TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Kertu Liivamägi KAASSÕNA MÖÖDA PRE- JA POSTPOSITSIOONINA Bak

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Kertu Liivamägi KAASSÕNA MÖÖDA PRE- JA POSTPOSITSIOONINA Bak"

Väljavõte

1 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Kertu Liivamägi KAASSÕNA MÖÖDA PRE- JA POSTPOSITSIOONINA Bakalaureusetöö Juhendaja PhD Helen Plado Tartu 2014

2 Sisukord SISSEJUHATUS KAASSÕNAD KAASSÕNADE LIIGITUS KAASSÕNADE PÄRITOLU KAASSÕNADE ESINEMINE LAUSES KAASSÕNADE TÄHENDUS KAASSÕNADE UURIMINE Miks kaassõnu uurida? Varasemad uurimused KAASSÕNA MÖÖDA MATERJAL JA MEETOD MÖÖDA PRE- JA POSTPOSITSIOONINA AASTATEL KAASSÕNA MÖÖDA PRE- JA POSTPOSITSIOONINA ESINEMIST MÕJUTAVAD TEGURID FRAASI PIKKUS SÕNALIIK KONKREETSUS JA ABSTRAKTSUS TEKSTILIIK TÄHENDUS KOKKUVÕTE KIRJANDUS ADPOSITION MÖÖDA ALONG AS PRE- AND POSTPOSITION. SUMMARY

3 Sissejuhatus Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad käändsõnade juurde ja väljendavad nendega koos mitmesuguseid suhteid. Kaassõna võib esineda noomeni järel või ees, sellele vastavalt nimetatakse teda tagasõnaks ehk postpositsiooniks või eessõnaks ehk prepositsiooniks. (Palmeos 1982: 3) Bakalaureusetöös käsitlen kaassõna mööda paiknemist lauses post- ja prepositsioonina aastatel ning uurin, millistest teguritest selle kasutus kas pre- või postpositsioonina sõltub. Töö eesmärgiks on välja selgitada, mil määral on sajandi jooksul adpositsiooni mööda kasutussagedus post- ja prepositsioonina muutunud ning mis kontekstides kaldub see esinema kas pre- või postpositsioonina. Bakalaureusetöö materjal on võetud eesti kirjakeele korpusest ( materjali valikut kirjeldan lähemalt teises peatükis. Töö on jaotatud neljaks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis annan ülevaate kaassõnade taustast, sealhulgas kaassõnade päritolust, liigitusest, tähendusest, kaassõnade uurimisest ja kaassõnast mööda. Teises peatükis annan ülevaate materjali valikust. Kolmandas peatükis kirjeldan kaassõna mööda kasutamist ühe sajandi jooksul, aastatel Neljandas peatükis keskendun teguritele, mis võivad mõjutada kaassõna mööda esinemist pre- või postpositsioonina. Vaadeldavad tegurid on fraasi pikkus, sõnaliik, konkreetsus ja abstraktsus, tekstiliik ja tähendus. Bakalaureusetöö hüpoteesid on järgmised: sajandi jooksul on hakatud kasutama rohkem prepositsioone; pikemates fraasides esineb rohkem postpositsioone; mööda kasutamine pre- või postpositsioonina sõltub ka tekstitüübist (ajakirjandustekst või ilukirjandustekst); abstraktseid entiteete väljendavad substantiivid esinevad fraasis enamasti koos postpositsiooniga mööda. 3

4 1. Kaassõnad 1.1. Kaassõnade liigitus Kaks peamist tüüpi adpositsioone on prepositsioonid ja postpositsioonid: prepositsioonid eelnevad noomenifraasile, millega nad koos esinevad (näide 1); postpositsioonid aga järgnevad noomenifraasile (näide 2). Mõnes keeles täidavad kaassõnade funktsioone noomenite käändelõpud. Olemas on ka kolmandat tüüpi adpositsioone inpositsioonid (näide 3). Need on adpositsioonid, mis esinevad või võivad esineda noomenifraasi sees, millega koos nad esinevad. Inpositsioonid on dominantseks adpositsioonide tüübiks vaid seitsmes keeles, millest kuus on Austraalia keeled. Mõnes keeles on kasutusel nii pre- kui ka postpositsioonid 1. Kuigi leidub keeli, kus teatud adpositsioone saab kasutada nii eessõnadena kui ka tagasõnadena, on suuremas osas segatüüpi adpositsioonidega keeltes enamasti sõnad, mis on kindlad prepositsioonid, ja sõnad, mis on kindlad postpositsioonid. Mõnes keeles, kus kasutatakse nii prepositsioone kui ka postpositsioone, on üks tüüp teisest domineerivam. Samuti leidub keeli, kus adpositsioonid puuduvad. Mõni selline keel kasutab käänete märkimiseks vaid käändelõppe. (Dryer 2013a) (1) Sulg libiseb kergelt mööda paberit. (EKSS III, 3) (2) Vesi voolab kraave mööda. (EKSS III, 3) (3) [ohipim ma natii iwantü-nna] tiyaitaiha satü (Dryer 2013b) [külm.obj seest kuri-obj] sure-pst see 2 ta suri kurja külma tõttu (panamindi 3 ) Adpositsioonitüüp on tihedas seoses objekti ja verbi järjekorraga lauses. OVsõnajärjega keeltele on omane postpositsioonide kasutamine ning VO-sõnajärjega keeltele prepositsioonide kasutamine. (Dryer 2013b) Läänemeresoome keeled on küll OV-sõnajärjelt üle läinud VO-sõnajärjele, kuid on siiski jäänud postpositsioonilisteks keelteks (Grünthal 2003: 45). 1 Sealhulgas ka eesti keeles. 2 Grammatiliste morfeemide märgendid: OBJ objekt e sihitis, PST lihtminevik. 3 USAs Surmaorus elavate tümpisa šošoni indiaanlaste keel, mis kuulub jutoasteegi keelkonda. 4

5 Prepositsioonid domineerivad Euroopas, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas. Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, suurel alal Kagu-Aasiast läbi Indoneesia, Filipiinide ja Vaikse ookeani piirkonna, Loode-Kanadas ja USAs ja Vahe-Ameerikas. Postpositsioonid esinevad peamiselt suuremas osas Aasiast (välja arvatud Kagu-Aasias), Uus-Guineas (välja arvatud loodes), Põhja-Ameerikas (välja arvatud Loode-Kanadas ja USAs) ja suuremas osas Lõuna-Ameerikast. Adpositsioonideta keeled on tavalisem nähtus Austraalias ja Põhja-Ameerikas. Dryeri (2013a) kaardi järgi domineerivad eesti keeles postpositsioonid. (Dryer 2013a) Nagu eelnevalt mainitud, on eesti keele kaassõnad peamiselt postpositsioonid, näiteks all, alt; asemel, asemele; eel; ette, ees, eest; heaks; hulka, hulgas, hulgast; jaoks; jooksul; juurde, juures, juurest; järele, järel, järelt; järgi jne. Lauses häälduvad postpositsioonid rõhuta, kuid erandjuhtudel võib neile liituda rõhupartikkel -gi, -ki. Prepositsioone on eesti keeles vähe, näiteks enne, kesk, keset, kohe, piki, ilma, kuni ja kõige. Samuti kasutatakse prepositsioonidena -poole, -pool, -poolt järelkomponendiga liitsõnu, näiteks allapoole, eespool, sealtpoolt. Leidub ka kaassõnu, mida saab kasutada nii ees- kui ka tagasõnadena, näiteks alla, koos, ligi, läbi, mööda, peale, pärast, vastu, ühes, üle, ümber ja ümbert. (Palmeos 1982: 4 6) Kaassõnad väljendavad peamiselt koha, aja, põhjuse ja viisi-seisundi tähendust. EKG I (1995: 34 36) järgi jagunevad kaassõnad järgmiselt: lokaaladpositsioonid ehk kohakaassõnad, mis jagunevad nagu kohakäänded ja osa lokaaladverbe (näide 4); temporaaladpositsioonid ehk ajakaassõnad (5); kausaaladpositsioonid ehk põhjuskaassõnad (6); viisi- ja seisundikaassõnad (7), vahendit või abinõu väljendavad kaassõnad (8); suhtumist või suhet väljendavad kaassõnad (9); kvantiteeti (hulka, mõõtu, määra) väljendavad kaassõnad (10); (ajalist või kvantitatiivset) ligikaudsust väljendavad kaassõnad (11); kaasasolu väljendavad kaassõnad (12); ilmaolu väljendavad kaassõnad (13); asendust väljendavad kaassõnad (14); (ajalist, ruumilist või kvantitatiivset) piiri väljendavad kaassõnad (15); eksklusiivsust väljendavad kaassõnad (16); tegijat väljendavad kaassõnad (17); objekti väljendavad kaassõnad (18); valdajat väljendavad kaassõnad (19). Mõningad kaassõnad, sealhulgas ka mööda võivad väljendada ka prolatiivsust, näiteks mööda teed sõitis auto. (EKG I 1995: 34 36) 5

