Elva linna üldplaneeringu seletuskiri

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Elva linna üldplaneeringu seletuskiri"

Väljavõte

1 ELVA LINNA ÜLDPLANEERING Lisa Elva Linnavolikogu otsuse nr.... juurde Elva

2 1. Üldosa Üldplaneeringu koostamise vajadus Üldplaneeringu ülesehitus ja sidusus teiste planeeringutega Ruumilise arengu eesmärgid ja põhimõtted Ruumiline areng Avalik ruum ja avalikud väärtused. Selle arendamise ja kujundamise põhimõtted Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused Üldosa Maakasutuse juhtotstarbed Väikeelamute maa-ala (EV) Korterelamute maa-ala (EK) Keskuse maa-ala (K) Ühiskondliku hoone maa-ala (Ü) Äri ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä) Väikeettevõtluse ja- tootmise maa-ala (ÄV) Tootmise maa-ala (T) Puhke-, spordi-ja kultuurirajatiste maa-ala (PV) Supelranna maa-ala (PR) Kalmistu maa-ala (S) Veekogud (V) Tee ja tänava maa-ala (LT) Kergliiklusmaa (LK) Raudtee maa-ala (LR) Jäätmekäitluse maa-ala (OJ) Rohelala (H) Tehnoehitise maa-ala (O) Asumid Kesklinn

3 3.3.2 Verevi Üle- Raudtee Kulbilohk Mahlamäe Peedu Arbimäe Kadaka Kruusa Ettepanekud kaitse alla võetud kultuurimälestiste ja loodusobjektide kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks, lõpetamiseks või kaitse alla võtmiseks Mälestised Kaitstavad loodusobjektid Liiklus Tänavavõrk Põhitänavad Juurdepääsutänavad Kergliiklus ja parkimine Raudteetransport Rohestruktuur ja puhkealad Sotsiaalne infrastruktuur Haridusasutused Kultuuri- ja spordiasutused Tervishoiu- ja hoolekandeasutused Tehniline infrastruktuur Elektrivarustus Soojavarustus Telefoniside ja telekommunikatsioon Ühisveevark ja kanalisatsioon Alternatiivsed soojavarustuse võimalused

4 8.5.1 Maasoojussüsteemid Päikeseenergia kasutamine Ranna ja kalda ehituskeeluvööndid Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused Ettepanekud linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks, detailplaneeringute koostamise järjekord

5 1. Üldosa 1.1 Üldplaneeringu koostamise vajadus Hea elu- ja majanduskeskkonna loomise ja kestmise üks oluline eeldus kohalikus omavalitsuses on kvaliteetse ja toimiva üldplaneeringu olemasolu ning eesmärgipärane koostöö planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Üldplaneeringul on suur roll maakasutus- ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel, sest see on vastavat investeeringut ja ehitusi ettevalmistavate detailplaneeringute aluseks ning käsitleb linna arengut tervikuna. Linna arengu kavandamiseks aastatel on koostatud linna arengukava, kus on seatud eesmärgid Elva kujundamiseks aastani Üldplaneeringuga keskendutakse planeerimisseadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete integreerimisele arengukavalise visiooniga. Üldplaneeringu on koostanud Elva Linnavalitsus. 1.2 Üldplaneeringu ülesehitus ja sidusus teiste planeeringutega Üldplaneering koosneb joonistest ja seletuskirjast. Kõik joonistel kajastatu ja seletuskirjas fikseeritu on kehtestatava planeeringu kui haldusakti osad. Planeering ei sisalda olemasoleva olukorra analüüsi ja muid planeeringulahenduse väljatöötamiseks kasutatud materjale, kuna need ei sea tingimusi linna ruumiliseks arenguks ja seega neid ka ei kehtestata. Üldplaneeringu edasisel koostamisel jälgib kohalik omavalitsus maakonnaplaneeringu menetlemist ja teeb koostööd maavalitsusega, et Elva linna ruumilise arengu suundumused, maakasutuse tingimused ja muu üldplaneeringuga kehtestatav oleks kooskõlas maakonnaplaneeringuga. Üldplaneeringu koostamise eelselt kehtestatud detailplaneeringud jäävad kehtima. Kehtiva detailplaneeringuga kaetud alal on krundi ehitusõiguse määramise ja katastriüksuse kasutuse sihtotstarbe määramise aluseks detailplaneering. Kehtiva detailplaneeringu puudumisel võib katastriüksuse kasutamise otstarbe määrata üldplaneeringu alusel. Pärast üldplaneeringu kehtestamist on seadusega või seaduse alusel antud õigusakt üldplaneeringu suhtes ülemuslik ning seda peab maakasutus- ja ehitusotsuste kaalumisel järgima, vaatamata sellele, et üldplaneeringus võib olla määratud teisiti. Nimetatuga kaasnevaid muudatusi (näiteks kaitse-eeskirja muutmisest tulenevad muudatused) maakasutuses ei kanta üldplaneeringusse, kuid nendega arvestatakse järgmiste planeeringute koostamisel, projekteerimisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel. Üldplaneeringus on linna täpsemalt käsitletud asumitena- väiksem funktsionaalterritoriaalsete asustusüksustena, mille kohta antakse suunad maakasutusele ja ehitustegevusele. Elva linna asumid on: Kesklinn, Verevi, Üle- Raudtee, Kulbilohk, Mahlamäe, Peedu, Arbimäe, Kadaka ja Kruusa. 5

6 2. Ruumilise arengu eesmärgid ja põhimõtted 2.1 Ruumiline areng Elva linna arengukavaga on kinnitatud linna visioon aastaks 2020-Külalislahke loodusspaa maailmakaardil, hinnatud kultuuri- ja hariduskeskus Lõuna-Eestis, parim paik elamiseks see on Elva. Visiooni elluviimiseks seatakse üldplaneeringuga maakasutuse ja ehitustegevuse ja elanike liikuvuse suunamiseks järgmised eesmärgid ja põhimõtted: * Elva linn arendab edasi ajaloolise kuurortlinna kuvandit, milles tähtsamail kohal on rohealade kõrge puhkeväärtus, avalikult kasutatavad veekogud ja puitarhitektuur. Linna puhkealad peavad olema seotud Vapramäe, Vitipalu, Elva metsapargi ja Vissi- Viisjaagu puhkealadega. * Puhketeenuste arendamisel on prioriteetseteks suundadeks eelkõige siseturistile lühiajalise, perekeskse ja turvalise majutuse võimaldamine, spordi ja vabaõhu väljasõidukohana toimimine ning rahvusvaheliste spordi- ja kultuuriürituste läbiviimiseks vajalike tingimuste olemasolu. * Elva on lähiregiooni haridus- ja kultuurikeskus. Selleks on olemas elanike vajadustele vastav arv lasteaiakohti, põhi- ja gümnaasiumihariduse hooned, huvialaja kultuurikeskus, muuseum, raamatukogu, spordihall ning rajatised kultuuriürituste läbiviimiseks. * Elamuehituse kavandamisel on arvestuslikuks elanike arvuks kuni 7000 elanikku. Elamupiirkonnad on sidusad, väljaspool keskusala on eelistatud elamutüübiks üksikelamud, ridaelamud ja kuni 2 korruselised korterelamud, elamupiirkondade tänavad on läbivad ja ei sisalda tupikuid. Kõigis elamupiirkondade läheduses on vabaaja veetmise võimalused elanike kõigile vanusegruppidele. * Linna ruumilisel planeerimisel ja arengu suunamisel on prioriteediks linna keskuse kujundamine, selle ehituslik ja funktsionaalne tihendamine. * Linna liikuvuskava kujundamisel antakse eelisareng kergliiklusele. Raudteejaamast lähtuvad jalgrattateed või jagatud liiklusega alad peavad moodustama sidusa võrgustiku. * Hoonete energiaga varustamisel soodustatakse üldplaneeringuga kaugkütte ning alternatiivkütteallikate (päikeseenergia, maasoojuse jms.) kasutamist. 2.2 Avalik ruum ja avalikud väärtused. Selle arendamise ja kujundamise põhimõtted. Linna keskuses on prioriteediks sõltumata maaomandist territooriumi maksimaalse avaliku ja sidusa kasutuse tagamine ning selle atraktiivsuse parandamine. Selleks seatakse üldplaneeringuga suunad edasisele detailplaneerimisele, kruntide moodustamisele või nende piiride muutmisele ja kasutustotstarvete määramisele, projekteerimistingimuste või projektile üldiste arhitektuurinõuete koostamisele, hoonetele ja maapealsetele rajatistele ehituslubade ja kasutuslubade väljastamisele ja tänavadisaini kujundamisele. 6

