleb toetada kõigil tasanditel, sealhulgas ka planeerimise tasandil. Tänase seisuga on Haabersti linnaosas välja ehitatud järgmised kergliiklusteed: Tänav või lõik 1 Paldiski maantee (loomaaed Tuuleveski tänav) 2 Järveotsa tee pikendus Paldiski maantee 3 Rannamõisa tee (Paldiski maantee Lõuka tänav) 4 Vana-Rannamõisa tee (Rannamõisa tee 1800 m) 5 Vana-Rannamõisa tee (Saviliiva tee Kakumäe tee) 6 Kakumäe tee (Vana-Rannamõisa Vabaõhumuuseumi tee) 7 Paldiski maantee (Rannamõisa tee Rocca al Mare keskus) 8 Paldiski maantee (Looga tänav Pelguranna tänav) 9 Kakumäe tee (Vabaõhumuuseumi tee Räime tänav) 10 Vabaõhumuuseumi tee (Nooda tee 1550 m linna suunas) 11 Vabaõhumuuseumi tee (Rocca al Mare tee Paldiski maantee) 12 Paldiski maantee (Rocca al Mare keskus Looga tänav) 13 Räime tänav (Kakumäe tee Silmu tänav) 14 Vabaõhumuuseumi tee (Rocca al Mare tee Lõuka tänav) 15 Vabaõhumuuseumi tee (Lõuka tänav Merirahu kvartal) 16 Vabaõhumuuseumi tee (Merirahu kvartal Kakumäe tee) 17 Paldiski maantee (Haabersti ring Tähetorni tänav) 18 Lõuka tänav Ehitusaasta Pikkus (m) Allikas: Tallinna Kommunaalamet Haabersti linnaosa sõiduteede võrgustik ning parkimisalad on näidatud kaardil 7 ning kergliiklusteede võrgustik on välja toodud kaardil Parkimiskorraldus Eesti on üks kiireima autostumistaseme kasvuga riike maailmas. Autoregistrikeskuse andmetel (seisuga ) oli Eestis 413 sõiduautot 1000 elaniku kohta ning Tallinnas 482 sõiduautot 1000 elaniku kohta. Järgmise 30 aasta perspektiivis võib see arv kasvada kuni 1,58 korda, kuid nende kasutustase võib nii kasvada kui ka kahaneda.

123 123 Haabersti linnaosa uuselamurajoonides ning pereelamutega hoonestatud aladel parkimisprobleem puudub, kuna nende alade planeerimisel on arvestatud autostumise taseme kasvuga. Suured parkimisprobleemid on aastatel rajatud paneelelamurajoonides, eeskätt öisel ajal. Sellel ajal on täis pargitud rohealad, kõnniteed, laste mänguväljakud, majade sissepääsud ja selle tõttu on takistatud jalakäijate liiklemine ja prügivedu ning kahesuunalisele teele on jäänud vabaks vaid ühe auto laiune riba. Kuna Väike-Õismäe asum on üks suuremaid paneelelamurajoone, kus esineb ka parkimisprobleem, siis viis Inseneribüroo Stratum üldplaneeringu koostamise käigus selles piirkonnas (2006. aasta talv kuni aasta kevad) läbi parkimiskorralduse uuringu, mille tulemused on järgmised. Joonis 15. Parkimiskoormuse muutumine ööpäeva lõikes. Allikas: Inseneribüroo Stratum 2007 Väike-Õismäel fikseeriti kokku 4931 parkimiskohta (ilma maa-aluste ja suletud garaažideta). Kokku parkis tööpäeva öisel perioodil uuringualal 4618 sõidukit, neist 3973 ehk 86% kasutas ettenähtud parkimiskohti ja 645 ehk 16% oli pargitud ebaseaduslikult (liikluseeskirja nõudeid eirates). Öine parkimiskoormus Väike-Õismäel on seega 94% parkimiskohtade koguarvust ning päevane parkimiskoormus moodustab 40% öisest parkimiskoormusest. Väike-Õismäe territooriumil paikneb palju garaaže nii maapealseid kui ka maa-aluseid. Täpsed andmed garaažide kasutatavuse kohta puuduvad, kuid teada on, et kõik garaažiboksid on erastatud, müüdud või renditud, tühjana seisvaid bokse ei ole ning garaažihoonetele on moodustatud ühistud. Parkimismaju Väike-Õismäel ei ole, küll aga on tasulisi parklaid, mille täituvus on 42 64%. Arvata võib, et parklates on parkimiskohad n-ö välja ostetud, kuid mitte regulaarselt kasutuses. Allolevalt jooniselt on näha eri piirkondade parkimiskohtade täituvus Väike-Õismäel tööpäeviti öisel ajal protsentuaalselt ning eraldi on välja toodud valesti ja õigesti parkinud sõidukite arv ning parkimiskohtade koguarv. Joonis 16. Parkimiskohtade täituvus Väike-Õismäel tööpäeviti öösel. Allikas: Inseneribüroo Stratum 2007