6 (4) Pall veeres laua alla. (5) Päikese tõusu eel on ilm külm. (6) Kas tasub selle tühise asja pärast südant vaevata? (7) Tüdruk langes teiste põlguse alla. (8) Kelle abil sa selle töö lõpuks valmis said? (9) Ta on oma ea kohta üsna arukas. (10) Jüri on aastate kaupa kodust eemal viibinud. (11) Tõnu lubas kella kolme paiku tulla. (12) Kas sa vennaga koos nõustuksid tulema? (13) Ilma tööta läheb ta kohe närviliseks. (14) Sa pead kellegi enda asemel saatma. (15) Läksime kuni suure teeni koos. (16) Peale Jüri ei tea sellest otsusest veel keegi. (17) Tuule poolt murtud puud jäidki metsa. (18) Töö jäi üliõpilase kätte. (19) Mees lõi kirvega jala pihta. (EKG I 1995: 34 36) Adpositsioonid võivad olla primaarsed või sekundaarsed. Primaarsed kaassõnad on kaotanud tähendusliku seose täistähendusliku sõnaga, millest nad kujunenud on, näiteks alla või sees. Sekundaarsete adpositsioonide puhul on osaliselt säilinud nimisõna algne tähendus, näiteks asemel, kõrval, nimel. (Habicht 2000: 22 35) 1.2. Kaassõnade päritolu Uute kaassõnade moodustumine toimub pidevalt ning neid võib kasutusele tulla, kui mingisuguseid suhteid on vaja täpsemalt, adekvaatsemalt, nüansirikkamalt väljendada. Eesti keeles on sõnu, mis pole veel kaassõnad, vaid on alles muutumise faasis, sest lähteks oleva täistähendusliku sõna leksikaalse tähenduse kadumine toimub järk-järgult. (Palmeos 1982: 76 78) Adpositsioonide ja neil põhinevate käändelõppude kujunemist peetakse grammatikalisatsiooni universaalseks näiteks (Habicht 2000: 19). Grammatikalisatsioon (ka grammatisatsioon, näiteks H. Metslangi aasta artiklis 6

7 Grammatisatsiooniteooriast tänase pilguga ) on leksikaalsete vormide kujunemine grammatilisteks ning grammatilise ainese kujunemine veelgi grammatilisemaks. Kuigi grammatikalisatsiooniprotsessi läbivad üksused võivad kaotada semantilist, morfosüntaktilist ja foneetilist ainest, võivad nad saada ka uue tähenduse uues kontekstis. Kontekst on grammatiliste vormide tekkimisel väga oluline faktor. Need vormid võivad väljendada tähendusi, mida pole võimalik otse algvormist tuletada. Areng kulgeb konkreetsemast tähendusest abstraktsemani. (Heine, Kuteva 2002: 2 4) Sildvee (2000: ) toob näiteks kuus lauset nimisõna juur grammatikaliseerumise võimaluste näitlikustamiseks (20 25), kus sõna juur grammatiseerumise määr suureneb näidete edenedes. (20) Puu juured on krobelised. (21) Puu juurel kasvavad seened. (22) Puu juures (lähedal) kasvavad seened. (23) Keegi peab haige juures valvama. Ta astus minu juurde. (24) Keegi peab haigel juures valvama. Ta astus mulle juurde. (25) Keegi peab juures valvama. Ta astus juurde. Adpositsioonid sõnaliigina on küllaltki uus nähtus soome-ugri keeltes, suurem osa adpositsioone tänapäevases keeles on läbipaistvad ja pärinevad varasematest nimisõnadest (Grünthal 2003: 49). Eesti keele postpositsioonid on vanemad ning prepositsioonid tunduvalt hilisema tekkega. Eesti keele postpositsioonid ei pärine soome-ugri ajastust, vaid on arenenud hiljem, osalt ehk läänemeresoome algkeeles, suuremalt osalt aga alles eesti keele ajal. Tüved, millest kaassõnad kujunenud on, võivad olla vanemad. Kaassõnade päritolu on selge, läbipaistev. Postpositsioonid on sageli lisaks leksikaalsele tähendusele kaotanud ka sõnarõhu ning liitunud paljudes soome-ugri keeltes kindlalt põhisõnaga ja muutunud käändelõppudeks. Eriti palju on selliseid käändeid ungari keeles, kuid eesti keeles on hea näide kaasaütleva käände areng. Veel 16. sajandil esines kaasaütleva käände asemel omastav + tagasõna kaas, näiteks sen isan kaas. Umbes sajandi jooksul arenes sellest konstruktsioonist grammatisatsiooniprotsessi käigus tänapäeva kaasaütleva käände lõpp -ga. (Palmeos 1982: 69 70) 7

8 Eesti kaassõnade süsteemi kuuluvad sõnad on arenenud eri aegadel ja eri viisil, seega on kaassõnade hulgas vanemaid ja hilisemaid adpositsioone. Alguses on postpositsioonideks muutunud peamiselt ruumiga seotud mõisteid väljendanud substantiivid, mille hulgas on ka kehaosade nimetusest pärinevaid tagasõnu, nagu kannul, kõrval, peal, käes, küljes. See näitab, et inimene on ruumisuhete tähistamisel lähtunud esialgu iseendast. Sellistele tagasõnadele on iseloomulik kolmesuunalisus nagu soome-ugri kohakäänetelegi. Need postpositsioonid kuuluvad vanimate hulka ja moodustavad eesti keele tagasõnade tuumiku. (Palmeos 1982: 70 71) Lisaks substantiividele võivad adpositsioonid kujuneda ka verbivormidest. EKG I järgi võib enam-vähem abisõnastunuteks pidada kahe verbi mata-vorme hoolimata ja vaatamata, mida kasutatakse nii pre- kui postpositsioonidena. Esimene nõuab substantiivilt elatiivi ja teine allatiivi vormi, näiteks külmast ilmast hoolimata ~ hoolimata külmast ilmast, külmale ilmale vaatamata ~ vaatamata külmale ilmale. (EKG I 1995: 38) Uuspõllu (2001) järgi on tähelepanuta jäänud veel vähemalt samal astmel kaassõnastunud alates ja ehk ka võrreldes. Eessõnad on tekkelt hilisemad kui tagasõnad ning on Palmeose (1982: 72) järgi lähtunud adverbidest nagu indoeuroopa keelte prepositsioonidki. Eesti keeles on eessõnu vähe ning need võivad esineda ka adverbidena, välja arvatud eessõnad keset ja kesk. Eesti keeles on tekkelt hilisemaid kaassõnu, mis esinevad vaid postpositsioonidena, näiteks jooksul, kestel, meelest, puhul, teel, tõttu, vältel jne. Adpositsioonid moodustavad tervikliku grupi ning kuigi uusi ei teki eriti juurde ja olemasolevad muutuvad väga aeglaselt, võib kaassõnade gruppi lisanduda uusi liikmeid igal ajal (Grünthal 2003). Eesti keel on suurel määral säilitanud oma soome-ugrilise postpositsioonide eelistuse ning tagasõnu on tunduvalt rohkem kui eessõnu (Hint 1990: 1400). Postpositsioone on eesti keeles üle 150, kuid prepositsioone vaid umbes 30 (Ehala 1995: 325). Hindi (1990) väitel levib eessõnaline väljenduslaad peamiselt kaht teed pidi: 1) eessõnad laiendavad oma kasutamispiirkonda tagasõnade arvel, 2) kahe võimaluse korral eelistatakse üha sagedamini selliseid kaassõnalisi ja määrsõnalisi konstruktsioone, kus määratlev sõna on põhisõna ees. Samuti ütleb Hint, et eessõnade kasutamine on selgelt venemõjuline ja 8

