Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva"

Väljavõte

1 Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva

2 Sisukord Sissejuhatus Planeeringu lähtesisukohad Planeeringulahendus Üldised asustust suunavad tingimused Asustuse paiknemine ja seda kujundavad tegurid Tihe- ja hajaasustusala määramine Veekogude ehituskeeluvöönd ja vesiehitised Väärtuslik põllumajandusmaa, metsamajandusmaa Rohevõrgustik Riigikaitse Ruumikasutuse reserveerimine Detailplaneeringu koostamise kohustus Ruumikasutus asustusüksuste kaupa Põlva linn Himmaste Mammaste Peri Rosma Hajaasustusala Ehitustingimused Tiheasustusala ehitustingimused Hajaasustusala ehitustingimused Väärtuslikud alad ja objektid Maastikuhoid Teed, raudtee ja parkimine Tehniline taristu Keskkonnamõjude strateegilise hindamise kokkuvõte ja planeeringu elluviimine Joonised Põlva valla üldplaneering (valla põhjaosa) M1: Põlva valla üldplaneering (valla lõunaosa) M1: Põlva valla üldplaneering tiheasustusalad M1:5 000 Tehnovõrkude ja teede skeem 5. Lisad Lisa 1. Mõisted Lisa 2. Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (aruande eelnõu) Lisa 3. Kehtivad kitsendused 2

3 Sissejuhatus Käesolev Põlva valla üldplaneering on algatatud Põlva Vallavolikogu otsusega nr 1-3/21. Üldplaneeringuga koos algatati planeeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine. Põlva Vallavolikogu kinnitas planeeringule lähtesisukohad otsusega nr 1-3/34. Põlva linna ja Põlva valla üldplaneeringu kehtestamisest (vastavalt kehtestatud Põlva Linnavolikogu a määrusega nr 22 ja Põlva Vallavolikogu a määrusega nr 96) möödunud aja jooksul on mitmed planeeritavad tegevused ellu viidud, paljud tegevused ootavad elluviimist ning mõned detailplaneeringu kohaselt kavandatud tegevused vajavad tõenäoliselt ka ümberhindamist. Omavalitsusüksuste ühinemine eeldab ühise üldplaneeringu koostamist. Uue üldplaneeringu koostamine on Põlva vallale vajalik, sest Põlva linna üldplaneering kehtib aasta lõpuni. Enne ühinemist valla kohta koostatud üldplaneering kehtib aastani, mistõttu on vallaosa üldplaneeringuid muudetud üksnes vajadusel, lähtudes käesoleva üldplaneeringu ruumilisest visioonist ja arengusuundadest. Üldplaneeringuga kavandatakse Põlva valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused ajalises perspektiivis kuni 2029 aastani. Ajaline ulatus on valitud seotult Põlva valla arengukavaga. Üldplaneeringu lisades olevad materjalid aitavad täiendada üldplaneeringu sisu (nt esitatud on mõisted, kehtivad kitsendused, jmt). 3

4 1. Planeeringu lähtesisukohad Käesoleva planeeringu koostamisel on arvesse võetud asjakohaseid Põlva valla ruumilist arengut mõjutavaid dokumente. Seosed olulisemate arengukavadega on kirjeldatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. Lähtudes planeeringuliikide omavahelisest hierarhilisest suhtest, ei kajasta käesolev üldplaneering seoseid üleriigilise planeeringuga. Üleriigilise planeeringu asjakohased tingimused on eelduslikult arvesse võetud maakonnaplaneeringu koostamisel. Strateegilistest dokumentidest on otsesema mõjuga Põlva maakonnaplaneering, mille koostamine on langenud käesoleva üldplaneeringu koostamisega ajaliselt kokku. Kohakeskselt on olulisemad Põlva valla arengukavad ja käesolevale planeeringule koostatud lähteseisukohad. Arvesse on võetud kehtivad teema- ja detailplaneeringud. Üldplaneering ei näe ette kehtivate detailplaneeringute kehtetuks tunnistamist. Detailplaneeringud, mis ei ole veel kehtestamiseni jõudnud, tuleb üldplaneeringu kehtestamise järgselt üle vaadata. Vajadusel peab nende planeeringute põhilahendust korrigeerima, et tagada vastavus üldplaneeringuga. Põlva Vallavolikogu otsusega nr 1-3/34 on kinnitatud üldplaneeringule lähtesisukohad. Vastavalt lähteseisukohtadele tulenevad ülesanded planeeringule kehtivast planeerimisseadusest 1 ja planeeringu eesmärgid on järgmised: Põlva valla ruumilise arengu põhimõtete edasine kujundamine; Maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sh maakasutuse juhtotstarvete ning hoonestuse kõrguslike- ja kauguslike piirangute määramine; Valla arenguks oluliste sotsiaalobjektide ja üldkasutatavate maade asukoha määramine; Asustuse ja ettevõtluse arengu suunamine; Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine; Miljööväärtuslike hoonestusalade ja maastike kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; Põhiliste teede ja tehnorajatiste asukoha määramine; Puhke- ja virgestusalade määramine; Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine; Ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Üldplaneeringu kaaseesmärk on koondada ja täpsustada Põlva valla erinevaid eluvaldkondi kajastav digitaalne kaardi- ja kohtteabematerjal, mis on pädevaks aluseks maakasutuse jt ressursside säästvaks juhtimiseks ja haldamiseks ning edasiste planeeringute koostamiseks. Lähteseisukohtade kohaselt muudetakse kehtivaid Põlva valla osa üldplaneeringuid üksnes juhul, kui selline vajadus tuleneb valla uue üldplaneeringu ruumilisest visioonist ja arengusuundadest. Põlva valla üldplaneeringu koostamine jäi ajavahemikku, mil jõudis lõpuni planeerimisseaduse ja ehitusseaduse kodifitseerimine ning jõustus planeerimisseaduse uus redaktsioon ja ehitusseadustik. 1 Planeerimisseadus RT I, , 4 4

5 Lähtudes viimasest on kohati ümber hinnatud üldplaneeringu lähteseisukohti, et vältida õiguslike vastuolude tekkimisi. Planeeringu koostamisel analüüsiti alusmaterjali olemasolevate asjakohaste dokumentide põhjal, sh analüüsiti olemasolevat maakasutust, transpordiühendusi, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda, samuti suurõnnetuse ohuga ettevõtetega seonduvat. Analüüsi tulemusel koostati kaardimaterjal. Olemasolev maakasutus seisuga märts Väärtused maastikus. Looduskeskkond. Planeeringud. Maaomand seisuga märts Põlva valla sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüs ja teised vajalikud analüüsid viidi läbi võimalikult suurel määral olemasolevaid andmeallikaid ja kohapealseid teadmisi kasutades. Planeeringu koostamisse kaasati külavanemad, et selgitada kohalikke vajadusi, huvisid ja seatavate tingimuste iseloomu. Külavanematega suhtlemisel kasutati küsimustikku, mida paluti levitada ka elanike seas. Kuigi tagasiside ei olnud kõige aktiivsem, oli võimalik teha järeldusi konkreetsete piirkondade arengusuundade kujundamiseks. Põlva valla ühtsed arenguprioriteedid on seatud arengukavaga kuni aastani (kinnitatud Põlva Vallavolikogu määrusega nr 1-2/40). Arengukavas on arengu visioon 2029 sõnastatud järgmiselt. Põlva vallas on toimiv haldusruum, valitsemisteenus on avatud, kvaliteetne ning kättesaadav. Põlva vald on turvaline, mainekas ja väärtustatud loodus- ja elukeskkonnaga elamispiirkond. Piirkonnas on säilinud kaunis looduskeskkond kaitsealadega ning arenenud säästev majandus. Kõik valla teed ja tänavad on hooldatud aastaringselt. Tagatud on kvaliteetne alus- ja üldharidus ning teenuse optimaalne võrgustik. Kogukond osaleb aktiivselt valla elu arendamisel. Põlva on tunnustatud aktiivse puhkuse piirkonnana. Väljaarendatud on ettevõtlust toetav taristu ja areneb mitmekesine ettevõtlus, tagades töökohad ja konkurentsivõimelised töötasud. Elanikkonnale on tagatud kohapeal kättesaadavad kvaliteetsed sotsiaalteenused ja arstiabi. Ruumilise planeerimise kontekstis on aktuaalsed järgmised arengukava strateegilised eesmärgid. Strateegiline üldeesmärk: Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise elukeskkonna loomine, mis tugevdaks valla positsiooni ja atraktiivsust investeerijatele ning väärtustaks kohalikku inimressurssi. Strateegilised põhieesmärgid, mis aitavad üldeesmärki saavutada: Konkurentsivõimeline majandus erinevates valdkondades ja tasanditel: nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult. Loodus- ja elukeskkond on puhas ning energia- ja keskkonnasäästlik. Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav. Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused. Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu, tööjõuressursi ümberkoolitamine ning tervislike eluviiside harrastamine. 5