124 124

125 125

126 126 Seega on Väike-Õismäe piirkonnas probleemiks eelkõige parkimiskohtade defitsiit mõningates üksikutes piirkondades. Teistes piirkondades on parkimiskohti isegi üle, kuid elanikele ei ole vastuvõetav isikliku sõiduauto parkimine teises piirkonnas, sageli isegi mitte naaberkvartalis. Mõneti tuleneb see ka liikluskorralduse olukorrast, kus naaberkvartalisse sõiduks tuleb väljuda uuesti Õismäe teele, siis siseneda kvartalis siseteedele, kus manööverdamine ja parkimiskoha leidmine on suhtelistelt tülikas ja ebakindel. Seega on elanike huvides eelkõige parkimiskoha leidmine elukohale võimalikult lähedal, kuigi uute parkimiskohtade rajamise võimalused kvartalite sees on küllaltki piiratud. Samas tuleb nõustuda sellega, et perspektiivis on parkimisolukorra pingestumine väga tõenäoline ja on vaja rajada uusi parkimiskohti või parklaid. 7. Ühistranspordiliiklus Haabersti linnaosa teenindavad ühistranspordiliigid on autobuss, troll ja liinitakso. Väga hea ühistranspordiühendus on Väike-Õismäe ja Tallinna kesklinna vahel. Ülejäänud Haabersti linnaosa piirkonnad on ühistranspordiga halvasti varustatud, kuna neid piirkondi teenindavad bussiliinid liiguvad suure intervalliga. Olemasolevate autobussiliinide marsruudid on järgmised: nr 4 Väike-Õismäe Tiskre nr 10 Väike-Õismäe Vana-Pääsküla nr 12 Väike-Õismäe Priisle nr 13 Väike-Õismäe Seli nr 16 Väike-Õismäe Tallinn-Väike nr 21 Balti jaam Landi nr 21A Väike-Õismäe Kakumäe nr 21B Balti jaam Kakumäe nr 22 Väike-Õismäe Vabaduse väljak nr 26 Väike-Õismäe Paljassaare nr 26A Väike-Õismäe Paljassaare põik nr 27 Harkujärve Laagri alevik nr 28 Veerenni Väike-Õismäe nr 36 Väike-Õismäe Viru nr 46 Väike-Õismäe Kunstiakadeemia nr 47 Väike-Õismäe Autobussijaam nr 61 Astangu Järve haigla Olemasolevate trolliliinide marsruudid on järgmised: nr 6 Väike-Õismäe Kaubamaja nr 7 Väike-Õismäe Balti jaam Haabersti linnaosa läbib ka väga palju Harju Maaliinide busse, mis suunduvad Harku, Saue ja Keila valda, kuid nendes ei kehti linnaliinide kuu- ja kvartalikaardid ning Tallinna-siseseks liikumiseks inimesed neid peaaegu ei kasuta. Kui vaadata ühistranspordi teenindusraadiusi, siis leidub rohkelt piirkondi, mis jäävad teenindusraadiusest välja ning jalakäigutee ühissõidukipeatuseni ületab 600 m. Olemasolevate autobussi- ja trollibussipeatuste teenindusraadiused on välja toodud kaardil Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustus Seoses vahepeal toimunud Eesti üleüldise majanduskasvuga (8 10% aastas) on ettevõtlusaktiivsus nii Tallinna linnas tervikuna ja kogu Eestis kui ka Haabersti linnaosas perioodil kasvanud. Ettevõtlusaktiivsuse näitaja oli linnaosas 38 ettevõtet 1000 elaniku kohta ehk mõnevõrra kõrgem kui Eesti keskmine (30 ettevõtet 1000 elaniku kohta), kuid märgatavalt madalam kui Tallinna keskmine (53 ettevõtet 1000 elaniku kohta).

