Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017)

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017)"

Väljavõte

1 Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 217) Tallinn Detsember 217

2 Töö tellija: Maaeluministeerium Projektis osalevad: Albert Hansa, Evelin Ahermaa, Aet Vanamölder, Katrin Nittim, Maris Viileberg Rävala Tallinn Tel Faks E-post eki@ki.ee Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel tuleb viidata allikale.

3 Sisukord 1. Eesti päritolu toodete eksport enne ja pärast Venemaa 214. a kriisi 4 2. Eesti päritolu toodete eksport Piimasektori ekspordivõimekus 9 4. Lihasektori ekspordivõimekus Kalasektori ekspordivõimekus Järeldused 71 Uuring on teostatud Statistikaameti väliskaubanduse andmete alusel ja analüüsi objektiks on Eesti päritolu toodete eksport. Ekspordina käsitletakse nii müüki EL turule kui kolmandatesse riikidesse. Ümardamise tõttu ei pruugi arvude liitmise tulemus võrduda summaarse näitajaga. 3

4 1. Eesti päritolu toodete eksport enne ja pärast Venemaa 214. a kriisi 4

5 Eesti päritolu toidukaupade eksport enne ja pärast Venemaa kriisi (miljon eurot) Langus 2% Langus 32% Langus 7% Langus 14% Piimasektor Lihasektor Kalasektor Piima-, liha- ja kalasektor kokku Enne kriisi (213 ja 214) mln Pärast kriisi (215 ja 216) mln 5

6 2. Eesti päritolu toodete eksport

7 Eesti päritolu toidu ekspordikäive (miljon eurot) Eesti toidukaupade ekspordikäive oli 216. aastal 775 mln ja käive oli väiksem kui 213. aastal aastal (võrreldes 215. a) Eesti päritolu toidu ekspordikäive langes 8%. Langus toimus kõigis sektorites: piima-, liha-ja kalasektoris oli langus 216. aastal vastavalt 3%, 1% ja 25% Piimasektor Lihasektor Kalasektor Muu toidusektor Uuring on teostatud Statistikaameti väliskaubanduse andmete alusel ja analüüsi objektiks on Eesti päritolu toodete eksport. 7

8 Piima-, liha-ja kalasektori osakaal toidusektori ekspordikäibes (%) Kokku on piima-, liha-ja kalasektori osakaalekspordikäibes langenud aastatel %-lt 39%-le. Suurenenud on teravilja ekspordi osakaal. 1% 9% 8% 7% 6% 5% 49% 51% 58% 61% 4% 17% 17% 3% 2% 11% 1% 17% 13% 1% 1% 1% % 23% 22% 15% 16% Piimasektor Lihasektor Kalasektor Muu toidusektor 8

9 1. Piimasektori ekspordivõimekus 9

10 Eesti päritolu piimatoodete eksport tootegruppide lõikes miljon eurot KN kood Tootegrupp KN 41 Piim ja rõõsk koor (kontsentreerimata) 86,4 77,6 38,1 51,1 KN 42 Piim ja rõõsk koor (kontsentreeritud, SMP, WMP) 3,9 24,9 21, 2,3 KN 43 Hapendatud piimatooted 13,3 12, 8,7 1,1 KN 44 Vadakutooted 9,3 9,5 8,2 8, KN 45 Või 8,7 5,3 4,1 3,7 KN 46 Juust ja kohupiim 66,1 52,5 48,4 48,6 KOKKU 187,7 181,8 128,5 123,8 tuhat tonni KN kood Tootegrupp KN 41 Piim ja rõõsk koor (kontsentreerimata) 212,5 22,3 15,5 26,7 KN 42 Piim ja rõõsk koor (kontsentreeritud, SMP, WMP) 1,6 26,9 39,7 4,5 KN 43 Hapendatud piimatooted 1,3 8,9 7,2 9,4 KN 44 Vadakutooted 21, 22,5 22,5 24,7 KN 45 Või 2,2 1,6 1,4 1,4 KN 46 Juust ja kohupiim 19,7 15,4 15,9 16,7 KOKKU 267,3 277,5 237,2 263,3 SMP lõssipulber, WMP-piimapulber 1

11 Piima ja piimatoodete eksport rahalises väärtuses (miljon eurot) Piima ja piimatoodete eksport on rahalises väärtuses viimase 3 aasta jooksul ( ) olnud langustrendis. I poolaasta võrdlus (217/216) näitab aga taas kasvu: piimasektori suurimate tootegruppide eksport suurenes rahalises arvestuses 75% (KN 41 -Piim ja rõõsk koor) ja 37% (KN 46 -Juust ja kohupiim). Taas toimub suuremahuline toorme väljavedu. I poolaasta võrdluses suurenes eksport rahalises arvestuses 48%. KN kood 6 kuud kuud 217 Muutus (%) KN 41 22,7 39,6 74,8 KN 42 2,2,8-61,8 KN 43 5,3 5,9 1,8 KN 44 3,7 6,3 69,9 KN 45 1,8 2,5 36,1 KN 46 21,2 29,2 37,4 Kokku 56,9 84,3 48, KN 41 KN 42, 44 KN 43, 45, 46 Kokku 11

