Microsoft Word - Rossihnius_analyys.doc
|
|
- Eve Schmidt
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 V.-L. Kingisepp, K. Habicht, K. Prillop. Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. Tartu Ülikool, Leksikaalsest eripärast Joachim Rossihniuse kirikuraamatutes leidub ootuspäraselt küllalt palju lõunaeestilist leksikat, nt enge vaid; aga, esi ise, itkema nutma, katsik katki, lämmendama soojendama, manu juurde, mõskma pesema, natt pind, nõtsk nõgu, peni koer, püretama rüvetama, susi hunt, vastne uus, õdang õhtu, õkva õige, otse; sile. Lisaks lõunaeestilisusele on ka sellist vananenud ja tänapäevaks keelest kadunud sõnavara, mis on vanale kirjakeelele laiemalt iseloomulik ja mida leidub teisteski XVI sajandi ja XVII sajandi esimese poole tekstides, nt hagema koguma, hüüs vara, rikkus, kodu otsima nuhtlema, kolkustama koputama, kurre kurt, kõiksuda kõik koos; sootuks, liikpajatus mõistukõne, võrdlus, nuulma arvama, orjavits kibuvits, osama tabama, paimendama hoidma, kaitsma, pordujaht hoorus, reig haav, rohke helde. Omapärase leksikaalse joonena võib Rossihniuse kirikuraamatute puhul nimetada mõningate tänapäeva keele seisukohalt tundmatute liitsõnade, nt higipõsk palehigi, hiljumeeleline alandlik, vaga, jumalavallaline jumalavallatu, kasukaupmees liigkasuvõtja, sõnavõtlik sõnakuulelik ja mõõdupidaja mõõdukas kasutamist ning sageli esinevat verbituletist armatsema tähenduses armastama, adverbituletist mõtlikult tähenduses mõistlikult, omapärast substantiivituletist murestus mure või tema tekstidele iseloomulikku adjektiivituletist päevalik igapäevane. Nagu vanemale eesti kirjakeelele iseloomulik, on mitmed ühendid moodustatud tõlkelaenuliselt saksa keele eeskujul, nii et nende tähendust polegi võimalik mõista ilma saksa keelt appi võtmata, nt ilmavärvitud ilustamata, silmakirjatsemata (vrd saksa ungefärbte Wahrheit ilustamata tõde ), jälle ümber jällegi, seevastu (vrd wiederum), ilma austama teotama, rüvetama (vrd entheiligen), end istutama istet võtma (vrd sich setzen). Saksa keele eeskujul on Rossihnius lisatähendusi andnud ka üksiksõnadele, nt all seas (vrd unter), hõikama kutsuma (vrd rufen), sees sees; sisse (vrd in). Tõlkelaenuna pärinevad saksa keelest ka ühendid enese manu tulema teadvusele tulema (vrd saksa zu sich kommen), ilmatuttav tundmatu (vrd sks unbekannt), ümber andma ümbritsema, katma (vrd sks umgeben) jt. 523
2 Mida sisaldavad J. Rossihniuse kirikumanuaalid? 524 Ka enesekohasuse väljendamiseks on selle tähendusega liite asemel või liitele lisaks kasutatud saksa keele eeskujul vormistatud enesekohase asesõnaga end ühendeid, nt end istutama, end rõõmustama, end hagema jne. Silmatorkavaks jooneks on paljude sõnade ühekordne esinemus XVII sajandi esimese poole eesti kirjakeele tekstide taustal. See võib viidata võimalusele, et autor on oma teksti kirjutades teinud ümberkirjutusvigu. Kõne alla tuleb siiski ka trükilao käigus tekkinud vigade võimalus või lõpuks seegi, et tegemist võib olla mõne vana ja haruldase sõnaga, mida ükski seni uuritud allikas ei registreeri. Nii leiame Rossihniuselt leksikat, mille kohta ei ole õnnestunud näidet leida ühestki hilisemast ega varasemast allikast, sellised on sõnad nagu heik vilets, paha, huupaapima pillama, kapets kapsas, meelma arvama. Tuletistest olgu nimetatud lillikukene lilleke, rüvene roojane, siselik sisemine, surmalik surmav, tühjalik tühine. Ka leidub tema kirikuraamatutes omapärases tähendusseoses kasutatud sõnu, nt lendama verb tähenduses põgenema (vrd saksa keeles sarnaseid sõnu fliehen põgenema, pagema ja fliegen lendama ), laas tähenduses kõrb või pooma tähenduses koos olema (lauses Neine sinatzede katte kessude sissen p o h b koggones se sädus ninck need Prophetit), mis on otsene tõlge saksa keelest ja ilmselt Rossihniusele selles seoses tuntuim vaste, ehkki tekst nõudnuks kujundlikuma tõlkevaste valikut (Luther kasutab selles kirjakohas (Mt. 22,40) küll verbi hängen, Vulgatas on kasutusel verb pendeo, mille tähenduste hulka kuulub lisaks rippuma ja pooma tähendusele ka pärinema, pärit olema.) Huvitav on asjaolu, et nt Stahli saksakeelses tekstis esineb seesama hanget, aga eestikeelne lause on tal vormistatud igati arusaadavalt, ilma tarbetu tõlkelaenulise verbita: Nesinnasede kahe kesckude siddes on keick se sehdus / ninck needt Prophetit. Omapärane ja raskesti seletatav on ka nimisõna kamber kasutamine tähenduses ihalus, kiimalus või kang kasutamine tähenduses amb. Määrsõna väga esineb Rossihniusel valdavalt vanal kujul väe kaan (28st seitsmel korral kokku kirjutatud, neist kaks omakorda lühenenud: weikun, wehka). Rossihniuse kirikuraamatutes võib huvitaval kombel märgata mitmete põhja- ja lõunaeestiliste sõnatüvede sagedast varieerumist. Nii kasutab ta nt vaid kolmel korral 18st lõunaeestilist nõstma-tüve, enamikul juhtudel aga põhjaeestilist tõstma-verbi. Varieerub ka adverbi täna ja täämba kasutamine: lõunaeestiline täämba esineb 11 korda ja põhjaeestiline täna 12 korda. Partikkel een esineb seevastu 73 korral lõunaeestilisena ja vaid neli korda põhjaeestilisel kujul ees. Selline vormiline kõikuvus võib viidata sellele, et Rossihniusel oli oma kirikuraamatuid koostades eeskujuna kasutada põhjaeestikeelseid allikaid. Muidugi ei saa