7 Avaliku ruumi elementideks on muuhulgas parkide ja haljasalade territoorium, kõrg- ja madalhaljastus sõltumata maaomandist, tänavaruum ja selle disain, traditsioonilised väljakujunenud avalikult kasutatavad õuealad, kõnniteed, jalgteed ja ühendused läbi erakruntide, avalikkusele suunatud hoonete üldkasutatavad ruumid, vaated avalikust ruumist, kallasrajad ja nendele juurdepääsud. Avaliku ruumi arendamisel ja hoonestuse kasutusfunktsioonide määramisel arvestatakse erinevate üritustega, muuhulgas nii laatade, vabaõhu-ja spordiüritustega. Kõikide maakorralduslike ning planeerimise ja ehitust puudutavate taotluste menetlemisel tuleb seal nimetatud suunda arvestades eraldi kaaluda avaliku ruumi määramise võimalusi ja selle kujundamisega seotud küsimusi. Juhul, kui planeeringuga on territooriumi osa määratud juhtotstarbeliselt või asjaõigusliku piiranguna avalikku kasutusse, tuleb nimetatu osas saavutada kokkulepe, kas linnale võõrandamise või avalikku kasutusse määramise osas, enne detailplaneeringu kehtestamist, ehitusloa väljastamist või maakorralduslike toimingute läbiviimist kohaliku omavalitsuse poolt. Aladel, kus hoonetevaheline ruum on kõigile vabalt kasutatav puhke-, meelelahutusvms üldkasutatava alana, või krundi maakatastrisse kantud sihtotstarve on üldmaa, on piirdeaedade püstitamine keelatud, kui detailplaneering või projekteerimistingimused ei näe ette teisiti. 3. Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused 3.1 Üldosa Linna ruumilise arengu suunamise peamiseks vahendiks on maakasutuse ja ehitustingimuste määramine üldplaneeringus. Üldplaneeringuga antakse territooriumile (reeglina krundile) juhtotstarve või otstarbed, mis on krundi valdav kasutusotstarve/otstarbed ja määravad selle kasutamise põhisuuna. Monofunktsionaalse juhtotstarbega territooriumile võib vähesel määral lisaks ette näha muid juhtiva funktsiooni toimimist toetava kasutusega tegevusi (näiteks müügipunkt raudteejaamas jne). Planeeringu käigus territooriumile (krundile) määratud ühe või mitme juhtotstarbega ala puhul peab arvestama ka avalikku huvi (sh krundile kavandatud kõnniteed, avalikud parklad, haljastus jms). Avalikku kasutusse jääv ala määratakse detailplaneeringuga või projekteerimise etapis. Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve või otstarbed on aluseks detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste, üldiste arhitektuurinõuete määramisel, ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel ning krundi otstarbe muutmisele juhul, kui muutmisega ei kaasne ehitustegevust. 7

8 H o o n e t e k õ r g u s p i i r a n g o n üldplaneeringus antud korruselisusena. Korruse arvestuslikuks keskmiseks kõrguseks elamutel (sh korterelamutel) ja büroopindadel on 3,2 m, kaubanduspindadel kuni 4 m. Üldplaneeringus määratud krundi täisehituse protsendi hulka arvestatakse kõik krundil paiknevad hooned (sh abihooned). Olemasolevate hoonete laiendamisel või võimalikul territooriumi (reeglina krundi) uushoonestamisel tuleb hoone kõrguspiirangu määramisel arvestada naaberhoonete parameetritega. Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve või otstarbed määravad territooriumi (krundi) tulevase maakasutuse. Kui krundi praegune otstarve ei ole sama planeeritud maakasutuse juhtotstarbega, on lubatud see funktsioon säilitada seni, kuni ei taotleta ehitamist või detailplaneerimist õigusaktides sätestatud tähenduses. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab olema teostuselt heatasemeline, kõrge arhitektuurse tasemega ning linnaruumi rikastav, e h i t i s e m a h t j a välisviimistlusmaterjalid peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma väljakujunenud arhitektuurse olukorraga. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks, tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. Ehitise (v.a maa-aluse tehnorajatise) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on n õ u s t u n u d t u l e o h u t u s e j ä r e l e v a l v e a s u t u s v õ i k u i detailplaneering/projekteerimistingimused ei näe ette teisiti. Juhul kui planeeringuga nähakse ette katkematu tänava-äärne hoonefront, tuleb hoonete avatäidete kavandamisel sellega ka arvestada. Uute hoonete ehitamisel tuleb linliku ruumi kujundamise eesmärgil tänava-äärsel krundil hoone põhimaht paigutada planeeringu või projekteerimistingimustega ette nähtud ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodza või katuseräästas. Hoone maa-alune vundamendi osa, pandused ja räästad võivad ulatuda väljapoole krundi piiri tänava maa-alale juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud piiriülest ehitamist lubav asjaõigus. Abihooneid ei ole lubatud ehitada põhihoone tänavapoolsest fassaadist ettepoole. Krundile pinnase juurde toomine või eemaldamine ulatuses, mis muudab naaberkrundil sademevee valgumise tingimusi või põhjustab varinguohtu, on keelatud juhul, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Krundi suurus, kuju ja juurdepääs peab toetama ja võimaldama krundi maakasutuse kohast kasutamist. Väljakujunenud krundistruktuuriga piirkondades jälgitakse uute kruntide moodustamisel olemasoleva struktuuri põhimõtteid. Kruntide moodustamisel tuleb määrata krundile lihtne ja selge kuju, vältides kiilusid, ribasid ja pikki kitsaid 8

9 juurdepääse. Reeglina peab krundile olema tagatud otsene juurdepääs avalikult kasutatavalt tänavalt, st krundi piir peab omama ühisosa avalikult kasutatava tänava piiriga. Tänava poolne krundi piir peab olema mõistliku pikkusega arvestades väljakujunenud struktuuri. Detailplaneeringutega kavandatavad teede ja tänavate maad tuleb hiljemalt pärast planeeringukohase tänava välja ehitamist üle anda kohalikule omavalitsusele või seada vaba juurdepääsu tagamiseks avalik isiklik kasutusõigus Elva linna kasuks. Vastavad kokkulepped tuleb sõlmida detailplaneeringu menetluse käigus ning kokkuleppe olemasolu on detailplaneeringu kehtestamise eeldus. Hoonete välismõjuga tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, konditsioneerid, satelliitantennid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks tänavale jalakäijate ning jalgratturite poolt kasutatavale osale mõjutusi (õhu puhumine, turbokorstnast heitgaaside väljutamine, vedelike väljutamine, jää teke jne). Seadmete eelistatud asupaik on maapind. Kõigi üle 28m kõrgete ehitiste planeeringud ja projekteerimistingimused või nende puudumise korral ehitusloa eelnõu või ehitusteatis tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. 3.2 Maakasutuse juhtotstarbed Maa-alade juhtotstarvete liigitamisel on lähtutud siseministeeriumi juhendist Ruumilise planeerimise leppemärgid Maade kasutamine (sh kruntide aadressid) ja asutuste nimed on esitatud seisuga 1. jaanuar a kehtinud õigusliku maakasutuse alusel. Üldplaneeringuga suunatakse tuleviku maakasutust. Selleks seatakse üldplaneeringuga suunad edasisele detailplaneerimisele, kruntide moodustamisele või nende piiride muutmisele ja kasutustotstarvete määramisele, projekteerimistingimuste või projektile üldiste arhitektuurinõuete koostamisele, hoonetele ja maapealsetele rajatistele ehituslubade ja kasutuslubade väljastamisele ja tänavadisaini kujundamisele. Kui maa-ala katastriüksuse sihtotstarve või kehtestatud detailplaneeringu kohane sihtotstarve ei ühildu maakasutuse juhtotstarbega, on lubatud maa-ala olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe või kehtestatud detailplaneeringu kohase sihtotstarbe kohaselt kasutada ja arendada kuni kasutamine ja arendustegevus ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust. Olemasolev täisehitus krundil võib säilida. Maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna. Määratletud piirkonnaks loetakse antud üldplaneeringu mõistes joonisel 1 Maa- ja veealade üldised ehitus- ja kasutustingimused kujutatud, kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga katkematult kaetud ala. Määratud maakasutuse juhtotstarve tähendab, et kogu tegevus määratletud piirkonnas on allutatud juhtotstarbest tulenevatele eesmärkidele ja tingimustele, kuid piirkonnas on võimalikud ka määratud juhtotstarbega haakuvad ja seda toetavad otstarbed. Võimalikud juhtotstarvet toetavad otstarbed on loetletud iga juhtotstarbe liigi kirjelduse juures. Toetava otstarbe lubamine piirkonda ja selle osakaal juhtotstarbest on kohaliku 9