12 Piima ja piimatoodete koguseline eksport (tuhat tonni) 216. aastal kasvas piima ja piimatoodete eksport 26 tuhat tonni ehk 11% (võrreldes 215. a). Kasvu tagas toorpiima (KN 41) suurenenud väljavedu Leetu (+25%) ja Lätti (+47%). I poolaasta võrdlus (217/216) kinnitab toorpiima väljaveo kasvu trendi jätkumist (KN 41 kasv 21%). KN kood 6 kuud 6 kuud Muutus (%) KN 41 99,3 12,3 21,1 KN 42 4,4,5-89,5 KN 43 4,8 5,3 11,2 KN 44 12,4 12,2-1,5 KN 45,7,6-2,4 KN 46 7,5 8,9 18,2 Kokku 129,2 147,8 14, KN 41 KN 42, 44 KN 43, 45, 46 Kokku

13 Piima ja piimatoodete eksport lisandväärtuse lõikes miljon eurot 1 tuhat tonni Tooraine Töödeldud Lõpptarbija kaup Tooraine: KN 41 Töödeldud: KN 42 ja KN 44 Lõpptarbija kaup: KN 43, KN 45 ja KN Tooraine Töödeldud Lõpptarbija kaup 13

14 Piimasektori ekspordimahust moodustab suurima koguse toorpiima väljavedu (216. a 79%). Samas kui koguselisest ekspordist moodustavad lõpptarbijale mõeldud kaubad vaid kümnendiku, siis ekspordikäibest andsid need 216. a 5%. Piima eksport toorainena kasvas rahalises arvestuses 216. aastal 34% (võrreldes 215. a), koguseliselt 37%. I poolaasta võrdlus (217/216) näitab taas kasvu ja maailmaturu hindade tõus on käibe numbreid parandanud: kasv oli 74% rahalises arvestuses ja 21% koguseliselt. Töödeldud piimatoodete eksportlanges 216. aastal rahalises arvestuses 65%, koguseliselt 53%. Põhjuseks oli pulbrite (KN 42) täielik väljaveo katkemine Hollandisse, Poolasse ja Saksamaale. I poolaasta võrdlus (217/216) näitab koguseliselt langust 25%, kuid rahalises arvestuses kasvu 2% (tingitud vadaku hinnatõusust 73%). Lõpptarbijale mõeldud kauba eksportkasvas rahalises arvestuses 216. aastal 2%, koguseliselt 11%. I poolaasta võrdlus (217/216) näitab selle grupi ekspordi kasvu rahalises arvestuses 32% (osaliselt tingitud või hinnatõusust 72%), koguseliselt 13%. 14

15 Piima ja piimatoodete ekspordi sihtriikide arv (riikide arv, kuhu eksporditi üle 2 euro aastas) Piim, rõõsk koor (kontsentreerimata) Piim, rõõsk koor (kontsentreeritud, WMP, SMP) Hapendatud piimatooted Vadakutooted Või Juust ja kohupiim 15

16 Piim ja rõõsk koor (kontsentreerimata)(kn 41) ekspordipartnerite arv kasvas 216. aastal (võrreldes 214. a) 7-lt 11-le. Alates 214. aastast on stabiilsete partnerite hulgas Saksamaa, Holland ja Valgevene, tekkisid uued turud nagu Kasahstan ja Türkmenistan. Piim ja rõõsk koor (kontsentreeritud, SMP, WMP)(KN 42) ekspordipartnerite arv on alates 214. aastast tugevalt vähenenud (21-lt 8-le). Pärast Venemaa impordikeelu kehtestamist (214. a. saadeti proovipartiisid erinevatesse riikidesse (nagu Egiptus, Gruusia, Iisrael jt), kuid edasi äri ei edenenud. Vadakutooted (KN 44) ekspordiriikide arv langes 216. aastal (võrreldes 214. a) 23-lt 17-le, seoses täieliku väljaveo katkemisega sellistesse riikidesse nagu Venemaa, Türkmenistan, Usbekistan, Bulgaaria jt. Juust ja kohupiim (KN 46) ekspordipartnerite arv kasvas 216. aastal (võrreldes 214. a) 21-lt 28-le. Selle tootegrupi ekspordipartnerite hulka kuuluvad nüüd Jaapan, Egiptus, Horvaatia, Sloveenia, Ungari jt. 16

