raamat70.pmd

Väljavõte

1 ARTIKLID Aavik, Johannes. Lõhe kirjakeele ja rahvakeele vahel. (1943.) ESA 16/1970 (1970), Aben, Karl. Luule tõlkimise põhiprintsiipe. ESA II/1956 (1956), Eesti ja liivi laene läti sõnavaras. ESA III/1957 (1957), Adler, Elna. Vadja sõnaliitumisest. ESA 19 20/ (1975), Admann, Aino. Otsene kõne ja saatelause. ESA 19 20/ (1975), Otsese ja kaudse kõne segavormidest eesti kirjakeeles. ESA 21/1975 (1976), Otsekõnele lähedastest juhtudest kirjakeeles. ESA 26/ /1981 (1983), Agur, Ustus. J. V. Veski traditsioon ja tänapäeva probleemid eesti oskuskeeleloomingus. ESA 19 20/ (1975), Ahven, Eeva a. revolutsiooni mõjust eesti kirjakeele sõnavarasse. ESA II/1956 (1956), Arnold Kask eesti kirjakeele ajaloo uurijana. ESA 18/1972 (1972), Ahven, Heino. Märkmeid kirjakeelse sõnavara ulatusest F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu esimeses trükis. ESA IV/1958 (1959), J. V. Veski ja Emakeele Selts. ESA 24/1978 (1980), Emakeele Seltsi 70 keelepäeva. ESA 26/ /1981 (1983), Paul Ariste ja Emakeele Selts. ESA 30/1984 (1986), Saateks. /ESA 30. Köite ilmumise puhul./ ESA 30/1984 (1986), 5 6. Allik, Helgi. Jälle tulevad kevad ja keelepäevad Meenutusi Saaremaa keelepäevadest. ESA 47/2001 (2002), Alvre, Paul. Adverbide eesti taga samojeedi taka- pronominaalsest päritolust. ESA VIII/1962 (1962), Pronoomeni see tüvedest läänemeresoome keeltes. ESA IX/1963 (1963), a-mitmuse päritolust. ESA X/1964 (1964), Pronoomenite iseärasusi. ESA 11/1965 (1965), Mitmuse genitiivi vormide arengust karjala keeles. ESA 12/1966 (1966), Tugevaastmelise i-mitmuse probleeme. ESA 13/1967 (1968), Läänemeresoome *äõ-, *äe-noomenite tüvedest. ESA 14 15/1968/1969 (1969), Soome sõnatüüpidest. ESA 14 15/ (1969), Hüüdsõnadest Wiedemanni sõnaraamatus. ESA 14 15/ (1969), Paarist refleksiiv-translatiivsete verbide segatüübist (Leningradi oblasti 257 raamat70.pmd 257

2 soomlastel). ESA 18/1972 (1972), Vana kirjakeele terminatiivseist amma-, ammo-konstruktsioonidest. ESA 19 20/ (1975), Mõnede reduplikatiivkeelendite koostisest. ESA 21/1975 (1976), Ühesilbiliste noomenite mitmusetüvedest soome keeles (võrrelduna sugulaskeeltega). ESA 22/1976 (1977), Vana kirjakeele hüüs ~ hüis. ESA 23/1977 (1978), Ühest eesti keele mata-vormist. ESA 26/ /1981 (1983), B. G. Forseliuse aabitsate keelest. ESA 26/ /1981 (1983), Ühest kopulatiivsuskonstruktsioonist eesti murdeis. ESA 28/1982 (1984), Vepsa *o-, *oi-tüvede mitmusevormistik. ESA 28/1982 (1984), Sünteetilisi ekvatiivsustarindeid. ESA 29/1983 (1985), Professor Lauri Kettuneni sünnist 100 aastat. ESA 31/1985 (1987), Pronoomenite morfoloogiat. Pronoomen mis. ESA 31/1985 (1987), Sõna hea komparatsioonist vanas kirjakeeles. ESA 32/1986 (1988), Latiivist eesti keeles (võrrelduna sugulaskeeltega). ESA 33/1987 (1989), Tähelepanekuid Jakob Hurda doktoriväitekirjast. ESA 35 42/ (1998), Tugevaastmelisest i-mitmusest eesti murdeis. ESA 44 45/ (2000), Mõnda Joachim Rossihniuse keelekasutuse eripärast. ESA 47/2001 (2002), Ambus, Ada. Dialoogivormilised nõidussõnad vadjalastel. ESA VIII/1962 (1962), Ühest seenenimetusest (opakas). ESA 16/1970 (1970), Annist, August. Rahvalaulude ja eeposte tõlkimisest. ESA 13/ ), Mälestuskilde Emakeele Seltsi sünniajast. ESA 16/1970 (1970), Argus, Reili. Eesti keele käändesüsteemi omandamine: esimestest sõnadest miniparadigmadeni. ESA 49/2003 (2004), Ariste, Paul. Akadeemik F. J. Wiedemanni teaduslik tegevus Tallinna päevil. ESA I (1955), Isuri keelest. ESA II/1956 (1956), Eesti sõnade etümoloogiaid /eha, koole, maadlema/. ESA II/1956 (1956), Pandivere, Pandja ja Pandju. ESA III/1957 (1957), Liivi keele palatalisatsiooni olemusest. ESA IV/1958 (1959), raamat70.pmd 258

3 Mõningaid märkmeid komi keele foneetika alalt. ESA V/1959 (1959), Ekstsessiivist läänemere keeltes. ESA VI/1960 (1960), Ületaotlusest (eriti vadja keeles). ESA VII/1961 (1961), Teiste läänemerekeelte elemente Vaivara murrakus. ESA VIII/1962 (1962), Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles. ESA IX/1963 (1963), Baabino ehk Jarvigoištšülä. (Ühest vadja külanimest.) ESA X/1964 (1964), moo ja mõis. ESA 11/1965 (1965), Mõningaid sõnaseletusi. ESA 12/1966 (1966), Lisamärkusi eesti keeles olevatest hebraismidest. ESA 13/1967 (1968), Kas ism võib olla sõna? ESA 14 15/ (1969), Vanaküla isuri murrakust. ESA 14 15/ (1969), F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu jutumärgistatud tõlked. ESA 14 15/ (1969), Rootsi väjsta nuga. ESA 16/1970 (1970), Ühest Vaipoole vadja laulust. ESA 16/1970 (1970), Karts ja kärts. ESA 17/1971 (1971), Päka suguvõsa. ESA 18/1972 (1972), Viilima. ESA 19 20/ (1975), Vadja järvehaldjas vezikko. ESA 21/1975 (1976), Sada aastat eesti keele teaduslikku grammatikat. ESA 22/1976 (1977), Kas tuletusliide? ESA 24/1978 (1980), Mettima ehk mittima. ESA 26/ /1981 (1983), Ühest Ado Grenzsteini keeleüritusest. ESA 28/1982 (1984), Eesti laensõnu mustlaskeeles. ESA 29/1983 (1985), Vadja keele uurimine Eesti NSV-s. ESA 31/1985 (1987), Mis sa kooserdad! ESA 32/1986 (1988), Huno Rätsepa isiksusest. ESA 33/1987 (1989), Vadjalaste ja eestlaste suhteid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. ESA 35 42/ (1998), Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Baitšura, Üzbäk. Sõnarõhu iseloomust udmurdi keeles (kümograafi abil saadud andmete põhjal). ESA V/1959 (1959), raamat70.pmd 259

