Sigade Aafrika katk ja bioohutuse roll selle leviku tõkestamisel Ainike Nõmmisto loomatervishoiubüroo / büroojuhataja 14.09.2016
2 Sissejuhatus Sigade Aafrika katk: levik ja tekitaja Bioohutus: nõuded ja nende rakendamine Kokkuvõte
3 Sigade Aafrika katk Väga nakkuslik, ägedalt kulgev sigade viirushaigus. Haigust iseloomustab kiire kulg ja suur suremus (kuni 100%). Inimesed ja teised loomaliigid ei haigestu. Puudub ravi ja vaktsiin.
Taudi levik Taud levib peamiselt otsese kontakti teel haige looma ja tema eritistega või nakatunud loomade korjuste ja nende osadega. Haiged loomad eritavad viirust kõigi eritistega. Levib nakatunud loomadelt pärinevat liha sisaldavate toidujäätmete või haigustekitajaga saastunud sööda söötmisel loomadele. Nakkus levib kaudse kontakti teel haigustekitajaga saastunud esemete, transpordivahendite, seadmete jmt vahendusel. Safefood Food Safety https://www.youtube.com/watch?v=g759a-unote Wash Your Hands it just makes sense https://www.youtube.com/watch?v=m8aktacyib0 4
5 Haigustekitaja iseloomustus Haigusetekitaja püsib eluvõimelisena: külmutatud lihas mitu aastat soolatud lihas kuni 310 päeva suitsutatud lihas kuni 6 kuud; mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud loomakorjustes kuid 50 C juures 3 tundi, 56 C 1,5 tundi, 60 C 20 min, 80 C hävineb kohe
SAK Eestis Esimene leid metssigadel 2014. a sügisel. 2014.-2015. a uuriti 10618 metssiga, neist 1168 olid SAK positiivsed. Kodusigade puhanguid 2015. a kokku 18. 2016 a on seni uuritud üle 10 000 metssea, neist positiivseid üle tuhande. Oht uuteks taudipuhanguteks oli suve eel väga kõrge ja see oht on realiseerunud..
Leiud kodusigadel 2015 2016
Leiud metssigadel seisuga 2.09.2016
Maakond (proovivõtu koht) Uuritud loomi kokku 2015 Pos leiud 2015 2015 ca % Uuritud loomi 2016 Pos leiud 2016 2016 ca % Harjumaa 165 0 0 859 16 1,8 Hiiumaa 23 0 0 13 0 0 Ida-Virumaa 502 36 7,1 591 21 3,5 Jõgevamaa 549 60 10,9 943 158 16,8 Järvamaa 1036 107 10,3 776 108 13,9 Läänemaa 255 0 0 669 0 0 Lääne- Virumaa 757 91 12 1381 143 10,4 Põlvamaa 1179 228 19,3 716 178 24,8 Pärnumaa 538 27 5 827 54 6,5 Raplamaa 1005 6 0,6 2210 108 4,9 Saaremaa 68 0 0 137 2 1,5 Tartumaa 694 121 17,4 657 181 27,5 Valgamaa 784 124 15,8 152 18 11,8 Viljandimaa 1198 174 14,5 516 44 8,5 Võrumaa 809 118 14,6 484 54 11 KOKKU 9562 1092 11,4 10931 1085 9,9
Võrdlus (sept alguse seisuga) Maakond (kliendi maakond) Uuritud loomi kokku 2015 a Pos. leiud 2015 2015% 2016% Harjumaa 14 0 0 1,8 Hiiumaa 16 0 0 0 Ida-Virumaa 293 23 7,8 3,5 Jõgevamaa 116 5 4,3 16,8 Järvamaa 229 10 4,3 13,9 Läänemaa 43 0 0 0 Lääne-Virumaa 69 1 1,4 10,4 Põlvamaa 301 25 8,3 24,8 Pärnumaa 140 6 4,3 6,5 Raplamaa 200 1 0,5 4,9 Saaremaa 45 0 0 1,5 Tartumaa 223 33 14,7 27,5 Valgamaa 612 74 12,1 11,8 Viljandimaa 807 135 16,7 8,5 Võrumaa 541 76 14,1 11 KOKKU 3649 389 10,6 9,9
MS uurimine 2015-8.9.2016 Võru maakond Viljandi maakond Valga maakond Tartu maakond Saare maakond Rapla maakond Pärnu maakond Põlva maakond Lääne-Viru maakond Lääne maakond Pos leide2016 Uuritud loomi2016 Pos leide2015 Uuritud loomi kokku2015 Järva maakond Jõgeva maakond Ida-Viru maakond Hiiu maakond Harju maakond 0 500 1000 1500 2000 2500
Bioohutus Vältida haigustekitaja toomist metsast kodusigadele ja/või vastupidi; Vältida haigustekitaja jõudmist seni nakatumata aladele; BO meetmete rakendamine väga oluline, sest just inimfaktor kiirendab oluliselt taudi levikut.
Bioohutusnõuded õigusaktides EK rakendusotsus nr 2014/709 (nn SAK tsoonid ja tegevused nendes tsoonides); LTTS (isikute üldised kohustused, üldised tauditõrje alused, minimaalsed bioohutusnõuded loomapidajatele); SAK ja SKK tõrje eeskiri põllumajandusministri 23.11.2004. a määrus nr 179 (täpsemad bioohutusnõuded seoses SAK ohuga).
Bioohutuse rakendamine jahinduses Eesmärk on tõkestada haigustekitaja levikut. Tuleb takistada MS-ide juurdepääsu LKS-ile. Metsast tulles vahetada riided ja jalatsid. Puhastada/pesta transpordivahendid ja inventar, mis võib olla saastunud haigustekitajaga. Tõhusad vahendid: seebid / detergendid / kuumutamine.
Bioohutuse rakendamine Mitte külastada loomapidamishooneid, kus peetakse sigu. Mitte tuua sellise ettevõtte territooriumile metssigu või nende osi. Mitte sööta sigu toidujäätmetega.
Kokkuvõtteks Taud on väga nakkav, põhjustab suurt suremust, sel puudub ravi ja vaktsiin; Haigustekitaja on looduskeskkonnas väga vastupidav; Nakkuse kontsentratsioon looduses jätkuvalt väga kõrge; Nakkuse leviku tõkestamisel on ülioluline roll bioohutusel ja intensiivne küttimine ilma bioohutusnõuete järgimiseta võib hoopis soodustada nakkuse levikut.
Infoallikad www.seakatk.ee https://www.youtube.com/playlist?list=plk8f- STepltzZuFVdLqNXr35IR8ZbwUpe www.vet.agri.ee