17 Piima ja piimatoodete ekspordi püsivus riikide lõikes miljon eurot kuud kuud 17

18 Piimasektori kõige püsivamad ekspordipartnerid Alates 213. aastast on püsivalt eksporditud 14-sse riiki. Riigid, kuhu eksport on tunduvalt kasvanud, on Kreeka ja Itaalia. Leetu on eksport215. ja 216. aastal tunduvaltlangenud, kuid kasvab taas 217. aastal. Suhteliselt stabiilsed ekspordipartneridläbi aastate on olnud Läti, Soome, Saksamaa. miljon eurot Riigid kuud Leedu 57,8 72,5 44, 36, 26,7 Läti 39,6 28,1 24,8 32,1 22, Holland 3,8 11,9 3,2 1, 5,6 Itaalia 3,5 1,9 11,6 1,6 4,4 Saksamaa 4,4 6, 4,2 4, 3,4 Soome 25,1 22,2 23, 24, 13,7 18

19 Piima ja piimatoodete eksport regiooniti miljon eurot tuhat tonni k k Baltimaad Põhjamaad Baltimaad Põhjamaad Muu EL Muu SRÜ Muu EL Muu SRÜ Venemaa ja Ukraina Aasia, Aafrika ja muu maailm Venemaa ja Ukraina Aasia, Aafrika ja muu maailm Muu SRÜ: Valgevene, Gruusia, Aserbaidžaan jt 19

20 Kõige olulisemad ekspordi sihtturud on olnud Baltimaad, kuhu müüdi piimatooteid 216. aastal 68,1 mln euro väärtuses (peapartner Leedu 35,9 mln ). Baltimaade suunal langes ekspordi käive 216. aastal 1,5%, aga I poolaasta võrdlus (217/216) näitab taas kasvutrendi. Põhjamaade suunal jäi eksport stabiilseks (samal tasemel ka aastal 214) ning näitab I poolaasta võrdluses (217/216) positiivset trendi. EL muude regioonide suunal kasvas eksport rahalises arvestuses 18%, peamiselt Hollandisse ekspordi suurenemise tõttu 212% (sh vadaku KN 44 kasv 112%), aastate 217/216 I poolaasta võrdlus kinnitab sama positiivset trendi. Venemaa ja Ukrainasuunalon eksport täielikult lõppenud aastast 215. Kõik teised maailma regioonid olid Eesti piimaeksportijatele avastamata (välja arvatud Ameerika Ühendriigid, kes on Eestile väike stabiilne partner aastane eksport väärtuselt alla 1 mln ). 2

21 Piima ja piimatoodete ekspordi TOP 5 sihtriiki miljon eurot kuud Leedu Läti Saksamaa Soome Venemaa Holland Itaalia 21

22 Piimasektori ekspordi TOP 5 sihtriigi osakaal ekspordikäibes (%) Pärast Venemaa impordikeelu kehtestamist (214) langes TOP 5 sihtriigi osakaal ekspordikäibes järsult, kuid hakkas alates 215. aastast taas kasvama. Leedu, Läti ja Soome on jätkuvalt TOP 5 liidrid, kusjuures Leedu osakaal küünib 29%-ni kogu piimasektori ekspordikäibest. Saksamaa ei olnud aastatel 214 ning 216 TOP 5-s, aga jäi Eesti piimasektori oluliseks partneriks. Itaaliast on saanud alates 214. aastast piimasektori stabiilne sihtturg juustu osas (214. a võrreldes kasv 28%). Holland jäi 216. aastal piimasektori oluliseks partneriks, kasvatades märkimisväärselt vadaku sissevedu (213. a võrreldes kasv 23%) kuud 22

23 Eesti piimasektori ekspordipartnerid (riikide arv) Partnerriik riik, kuhu piima ja piimatooteid eksporditi vähemalt kolmel aastal alates 213. aastast. Juhuslik ekspordipartner riik, kuhu piima ja piimatooteid eksporditi kahel erineval aastal. Ühekordne ekspordipartner riik, kuhu piima ja piimatooteid eksporditi ainult ühel aastal. Uus turg riik, kuhu piima ja piimatooteid eksporditi esmakordselt aastal 216 ja samasse riiki ka aastal Partnerriigid Juhuslikud ekspordipartnerid Ühekordsed ekspordipartnerid Uued turud 23

24 Piimasektori ekspordipartnerid riskitaseme ja konkurentsivõimelisuse lõikes 216 Riskitaseme lõikes Konkurentsivõimelisuse lõikes Sihtriikide arv Eksport mln Madal riskitase Keskmine riskitase Kõrge riskitase Allikas: Transparency International, CPI 216 (korruptsioonitajumise indeks, 167 riigi koht pingereas). Madal riskitase 1-5 (kõige madalama tajutava korruptsioonitasemega riigid), keskmine riskitase 51-1 (keskmise tajutava korruptsioonitasemega riigid), kõrge riskitase (enim korrumpeerunud riigid). Sihtriikide arv Eksport mln Kõrge konkurentsivõime Madal konkurentsivõime Keskmine konkurentsivõime Allikas: The Global Competitiveness Report (137 riigi koht pingereas) Kõrge konkurentsivõimelisus 1-5, keskmine konkurentsivõimelisus 51-1, madal konkurentsivõimelisus