127 127 Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustus põhineb SA Tartu Teaduspargi ja AS Regio läbi viidud uuringule, mille järgi oli äriregistri andmete seisuga Haabersti linnaosa territooriumil registreeritud 1418 äriühingut. Neist osaühingud moodustasid 94,3%, aktsiaseltsid 5,1% ning tulundus-, täis- ja usaldusühingud 0,6%. Kõige enam oli aastal ettevõtteid Väike-Õismäe asumis (710), Mustjõe asumis (162), Haabersti asumis (104) ja Kakumäe asumis (93). Suurima töökohtade arvuga asumid aasta seisuga olid Väike-Õismäe (2041), Mustjõe (589), Haabersti (537) ja Mäeküla (432). Ainsa asumina on ettevõtlusaktiivsus nii firmade kui ka töökohtade arvu lõikes perioodil vähenenud Astangu ja Mäeküla asumis. Arvesse võttes senist väikest ettevõtlusaktiivsust, arvestatavas koguses vabade kruntide olemasolu ja Paldiski maantee kui logistiliselt olulise teguri vahetut lähedust, on ilmselt tegemist tulevase äriarenduspiirkonnaga, eelkõige tootmis- ja laondusvaldkonnas. Kuna Haabersti linnaosa on valdavalt elamupiirkond, on ka ettevõtlusstruktuur vastavalt välja kujunenud domineerivad kaubandus- ja äriteenindusettevõtted, on toimunud ja jätkuvalt käimas mahukad kinnisvaraarendusprojektid. Tõenäoliselt moodustavad ka tulevikus suhteliselt suure osa siinsetest ettevõtetest kaubandus- ja teenindussektori ettevõtted. Suurimateks ettevõtluspiirkondadeks on Paldiski maantee (eriti Mustjõe ja Haabersti asumite territooriumil), Ehitajate tee ja Rannamõisa tee (Pikaliiva asumis) naabruses olevad piirkonnad. Neis piirkondades on täheldatav pidev ettevõtete ja ka uute töökohtade arvu suurenemine. Samas lisandub Haabersti linnaossa pidevalt uusi elamupiirkondi ning nende ja olemasolevate elanike teenindamiseks on rajatud ridamisi spordi- ja vabaajakeskusi. Arvestades elamupiirkondade edasist arengut, on tõenäoline, et neid ettevõtteid lisandub Haabersti linnaossa veelgi. Huvitav tähelepanek on ka see, et Haabersti linnaossa on koondunud arvestatav hulk mootorsõidukite kaubandusega tegelevaid ettevõtteid: 12 uute, 6 kasutatud mootorsõidukite müügi ja vahendusega ning 32 mootorsõidukite remondi või varuosadega tegelevat ettevõtet (tabel 16). Arvestades linnaosa iseärasusi ja klastriloogikat, on oodata ka selle sektori ettevõtete arvu jätkuvat kasvu linnaosas. Sarnaselt kogu Tallinnale tegutseb Haabersti linnaosas kõige