10 omavalitsuse igakordne kaalutlusotsus, kui juhtotstarbe liigi või alaliigi kirjelduse juures ei ole märgitud teisiti. Juhtotstarvet toetav otstarve võib olla kasutustotstarbe osakaal krundist või ka iseseisev krunt üldplaneeringus kujutatud juhtiva otstarbega ala sees. Toetav otstarve on lubatud kui: *see ei too kaasa olulisi mõjusid juhtotstarbe kohasele keskkonnale (müra, tolm, vibratsioon, lõhn, autoliikluse oluline kasv jms); *toetava otstarbe kohane hoonestus arvestab piirkonna hoonestuslaadiga; *krundil on võimalik lahendada toetava otstarbega kaasnev parkimisvajadus ja haljastamise põhimõtted. Üldplaneeringuga ettenähtust erineva ehk toetava funktsiooni kavandamisel tuleb planeerimisel lähtuda juhtotstarbe kohastest tingimustest. Piirkonna sisse jäävate, kuid seda teenindavate teede, tänavate, liiklusrajatiste ja tehnorajatiste/hoonete maa-ala sihtotstarve on samuti juhtotstarvet toetav otstarve ning selle määramine või säilitamine ei ole maakasutuse juhtotstarbe muutmine Väikeelamute maa-ala (EV) *Üldplaneeringus määratud väikeelamumaa on üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu maa ja elamutevahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega (N: mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid jne) maa-ala. *Juhtotstarvet toetavad otstarbed on piirkonda teenindav kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, spordihoone, haridus-, kultuuri-, kogunemis-, lasteasutasutuse, haljasalade ja puhkerajatiste maa. *Detailplaneeringut koostamata on lubatud toetav otstarve krundi hoonestuse brutopinnast kuni 40 % ulatuses. *Väljakujunenud hoonestusega aladel on väikseim lubatud moodustatava krundi suurus: -üksikelamul - 900m² -kahe korteriga elamul m² -kaksikelamul m² -ridaelamul m² ühe sektsiooni kohta. *Uushoonestatavatel elamualadel on detailplaneeringu koostamisel väikseim lubatud moodustatava krundi suurus: -üksikelamul m² -kahe korteriga elamul m² -kaksikelamul m² 10

11 -ridaelamul m² ühe sektsiooni kohta. * Põhihoonete ehitusalune pind väikeelamumaal on kuni 200 m², kaksikelamul kuni 250 m². Nimetatud pindadele on lubatud lisada terrasse. Põhihoone ehitusalust pinda võib suurendada, kui see on kokku ehitatud kõrvalhoonetega, mis on põhihoonest madalamad. *Suurim lubatud krundi täisehitusprotsent on kuni 30%. *Krundi suurima ehitusaluse pinna määramisel tuleb arvestada, et kõvakattega alad krundil ei või olla kokku suuremad, kui krundi haljastatav osa. *Sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast, krundistruktuurist jms võib kohalik omavalitsus nõuda üldplaneeringus sätestatust väiksemat krundi täisehitust. *Kui juba hoonestatud krundil on täisehituse % suurem lubatud krundi täisehituse protsendist, võib kohalik omavalitsus põhjendatud vajadusel lubada üks kord väikesemahuliste juurdeehituste kavandamist (tuulekoda, pesuruum jms) suurusega kuni 10 m². *Hoonete suurim lubatud korruselisus on 2 korrust, olemasolevate hoonete katusekorruse väljaehitamine kolmanda korrusena on lubatud linnaehitusliku sobivuse ja krundi haljasala alla jääva osa piisavuse ning täiendavate parkimiskohtade rajamise võimaluse korral. *Üldjuhul on krunte lubatud piirata. Krundi piirete kavandamisel lähtuda naaberkruntide piiretest. Piirded peavad reeglina asuma krundi piiril ja on soovitav need kombineerida hekkidega. *Väikeelamumaadel asuvate 3-ja enama korteriga olemasolevate korterelamute laiendamiseks võib kohalik omavalitsus põhjendatud vajadusel lubada üks kord väikesemahuliste juurdeehituste kavandamist (tuulekoda, tehnoseadmete ruum jms) suurusega kuni 10 m². *Väikeelamumaadel asuvates korterelamutes on lubatud korterite arvu suurendamine vaid juhul, kui on tagatud vähemalt 100 m² krundi pinda korteri kohta, 1 parkimiskoht igale korterile ning krundi kõvakattega ala ei moodusta suuremat pinda, kui krundi haljastatav osa Korterelamute maa-ala (EK) *Üldplaneeringus määratud korterelamumaa on kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ja trepikojaga elamu ja elamutevahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega (N: mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid jne) maa-ala. *Juhtotstarvet toetavad otstarbed on piirkonda teenindav kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, spordihoone, haridus-, kultuuri-, kogunemis-, lasteasutuse, haljasalade ja puhkerajatiste maa. 11

12 *Detailplaneeringut koostamata on lubatud toetav otstarve krundi hoonestuse brutopinnast kuni 25 % ulatuses. *Korterite arvu määramisel (nii uute korterelamute planeerimisel kui olemasolevate ümberehitamisel) lähtutakse põhimõttest, kus peab üldreeglina olema vähemalt 100 m² krundi pinda korteri kohta juba hoonestatud kruntidel ja 120 m² seni hoonestamata kruntidel. Eelnimetatud koormusindeks krundil täpsustatakse planeeringualal olevate ja planeeritud ja/või selle naabruses asuvate ja planeeritud hoonete vastavate näitajate analüüsil. Koormusindeksi määramine on vajalik, et tagada maja elanikele piisav ala vabaõhu puhkuseks ja autodele parkimiseks. *Igale planeeritavale või projekteeritavale korterile peab olema tagatud vähemalt 1 parkimiskoht. *Krundi täisehitusprotsent kuni 30%, erandid on lubatud Kesklinna asumis. *Krundi suurima ehitusaluse pinna määramisel tuleb arvestada, et kõvakattega alad krundil ei või olla kokku suuremad, kui krundi haljastatav osa. *Sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast, krundistruktuurist jms võib kohalik omavalitsus nõuda üldplaneeringus sätestatust väiksemat krundi täisehitust. *Kui juba hoonestatud krundil on täisehituse % suurem lubatud krundi täisehituse protsendist, võib kohalik omavalitsus põhjendatud vajadusel lubada väikesemahuliste juurdeehituste kavandamist (tuulekoda, pesuruum jms) suurusega kuni 15 m². *Olemasolevate hoonete katusekorruse väljaehitamine on lubatud linnaehitusliku sobivuse ja krundi haljasala alla jääva osa piisavuse ning täiendavate parkimiskohtade rajamise võimaluse korral. *Hoone mahus on vaja lahendada abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks. *Üldjuhul tuleb kavandada korterelamu krundile laste mänguväljak. Olemasolevate korterelamute ja korterelamugruppide hoovialade rekonstrueerimisel on võimalik ka ühise mänguväljaku kavandamine. *Korterelamu krunte piiretega üldjuhul ei piirata Keskuse maa-ala (K) *Keskuse maa-ala (edaspidi- linna keskus) on maa-ala, kus on tihedalt läbi põimunud elamu, ameti- ja valitsusasutuse, kaubandus- teenindusasutuse, büroo, kultuuri- ja spordiasutuse, vaba aja veetmise ning muude keskusesse sobivate maakasutuse juhtotstarbega maa-alad. *Elva linna linnaehituslikult oluline piirkond on keskuse maa-ala. 12

13 *Linna keskust arendatakse kui aktiivses kasutuses olevat ja mitmekülgset linnakeskkonda, kus erinevate kokkusobivate funktsioonide koosmõjul elavdatakse linnakeskkonda. *Lubatud juhtotstarbed linna keskuses on ametiasutused ja bürood, kultuuri-, spordi-, haridus- ja meelelahutusasutused, haljasalad ja puhkerajatised, kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutusasutused, elamud, ühistranspordi terminalid. *Kuna linna keskuses eelistatakse segafunktsiooniga hooneid, siis on siin krundi suuruse, täisehitatuse ja muude erinevate juhtotstarvete juures toodud näitajate (ehitusalune pindala, haljastuse osakaal jms.) üks-ühene ülekandmine otstarbekas. Seetõttu on linna keskuses kõikide uute hoonete ehitamise ja olemasolevate hoonetele laiendamise aluseks detailplaneering. * Tänava-äärsetel hoonetel Kesk tänaval, Tartu mnt ja Valga mnt tuleb hoonete esimestele korrustele tänavapoolsetele külgedele näha ette avalikkusele suunatud funktsioone. *Linna keskuses asuvate ühiskondlike ja ärihoonete krunte ei piirata. Erandiks on krundil paikneva hoone kasutusotstarbest (lasteaed, kaupluse või teenindushoone hoov jmt), kuritegevuse riskide vähendamisest ning piirkonna väljakujunenud piirdelahendustest tulenev krundi piiramise vajadus. *Linna keskuses asuvate elamute kruntide piiramisele kehtivad elamu maa-ala tingimustes antud piirete kavandamise põhimõtted. *Parima arhitektuurse lahenduse saamiseks on linna keskuses linnavalitsusel kaalutlusõigus avalikkusele suunatud hoonete puhul nõuda arhitektuurivõistluse läbiviimist. * Linna keskuses hoone välisviimistluse värvi muutmisel tuleb lähtuda hoone ehitusprojektis ette nähtud värvilahendusest või hoone värvipassist. Hoone ehitusprojektis värvilahenduse puudumisel või värvipassi puudumisel, tuleb hoone värvimiseks koostada värvipass. * Linna keskuses tuleb reeglina tagada standardikohane (s.h jalgrataste) parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil. Erandiks on juhud, kus juba väljakujunenud väärtuslik hoonestus ei võimalda krundile mõistlikku juurdepääsu parkimiseks või krundile kavandatav parkimislahendus vähendab ala või üksikobjekti eripära ja väärtust Ühiskondliku hoone maa-ala (Ü) * Ühiskondliku hoone maa- ala on kas valitsus-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-, kultuuri- või spordiasutuse maa-ala. *Juhtotstarvet toetavad otstarbed on puhke- ja spordirajatiste maa, kogunemis-, kultuuri- ja sakraalrajatise maa, parkide maa ja looduslik haljasmaa. 13