25 Balti riikide ja Soome osakaal piimasektori ekspordikäibes ( , %) Balti riikide osakaal piimasektori ekspordikäibes oli perioodil stabiilne (kuigi ekspordi maht langes). Soome osakaal on jätkuvalt kasvutrendis, tõustes alates 213. aastast13%-lt216. aastal 19%-le. 1% 9% 8% 7% 6% 5% 4% 3% 2% 35% 33% 29% 26% 19% 12% 18% 13% 52% 55% 53% 55% 1% % Balti riigid Soome Muud riigid 25

26 2. Lihasektori ekspordivõimekus 26

27 Eesti päritolu liha ja lihatoodete eksport tootegruppide lõikes miljon eurot KN kood Tootegrupp KN 12 Elusveised 7,8 12, 2,3 2,9 KN 13 Elussead 2,8 12,1 7,9 1,5 KN 14 Eluslambad,6,4,5,7 KN 1 kokku Elusloomad 29,2 24,5 28,7 23,1 KN 21, 22 KN 23 KN 27 Värske, jahutatud või külmutatud veiseliha Värske, jahutatud või külmutatud sealiha tuhat tonni Kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha 4,8 4,5 4,8 3,7 17,8 12,9 12,9 12,1 8,4 7,6 7,4 6,3 KN 2 kokku Liha ja söödav rups 33,9 28,5 29,4 26,6 KN 16 kokku Tooted lihast 27,4 27,9 26,3 26,2 Kokku 9,5 8,9 84,4 75,9 27

28 Eesti päritolu liha ja lihatoodete eksport tootegruppide lõikes tuhat tonni KN kood Tootegrupp KN 12 Elusveised 6,5 8,6 14,4 15, KN 13 Elussead 16,2 1,4 7,7 1,2 KN 14 Eluslambad,2,2,3,4 KN 1 kokku Elusloomad 22,9 19,2 22,4 19,6 KN 21, 22 KN 23 KN 27 Värske, jahutatud või külmutatud veiseliha tuhat tonni Värske, jahutatud või külmutatud sealiha Värske, jahutatud või külmutatud linnuliha 1,4 1,5 1,4,9 6,7 5,6 6,6 6,3 4,8 4, 3,5 3,3 KN 2 kokku Liha ja söödav rups 15,1 13,4 13,9 12,8 KN 16 kokku Tooted lihast 14,9 14,7 13,5 13, Kokku 53, 46,8 49,9 42,4 28

29 Eesti lihasektori ekspordis on väga olulisel kohal elusloomade väljavedu. Kui enne Vene turu piiranguid viidi välja sigu, siis nüüd on kasvanud elusveiste väljavedu. Kui näiteks veiseliha eksporditi 216. a,8 tuhat tonni, siis elusveiseid 15 tuhat tonni. Sealiha (KN 23) eksport on rahalises arvestuses jätkuvalt langustrendis, alates 214. aastast on langus 6,5%. Kuid koguseliselt eksporditi sealiha 216. aastal 13% rohkem kui 214. aastal. Eksporditud liha hind on aastast aastasse langenud. Veiseliha (KN 21 ja KN 22) eksport on jätkuvalt langustrendis alates 214. aastast (rahalises väärtuses 18%, koguseliselt 4%). Linnuliha (KN 27) eksport on alates 214. aastast jätkuvalt langustrendis (rahalises väärtuses 17%, koguseliselt 19%). 29

30 Elusloomade, liha ja lihatoodete eksport rahalises väärtuses (miljon eurot) Elusloomade, liha ja lihatoodete ekspordikäive langes 216. aastal 5% (võrreldes 215. a). Erandina võib tuua lihatoodete grupi (KN 16), mis jäi stabiilseks ja I poolaasta võrdlus (217/216) näitab väikest kasvu 6,2%. Samuti näitab 217. a I poolaasta ekspordikäibe võrdlus olulist langust elusloomade grupis ja 9,1% kasvu liha ja söödava rupsi (KN 2) tootegrupis. KN kood 6 kuud kuud 217 Muutus (%) KN 1 11,3 6,7-4,7 KN 2 12,1 13,2 9,1 KN 16 12,9 13,7 6,2 Kokku 36,3 33,6-7, Elusloomad Liha ja söödav rups Lihatooted Kokku 3

31 Elusloomade, liha ja lihatoodete koguseline eksport (tuhat tonni) Elusloomade, liha ja lihatoodete ekspordikogus oli 216. aastal 42 tuh tonni, mis on 6 tuh tonni vähem kui 214. aastal. Liha ja lihatoodete ekspordikogus langes 216. aastal 16% (võrreldes 215. a) I poolaasta võrdluses (217/216) oli positiivne trend liha ja söödava rupsi (KN 2) ja lihatoodete osas (KN 16), elusloomade müük langes. 3 2 KN kood 6 kuud 6 kuud Muutus (%) KN 1 8,3 4, -52,3 KN 2 6,1 6,6 8,2 KN 16 6,5 6,7 2,5 Kokku 2,9 17,2-17, Elusloomad Liha ja söödav rups Lihatooted Kokku 31