9 venemõjulised on ka eessõnaliste konstruktsioonide uued tähendused, näiteks vägivalla abil või läbi vägivalla. (Hint 1990: ) Ehala (1994) aga ei nõustu täielikult Hindi väidetega ning toob välja asjaolu, et enne vene keele mõjusfääri sattumist oli eesti keel pikka aega mõjutatud saksa keelest. Sellist eessõnade sagenenud kasutamist, nagu Hint oma artiklis vene keele mõju kohta kirjeldab, saksa keele mõju all ei toimunud, kuigi ka saksa keel kasutab sarnaselt vene keelega peamiselt prepositsioone. Ehala leiab, et võõrkeele mõju ei pruugi alati olla nii otsene ja määrav, kui esialgu tunduda võib. (Ehala 1994: , 191) Grünthali (2003: 53, 114) sõnul ei seleta teooria, et prepositsioonid on laenatud läänemeresoome keeltesse indoeuroopa keeltest seda, et läänemeresoome kaassõnafraasides kasutatakse paralleelselt erinevaid sõnajärjetüüpe. Selline teooria jätab täielikult kõrvale keelesiseste faktorite rolli. Kaassõnafraaside kujunemisel on kõige olulisemaks teguriks keelesisesed protsessid, mitte teiste keelte mõju Kaassõnade esinemine lauses Eesti keele kaassõnad on peamiselt postpositsioonid, mida kasutatakse genitiiviga. Prepositsioone kasutatakse enamasti partitiiviga. Kaassõna peale on ainus kaassõna, mida kasutatakse kolme käändega: genitiivi, partitiivi ja elatiiviga. Kaassõnad võivad harvem esineda ka komitatiivi, elatiivi, allatiivi, terminatiivi ja abessiiviga. (Palmeos 1982: 48 65) Postpositsioon asetseb alati vahetult pärast noomenit, prepositsiooni ja noomeni vahel võib aga olla teisi sõnu, näiteks magab keset punaseid marju, pärast aastate jooksul mitmes žanris katsetamist, kuid metsameeste reejalaste all (Palmeos 1982: 3). Enamik eesti keele kaassõnu esineb ka adverbidena ning sellist nähtust, kui sõna võib kontekstist sõltuvalt kuuluda kahte sõnaliiki, esineb ka teistes soome-ugri keeltes. Adverbid võivad lauses kuuluda ühendverbide koosseisu või esineda ka iseseisvalt, adpositsioonid aga ei esine iseseisvalt, vaid kuuluvad käändsõna juurde. Samuti võivad adverbid olla iseseisvad lauseliikmed, adpositsioonid mitte. (Palmeos 1982: 72) Adverbide ja kaassõnade põhilisteks eristamiskriteeriumideks on tähenduslik külg, laiendite vahelepaigutamise võimalus ja kuuluvus ühe või teise sõnaliigi juurde. Peale kaassõna ja määrsõna piiri on tegemist ka kaassõna ja ühendverbi kokkupuutealaga, 9

10 näiteks ta püüdis meist mööda minna või mindi mööda jõekallast. Esimesel juhul kuulub mööda kokku verbiga minema, moodustades ühendverbi, teisel juhul kuulub mööda- aga nimisõna juurde, olles seega prepositsioon. (Karelson 1972: 75, 77) Kaassõnafraasi peasõnaks on ees- või tagasõna, mida laiendab nimisõna või nimisõnafraas. Kaassõnafraas erineb teistest fraasitüüpidest, sest kaassõna kui abisõna ei saa iseseisvalt toimida fraasi asemel. Kaassõna täidab sama ülesannet, mis käändetunnus ning teda laiendav nimisõna või nimisõnafraas ei ole iseseisev lauseliige, vaid käitub nagu sõnatüvi. (EKK 2007: 555) Kaassõnafraas ei ole aga substantiivifraasiga võrdväärne. Mõnel juhul on kaassõnafraas asendatav substantiivi käändevormiga, näiteks laua pealt = laualt, ema poolt tehtud toit = ema tehtud toit, kuid tavaliselt on raske leida ühesõnalist asendust, näiteks üle puude, tänu emale, poja tõttu. (EKG II 1993: 137). Kaassõnad võivad seonduda üksikute käändekategooria liikmetega, moodustades kolmeliikmelisi kohakäänetes muutuvaid sarju, näiteks (maja) sisse: (maja) sees, (maja) seest; (laua) alla: (laua) all: (laua) alt. Üksikud kaassõnad on aga morfoloogiliselt fakultatiivsed ehk lihtsalt kordavad sama funktsiooni, mida täidab käändevorm, näiteks koos isaga ~ isaga, ilma emata ~ emata, kuni hommikuni ~ hommikuni. (EKG I 1995: 34, 38) 1.4. Kaassõnade tähendus Kaassõnad on mittetäistähenduslikud ja seetõttu ilmneb nende tähendus sageli ainult konkreetses kontekstis konkreetse nimisõnaga. Sama kaassõna võib sealjuures eri kontekstides erinevaid tähendusi kanda. (EKK 2007: 191) Milliseid tähendusi eesti keele kaassõnad võivad edasi anda, vt peatükist 1.1 (lk 5 6). Veismann (2011) vaatleb kaassõnu kui ruumisuhete väljendusvahendeid kognitiivse keeleteaduse taustal. Kognitiivse keeleteaduse üks lähtekohti on keele lahutamatus muudest kognitiivsetest protsessidest, nagu mälu, mõtlemine, tähelepanu. Keelest leitavad tähendused ei osuta otseselt asjadele, vaid sellele, kuidas inimene saab aru sellest, kuidas asjad maailmas on. Inimene liigitab end ümbritsevat vastavalt oma teadmistele ja kogemustele. Ruumisuhet väljendav sõna sõltub situatsioonitüüpidest ning esemete omavahelistest suhetest ja funktsioonist. (Veismann 2011: 6 7) 10

11 Teiseks huviobjektiks ruumisuhete väljendamise uurimisel on keeltevaheline varieeruvus. Eri keeltes võidakse ruumisuhteid väljendada erinevalt, näiteks korea keeles tehakse vahet mitte pealolemise ja seesolemise vahel, nagu näiteks eesti ja inglise keeles, vaid hoopis tihedalt kontaktis olemise ja lõdvalt kontaktis olemise vahel, näiteks legoklots teise peal või kassett karbis on tihedas kontaktis, kuid üksik õun kausis on kausiga lõdvalt kontaktis. Samuti on põhjalikumalt uuritud peal-küljes-sees suhete väljendamist eri keeltes. (Veismann 2011: 8) 1.5. Kaassõnade uurimine Miks kaassõnu uurida? Kaassõnu hakati inglise keeleruumis rohkem uurima aastatel ning alates aastatest on lisandunud töid ka teiste keelte kaassõnadest. Kaassõnu tasub Veismanni sõnul uurida, sest nad on väga polüseemsed ehk mitmetähenduslikud. Sama sõna saab kasutada väga erinevates kontekstides, näiteks mille üle sa kurdad?, lennuk lendas üle linna, üle kõige armastan ma jäätist, sild viib üle jõe jne. Kaassõnad võivad väljendada erinevaid suhteid, näiteks ruumi, aega, põhjust, seisundit, viisi, mõõtu ja määra. Samuti paiknevad kaassõnad semantika ja grammatika piirimail ning annavad käändsõnale, mille juurde nad kuuluvad, sarnaseid tähendusi nagu käändetunnused, kuid samas võimaldavad tähendusvarjundeid täpsemalt ja mitmekesisemalt edasi anda. Kolmandaks põhjuseks toob Veismann selle, et paljude kaassõnade esmane ülesanne on ruumisuhete väljendamine, mis annab hea aluse keele ja mõtlemise vahekorra ning keeltevahelise varieeruvuse ja universaalsuse uurimiseks. (Veismann 2011: 5) Kuna üks ja seesama kaassõna võib lisaks ruumile ja ajale väljendada veel mitmesuguseid suhteid, on Veismann (2011) püstitanud küsimuse, kas selliseid nii erineva tähendusega sõnu ei võiks lugeda hoopis homonüümideks ehk juhuslikult sama vormi ja kõlaga sõnadeks. Ta kirjutab, et kognitiivses keeleteaduses ollakse siiski veendunud, et ühe sõna kõik tähendused ei ole juhuslikud ja nende vahel on võimalik kindlaks teha süstemaatilisi seoseid, mis toetuvad inimese üldistele mõttemallidele. Tihti esitatakse sellised tähendused võrgustikuna. Selle aluseks on arvamus, et sõnal on üks keskne tähendus, milleks võib olla kõige vanem, primaarsem, konkreetsem, 11