6 Võtmevaldkondade strateegilised eesmärgid. Looduskeskkond säästlik kasutamine ja keskkonnahoid. Elukeskkond kvaliteetse, säästva arengu põhimõtteid arvestav taristu arendamine ja kaasajastamine. Sealhulgas energiasäästliku tänavavalgustuse, kergliikluse, energiatõhusa soojamajanduse arendamine. Atraktiivse energia- ja keskkonnasäästliku elamupiirkonna väljaarendamine sisserände soodustamiseks. Haridus kõikide haridustasemete kättesaamise võimaldamine, kvaliteetne haridus kaasaegses õpi- ja mängukeskkonnas. Sotsiaalne keskkond elanikele teenuste kättesaadavuse tagamine, võimaluste loomine toimetulekuks ja aktiivseks eluks. Laialdane ennetustöö erinevate riskigruppidega. Korrakaitse elanikele turvalise elukeskkonna tagamine. Ettevõtluskeskkond investoritele ja ettevõtjatele atraktiivse keskkonna loomine. Õppimisvõimelise ja tervislikke eluviise harrastava tööjõuressursi olemasolu. Baltikumi energiakompetentsikeskuse rajamine. Turism valla tuntuse kindlustamine kõrge külastatavusega turismipiirkonnana. Kvaliteetsete tugiteenuste tagamine. Kultuurikeskkond kultuuri- ja spordielu traditsiooniderikka, aktiivse ja mitmekesisena hoidmine. Kultuuri- ja spordielu laia kandepinna kindlustamine valla elanike seas. Tervislik vaba aja veetmine elanikele võimaluste loomine avaliku kasutusega liikumisalade ja -paikade, sh tervisespordikeskuste ning puhke- ja mänguväljakute arendamise, matka- ja suusaradade laiendamise ja muu taolisega. 6

7 2. Planeeringulahendus Käesolevas peatükis on käsitletud Põlva valla ruumikasutamise üldisi tingimusi ning planeeritud aladele laienevaid ehitustingimusi Üldised asustust suunavad tingimused Põlva valla asustuse kujunemist tulevikus suunavad nii strateegilised dokumendid kui ka olemasolevad asustuse arengueeldused. Asustuse suunamisel on oluline taristu olemasolu, mis võimaldab kasutusele võtta arendatavaid alasid väiksema ressursikuluga. Üldplaneeringus on määratletud ehitusalad, arvestades avalikke ja üldisi huvisid ning lähtuvalt Põlva valla demograafilisest arengust. Arvesse on võetud toimepiirkondi ja teeninduskeskusi. Üldised huvid ja eesmärgid. Hoida väljakujunenud asutusstruktuuri ja parendada elamisvõimalusi. Hoida asustusalade kompaktsust (arendamine peab toimuma eelkõige sisestruktuuri tihendamise, kasutusest väljalangenud maade kasutuselevõtu, ruumilise mitmekesisuse ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu). Väärtustada väljakujunenud linna- ja külamiljööd, kohavaimu ning ajaloolist pärandit, samuti piirkondadele omaseid maastikulisi ja ruumilisi eripärasid. Säilitada kultuurmaastikke, sh olemasolevat metsa- ja põllumajandusmaad. Väärtustada ja säilitada hajaasustusalal ökosüsteemi terviklikkust. Hoida ja parandada rohevõrgustiku sidusust tiheasustusalal, väärtustades linnaloodust, arendades sealjuures inimesele suunatud puhkeotstarbelisi liikumisvõimalusi. Eelistada tervislikku ja turvalist elukeskkonda, samuti tervislikke eluviise soosivaid ruumilisi lahendusi. Eelistada ettevõtlusvõimalusi avardavaid ruumilisi lahendusi. Tagada arendusaladele hea juurdepääsetavus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste alusel. Uute elamupiirkondade rajamine saab toimuda vaid erandkorras kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel. Arendamisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanike vajadusi, sotsiaalset infrastruktuuri, ühistranspordi võimalusi, avaliku ruumi ja kohaliku keskuse arengut. Taristu planeerimisel tuleb arvestada asustustüübi eripäraga ning võimalikult kulutõhusate reovee ja jäätmete äraandmise võimaluste loomisega; Tuleb väärtustada ja avada veekogude-äärsed alad. Suurendada tuleb veekogude kasutamisvõimalusi, arvestada väljakujunenud eripäradega ja looduslike tingimustega. Veekogu-äärse ala arendamisel tuleb eelistada avalikku ruumi ja ühiskondlikke ehitisi piiratud juurdepääsuga eraomandile; Tõsta tuleb avaliku ruumi mitmekesisust, kvaliteeti ja sidusust. Ette tuleb näha kaasava elukeskkonna põhimõtete rakendamine. Eelisarendada tuleb kergliiklust ja ühistransporti. Tuleb tagada erinevas vanuses elanikele teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus tiheasustusaladel võimalikult kodulähedases piirkonnas, hajaasustusalal parimal võimalikul viisil; Avalik teedevõrk tuleb arendada jalakäija- ja kergliiklussõbralikuks. Kujundada tuleb loomulikke liikumissuundi arvestav, sidus, konflikti- ja katkestuskohti vältiv, esteetiliselt nauditav ja ohutu kergliiklusruum. Kergliiklusruum tuleb võimalikult hästi siduda elu-, tööja puhkekohtadega, samuti vaatamisväärsustega, veekogudega ning üleriigilise integreeritud ühistranspordisüsteemiga; Uute ehitiste püstitamisel tuleb tagada võimalikult kõrge arhitektuuriline ja ehituslik kvaliteet. Eelistada elamutüüpide mitmekesisust ja energia ning ressursitõhusaid ruumilisi 7

8 lahendusi. Eelistada tuleb olemasolevat keskkonda väärtustavaid ja tulevikusuundumusi arvestavaid ning ruumiliselt mitmekesiseid terviklikke planeeringulisi ja arhitektuurseid lahendusi Asustuse paiknemine ja seda kujundavad tegurid Põlva valla asustusest enamus paikneb Põlva linnas. Kuigi elanikkond piirkonnas kahaneb on elanike hulk samas piisav jätkusuutlikuks teenuste pakkumiseks. Tiheasustusalade määramisel lähtuti kehtivatest planeeringutest ja võeti täiendavalt arvesse elanike arvu asustusüksuse tasandil. Käesolevas üldplaneeringus on ühtlustatud erinevused varem kasutatud valla ja linna planeerimis- ja ehitamispõhimõtetes. Asustuse paiknemine on kavandatud kas elamisfunktsiooni koondumisena maakasutuse reserveerimise abil (elamualad, segahoonestusalad) või hajaasustusalana (traditsiooniline külamaastik), kus elamisfunktsiooni koondumise vältimiseks on seatud tingimused (vt ptk 2.5.2). Eelistatud on olemasoleva asustusstruktuuri hoidmine ja tihendamine. Põlva linna ümbruses on potentsiaali täiendavateks arendusaladeks. Linn pakub maakonnakeskusena teenuseid ning lähialad on suhteliselt hästi linna taristuga seotud. Eesmärk on suunata arenguid eeslinnastumise suunas (hajus ja roheline elukeskkond, kus soodustatakse elanikkonna suurenemist, või külakeskuste väljakujunenud hoonestatud alad, mida võimaldatakse laiendada). Vältida tuleb valglinnastumist ehk ehitamist varem hoonestamata aladele (nt põllud ja metsad) koos tervikliku elukeskkonna (sh tehnilise ja sotsiaalse taristu) välja arendamiseta Tihe- ja hajaasustusala määramine Asustusstruktuuri kujundab eelkõige elukeskkonna kasutusintensiivsus ehk hoonete maht ja paiknemine üksteise suhtes, hoonete ning neis elavate inimeste arv ja teenindava taristu maht. Käesoleva üldplaneeringuga on määratud tiheasustusalad järgmistel kaalutlustel. Tiheasustusalale on omane suurem elanike hulk, arvuliselt ja mahuliselt tihedam hoonestus ning väiksemad krundid. Suuremamahulisem hoonestus ja intensiivsem liiklus võimaldavad korraldada mugavamaid ühistranspordi ühendusi. Ühiste võrkudega liitumine on eelduslikult lihtsam ja võimaldab madalamaid kasutuskulusid. Omavalitsus rakendab mitmeid meetmeid naabrusõiguste ja erinevate kasutushuvide tagamiseks. Nt nähakse ette sotsiaalse taristu (sh mängu- ja spordiväljakute) rajamist, tegevuslubade või majandustegevusteadete abil suunatakse erinevaid majandus- ja kutsetegevusi, jms. Tiheasustusala on määratud vastavalt tiheasustuse käsitlusest kehtivas õiguses: tiheasustusena on määratletud linn ja selgelt piiritletud kompaktselt asustatud ala. Täiendavalt on arvestatud tiheasustusala määramisel tiheasustuse seotust asustusüksuse alaliste elanike arvuga (vähemalt 300). Arvesse on võetud enne ühinemist Põlva linna ja Põlva valla territooriumitel kehtivad planeeringud. Kehtestatud planeeringute alusel on tekkinud õigustatud ootused planeeritud ala arendamiseks laial isikute ringil. Kriteeriumite kombineerimisel sobitati tekkinud olukord kohalike oludega ja planeeringu joonistel märgitud piirides on tiheasustusaladena määratud: 8