32 Värske, jahutatud või külmutatud sealiha eksport miljon eurot 2, tuhat tonni 8, 18, 16, 14, 12, 17,8 12,9 12,9 12,1 7, 6, 5, 6,7 5,6 6,6 6,3 1, 4, 8, 6,8 3, 3,1 6, 2, 4, 2, 1,, kuud, kuud 32

33 Värske, jahutatud või külmutatud linnuliha eksport , miljon eurot 8,4 tuhat tonni 6, 8, 7,6 7,4 5, 4,8 7, 6, 5, 6,3 4, 4, 3,5 3,3 3, 4, 3, 3,1 2, 1,7 2, 1, 1,, kuud, kuud 33

34 Värske, jahutatud või külmutatud veiseliha eksport miljon eurot 6, 5, 4,8 4,5 4,8 tuhat tonni 1,6 1,4 1,2 1,4 1,5 1,4 4, 3,7 1,,9 3,,8 2, 1,8,6,4,4 1,,2, kuud, kuud 34

35 Elusloomade, liha ja lihatoodete eksport lisandväärtuse lõikes miljon eurot tuhat tonni Elusloomad Töödeldud liha Lihatooted Elusloomad Töödeldud liha Lihatooted Elusloomad: KN 1 Töödeldud liha: KN 2 Lihatooted: KN 16 35

36 Suurema osa lihasektori ekspordist on viimastel aastatel moodustanud väiksema lisandväärtusega elusloomade ja liha väljavedu. Lihasektori elusloomade eksportlanges 216. aastal rahalises arvestuses 2%, koguseliselt 26% (võrreldes 215. a). Põhjuseks oli elussigade (KN 13) ekspordi suur langus Leetu, Poolasse ja Lätti: rahalises väärtuses 85%, koguseliselt 8% (elussigade eksport Lätti katkes täielikult) aastal jõustus Venemaa-poolne keeld elussigade impordile EL-st, osaliselt korvasid Venemaa turu kaotust Leedu, Poola ja Läti turud. Töödeldud liha eksportlanges 216. aastal nii rahalises arvestuses kui koguseliselt 7%. Enim vähenes veiseliha eksport. Linnuliha eksporditi oluliselt väiksemas mahus Soome, samas olid 217. aastal ekspordimahud taastumas. Sealihaturgu on negatiivselt mõjutanud 215. aastal levima hakanud sigade Aafrika katk. Lihatoodete eksportjäi 216. aastal rahalises arvestuses praktiliselt samale tasemele, kuigi langes koguseliselt 4%. Ekspordi suurim langus oli Leedu suunal: rahalises arvestuses 14%, koguseliselt 19%; samas näitas I poolaasta võrdlus (217/216) pöördumist tõusule. 36

37 Elusloomade, liha ja lihatoodete ekspordi sihtriikide arv (riikide arv, kuhu eksporditi üle 2 euro aastas) Eesti päritolu elusloomi importivate riikide arv on kahe aastaga kahekordistunud (võrreldes 214. a). See märkimisväärne kasv on tulnud tänu uutele turgudele: EL-sAustria, Itaalia, Slovakkia, Sloveenia, Rumeenia Elusloomad Liha ja söödav rups Tooted lihast 37

38 Elusloomade (elussead ja -veised) ja liha (sea-ja veiseliha) ekspordi sihtriikide arv (riikide arv, kuhu eksporditi üle 2 euro aastas) Elussead Sealiha Elusveised Veiseliha 38

39 Liha ja lihatoodete ekspordi püsivus riikide lõikes miljon eurot kuud kuud 39

40 Sea- ja veiseliha ekspordi püsivus riikide lõikes Sealiha (miljon eurot) 1,8 Veiseliha (miljon eurot) ,6 1,4 1,2 1,,8,6,4,2, Holland Läti Rootsi Soome kuud kuud 4

41 Lihasektori kõige püsivamad ekspordipartnerid miljon eurot Viimase 4 aasta jooksul on Eesti lihasektor müünud püsivalt 16 riiki. Riigid,kuhu eksport on tunduvalt kasvanud216. aastal (võrreldes 214. a): Belgia 7%, Poola 35%. Riigid,kuhu eksport on tunduvalt langenud(216. a võrreldes 214. a): Venemaa -42%, Holland -77%, Leedu -38%. Kõige püsivamad ekspordipartnerid: Läti, Leedu, Poola, Soome, Türgi ja Holland. Riigid kuud Leedu 24, 18,4 16,3 11,5 5,4 Läti 32,1 3,2 27,4 28,9 14,1 Poola 4,8 6, 1,7 8,1 3,1 Soome 9,5 9,9 12,1 1,2 6, Türgi,3 1,8 6,5 8,8 1,5 Holland 7,6 6,6 5,4 1,5,9 41