14 *Ühiskondliku hoone krundi suurus, lubatud suurim ehitusalune pind ja kõrgus, hoonestusala asukoht, põhilised arhitektuursed näitajad jms määratakse igakordselt eraldi. Uue ühiskondliku hoone ehitamise või olemasoleva üle 33% laiendamise aluseks on kehtestatud detailplaneering. *Ühiskondliku ehitise ja selle juurdepääsude kavandamisel või rekonstrueerimisel tuleb tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused, turvaline juurdepääs mööda jalg- ja jalgrattateid lähematelt elamualadelt, ühistranspordi peatustest ja parklatest. *Üldjuhul tuleb tagada standardikohane parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil. * Haridus-, tervishoiu-, kultuuri- ja spordiehitiste juurde tuleb hoonete kavandamisel aga ka olemasolevate hoonete laiendamisel, rekonstrueerimisel või puhkerajatiste korrastamisel ette näha jalgrataste hoiuvõimalus. * Ühiskondlike hoonete ümbrus peab olema haljastatud ja heakorrastatud. Väikseim lubatud haljastuse osakaal krundi pinnast on 20%. * Ühiskondlike hoonete krunti ei piirata, välja arvatud krundid, millel paiknevad ehitised nõuavad õigusaktide kohaselt piirete rajamist (koolid, koolieelsed lasteasutused, hooldusasutused jms) Äri ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä) * Äri ja teenindusettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone, büroo-, panga ja kontorihoone, majutushoone, tankla, turu maa-ala. * Juhtotstarvet toetavad otstarbed on väiketootmis- ja laohoonete maa-ala. Detailplaneeringut koostamata on lubatud toetav otstarve krundi hoonestuse brutopinnast kuni 25 % ulatuses. * Krundi suurima ehitusaluse pinna määramisel tuleb arvestada, et 10 % krundist peab olema kõrghaljastatud. *Krundi täisehituse protsent ja hoonete suurim lubatud kõrgus määratakse tulenevalt ümbritsevast keskkonnast, krundistruktuurist jms sõltuvalt asukohast detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. *Äri- ja teenindushoonete krunte piiretega üldjuhul ei piirata va majandushoovid, ladustamisplatsid jms majandussuunitlusega krundi osad. *Standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus tuleb lahendada hoonestusega samal krundil. 14

15 3.2.6 Väikeettevõtluse maa-ala (ÄV). * Väikeettevõtluse maa-ala on väiksema külastajate arvuga teenindusettevõtte ja seda teenindava lao maa-ala. *Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent on kuni 40%. *Sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast, krundistruktuurist jms võib kohalik omavalitsus nõuda üldplaneeringus sätestatust väiksemat krundi täisehitust. * Kui juba hoonestatud krundil on täisehituse % suurem lubatud krundi täisehituse protsendist, võib kohalik omavalitsus põhjendatud vajadusel lubada väikesemahuliste juurdeehituste kavandamist (tehnoseadmete ruume vms) suurusega kuni 10 m². * Krundi täisehituse protsent ja hoonete suurim lubatud kõrgus määratakse tulenevalt ümbritsevast keskkonnast, krundistruktuurist jms sõltuvalt asukohast detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. *Väikeettevõtluse maa-ala võib piiretega piirata. *Tagada tuleb standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil Tootmise maa-ala (T) * Tootmise maa-ala on tootmis- ja tööstushoone ning tootmis- ja tööstusrajatise maaala. * Juhtotstarvet toetavad otstarbed on teenindus- ja toitlustushoone, kontorihoone, tankla. Detailplaneeringut koostamata on lubatud toetav otstarve krundi hoonestuse brutopinnast kuni 40 % ulatuses. * Krundi täisehituse protsent ja hoonete suurim lubatud kõrgus määratakse tulenevalt ümbritsevast keskkonnast, krundistruktuurist jms detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. * Krundi suurima ehitusaluse pinna määramisel tuleb arvestada, et kompaktse kõrghaljastusega ala suurus oleks vähemalt 10 % krundi pindalast. * Tootmise maa-ala võib piiretega piirata. * Tagada tuleb standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil. Üldplaneeringuga ei kavandata tootmise maa-aladele uusi suurõnnetusohuga või olulise ruumise mõjuga ettevõtetele asukohti ei valita. 15

16 3.2.8 Puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste maa-ala (PV) * Puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste maa-ala on maa-ala, mille piires on võimalik püstitada rajatisi, nagu seikluspark, laste mänguväljak, laululava, botaanikaaed, terviserajad, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, liuväli, staadion, spordiotstarbeline sildumisala jms. * Juhtotstarvet toetavad otstarbed on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga teenindus- ja toitlustushoone maa-ala, parkimisrajatise maa-ala. Detailplaneeringut koostamata on lubatud toetav otstarve krundi hoonestuse brutopinnast kuni 10 % ulatuses. * Juhtotstarvet toetava ehitise ehitusalune pindala ja kõrgus määratakse sõltuvalt asukohast detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. * Piirete küsimus lahendatakse igal üksikjuhul eraldi Supelranna maa-ala (PR) * Supelranna maa-ala on avalikult kasutatav piirkond veekogu ääres inimeste puhkamiseks ja suplemise võimaldamiseks koos selleks vajalike rajatistega. Alale rakenduvad kõik supelrannale (supluskohale) esitatud nõuded. * Supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse määrab kohalik omavalitsus detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. * Elva supelrand asub Verevi järve ja Arbi järve ääres. Ujumiskohti ei käsitleta üldplaneeringu mõistes eraldiseisva supelranna maa-ala piirkonnana, vaid puhke- ja haljasala maa-ala piirkonna osana. Ujumiskoht on kaardil tähistatud maa- ja vee-alana, mis ei ole supelrand ega supluskoht. * Ujumiskohtadena ning puhkealadena on kasutusel Elva paisjärve äärne liivakallas, Mahlamäe piirkonnas Elva jõe liivane kallas ja linna piiril asuv Vaikne järv ning Elva jõgi Peedul. * Ujumiskohtadele ei rakendu supelrannale (supluskohale) esitatud nõuded. Ujumiskohtade juurde võib paigutada neid toetavaid rajatisi riietuskabiin, pink, rattahoidla jms. * Suuremad tiigid on planeeritud Laane-Lepa kvartalisse, Purde- Valga maantee vahelisse orgu ja Uue tänava haljasmaale. Olemasolevad tiigid tuleb säilitada. 16

17 Kalmistu maa-ala (S) * Elva linna kalmistu on Elva Metsakalmistu. * Juhtotstarvet toetavad otstarbed on sakraalhooned, tööriistakuurid, kalmistuvahi hoone jms parklate maa. * Kalmistu laiendamisel tuleb tagada piisav parkimisvõimalus Veekogud (V) * Elva linna avalikult kasutatavad veekogud on: Elva jõgi, Kavilda jõgi, Arbi järv ja Verevi järv. * Nimetatud veekogudel võib kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitada vaid avalikkusele suunatud funktsiooniga. Ehitis ei tohi sulgeda kallasrada. * Hoonete kavandamisel kaldaaladele tuleb hoone fassaad lahendada ka veekogu poolsel küljel Tee ja tänava maa-ala (LT) * Tee ja tänava maa-ala on nimetatud rajatise koos selle koosseisu kuuluva parkla, puhke- ja teenindusobjekti, hooldejaama, ühissõiduki peatumiseks ettenähtud, ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või energiarajatise, kergliiklustee maa-ala, parkimisehitise maa-ala Kergliiklusmaa (LK) * Kergliiklusmaa on jalgtee ja jalgrattatee maa-ala. * Kergliiklusmaa võib moodustada iseseisva krundi aga võib olla ka muu kasutusotstarbega krundi sees. 17