9 Põlva linn; ala Himmaste külas, Kanepi-Leevaku tugimaanteest (riigitee nr 62) läänepoole jääv tuumik; Mammaste küla keskus, Põlva linnaga kokku kasvanud piirkond, sh tootmishoonete maa-ala; Peri küla tuumik; ala Rosma külas, Põlva linnaga piirnevad ühepereelamute ja tootmishoonete maa-alad. Ülejäänud Põlva valla territooriumi osad on määratud hajaasustusalaks. Hajaasustusalal reserveeritud juhtotstarbega ala peab asustustiheduselt ja ehitiste mahult väljendama hajusamat keskkonda kui on tiheasustusalal. Hajaasustusele on omane osade tehnilise taristu elementide (nt ühisveevärk, -kanalisatsioon, kaugküte) puudumine. Sotsiaalne taristu on tagatud väiksemas mahus ja ühistranspordiühendused on harvemad kui tiheasustusalal. Kui hajaasustusse soovitakse luua uut tiheasustusala, nt ala, kus ehitusõigust tagav krundi miinimum suurus vastab tiheasustusalale, siis peab arendaja panustama materiaalselt olulisel määral muudatuste tegemisse. Põlva vallal on õigus nõuda sellisel juhul piisavaid tagatisi Veekogude ehituskeeluvöönd ja vesiehitised Veekogu (eelkõige seisuveekogu) ümbrus kannab endas puhkeväärtust. Olenevalt looduslikest tingimustest on puhketegevused kas passiivsema (nt matkarajad) või aktiivsema (nt supelrand või muu ettevalmistatud puhkeala) iseloomuga. Täiendavalt tekib veekogu kaldaalale esteetilise vaate olemasolul (või loomise võimalusel) ehitussurve enamasti elamutele, harvem äri- või ühiskondlikele hoonetele. Põlva vallas esineb looduslikke ja tehislikke veekogusid (vt lisa 2 ptk 3.3.4), millest viimaseid on rajatud veepaisutamisega. Paisutamine omab mõju veekogu elustikule ja taimedele. Käesoleva üldplaneeringuga täpsustatakse ehituskeeluvööndit Põlva järvel. Teistel veekogudel lähtutakse ehituskeeluvööndi määramisel kehtivatest kitsendustest. Järgnevalt on esitatud üldplaneeringu kohane Põlva järve kalda ehituskeeluvööndi ulatus. Kirjeldatud on ehituskeeluvööndi ulatust liikudes päripäeva alates järve põhjaosast (Orajõel asuvast paisust). Kalda ehituskeeluvöönd ulatub tavalisest veepiirist arvates põhja poole Põlva ringteest (riigitee nr 87) kuni üldplaneeringu joonisele kantud liiklusala ja elamuala piirini või kuni 50 m kauguseni (oleneb kumb tingimus on esimesena täidetud). Alates Põlva ringteest (riigitee nr 87) ulatub ehituskeeluvöönd 50 m kaugusele, võimaldamaks ehitamist Mammaste tee 1 katastriüksusele (Põlva linnas) puhastusseadmete kuja ja järve vahelisele alale kohas, kus keskkonnatingimused toetavad hoonestamist. Alale on määratud elamuehituseks kohad, arvestades hoonestuse rajamise võimalusi väljapoole puhastusseadmete kuja ja elamukruntide moodustamise õiguslikke võimalusi. Alates Mammaste tee 1 katastriüksusest (Põlva linnas) ulatub kalda ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini (100 m tavalisest veepiirist) kohtades, kus puhastusseadmete kuja kattub kalda piiranguvööndiga ja pole kavandatud elamualasid. Kirjeldatud alal esineb valdavalt ka metsamaad. Ehituskeeluvööndi ulatus on 100 m tavalisest veepiirist kuni Jaama 9

10 tn 59 katastriüksuse piirini. Alates Jaama tn 59 katastriüksusest kuni Kesk ja Pärna tänavate ristumiseni ulatub ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist või Põlva paisjärv katastriüksuse välispiirini (oleneb kumb tingimus on esimesena täidetud). Antud kohas toetavad keskkonnatingimused ja olemasolev linnaruum uute ehitiste rajamist. Kesk ja Pärna tänavate ristumisest lõunasuunal, kuni Orajõe suubumiseni järve, ulatub ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist. Alates Orajõe suubumisest järve ulatub ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist kuni Keldrikaela tee 13 katastriüksuseni. Alates Keldrikaela tee 13 katastriüksusest Orajõe paisuni (sh Orajõe kalda ehituskeeluvööndini) ulatub kalda ehituskeeluvöönd varem väljakujunenud ehitusjooneni. Kuna alal on olemasolevad elamumaa maaüksused, siis ulatub elamuala ehituskeeluvööndisse Väärtuslik põllumajandusmaa, metsamajandusmaa Väärtuslikuks põllumajandusmaaks loetakse maakonna keskmise ja sellest suurema boniteediga põllumajandusmaa massiive. Põlva maakonna põllumajandusmaa keskmiseks boniteediks on esialgsetel andmetel 39 hindepunkti 2. Üldplaneeringus on kajastatud ainult riikliku tähtsusega väärtuslikud põllumajandusmaad, täiendavalt kohaliku tähtsusega alasid ei ole määratud. Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks, nt põllu- või rohumaana. Eesmärk on hoida väärtuslikud põllumajandusmaad harimiskõlblikud. Planeeringujoonisel on täpsustatud väärtusliku põllumajandusmaa andmeid (nt väärtuslikud põllumajanduslikud maad on välja arvatud tiheasustusaladelt, üldplaneeringuga reserveeritud elamu-, äri- ja tootmisaladelt). Väärtuslike põllumajandusmaade kasutustingimused lähtuvad eelkõige kehtivast õigusest. Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb hoida harimiskõlbulik (sh ruumiliselt killustamata). Üldjuhul ei tohi väärtuslikku põllumajandusmaad metsastada. Päikesepaneelide kavandamisel maastikule tuleb kasutada väheväärtuslikke põllumajandusmaid. Maardlate kasutuselevõtul tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikul põllumajandusmaal. Kaevandamisloa menetluses tuleb vajadusel läbi viia keskkonnamõjude hindamine, kus tuleb kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale. Kuna üldplaneeringu koostamise ajal ei ole riigi poolt väärtuslike põllumajandusmaade regulatsioon kehtestatud, võib olla vajalik täpsustada peale üldplaneeringu kehtestamist väärtuslike põllumajandusmaade kasutamistingimusi ja kaardikihti. Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) Põlvamaa metskonnas on metsamajanduslikuks kasutamiseks ha majandatavat ja ha majanduspiirangutega metsa. 3 Põlva valda ulatub RMK hallatav Kiidjärve-Kooraste puhkeala. Piirkonnale omast keskkonda loovad suurte metsamassiividega alad Aarna, Eoste, Taevaskoja, Tromsi ja Valgesoo külades. Selliseid suuri metsamassiive käsitletakse maatulundusalal kui 2 Põlva maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteedinäitaja on esialgne ja võib muutuda. 3 RMK Põlvamaa metskonna metsa majandamise kava aastani