42 Sea-ja veiseliha ekspordi kõige püsivamad ekspordipartnerid Sealiha (miljon eurot) Riigid Elevandiluurannik kuud,1,1,1,1, Kreeka,2,1,1,1, Leedu 1,1 1,4 3,7 4,4 1,4 Läti 7, 7,5 5,5 5,4 3, Veiseliha (miljon eurot) Riigid kuud Holland 1,3 1,5,8,1, Läti,4,5,6,8,4 Rootsi 1,4,8 1,3 1,1,5 Soome 1,5 1,,7,4,2 Rootsi 1,8 2, 1,9 1,4,6 Soome 2, 1,2 1,4,5,4 Taani,3,2,1,1, 42

43 miljon eurot Lihasektori eksport regiooniti tuhat tonni Baltimaad Põhjamaad Baltimaad Põhjamaad Muu EL Muu SRÜ Muu EL Muu SRÜ Venemaa ja Ukraina Aasia, Aafrika ja muu maailm Venemaa ja Ukraina Aasia, Aafrika ja muu maailm Muu SRÜ: Valgevene, Gruusia, Aserbaidžaan jt 43

44 miljon eurot Sealiha eksport regiooniti tuhat tonni Baltimaad Põhjamaad Muu EL Muu SRÜ Venemaa ja Ukraina Aasia, Aafrika ja muu maailm Baltimaad Põhjamaad Muu EL Muu SRÜ Venemaa ja Ukraina Aasia, Aafrika ja muu maailm

45 12 miljon eurot Veiseliha eksport regiooniti tuhat tonni 3, 1 2,5 8 2, 6 1,5 4 1, 2,5 Baltimaad Põhjamaad Muu EL Muu SRÜ Venemaa ja Ukraina Aasia, Aafrika ja muu maailm, Baltimaad Põhjamaad Muu EL Muu SRÜ Venemaa ja Ukraina Aasia, Aafrika ja muu maailm

46 Kõige olulisemad ekspordi sihtturud on olnud Baltimaad, kuhu 216. aastal müüdi lihatooteid 4,4 miljoni euro väärtuses (peapartner Läti 28,9 miljon eurot). Lihasektori eksport Baltimaade suunal langes 216. aastal rahalises arvestuses 8% (võrreldes 215. a) seoses ekspordi vähenemisega Leetu (3%). Järsult vähenes elussigade eksport (väärtuselt 75%, koguseliselt 8%). Põhjamaade suunal langes eksport 216. aastal rahalises arvestuses 15%, kuid jäi kõrgemaks kui aastatel Muu EL suunal langes eksport 216. aastal rahalises arvestuses 23%, kuid jäi kõrgemaks kui aastatel SRÜ regiooni suunal 216. aastal eksporti ei toimunud (v.a tõupuhaste loomade väljavedu Valgevenesse ja Gruusiasse). 46

47 Lihasektori ekspordi TOP 5 sihtriiki miljon eurot kuud Holland Leedu Läti Soome Poola Türgi Venemaa 47

48 Lihasektori ekspordi TOP 5 sihtriigi osakaal ekspordikäibes (%) Pärast Venemaa impordikeelu kehtestamist (214) hakkas TOP 5 sihtriigi osakaal langema. Leedu, Läti, Soome ja Poola on jätkuvalt TOP 5 liidrid, kusjuures Läti osakaal küünib 35%-ni kogu lihasektori ekspordist. Holland kaotas aastal 216 TOP 5-s positsiooni seoses ekspordinõudluse tugeva vähenemisega (võrreldes 213. a) elusveiste osas (-82%). Türgist on saanud lihasektori stabiilne sihtturg, kuigi enamalt jaolt tõupuhaste loomade arvel (216. a oli tõupuhaste loomade osakaal Türgisuunalisest ekspordist 57%) kuud 48

49 Balti riikide ja Soome kontsentratsioon lihasektori ekspordis (% ekspordikäibest) Balti riikide osakaal lihasektori ekspordis on viimase 4 aasta võrdluses langustrendis, kuigi Balti riigid jäid endiselt põhituruks. 1% 9% 8% 7% 31% 32% 37% 36% Soome osakaal on stabiilselt natuke üle kümnendiku ekspordikäibest. 6% 5% 4% 1% 12% 14% 13% 3% 2% 59% 57% 49% 51% 1% % Balti riigid Soome Muud riigid 49

50 Eesti lihasektori ekspordipartnerid (riikide arv) Partnerriik riik, kuhu liha ja lihatooteid eksporditi vähemalt kolmel aastal alates 213. aastast. Juhuslik ekspordipartner riik, kuhu liha ja lihatooteid eksporditi kahel erineval aastal. Ühekordne ekspordipartner riik, kuhu liha ja lihatooteid eksporditi ainult ühel aastal. Uus turg riik, kuhu liha ja lihatooteid eksporditi esmakordselt aastal 216 ja samasse riiki ka aastal Partnerriigid Juhuslikud ekspordipartnerid Ühekordsed ekspordipartnerid Uued turud 5