4 Konsonantide kestuse ja helilisuse astmest udmurdi keeles. ESA IX/1963 (1963), Bereczki, Gábor. Etümoloogilisi märkmeid mari keelest. ESA V/1959 (1959), Bogatkin-Uusküla, Mari; Sutrop, Urmas. Kas ungari keeles on kaks punase värvi põhinime piros ja vörös? ESA 50/2004 (2005), Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Eenlaid, Kaja. Morfoloogilised paralleelvormid Õigekeelsuse sõnaraamatus. ESA IX/1963 (1963), Ehala, Martin. Tänapäeva eesti keele uurimine. Fonoloogia. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Ehala, Martin; Kaalep, Heiki-Jaan; Kilgi, Annika; Viks, Ülle. Tänapäeva eesti keele uurimine. Morfoloogia. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Erelt, Mati. Asesõnadest ise, enese ~ enda ja oma ning eesti asesõnade süsteemist. ESA 43/1997 (1999), Eestikeelse kõrghariduse vajalikkusest. /30. novembril aastal Tartu Ülikoolis toimunud rahvusvahelisel konverentsil Rahvuskeel globaliseeruvas kõrghariduses peetud ettekanne./ ESA 44 45/ (2000), Johannes Aavik eesti lauseehituse uuendajana. ESA 46/2000 (2001), Tänapäeva eesti keele uurimine. Süntaks. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Erelt, Tiiu. Keelekorralduse ja -õpetuse komisjon ESA 46/2000 (2001), Ernits, Enn. Läänemeresoome kalendrisõnavarast. ESA 28/1982 (1984), Setu(kas). ESA 31/1985 (1987), F. Tumanski kogutud vadja rahvalauludest. ESA 33/1987 (1989), Epistoloogia-alasest sõnavarast vanemas eestikeelses veterinaarkirjanduses. ESA 34/1988 (1991), Parasitoloogia-alasest sõnavarast eesti vanemas veterinaarkirjanduses. ESA 35 42/ (1998), Perekonnanimed Kambja kihelkonnas 1820-ndatel aastatel. ESA 35 42/ (1998), Setu sõna siit, kreevini lause seal. ESA 43/1997 (1999), Johannes Aavik ja plaankeeled. ESA 44 45/ (2000), raamat70.pmd 260

5 Avage Viru väravad! Viru-sõnade algupärast. ESA 46/2000 (2001), Feoktistov, Aleksander. Esimene mordva sõnastik. ESA V/1959 (1959), Galkin, Ivan. Märkmeid verbi tuletussufiksite vokalismist mari keeles. ESA III/1957 (1957), Mari keele konjugatsioonide ajaloost. ESA IV/1958 (1959), Mari keele sufiksi a päritolust. ESA VI/1960 (1960), Mitmuse 1. ja 2. isiku personaalpronoomeni genitiivi ja akusatiivi vormi ajaloost mari keeles. ESA VII/1961 (1961), Märkmeid lokatiivi sufiksist mari keeles. ESA VIII/1962 (1962), Ühest kollektiivnumeraalide vormist mari keeles. ESA 12/1966 (1966), Gordejev, Fedor. Tegevuse mittetäielikkust väljendav vorm kaasaegses mari keeles. ESA VII/1961 (1961), Habicht, Külli. Sõnaleide Heinrich Stahli teostest. ESA 46/2000 (2001), Vana kirjakeele uurimine. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Hagu, Paul. Rahvakalendri tähtpäevadega seotud ilmaended Setus. ESA 21/ 1975 (1976), Hallap, Valmen. Mordva keele verbaaltuletussufiksite vasteid lähemates sugulaskeeltes. ESA I (1955), Mordva keelte deskriptiivseid verbe tuletavate sufiksite vasteid läänemere keeltes. ESA II/1956 (1956), Mõtteid eesti keele väldete foneetika kohta. ESA VIII/1962 (1962), Morfemaatika küsimusi. ESA X/1964 (1964), Hausenberg, Anu-Reet. Eesti ja soome onomatopoeetilis-deskriptiivsõnade käsitlusest tõlkesõnaraamatuis. ESA 25/1979 (1981), Sürjalaste nimest. ESA 30/1984 (1986), Henno, Kairit. Perekonnanimede panekust Liivimaal. ESA 43/1997 (1999), Poeglaste eesnimed Pöide eesti koguduse aasta sünniregistreis. ESA 44 45/ (2000), Hennoste, Tiit. Keelekasutuse uurimine. Semantika ja keelekasutuse kognitiivne aspekt. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Keelekasutuse uurimine. Diskursusanalüüs. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Keelekasutuse uurimine. Keelekasutuse sotsiaalne aspekt. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, raamat70.pmd 261

6 Keelekasutuse uurimine. Keelesuhete probleemid. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Keelekasutuse uurimine. Suuline kõne. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Hiiemäe, Mall. Läänemeresoome rahvaste maahingusepäevast. ESA 30/1984 (1986), Kas koerakoonlased olid sõjaröövlid? ESA 35 42/ (1998), Hinrikus, Toivo. Farmaatsia oskussõnavara arenemisest. ESA 46/2000 (2001), Hint, Mati. Fonoloogilistest võõrjoontest normeeritud eesti kirjakeeles. ESA X/1964 (1964), Murrakute foneetiliste ja fonoloogiliste süsteemide kirjeldamisest. ESA 11/ 1965 (1965), Eesti mitmusetüübid keeletüpoloogilisest seisukohast. ESA 30/1984 (1986), Ivanov, Jõvan. Tonšajevo maride kakskeelsusest. ESA IX/1963 (1963), Redutseeritud vokaalfoneemid mari keele Tonšajevo murrakus. ESA X/1964 (1964), Foneemiühenditest mari keele Tonšajevo murrakus. ESA 11/1965 (1965), Jaanson, Kaido. Mõned poolsubjektiivsed mõtted politoloogia ja poliitika keelest. ESA 46/2000 (2001), Jürgenson, Leo. J. V. Veski põhimõtete rakendamine tehnika oskussõnavara soetamisel. ESA 19 20/ (1975), Liidete süsteemsest rakendamisest. ESA 24/1978 (1980), Kaal, Helju. Kolm aastakümmet Emakeele Seltsi korrespondentide võrku. ESA 16/1970 (1970), Kaalep, Ain. Eesti keele fonoloogilise struktuuri ja eesti värsiõpetuse suhetest. ESA IV/1958 (1959), Ehala, Martin; Kaalep, Heiki-Jaan; Kilgi, Annika; Viks, Ülle. Tänapäeva eesti keele uurimine. Morfoloogia. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Kaivapalu, Annekatrin; Muikku-Werner, Pirkko. Soome ja eesti (üli)õpilaste arvamusi emakeelest. ESA 44 45/ (2000), Kalda, Maie. Võhik. ESA 44 45/ (2000), Kallasmaa, Marja. Isikunimedest lähtunud kohanimesid Lääne-Saaremaalt. I. ESA 31/1985 (1987), Isikunimedest lähtunud kohanimesid Lääne-Saaremaalt. II. ESA 33/1987 (1989), raamat70.pmd 262