18 Raudtee maa-ala (LR) * Raudtee maa-ala on nimetatud rajatise ja seda teenindavate hoonete ja tehnorajatiste maa-ala. * Juhtotstarvet toetavad otstarbed on kaubandus-ja teenindusettevõtete maa, tootmismaa, kergliiklusmaa, parkimisrajatise maa-ala, roheala. *Krundi suurus, täisehituse protsent, hoonestamise põhimõtted määratakse igakordselt eraldi Jäätmekäitluse maa-ala (OJ) Jäätmekäitluse maa-ala on jäätmete kogumise, käitlemise ja ladustamise ehitise maaala. Elva linna jäätmekäitluse maa-ala asub Konguta valla haldusterritooriumil Elva linna munitsipaalmaal. Jäätmehooldust linnas arendatakse Elva linna jäätmekava ja teiste valdkondlike õigusaktide alusel Roheala (H) Roheala on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste sh kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ajutise iseloomuga puhkeala teenindavate hoonete püstitamine. Kaitsealal võib ehitisi püstitada ainult ala kaitse-eesmärki kahjustamata ning ala valitseja nõusolekul. Rohealadel asuvad metsad kuuluvad säilitamisele, alasid ei piirata, tagada tuleb juurdepääs hooldustehnikale. Raiet rohealadel reguleerivad: 1) looduskaitseseaduse 45 ja Elva linna volikogu vastav määrus(sh Elva-Peedu metsapargis, kohaliku kaitse all oleval ja kaitse alla võetaval metsapargi alal); 2) metsaseadus metsamaal ja metsas (kui puittaimestik vastab metsa kriteeriumitele metsaseaduse tähenduses) Tehnoehitise maa-ala (OT) * Tehnoehitise maa-ala on kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitise, soojusenergia 18

19 tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise ja sideehitise maa-ala. * Maakasutust käsitlevale joonisele ei ole tehnilise infrastruktuuri ehitise alust maad piirkonnana kantud, kui objekt on piirkondliku tähtsusega, üldplaneeringu mõistes vähese ruumilise mõjuga või mõne tootmisüksuse osa. * Tehnoehitiste (alajaamad, pumplad, puhastid) ehitamisel, sh ka rekonstrueerimisel, tuleb tagada Elvale sobilik linnaruumi kvaliteet maapealsed ehitised peavad olema ümbritsevasse kvartalisse sobivad. Vajadusel tuleb kasutada välisviimistluses standardlahendustest erinevaid materjale, ehitiste asukoht tuleb valida ehitusjoonte ja kaitsealuste objektide ja alade suhtes sobiv jne. Maapealsed tehnoehitised peavad sulanduma keskkonda või taotluslikult erinema, mitte aga olema tüüpsed tehnilised ruumitäitjad. * Maa-alused tehnoehitised peavad võimaldama haljastuse säilimist ja täiendamist, erinevad väljaulatuvad osad (õhuvahetus, pumplate ja tehnosõlmede kaaned jms) peavad võimaldama jalg- ja/või jalgrattateedel liikumist, olema võimalikult peidetud ning mitte suunama võimalikke mõjutusi (nt õhu puhumine) tänaval liikuvate inimeste suunas. * Olukordades, kus olemasoleva haljastuse lähedusse soovitakse ehitada tehnoehitisi ning ehitatava tehnovõrgu kaitsevöönd hakkab kattuma haljastuse võra aluse pinnaga, tuleb te hnovõrgu valdajal arvestada, e t võimalikul hilisemal haljastuse rekonstrueerimisel tuleb tal võimaldada uue haljastuse istutamine tehnovõrgu kaitsevööndisse. * Hoonete välismõjuga tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, konditsioneerid, satelliitantennid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks tänavale jalakäijate ning jalgratturite poolt kasutatavale osale mõjutusi (õhu puhumine, turbokorstnast heitgaaside väljutamine, vedelike väljutamine, jää teke jne). Seadmete eelistatud asupaik on maapind. * Kesklinnas eelistada eraldiseisvatele väikeehitistele vastavate funktsioonide (katlaruum, alajaam, jäätmeruum jms) lahendamist põhihoone mahus. * Detailplaneeringu koostamisel ja projekteerimisel võib täpsustada üldplaneeringus esitatud tehnovõrgulahendusi. Tehnorajatiste ehitamise vajaduse korral saab rajatise asukoha määrata ehitusprojektiga arvestades üldplaneeringus toodud põhimõtteid. Nõuded alternatiivse energeetika seadmete paigutamisel on antud vastavas peatükis. 3.3 Asumid Linna asumid on iseseisvat identiteeti ja keskkonda kujutavad erinevad piirkonnad linnas. Asumid on tinglikud ja kasutatavad planeeringu eesmärkide saavutamisel. Peatüki eesmärgiks on asumite linnaehitusliku olemuse ja sellest tulenevate ehitusreeglite määratlemine. 19

20 Joonis 1. Elva linna asumite paiknemine (aluskaart: Maa-amet, 2015) Kesklinn (sh Keskuse ala) Elva kesklinn on vaba aja veetmise ja kaubanduse- ning teenindusettevõtete külastamise koht linnaelanikele, lähivaldade elanikele ja turistidele. Seni on kesklinn säilitanud Elvale iseloomuliku arhitektuurse ilme, mis koosneb peamiselt puitmajadest, mille alumine korrus on avatud kaubandus- teeninduspinnana. Samas majad ajas amortiseeruvad. Planeeringuga tähtsustatakse kesklinna arengut, kui võtmetähtsusega küsimust. Keskuse ala hoonestustingimustega (joonis nr 3) rõhutatakse kesklinnale iseloomulike hoonete säilitamise vajadust, tõstes need vastavalt üksikobjektidena esile. Planeering sätestab ka vajaduse tegeleda enam Kesk tänava ruumikujunduse küsimusega, kuna atraktiivsete jalakäigualade loomine muudaks paremaks tänava toimimise linna peatänavana kogu selle ulatuses. Elva linnakeskuse keskseks piirkonnaks tuleb kujundada raudteejaama ümbrus ja Kesk tänav kuni Linnavalitsuse hooneni, tihendades selle ümbruse hoonestust ja leides sellele jalakäijasõbralikum atraktiivne lahendus. Planeering näeb ette linna keskuse hoonestuse tihendamise, mis kontsentreerib siia enam elanikke ja ka ärisid. Hoonestuskavaga jäetakse kesklinna hoonete kasutusotstarbed (lubatavad on elamu-, ärifunktsioonid ja ühiskondlikud funktsioonid) lahtiseks, mis võimaldab olla paindlikum investeerimisvõimaluste leidmisel kesklinna. Kesklinnas asuvad mitmed teenindus-ja kaubandusettevõtted, raudteejaam, kohaliku omavalitsuse ametiasustus ning nende külastamiseks on suurenenud nõudlus 20

21 parkimiskohtade järele. Seetõttu on Pikk tn 1a maaüksus üldplaneeringuga kavandatud avaliku parkla ja parkimishoone ehitamiseks. Parkimiseks vajalik maa kesklinnas on oluline tulevasele Elva valla keskusele, kuna linn kui valdadele tõmbekeskus, vajab parkimiseks vajalikku ruumi. T u g i n e d e s keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustele, seatakse planeeringuga selle elluviimiseks järgmised leevendavad tingimused: a r e n d u s t e g e v u s e k o r r a l d e t a i l p l a n e e r i n g u t k o o s t a d e s v õ i projekteerimistingimuste seadmisel tuleb näha ette võimalused tänavahaljastuse loomiseks. Nahkhiirte elu- ja toitumispaikades tuleb arendustegevuse korral säilitada vanad puud ning nende hooldamisel jälgida, et need ei kujutaks ohtu liiklejatele. Tänavavalgustuse lisamisel rajada madalad ja hajutatud ning nõrgema valgustugevusega kohtvalgustid. Nooruse ja Jaani tn vahel korterelamute alal tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevat haljastust. Ala täisehitusprotsent ei tohiks ületada 40% ja säilitama peaks soovituslikult minimaalselt 30% olemasolevast haljastusest Verevi Verevi asumi keskmeks ja seda asumit iseloomustavaks objektiks Verevi järv, koos supelranna ja kõrge puhkeväärtusega metsadega. Planeeringuga on tagatud piisav maareserv supelrannale ja metsaalade säilimine. Asumi hoonestusalad moodustavad enamuses üksikelamute krundid. Hooned on piirkonniti ehitatud erinevatel aegadel ja sellest tulenevalt ka ajastule vastava arhitektuuri ja ehitustavade järgi. Seetõttu ei sea planeering asumi hoonestamisele spetsiifilisi reegleid, piirdudes peatükis Maa- ja veealade üldised ehitus- ja kasutustingimused tooduga. T u g i n e d e s keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustele, seatakse planeeringuga selle elluviimiseks järgmised leevendavad tingimused: Kivisöe kasutamine uute rajatavate elamute kütteks ei ole soovitatav. Nahkhiirte elu- ja toitumispaikades tuleb arendustegevuse korral säilitada vanad puud ning nende hooldamisel jälgida, et need ei kujutaks ohtu liiklejatele. Tänavavalgustuse lisamisel rajada madalad ja hajutatud ning nõrgema valgustugevusega kohtvalgustid. Palu tee äärde on kavandatud kinnistutele Palu tee 11a ja Palu tee 28 osaliselt elamumaa laiendus, mis kattub osaliselt kaitsealaga Elva-Peedu metsapark, mille osas on tehtud üldplaneeringus ettepanek need alad kaitsealast välja arvata. Arvestades, et nimetatud alal on puistu tihedus väiksem, alal levivad erilise looduskaitselise väärtuseta puud (peamised liigid kuusk, lepp, mänd), siis on antud piirkonna kohaliku kaitse alla võetava metsapargi alast välja arvamine põhjendatud Üle- Raudtee Asumi linnaehituslik olemus vastab tugevalt Elva kuvandile - rohke kõrghaljastusega avarad krundid metsaparkide vahetus naabruses. Seetõttu seatakse lisaks Maa- ja veealade üldised kasutamistingimused peatükis toodule täiendavalt järgmised piirkonnamiljöö säilimist toetavad tingimused: 21