11 metsamajandusmaad. Intensiivne põllu- ja metsamajandus võib viia loodusliku mitmekesisuse vähenemiseni, kuna lähtutakse suurima toodangu saamise eesmärgist. Loodusliku mitmekesisuse vähenemine aga kujundab ümber olulised põllumajandus- ja metsamajandusmaad. Juhul kui intensiivne põllu- või metsamajandamine võib kujutada ohtu väärtuslikule põllumajandusmaale või metsamajadusmaale tuleb hinnata ehitusprojekti koostamisel või keskkonnaloa andmisel tegevuse mõjusid keskkonnale. Arvestada tuleb kaitsealuste taime- ja loomaliikide teadaolevate elupaikadega. Planeeringu või ehitusloa menetluses on soovitav looduslikus seisundis aladele teostada elustiku inventuur kui on põhjendatud oletus alal kaitsealuse taime- või loomaliigi esinemiseks. Väärtusliku põllu- või metsamajandusmaa olemasoleva mahu säilitamiseks ei ole soovitav lubada maakasutamise otstarbe muutmiseks uusi krunte moodustada, välja arvatud tehnovõrkude ja -rajatiste tarbeks, olemasolevate seaduslikul alusel rajatud hoonete jaoks ning kohaliku kogukonna huvides uue juurdepääsu rajamiseks. Väärtuslikel põllumajandusmaadel asuvaid hooneid on lubatud rekonstrueerida senise tegevuse jätkamiseks. Ehitiste laiendamine on lubatud olemasolevale õuemaale seda suurendamata. Samuti on lubatud taastada enne ehitatud majapidamisi, mille kunagist olemasolu on võimalik tõendada dokumentaalselt Rohevõrgustik Rohelise võrgustiku säilimist ja toimimist tagab võrgustikku pikas perspektiivis stabiilselt toetav maakasutus. Järgnevalt on toodud meetmed rohelise võrgustiku säilimiseks ning toimimiseks. Arendus- ja majandustegevuse korraldamisel rohelise võrgustiku alal tuleb järgida järgmisi põhimõtteid. Vältida tuleb tuumalade kompaktsuse vähendamist või killustamist joonobjektide tõttu. Olulisem on säilitada olemasolevaid tuumalasid kui tuumalade pindalaline suurendamine. Tuumalade ulatus ei tohi oluliselt (üle 10%) väheneda. Tagada tuleb tuumalasisene ja tuumaladevaheline ruumiline ning funktsionaalne sidusus. Uue hoonestuse kavandamisel ei tohi üldjuhul läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Koridori läbilõikamisel tuleb leida samaväärne asenduskoridor. Eritingimused: Rohelise võrgustiku kattumisel looduskaitsealaga, hoiualaga või maastikukaitsealaga on tegevused reguleeritud looduskaitseseadusega ja kaitse-eeskirjaga ja/või kaitsekorralduskavaga. Kaitstava liigi elupaikades ja kasvukohtades (sh vääriselupaikades) väljaspool kaitseala tuleb lähtuda looduskaitseseadusest. Rohelise võrgustiku kattumisel väärtuslike maastikega või miljööväärtusliku alaga lisanduvad täiendavalt viimastele seatud tingimused ning nõuded. Metsa-, põllu- ja veemajanduse korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. Rohelise võrgustiku alal on lubatud tavapärane majandustegevus. Põllumajandusmaadel on eesmärgiks keskkonnasõbralik maa ja mulla kasutamine. Säilitada tuleb maastikulist mitmekesisust metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Maastikulist mitmekesisust suurendavad põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide, nagu kivikuhjad ja põlluvahe-metsatukad säilitamine. Soovitav on toetada ja edendada vanade tehnoloogiate kasutamist - niitmine ja karjatamine puisniitudel, jne. Soodustada loomade karjatamist rohumaade ja teiste 11

12 loodusväärtuslike alade hooldamisel. Soovitav on lähtuda hea põllumajandustava 4 põhimõtetest. Majandatavates metsades on oluline metsaelustiku säilimist toetavate tingimuste järgimine, nagu seemnepuude, elus ja surnud säilikpuude (elustikupuude) jätmine, monokultuurpuistute vältimine, metsade väetamisest loobumine, ohtlike taimekaitsevahendite (glüfosaatide) mittekasutamine, uute kuivendussüsteemide rajamise vältimine. Soovitav on lähtuda Riigimetsa hea metsamajanduse tavast ja Eesti FSC standarditest 5. Kaevandamistegevuse korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. Maavarade kaevandamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada nii, et maastikul oleks eeldused kujuneda vähemalt samaväärseks kaevandamiseelse seisuga. Infrastruktuuriobjektide (eelkõige maanteede) arenduste/rekonstrueerimise korral, mis toimuvad rohevõrgustiku aladel (läbides tuumalasid või koridore), tuleb ette näha lahendused infrastruktuuriobjektist lähtuva negatiivse mõju leevendamiseks asjakohaste meetmetega. Riigikaitseliste objektide/alade rajamisel ja korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. Tiheasustusalade ümbruses oleva rohevõrgustiku arendamisel puhkealadeks tuleb arvesse võtta nii ökoloogilised kui ka sotsiaalsed aspektid. Kohtades, kus on sobivad eeldused, tuleb luua võimalused inimeste vaba aja veetmiseks looduses arvestades erinevate elanikerühmade vajadusi (nt terviserajad). Detailplaneeringute puhul, kus on puutumus rohelise võrgustiku alaga, tuleb täpsustada rohevõrgustiku paiknemise ja maakasutuse ning maa kasutamisele seatud tingimuste omavahelisi seoseid arvestades rohelise võrgustiku eesmärke Riigikaitse Põlva vallas paiknevad järgmised riigikaitselised alad ja ehitised. Kaitseliidu Põlva maleva staap, Võru tn 3 (piiranguvöönd 300 m kinnisasja välispiirist) Kaitseliidu Põlva maleva staabi- ja tagalakeskus (perspektiivne), Lao tn 21 (piiranguvöönd 300 m kinnisasja välispiirist). Ehitistest lähtuvad piiranguvööndid on kantud planeeringu joonisele. Kaitseministeeriumiga tuleb vastavalt kehtivale õigusele kooskõlastada kõigi tuulegeneraatorite ja tuuleparkide, kõigi üle 28 m kõrgete ehitiste ja kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävate või ulatuvate planeeringute lahendused või projekteerimistingimused. Kui planeeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks puudub kohustus tuleb kooskõlastada ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Soovitav on Kaitseministeeriumiga tuulegeneraatori või tuulepargi arendamise juures alustada koostööd tuulegeneraatori või tuulepargi arendamise võimalikult varases staadiumis Ruumikasutuse reserveerimine Planeeringuga kavandatakse tegevusi tulevikuks, mistõttu planeeringul puudub tagasiulatuv mõju. Kasutusele on võetud terminid juhtotstarve ja alade reserveerimine. 4 Hea põllumajandustava. Koostanud L. Rooma, jt. Põllumajandusministeerium ( ) 5 Eesti FSC (metsahoolekogu) standardid - ( ) 12

13 Juhtotstarve on vastava ala valdav kasutusviis, kus kogu tegevus on allutatud juhtotstarbest tulenevale eesmärgile. Nt elamuala tähendab sellist ala, mille peamiseks maakasutuseks on elamumaa ja elamumaaga seonduvad kõrvalkasutused nagu haljastus, äri, liiklus, kogukondlikud tegevused jmt. Tootmisalal on peamiseks maakasutuseks tootmismaa ja sellega seonduvad kõrvalkasutused - äri, transport, jmt. Mõistete ja tähistuste süsteemi aluseks on alade kasutamise nimestik (vt tabel 1). Loendi koostamisel on arvestatud üldplaneeringu tasemega ja ühildatavust õigusaktidega, eelkõige katastriüksustele määratavate maa sihtotstarvetega. Tähis Juhtotstarve Seletus Tabel 1. Alade kasutamise nimestik E Elamuala Elamute ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala. Nt teenindus, vm väikesemahuline äritegevus. S Segahoonestusala Mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala, sh äri ja väikeettevõtlus. T Tootmisala Tööstuse, ladustamise, jms tootmisehitiste ja neid teenindava taristu (sh puhastusseadmete) ehitamiseks ette nähtud ala koos tootmistegevustest tuleneva mõjualaga. A Üldkasutatav ala Üldkasutatavate ehitiste, jms kasumit mittetaotlevate tegevuste, ning neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala. K Kompensatsiooniala Majandatavate või looduslike rohealade (sh metsade, veekogu looduslikus seisundis kaldaalade) ning liiklus-, tootmis- ja elamualade vaheliste (kaitse)puhveralade ala. P Puhkeala Hooldatavate haljasalade, parkide (sh parkmetsade ja metsaparkide) ala. Samuti puhketegevuse ja turismi teenindamisele suunatud ehitistele ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala. * Maatulundusala Eelkõige põllu- ja metsamajanduse ning sellega seonduvate ehitiste püstitamiseks ette nähtud ala. Traditsiooniline külamaastik. R Riigikaitseline ala Riigikaitse otstarbel kasutatav ala, sh päästeteenistuse, korrakaitse, piirivalve ja kaitseväe ehitiste ning harjutusväljakute ala. L Transpordiala Suuremate transpordiobjektidega seotud ala. * Tähiseta. Käesolevas planeeringus nähakse ette juhtotstarbega alal lubatud maakasutuse sihtotstarvete liigid. Juhtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 49% kaardil piiritletud kasutusala mahust (v.a segahoonestusala). Näiteks elamualal peavad elamumaa sihtotstarbega krundid moodustama kogu alast 51% või enam. Segahoonestusalasid on reserveeritud kohtades, kus ala võiks olla kasutusel võrdselt mitmel üksteisega tihedalt seotud otstarbel või kus ala on sobilik analoogseteks kasutusteks. Vajadus tekib eelkõige mitmekülgselt arenevates piirkondades ja keskustes, kus ei ole otstarbekas välja kujundada domineerivat maakasutamise otstarvet. Eelnevast lähtuvalt ei ole segahoonestusalal määratud valitsevat sihtotstarvet. 13