12 sagedasem vms tähendus, millest saab tuletada teised. Veismann on näiteks toonud sõna üle tähendused: sõna keskne tähendus on ilmselt seotud ruumilise liikumisega ühest punktist teise, ületades mingisugust vahepealset takistust, näiteks ujus üle jõe. Seda tähendust saab kasutada ka abstraktsete suhete väljendamiseks, näiteks elu veeres üle kivide ja kändude. Teiseks tähenduste rühmaks on teekonna läbimine veidi teisest vaatenurgast, kus oluline pole mitte liikumine, vaid läbitud teekonna füüsiliselt või mõtteliselt katmine, näiteks tõmbas teki üle pea. Kolmas rühm on seotud objekti asumisega teisest kõrgemal. Kõrgemal paikneb objekt, mida on rohkem või mis on parem. Ruumiliselt kõrgemal paiknemist näitava kaassõnana on üle kasutusel harvem. (Veismann 2011: 9 10) Varasemad uurimused Veismann jagab oma väitekirjas (2009:16), eesti keele kaassõnade kohta tehtud uurimused laias laastus kolmeks: (varasemad) traditsioonilised uurimused, grammatisatsiooniteooriast lähtuvad uurimused ja kognitiiv-semantilised uurimused. Kõige põhjalikum traditsiooniline ülevaade on Palmeose aasta kirjeldus kaassõnade tekkest ning ülevaade eesti keele pre- ja postpositsioonide tähendustest koos näitelausetega. Eesti keele kaassõnu on põhjalikult uurinud ka Karelson, kes on kirjutanud ka Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu kaassõnaartiklid. Samuti on Eesti keeleteadlased uurinud teiste läänemeresoome keelte kaassõnu, näiteks Tiina Halling liivi keele kaassõnu, Arvo Laanest vepsa keele kaassõnu ja Riho Grünthal läänemeresoome keelte kaassõnade ja käänete morfosüntaktilist kujunemist. Grammatisatsiooniteooriast lähtuvalt on käsitletud kehaosanimetustest tekkinud kaassõnu, millest on põhjalikult kirjutanud Krista Ojutkangas. Kaassõnade grammatiseerumist vanas kirjakeeles on uurinud Külli Habicht. Eesti pea ja soome pää grammatiseerumist on uurinud Tomi Suutari. Samuti on Külli Habicht ja Pille Penjam vaadelnud kaassõnade arengut grammatisatsiooniahelas selle kaudu, kuidas keelekasutajad tajuvad kaassõna kokku- ja lahkukirjutamist. (Veismann 2009: 16) Viimasel ajal on kaassõnade grammatiseerumist uurinud ka Anni Jürine. Kognitiivsest keeleteadusest lähtuvalt on eesti keele kaassõnu uurinud Jane Klavan ning Kaja Kährik (Veismann 2009: 17). 12

13 Ann Veismann, Ilona Tragel ja Renate Pajusalu on uurinud eesti keele põhisõnavara operaatoreid. Nendeks on enamasti nimi- ja omadussõnad, verbid ega kaassõnad ei saa tähistada objekti, omadust või nähtust. Katse tulemusena leiti, et põhisõnavara operaatorite hulka kuuluvad siiski ka mõned adpositsioonid (mööda nende hulka ei kuulu). (Veismann, Tragel, Pajusalu 2002: 313, 326) Siiani ei ole eesti keeles uuritud lähemalt kaassõnu, mis võivad esineda nii pre- kui ka postpositsioonina, ega seda, milliste tegurite mõjul eelistatakse kasutada adpositsiooni pre- või positsioonina. Seda tühimikku aitab kaassõna mööda kasutuse põhjal täita käesolev bakalaureusetöö Kaassõna mööda Kaassõna mööda saab kasutada nii ees- kui tagasõnana. Palmeose käsitluse järgi (1982: 26, 36) väljendab mööda kohta, näiteks lonkis mööda metsa, kuid võib esineda ka samas tähenduses kui vastu, näiteks andis mööda kõrvu. Tagasõna mööda võib partitiiviga kasutada ka samas tähenduses kui järgi genitiiviga, näiteks oli rahakukrut mööda. Ka EKSS III annab kaassõnale mööda sarnased tähendused. Nii prepositsiooni kui ka postpositsiooni mööda kasutatakse seoses liikumisega või paiknemisega mingil pinnal või piki mingit pinda, rada või joont, näiteks mööda seina, ning seoses liikumise või paiknemisega mingi maa-ala, ruumi piires või ulatuses, näiteks mööda maailma. Prepositsioonina esineb mööda veel seoses löömisega sõna vastu asemel. Postpositsioonil mööda on lisaks veel tähendus millelegi vastavalt, millegi kohaselt, millegi järgi, näiteks tema meelt mööda. (EKSS III, 3) mööda on ainus kaassõna, mida kasutatakse partitiiviga nii ees- kui ka tagasõnana. Palmeose järgi pole ruumiliste suhete osutamisel vahet, kas mööda esineb ees- või tagasõnana, näiteks teed mööda või mööda teed. Kaassõna mööda on illatiivivormis ja pärineb vanast tundmatust möö-tüvest, mille vasteid leidub peaaegu kõigis soome-ugri keeltes. mööda võib esineda ka adverbina. (Palmeos 1982: 53 54, 67, 71, 75) 13

14 2. Materjal ja meetod Materjal on kogutud eesti kirjakeele korpuse aastate ilu- ja ajakirjanduse korpustest lemma mööda järgi aastate ilukirjandusest on kasutatud vaid väiksemamahulist katkendeid sisaldavat korpust. Materjali hulgast on välja jäetud sõna mööda kasutamine adverbi tähenduses. Konstruktsiooni partitiivis nimisõna + mööda esinemisjuhtudest jätan oma uurimistöös välja juba leksikaliseerunud ning praegu kokkukirjutatavad väljendid, nagu aegamööda, pikkamööda, jõudumööda, mokkamööda, sedamööda. Leksikaliseerumisning grammatiseerumisnähtuste puhul on küllaltki keeruline eristada, millist protsessi etappi väljend parajasti läbib, näiteks järgmistes väljendites: arvamist mööda, tahtmist mööda, kuulutust mööda, otsust mööda. Sellised väljendid kuuluvad minu uurimistöö materjali hulka. Diakrooniliste muutuste jälgimiseks on kasutatud 20 aastase ajavahemikuga korpuseid (1890, 1910, 1930, 1950, 1970 ja 1990). Kui ühest allikast oli rohkem lauseid, võtsin neist vaid esimese, et vähendada ühe autori idiolekti mõju, ja kui ühes lauses esines mööda kaassõnana mitu korda, lugesin need erinevateks lauseteks. Sellise valiku tulemusena jäi analüüsitavaks materjaliks 598 lauset, neist 209 ajakirjandusest ja 389 ilukirjandusest (vaata tabel 1). Tabel 1. Lausete arv ilukirjanduses ja ajakirjanduses Ilukirjandus Ajakirjandus Kokku

15 Andmeid analüüsin kahest erinevast küljest: sünkrooniliselt ja diakrooniliselt. Diakroonilise uurimiskülje peamiseks uurimisküsimuseks on see, kas ja kuidas on nii pre- kui ka postpositsioonina võimaliku mööda pre- ja postpositsiooni esinemise vahekord aastatel muutunud. Selleks on uuritud pre- ja postpositsioonide arvu kuue kümnendi allkorpustes (1890., 1910., 1930., 1950., ja aastate korpustest). Sünkroonilise uurimise seisukohalt on laiem uurimisküsimus see, kas ja kuidas mõjutavad fraasi pikkus, sõnaliik, konkreetsus ja abstraktsus, tekstiliik ja tähendus kaassõna mööda esinemist pre- ja postpositsioonina. Vastuste leidmiseks analüüsin lauseid aastate ilukirjandus- ja ajakirjanduskorpustest. 15