3 Leksikaalsest eripärast unustada seda, et Tartus ja selle ümbruses 370 aastat tagasi kõneldud keelekuju võis erineda sellest, mida oli võimalik registreerida murdekogumise algusaegadel ja kahtlemata ei saa me Rossihniuse tartukeelsetest tekstidest oodata näiteks Võru murdele iseloomulikke lõunaeestilisi jooni. Ilmselt oli 17. sajandi alguse Tartus ka Põhja-Eesti murrete kõnelejaid, kelle keelekuju võis mõjutada ka tollast kujunema hakkavat lõunaeestilise kirjakeele traditsiooni. Vormiliste lõunaeestipärasustena torkavad silma saava käände lõpp -s, seesütleva lõpp -n, olema-verbi olevikuvorm om ning mitmed lõunaeestilised partiklid, nt kohe kuhu, kun kus; kui, sean seas, sisen sees jt. Järjekindel on ka mõnede ne-liiteliste sõnade käänamisel alates genitiivist esinev tse-lõpuline vorm, nt lähembetze lähemise, iggawetze igavese, tullitzes tuliseks. Leidub ka üksikuid je-lõpulisi sisseütleva vorme, nt võõruseje, ülembeje, alambaje. Imperfekti vormistik on väga varieeruv, kuid on kasutatud ka lõunaeestilisi murdevorme, nt asti astus, veie viis, saiet said, tõiet tõid. Huvitav on vana osastavalise vormi võisind esiletulek, mis taandub lõunaeestilisele algvormile võisi või. Rossihniuse teostes leiab kasutust ka omapärane vana eitav-küsiv modaalpartikkel eis kas ei ning küsiv partikkel ommes kas on. Hoolimata ortograafilisest ja vormilisest ebaühtlusest ning paljudest raskesti identifitseeritavatest sõnakujudest on Rossihniuse tekstid väga huvitav ja omanäoline keelematerjal, milles lõunaeestilisi jooni leidub ehk rohkemgi kui seni arvatud. 525
4 3.2. Statistiline ülevaade Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide eestikeelses tekstis on tekstisõna (liitsõnade osad on arvestatud eraldi), erinevaid sõnesid on 7331 (arvestades vormisisest ja vormidevahelist homonüümiat, kuid arvestamata paradigmasisest homonüümiat, st minna mina ja minna minema infinitiiv on loetud erinevateks sõnedeks, aga temma tema nominatiiv ja temma tema genitiiv mitte 1 ). Poole Rossihniuse tekstist katavad 86 sagedamat sõnavormi, 100 sagedamat sõnavormi katavad 52% tekstist. On leitud, et selliste kvantitatiivsete näitajate järgi on põhimõtteliselt võimalik mingi tundmatu keele teksti puhul automaatselt kindlaks määrata keeletüüp. Aglutinatiivsetes keeltes katavad 100 sagedamat sõnavormi 20 28% tekstist, sünteetilisflektiivsetes keeltes 24 42%, analüütilis-flektiivsetes keeltes 43 54%, analüütilis-flektiivsetes keeltes amorfsuse elementiga 48 60%. Eesti keele vastav protsent on 29, saksa keelel aga 49. Poole teksti katmiseks läheb indoeuroopa keeltes vaja keskmiselt sagedamat sõnavormi, türgitatari keeltes , eesti keeles aga ligikaudu 900 (tingimusel, et tekstis on vähemalt sõna). 2 Eesti keele sõnavormide tekstikatmuse arvutamisel on arvesse võetud kõik homonüümia tüübid. 3 Kui Rossihniuse tekstides ka paradigmasisesed homonüümid eristada, katab poole tekstist ikkagi vähem kui 90 sagedamat sõnavormi. Ootuspäraselt on Rossihniuse keel eelpool toodud näitajate poolest saksa keelega sarnasem kui eesti keelega: on üldteada tõde, et tollased autorid kasutasid käändevormide asemel pigem kaassõnaühendeid ja kaasaütlevat käänet polnud veel kujunenudki, mistõttu ongi erinevaid sõnavorme vähem kui meie praeguses kirjakeeles. Siiski ei saa niivõrd suurt erinevust praegusest eesti keelest seletada ainult erinevate morfoloogiliste vormide vähese kasutamisega. Ka meie tänapäevases piiblis kulub poole teksti katmiseks kõigest Homonüümia tüüpide kohta vt Ü. V i k s, Sõnavormide homonüümia eesti keeles. Keel ja Kirjandus nr 2, 1984, lk J. T u l d a v a, Sagedussõnastik leksikostatistilise uurimise objektina. Töid keelestatistika alalt 2, Tartu, 1977, lk J. T u l d a v a, Op. cit., lk