14 Reserveeritud tootmisalale peab mahtuma tootmistegevusest tulenev ülenormatiivse keskkonnamõjuga (sh müra, lõhn) ala. Mõju peab jääma tootmisobjekti territooriumi piiridesse. Erand on lubatud olemasolevale olukorrale ja selle säilitamisele või muutmisele väiksema keskkonnamõjuga tegevuseks. Maatulundusalal on lubatud ärimaa puhkemajandusliku teeninduse ja teiste maamajanduslike väikeettevõtluse vormide arendamise eesmärkidel. Keskkonnasäästlikkus on ärimaa kõrvafunktsiooni rakendamisel looduslikult väärtuslikel aladel ja elamumaadel kõige olulisemaks kriteeriumiks. Tiheasustusaladel peab kompensatsioonialal moodustama 51% või suurema osakaalu üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksused ja hajaasustusaladel samas osakaalus maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused. Kompensatsioonialal võivad moodustada ka suurema ulatuse (vähemalt 51%) kaitsealuse maa sihtotstarbega maaüksused, mis arvestatakse üldkasutatava ja maatulundusmaa ruumilise osakaalu nõude hulka. Kompensatsioonialal on lubatud hoonete ehitamist kõige hõredama tihedusega (vt ptk ja ). Reserveeritud alade piire võib vajadusel (nt kinnisomandi piiride järgi) hiljem täpsustada detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul detailplaneeringuga, detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel maakorralduslike tegevustega. Alade reserveerimise all mõistetakse planeeringus määratletud teatud vee- või maa-ala kasutus- ja ehitustingimusi. Ala võib olla reserveeritud järjepidevusest lähtuvalt (säilitades peamiselt senise kasutuse) või asustust suunavalt (nt reserveerides senisest sihtotstarbest erinevaks kasutuseks). Reserveeritud kasutuseks ei pea ala terviklikult ega automaatselt kohe (üldplaneeringu kehtestamisega) kasutusele võtma. Antud ala on võimalik tulevikus, sellekohase vajaduse ja soovi tekkimisel, kasutada reserveeritud otstarbel. Maaomanik võib kasutada reserveeritud ala praegusel sihtotstarbel seni kuni ta seda soovib. Kui aga maaomanik soovib muuta maakasutuse sihtotstarvet või kasutamise intensiivsust on kohustuslik võtta arvesse planeeringuga määratut. Käesolevas planeeringus ei ole eristatud olemasolevat ega planeeritavat juhtotstarvet. Juhtotstarbe määramisel konkreetsele alale reeglina järgitakse olemasolevat maakasutust, mis tagab vajadusel maa kasutamises järjepidevuse Detailplaneeringu koostamise kohustus Detailplaneeringu koostamise kohustus lähtub kehtivast õigusest. Käesoleva üldplaneeringuga määratud tiheasustusalad kuuluvad detailplaneeringu koostamise kohustusega alade hulka. Lisaks on detailplaneeringu koostamise kohustus määratud järgmistel juhtudel või aladel. Väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustiku alal: enam kui ühe elamu rajamiseks; tootmishoone või -ala rajamiseks; avalikkusele suunatud otstarbega hoone rajamiseks; maastikul domineerivate objektide rajamisel: tuulegeneraatorid (v.a väiketuulik õue-/tootmisalal); mobiilsidemastid. Väärtuslikul maastikul vesiehitiste, kõrgepinge õhuliinide ja avamaastikule päikesepaneelide 14

15 rajamiseks. Miljööväärtuslikul hoonestusalal. Väärtuslikul põllumajandusmaal või suure metsamassiiviga alal maakasutamise muutmiseks. Maatulundusmaa muutmist sellisel alal loetakse üldplaneeringu muutmiseks. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala on määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks ning igasuguse arendustegevusega kaasneb keskkonnamõju strateegiline hindamine. (alus: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala üldplaneering, 2008). Ilma detailplaneeringut koostamata on lubatud: ehitada üksikelamu, suvila ja aiamaja kõrvalhooneid ning teisi kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga hooneid; laiendada üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooneid maapealsest kubatuurist kuni 33%. Põlva Vallavolikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida kehtivas õiguses või käesolevas planeeringus ei ole ette nähtud. Põlva Vallavalitsus võib õigusaktides nimetatud juhtudel ja tingimustel lubada ehitustegevust detailplaneeringu kohustusega alal ilma detailplaneeringut koostamata. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel või juhtudel määratakse projekteerimis- ja ehitustingimused detailplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel lähtutakse üldplaneeringust ja vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimustest Ruumikasutus asustusüksuste kaupa Põlva vald jaguneb Põlva linnaks ning Mammaste, Himmaste, Rosma, Peri, Orajõe, Taevaskoja, Valgesoo, Eoste, Adiste, Miiaste, Nooritsmetsa, Lutsu, Holvandi, Uibujärve, Partsi, Kähri, Tännassilma, Kiuma, Aarna, Puskaru, Metste, Andre, Vanaküla, Meemaste, Puuri, Tromsi ja Soesaare külaks. Maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel on lähtutud eelkõige väljakujunenud asustusstruktuuri hoidmise põhimõttest. Reserveeritud alade piiritlemisel on eelistatud looduses äratuntavaid piire (nt tee, metsamassiiv, veekogu, jne) omandi piiridele Põlva linn Põlva linn paikneb ümber paisjärve piki keskset liiklussoont Kesk ja Jaama tänavat. Linnas eristatakse asumitena Kesklinna, Raudtee, Lina-Ähnioru, Salu-Intsikurmu, Käisi-Piiri ja Põlva paisjärve ümbrust. Asumeid eraldavad metsased või liigniisked alad. Põlva linnale on omased haljasalad, millest puhkepiirkonnana on tuntuimad linna lõunaosas asuvad Intsikurmu metsapark ja lauluväljak. Põlva linn on teenus- ja tõmbekeskuseks tervele maakonnale (on olemas taristu enamuse olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks). Põlva areng halduskeskusena (alevist linnaks ja tänaseks maakonnakeskuseks) on kulgenud plaanipäraselt ja asumite talitlused on selgelt määratletud aastal kehtestatud üldplaneeringuga kavandati arendamiseks täiendavaid alasid, mis käesolevas planeeringus on reserveeritud avalikuks kasutamiseks (puhke- või kompensatsioonialad). Planeeringulahenduse selline valik on suunatud väärtuste hoidmisele ja võimalusel olemasoleva asustuse tihendamisele. 15

16 Üldplaneeringuga on kavandatud järgmised arengud. Arendada Kesklinna asumit haldus- ja ärikeskusena. Selleks on asum reserveeritud valdavalt segahoonestusega ja üldkasutatavate aladena. Lisaks kesklinna teenindav elamuala, puhkeala ja tootmisala. Kesklinnas paikneb ka riigikaitseline ala; Jätkata Raudtee asumi arendamist mitmekesise (-otstarbelise) linnaruumina. Kuigi asumisse on koondatud tööstus-, ehitus-, raudtee- ja laondusettevõtted, paikneb siin ka väljakujunenud elamuala, riigikaitseline ala ja lõplikult elluviimata segahoonestusala. Raudtee asumis on oluline vältida tootmisaladelt ja raudteetaristust lähtuvaid negatiivseid mõjusid ja vajadusel tuleb neid leevendada; Hoida Lina-Ähnioru asum valdavalt elamualana, mida täiendavad segahoonestusalad. Asumi keskosa on läbivalt reserveeritud puhke- ja üldkasutatavateks aladeks. Asumi idaosas paiknevad elamualad ulatuvad üle linna piiri Rosma külla. Arendamine on võimalik hoonestatud alade tihendamisega; Hoida Salu-Intsikurmu asum mitmekesise elukeskkonnana. Asumis on reserveeritud nii elamu-, üldkasutatavaid kui ka puhkealasid. Puhkealade hulgas on vallaelanikele oluline Intsikurmu laululava ja seda ümbritsev park. Asum on lõuna suunal kokku kasvamas Rosma küla tiheasustusalaga; Arendada Käisi-Piiri asumit mitmekesise elukeskkonnana. Asum on mitmeilmeline. Asumi lõunaosas paiknevad Põlva linna korruselamud (kuni viie korruselised), põhjaosas väikeelamud (kuni kahe korruselised). Lisaks paiknevad asumis mitmed spordirajatised ja teenused (nt bussijaam, haigla). Elukeskkonna mitmekesisena hoidmiseks on elamualadele lisaks reserveeritud segahoonestus-, üldkasutatavaid ja tootmisalasid. Hoida Põlva paisjärve ümbrus valdavalt puhkealana. Põlva linn on oma piirides tiheasustusala. Linnas on määratud reoveekogumisala ja kaugküttepiirkond, mille muutmist tiheasustusala sees ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. Põlva paisjärve edelakaldal asub supelrand. Supelranda võib laiendada reserveeritud puhkeala (P2) ulatuses ilma detailplaneeringuta ja sellist tegevust ei loeta üldplaneeringut muutvaks. 16