7 Piur(u) Soomes ja Saares. ESA 43/1997 (1999), Abro-, Abru-, Abruka ja Abrak. ESA 49/2003 (2004), Kaplinski, Jaan. Märkusi eesti keele foneemtranskriptsioonist. ESA 13/1967 (1968), Mõttearendusi keeleajaloo piirilt. ESA 16/1970 (1970), Karelson, Rudolf. Soome-ugri keelte lausestruktuurist seoses konjunktsioonidega. ESA IV/1958 (1959), Pronoomenitüvedest ko- ja ku- pärinevad sidesõnad läänemeresoome keeltes. ESA V/1959 (1959), Pronoomenitüvest se- tulenevad sidesõnad läänemeresoome keeltes. ESA VII/1961 (1961), Sõnade seletustest sõnaraamatus Nykysuomen sanakirja. ESA VIII/1962 (1962), Eesti ühendsidesõnad, nende senine käsitlus. ESA 17/1971 (1971), Märkmeid kaassõna piirimailt. ESA 18/1972 (1972), Illustratiivne ainestik kirjakeele seletussõnaraamatus. ESA 19 20/ (1975), Eesti keele seletussõnaraamat ja grammatikaprobleemid. ESA 22/1976 (1977), Lisandusi eesti sidesõnade liigitusele. ESA 24/1978 (1980), Märkmeid eesti prolatiivsete kaassõnade kohta. ESA 30/1984 (1986), Kasik, Reet. Naised eesti keeleteaduses. ESA 46/2000 (2001), Kasik, Reet; Vare, Silvi; Kerge, Krista. Tänapäeva eesti keele uurimine. Sõnamoodustus. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Kask, Arnold. Eesti kirjakeele ajaloo periodiseerimisest. ESA I (1955), Võitlus eesti kirjakeele normide ühtlustamise eest aastal. ESA III/ 1957 (1957), J. V. Veski ja ühise eesti kirjakeele taotlused. ESA IV/1958 (1959), K. A. Hermanni Eesti keele grammatikast. ESA V/1959 (1959), aastat Emakeele Seltsi. ESA VI/1960 (1960), Jooni O. W. Masingu sõnavara-alasest tööst. ESA IX/1963 (1963), Eesti kirjakeele arenemisest nõukogude perioodil. ESA 11/1965 (1965), Esimesest eesti murdetekstide kogust. ESA 12/1966 (1966), Nihkeid eesti kirjakeele morfoloogilises struktuuris käesoleval sajandil. ESA 13/1967 (1968), Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu osast meie kirjakeele kujunemisel. ESA 14 15/ (1969), Deverbaalsetest is-tuletistest. ESA 14 15/ (1969), raamat70.pmd 263

8 Pool sajandit Emakeele Seltsi. ESA 16/1970 (1970), J. V. Veski tööst Tartu ülikoolis. ESA 19 20/ (1975), Eesti Kirjameeste Seltsi keelelisest tegevusest. ESA 21/1975 (1976), Leksikaalse informatsiooni ulatusest eesti 17. ja 18. sajandi kakskeelseis sõnaraamatuis. ESA 22/1976 (1977), Emakeele Seltsi viimase aastakümne tegevusest. ESA 26/ /1981 (1983), 5 9. Andrus Saareste keelelisest tegevusest. ESA 28/1982 (1984), Kaudse kõneviisi päritolust eesti keeles. ESA 29/1983 (1985), Keem, Hella. Epenteetilisest palatalisatsioonist tartu murdes. ESA IV/1958 (1959), Kahjast ja kahja jootmisest. ESA VII/1961 (1961), Haruldast tartu murde sõnavaras. ESA VIII/1962 (1962), Keevallik, Leelo. Informatsioonikäsitluse partikkel ahah telefonivestluses. ESA 43/1997 (1999), Kerge, Krista. Eesti kirjakeele mõtteruum. ESA 49/2003 (2004), Kasik, Reet; Vare, Silvi; Kerge, Krista. Tänapäeva eesti keele uurimine. Sõnamoodustus. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Kiindok, Aino. Murde- ja rahvakeelsest sõnavarast E. Krusteni romaanis Noorte südamed. ESA 16/1970 (1970), Kikas, Kristel. Kuidas sai Heinrich Stahli saksa-eesti sõnastikust (1637) eestisaksa sõnastik ja mida see sisaldab. ESA 46/2000 (2001), Ehala, Martin; Kaalep, Heiki-Jaan; Kilgi, Annika; Viks, Ülle. Tänapäeva eesti keele uurimine. Morfoloogia. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Kingisepp, Valve-Liivi. Vene päritoluga sõnad O. W. Masingu Marahwa Näddala-Lehhe sõnavaras. ESA 18/1972 (1972), Ida- ja rannikumurde sõnad Marahwa Näddala-Lehhes. ESA 23/1977 (1978), Kippar, Pille. Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjutus. ESA 14 15/ (1969), Konna õpetused. (AT 150 A*). Muinasjututüübi AT 150 läänemeresoomebalti redaktsioon. ESA 19 20/ (1975), Vadja muinasjutu viimane aastasada. ESA 30/1984 (1986), Koit, Enn. Jooni kihelkonna murrakust. ESA IV/1958 (1959), Valjala kohanimesid. ESA VIII/1962 (1962), Mõningaid Saaremaa kohanimesid. ESA 12/1966 (1966), salu ja selg Saaremaa liitsõnalistes kohanimedes. ESA 13/1967 (1968), Kokla, Paul. Mari possessiivsufiksite -em, -et ajaloost ja esinemusest. ESA VII/ 1961 (1961), raamat70.pmd 264

9 Possessiiv- ja habeo-konstruktsioonid mari keeles. ESA VIII/1962 (1962), m la- ja š la- sufiksilised verbivormid mari keeles. ESA 30/1984 (1986), Kont, Ilse. Eesti nominaalsufiksi -sk päritolust ja semantikast. ESA III/1957 (1957), Eesti rd-liitelistest substantiividest ja nende vahekorrast rda-liste verbidega. ESA IV/1958 (1959), , Arno Pikamäe. Sõnade tähenduste avamisest eesti kirjakeele seletavas sõnaraamatus. ESA VIII/1962 (1962), Kont, Karl. Translatiivist läänemeresoome keeltes ja mordva ning lapi keeles. ESA I (1955), Lause eitavast sisust sõltuv objekt läänemeresoome keeltes. ESA IV/1958 (1959), Eriarenguist totaal- ja partsiaalobjekti kasutamises läänemeresoome keeltes. ESA V/1959 (1959), Kraut, Einar. Hääldusnormist. / J. V. Veski päeval peetud ettekanne./ ESA 44 45/ (2000), Krikmann, Arvo. Keelestatistikat eesti vanasõnadest. ESA 13/1967 (1968), Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Kubjas, Eduard. Märkmeid Chr. Kelchi kroonikas 1695 trükitud rahvalaulu Jörru, Jörru kohta. ESA 17/1971 (1971), Kull, Rein. Liitnimisõnade kolm peamist liitumisrühma. ESA X/1964 (1964), J. V. Veski ja markantne terminilooming. ESA 33/1987 (1989), Kure, Kristjan. Tegusõna olema funktsioonidest ja tähendustest. ESA II/1956 (1956), Kuusk, Külli. Õnnistuse märkimisest eestikeelsetes piiblitõlgetes. ESA 50/2004 (2005), Kõiv, Tõnu. Mõnda ühe sõna kahest palgest. ESA 11/1965 (1965), Künnap, Ago. Tänapäeva kamassi keelest. ESA 11/1965 (1965), Kamassi keele eitav kõne. ESA 12/1966 (1966), Kamassi keele preteeritumist. ESA 13/1967 (1968), Kamassi keele possessiivsufiksid. ESA 17/1971 (1971), Kamassi keele pöördelõpud. ESA 18/1972 (1972), Kamassi keele kõneviisi- ja ajatunnuste verbaalnominaalsest algupärast. ESA 19 20/ (1975), õ õ 265 raamat70.pmd 265