5 Statistiline ülevaade sagedamat sõnavormi ja 100 sagedamat katavad 48% tekstist. 4 Üheteemalistes terviktekstides ilmselt ongi poole teksti katmiseks vaja vähem sõnavorme kui eriteemaliste tekstide valimi puhul: Georg Orwelli eestikeelses tõlkes 310, Ülo Kristjuhani Kaasaegse ergonoomika alustes Üheteemaliste tekstide sõnavara on piiratum. Seda arvesse võttes pole Rossihniuse kirikukäsiraamatu tekstikatmuse näitajate erinevus tänapäeva eesti keele omadest enam nii silmatorkavalt suur. Erinevaid lekseeme (siinses sõnastikus märksõnu) on Rossihniusel 1985, st iga märksõna kohta umbes 30 tekstisõna. On üllatav, et Rossihniuse tekstides esineb rohkem erinevaid lekseeme kui Georg Mülleri jutlustes (umbes 55 tekstisõna iga märksõna kohta), sest just Mülleri sõnavara on peetud väga rikkalikuks. 7 Tänapäevase piibli sõnavara on mõlema 17. sajandi autori omast suurem: umbes 17 tekstisõna iga märksõna kohta. Lekseeme, mis esinevad Rossihniusel, kuid mitte Mülleril, on umbes 900. Mülleri jutlustes omakorda on umbes 700 sõna, mida Rossihnius pole kasutanud. Lahknevuste üheks põhjuseks on erinevate tuletusliidete kasutamine, nt Rossihniusel mõte, Mülleril mõttus ja mõtlus, Rossihniusel karjus, Mülleril karjane, Rossihniusel pahandama, Mülleril pahastama, Rossihniusel mõistlik, Mülleril mõistnik, Rossihniusel higunema higistama, Mülleril higima higistama jpt. Teiseks põhjuseks on autorite erinev murdetaust. Rossihnius kasutab Lõuna-Eesti murdesõnu kaema vaatama, kohe kuhu, koolma surema, manu juurde; juures, mõskma pesema, õdang õhtu jt. Palju on aga selliseidki sõnu, mis on levinud kogu Eestis, kuid esinevad ainult Rossihniusel, mitte Mülleril, nt avaldama, lausuma, nõrk, seletama. Muidugi ei saa tänapäevaste ega ka 150 aasta taguste murdeandmete põhjal otsustada, millised sõnad olid tuntud üle Eesti, millised vaid üksikutes murretes. Näiteks praegu selgelt lõunaeestiline perra (perrä) esineb nii Mülleri kui Rossihniuse tekstides (Mülleril 55, Rossihniusel 50 korda). Järgnevalt on esitatud 20 sagedamat lekseemi Rossihniuse kirikukäsiraamatutes, Mülleri jutlustes, tänapäevases piiblis ja tänapäeva eesti kirjakeeles üldiselt. 8 Iga sõna ees on märgitud, mitu protsenti tekstist see 4 Piibli andmed siin ja edaspidi Matteuse evangeeliumi, Pauluse kirja Galaatslastele, Apostlide tegude ja Malakia raamatu põhjal (kokku sõnet), tekstid on võetud Vt nt V. R e i m a n n, Neununddreissig Estnische Predigten von Georg Müller aus den Jahren Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, Fünfzehnter Band. Dorpat, 1989, lk XXXIX jj. 8 Tänapäevase kirjakeele andmed siin ja edaspidi on esitatud Tartu Ülikooli arvutuslingvistika uurimisrühma koostatud eesti kirjakeele korpuse ( ) 527
6 Mida sisaldavad J. Rossihniuse kirikumanuaalid? sõna katab (95%lise statistilise kindlusega, eeldades, et kõrge sagedusega sõnad jaotuvad Poissoni jaotuse järgi). Nagu tabelist näha, ei saa väita, et näiteks sõna kumb esineb Rossihniuse eesti keeles (kiriklikes tekstides?) harvem kui sõna sees. Samuti ei saa väita, et need esineb sagedamini kui ära, kaan, kõik ja oma, kuid tabelis on siiski vaid 20 lekseemi, mille sagedus just nendes tekstides on kõrgeim. Rossihnius Müller Tänapäevane piibel Tänapäevane kirjakeel 6,34.. 6,74 see 6,54.. 6,86 see 6,01.. 6,47 ja 3,70.. 3,80 olema 5,44.. 5,81 ning 4,47.. 4,73 ning 4,22.. 4,61 olema 2,87.. 2,97 ja 4,02.. 4,34 olema 3,97.. 4,22 olema 2,00.. 2,28 see 1,96.. 2,04 see 3,06.. 3,34 tema 3,86.. 4,11 meie 1,88.. 2,15 ta 1,76.. 1,83 tema 2,15.. 2,38 sina 2,23.. 2,42 jumal 1,77.. 1,03 tema 0,88.. 0,93 mis 1,95.. 2,17 mina 1,97.. 2,15 tema 1,54.. 1,78 kui 0,88.. 0,93 ei 1,65.. 1,86 nemad 1,74.. 1,91 et 1,45.. 1,68 ütlema 0,84.. 0,89 et 1,57.. 1,77 meie 1,54.. 1,69 pidama 1,31.. 1,53 aga 0,65.. 0,70 kui 1,43.. 1,62 saama 1,37.. 1,52 kui 1,25.. 1,47 kes 0,65.. 0,69 mina 1,31.. 1,49 kui 1,33.. 1,48 üks 1,16.. 1,37 nad 0,64.. 0,69 ta 1,27.. 1,45 et 1,32.. 1,47 need 1,15.. 1,36 need 0,62.. 0,67 võima 1,20.. 1,38 ei 1,29.. 1,43 ei 1,13.. 1,33 et 0,56.. 0,60 ka 1,20.. 1,38 üks 1,15.. 1,29 kõik 1,12.. 1,33 ma 0,44.. 0,48 ning 1,17.. 1,34 teie 1,04.. 1,17 ka 1,07.. 1,28 ei 0,43.. 0,47 aga 1,01.. 1,17 enge 0,99.. 1,12 inimene 1,00.. 1,20 siis 0,42.. 0,46 oma 0,95.. 1,11 sees 0,95.. 1,08 mitte 0,91.. 1,10 teie 0,42.. 0,46 või 0,94.. 1,10 jumal 0,94.. 1,06 ära 0,87.. 1,05 mis 0,41.. 0,45 saama 0,94.. 1,09 mitte 0,89.. 1,01 pärast 0,85.. 1,03 oma 0,40.. 0,44 omama 0,91.. 1,07 kumb 0,83.. 0,95 sees 0,73.. 1,02 minema 0,37.. 0,40 kõik 0,84.. 0,99 need 0,82.. 0,94 mina 0,67.. 0,90 ning 0,34.. 0,38 pidama Sagedusloendi tipp on Rossihniusel, Mülleril ja tänapäeva keeles üllatavalt sarnane. Väärib märkimist, et see, ning ja olema on 3 kõige sagedamat sõna ka Mülleri-eelsetes tekstides. 9 Murdesõna enge asemel on praeguses kirjakeeles aga, kumb asemel on mis. Eitussõna mitte kuulub vanades tekstides peaaegu vältimatult eitavasse lausesse, nt Rossihniusel Siña ei pea mitte erra tapma või Se ei olle mitte hä, et se Inimene ützines om. 528 põhjal ( sagedusloendit vt tulemusi/sag_lem_1000.kogu). 9 V.-L. K i n g i s e p p, E. E h a s a l u, K. H a b i c h t, J. P e e b o, Vanimate eesti keele tekstide sõnavarast ja grammatilisest vormistikust. Pühendusteos Huno Rätsepale. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Tartu, 1997, lk 72