22 *Elamukruntide lubatud hoonete täisehituse protsent on kuni 20 %. Juhul, kui krundi hoonete täisehitus on juba suurem, on hoone laiendamine lubatud üks kord ja vaid väikesemahulise kuni 10 m 2 suuruse juurdeehituse (veranda, trepikoda vms) ehitamiseks. *Moodustatavate elamukruntide minimaalne suurus on 1500 m 2. *Kruntide hoonestamisel ja olemasolevate hoonete laiendamisel tuleb säilitada võimalikult palju krundile iseloomulikku olemasolevat kõrghaljastust. Täiskasvanud puude maha võtmisel hoonestatavatel aladel, tuleb ehitusprojekti koostamisel leida lahendus asendusistutusteks. T u g i n e d e s keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustele, seatakse planeeringuga selle elluviimiseks järgmised leevendavad tingimused: Vältida kalmistu laienemist veevõtukohale lähemale kui 50 meetrit. Kivisöe kasutamine uute rajatavate elamute kütteks ei ole soovitatav. Metsalinna miljöö säilimiseks on krundil minimaalne säilitatav haljastusprotsent 40% Kulbilohk Kulbilohu asumi areng on suunatud tootmisala taaskasutusele võtmisele ja uuselamute piirkonna rajamise võimaldamisele. Asumisse ulatub Elva maastikukaitseala Pirnaku sihtkaitsevöönd, mis ei kuulu hoonestamisele. Ü ldplaneeringuga m ä ä ratud u u te elam u m a a d e d etai lplaneerimisel v õi projekteerimistingimuste seadmisel tuleb järgida asumis välja kujunevat, detailplaneeringutega kehtestatud krundi ja hoonestusstruktuuri. T u g i n e d e s keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustele, seatakse planeeringuga selle elluviimiseks järgmised leevendavad tingimused: Kivisöe kasutamine uute rajatavate elamute kütteks ei ole soovitatav. Tootmisettevõtetest tuleneva õhusaaste ja müraprobleemide ilmnemisel tuleb kasutusele võtta leevendavad meetmed (müratõkkeseinad, kõrghaljastus jne). Elamute projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku pinnase kõrge radoonisisaldusega, st tuleb rakendada hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooni tõkestamise meetmeid vastavalt standardile (EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine). Loobuda planeeringu eskiislahendusega antud võimalusest planeerida uus elamuala Umbjärve kinnistu (17003:003:0143) põhjaossa tulenevalt rohevõrgustiku säilitamise vajadusest. Eha tn 16 kinnistu (17002:001:0043) kaguserva kavandatud uus elamuala asub ohtliku ettevõtte ohualas. Hoonestamise eelselt tuleb detailplaneeringu algatamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel elamute ehitamist täiendavalt kaaluda lähtudes sel hetkel kehtivatest õigusaktidest ja ettevõtte tegeliku ohu olemasolust ja ulatusest. KSH aruanne märgib, et ei ole otstarbekas laiendada elamuala väljapoole õueala Tartu mnt 33 kinnistul (17003:003:0001) tulenevalt rohevõrgustiku säilitamise vajadusest. Linn peab võimalikuks elamuala laiendamist poole krundi ulatuses (olemasoleva hooviala ümbruses) ning krundi ülejäänud osas roheala säilitamist. 22

23 3.3.5 Mahlamäe Asum on oma asendilt linnas (jõgi ja ühendus teedevõrguga) suhteliselt eraldiseisev ja privaatne elukeskkond. Planeeringuga antakse võimalus uute elamualade hoonestamiseks, kuid põhimõttel, kus asumi privaatsus oleks jätkuvalt märksõnaks. Samas näeb planeering ette perspektiivis parema ühenduse loomise kesklinnaga. Planeering ei sea asumi hoonestamisele spetsiifilisi reegleid, piirdudes peatükis Maa- ja veealade üldised ehitus- ja kasutustingimused tooduga. T u g i n e d e s keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustele, seatakse planeeringuga selle elluviimiseks järgmised leevendavad tingimused: Kivisöe kasutamine uute rajatavate elamute kütteks ei ole soovitatav. Kui tulevikus osutub vajalikuks Kullese tn laiendamine, siis tuleb täpsemalt kindlaks määrata ehitustsooni jääv III kaitsekategooria taimeliigi karukold (Lycopodium clavatum) kasvuala ning kahjustamise vältimiseks tuleb karukoldi isendid vajadusel ümber asustada. Täpne ümberasustamise asukoht ja tingimused tuleb välja selgitada koostöös vastava eriala eksperdiga, lähtudes seejuures Vabariigi Valitsuse a määrusest nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord. Nahkhiirte elu- ja toitumispaikades tuleb arendustegevuse korral säilitada vanad puud ning nende hooldamisel jälgida, et need ei kujutaks ohtu liiklejatele. Tänavavalgustuse lisamisel rajada madalad ja hajutatud ning nõrgema valgustugevusega kohtvalgustid. Looduskaitse eesmärkidel on loobutud planeeringu eskiislahendusega planeeritud Mahlamäe tn 12 ja 12a kinnistute vahelisele alale riigi reservmaale uuest väikeelamumaast. Alal tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevat haljastust. Krundi täisehitusprotsent ei tohiks ületada 35%. Minimaalselt on soovitav säilitada 40% olemasolevast kõrghaljastusest krundil Peedu Asumi kuvand on olnud eelkõige suvilapiirkond, mis külgneb Vapramäe, kui populaarse väljasõidukohaga. Planeering seab eesmärgiks küll kuvandi hoidmist, kuid samas soodustatakse hooajalise kasutusega hoonete ümberehitamist elamuteks. Samuti näeb planeering ette perspektiivis tänavavõrgustiku parendamist ning parema ühenduse loomist kesklinnaga. Arvestades asumi kõrge kvaliteediga maastikulist ja kultuurajaloolist iseloomu seatakse siin järgmised spetsiifilised ehitusreeglid: *Uue elamu ehitamine juba hoonestatud krundile on lubatud vaid olemasoleva hoone asukohta. *Uus hoone peab arvestama piirkonnas välja kujunenud hoonete mahtusid ning toetama miljöö säilimist. *Moodustatavate elamukruntide nõutav minimaalne suurus on 1500 m 2. *Kruntide hoonestamisel ja olemasolevate hoonete laiendamisel tuleb säilitada võimalikult palju krundile iseloomulikku olemasolevat kõrghaljastust. Täiskasvanud puude maha võtmisel hoonestatavatel aladel, tuleb ehitusprojekti koostamisel leida lahendus asendusistutusteks. 23

24 T u g i n e d e s keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustele, seatakse planeeringuga selle elluviimiseks järgmised leevendavad tingimused: Kivisöe kasutamine uute rajatavate elamute kütteks ei ole soovitatav. Alal tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevat haljastust. Krundi täisehitusprotsent ei tohi ületada 30%. Minimaalselt tuleb säilitada 40% olemasolevast kõrghaljastusest krundil Arbimäe Asum ühendab erineva funktsiooni ja ehituslaadiga hoonestuspiirkondi. Korterelamute kõrval paiknevad siin kaubanduspinnad ja tootmishooned. Suur osa asumist on hoonestatud väikeelamutega. Arbimäe on kokkuvõttes kõige linnalisema keskkonnaga asum Elvas, kuhu on koondunud ka linna suurimad tootmisettevõtted. Planeering seab eesmärgiks senise maakasutuse tsoneeringu säilitamise. Ehitustingimuste osas ei sea planeering asumi hoonestamisele spetsiifilisi reegleid, piirdudes peatükis Maa- ja veealade üldised ehitus- ja kasutustingimused tooduga. T u g i n e d e s keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustele, seatakse planeeringuga selle elluviimiseks järgmised leevendavad tingimused: Tulenevalt tootmise iseloomust, on vajalik sademevee kogumine tootmisterritooriumil ning selle nõuetekohane käitlemine. Tootmisettevõtetest tuleneva õhusaaste ja müraprobleemide ilmnemisel tuleb kasutusele võtta leevendavad meetmed (müratõkkeseinad, kõrghaljastus jne). Elamute projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku pinnase kõrge radoonisisaldusega, st tuleb vajadusel rakendada hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooni tõkestamise meetmeid vastavalt standardile (EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine). Minimaalselt tuleb säilitada 30% olemasolevast haljastusest krundil Kadaka Parkmetsadega ümbritsetud, kesklinna vahetus läheduses paiknev asum kujutab endast väljakujunenud elamupiirkonda, kus uushoonestuse võimalused on minimaalsed. Planeeringuga nähakse üksikuid võimalusi hoonestusalade laiendamiseks, väikese puhkeväärtusega kruntidel. Parkmetsa massiivid kuuluvad asumi ühe põhiväärtusena säilitamisele. Asum on mitme aastakümne jooksul hoonestatud individuaalelamute piirkond. Planeering seab lisaks peatükis Maa- ja veealade üldised ehitus- ja kasutustingimused toodule tingimused, *kus elamute korruselisus ei tohi olla üle 2 korruse, *keelatud on kortermajade ehitamine, *kinni tuleb pidada tänavatel välja kujunenud tagasiastega ehitusjoonest. Planeering olulisi ruumilisi muutusi asumis ette ei näe. 24