16 3. Mööda pre- ja postpositsioonina aastatel Kokku 598st adpositsiooni mööda esinemisjuhust kasutati seda 336 korral (56%) prepositsioonina ja 262 korral (44%) postpositsioonina (vaata tabel 2). Ajakirjanduses oli prepositsioone 88 (42%) ja postpositsioone 121 (58%), ilukirjandustekstide lausetes oli 248 prepositsiooni (64%) ja 141 postpositsiooni (36%). Tabel 2. Prepositsioonide arv aastatel Prepositsioone Postpositsioone Kokku aastate lausetes oli 19% prepositsioone (11 lauses, näited 26 ja 27) ja 81% postpositsioone (47 lauses, näited 28 ja 29). Ajakirjandustekstide lausetes oli prepositsioone 3 (10%) ja postpositsioone 27 (90%). Ilukirjandustekstides oli prepositsioone 8 (29%) ja postpositsioone 20 (71%). (26) Üsna imeks panna olevat, kust seesugune hulk lonkurisi, kurtisi jne tulnud on, kes mööda jalgteesid ja uulitsa ääri andeid nurudes ümber hulguwad. (AJA 1890) (27) Peagi sammusiwad nad mööda uulitsat edasi ja üle kiwisilla jõudes pööras kumbgi oma kodu poole. (ILU 1890) (28) On soowida, et rahwas seda tähele paneks ja rohkel mõõdul tarwitust mööda osa wõtma hakkaks. (AJA 1890) (29) See oli parajalt hommiku sel ajal, kui küla rahwas salkade kaupa tänawaid mööda kiriku poole tõttas. (ILU 1890) 16

17 1910. aastatel esines postpositsioone ikka rohkem, kuid nende ülekaal ei olnud enam nii suur kui 20 aastat tagasi aastate lausetes oli 41% prepositsioone (28 lauses, näited 30 ja 31) ja 59% postpositsioone (40 lauses, näited 32 ja 33). Ajakirjanduses esines 5 prepositsiooni (20%) ja 20 postpositsiooni (80%), ilukirjanduses vastavalt 23 (53%) ja 20 (47%). (30) Sest lätlastele, keda praegu mööda maailma laiali pillatud, ähwardab juutide saatus osaks saada kui mitte kõike jõudu kokku ei võeta, et sõjapõgenejad lätlasi koguda ja tingimisi luua, mis kodumaalt wälja pillatud lätlasi wõerasse merde uppumise eest hoiaks. (AJA 1910) (31) Taluvankril mööda kivilist külatänavat sammu sõites jäi hulk üliõpilase hiilgust varjule, aga rahul oldi tema värvimütsiga ja kõige välimusega täiesti. (ILU 1910) (32) Ainult kümmekond mehi on pikemat ehk lühemat aega kodumaal töös olnud, kuna suurem osa kõik Wenemaad mööda laiale on pillatud. (AJA 1910) (33) Ma kõndisin pikka alleed mööda, mis selle maja juures oli. (ILU 1910) aastate materjalis on märgata muutust: prepositsioone on esmakordselt rohkem kui postpositsioone (küll vaid 4% võrra): prepositsioone oli 52% (49 lauses, näited 34 ja 35) ja postpositsioone 48% (45 lauses, näited 36 ja 37) aastate ajakirjandusest pärit lausetes oli 7 prepositsiooni (32%) ja 15 postpositsiooni (68%). Ilukirjanduslike tekstide lausetes oli prepositsioone 42 (58%) ja postpositsioone 30 (42%). (34) Meeleheitel mööda uulitsaid jalutades meenus Billiele äkki Ernie Youngi nimi. (AJA 1930) (35) Iida sõimas kõiki ja papa käis lõua abitult värisedes mööda tuba ringi. (ILU 1930) (36) Reuteri kuulmist mööda sisaldab Inglise Itaalia Wahemere-kokkulepe neli punkti. (AJA 1930) (37) Ma käsen ja mu mõte jookseb nagu orav seda puud mööda üles! (ILU 1930) 17

18 1950. aastate lausetes oli postpositsioonide osakaal taas suurem, kuid see võib olla tingitud ka väiksest lausete arvust aastate korpus oli mahult kõige väiksem. Prepositsioone esines 48% (10 lauses, näited 38 ja 39) ja postpositsioone 52% (11 lauses, näited 40 ja 41). Kümnest prepositsioonist neli esinesid ajakirjanduses ja kuus ilukirjanduses. Üheteistkümnest postpositsioonist kuus esinesid ajakirjanduses ja viis ilukirjanduses. (38) Läksin mööda Merepuiesteed sadama suunas. (AJA 1950) (39) Keegi tohutu pikk mees läks kepiga kobades mööda rannateed. (ILU 1950) (40) Täpselt kell 6 tulevad juba tuttava müdinaga Tondi tänavat mööda trammivagunid oma lähtepunkti. (AJA 1950) (41) Kui läheneti laeval Volhovi või Tvertsa jõge mööda Novgorodile, näis linn rohelisele sametile külvatud kristallide ja kulla kuhilana. (ILU 1950) Selgemat prepositsioonide eelistamist on näha alates aastate materjalist (vaata joonis 1). Neis oli adpositsiooni mööda kasutatud 62% juhtudest prepositsioonina (70, näited 42 ja 43) ja 38% postpositsioonina (43, näited 44 ja 45). Ajakirjandustekstides oli prepositsioone 15 (60%) ja postpositsioone 10 (40%). Ilukirjandustekstides oli 55 prepositsiooni (62,5%) ja 33 postpositsiooni (37,5%). (42) Pärast praktikanädalat korraldati mõlemale rühmale ekskursioon mööda Poolamaad. (AJA 1970) (43) Ta võttis redeli kõrvalt viiulikasti ja hakkas mööda kunagist karjatanumat üles küla poole vantsima. (ILU 1970) (44) Nad astusid treppi mööda kunagise kindluse muldvallile ja rivistusid obeliski ette. (AJA 1970) (45) Nad ei roninud juhuslikku kaubavagunisse, vaid niisugusesse, mis pootsmani ja Valgepea kinnitust mööda kuulus Kirovi tehase ešeloni koosseisu. (ILU 1970) 18

19 1990. aastateks oli prepositsioonide osakaal veelgi suurenenud: prepositsioone oli 69% (168 lauses, näited 46 ja 47) ja postpositsioone 31% (76 lauses, näited 48 ja 49). Ajakirjanduses oli prepositsioone 54 (56%) ja postpositsioone 43 (44%), ilukirjanduses vastavalt 114 (78%) ja 33 (22%). (46) Kõik veed liiguvad mööda kraave laiali ja jõuavad lõpuks Pääsküla jõkke. (AJA 1990) (47) Selle nutuga läks ta mööda tänavat koju. (ILU 1990) (48) Lennujaama ühe miilitsaülemuse kinnitust mööda on põhiline söödamaa ära jagatud sadakonna eratakso vahel. (AJA 1990) (49) Või landivad kutid niisama igavusest linna mööda. (ILU 1990) 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% Prepositsioonid Postpositsioonid 20% 10% 0% Joonis 1. Mööda esinemine pre- ja postpositsioonina protsentides aastatel