17 Tabel 2. Reserveeritud maakasutus Põlva linnas Reserveeritud juhtotstarbed (tähis joonisel) (täpsustus) 001; E 002; Ä 003; T 006; V Lubatud sihtotstarbed* 007; L 008; J 009; R 010; H 011; M 014; Mt 016; Üh 017; Üm Elamuala (E1) (väikeelamud) Elamuala (E2) (korterelamud) Elamuala (E3) (väike- ja korterelamud) Segahoonestusala (S) Üldkasutatav ala (A) Puhkeala (P1) (hoonete ehitamise õiguseta) Puhkeala (P2) (hoonete ehitamise õigusega) Kompensatsiooniala (K) Tootmisala (T1) Tootmisala (T2) Tootmisala (T3) Riigikaitseline ala (R) Transpordiala (L) * Konkreetse juhtotstarbega alal asuvaid maaüksusi on lubatud kasutada teatud sihtotstarbel, et tekiks piirkonnale omane elukeskkond. Märge "+" tähistab lubatud sihtotstarvet, ülejäänud on keelatud. Tabelis esitatud sihtotstarvete alus on Vabariigi Valitsuse määrus nr 155 (RT I 2008, 57, 317). Lühidalt: E elamumaa; Ä ärimaa; T tootmismaa; V veekogude maa; L transpordimaa; J jäätmehoidla maa; R riigikaitsemaa; H kaitsealune maa; M maatulundusmaa; Mt mäetööstusmaa; Üh ühiskondlike ehitiste maa; Üm üldkasutatav maa. Selgitused tabel 2 juurde. 1. Aladel, mis ei ole segahoonestus- ega tootmisalad, on tootmismaa lubatud vaid tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks. 2. Segahoonestusaladel on eelistatud kuni kolme korrusega elamud ning neid teenindavad ehitised. Segahoonestusaladel on tootmismaal lubatud vaid keskkonnasõbralik tootmine ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine. Segahoonestusala tuleb lahendada terviklikult. 3. Tootmisalad on määratud kasutusviisi järgi: tähisega T1 ettevõtted, mille tootmistehnoloogia ei vaja insenertehnilisi meetmeid keskkonnatingimuste täitmiseks, lubatud on keskkonnasõbralik tootmine ja seda teenindav taristu; tähisega T2 ettevõtted, mille tootmistehnoloogia vajab insenertehnilisi meetmeid keskkonnatingimuste täitmiseks, nt suurfarmid vms olulise keskkonnamõjuga objektid; tähisega T3 jäätmekäitluse ja puhastusseadmete alune ning nende laienemiseks ja teenindamiseks vajalik maa; tähisega T4 maavarade kasutamiseks ja kaevandamiseks ette nähtud ala. 17

18 Põlva linn on jagatud kahekümneks ehituslikuks piirkonnaks (vt ka ehituslike piirkondade joonis). Ehituslike piirkondade seosed asumitega. Iseloomustus ja soovitud arengud. Ehituslik piirkond 1 paikneb Raudtee asumis. Piirkonda on sobilik arendada tootmiseks ja ettevõtluseks. Ehituslik piirkond 2 paikneb Raudtee asumis. Osaliselt on piirkond väljaarendatud korterelamutele. Asumit läbib Kanepi-Leevaku tugimaantee (riigitee nr 62; linna piires nimetatakse Jaama tänavaks). Hea juurdepääs loob eeldused alal ettevõtluse arendamiseks. Ehituslik piirkond 3 paikneb Raudtee asumis ning moodustab nn raudteekompleksi. Ehituslik piirkond 4 paikneb Raudtee asumis. Piirkond on väljakujunenud ühtse hoonestuslaadiga elamuala. Ehituslik piirkond 5 paikneb Raudtee asumis. Piirkond on sobilik arendada mitme funktsiooniga alaks. Ehituslik piirkond 6 paikneb Raudtee asumis. Piirkond on sobilik arendada tootmiseks ja ettevõtluseks. Ehituslik piirkond 7 jaguneb Raudtee ja Lina-Ähnioru asumite vahel. Piirkond on sobilik ettevõtluse arendamiseks (peamiselt teenuste keskus). Ehituslik piirkond 8 paikneb Raudtee asumis. Piirkond on väljakujunenud tootmisala. Ehituslik piirkond 9 paikneb Lina-Ähnioru asumis. Piirkond on valdavalt elamuala. Piirkonda ääristab Kanepi-Leevaku tugimaantee (riigitee nr 62), mida nimetatakse linna piires Jaama tänavaks. Jaama tänavalt on ligipääs tootmisobjektile. Ehituslik piirkond 10 jaguneb Lina-Ähnioru ja Raudtee asumite vahel. Piirkond on sobilik arendada mitme funktsiooniga alaks. Ehituslik piirkond 11 paikneb Lina-Ähnioru asumis. Piirkond on väljakujunenud hoonestuslaadiga korterelamute piirkond (2-5 korrusega 2-5 trepikojaga), kus asub ka kaubandushooneid. Ehituslik piirkond 12 paikneb Lina-Ähnioru asumis. Piirkond on väljakujunenud valdavalt väikeelamute ala, millest osa on miljööväärtuslik hoonestsusala. Piirkonna arendamisel on oluline järgida reljeefi. Ehituslik piirkond 13 paikneb Lina-Ähnioru asumis. Piirkonnas on väljakujunenud ühtne hoonestuslaad ja ruumilised lahendused. Piirkond on sobilik elamutele. Ehituslik piirkond 14 paikneb Lina-Ähnioru asumis. Piirkond on väljakujunenud eklektiline väikeelamuala. Ehituslik piirkond 15 paikneb Salu-Intsikurmu asumis. Piirkond on väljakujunenud elamuala, mis ümbritseb tootmist ja ettevõtlust. Ehituslik piirkond 16 moodustab Kesklinna asumi. Piirkond on mitme funktsiooniga ala, mis peab olema esinduslik. Alale ulatub miljööväärtuslik hoonestusala. Piirkonna arendamisel on oluline järgida reljeefi. Ehituslik piirkond 17 jaguneb Käisi-Piiri ja Salu-Intsikurmu asumite vahel. Kuigi piirkond on küll mitme funktsiooniga ala (sh avalikult kasutatavad objektid nt maavalitsus, koolid, staadion; haigla; teenindusasutused kaubandus, bussijaam), domineerivad sellel korterelamud (2-5 korrusega 2-5 trepikojaga). Ehituslik piirkond 18 paikneb Käisi-Piiri asumis. Piirkond on väljakujunenud ühtse hoonestuslaadiga väikeelamuala. Ehituslik piirkond 19 paikneb Käisi-Piiri asumis. Piirkond on väljakujunenud ühtse hoonestuslaadi ja ruumilise lahendusega väikeelamuala. Alale ulatub miljööväärtuslik hoonestusala. 18

19 Ehituslik piirkond 20 paikneb Käisi-Piiri asumis. Piirkond on sobilik arendada ühtse hoonestuslaadi ja ruumilise lahendusega väikeelamualaks. Alale ulatub miljööväärtuslik hoonestusala. Joonis. Põlva linna ehituslikud piirkonnad. Ehituslike piirkondade piirid ja numeratsioon on esitatud joonisel violetselt. 19