10 Sölkupi qum inimene, mees. ESA 30/1984 (1986), Eesti lihtmineviku minevikust. ESA 43/1997 (1999), Laanest, Arvo. Partitiivi abil väljendatud substantiivsest atribuudist läänemeresoome keeltes. ESA IV/1958 (1959), Isuri keele oredeži murdest. ESA VI/1960 (1960), Isurikeelset materjali 18. sajandist. ESA VIII/1962 (1962), Isuri keele suhetest oma lähimate sugulaskeeltega. ESA X/1964 (1964), Lõpukaost isuri keeles. ESA 28/1982 (1984), Langemets, Margit. Polüseemia ja leksikograafia. ESA 49/2003 (2004), Tänapäeva eesti keele uurimine. Leksikoloogia. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Lapp /hilisem Hausenberg/, Anu-Reet. Mõnda komi keele substantiivide deminutiivsufiksitest. ESA 11/1965 (1965), Laugaste, Eduard. Mõningaid sõnatähenduslikke küsimusi seoses Kreutzwaldi Kalevipojaga. ESA III/1957 (1957), Rahvalaulik eesti rahvatraditsioonis. ESA 18/1972 (1972), Laul, Silvia. Kas lõunaeesti murdealade kujunemine on arheoloogiliselt jälgitav? ESA 30/1984 (1986), Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Leibak, Eerik. Maailma lindude eestikeelsetest nimetustest. ESA 46/2000 (2001), Lepik, Ester. Ülevaade kõne patoloogiast. ESA 13/1967 (1968), Väikelaste kõne iseärasused. ESA 18/1972 (1972), Leppik, Eduard. Lause pealiikmete inversioonist eesti kirjakeeles. ESA V/1959 (1959), Subjekti ja predikaadi kongruentsist karjala valdai murdes. ESA VI/1960 (1960), Pealiikmete asendist karjala keele valdai murde lauses. ESA VII/1961 (1961), Subjektist karjala keele Valdai murrakus. ESA VIII/1962 (1962), Eitavast predikaadist karjala Valdai murrakus. ESA X/1964 (1964), Preesensi ja imperfekti suhteist karjala Valdai murraku koond- ja liitlauseis. ESA 12/1966 (1966), Leppik, Merle. Prefeksilised antonüümid läänemeresoome keeltes. ESA 29/ 1983 (1985), raamat70.pmd 266

11 Liin, Helgi. Alamsaksa laensõnadest 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. ESA 13/1967 (1968), Saksa tõlkelaenudest J. Rossihniuse eesti keeles. ESA 19 20/ (1975), Liivaku, Uno. Keel ja loovus. /Kirjutis põhineb 14. märtsil aastal Tallinna Inglise Kolledžis toimunud keelepäeval peetud ettekandel./ ESA 44 45/ (2000), Lindström, Liina. Veel kord subjekti ja predikaadi vastastikusest asendist laiendi järel. ESA 47/2001 (2002), Linnus, Jüri. Lisanimi Sepa ~ Raudsepa. ESA 13/1967 (1968), Seppade rahvapärastest nimedest. ESA 14 15/ (1969), sajandi talurahvakohtute materjalid rahvakultuuri uurimise allikana. ESA 16/1970 (1970), Põhja-Eesti talupoegade lisanimedest 18. sajandil. ESA 17/1971 (1971), Lonn, Varje. Hiiletuli. ESA 33/1987 (1989), Lõtkin, Vassili. o-hääliku ajaloo küsimusest komi keeles. ESA VII/1961 (1961), Maanso, Viivi. Jooni eesti keele ortograafia õpetamise metoodika kujunemiskäigust kuni nõukogude korra taaskehtestamiseni. ESA 12/1966 (1966), Makarov, Georgi. Kalinini-karjala murdenäiteid. ESA IX/1963 (1963), Masing, Uku. Ühest võimalikust akadi laensõnast. ESA II/1956 (1956), Osmi olemusest. ESA III/1957 (1957), Martin Gilläuse Estnische Sprachbemerkungen. ESA VIII/1962 (1962), Hans Susi a. tõlkest. ESA X/1964 (1964), Mõne mütoloogilise termini jõudmisest F. J. Wiedemanni sõnastikku. ESA 14 15/ (1969), Terminoloogia kujundamisest 17. sajandil. ESA 19 20/ (1975), Kas elmešu = helmes? ESA 23/1977 (1978), Laen, uuslooming või relikt. ESA 30/1984 (1986), Aarded tellistes. (AT 887A*). ESA 31/1985 (1987), Masso, Tiit; Silla, Priit. Ehituse oskussõnavara kujundamisest. ESA 19 20/ (1975), Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise 267 raamat70.pmd 267

12 analüüs, Mihkla, Karl. Kuidas kasutada tänapäeva eesti kirjakeeles lauselühendiga lauset? ESA IX/1963 (1963), Mõningaid märkmeid eesti keele lausetüüpide kohta. ESA 12/1966 (1966), Täiendavaid märkusi eesti öeldistäite kohta. ESA 14 15/ (1969), Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Mirov, Ruth. August Annist ja regivärsiline rahvalaul. ESA 19 20/ (1975), Hobusemäng Setus ja mujal. ESA 30/1984 (1986), Loomtegelaste kujutamine laulumängudes. ESA 35 42/ (1998), Mokány, Katalin. a-lisusest Viski (Võškovo) küla ungari murrakus. ESA 21/ 1975 (1976), Kaivapalu, Annekatrin; Muikku-Werner, Pirkko. Soome ja eesti (üli)õpilaste arvamusi emakeelest. ESA 44 45/ (2000), Muischnek, Kadri. Eesti keele tugiverbid ja nende mõju lause ehitusele. ESA 50/2004 (2005), Must, Mari. Mõningaid vene laensõnu eesti murretes. ESA IV/1958 (1959), Põimik lääne-eestilisi murdesõnu. ESA V/1959 (1959), Haruldasi sõnu kirde-eesti rannikumurdest. ESA VI/1960 (1960), Murdetekst Juuru Kaiu murrakust. ESA VII/1961 (1961), Eesti murrete uurimisest aastail ESA 11/1965 (1965), Eesti murdearhiiv teise poolsajandi künnisel. ESA 17/1971 (1971), Arnold Kask ja eesti murdeuurimine. ESA 18/1972 (1972), Uut ja puudu olevat Eesti murrete sõnaraamatus. ESA 19 20/ (1975), Kirderannikumurde tänapäev. ESA 26/ /1981 (1983), Märkmeid kirderannikumurde noomeni morfoloogiast. ESA 30/1984 (1986), Mäearu, Sirje. Nüüdiseesti deadjektiivsed ne-translatiivid. ESA 34/1988 (1991), Mäesalu, Marta. Kadevast ajast. Teatmeid Häädemeestelt. ESA VI/1960 (1960), Mäger, Mart. Paar etümoloogilist märkust seoses linnunimetustega. ESA V/ 1959 (1959), raamat70.pmd 268