25 3.3.9 Kruusa Planeering seab eesmärgiks lisaks peatükis Maa- ja veealade üldised ehitus- ja kasutustingimused toodule nõudeks: *järgida tänavafrondis välja kujunenud ehitusjoont, *väikeelamute maal on hoonete korruselisus kuni 2 korrust. T u g i n e d e s keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustele, seatakse planeeringuga selle elluviimiseks järgmised leevendavad tingimused: Lille tänava pikenduse rajamisel tuleb ehitustööde ajal vältida pinnase sattumist Arbi ojja ja minimiseerida heljumi sattumist ojja. Kivisöe kasutamine uute rajatavate elamute kütteks ei ole soovitatav. Kruusa asumis Käo tee ja Põllu tänava ristumiskohas on III kaitsekategooriasse kuuluva pruunikas pesajuure (Neottia nidus-avis) kasvukoht, millest lähtudes on maa-ala määratud säilitada rohealana. 4. Ettepanekud kaitse alla võetud kultuurimälestiste ja loodusobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks, lõpetamiseks või kaitse alla võtmiseks 4.1 Mälestised Elva linna haldusterritooriumil paikneb 3 ajaloomälestist, 4 arheoloogiamälestist, 24 ehitismälestist ja 1 kinnismälestisest kunstimälestis. Tabel 1 Reg nr Nimi Aadress Liik Kalmistu "Kabelimägi" Elva linn arheoloogiamälestis Kalmistu Vellavere tee arheoloogiamälestis Linnus "Peedu Kerikmägi" Oru tn 2 // Peedi, Vapramäe tn 34, Vikerkaare tänav T1 (3) Linnus " Kalevipoja säng", "Kabelimägi" 7157 Peedu-Nuti vesiveski omaniku elamu,20. saj 7156 Peedu-Nuti vesiveski ait-ladu saj Peedu-Nuti villaveski hoone 3, 19.saj Peedu-Nuti vesiveski hoone 2, 19.saj. Tartu- V alga 449, 8-451,8 km Oru tn 2 // Peedi Oru tn 2 // Peedi Oru tn 2 // Peedi Oru tn 2 // Peedi arheoloogiamälestis arheoloogiamälestis ehitismälestis ehitismälestis ehitismälestis ehitismälestis 7153 Peedu-Nuti vesiveski hoone 1, Veski tn 14a ehitismälestis 25

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING Maakasutuse-, arhitektuuri- ja haljastusnõuded üldplaneeringus Tartu linna kogemus Indrek Ranniku Tartu Linnavalitsuse LPMKO üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek.Ranniku@raad.tartu.ee kolmas

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Seletuskiri 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid. Detailplaneeringu lähtematerjalideks on: 1) Haapsalu Linnavalitsuse korraldus 27.01.2016 nr 52 detailplaneeringu algatamise kohta. 2) Lähteseisukohad koos

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Pärnu EKE Projekt AS Reg nr Õhtu põik Pärnu Tel MTR EP Töö nr A. H. Tamm

Pärnu EKE Projekt AS Reg nr Õhtu põik Pärnu Tel MTR EP Töö nr A. H. Tamm Pärnu EKE Projekt AS Reg nr 10052624 Õhtu põik 5 80010 Pärnu Tel 37 2445 9810 pekep@pekep.ee www.pekep.ee MTR EP10052624-0001 Töö nr. 14001 A. H. Tammsaare pst 35 kinnistu detailplaneering Pärnu linn Linnaehituslik

Rohkem

Microsoft Word - Nelgi tee 23_DP_Seletuskiri.doc

Microsoft Word - Nelgi tee 23_DP_Seletuskiri.doc I MENETLUSDOKUMENDID SISUKORD 1. Viimsi Vallavalitsuse 13.03.2018 korraldus nr.138 Viimsi alevikus, kinnistu Nelgi tee 23 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ; 2. Ajalehekuulutus

Rohkem

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr 11142134) Kohtu 3A-2, 10130 Tallinn Planeeringu koostaja: OÜ Pärnu Instituut (reg.nr 11362232) Riia mnt 14-7, 80013 Pärnu Projektijuht:

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017

Rohkem

Microsoft Word - Kruusimäe 1 seletuskiri

Microsoft Word - Kruusimäe 1 seletuskiri PROJEKTI KOOSSEIS I SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid. 2. Kontaktvööndi analüüs. Üldplaneering. 3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus. 4. Olemasolev olukord 5. Planeerimislahendus

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode] Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill 2017. a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud 1. Detailplaneeringu

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Eesõna

Eesõna 1 OSA 2 SELETUSKIRI Sisukord LÄHTEANDMED JA ÜLDEESMÄRGID... 2 Detailplaneeringu koostamise alused... 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärgid... 2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid... 2

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Huvitatud isik: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

Kalmuse 16a_SELETUSKIRI - köide I

Kalmuse 16a_SELETUSKIRI - köide I Töö nr DP-04-16 VÕRU LINN KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Köide I Tellija: Võru Linnavalitsus Koostaja: GeoBaltica OÜ geobaltica@geobaltica.ee Tel: (+372) 5552 3686 Tartu 2016 GeoBaltica OÜ

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Asukoht (L-Est 97) X Y Alutaguse valla üldplan

Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Asukoht (L-Est 97) X Y Alutaguse valla üldplan Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est 97) X 6562090 Y 691635 seletuskiri ja lisad Objekti aadress: Tellija: Töö täitja: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

Microsoft Word - SELETUSKIRI_KAAL__ doc

Microsoft Word - SELETUSKIRI_KAAL__ doc LUITE tn 2a ja LUITE tn 2 KINNISTUTE DETAILPLANEERING, ESKIIS OBJEKT : Luite tn 2a ja Luite tn 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11313 DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIK : Egert Kaal, Luite tn 2a, Tallinn

Rohkem

Microsoft Word - istungi_ylevaade_

Microsoft Word - istungi_ylevaade_ Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 15. augusti istungist 1. Pärnu Linnavalitsuse 03.12.2010 määruse nr 17 Pärnu linna munitsipaalüldhariduskoolidesse vastuvõtu üldtingimused kehtetuks tunnistamine Tunnistati

Rohkem

Microsoft Word - DP_Aiandi 6-eskiis_SELETUSKIRI_.doc

Microsoft Word - DP_Aiandi 6-eskiis_SELETUSKIRI_.doc VIIMSI VALD, VIIMSI ALEVIK, Aiandi tee 6 DETAILPLANEERINGU ESKIIS OBJEKT : Aiandi tee 6, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIKUD : Viimsi vald, Nelgi tee 1, Viimsi alevik

Rohkem

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR:

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR: Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR: 150401-001 TELLIJA: Aleksandr Grimov aleksandr@oseeniksgrupp.ee

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem

Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIM

Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIM Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIMÄE TN 11 JA 13 KINNISTUTE DETAILPLANEERING TÖÖ NR:

Rohkem

Töö number Tellija Planeerija ja konsultant Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla Raasiku vald Tel ; e-post: raasiku

Töö number Tellija Planeerija ja konsultant Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla Raasiku vald Tel ; e-post: raasiku Töö number 2017-0064 Tellija Planeerija ja konsultant Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 Raasiku vald Tel 60 70 348; e-post: raasiku.vald@raasiku.ee Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915

Rohkem

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc 1 KIRSIAIA DETAILPLANEERING SELETUSKIRI SISSEJUHATUS Käesolev detailplaneering on koostatud 2002.a. augustikuus Audru Vallavalitsuse tellimisel. Planeeringu koostamise aluseks oli Audru Vallavolikogu otsus

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP TARTU MAAKOND, TAR

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP TARTU MAAKOND, TAR Paabor Projekt OÜ Reg nr: 14260182 Kalda tee 8-80 50703 TARTU Tel: +372 5358 6223 E-mail: paaborprojekt@gmail.com Töö nr: DP-5-2017 TARTU MAAKOND, TARTU VALD, KÕRVEKÜLA ALEVIK SIRELI TN 7 MAAÜKSUSE JA

Rohkem

Microsoft Word - DP_Aiandi 6_SELETUSKIRI_ doc

Microsoft Word - DP_Aiandi 6_SELETUSKIRI_ doc VIIMSI VALD, VIIMSI ALEVIK, Aiandi tee 6 DETAILPLANEERING OBJEKT : Aiandi tee 6, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIKUD : Viimsi vald, Nelgi tee 1, Viimsi alevik 74001

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

Rohkem

(Microsoft Word _DP_Seletuskiri_t\344iendustega.docx)

(Microsoft Word _DP_Seletuskiri_t\344iendustega.docx) A. Lätte tn 20, Nõo alevik, Nõo vald, Tartumaa NÕO ALEVIKUS ASUVA A. LÄTTE TN 20 KINNISTU DETAILPLANEERING DETAILPLANEERING TÖÖ NR: RP14012_01 TELLIJA: Nõo Vallavalitsus Voika 23, Nõo alevik, Nõo vald,

Rohkem

Eelnõu 24

Eelnõu 24 EHITUSSEADUSTIK Sisukord EHITUSSEADUSTIK... 6 I. OSA... 6 ÜLDOSA... 6 1. PEATÜKK... 6 ÜLDSÄTTED... 6 1. Seadustiku eesmärk... 6 2. Seadustiku kohaldamisala... 6 3. Ehitis... 6 4. Ehitamine... 7 5. Ehitusprojekt...