7 Statistiline ülevaade Tänapäeva keeles on ainult üks verb, mille suhteline esinemissagedus ületab 1% (olema), kuigi esimese 20 seas on verbe kokku viis-kuus (tabelist välja jäänud tulema tekstikatmus on 0,33.. 0,36%). Piiblis on väga sage ka ütlema. Rossihniusel on lisaks verbile olema väga sage veel vaid saama, mis annab kinnitust, et saama on Rossihniusel põhiliselt abiverb (vrd saksa werden). Mülleril on saama sagedusloendis alles 28. kohal, tema kasutab abiverbina pigem sõna pidama (vrd alamsaksa schöllen). Tänapäeval pole 20 sagedama sõna seas ühtki nimisõna, Rossihniusel on jumal tegemist on ju kirikukäsiraamatuga. Tänapäeval pole ka ühtegi väga sageli esinevat kaassõna, Rossihniusel on sees praegu kasutatakse selliste kaassõnaühendite asemel pigem käändevorme. Väga sageli esineb Rossihniusel ka kaan -ga (0,78.. 0,92% tekstist), millest on kujunenud tänapäevane kaasaütleva käände lõpp. Sõnaliigiliselt jagunevad Rossihniuse sõnad järgnevalt: Märksõnade sõnaliigiline jagunemine verbe 19% adj 11% adv 10% adp 3% pron 2% afadv 2% num 1% modadv 1% subst 50% proadv 1% int 0,5% konj 0,5% Teksti sõnaliigiline jagunemine subst 20% verbe 21% konj 10% adp 7% pron 26% adv 4% adj 4% proadv 2% num 2% modadv 2% afadv 2% int 0,5% 529
8 Mida sisaldavad J. Rossihniuse kirikumanuaalid? Pooled märksõnad on substantiivid, kuid tekstist moodustavad substantiivid vaid 26%. Tekstis on kõige rohkem pronoomeneid, sõnastikust hõlmavad need aga kõigest 2%. Eriti suur on erinevus konjunktsioonide osas: vaid 0,5% sõnastikust, kuid 10% tekstist. See tähendab, et sidesõnu ja asesõnu on küll vähe erinevaid, kuid tekstis kasutatakse neid väga sageli. Võib arvata, et sama kehtib ka tänapäevases kirjakeeles: lekseemide sagedusloendi tipus on enim just ase- ja sidesõnu. Sagedamate nimi- ja omadussõnade kasutuse tingib tekstide temaatika. Järgnevas loendis on iga sõna ees tema koht üldises sagedusloendis, sulgudes sõna järel on sagedus. 10 sagedamat nimisõna omadussõna tegusõna 17. jumal (643) 61. püha (181) 3. olema (2641) 28. Jeesus (432) 85. suur (124) 9. saama (963) 29. issand (422) 87. hea (122) 26. pidama (471) 41. Kristus (312) 103. armas (102) 30. ütlema (413) 48. isa (243) 111. igavene (96) 32. andma (374) 51. poeg (211) 133. õnnis (72) 37. tulema (344) 52. patt (206) 145. kõrge (65) 38. lausuma (340) 58. aeg (191) 186. kuri (49) 39. tegema (319) 59. inimene (185) 217. ainus (41) 42. minema (306) 60. arm (183) 241. taevane (34) 47. tahtma (252) Sõnaühendeid, sh ühendverbe, väljendverbe, liitsõnu jm (Rossihniusel endal on sõnade kokku- ja lahkukirjutamine varieeruv) oleme sõnastikku lisanud 853. Sagedamad neist on seesama (esineb 151 korda), seesinane (146), seepärast (119), niisugune (78), üles tõusma (74), andeks andma (70), välja minema (49), kõrgepapp (44), teineteise (41), ära koolma (40). Huvitav on vaadata sedagi, millised sõnavormid kalduvad tekstis kõrvuti esinema. Järgnevas tabelis on sagedamad bigrammid (esinevad rohkem kui 100 korral) Rossihniuse kirikukäsiraamatus, nende esinemissagedused ja ka see, mitmendal kohal vastav bigramm on tänapäeva keele korpuse põhjal. 10 Huvipakkuvamad on just need, mida tänapäeval 1000 sagedama seas ei ole. mitte kasutamisest eitavates lausetes oli juba juttu, lisada võiks, et ei mitte esineb 1890ndate korpuses veel vaid 8 korral, 1950ndatest alates aga enam mitte kordagi. Esmapilgul üllatav on bigrammi tema vastu nii sage kasutus. Põhjus on aga selles, et talle ütlema asemel on Rossihniusel tema vastu lausuma/kostma/ütlema (ilmselt saksa sprechen/sagen zu ihm eeskujul)