20 Himmaste Himmaste küla võib asustuse tüübilt tinglikult jagada kaheks. Küla keskuse moodustab paneelelamute piirkond koos äri- ja sotsiaalobjektidega. Keskust ümbritseb tingliku rõngana hajali paiknevad üksikelamud ja endised talukohad. Viimased markeerivad ajaloolise külaasustuse paiknemist (suhteliselt hästi säilinud ridajas struktuur, koos omase miljööga). Küla ajaloolisteks vaatamisväärsusteks on Himmaste allikad ja Jakob Hurda sünnikodu ase. Himmaste küla areng peab toetama olemasoleva kauni looduse säilimist. Oluline on luua tingimused elanikele tervislike eluviiside harrastamiseks. Oluline on arendada taristut: rajada kergliiklusühendused, valgustada ja asfalteerida küla põhitänavad ning kõrvalteed muuta tolmuvabaks; rajada ühisveevärk ja kanalisatsioon; rajada külaväljak. Himmaste küla keskus ja tootmishoonete maa-ala on joonisel märgitud ulatuses tiheasustusala. Tiheasustusalale on määratud reoveekogumisala (ühine Põlva linnaga), mille muutmist tiheasustusala sees ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. Reserveeritud juhtotstarbed (tähis joonisel) (täpsustus) Elamuala (E1) (väikeelamud) Elamuala (E2) (korterelamud) Elamuala (E4) (väikeelamud) 001; E 002; Ä 003; T Tabel 3. Reserveeritud maakasutus Himmaste külas Lubatud sihtotstarbed* 006; V 007; L 008; J 009; R 010; H 011; M 014; Mt 016; Üh Segahoonestusala (S) Üldkasutatav ala (A) Puhkeala (P1) (hoonete ehitamise õiguseta) Puhkeala (P2) (hoonete ehitamise õigusega) 017; Üm Kompensatsiooniala (K) Tootmisala (T1) Tootmisala (T2) Maatulundusala (tähiseta) * Konkreetse juhtotstarbega alal asuvaid maaüksusi on lubatud kasutada teatud sihtotstarbel, et tekiks piirkonnale omane elukeskkond. Märge "+" tähistab lubatud sihtotstarvet, ülejäänud on keelatud. Tabelis esitatud sihtotstarvete alus on Vabariigi Valitsuse määrus nr 155 (RT I 2008, 57, 317). Lühidalt: E elamumaa; Ä ärimaa; T tootmismaa; V veekogude maa; L transpordimaa; J jäätmehoidla maa; R riigikaitsemaa; H kaitsealune maa; M maatulundusmaa; Mt mäetööstusmaa; Üh ühiskondlike ehitiste maa; Üm üldkasutatav maa. 20

21 Selgitused tabel 3 juurde. 1. Aladel, mis ei ole segahoonestus- ega tootmisalad, on tootmismaa lubatud vaid tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks. 2. Segahoonestusaladel on eelistatud kuni kolme korrusega elamud ning neid teenindavad ehitised. Segahoonestusaladel on tootmismaal lubatud vaid keskkonnasõbralik tootmine ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine. Segahoonestusala tuleb lahendada terviklikult. 3. Tootmisalad on määratud kasutusviisi järgi: tähisega T1 ettevõtted, mille tootmistehnoloogia ei vaja insenertehnilisi meetmeid keskkonnatingimuste täitmiseks, lubatud on keskkonnasõbralik tootmine ja seda teenindav taristu; tähisega T2 ettevõtted, mille tootmistehnoloogia vajab insenertehnilisi meetmeid keskkonnatingimuste täitmiseks, nt suurfarmid vms olulise keskkonnamõjuga objektid. Uute hoonete kavandamisel tuleb järgida külas väljakujunenud elamu ja abihoonete rütmi (abihooneid on lubatud rajada vaid õue läheduses) ning vältida ebasobivate vaadete tekkimist. Lisaks esitatud uusehitustingimustele peaks iga konkreetse uue hoone projekteerimisele eelnema taluõue ja selle ümbruse kontaktvööndi analüüs Mammaste Mammaste küla territoorium on üsna suur. Külal pole väljakujunenud keskust. Tihedam asustus on koondunud Põlva linnaga külgnevale alale (küla lõuna-kaguossa), mida läbib Põlva-Reola tugimaantee (riigitee nr 61). Tugimaantee on ka Põlva linna ühenduseks Tartuga. Korterelamud on koondunud endise kolhoosikeskuse ümbrusesse. Ülejäänud tihedama asustuse moodustab väikeelamute piirkond, mille vahel paikneb tootmisalasid. Piirkonnas, Mammaste ja Orajõe külade lahkmejoone lähistel, paikneb maakonna tähtsusega puhkeala looduslikult kaunis mets, kus asuvad matka- ja suusarajad. Mammaste küla loodeosas, Mammaste ja Aarna külade lahkmejoone lähistel, paikneb Hatiku väikekoht. Väikekoht on selgelt eristuva asustusstruktuuriga (kompaktne suvilapiirkond ümbritsetud metsaaladest) ja paikneb geograafiliselt eraldi Mammaste küla tiheasustusalast. Mammaste küla areng on suunatud kogukonna tugevdamisele. Oluline on rajada külale ühistegevusteks keskus ja arendada taristut: valgustada kõrvaltänavad; rajada mängu- ja spordiväljakud ning liikluslinnak; täiendada kergliiklusteid (Himmaste, Taevaskoja ja Vana Postitee suunad). Mammaste küla Põlva linnaga piirnev ala on joonisel märgitud ulatuses tiheasustusala. Mammaste küla tiheasustusalale on määratud reoveekogumisala (ühine Põlva linnaga) ja kaugküttepiirkond. Hatiku väikekoht on määratud reoveekogumisalaks. Reoveekogumisala ja kaugküttepiirkonna muutmist tiheasustusala sees ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. 21

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING Maakasutuse-, arhitektuuri- ja haljastusnõuded üldplaneeringus Tartu linna kogemus Indrek Ranniku Tartu Linnavalitsuse LPMKO üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek.Ranniku@raad.tartu.ee kolmas

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode] Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis

Rohkem

Kalmuse 16a_SELETUSKIRI - köide I

Kalmuse 16a_SELETUSKIRI - köide I Töö nr DP-04-16 VÕRU LINN KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Köide I Tellija: Võru Linnavalitsus Koostaja: GeoBaltica OÜ geobaltica@geobaltica.ee Tel: (+372) 5552 3686 Tartu 2016 GeoBaltica OÜ

Rohkem

Neeme küla Koertekooli kinnistu ja lähiala detailplaneering - ESKIIS Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg.

Neeme küla Koertekooli kinnistu ja lähiala detailplaneering - ESKIIS Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg. Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg.nr 75025973) Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, 74202 Jõelähtme vald Huvitatud isik: Osaühing Jõelähtme Arendusgrupp (reg.nr

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Eesõna

Eesõna 1 OSA 2 SELETUSKIRI Sisukord LÄHTEANDMED JA ÜLDEESMÄRGID... 2 Detailplaneeringu koostamise alused... 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärgid... 2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid... 2

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Seletuskiri 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid. Detailplaneeringu lähtematerjalideks on: 1) Haapsalu Linnavalitsuse korraldus 27.01.2016 nr 52 detailplaneeringu algatamise kohta. 2) Lähteseisukohad koos

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr 11142134) Kohtu 3A-2, 10130 Tallinn Planeeringu koostaja: OÜ Pärnu Instituut (reg.nr 11362232) Riia mnt 14-7, 80013 Pärnu Projektijuht:

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Asukoht (L-Est 97) X Y Alutaguse valla üldplan

Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Asukoht (L-Est 97) X Y Alutaguse valla üldplan Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est 97) X 6562090 Y 691635 seletuskiri ja lisad Objekti aadress: Tellija: Töö täitja: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP PÕLVA MAAKOND, PÕL

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP PÕLVA MAAKOND, PÕL Paabor Projekt OÜ Reg nr: 14260182 Kalda tee 8-80 50703 TARTU Tel: +372 5358 6223 E-mail: paaborprojekt@gmail.com Töö nr: DP-3-2018 PÕLVA MAAKOND, PÕLVA VALD, PÕLVA LINN ENERGIA TN 16 JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill 2017. a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud 1. Detailplaneeringu

Rohkem

Halinga-YP-seletuskiri

Halinga-YP-seletuskiri OÜ Arhitektuuribüroo Novel Äriregistri kood 11253230 +372 521 1133 aadu@niidas.eu Tartu mnt 84a Tallinn Halinga valla üldplaneering Vastuvõetud: Halinga Vallavolikogu 27.06.2012 otsus nr 11 Kehtestatud:

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Töö number Tellija Planeerija ja konsultant Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla Raasiku vald Tel ; e-post: raasiku

Töö number Tellija Planeerija ja konsultant Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla Raasiku vald Tel ; e-post: raasiku Töö number 2017-0064 Tellija Planeerija ja konsultant Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 Raasiku vald Tel 60 70 348; e-post: raasiku.vald@raasiku.ee Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