51 Lihasektori ekspordipartnerid riskitaseme ja konkurentsivõimelisuse lõikes 216 Riskitaseme lõikes Konkurentsivõimelisuse lõikes Sihtriikide arv Eksport mln Sihtriikide arv Eksport mln Madal riskitase Keskmine riskitase Kõrge riskitase Madal konkurentsivõimelisus Kõrge konkurentsivõimelisus Keskmine konkurentsivõimelisus Allikas: Transparency International, CPI 216 (korruptsioonitajumise indeks, 167 riigi koht pingereas). Madal riskitase 1-5 (kõige madalama tajutava korruptsioonitasemega riigid), keskmine riskitase 51-1 (keskmise tajutava korruptsioonitasemega riigid), kõrge riskitase (enim korrumpeerunud riigid). Allikas: The Global Competitiveness Report (137 riigi koht pingereas). Kõrge konkurentsivõimelisus 1-5 (riigi koht pingereas), keskmine konkurentsivõimelisus 51-1, madal konkurentsivõimelisus

52 3. Kalasektori ekspordivõimekus 52

53 Kala ja kalatoodete ekspordikäive tootegruppide lõikes miljon eurot Tootegrupp KN kood Eluskala KN 31,5,4,3,3 Jahutatud kala KN 32 1,9 2,8 4,5 3,8 Külmutatud kala KN 33 51,3 57,2 36,1 15,7 Kalafileed ja muu kalaliha KN 34 18,5 25,2 24,1 27,7 Kuivatatud, soolatud, suitsukala KN 35 21,4 21,5 31,8 17,8 Vähilised KN 36 21,2 11,6 15,2 14, Limused ehk molluskid KN 37,,,, Muud veeselgrootud KN 38,,,, Kala kokku KN 3 114,8 118,7 112, 79,3 Tooted ja konservid kalast KN 164 2,5 23,3 23,7 19,6 Tooted vähilistest jt KN 165 4,5 5,1 4,8 7,5 Kalatooted kokku KN 16 25, 28,4 28,6 27, Kala ja kalatooted kokku KN 3 ja KN ,8 147, 14,5 16,3 53

54 Eesti päritolu kala ja kalatoodete ekspordikogus tootegruppide lõikes tuhat tonni Tootegrupp KN kood Eluskala KN 31,1,1,, Jahutatud kala KN 32 1,9 1,6 3,4 7,1 Külmutatud kala KN 33 64,4 53,5 45,7 4,5 Kalafileed ja muu kalaliha KN 34 2,4 3,6 2,7 3, Kuivatatud, soolatud, suitsukala KN 35 2,7 2,7 3,7 2, Vähilised KN 36 5,8 3,6 3,3 3,6 Limused ehk molluskid KN 37,,,, Muud veeselgrootud KN 38,,,, Kala kokku KN 3 77, ,8 56,2 Tooted ja konservid kalast KN ,8 19,6 19,6 15, Tooted vähilistest jt KN 165,6,9,7,6 Kalatooted kokku KN 16 18,4 2,5 2,3 15,6 Kala ja kalatooted kokku KN 3 ja KN 16 95,7 85,5 79,1 71,8 54

55 Kala ja kalatoodete eksport rahalises väärtuses (miljon eurot) Kala ja kalatoodete ekspordikäive on jätkuvalt langustrendis alates 214. aasta II poolest, seda eelkõige kala osas Aastate 216 ja kuu võrdlus näitab languse pidurdumist Tootegrupp 6 kuud kuud 217 Muutus (%) Kala 4,7 39,4-3, Kalatooted 13,9 13,8 -,1 Kokku 54,6 53,2-3, Kala Kalatooted Kokku 55

56 Kala ja kalatoodete koguseline eksport (tuhat tonni) Kala ja kalatoodete ekspordikogused on jätkuvalt langustrendis (alates 214. aastast). Aastate 216 ja kuu võrdlus näitab paranemismärke kala grupi arvel (+13%), sh eriti külmutatud kala osas Tootegrupp 6 kuud kuud 217 Muutus (%) Kala 33, 37, Kalatooted 8,2 7,4-11 Kokku 41,2 44, Kala Kalatooted Eksport kokku 56

57 Kala ja kalatoodete eksport lisandväärtuse lõikes miljon eurot tuhat tonni Tooraine Töödeldud Lõpptarbija kaup Tooraine Töödeldud Lõpptarbija kaup Tooraine: KN Töödeldud: KN Lõpptarbija kaup: KN