enam firmasid kinnisvara, rentimise ja äriteenuste sektoris (tabel 17). See sektor näitab stabiilset kasvutrendi. Tabel 17. Haabersti linnaosa ettevõtlusstruktuur Haabersti linnaosa ettevõtlusstruktuur sektorite lõikes 2005 Sektor Ettevõtted E Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 4 K Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 457 N Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 16 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik L sotsiaalkindlustus 1 C Mäetööstus 11 D Töötlev tööstus 137 F Ehitus 140 Mootorsõidukite müük ja remont; G50 mootorikütuste jaemüük 55 G51 Hulgi- ja vahenduskaubandus 200 G52 Jaekaubandus 138 H Hotellid ja restoranid 34 I Veondus, laondus ja side 94 J Finantsvahendus 33 M Haridus 31 O Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 67 Töötajad Käive (mln kr) 15,9 791,0 25, ,1 12,3 585,3 599, ,3 3001,1 513,7 60,7 350,5 79,6 39,4 131,7

128 128 Kokku ,0 Andmed: äriregister 2005 Haabersti linnaosa ettevõtlusstruktuur on näidatud joonisel 17. Joonis 17. Haabersti linnaosa ettevõtluse struktuur 2005 Allikas: SA Tartu Teaduspark & AS Regio 2007 Kõige suurem elanike asustustihedus on Väike-Õismäel, samas on selles piirkonnas aadressipõhiselt registreeritud ka kõige arvukamalt Haabersti linnaosa tegutsevaid ettevõtteid. Seega on põhjust järeldada, et arvestatav hulk Väike-Õismäele registreeritud ettevõtetest tegutseb tegelikult muus asukohas, eelkõige just tootmisele spetsialiseerunud ettevõtted. 9. Tööhõive Linnaosa ettevõtetes oli 31. detsembri 2005 seisuga 5370 töökohta, ettevõtte keskmine töökohtade arv seega 3,8. Analüüsides hõivet asumipõhiselt, selgus, et enim oli hõivatuid VäikeÕismäel (2041), järgnesid Mustjõe (589) ja Haabersti (537). Sektorite lõikes domineeris selgelt töötleva tööstuse sektor, kus oli 927 töökohta; järgnesid sektorid hulgi- ja vahenduskaubandus (837 töökohta) ning jaekaubandus (712 töökohta). Suhteliselt väikeste erinevustega paiknesid hõivatute arvu poolest neljandale ja viiendale kohale ehitussektor 673 töötajaga ning kinnisvara, rentimise ja äritegevuse sektor 671 hõivatuga. Kõige vähem oli hõivatuid elektrienergia-, gaasija veevarustuse (33), mäetööstuse (36) ja finantsvahenduse sektoris (55). Töökohtade ligikaudne paiknemine Haabersti linnaosas firmade registrijärgsete asukohtade lõikes on näidatud joonisel 18.