VaLGA VALLA ÜLDPLANEERING

VaLGA VALLA ÜLDPLANEERING VALGA VALLA ÜLDPLANEERING Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versiooni kuupäev 26.11.2018 Valgas 2018 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. PLANEERINGUALA ASUKOHT,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

Microsoft Word - Nelgi tee 23_DP_Seletuskiri.doc

Microsoft Word - Nelgi tee 23_DP_Seletuskiri.doc I MENETLUSDOKUMENDID SISUKORD 1. Viimsi Vallavalitsuse 13.03.2018 korraldus nr.138 Viimsi alevikus, kinnistu Nelgi tee 23 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ; 2. Ajalehekuulutus

Rohkem

(Microsoft Word - Vastem\365isa_seletus_15_lisad_t\344iendatud.doc)

(Microsoft Word - Vastem\365isa_seletus_15_lisad_t\344iendatud.doc) Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 faks 7300 315 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2017-001 Asukoht (L-Est 97) X 6478405 Y 584166 VASTEMÕISA TEE 26 DETAILPLANEERING Seletuskiri, Joonised ja

Rohkem

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul Töö number 2019-0047 Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti 34 90504, Haapsalu Telefon: 4725300; e-post: hlv@haapsalulv.ee Registrikood: 75012802 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon:

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

Eelnõu 24

Eelnõu 24 EHITUSSEADUSTIK Sisukord EHITUSSEADUSTIK... 6 I. OSA... 6 ÜLDOSA... 6 1. PEATÜKK... 6 ÜLDSÄTTED... 6 1. Seadustiku eesmärk... 6 2. Seadustiku kohaldamisala... 6 3. Ehitis... 6 4. Ehitamine... 7 5. Ehitusprojekt...

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Microsoft Word - istungi_ylevaade_

Microsoft Word - istungi_ylevaade_ Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 15. augusti istungist 1. Pärnu Linnavalitsuse 03.12.2010 määruse nr 17 Pärnu linna munitsipaalüldhariduskoolidesse vastuvõtu üldtingimused kehtetuks tunnistamine Tunnistati

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Microsoft Word - SUUREKIVI1_seletuskiri_JOELAHTME.doc

Microsoft Word - SUUREKIVI1_seletuskiri_JOELAHTME.doc 1 Töö nr. 392-14 Eksemplar nr. /6 Tellija: JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Jõelähtme küla, Postijaama tee 7, 74202 Huvitatud isik: MARGUS VAATMANN, Õismäe tee 104-3 tel. 358415362101 e-mail:margus.vaatmann@gmail.com

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Microsoft Word - Seletuskiri kehtestamiseks

Microsoft Word - Seletuskiri kehtestamiseks OÜ Tinter-Projekt Töö NR A 21-06 Äriregistri kood 10149499 Türi tn 10c 11313 Tallinn Tellija: Väike-Maarja Vallavalitsus VÄIKE-MAARJA VALLA ÜLDPLANEERING Tallinn 2008 1 Sisukord: Sissejuhatus... 4 I. VÄIKE-MAARJA

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc Tabivere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM (12.03.2014) Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles

Rohkem

Elva linna üldplaneeringu seletuskiri

Elva linna üldplaneeringu seletuskiri ELVA LINNA ÜLDPLANEERING Lisa Elva Linnavolikogu otsuse...... 2017 nr.... juurde Elva 2017 1 1. Üldosa...5 1.1.Üldplaneeringu koostamise vajadus...5 1.2. Üldplaneeringu ülesehitus ja sidusus teiste planeeringutega...5

Rohkem

Versioon 15/08/2016/// TÖÖ NR 2507/16 Avinurme valla üldplaneering. Lähteseisukohad. Arvamuse küsimiseks Töö nr 2507/16 Tartu 2016 Pille Metspalu KSH

Versioon 15/08/2016/// TÖÖ NR 2507/16 Avinurme valla üldplaneering. Lähteseisukohad. Arvamuse küsimiseks Töö nr 2507/16 Tartu 2016 Pille Metspalu KSH /// TÖÖ NR 2507/16 Avinurme valla üldplaneering. Lähteseisukohad. Arvamuse küsimiseks Töö nr 2507/16 Tartu 2016 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon Üldplaneeringu projektijuht Avinurme üldplaneeringu

Rohkem

Microsoft Word - Tapa valla UP KSH valjatootamise kavatsus ELLE docx

Microsoft Word - Tapa valla UP KSH valjatootamise kavatsus ELLE docx Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2018 SISUKORD 1 Sissejuhatus... 3 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt... 4 2.1 Üldplaneering ja selle

Rohkem

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP TARTU MAAKOND, TAR

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP TARTU MAAKOND, TAR Paabor Projekt OÜ Reg nr: 14260182 Kalda tee 8-80 50703 TARTU Tel: +372 5358 6223 E-mail: paaborprojekt@gmail.com Töö nr: DP-5-2017 TARTU MAAKOND, TARTU VALD, KÕRVEKÜLA ALEVIK SIRELI TN 7 MAAÜKSUSE JA

Rohkem

Microsoft Word - Kruusimäe 1 seletuskiri

Microsoft Word - Kruusimäe 1 seletuskiri PROJEKTI KOOSSEIS I SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid. 2. Kontaktvööndi analüüs. Üldplaneering. 3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus. 4. Olemasolev olukord 5. Planeerimislahendus

Rohkem

Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIM

Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIM Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIMÄE TN 11 JA 13 KINNISTUTE DETAILPLANEERING TÖÖ NR:

Rohkem

Microsoft Word - KSH_programm.doc

Microsoft Word - KSH_programm.doc Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrkküla ja Kestla küla territooriumil Programm Töö teostaja:

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Huvitatud isik: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

(Microsoft Word _DP_Seletuskiri_t\344iendustega.docx)

(Microsoft Word _DP_Seletuskiri_t\344iendustega.docx) A. Lätte tn 20, Nõo alevik, Nõo vald, Tartumaa NÕO ALEVIKUS ASUVA A. LÄTTE TN 20 KINNISTU DETAILPLANEERING DETAILPLANEERING TÖÖ NR: RP14012_01 TELLIJA: Nõo Vallavalitsus Voika 23, Nõo alevik, Nõo vald,

Rohkem

Pärnu EKE Projekt AS Reg nr Õhtu põik Pärnu Tel MTR EP Töö nr A. H. Tamm

Pärnu EKE Projekt AS Reg nr Õhtu põik Pärnu Tel MTR EP Töö nr A. H. Tamm Pärnu EKE Projekt AS Reg nr 10052624 Õhtu põik 5 80010 Pärnu Tel 37 2445 9810 pekep@pekep.ee www.pekep.ee MTR EP10052624-0001 Töö nr. 14001 A. H. Tammsaare pst 35 kinnistu detailplaneering Pärnu linn Linnaehituslik

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Microsoft Word - Männimetsa DP seletuskiri doc

Microsoft Word - Männimetsa DP seletuskiri doc Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 1 ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS OÜ ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS Töö number: 06-15 Detailplaneeringu algataja: Peeter Naaber Tahkuranna vald,

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Microsoft PowerPoint - ESRI_09.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - ESRI_09.ppt [Compatibility Mode] Geoandmebaaside loomisest ja kasutamisest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis Kristel Lelov TLPA Geomaatika teenistuse direktor Geoinfosüsteemide rakendamisest linnavalitsemises saadav kasu Kiirem ja efektiivsem

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Projekti koosseis

Projekti koosseis Köite koostamisel osalesid : Arhitektuurne osa volitatud arhitekt arhitekt Anu Vaarpuu KBT Ehitusprojekt OÜ Olga Adamson KBT Ehitusprojekt OÜ 3 Köite koosseis: B. Seletuskiri 1. Sissejuhatus. 2. Lähteolukord.

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Meetmeleht_meede1.docx

Meetmeleht_meede1.docx MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud

Rohkem

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine Kinnitatud Saku Vallavolikogu. määrusega nr. SAKU VALLA ARENGUKAVA 2035+ EELNÕU I LUGEMISELE Sisukord SISUKORD ------------------------------------------------------------------ 1 SISSEJUHATUS -----------------------------------------------------------

Rohkem

Microsoft Word - SELETUSKIRI_KAAL__ doc

Microsoft Word - SELETUSKIRI_KAAL__ doc LUITE tn 2a ja LUITE tn 2 KINNISTUTE DETAILPLANEERING, ESKIIS OBJEKT : Luite tn 2a ja Luite tn 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11313 DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIK : Egert Kaal, Luite tn 2a, Tallinn

Rohkem

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR:

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR: Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR: 150401-001 TELLIJA: Aleksandr Grimov aleksandr@oseeniksgrupp.ee

Rohkem