13 Eesti linnunimetuste alused. ESA VII/1961 (1961), Linnunimetused ja rahvaetümoloogia. ESA VIII/1962 (1962), Linnu häälitsus uskumuste alusena. ESA X/1964 (1964), Intensiivistavad reduplikatiivsõnad eesti murretes. ESA 12/1966 (1966), Narits, Raul. Keele sõnavara ja selle seos Eesti õiguskorraga. ESA 46/2000 (2001), Neetar, Helmi. Ühest partitiivi funktsioonist karjala valdai murdes. ESA V/1959 (1959), Aluse ja öeldise ühildumist mõjutavatest teguritest eesti murretes. ESA X/ 1964 (1964), Aluse (kollektiivsubstantiivi) ja öeldise ühildumisest eesti murretes. ESA 11/1965 (1965), eks-laused ESA 12/1966 (1966), ma-sufiksist eesti murretes. ESA 14 15/ (1969), Määrsõnalisest täiendist eesti murretes. ESA 16/1970 (1970), i-mitmusest Hiiumaal. ESA 19 20/ (1975), Hiiumaa sõnade foneetikast Wiedemanni sõnaraamatus. ESA 21/1975 (1976), Hiiumaa sõnade morfoloogiast Wiedemanni sõnaraamatus. ESA 23/1977 (1978), is- ja us-deverbaalide murdetaustast. ESA 29/1983 (1985), Keelekilluke saartelt: käehakatus, käehakati, käehake. ESA 30/1984 (1986), Mõnest teonimetarindist eesti murretes. ESA 32/1986 (1988), Laenamisest eesti sõnatuletuses. ESA 33/1987 (1989), Aili Univere kui murdeuurija. ESA 47/2001 (2002), Nemvalts, Peep. Johannes Aaviku vaateid keelele. ESA 24/1978 (1980), Nigol, Salme. Afrikaadid hargla murrakus. ESA III/1957 (1957), Normann, Erna. Vanasõnad J. Ch. Clare eesti-saksa sõnaraamatus. ESA V/ 1959 (1959), Norvik, Madis. Isuri ja vadja keele sufiksi -zikko päritolust. ESA V/1959 (1959), Emakeele Selts ning Keele ja Kirjanduse Instituut eesti kohanimede kogujana ja uurijana. ESA VI/1960 (1960), Kohanimedest Koka-, Koke-, Koki-. ESA VIII/1962 (1962), Norvik, Piret. Arstimisalane sõnavara Karjala keele Djorža murrakus. ESA 31/1985 (1987), Nurm, Ernst. Deklineerimise üksikküsimusi. ESA III/1957 (1957), Nurmekund, Pent. Sõna sada päritolust. ESA IV/1958 (1959), raamat70.pmd 269

14 India ja araabia pärisnimede õigekeelsusest. ESA IX/1963 (1963), Oja, Vilja. Sõnaühendid Eesti murrete sõnaraamatus. ESA 34/1988 (1991), Ollisaar, Martin. Nimetissõrm. ESA 22/1976 (1977), Onga, Mare. Ühiskondlik-poliitilisest sõnavarast J. V. Jannseni ajalehes Perno Postimees. ESA 25/1979 (1981), Pajusalu, Elna. Soome-ugri l-käänetest. ESA III/1957 (1957), Pajusalu, Karl. Eesti murded ja murderühmad. ESA 43/1997 (1999), Eesti keele ajaloo uurimine. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Eesti murrete uurimine. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Pajusalu, Renate. Isikule viitav nimisõnafraas argivestlustes. ESA 44 45/ (2000), Palgi, Daniel. Kuidas see juhtus, et J. V. Veski jättis pooleli Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu koostamise. ESA 14 15/ (1969), Paljak, Joosep. Supletiivsusest eesti keeles. ESA VII/1961 (1961), Pall, Valdek. Märkmeid mordva keele konjunktiivi kujunemisest. ESA I (1955), Negatsioonist mordva keeles. ESA III/1957 (1957), Märkmeid mordva keelte konjugatsioonist. ESA V/1959 (1959), Liitsõnalistest kohanimedest põhisõnaga saar. ESA VI/1960 (1960), Veekogude nimedest endisel Põhja-Tartumaal. ESA VII/1961 (1961), Mõned Põhja-Tartumaa kohanimed ja nende apellatiivsed vasted. ESA 14 15/ (1969), Vene elemente Põhja-Tartumaa toponüümikas. ESA 16/1970 (1970), Palm, August. August Annist Eesti Kirjanduse Seltsi tegelasena. ESA 28/1982 (1984), Palmeos, Paula. Eesti koduloomade nimedest. ESA I (1955), Eesti keele pronoomenist enese ~ enda. ESA II/1956 (1956), Märkmeid karjala valdai murdest. ESA III/1957 (1957), Tekste karjala valdai murdest. ESA IV/1958 (1959), Kahe lõuna-eesti murdesõna päritolust. ESA V/1959 (1959), Karjala Valdai murraku kko- ~ kkö- ja kkoi - ~ kköi -imperatiivist. ESA VIII/1962 (1962), Pilk kõige lõunapoolsemale karjala murrakule. ESA 11/1965 (1965), Mõningate eesti murdesõnade päritolust. ESA 18/1972 (1972), raamat70.pmd 270

15 Astmevaheldus karjala Djorþa murrakus. ESA 19 20/ (1975), Denominaalsed noomenisufiksid karjala Djorþa murrakus. ESA 25/1979 (1981), Väliskohakäänded karjala Djorþa murrakus. ESA 29/1983 (1985), Denominaalsed verbisufiksid karjala keele Djorþa murrakus. ESA 33/1987 (1989), Parbus, Ülo. Kirjakeelest, siirdekeelest ja murdekeelest. ESA 12/1966 (1966), Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Paul, Toomas. Rootsi aja kirjandusloo uurimisest. ESA 46/2000 (2001), Kirikulaulust, mentaliteedist ja matusekommetest. ESA 47/2001 (2002), Peebo, Jaak. Kreutzwaldi loodud verbid Kalevipojas. ESA 12/1966 (1966), Kreutzwaldi loodud noomenid Kalevipojas. ESA 16/1970 (1970), Peegel, Juhan. Mõnedest arhailistest ja omapärastest vormidest rahvalaulude keeles.esa I (1955), Häälikuloolisi ääremärkusi rahvalaulude keelest. ESA II/1956 (1956), Tingiva kõneviisi tähenduslikest funktsioonidest ja kohast eesti kõneviiside süsteemis. ESA III/1957 (1957), Nikolai Nolcken keelemehena ja folkloristina. ESA IV/1958 (1959), Venepäraste eesnimede mugandumisest Ida-Saaremaa murdekeeles. ESA V/1959 (1959), Mõningaid lisamärkmeid Dimitri Mevesest. ESA VI/1960 (1960), hobuse sünonüümikast eesti regivärssides. ESA 17/1971 (1971), Penjam, Pille. Jussiivi kasutusest eesti vanemas kirjakeeles. ESA 50/2004 (2005), Pikamäe, Arnold. Eesti keele vältesüsteemist. ESA IV/1958 (1959), Kont, Ilse; Pikamäe, Arnold. Sõnade tähenduste avamisest eesti kirjakeele seletavas sõnaraamatus. ESA VIII/1962 (1962), Prii, Rein. Allatiiv-adessiiv seoses post- ja prepositsioonidega karjala keeles. ESA X/1964 (1964), Punga, Leili. Ühe keelemehe tegevusest. (125 aastat Jaan Jõgeveri sünnist). 271 raamat70.pmd 271