9 Bigramm Rossihniusel Sagedus Vastav bigramm tänapäeva korpuses ja selle koht sagedusloendis Statistiline ülevaade 1. ning see 243 ja see (49.), ning see (pole 1000 sagedama seas) 2. ei mitte 192 (pole 1000 sagedama seas) 3. ning tema 183 ning tema (319.), ja tema (29.), ja ta (45.), ning ta (254.) 4. ei ole 153 ei ole (1.) 5. ning lausus 153 ja ütles (267.), ning lausus (pole 1000 sagedama seas) 6. et tema 142 et tema (43.), et ta (13.) 7. kui tema 137 kui ta (11.), kui tema (pole 1000 sagedama seas) 8. see on 133 see on (2.) 9. on see 127 on see (15.) 10. tema vastu 124 (pole 1000 sagedama seas) 11. et meie 119 et meie (224.), et me (189.) Järgnevas loendis on nimisõnad koos oma täienditega Rossihniusel, Mülleril ja tänapäevases piiblis, sulgudes on esinemissagedus (arvesse ei ole võetud liitsõnu, nt heategu, luuliikumine). Loetletud on sellised ühendid, mis esinesid vähemalt 1 korra iga 5000 tekstisõna kohta, Mülleril 2 korda iga 5000 sõna kohta. Rossihniusel Mülleril Tänapäevases piiblis püha vaim (89) jumala sõna (267) püha vaim (49) armas veli (44) jumala poeg (128) inimese poeg (32) igavene elu (33) püha vaim (99) vägede Jehoova (24) ainus poeg (31) vaene inimene (89) järgmine päev (18) Jeruusalemma linn (27) hea meel (82) kuri vaim (17) jumala poeg (27) püha ristikirik (78) jumala sõna (14) taevane isa (25) kõigevägivene jumal (69) jumala poeg (12) rohke arm (24) armas inimene (68) hea meel (11) inimese poeg (23) igavene elu (66) issanda ingel (10) jumala sõna (19) jumala arm (53) suur hulk (10) armas poeg (16) taevane isa (51) parem käsi (10) armas poeg (50) Taaveti poeg (9) inimese laps (47) inimese sugu (47) suur häda (43) armuline jumal (42) jumala viha (42) suur rõõm (42) kõige kõrgem jumal (40) kindel usk (40) 531
10 Mida sisaldavad J. Rossihniuse kirikumanuaalid? Kõige rohkem korduvaid ühendeid on Mülleri jutlustes. Vähemalt 2 korral esineb Rossihniusel ca 1450 ühendit (115 iga 5000 tekstisõna kohta), tänapäevases piiblis ca 790 (90 iga 5000 tekstisõna kohta), Mülleril ca 5280 (260 iga 5000 tekstisõna kohta). Samuti on Mülleril erinevate ühendite keskmine esinemissagedus kõige suurem: iga ühendit esineb tal keskmiselt 6,4 korda, Rossihniusel 3,9 ja tänapäevases piiblis 3,4 korda. Erinevus võib tuleneda sellest, et Mülleri tekst on sisu poolest vabam. Rossihniuse raamatu põhiosa moodustavad ju piiblilõigud, mis pidid olema täpselt tõlgitud. On aga üllatav, et Rossihniuse sagedusloendi tippu kuuluvad Jeruusalemma linn ja rohke arm tänapäevases piiblis ei esine või esinevad väga harva. Jeruusalemma linna asemel on praeguses piiblis lihtsalt Jeruusalemm. Ka Lutheri aasta piiblitõlkes 11 on neis lausetes, milles Rossihnius on kasutanud ühendit Jeruusalemma linn, alati lihtsalt Jerusalem 12, kuigi muudes lausetes võib olla ka die Stadt Jerusalem. Rossihniuse kirikuraamatu katekismuse ega laulude osas kohanime Jeruusalemm ei mainita. Jeruusalemm üksi esineb 15 korral. Tegelikult on ca 70% kõikidest kohanimede kasutusjuhtudest Rossihniusel koos liigisõnaga (linn, maa, alev, meri, jõgi, mägi). Ka Müller on eelistanud kasutada kohanimesid koos liigisõnaga. Ühendi rohke arm asemel on praeguses piiblis enamasti heldus 13, korra ka arm 14 ja korra halastama 15. Lutheri aasta piiblis on samades salmides 9 korral Barmherzigkeit, 1 korral große Barmherzigkeit 16. Võimalik, et mõnes varasemas Lutheri tõlkes esineb große Barmherzigkeit ka sagedamini. Kuigi ka Vulgatas 17 on neis lausetes lihtsalt misericordia, ainult sellessamas ühes kohas magna misericordia. Ühend rohke arm esineb Rossihniusel isegi siis, kui saksakeelses paralleeltekstis on lihtsalt Gnade või hoopiski milde Güte. Tundub, et sõna rohke ei kuulunud Rossihniuse aktiivsesse sõnavarra: 28 esinemisjuhust on 24 ühendis rohke arm, 1 liitsõnas rohkearmuline ja ainult 3 muudes seostes. Mülleri jutlustes esineb rohke ainult ühendis rohke arm. Heinrich Text der unrevidierten Lutherbibel 1545 (morfoloogia ja ortograafia tänapäevastatud) Mt. 2,1; Mt. 2,3; Mk. 15,41; Lk. 2,22; Lk. 2,25; Lk. 2,41; Lk. 2,42; Lk. 2,43; Lk. 2, 45; Lk. 9,31; Lk. 17,11; Lk. 18,31; Lk. 23,28; Lk. 24,18; Lk. 24,33; Lk. 24,47; Jh. 1,19; Ap. 1,8; Ap. 1,19; Ap. 8,14; Ap. 9,2; Ap. 10,39; Ap. 13,21; Ap. 13,27; Ap. 13,31; Sk. 9,10; Ml. 3,4; 13 Mt. 9,13; Lk. 1,50; Lk. 1,54; Lk. 1,72; Ro. 12,1; Ro. 15,9; Tt. 3,5; 1 Pe. 1,3 14 Mt. 5,7 15 Lk. 10, Pe. 1,3 17 Latin Vulgate Bible. vulgate.search.html
11 Statistiline ülevaade Stahli sõnaraamatus 18 on Barmherzigkeit vasteteks nii arm kui ka helde arm ja rohke arm. Kõige usutavamana tundub, et nii ühend rohke arm kui ka kohanimede kasutamine koos liigisõnaga oli käibele läinud mingitest varasematest tõlgetest. Oletusele annab tuge ka Stahli Hand- und Hauszbuchi III osa 19, kus neissamades piiblisalmides on saksa Barmherzigkeit üldiselt tõlgitud arm, kuid millegipärast Ro. 15,9 on saksakeelses paralleelteksis oleva sõna Barmherzigkeit vasteks koguni suur ning rohke arm. Rossihniuse sõnavara on kindlasti väärt edasisi põhjalikke uurimusi, mis annaks uut infot ühelt poolt piiblitõlke ajaloo kohta, teiselt poolt vana lõunaeesti keele kohta. 18 Anführung zu der Estnischen Sprach von M. H e n r i c o S t a h l e n. Revall, Faksiimiletrükk teoses Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts. I. Kommentiert und herausgegeben von H. H a a r m a n. Hamburg, H. S t a h l, Hand- und Hauszbuch Für die Pfarherren vnd Hausväter Ehstnischen Fürstenthumbs. Dritter Teil. Revall,