20 4. Kaassõna mööda pre- ja postpositsioonina esinemist mõjutavad tegurid See peatükk käsitleb tegureid, mis võivad mõjutada kaassõna mööda paiknemist prepositsioonina või postpositsioonina. Analüüsitud on aastate ilukirjanduse katkendite ja ajakirjanduse korpuste materjali. Sünkroonilise analüüsi puhul on selles töös esimene oluline tegur kaassõnafraasi pikkus (kaassõna ja selle juurde kuuluv substantiiv oma võimalike täienditega). Teiseks teguriks on sõnaliik, millega kaassõna mööda fraasis esineb: kas substantiiv või pronoomen. Kolmas tegur on see, kas kaassõnafraasi kuuluv substantiiv on abstraktne või konkreetne. Neljandaks on jälgitud ka seda, kas analüüsitav lause on võetud ajakirjandus- või ilukirjandustekstist. Viimaks peatutakse ka kaassõna tähenduse mõjul. Mõningate tegurite juures on lisaks 1990ndate aastate materjali analüüsitulemustele võrdluseks toodud ka aastate üldine esinemissagedus Fraasi pikkus Fraasid on pikkuse järgi jagatud nelja rühma: kaks kuni kolm sõna, neli kuni viis sõna, kuus kuni seitse sõna ja kaheksa või rohkem sõna aastate materjali hulgas esines kahe kuni kolme sõna pikkustes fraasides rohkem prepositsioone (68%, näited 50 ja 51) kui postpositsioone (32%, näited 52 ja 53). Sajandi vältel on vastav suhe kahe kuni kolme sõna pikkustes fraasides 56,5% ja 43,5%. (50) Kimbatusest aitab välja mööda pressižürii rida liikuv paberileht, kus nimed usinalt märkmikesse ümber pannakse. (AJA 1990) (51) Aga ei, veel näeb ta, et õhtuvalguses tuleb kari mööda teed ja läheb läbi avatud väravate kahe küla piiril. (ILU 1990) (52) Rida ettevõtteid ei ole Treimani ütlust mööda suutnud ümber kohaneda töötamiseks Eesti Vabariigis. (AJA 1990) 20

21 (53) Edasi käis kõik loomulikku rada mööda: tutvusin õppejõududega, hakkasin neid katsete juures abistama ja muidugi hoopis tõsisemalt õppima kui varem. (ILU 1990) Nelja kuni viie sõna pikkustes fraasides oli aastatel 67% prepositsioone (näited 54 ja 55) ja 33% postpositsioone (näited 56 ja 57). (54) Ükskord sõitis ta lahtise autoga mööda Washingtoni Constitution Avenue d. (AJA 1990) (55) Astusime mööda laia, vaibaga kaetud treppi kaks korrust kõrgemale, läbisime suure vestibüüli ja pika vahekäigu, siis avas Ilmar koputamata ühe valgeks värvitud ukse. (ILU 1990) (56) Minu isiklikku arvamust mööda võiks keskusele jääda kaitse- ja piirivalvesüsteem, aga ka valuuta- ja finantssüsteem. (AJA 1990) (57) Siberi põllud sõnnikut ei saanud, seda nad sealsete agronoomide arvamust mööda ei vajanud. (ILU 1990) Kuue kuni seitsme sõna pikkustes fraasides esines 73% prepositsioone ja 27% postpositsioone (näited 58 ja 59). (58) Männiku suunal tuleb aga ümbersõit mööda Pärnu maanteed, Õie tänavat ja Vabaduse puiesteed. (AJA 1990) (59) Peremehe jutu järgi läks tollest linnast edasi teine talitee mööda sügavaid orgusid ja kinnikülmunud jõgesid, kuni jõudis viimaks mere ääres oleva teise linnani. (ILU 1990) Neljast aastate rohkem kui seitsme sõna pikkusest fraasist kõigis esines kaassõna mööda prepositsioonina (näide 60), terve sajandi lõikes esines kokku kuuest rohkem kui seitsme sõna pikkusest fraasist vaid ühes postpositsioon (näide 61). (60) 22. bussi ümbersõidutee läheb mööda Gonsiori ja Laikmaa tänavat, Narva maanteed, Mere ja Põhja puiesteed. (AJA 1990) (61) Wana asjade uurija, grahwi prõua Uwarori, kes mõne aja eest Tallinnas käis, nõuu mööda on Moskwa wanarahwa komitee Tallinna muuseumile

22 päewapilti kinkinud, kelle hulgas Keiser Peeter I., Keiserinna Katarina I. Ja Keiserinna Katarina II. Ja mõnda endise aja tähtsa meeste ja ka palju wana asju pildi on. (AJA 1890) Esialgu arvasin, et pikemate fraaside puhul võiks esineda rohkem postpositsioone, sest vastasel juhul poolitab nimisõnafraasi täiend omavahel kokku kuuluva nimisõna ja kaassõna, näiteks suviselt tolmavat teed mööda, mitte mööda suviselt tolmavat teed. Tegelikult on aga paljudes pikemates fraasides nimisõnafraasi täiendiks kõrvallause, mistõttu on prepositsioonide hulk suurem, sest kõrvallause järgneb sellistel juhtudel kaassõnafraasi kuuluvale substantiivile ning kaassõna omakorda eelneb substantiivile (näide 62). Siinses töös jääb paraku tähelepanu alt välja küsimus, kas olulisem on fraasi pikkus või fraasi struktuur, st kas fraas sisaldab kõrvallauset või mitte. Siiski näib, et fraasi struktuur mängib pre- ja postpositsiooni mööda valikus olulist rolli. (62) Nad tulid kahekesi mööda kitsast jalgrada, mis juhtis väikesele lagendikule väga vanade tammede vahel. (ILU 1990) 4.2. Sõnaliik Kokku analüüsitud aastate 244 lausest esines mööda koos substantiiviga 237 korral (97%) ja pronoomeniga seitsmel korral (3%) aastate materjalis esines substantiiv 71% juhtudest prepositsiooniga (168 lauses, näited 63 ja 64) ja 29% postpositsiooniga (69 lauses, näited 65 ja 66). Selline vahekord on võrreldav aastate üldise pre- ja postpositsioonide jaotusega: 69% prepositsioone ja 31% postpositsioone. (63) Ja nii ma siis läksingi luurerühmaga mööda tuttavaid teeradu. (AJA 1990) (64) Mingi vanker või vagun, vist siiski vagun liikus omapäi mööda kallakut. (ILU 1990) (65) Mitte midagi lohutavat polnud loota režiimirikkujail, neil, kes ei oska veel nööri mööda käia. (AJA 1990) 22

23 (66) Nad sündisid ja niisama märkamatult lahkusid kodunt, igaüks ise suunda, oma tahtmist mööda. (ILU 1990) aastate lausetes esinesid kõik seitse pronoomenit koos postpositsiooniga mööda (näited 67 ja 68). Kogu sajandi lausetes esines vaid üks pronoomen koos prepositsiooniga (näide 69), ülejäänud 27 kuulusid kokku postpositsiooniga. Pronoomeni esinemine koos prepositsiooniga on seega pigem erandlik. Siduvateküsivate pronoomenite puhul kasutatakse rohkem postpositsioone, sest need seovad kõrvallauset pealausega ning postpositsiooni kasutamine võimaldab siduval-küsival pronoomenil järgneda vahetult pealausele (68). Analüüsitud materjali hulgas esinesid ka personaalpronoomenid koos postpositsioonidega (näide 70). (67) Kui Mutt on läbinisti rahvalik seltskonnakirjanik, kes mudelsituatsioonidega ja käibetõdedega hiilgavalt žongleerides lugejat lausa kättpidi ühe atraktsiooni juurest teise juurde veab, siis Raudam on tõeline elitarist, kes sündinud asjad hetkedeks ja piltideks pihustab ja laseb siis lugejal ühes kirjaniku teadvuse vooluga neid mööda uidata. (AJA 1990) (68) Kui suure maanteeni, mida mööda buss sõidab, oli jäänud veel kolmveerand kilomeetrit, märkasid kõik kolm peaaegu ühekorraga ema tuttavat sinirohelist kevadmantlit. (ILU 1990) (69) Terve külgsein oli klaasist ja mööda seda nõrgusid alla veenired. (ILU 1970) (70) Kondor ja Klaar sisenevad Klaari korterisse, väike Tiinakene jookseb isale vastu ja ronib kohe teda mööda sülle. (ILU1990) 4.3. Konkreetsus ja abstraktsus aastate materjali lausetes esines konkreetseid entiteete väljendavatest substantiividest 86% prepositsiooniga ja 14% postpositsiooniga mööda. Abstraktseid entiteete väljendavaid substantiive esines prepositsiooniga vaid ühel korral (2%, näide 71) ja postpositsiooniga 42 korral (98%, näited 72 ja 73). 23