16 ESA 31/1985 (1987), Põlma, Valve. Eiratud tarindeid. ESA 21/1975 (1976), Päll, Eduard. Infinitiiv eesti keele fraseoloogia allikana. ESA II/1956 (1956), Raag, Virve. Eesti kirjakeele teadlik arendamine üldkeelekorraldusteooria valguses. ESA 46/2000 (2001), Raìe, Silvia. Tähelepanekuid mitmekeelsusest. ESA 16/1970 (1970), Raiet, Erich. Õigekeelsuse küsimusi nimetavalise ja omastavalise liitumise alalt. ESA I (1955), Prantsuse päritoluga võõrsõnadest eesti keeles. ESA IX/1963 (1963), Arnold Kask tänapäeva eesti kirjakeele viljelejana. ESA 18/1972 (1972), Rajandi, Edgar. Rahvusvahelistest eesnimedest. ESA 13/1967 (1968), Kask perekonnanimena ja perekonnanimedes. ESA 18/1972 (1972), Õun ja õunapuu perekonnanimedes. ESA 21/1975 (1976), Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Onomastilisi märkusi. Eesnimed tegusõnast olema. ESA 13/1967 (1968), Eesti eesnimedest Mats Tõnissoni tähtraamatutes. ESA 16/1970 (1970), Rannut, Lehte. Seesütlev ja alalütlev ajamääruse käänetena. ESA V/1959 (1959), Ajamäärus eesti keeles (tähendusfunktsioonid). ESA VI/1960 (1960), Sihitislause eesti tänapäeva kirjakeeles. ESA 17/1971 (1971), Tagajärge väljendavate kõrvallausetega põimlausetest. ESA 19 20/ (1975), Kohamääruslause eesti keeles. ESA 22/1976 (1977), Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Riikoja, Kai. Jooni arheoloogia sõnavarast aastail ESA 25/1979 (1981), Õigusterminite keelelisest küljest. ESA 26/ /1981 (1983), Ritsing, Richard. Eesti esimeste muusikaõpikute oskussõnadest. ESA 26/ /1981 (1983), Roos, Eduard. Eesti meel-ainesega muistsed isikunimed. ESA 17/1971 (1971), Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; 272 raamat70.pmd 272

17 Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Rätsep, Huno. Läänemeresoome keelte t-lise infinitiivi päritoluga seoses olevaid probleeme. ESA I (1955), i-sufiksilistest verbidest eesti keeles. ESA II/1956 (1956), Aspektikategooriast eesti keeles. ESA III/1957 (1957), Lisamaterjali eesti keele uh>hv metateesi kohta. ESA IV/1958 (1959), Liivi fraseoloogiat. ESA V/1959 (1959), Vadja fraseoloogiat. ESA VI/1960 (1960), Ühendverbide rektsioonistruktuuride iseärasustest eesti keeles. ESA 14 15/ (1969), Süvasituatsioonidest ja lausemallidest. ESA 18/1972 (1972), Eesti keele verbisüntaksi põhimõtteid ja reegleid. ESA 19 20/ (1975), Eesti keele lihtlausete moodustamise alustest. ESA 22/1976 (1977), Professor Arnold Kask õppejõuna ja teadlasena. ESA 28/1982 (1984), Paul Ariste eesti keele uurijana. ESA 30/1984 (1986), Friedebert Tuglase kirjanikusõnavara iseloomulikke jooni. ESA 32/1986 (1988), Rääbis, Andriela. Ametlike telefonikõnede lõpetamine: kuidas helistaja lõpetamise algatab. ESA 47/2001 (2002), Saar, Theodor. Kotermann. ESA 22 /1976 (1977), Salve, Kristi. Mesilaste toomisest ja setu rahvalaulude ühest struktuuritüübist. ESA 30/1984 (1986), Sarv, Ingrid. Rahvaluulesektsiooni tööst ja tulevikust. ESA 26/ /1981 (1983), Sedrik, Meeli. Trintsid. ESA 44 45/ (2000), Seilenthal, Tõnu. Vadja meccäläin ja nurmõ ain. ESA 14 15/ (1969), Sepp, Aldi. Verbi kordusest eesti murretes. ESA 29/1983 (1985), Tähenduse esitamisest Eesti murrete sõnaraamatus võrrelduna Soome murrete sõnaraamatuga. ESA 34/1988 (1991), Serebrennikov, Boriss. Mõningaid kaudseid andmeid kaasaegsete soome-ugri keelte üksikute rühmade kujunemise ajast. ESA III/1957 (1957), Pluskvamperfekti ja perfekti päritolu probleemist läänemeresoome keeltes. ESA IV/1958 (1959), Frekventatiivse sufiksi -l tarvitamise sõltuvusest foneetilistest tingimustest 273 raamat70.pmd 273

18 mordva ja mari keeles. ESA V/1959 (1959), Sienkiewicz-Gudkova, Viktoria. Ustinja Pavlovna Tarunova lapi muinasjutte. ESA VI/1960 (1960), Masso, Tiit; Silla, Priit. Ehituse oskussõnavara kujundamisest. ESA 19 20/ (1975), Simm, Jaak. Märkmeid Setumaa endise Satseri valla külanimedest. ESA 16/ 1970 (1970), Mõningaid märkmeid Setumaa mikrotoponüümidest. ESA 18/1972 (1972), Isikunimedest tulenenud Võnnu asulanimesid. ESA 19 20/ (1975), Võnnu külanimesid. ESA 22/1976 (1977), Kohanimesid J. Hurda Setukeste lauludest. ESA 23/1977 (1978), Setu eesnimesid. ESA 26/ /1981 (1983), Sutrop, Urmas. Liivimaa kroonika Ykescola ~Ykescole ja Üksküla. Tõnu Karma 80. sünnipäevaks. ESA 49/2003 (2004), Temperatuurisõnad ja -skaalad. ESA 50/2004 (2005), Bogatkin-Uusküla, Mari; Sutrop, Urmas. Kas ungari keeles on kaks punase värvi põhinime piros ja vörös? ESA 50/2004 (2005), Zaitseva, Maria. Vepsa keele verbaaltuletussufikseist -sku- ja -skó ta (-škó ta). ESA VII/1961 (1961), Mõnede vepsa sufiksite algusvokaalist. ESA VIII/1962 (1962), Zékány, Imre. Ungari ü ja ö Taga-Karpaatia moldaavia murdes. ESA VII/1961 (1961), Ungari laensõnade semantilisi nihkeid rumeenia keeles. ESA VIII/1962 (1962), Slaavi laensõnad ungari ja rumeenia keeles. ESA IX/1963 (1963), Zemzare, Daina. Mõnedest läti ja eesti eesnimedest. ESA 16/1970 (1970), Tuletisi sõnast must läti keeles. ESA 17/1971 (1971), Tael, Evi. Imperfekti pluurali 3. pööre Rammu saare murrakus. ESA IV/1958 (1959), Killuke tähenduste kujunemise valdkonnast. ESA 11/1965 (1965), Tamkivi, Külli. Rahvabotaaniline aines Jakob Hurda kogudes. ESA 35 42/ (1998), Tamm, Agu. Materjale na-tunnuselise kaudse kõneviisi kohta Rannu murrakust. ESA VII/1961 (1961), Tampere, Herbert. Eesti rahvaviiside süstemaatiline kogumine 20. sajandi alguses. ESA 17/1971 (1971), Rahvaluulet Chr. H. J. Schlegeli reisilt Eestimaale aastal. ESA 21/ 274 raamat70.pmd 274