David the King Part 1 Estonian CB
Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA
VALIKAINE VANASLAAVI KEEL gümnaasiumis 1 VANASLAAVI KEEL ÜLDOSA Vanaslaavikeel gümnaasiumis Vanaslaavi keel (kirikuslaavi keel), on vene keel esialuseks, selle omapäraseks vundamendiks, mille peal põhineb
RohkemOK_ indd
Täistähenduslikust kasutusest modaalpartiklilise poole ehk täiega ja iganes kujunemislugu Annika Valdmets Tartu ülikooli magistrant Artikkel võtab vaatluse alla praegusel ajal palju kasutatavad argikeelest
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemHommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:
RohkemHommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Ülistus 1/3 08:30 Kohtumine Messiaga: Marion Wells 08:40 Ärka!: Võrratu Jumala armastus 09:00 Danny Silk - Austuse kultuur:
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemEesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju
Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi
RohkemPowerPoint Presentation
MUUD KIRJAD Veljo Kaptein HEEBREA KIRI JAAKOBUSE KIRI 1PEETRUSE KIRI 2PEETRUSE KIRI 1 JOHANNESE KIRI 2 JOHANNESE KIRI 3 JOHANNESE KIRI JUUDA KIRI MUUD KIRJAD HEEBREA KIRI OLUKORD: SUUNATUD HEEBREALASTELE
Rohkemesa 63.indd
Emakeele Seltsi aastaraamat 63 (2017), 77 102 http://dx.doi.org/10.3176/esa63.03 Eesti keelt emakeelena omandavate kuueaastaste laste sõnavara seosed emade sõnavaraga ANDRA KÜTT, REILI ARGUS Annotatsioon.
Rohkemkeelenouanne soovitab 5.indd
Kas algustäht oleneb asutusest? Maire Raadik Ajalugu On küsitud, mis ajast võib Tartu Ülikooli kirjutada ka väikese tähega, s.o Tartu ülikool. Vastus on: vähemalt eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemES
K e e l e n õ u a n n e - - - - - - - - - - - - - - - - - Nimisõnafraasi sõnajärjest Mati Erelt Tartu ülikooli emeriitprofessor Nimisõnafraas on nimisõnalisest põhjast ja selle laienditest ehk täienditest
RohkemHiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti
Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti? Enam ei pea otsima, Espechal on neid valikus mitmeid!
Rohkem[Kaastöö esileht (eeskujuks TRAMES)]
1 SÕNALIIGITUSE KITSASKOHAD EESTI KEELE ARVUTIANALÜÜSIS Kadri Muischnek, Kadri Vider Tartu Ülikool, arvutilingvistika uurimisrühm Ülevaade. Artiklis vaadeldakse tekstikorpuste morfoloogilise ja semantilise
RohkemKeeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl
Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju
RohkemTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Marin Väinsalu TEGU- JA NIMISÕNAVORMIDE KASUTA
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Marin Väinsalu TEGU- JA NIMISÕNAVORMIDE KASUTAMINE 3 4-AASTASTEL SIMULTAANSETEL KAKSKEELSETEL LASTEL
RohkemÕppetükk
Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid Aprill Mai Juuni 2016 Matteuse Matteuse evangeelium evangeelium Andy Nash Nimi Aadress Telefon Aprill, mai, juuni 2016
RohkemPolünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x
1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi
RohkemEstonian-Papers-in-Applied-Linguistics_Vol10
doi:10.5128/erya10.04 MORFOSÜNTAKTILISE JA LEKSIKAALSE VARIEERUMISE PIIRIDEST: ILUKIRJANDUS- JA ÕPPIJAKEELE KASUTUSMUSTRITE VÕRDLUS Pille Eslon Ülevaade. Artiklis avaldatud klasteranalüüsi tulemused on
RohkemAPOCRYPHA KUNINGAS JAMESI PIIBEL 1611 BARUCH Baruch raamat Baruch {1:1} ja need on raamat, mis Baruch sõnad Nerias, son Maasi
APOCRYPHA KUNINGAS JAMESI PIIBEL 1611 BARUCH www.scriptural-truth.com Baruch raamat Baruch {1:1} ja need on raamat, mis Baruch sõnad Nerias, son Maasias, son Sedecias, son Asadias, Chelcias, mõisavalitseja
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemÕppetükk
Originaali tiitel: Clinton Wahlen The Book of James Clinton Wahlen Jaakobuse kiri Tõlge: AKEL 2014 Tõlkija: Mall Kaaver Toimetajad: Toivo Kaasik, Ly Kaasik Kujundaja: Indrek Ploompuu Trükkis: Vali Press
RohkemTARTU ÜLIKOOL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti keele osakond Ann Metslang AKVAARIUM-TÜÜPI SÕNADE KASUTUS EESTI KIRJAKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja dotsent Külli Habicht TARTU 2010 Sisukord Sissejuhatus...