129 129 Joonis 18. Töötajate paiknemine Haabersti linnaosas, 2005 Allikas: SA Tartu Teaduspark & AS Regio 2007 Kõige arvukamalt oli Haabersti linnaosas mikroettevõtteid: 713 ehk 50,3% kõigist linnaosas asuvatest ettevõtetest. Mikroettevõtted andsid ligikaudu kolmandiku linnaosa ettevõtluse kogukäibest (31,7%) ja neis oli teadaolevalt kõige rohkem töökohti (2138 hõivatut ehk 39,8%). Suurima osa (33,6%) linnaosa ettevõtluse kogukäibest andsid kokku 112 väikeettevõtet (7,9% ettevõtete koguarvust), linnaosa hõivatutest leidis neis rakendust 38,6% ehk Väikseima käibe (12,4%) ja hõivatute arvu (5,8%) andsid suurettevõtted, mida on Haabersti linnaosas äriregistri andmetel vaid 1 (tabel 18). Tuleb arvestada, et mikroettevõtetes loodud töökohad on suurema tõenäosusega linnaosakesksed kui üleriikliku töö- või teeninduspiirkonnaga keskmisel või suurettevõttel. Tabel 18. Ettevõtete jaotus vastavalt töötajate arvule. Töötajate arv Üle 250 Ettevõtte kategooria mikroettevõte väikeettevõte keskmise suurusega ettevõte suurettevõte Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustuse käigus viidi läbi lisauuring Haabersti linnaosasse suunduva tööalase pendelrände analüüs. Töö eesmärk oli anda ülevaade, millistest Tallinna

130 130 linnaosadest, Tallinna lähivaldadest ja mujalt Eesti omavalitsustest käivad inimesed Haabersti linnaosas paiknevates ettevõtetes tööl. Tabelis 19 on toodud Haabersti linnaosas tööl käijate arv Tallinna linnaosade ja Eesti kohalike omavalitsuste lõikes. Haabersti linnaosas töötavatest inimestest kõige enam 32% ehk 1267 inimest elab Haabersti linnaosas. Üle 500 inimese käib Haabersti linnaosasse tööle Lasnamäelt (21%) ja Mustamäelt (13%), Põhja-Tallinnast 470 inimest (12%). Kõige vähem töötajaid käib Haaberstisse tööle Pirita linnaosast 88 töötajat ehk 2%. Rohkem kui pooltest omavalitsustest (53,7%) käib Haabersti linnaosasse tööle 1 5 töötajat. Tallinnast kaugemal asuvatest piirkondadest kerkivad kõrgema näitajaga esile mitu Viljandimaa omavalitsust, kus Haabersti linnaosasse tööle käivate inimeste arv jääb vahemikku 6 15, Karksi vallast käib Haaberstisse tööle 19 inimest. Koos Türi vallaga (26 töötajat) moodustavad need omavalitsused omaette Tallinna-suunalise Kesk-Eesti telje. Kõige vähem töötajaid käib Haabersti linnaosasse Kagu-Eesti omavalitsustest. Tabel 19. Haabersti linnaosas tööl käijate arv Tallinna linnaosade ja Eesti kohalike omavalitsuste lõikes. Omavalitsuse nimi Tallinna linn Haabersti Lasnamäe Mustamäe Põhja-Tallinn Kesklinn Nõmme Kristiine Pirita Harku vald Tartu linn Viimsi vald Narva linn Maardu linn Kohtla-Järve linn Viljandi linn Rae vald Saku vald Pärnu linn Saue vald Keila linn Keila vald Saue linn Jõelähtme vald Kohila vald Kuusalu vald Rapla vald Türi vald Jõhvi vald Kuressaare linn Kiili vald Elanike arv Haaberstis tööl käijate arv

131 131 Anija vald Raasiku vald Sillamäe linn Haapsalu linn Paide linn Karksi vald Nissi vald Märjamaa vald Kose vald Allikas: SA Tartu Teaduspark & AS Regio Looduskeskkonna iseloomustus 1.7. Pinnamood Tallinna asendi määravad kaks Põhja-Eesti rannikuvööndi reljeefi suurvormi: Soome lahe nõgu ja Põhja-Eesti lavamaa. Soome lahe nõgu koos Põhja-Eesti rannikumadalikuga ning sellest lõuna pool kõrguv Põhja-Eesti lavamaa on kujunenud juba enne jääaega. Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjakivid jäänud üldiselt tasase lavamaana püsima. Rannikumadaliku ja lavamaa piiri tähistab Põhja-Eesti paekallas ehk klint (Astangu), mida keerukalt liigestavad vanad ja nüüdisaegsed jõeorud (Tiskre oja). Hiljem on pinnamoodi tugevalt mõjustanud mandrijää. See kulutas varasemaid pinnavorme, mattis neid liustikusetete alla ning tekitas uusi, eriti liustikujõesetteist koosnevaid pinnavorme. Jääajajärgsel ajal on pinnamoodi kujundanud peamiselt mere kulutav ja kuhjav toime, osalt ka vooluvesi jt loodusjõud. Põhja-Eesti rannikumadaliku laius on Tallinnas vahelduv, enamasti küünib see mõne kilomeetrini, aga Tiskre ja Tabasalu kohal ulatub paekallas mereni. Pinnamoelt on rannikumadalik võrdlemisi mitmekesine, üldiselt madal (Veskimets), kohati täiesti tasasel alal leidub üksikuid kõrgendikke, rannaastanguid jt reljeefi väikevorme. Kõrgendikest paistab kõige rohkem silma linna keskel kõrguv Toompea. See Põhja-Eesti lavamaast eraldunud saarlava, mille ülaosa koosneb lubjakividest, moodustab koos teda ümbritseva madalama liivakivialusega Tallinna keskkõrgendiku. Aluspõhjakünnis on ka Kakumäe kõrgendik. Üsna suur loode-kagusuunaline Kakumäe kõrgendik (merepinnast 16 m) koosneb peamiselt kambriumi liivakividest. Selle Kopli lahe poolse nõlva on meri järsakuks kurrutanud, kõrgendiku lael paikneb lamedate oosilaadsete pinnavormide vahel Õismäe raba. Rannikumadaliku tasandikud on merelahtede maismaajätkud. Läänes jätkab Kakumäe lahte Harku tasandik. Esimese madalamas keskosas paikneb Harku järv. Kaugemal, kus Harku ja Lilleküla tasandik on omavahel avaras ühenduses, laiub Mustamäe jalamil liivase pinnakattega, rohkete rannavallidega jm rannamoodustistega ala. Põhja-Eesti lavamaa põhjaserva tähistav järsk Põhja-Eesti paekallas on Tallinnas jälgitav katkeliselt, sest kohati on see ära kulunud. Linna lõunaosas Harku järvest läänes ja edelas on paekallas näha kõrge järsu astanguna (Harku pank). Veel kaugemal läänes, Tiskre ja Rannamõisa vahel, moodustab mereni ulatuv paekallas kohati otse rannalt kerkiva m kõrguse Rannamõisa panga Aluspõhi Kristalseist kivimeist koosnev aluskorra pealispind asetseb Tallinnas m allpool merepinda. Aluskorral lasuvad agu- ja vanaaegkonna meresetted. Aluspõhjakivimite kihid on nõrgalt kallutatud lõuna suunas, keskmiselt 0,3 0,5 m 100 m kohta.

132 132 Kristalsel aluskorral lasuvaist settekivimeist on vanimad Vendi ajastul tekkinud liivakivid, aleuroliidid ja savid, mis moodustavad Gdoovi ja Kotlini kihistu. Kihid asetsevad sügaval hilisemate setete all. Vendi kompleksil lasuvaist Kambriumi kivimeist on vanim nn sinisavi, mille lasundi paksus küünib 75 m-ni (Lontova lade). Järgmise, peamiselt savikaist liivakividest koosneva Dominopoli lademe paljandeid leidub Rocca al Mares. Dominopoli lademe ülemiste heledate liivakivide tüüpleiukoht on Rannamõisa pank. Pärast nende liivakivide tekkimist taandus kambriumimeri Eesti alalt ning settimine katkes ordoviitsiumiajastu alguseni. Ordoviitsiumi vanima settekompleksi moodustab Eestis Pakerordi lade, mille alumine osa koosneb oobolusliivakivist ja ülemine argilliidist. Selle lademe paljandeid on Tallinnas paekalda jalamil (Astangu). Pakerordi lademest kõrgemal asetsev Latorpi (Leetse) lade koosneb glaukoniitliivakivist, mis kohati paljandub 1 2 m paksuse kihina paekaldal. Paekalda ülaosas paljanduvad Ordoviitsiumi ajastu lubjakivid. Vanimad