19 1975 (1976), Tanning, Salme. ng-sufiksist eesti murdeis. ESA I (1955), Lõuna-eesti ragà reis ja selle tuletised. ESA IV/1958 (1959), Kontraktaverbidest eesti murretes. ESA 11/1965 (1965), Tarakanov, Ivan. Lühike ülevaade udmurdi murrete uurimise ajaloost. ESA IV/1958 (1959), Udmurdi keele uvaa-vavoþi murrakute rühma häälikuline koostis ja mõned foneetilis-morfoloogilised erijooned. ESA IX/1963 (1963), Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Onomastilisi märkusi. Eesnimed tegusõnast olema. ESA 13/1967 (1968), Tavast, Arvi. Olukorrast ja probleemidest arvutialal. ESA 46/2000 (2001), Tedre, Ülo. Eesti rahvalaulus toimunud murrangust. ESA 35 42/ (1998), Ühest isesugusest murdetekstide kogust. ESA 47/2001 (2002), Tender, Tõnu. Emakeele Seltsi keelepäevad trepp elevandiluust tornist maale. /Kirjutise aluseks on ESi kõnekoosolekul 11. novembril 1999 peetud ettekanne./ ESA 44 45/ (2000), Ross, Jaan; Teras, Pire; Asu, Eva Liina; Eek, Arvo; Krull, Diana; Lehiste, Ilse; Meister, Einar; Mihkla, Meelis; Parve, Merike; Rannut, Mart. Tänapäeva eesti keele uurimine. Foneetika. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Tiik, Leo. Tünder, vakk ja külimit. ESA 21/1975 (1976), Toimetus. Õienduseks. /E. Rajandi artikli kohta Kask perekonnanimena ja perekonnanimedes. ESA 18 18/1972 (1972), / Torop, Kristjan. Sünonüümi mõistest eesti keeles. ESA 11/1965 (1965), Tóth, Szilárd. Lisandusi Johannes Gutslaffi grammatika ning piiblitõlke keele ja kirjaviisi kohta. /Arvustus./ ESA 46/2000 (2001), Treimann, Linda. Prantsuse päritolu sõnu eesti 18. sajandi ilmalikus kirjanduses. ESA 21/1975 (1976), Prantsuse päritolu sõnu eesti kirjakeeles 19. sajandi esimesel poolel. ESA 25/1979 (1981), Prantsuse päritolu sõnu eesti kirjakeeles 19. sajandi teisel poolel. ESA 33/ 1987 (1989), Tuldava, Juhan. Võõrmõjusid Rootsi eestlaste keeles. ESA 11/1965 (1965), Turkin, Adolf. Kajaka nimetuste kajastusi komi toponüümias. ESA 31/1985 (1987), Turu, Ellen. Kahesilbiliste e-tüveliste verbide imperfektist eesti murretes. ESA V/1959 (1959), raamat70.pmd 275

20 hakkama-õmblema-tüüpi verbide imperfekt eesti murretes. ESA VIII/1962 (1962), Tuþarov, Gennadi, Nimisõnade arvutunnused mari keele Jarangi (Jaranski) murrakus. ESA 11/1965 (1965), ã-lõpulisest komitatiivist mari keele Jarangi murrakus. ESA 12/1966 (1966), Jarangi murde asendist mari murrete süsteemis. ESA 14 15/ (1969), Tõnurist, Igor. Eesti ja Pihkvamaa etnomuusikalised suhted. (Rahvapillid). ESA 31/1985 (1987), Univere, Aili. a-listest mitmuse vormidest eesti murdeis. ESA I (1955), Sõnast kahasse. ESA IV/1958 (1959), Omadussõnadega homonüümsetest määraadverbidest eesti murretes. ESA 11/1965 (1965), Põhja-eesti hakkama ja lõuna-eesti nakkama. ESA 12/1966 (1966), t-tunnuselise tegevusnime viisiütlevast eesti keeles. ESA 16/1970 (1970), Eesti tu-liitelistest omadussõnadest. ESA 18/1972 (1972), Lisandeid mu-sufiksi ajaloole. ESA 21/1975 (1976) Eesti abstraktnoomenite ajaloost. ESA 22/1976 (1977), Enesekohaste verbide kolmest sufiksist eesti keeles. ESA 23/1977 (1978), Kahest onomatopoeetilisest sõnatüvest (hürsk-, türsk-) eesti keeles. ESA 25/1979 (1981), Idamurre. ESA 32/1986 (1988), Uuspõld, Ellen. Lauselühendi probleeme tänapäeva eesti keeles. ESA 19 20/ (1975), Vaba, Lembit. Haruldusi läti keelest. ESA 30/1984 (1986), Läti laensõnu eesti murdekeeles. ESA 32/1986 (1988), Läti laensõnu eesti murdekeeles II. ESA 34/1988 (1991), Ferdinand Johann Wiedemann leivude uurijana. ESA 24/1988 (1991), Läti laensõnu eesti murdekeeles III. ESA 35 42/ (1998), Läti laensõnu eesti murdekeeles IV. vabinaaed vabisev aed? ESA 43/ 1997 (1999), Läti laensõnu eesti murdekeeles V. ESA 44 45/ (2000), Läti laensõnu eesti murdekeeles VI. ESA 46/2000 (2001), Julius Mägiste ja balti etümoloogiad. ESA 47/2001 (2002), raamat70.pmd 276