RohkemAINEKAVA
AINEKAVA INGLISE KEEL 1.klass Laste salmid ja laulukesed (nursery rhymes). Tervitamine. Lihtsale küsimusele vastamine. Tähestik. Värvid. Numbrid 1-10 Tunneb inglise keele teiste hulgast ära. Hääldab (sõnu,
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemMicrosoft Word - emakeeleolympiaad_7_8_kl.doc
2011/2012. õppeaasta EMAKEELEOLÜMPIAAD 7. 8. klass Piirkonnavoor 20. jaanuar 2012 PUNKTID KOKKU Õpilase ees- ja perekonnanimi... Klass... Kool... Õpetaja ees- ja perekonnanimi... ÜLESANNE 1 HOMONÜÜMID
RohkemInglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9
Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9.kl) 1.Õppeprotsessi kirjeldus 1.1. Õppeaine kirjeldus A-võõrkeel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu üks A-võõrkeele õppe
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemTARTU RIIKLIK ÜLIKOOL A. KASK EESTI KIRJAKEELE AJALOOST I fi) TARTU 1970
TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL A. KASK EESTI KIRJAKEELE AJALOOST I fi) TARTU 1970 TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Eesti keele kateeder A. KASK EESTI KIRJAKEELE AJALOOST I lil TARTU 1970 Saa t e k a. Eeati kirjakeele ajaloo
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemSlide 1
Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed
RohkemUntitled-1
SALEMI KUUKIRI jaanuar 2019 ÕNNISTATUD 2019. AASTAT! A l u st a m e a a st a t h e a d e soovidega. Olgu Jumala arm ja heldus ka sellel aastal värsked meile! Me oleme tänulikud eelmise a a s t a e e s
Rohkemraamat70.pmd
ARTIKLID Aavik, Johannes. Lõhe kirjakeele ja rahvakeele vahel. (1943.) ESA 16/1970 (1970), 55 68. Aben, Karl. Luule tõlkimise põhiprintsiipe. ESA II/1956 (1956), 217 233. Eesti ja liivi laene läti sõnavaras.
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
Rohkem14413_124_Notice-25-Oct-2016.indd
Teatis Kuupäev: 25. oktoober 2016 Kellele: Üldjuhtidele, piirkonna seitsmekümnetele, vaia-, misjoni- ja ringkonna juhatajatele, piiskoppidele ja koguduse juhatajatele, vaia ja koguduse nõukogu liikmetele
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
RohkemHunt - looduse raamatukogu - tutvustus
2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemInglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väl
Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
Rohkem1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r
1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,
RohkemValgus pimeduses Tunni kava: Tegevus: Pimepildi joonistamine Laul: Valgus võidab Palve Piiblitund: Pime Bartimeus Kuldsalm: Mt 11:28 Laul: Julge särad
Tunni kava: Tegevus: Pimepildi joonistamine Laul: Valgus võidab Palve Piiblitund: Pime Bartimeus Kuldsalm: Mt 11:28 Laul: Julge särada Mäng: Pimestatud Mäng: Arva ära kes? Misjoniteema: Paapua Uus-Guinea,
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
RohkemOK_ indd
Vaatmikesari eesti keelest Helle Metslang Emakeele Seltsi juhatuse esimees Haridus- ja teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Eesti kirjandusmuuseumi ja Tartu ülikooli multimeediakeskuse koostöös on valminud
RohkemDISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 36 ANNIKA KÜNGAS Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõn
DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 36 ANNIKA KÜNGAS Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõnade näitel DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS
RohkemTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut õppekava: eripedagoogika Helen Binsol Harjutusi kohakäänete käsitlemiseks digitaalse
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut õppekava: eripedagoogika Helen Binsol Harjutusi kohakäänete käsitlemiseks digitaalse õppevara abil 3. klassi õpiabitundides Bakalaureusetöö
RohkemWord Pro - digiTUNDkaug.lwp
/ näide: \ neeldumisseadusest x w x y = x tuleneb, et neeldumine toimub ka näiteks avaldises x 2 w x 2 x 5 : x 2 w x 2 x 5 = ( x 2 ) w ( x 2 ) [ x 5 ] = x 2 Digitaalskeemide optimeerimine (lihtsustamine)
RohkemNurk, Mart. Inventarinimistu
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 177 NURK, MART 1939-1948 SISSEJUHATUS Nurk, Mart (Märt) (14. juuli 1892, Kaubi v. Pärnumaal - 5. nov. 1948, Hamburg), õigusteadlane, Tartu Ülikooli ja Balti Ülikooli (Saksamaa)
RohkemTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Kertu Liivamägi KAASSÕNA MÖÖDA PRE- JA POSTPOSITSIOONINA Bak
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Kertu Liivamägi KAASSÕNA MÖÖDA PRE- JA POSTPOSITSIOONINA Bakalaureusetöö Juhendaja PhD Helen Plado Tartu 2014 Sisukord
RohkemKuidas ärgitada loovust?
Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemKuldõpetus: Õpetuse ja Lepingute ning Kiriku ajaloo õpetaja materjal
Kuldõpetus: Õpetuse ja Lepingute ning Kiriku ajaloo õpetaja materjal Välja andnud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik Salt Lake City, Utah' osariik, Ameerika Ühendriigid Ootame teie kommentaare ja
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemN O V E E N Püha Josemaria eestkostel TÖÖ
N O V E E N Püha Josemaria eestkostel TÖÖ PALVE Püha Josemaria Escrivá Opus Dei asutaja Jumal, kes sa Pühima Neitsi Maarja kaudu lasksid pühale preestrile Josemariale osaks saada lugematuid armuande, valides
RohkemTallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 4 Eesmärgid: Eesti keele kui rahvuskultuuri kandja väärtustamine; eesti keele väärtustamine avaliku suhtlusvahendina; keeleoskuse
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemMicrosoft Word - Pajusalu_Eesti murrete uurimine Wiedemannist Viitsoni_ettekanne.doc
EESTI MURRETE UURIMINE WIEDEMANNIST VIITSONI Karl Pajusalu Tartu Ülikool Ettekanne konverentsil Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II Väike-Maarja, 24. 25. aprill 2013 On mitmeti tähendusrikas, et tähtsaim
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
Rohkemteabeleht nr.2
Aprill 2000 Läänemaa Õigeusklike Teabeleht nr.2 Metropoliit Stefanuse visitatsioon Uue-Virtsu kogudusse toimub 29.aprillil: Saabumine Kõmsi 13.00 Liturgia Kõmsi kogudusemajas 13.30 Järgneb kohtumine koguduse
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemGEOGRAAFIA
EESTI KEEL Eesti keel põhikoolis (1) Eesti keelel kui emakeelel ja õppekeelel on eriline koht õppekavas. Eesti keele hea valdamine loob eeldused eesti kultuuri tundmaõppimiseks ja väärtustamiseks ning
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemGeorge i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU
George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,
RohkemN O V E E N GUADALUPE ORTIZ Autor Francisco Faus TÖÖTAMISE, SÕPRUSE JA ELURÕÕMU EESKUJU
N O V E E N GUADALUPE ORTIZ Autor Francisco Faus TÖÖTAMISE, SÕPRUSE JA ELURÕÕMU EESKUJU Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud olgu Sinu nimi, Sinu riik tulgu, Sinu tahtmine sündigu nagu Taevas, nõnda
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE (VÕÕRKEELENA) OSAKOND Veronika Timofejeva EESTI KEELE KOLLOKATSIOONID VENE ÕPILASTE KASUTUSES Magistrit
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE (VÕÕRKEELENA) OSAKOND Veronika Timofejeva EESTI KEELE KOLLOKATSIOONID VENE ÕPILASTE KASUTUSES Magistritöö Juhendaja Raili Pool TARTU 2015 Sisukord Sissejuhatus...3
RohkemEDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj
EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.
RohkemLayout 1
XVII SAJANDI SAKSA-EESTI SÕNASTIKE TÖÖTLEMISE PROBLEEMIDEST KRISTEL RESS Olles pannud reeglid paika, selgub olevat sadu kui mitte tuhandeid erandeid, kuid needki tuleb kirja panna üldise märkimisviisi
RohkemTallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 7 Eesmärgid: 7. klassi lõpetaja 1) mõistab eesti keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust; 2) tuleb toime
RohkemSaksa keele ainekava III kooliaste
Saksa keele ainekava III kooliaste 7. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime
RohkemSaksa keele ainekava II kooliaste 6. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis v
Saksa keele ainekava II kooliaste 6. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal lihtsates igapäevastes suhtlusolukordades
RohkemÕPILASTE UURIMISTÖÖDE
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA KAITSMISE KORD 1. ÜLDIST 1.1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrusega nr 13 (ametlik tekst avaldatud Riigi Teatajas
Rohkemvv05lah.dvi
IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1
Rohkemloeng2
Automaadid, keeled, translaatorid Kompilaatori struktuur Leksiline analüüs Regulaaravaldised Leksiline analüüs Süntaks analüüs Semantiline analüüs Analüüs Masinkoodi genereerimine Teisendamine (opt, registrid)
Rohkem5_ Ainekavad_võõrkeeled
KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond VÕÕRKEELED INGLISE KEEL (A-keel) VENE KEEL VÕI SAKSA KEEL (B-keel) I kooliaste Aine: inglise keel Üldpädevuste kujundamine A-võõrkeele
Rohkemloeng7.key
Grammatikate elustamine JFLAPiga Vesal Vojdani (TÜ Arvutiteaduse Instituut) Otse Elust: Java Spec https://docs.oracle.com/javase/specs/jls/se8/html/ jls-14.html#jls-14.9 Kodutöö (2. nädalat) 1. Avaldise
RohkemSügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luur
Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luure, Urmi Tari ja Miriam Nurm. Ka teistel oli edasiminek
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemExcel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et
Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
Rohkem(Hispaania_keel_\365ppekava_ainekava_koondfail_2016)
KINNITATUD MTÜ Keeltemaja 06.06.2016. a käskkirjaga nr 8. MTÜ KEELTEMAJA ERAKOOL KEELTEMAJA HISPAANIA KEELE ÕPPEKAVA 1. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid (ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioon).
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
Rohkemoma_keel_2002_01
2001.-2002. aastal ilmunud keeleraamatuid Sõnaraamatud Eesti-Inglise tehnikasõnaraamat. Peatoimetaja: Rein Kull. Toimetajad: Lea Noorma ja Vahur Raid. Euroülikool. Tallinn, 2001. 976 lk Eesti kirjakeele
RohkemANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad
ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal
Rohkem