24 (71) Ka mina tundsin huvi mikroskoobi vastu, kuid mind huvitasid elusad mikroobid, mu mõte liikus mööda Pasteuri, Koeni, Metšnikovi jt. bakterioloogide käidud radu, kavatsesin saada epidemioloogiks. (ILU 1990) (72) Kõiki asjakohaseid ettepanekuid ja seisukohti loodavad ajutised talitused võimalust mööda arvestada. (AJA 1990) (73) Ta noor nägu oli ehk endinegi, kuid ta oli looka vajunud ning vehkis kätega, mida iialgi varem polnud Augusti mäletamist mööda teinud. (ILU 1990) Konkreetseid entiteete väljendavad substantiivid esinesid aastate materjalis 167 korral prepositsiooniga (86%, näited 74 ja 75) ja 68 korral postpositsiooniga mööda (14%, näited 76 ja 77). (74) Tagasi pöördub prügiauto mööda Käo tänavat ja läbib lõpuks ka Merimetsa tänava. (AJA 1990) (75) Tuti sõrm liikus ikka veel mööda tema käeselga, siis küsis tüdruk ootamatult: Kas sul on linnas palju sõpru? (ILU 1990) (76) Seda sillakest mööda saame kõige otsemat teed koolimajast bussijaama. (AJA 1990) (77) Teda kuulates tõusid mu kuklakarvad turri ning selga mööda jooksid üles külmajudinad, nii hästi rääkis ta lihtsalt ja loomulikult! (ILU 1990) Nende andmete põhjal võib järeldada, et abstraktseid entiteete väljendav substantiiv esineb peaaegu alati koos postpositsiooniga mööda Tekstiliik Analüüsitud 598 lausest on 209 ajakirjandustekstidest ning 389 ilukirjandustekstidest. Ajakirjandustekstides kasutatakse postpositsiooni mööda rohkem kui ilukirjandustekstides. 1990ndate ajakirjandustekstide korpusest pärit lausetes esines 56% prepositsioone (näide 78) ja 44% postpositsioone (näide 79), ilukirjanduses vastavalt 78% (näide 80) ja 22% (näide 81). See võib osalt tuleneda sellest, et ajakirjandustekstides on rohkem arvamust või sõnavõttu märkivaid abstraktseid substantiive, mis adpositsiooniga mööda kaassõnafraasi moodustavad. 24

25 (78) Järjekordne teema oli end ammendanud, kõik sobivad helid olid selles kontekstis läbi proovitud (isegi hääl, mida tekitab trummipulk, kui seda jalaga mööda laudpõrandat veeretada). (AJA 1990) (79) Rande ütlust mööda pole uute juhilubade valmistamine koos Rootsi firmaga alanud ka seetõttu, et pole leitud raha. (AJA 1990) (80) Tüdruku silmad olid suletud, aga ta ei maganud, sest ma nägin selgesti, kuidas mööda ta põski jooksid pisarad. (ILU 1990) (81) Paeplaate mööda läksid nad madala müürini, mille ääres tolmust ning saastast söödud puud olid just äsja avanud järjekordsed lootusrikkad pungad. (ILU 1990) Kogu sajandi ajakirjandustekstides esines prepositsioone 42% ja postpositsioone 58%. Ilukirjanduses oli postpositsioone 36% ja prepositsioone 64% Tähendus EKSS III annab nii pre- kui ka postpositsioonile mööda kolm tähendust. Prepositsiooni mööda kasutatakse seoses liikumisega või paiknemisega mingil pinnal või piki mingit pinda, rada või joont (näide 82), seoses liikumise või paiknemisega mingi maa-ala, ruumi piires või ulatuses (näide 83) ja seoses löömisega sõna vastu asemel (näide 84). (EKSS III, 3) (82) Laps roomab mööda põrandat. (83) Lapsed jooksevad mööda parki. (84) Siin põrutas Tõmm rusikaga mööda lauda, et piimakauss ja võitaldrik kõlisesid. Postpositsiooni kasutamisel on kaks esimest juhtu samad (näited 85 ja 86), löömisega seotud tähendust EKSS III postpositsiooni mööda puhul ei anna. Kolmandaks kasutatakse postpositsiooni mööda tähenduses millelegi vastavalt, millegi kohaselt, millegi järgi (näide 87). (EKSS III, 3) Järgnevas analüüsis käsitlen esimest ja teist tähendust koos. (85) Laps roomab põrandat mööda. 25

26 (86) Hakkas tuba mööda edasi-tagasi käima. (87) Vanarahva tarkust mööda peaks tänavu ilus kevad tulema. Analüüsitud lausete hulgas ei leidunud prepositsiooni kolmandat tähendusvarianti ehk löömisega seotud tähendust üldse. Esimese ja teise tähendusega ehk liikumise või paiknemisega seotud kaassõna mööda esines aastate materjalis peamiselt prepositsioonina, mõlema tähenduse puhul oli prepositsioone üle 80%. Liikumise või paiknemisega seotud tähendusega kaassõna mööda esinemisjuhtudest oli 85% prepositsiooniga (näited 88 91) ning 15% postpositsiooniga mööda (näited 92 95). Nende andmete põhjal on selgelt näha, kuidas kahe täpselt sama adpositsiooni mööda tähenduse korral nii prepositsioonina kui ka postpositsioonina eelistatakse eessõnalist varianti. Kolmanda tähendusega kaassõna mööda esines aastate materjalis kokku 38 korral. Nagu ka EKSS III väidab, esines analüüsitud materjalis kolmandas tähenduses kaassõna mööda vaid postpositsioonina (näited 96 ja 97). (88) Ta sõidab aurikuga mööda Amazonase harujõge üles, et jõuda ligipääsmatule kautšukialale. (AJA 1990) (89) Pühapäeval tundus, et üks tont käib mööda Tartut, kommunismitont. (AJA 1990) (90) Haarasin koti, astusin üle põrandal lebava kirjaniku, kelle oimukohalt immitses verd, ja põgenesin klõbinal mööda puutreppi alla. (ILU 1990) (91) Päevad läbi pidasime saarel mitme raadiojaama vahel operatiivsidet, vahetasime plaanikohaselt kutsungeid ja sagedusi ning omandasime raadiomehe töökogemusi, õhtuti sõitsime liinilaeval Helsingisse, hulkusime mööda muuseume ja kaubamaju ning tutvusime Soome pealinnaga. (ILU 1990) (92) Vorošilov, tema kõrval diviisi komissar Pusta, pisut tagapool komandör Kanger lähevad kaldteed mööda üles. (AJA 1990) (93) Mitte talunik ei peaks minema kokkuostja juurde, viskama viis rubla pihku, et võetaks tema piima ka, vaid kokkuostjad peavad sõitma talusid mööda ringi ning koguma nende piima. (AJA 1990) (94) Mäelt kass, see kollane, vedis kord sihukest rotti, kel jalad lohisesid pikalt maad mööda järgi. (ILU 1990) 26

27 (95) Milline häbi õieks tal olnud oma lirvast õega linna mööda lonkida. (ILU 1990) (96) Need rikked ähvardavad ajalehe Wall Street Journal kinnitust mööda mootori süttimise ja pidurite ülesütlemisega. (AJA 1990) (97) Katsejänese rolli pakkumine dotsendile võinuks toda riivata, ent see oli Emmy äratundmist mööda parasjagu ülbe liigutus, mis peaks imponeerima ning võlaks ära kahtluse varjamatus külgelöömises. (ILU 1990) 27