neist moodustavad Volhovi lademe, sellele järgnevad Kunda ja Aseri lade. Paekalda kõige ülemises osas on Tallinnas Lasnamäe lade, mis avaneb laia vööndina ka lavamaa pervel Pinnakate Mattunud orgude kohal (Tiskre) on pinnakate paiguti paksem kui 100 m, aga lavamaa serval leidub kohti, kus seda polegi (Astangu). Moreeni pinnakattena leidub suhteliselt vähe (Astangu), enamasti katavad seda hilisemad setted. Rannikumadalikule on iseloomulik savikas, rohkete rändkividega sinakashall moreen ja lavamaale valkjas lubjarikas rähkmoreen. Rändrahne paikneb moreeni alal ka suurte kivikülvidena. Rannikumadalikul leidub mitmel pool viirsavi jm jääpaisjärvesetteid, kohati kuni 10 m paksuselt. Maapinnani ulatub neid Harku järve ümbruses ja mujalgi, enamasti katavad neid siiski hilisemad meresetted. Meresetteid (paksus kohati 2 4 m) esindavad peamiselt peenliivad, aleuriidid ja aleuriitliivad, leidub ka rannakruusa ning paekalda piirkonnas klibu. Luiteiks kuhjunud tuiskliiva on üksikutes kohtades rannikumadalikul (Kakumäe poolsaarel). Järve- ja soosetteid on eelkõige lavamaa nõgudes. Turbalasundi paksus küünib 4,5 m Harku raba osas, mis ulatub Haabersti linnaossa. Rannikumadaliku sood on nooremad (Õismäe raba), seepärast on nende turbakiht õhem. Enamik Tallinna looduslikke pinnavorme on teede- ja elamuehituse käigus suuremal või vähemal määral ümber kujundatud või mattunud kultuurkihi alla, mille paksus ulatub linna äärealadel alla 0,5 m Looduslik haljastus Haabersti linnaosa suurus on 18,6 km2, sellest rohealad moodustavad 22,6%. Haljasmaid (looduslikud rohealad) on Haabersti linnaosas 502,5 ha ja rohealasid (inimese muudetud rohealad) on 162,0 ha. Haaberstis on Kakumäe rannapark, kuid rohkem parke ja pargilaadseid alasid ei ole. Haabersti linnaosa tuumiku moodustab Väike-Õismäe, mille haljastus erineb teiste paneelelamurajoonide (Mustamäe ja Lasnamäe) omast selle poolest, et puudub vana haljastus või selle fragmendid. Seega on haljastus noor (rajatud aastatel), ühtse plaani järgi teostatud, kuid jätab kohati lageda ja monotoonse mulje. Võrreldes nelja piirkonna (VäikeÕismäe, Mustamäe, Kalamaja, Kadriorg) puittaimede liigirikkust, on see kõige väiksem VäikeÕismäel (Reisner, 1993). Puittaimestik on monotoonne, levinumad on pärnad, eriti alleedel, kus neid on vaja pügada (trolliliinid). Lehtpuudest on levinud veel kased, pihlakad ja vahtrad, põõsastest tuhkpuud, kibuvitsad ja põisenelad. Puudel esineb mehaanilisi vigastusi. Suvel

133 133 kannatavad puud põua tõttu. Paremas seisundis on tiigiäärne haljastu. Kui jätta kõrvale Lasnamäe, on tegemist ökoloogiliselt vaesema piirkonnaga Tallinnas. Ühepereelamute piirkonnas koosneb ühiskondlik haljastus teeäärsetest haljasribadest. Kohati, näiteks Paldiski maanteel Mustjõe piirkonnas on tegemist ülevananenud puudega (sanglepad, pärnad, pajud). Seal esineb palju tüvevigastusi, seest õõnsaid puid, kuivanud latvu ja oksi. Järelkasvuna kujunenud noored puud (kased, toomingad) on terved, kuid neid on vähe. Haabersti linnaosa annab Tallinna taimsest biomassist 10,9%. Linnaosa biomassist moodustavad 52,4% puistud ja 30,9% hoonetevahelised puittaimedega alad Põhjavesi Haabersti linnaosa haarab kahte maastikutüüpi klindipealset paelava (Mäeküla ja Astangu asumid) ja klindieelset meretasandikku. Meretasandik lasub Liiva, Kakumäe ja Lilleküla mattunud ürgorgude kohal. Ürgorge eraldab loode-kagusuunaline Kakumäe aluspõhjakõrgendik (künnis). Sellest tuleneb piirkonna hüdrogeoloogiline mitmekesisus. Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (Ordoviitsiumi veekiht), õhukese pinnakatte tõttu alaline Kvaternaari veekiht siin puudub. Ordoviitsiumi veekihi veetase jääb 9 10 m sügavusele maapinnast. Järgneb Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on ülemisest Ordoviitsiumi veekihist eraldatud glaukoniitliivakivist ja argilliidist veepidemega. Meretasandikul levib Kvaternaari veekiht, mis on seotud mereliste ja jääjärveliste liivpinnastega ja ürgorgude piires jääjõeliste liivade ja kruusaga, vähem moreenis esineva kruusaga. Jääjõelistes setetes esinev vesi on enamasti surveline, veetase jääb 2 4 m sügavusele maapinnast. Samale kõrgusele jääb ka mere ja jääjärve setetega seotud vabapinnalise veekihi vesi. Reljeefi madalamates kohtades on veetase siiski maapinnalähedane. Ürgorud on lõikunud sügavalt aluspõhja kivimitesse ja avavad Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihid. Kakumäe aluspõhjakõrgendikul levib põhjavesi mereliivades (Kvaternaari veekiht) ja Kambriumi liivakivides ja aleuroliitides (Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht). Aluspõhjalised veekompleksid on Haaberstis paksu pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt või hästi kaitstud. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud on põhjavesi õhukese pinnakattega paelaval ja Kakumäe aluspõhja kõrgendikul. Reostuse eest kaitsmata on ka Kvaternaari setetega seotud maapinnalähedased põhjaveekihid. Haabersti linnaosas kasutatakse veevarustuses Kambriumi-Vendi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kvaternaari põhjaveekihtide vett. Kambriumi-Vendi töötavate puurkaevude arv on 29, neist 10 on ühendatud veevärgiga. Puurkaevude sügavus on m. Ordoviitsiumi-Kambriumi puurkaeve on 2 (Paldiski maantee ja Tähetorni tänav) ja nende sügavus on m. Kvaternaari veekihist võetakse vett 9 puurauguga, millest 2 on ühendatud veevärgiga. Osaliselt jääb Haabersti linnaossa Seevaldi põhjaveemaardla (Seevaldi III). Õismäed, põhilist veetarbijat, varustatakse veega Ülemiste järvest. Ülemiste järve väljalangemisel muutub Õismäel olukord pingeliseks, kuna tarbevaru ja lokaaltrassid paiknevad Kakumäel. Arutusel on olnud veehaarde rajamine Astangule. Veehaarde rajamine Astangule võib osutuda problemaatiliseks seoses radionukliidide suure sisaldusega Kambriumi-Vendi põhjaveekihis. Haabersti linnaosas Astangu piirkonnas klindi jalamil esineb suure ja eriti suure radooniohuga piirkondi. Radooni allikateks on klindil paljanduvad argilliit ja fosforiit, mis mere abrasiivse tegevuse tulemusel sattusid klindiesise tasandiku setetesse. Eriti suure radoonisisaldusega on astangusse rajatud tunnelitest välja veetud ja astangualustest tiikidest pärit materjal, mis moodustab enam kui 4 m paksuse kihi, milles on kohati argilliiti enam kui 50%. Kogutud andmed näitavad, et Astangu maa-ala pinnaseõhus on radoonisisaldus väga varieeruv, valdavalt suur või väga suur, ja ületab Eestis kehtestatud piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piirväärtuse (50 kbq/m3) kuni 10 korda (Eesti Geoloogiakeskus 2006).

134 134 Joonis 19. Põhjavee kaitstus Haabersti linnaosas. Allikas: OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2003