Rohkem

(Microsoft Word - Vastem\365isa_seletus_15_lisad_t\344iendatud.doc)

(Microsoft Word - Vastem\365isa_seletus_15_lisad_t\344iendatud.doc) Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 faks 7300 315 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2017-001 Asukoht (L-Est 97) X 6478405 Y 584166 VASTEMÕISA TEE 26 DETAILPLANEERING Seletuskiri, Joonised ja

Rohkem

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP PÕLVA MAAKOND, PÕL

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP PÕLVA MAAKOND, PÕL Paabor Projekt OÜ Reg nr: 14260182 Kalda tee 8-80 50703 TARTU Tel: +372 5358 6223 E-mail: paaborprojekt@gmail.com Töö nr: DP-3-2018 PÕLVA MAAKOND, PÕLVA VALD, PÕLVA LINN ENERGIA TN 16 JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm OÜ Hendrikson & Ko Raekoja pl 8, Tartu Pärnu mnt 27, Tallinn http://www.hendrikson.ee

Rohkem

Neeme küla Koertekooli kinnistu ja lähiala detailplaneering - ESKIIS Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg.

Neeme küla Koertekooli kinnistu ja lähiala detailplaneering - ESKIIS Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg. Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg.nr 75025973) Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, 74202 Jõelähtme vald Huvitatud isik: Osaühing Jõelähtme Arendusgrupp (reg.nr

Rohkem

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1 Jooniste nimekiri Joonise nr 6_EP_R-0-0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-7-0 6_EP_R-7-0 Joonise

Rohkem

Majandus- ja taristuministri a määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele LISA 3 (muudetud sõnastuses) Kaalutud ener

Majandus- ja taristuministri a määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele LISA 3 (muudetud sõnastuses) Kaalutud ener Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele LIS 3 (muudetud sõnastuses) Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine

Rohkem

Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva

Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING 2029+ Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva 2015-2017 Sisukord Sissejuhatus...3 1. Planeeringu lähtesisukohad...4 2. Planeeringulahendus...7

Rohkem

Microsoft Word - ValliTn34DP.Seletuskiri.doc

Microsoft Word - ValliTn34DP.Seletuskiri.doc Maastik OÜ registrikood: 12197806 telefon: 5843 4843 Töö nr: 13.021 Asukoht: Valga maakond Valga linn Huvitatud isik: Toomas Laul Planeerija: Janika Raudsepp, Priit Paalo Valga linna Valli tn 34 krundi

Rohkem

Loode tn 7_SELETUSKIRI

Loode tn 7_SELETUSKIRI Töö nr DP-01-16 Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tapa linn Loode tn 7 krundi DETAILPLANEERING Tellija: OÜ Tapa NP Koostaja: LandComposition OÜ info@landcomposition.ee Tel: (+372) 58 507 811 Tartu 2016-2018

Rohkem

Microsoft Word - Männimetsa DP seletuskiri doc

Microsoft Word - Männimetsa DP seletuskiri doc Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 1 ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS OÜ ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS Töö number: 06-15 Detailplaneeringu algataja: Peeter Naaber Tahkuranna vald,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

Microsoft Word - Pagari_seletus_26_maavanema_koosk-ga.doc

Microsoft Word - Pagari_seletus_26_maavanema_koosk-ga.doc !"!#$%!!&"'&%% (%%% )#%%& kobras@kobras.ee % %*+ + Asukoht (L-Est 97) X 6527895 Y 590083, ("'#!!--.!$ Objekti aadress: Tellija: Töö täitja: Juhataja: Planeerija, vastutav spetsialist: Kontrollija: August

Rohkem

Projekti koosseis

Projekti koosseis Köite koostamisel osalesid : Arhitektuurne osa volitatud arhitekt arhitekt Anu Vaarpuu KBT Ehitusprojekt OÜ Olga Adamson KBT Ehitusprojekt OÜ 3 Köite koosseis: B. Seletuskiri 1. Sissejuhatus. 2. Lähteolukord.

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1 KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad normatiivid sätestavad juhised Tallinna

Rohkem

AAAARV.pdf

AAAARV.pdf 2 SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alused. Detailplaneering on koostatud Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal asuvale kvartali nr 161 osa-alale kehtiva detailplaneeringu osaliseks muutmiseks.

Rohkem

Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad i)l Lisa 5 Tartu Linnavalitsuse a määruse nr 27

Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad i)l Lisa 5 Tartu Linnavalitsuse a määruse nr 27 Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad i)l Lisa 5 Tartu Linnavalitsuse 31.10.2006. a määruse nr 27 juurde 1.1 Detailplaneeringu (edaspidi planeeringu)

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

(Microsoft Word - DP koosseisu ja vormistamise juhend, l\365plik doc)

(Microsoft Word - DP koosseisu ja vormistamise juhend, l\365plik doc) Lisa detailplaneeringu lähteseisukohtade juurde Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise juhend 1. Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine kohalikule omavalitsusele Detailplaneeringu koostamise

Rohkem

Seletuskirja alus

Seletuskirja alus 1 Projekti koosseis 1. Menetlusdokumendid. Seletuskiri ja joonised. Lisad. Köide I 2 Köite koostajad Amet Projektijuht Arhitekt Insener Insener Nimi Mati Puusepp Romet Virkus Marko Kuusik Kairi Tiitsmann

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m Esitatud.. a. 1 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide tmisel ehitise kasutamise otstarbe tmisel ehitise osalisel kasutamisel ehitise osalisel lammutamisel

Rohkem

VÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu

VÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu VÄLJVÕTE Pärnu Linnavalitsuse 2019. a hankeplaan 14.02.2019 riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldus) Hanke korraldamise eeldatav aeg Periood lepingust

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

Merikotka tn 1 detailplaneering Kuressaare linn, Saare maakond Merikotka tn 1 (34901:010:0430) Töö nr Planeerija: Asum Arhitektid OÜ

Merikotka tn 1 detailplaneering Kuressaare linn, Saare maakond Merikotka tn 1 (34901:010:0430) Töö nr Planeerija: Asum Arhitektid OÜ Kuressaare linn, Saare maakond Merikotka tn 1 (34901:010:0430) Töö nr 17-11-02 Planeerija: Asum Arhitektid OÜ 11146600 Hannes Koppel volitatud arhitekt, tase 7 Suur-Sadama 7 93813 Kuressaare +372 52 652

Rohkem

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Tallinna Linnaplaneerimise Amet 1 Tallinna Linnavolikogu otsuse nr 2010 LISA 1 Haabersti linnaosa üldplaneering Tekstiline osa SISUKORD I OSA. MÕISTED...6 II OSA. HAABERSTI LINNAOSA ARENGUEELDUSED... 11 1. Arengut soodustavad ja pidurdavad

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

(Microsoft Word - 04DP14 seletuskiri V\344imela.doc)

(Microsoft Word - 04DP14 seletuskiri V\344imela.doc) Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering Väimela alevik, Võru vald Esimene köide - planeering Seotud kultuurimälestised planeeringualal: Väimela mõisa park (ehitismälestise reg nr 14144); Väimela mõisa

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Microsoft Word - kiviaia det.doc

Microsoft Word - kiviaia det.doc Töö: nr 32-10 Huvitatud isik: Meeli Otsa Kuusalu valla Kaberla küla Kiviaia tee 1 ja 3 kinnistute ja lähiala detailplaneering Juhataja Projekti juht Projekteerija Mairi Kaal Kalle Koppel Kalle Koppel Tallinn

Rohkem

Töö nr: DP 0126

Töö nr: DP 0126 Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: teravkera@gmail.com a/a: 221034629731 Töö nr: DP10-2017 TARTU MAAKOND, PEIPSIÄÄRE VALD, ALATSKIVI ALEVIK PARKLA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Rohkem

Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurivõistlus 2012 SELETUSKIRI K U K E R P AL L

Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurivõistlus 2012 SELETUSKIRI K U K E R P AL L SELETUSKIRI ARHITEKTUURNE ÜLDKONTSEPTSIOON Võistlustöö KUKERPALL kontseptsiooniks on lihtsad ja kompaktsed hoonemahud, mis on funktsionaalselt seotud ümbritseva välialaga. Rahuliku ja orgaanilise keskkonna

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused, REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,

Rohkem