21 Hellad nimed. Ühest lätitaustalisest perekonnanimetüübist. ESA 49/2003 (2004), Vainik, Ene. Kas eestlased on kuumaverelised? Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast. ESA 47/2001 (2002), Vakk, Feliks. Väljendusliigutuste ja sümboolsete žestide kirjeldused fraseologismidena. ESA X/1964 (1964), Kops läheb üle maksa. (Etümoloogiline etüüd.) ESA 18/1972 (1972), Luuka õlletegu. ESA 23/1977 (1978), Mine potilaadale. ESA 30/1984 (1986), Valmet, Aino. Murdenäiteid Hanilast. ESA VIII/1962 (1962), Pluurali partitiiv XVII sajandi lõpu eesti kirjakeeles. ESA IX/1963 (1963), Märkmeid 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eesti juhulaulude keele sõnavara kohta. ESA 14 15/ (1969), Grammatikapeatükk Anton Thor Helle eesti keele õpetuses. ESA 29/1983 (1985), Noomeni mitmusevormid J. Gutslaffi grammatikas. ESA 30/1984 (1986), Valmis, Aavo. Eesti keele lisandi piirist. ESA 22/1976 (1977), Vare, Silvi. kond-liitest ja sellega seotud probleemidest eesti kirjakeeles. ESA 21/1975 (1976), Eesti keele verbimoodustus: desubstantiivne konversioon. ESA 50/2004 (2005), Kasik, Reet; Vare, Silvi; Kerge, Krista. Tänapäeva eesti keele uurimine. Sõnamoodustus. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Vassikova, Liidia. Imperfekt ja perfekt mari keeles. ESA IV/1958 (1959), Liht- ja liitlause eristamise printsiibid (mari keele materjali alusel). ESA 33/1987 (1989), Vávra, Klára. Sugulussõnavarast mansi, ungari ja eesti keeles. ESA 13/1967 (1968), Vesker, Laine. Hääliku- ja sõnavälte asendustest kõne üldise alaarenguga lastel. ESA 22/1976 (1977), Veski, Asta. J. V. Veski eesti keele sõnavara arendajana. ESA IV/1958 (1959), Zooloogia oskussõnavara arenemine käesoleva sajandi I poolel. ESA 24/ 1978 (1980), Nimisõnasufiksite kasutamine eestikeelse terminoloogia loomisel käesoleva sajandi I poolel. ESA 25/1979 (1981), Veterinaaria-alane oskussõnavara käesoleva sajandi I poolel. ESA 26/ raamat70.pmd 277

22 1980/1981 (1983), Erialasõnastikke XX sajandi I poolest. ESA 28/1982 (1984), Murdesõnade kasutamine oskussõnadena 20. sajandi I poolel. ESA 30/1984 (1986), Ainetevahelistest suhetest eesti terminoloogias. ESA 32/1986 (1988), Meditsiini terminoloogia kujunemine XX sajandi I poolel. ESA 32/1986 (1988), J. V. Veski pedagoogiline tegevus. ESA 24/1988 (1991), Geoloogia ja geograafia terminoloogia XX sajandi I poolel. ESA 35 42/ (1998), Veski, Johannes Voldemar. Märkmeid eesti ajalehtede keele kohta. ESA I (1955), Ortograafilisi ja morfoloogilisi ebakohti eesti kirjakeeles. ESA II/1956 (1956), Ääremärkusi nimisõnade liitmise kohta eesti kirjakeeles. ESA III/1957 (1957), Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu koostamise käigust. ESA 13/1967 (1968), Minu sõnaraamatutealasest tegevusest. ESA 14 15/ (1969), Veskimägi, Enn. Eesti sõjandusterminoloogia arengust sõjajärgseil aastakümneil. ESA 34/1988 (1991), Vihma, Helgi. Homonüümi mõistest. ESA X/1964 (1964), Ühest käändsõnaliste homonüümide rühmast tänapäeva eesti kirjakeeles. ESA 11/1965 (1965), Esimene akadeemiline eesti keele lektor /F. D. Lenz/. ESA 18/1972 (1972), aas-sõnad eesti keeles. ESA 26/ /1981 (1983), Viires, Ants. Eesti püttsepise terminoloogiast. ESA II/1956 (1956), Eesti vanem leksikograafia ja etnograafia. Lisandeid eesti rahvariiete ajaloole. ESA IV/1958 (1959), Sõnaajaloolisi etüüde. 1. Kojast kodanluseni. 2. Keelegeograafiline lisand kabu puhul. ESA 18/1972 (1972), Viires, Helmi. Murdenäiteid Annast. ESA V/1959 (1959), ne-omadussõnade tähendusrühmad eesti murretes. ESA VI/1960 (1960), se ~ tse vaheldus eesti ne-adjektiivides. ESA VII/1961 (1961), Viitso, Tiit-Rein. Vadja keele Luutsa-Liivtšülä murraku fonoloogia. ESA VII/ 1961 (1961), Tüvelisest astmevaheldusest (eriti eesti keeles). ESA VIII/1962 (1962), raamat70.pmd 278

23 62. Teese ja antiteese. ESA IX/1963 (1963), Äänisvepsa murde väljendusplaani esialgse kirjeldamise küsimusi. ESA X/ 1964 (1964), Eesti keele fonoloogia senisest käsitlemisest ja tulevikuväljavaated. ESA 12/1966 (1966), Koonduvusprintsiip. ESA 12/1966 (1966), Ehala, Martin; Kaalep, Heiki-Jaan; Kilgi, Annika; Viks, Ülle. Tänapäeva eesti keele uurimine. Morfoloogia. ESA 48/2002 (2004). Eesti keele uurimise analüüs, Vilbaste, Gustav. Rahvapäraste taimenimede kogumise katseid möödunud sajanditel. ESA II/1956 (1956), Vadja taimenimesid. ESA III/1957 (1957), Kaukaasia eestlaste keelest ja rahvaluulest. ESA VI/1960 (1960), Eduard Ahrensi katseid eesti kirikukeele parandamiseks. ESA VII/1961 (1961), Villup, Astrid. Adverbaalse sõnavara statistilisest struktuurist. ESA 19 20/ (1975), Värv, Valve. (Hilisem Põlma). Ühest onomatopoeetilisest verbiperest eesti kirjakeeles. ESA 11/1965 (1965), Sõnasisesed konsonandid eesti onomatopoeetilistes verbides. ESA 12/1966 (1966), Vääri, Eduard. Keeleliste vahendite tarvitamiset A. Hindi poolt romaanis Tuuline rand II. ESA I (1955), Soomeugriline sõnavara eesti sugulasnimedes. ESA II/1956 (1956), Mõnede sõnaliikide piirist ja funktsiooni muutumisest lauses. (Kirjakeele materjalide põhjal.) ESA IV/1958 (1959), Liivi keele uurimise ajaloost. ESA V/1959 (1959), Fenno-ugristika aastail ESA 11/1965 (1965), aastat esimeste liivikeelsete raamatute ilmumisest. ESA 11/1965 (1965), Õim, Asta. Hing keeles ja meeles. ESA 47/2001 (2002), Sõna õhk semantikast. ESA 49/2003 (2004), ree- ja kelgu-kujundist eesti fraseoloogias. ESA 50/2004 (2005), Õim, Haldur. Huno Rätsep 60. Piirjooni ühele arengujärgule eesti keeleteaduses. ESA 33/1987 (1989), Õim, Katre. Mõistega kiiresti seotud võrdluste sünonüümiasuhetest. ESA 49/ 2003 (2004), Fraseologism versus kõnekäänd. ESA 50/2004 (2005), Õispuu, Jaan. Karjala kirjakeele grammatikad ja lingvistika oskussõnavara. ESA 279 raamat70.pmd 279

24 29/1983 (1985), Karjalased, karjala keel ja karjala keeleseadus. ESA 44 45/ (2000), KOOSTANUD HELJU KAAL 280 raamat70.pmd 280