28 Kokkuvõte Bakalaureusetöö kirjeldas eesti kirjakeele korpuse aastate ajakirjandus- ja ilukirjandustekstide korpustest kogutud materjali analüüsides kaassõna mööda esinemist lauses pre- ja postpositsioonina. Diakroonilise analüüsi põhjal võib järeldada, et adpositsiooni mööda on hakatud kasutama rohkem prepositsioonina. Muutus prepositsioonide eelistamise poole on hakanud tekkima alates aastatest, aastatest on prepositsioon mööda selgelt domineerinud. Kuna eesti keel on läinud üle postpositsioone eelistavalt OVsõnajärjelt prepositsioone eelistavale VO-sõnajärjele, on 100 aasta materjali põhjal näha, kuidas nii prepositsioonina kui ka postpositsioonina kasutatav mööda on kujunenud eesti keele praegusele VO-sõnajärjele kohasemaks ning seda on hakatud rohkem prepositsioonina kasutama. Sünkroonilise analüüsi tulemusena selgus, et pikemates kaassõnafraasides kasutatakse kaassõna mööda rohkem prepositsioonina. Selle tingib osaliselt tõenäoliselt kõrvallausete esinemine nimisõnafraasi täiendina. Kõik aastate allkorpuste kaassõnafraasid, kus esinesid rohkem kui seitsme sõna pikkused fraasid, esinesid koos prepositsiooniga mööda. Pronoomenitega esineb peaaegu alati postpositsioon mööda, asesõna koos prepositsiooniga mööda on pigem erandlik. Substantiivide esinemine preja postpositsiooniga mööda on võrreldav aastate üldise kaassõna mööda vahekorraga. Abstraktseid entiteete väljendavad substantiivid esinevad enamasti tagasõnaga mööda. Konkreetseid entiteete väljendavad substantiivid esinevad nii eeskui ka tagasõnadega, kuid prepositsiooni mööda eelistamise tõttu on prepositsioonina kasutamisjuhtude arv suurem. Ajakirjandustekstides kasutatakse rohkem postpositsioone kui ilukirjandustekstides. Selle võib tingida asjaolu, et ajakirjandustekstides on rohkem abstraktseid entiteete väljendavaid substantiive, millega väljendatakse arvamuse avaldamist, seisukohta, millelgi põhinemist jne. Kaassõnal mööda on mitu tähendust, millest nii pre- kui ka postpositsiooni puhul kaks tähendusvarianti kattuvad. Andmete analüüsi käigus tuleb selgelt välja, et kui kaassõna 28

29 mööda võib täpselt samas tähenduses esineda nii prepositsioonina kui ka postpositsioonina, kasutatakse rohkem eessõnalist varianti. Teemat saaks edaspidi uurida ka laiemalt: kõikide aastakümnete lauseid analüüsides oleksid tulemused täpsemad ja annaksid teemast parema ülevaate. Samuti võiks edaspidi vaadelda ka sõna mööda adverbilist ja afiksaaladverbilist kasutust ning selle vahekorda adpositsiooniga mööda. 29

30 Kirjandus Dryer, Matthew S. 2013a. Order of Adposition and Noun Phrase. The World Atlas of Language Structures Online. Ed. by Dryer, Matthew S., Haspelmath, Martin. Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology, chapter 85; Vaadatud Dryer, Matthew S. 2013b. Relationship between the Order of Object and Verb and the Order of Adposition and Noun Phrase. The World Atlas of Language Structures Online. Ed. By Dryer, Matthew S., Haspelmath, Martin. Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology, chapter 95; Vaadatud Ehala, Martin Russian Influence and the Change in Progress in the Estonian Adpositional System. Linguistica Uralica 3, ; Vaadatud Ehala, Martin Explaining the Bipositional Head-complement Order in Adpositional Systems. Proceedings of LP 94: Item Order in Natural Languages, Prague, August 16 18, 1994, Proceedings of the Conference. Ed. by B. Palek, F. Dane, O. Fujimura, J. V. Neustupný. Prague: Charles University Press (Karolinum), ; Vaadatud EKG I = Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. EKG II = Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare Eesti keele grammatika II. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. EKK = Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. EKSS III, 3 = Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, III köide, 3. vihik Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. 30

31 Grünthal, Riho Finnic Adpositions and Cases in Change. Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 244. Helsinki: The Finno-Ugrian Society. Habicht, Külli Grammaticalization of Adpositions in Old Literary Estonian. Estonian: Typological Studies IV. Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 14. Ed. by M. Erelt. Tartu: University of Tartu, Heine, Bernd, Tania Kuteva World Lexicon of Grammaticalization. Cambridge: Cambridge University Press. Hint, Mati Vene keele mõjud eesti keelele. Akadeemia 7, ; Vaadatud Karelson, Rudolf Märkmeid kaassõna piirimailt. Emakeele Seltsi Aastaraamat 18. Tallinn: Eesti Raamat, Metslang, Helle Grammatisatsiooniteooriast tänase pilguga. Teoreetiline keeleteadus Eestis II. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 7. Toim. Ilona Tragel, Haldur Õim. Tartu: Tartu Ülikool, Palmeos, Paula Eesti keele grammatika II. Neljas vihik. Kaassõna. Teine trükk. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. Sildvee, Kadri Tähendusmuutused grammatikaliseerumisprotsessis. Keel ja Kirjandus 12, Uuspõld, Ellen Des- ja mata-vormide kaassõnastumine ja eesti komareeglid. Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 17. Toim. Reet Kasik. Tartu: Tartu Ülikool, Veismann, Ann Eesti keele kaas- ja määrsõnade semantika võimalusi. Dissertationes linguisticae Universitas Tartuensis II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Veismann, Ann Kaassõnade uurimisest. Oma Keel 1, 5 11; Vaadatud

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

ES

ES K e e l e n õ u a n n e - - - - - - - - - - - - - - - - - Nimisõnafraasi sõnajärjest Mati Erelt Tartu ülikooli emeriitprofessor Nimisõnafraas on nimisõnalisest põhjast ja selle laienditest ehk täienditest

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

OK_ indd

OK_ indd Täistähenduslikust kasutusest modaalpartiklilise poole ehk täiega ja iganes kujunemislugu Annika Valdmets Tartu ülikooli magistrant Artikkel võtab vaatluse alla praegusel ajal palju kasutatavad argikeelest

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 36 ANNIKA KÜNGAS Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõn

DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 36 ANNIKA KÜNGAS Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõn DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 36 ANNIKA KÜNGAS Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõnade näitel DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS

Rohkem

[Kaastöö esileht (eeskujuks TRAMES)]

[Kaastöö esileht (eeskujuks TRAMES)] 1 SÕNALIIGITUSE KITSASKOHAD EESTI KEELE ARVUTIANALÜÜSIS Kadri Muischnek, Kadri Vider Tartu Ülikool, arvutilingvistika uurimisrühm Ülevaade. Artiklis vaadeldakse tekstikorpuste morfoloogilise ja semantilise

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA VALIKAINE VANASLAAVI KEEL gümnaasiumis 1 VANASLAAVI KEEL ÜLDOSA Vanaslaavikeel gümnaasiumis Vanaslaavi keel (kirikuslaavi keel), on vene keel esialuseks, selle omapäraseks vundamendiks, mille peal põhineb

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

DVD_8_Klasteranalüüs

DVD_8_Klasteranalüüs Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd . Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x 1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Kiekim mees kirjeldus.docx

Kiekim mees kirjeldus.docx KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

oma_keel_2002_01

oma_keel_2002_01 2001.-2002. aastal ilmunud keeleraamatuid Sõnaraamatud Eesti-Inglise tehnikasõnaraamat. Peatoimetaja: Rein Kull. Toimetajad: Lea Noorma ja Vahur Raid. Euroülikool. Tallinn, 2001. 976 lk Eesti kirjakeele

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

keelenouanne soovitab 5.indd

keelenouanne soovitab 5.indd Kas algustäht oleneb asutusest? Maire Raadik Ajalugu On küsitud, mis ajast võib Tartu Ülikooli kirjutada ka väikese tähega, s.o Tartu ülikool. Vastus on: vähemalt eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Kool _________________________

Kool _________________________ 1 Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor 7.-8. klass ÜLESANNE 1. Loe tekstikatkend läbi. Isegi puud pole enam endised või siis ei tunne ma neid lihtsalt ära, nad on jäänud mulle võõraks. Ma ei räägi sellest,

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

ITI Loogika arvutiteaduses

ITI Loogika arvutiteaduses Predikaatloogika Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Microsoft Word - Bakalaureuse too Helena Metslang.doc

Microsoft Word - Bakalaureuse too Helena Metslang.doc TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE ÕPPETOOL HELENA METSLANG SIHITISEKÄÄNDELISED MÄÄRUSED EESTI KEELES Bakalaureusetöö Juhendaja professor Mati Erelt Tartu 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus...4

Rohkem

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Microsoft Word - XTOP026.doc

Microsoft Word - XTOP026.doc XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine ( Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

View PDF

View PDF Fitbit Ionic - ikoonilisest nutikellast natuke puudu, kuid spordiks ja kontoriks käib 11. aprill 2018-1:27 Autor: Kaido Einama Fitbiti nutikellad on balansseerinud pulsikella ja nutikella piiril ning viimasel

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Tuustep

Tuustep TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o

Rohkem