58 Kalasektori ekspordikogustes moodustavad suurima osa väikese lisandväärtusega tooted. Käibes annab suurima osa töödeldud kala. Kalatooraine ekspordikäiveon viimasel 3 aastal vähenenud (vähenedes 216. aastal poole võrra). Samas vähenesid toorainete väljaveo kogused kõigest 3%, seega toimus eksport oluliselt madalama hinnaga. I poolaasta võrdlus (217/216) näitab aga mõõdukat kasvu (rahaliselt 15% ja koguseliselt 17%). Töödeldud kala eksportoli 216. aastal eelneva aastaga võrreldes jätkuvalt langustrendis nii väärtuselt (-16%) kui ka koguseliselt (-13%), 217. aasta I poolaastal langus jätkus (vastavalt -11% ja -9%). Rahalises arvestuses oli langus 216. a tingitud eelkõige soola-ja suitsukala ekspordi vähenemisest (-44%). Lõpptarbija kaubapuhul langes ekspordiväärtus 5%, aga kogus 23%. See oli tingitud kalatoodete väljaveo vähenemisest 24% ja vähilistest valmistatud toodete väljaveo vähenemisest 12%. Samas vähilistest valmistatud toodete ekspordikäive kasvas 54% seoses krevettide hinnatõusuga maailmaturul. 58

59 Kala ja kalatoodete ekspordi sihtriikide arv (riikide arv, kuhu eksporditi üle 2 euro aastas) Eluskala Värske kala Külmutatud kala Kalafilee Soola- ja suitsukala Vähilised Limused jm Muud veeselgrootud Kalatooted, konservid Tooted vähilistest

60 Eesti päritolu kala ekspordis moodustavad suurima osa külmutatud kala ja kalatooted, seetõttu on nende tootegruppide osas ka enim ekspordi sihtriike. Külmutatud kala (KN 33) ekspordipartnerite arv jäi 216. aastal stabiilseks (võrreldes 215. aastaga). Kalatoodete ja -konservide (KN 164) ekspordipartnerite arv vähenes 216. aastal 7 võrra, kuid need olid eelkõige uued turud (Bosnia, Omaan, Suurbritannia ja teised, kuhu olid saadetud proovipartiid), mis ei jäänud püsima. Kuivatatud kala, soola-ja suitsukala (KN 35) ekspordipartnerite arv vähenes 216. aastal 6 võrra, kuna uued turud (Bulgaaria, Valgevene, Gruusia, Iisrael ja teised) ei jäänud püsima. 6

61 Kala ja kalatoodete ekspordi püsivus riikide lõikes miljon eurot kuud kuud 61

62 Kalasektori kõige püsivamad ekspordipartnerid Alates 213. aastast on kala ja kalatooteid eksporditud püsivalt 22 riiki. Riigid, kuhu eksport on tunduvalt kasvanud aastatel : Hiina 14%, Šveits 13%, Itaalia ja Rootsi 1%. Riigid, kuhu eksport on tunduvalt langenud: Holland -7%, Saksamaa -7%, Läti -7%, Prantsusmaa -5%, Kõige püsivamad ekspordipartnerid on Soome, Taani, Ukraina, Leedu, Rootsi, Šveits, Läti, Island, Hiina. miljon eurot Riigid kuud Soome 21,5 27,8 26,2 25,9 12,3 Taani 6,8 3,1 4,8 6,6 6,1 Ukraina 11,8 11,4 12,9 9,7 6,5 Rootsi 5,7 11, 13,2 11,2 3,2 Šveits 3,4 5,1 6, 7,8 5,3 Läti 1,8 5, 7, 3,2 3, Leedu 2,8 3, 2,4 2,7 1,1 Island 6,9 6,4 7,8 4,7 3, Hiina 2, 2,7 4,5 4,8 2,2 Saksamaa 21, 24,9 19,2 5,7 2,3 62

63 Kala ja kalatoodete eksport regiooniti miljon eurot tuhat tonni Baltimaad Põhjamaad Baltimaad Põhjamaad Muu EL Muu SRÜ Muu EL Muu SRÜ Venemaa ja Ukraina Aasia, Aafrika ja muu maailm Venemaa ja Ukraina Aasia, Aafrika ja muu maailm Muu SRÜ: Valgevene, Gruusia, Aserbaidžaan jt 63

64 Kõige olulisemad ekspordi sihtturud on olnud Põhjamaad, kuhu kala-ja kalatooteid müüdi 216. aastal 54 mln euro väärtuses, peapartner on Soome 26,6 mln eurot. Põhjamaade suunal kasvas eksport 216. aastal koguseliselt 95% (võrreldes 215. a) ja võttis esmakordselt Ukrainalt liidripositsiooni. Märkimisväärselt kasvas 216. aastal külmutatud räime ja kilu (KN 33) eksport Taani koguseliselt 234%, kuigi väärtuselt piirdus kasv 44%-ga. Soome suunal kasvas eksport peamiselt värske kala (KN 32) arvel, rahalises väärtuses oli kasv 46% ja koguseliselt 466%. Baltimaade suunal on ekspordikäive jätkuvalt langustrendis: 216. aastal oli langus 57% 213. aastaga võrreldes ja 38% 215. aastaga võrreldes. 64

65 Eksport teistesse EL riikidesse on märkimisväärselt langenud nii rahas (-43%) kui ka koguseliselt (-4%), peamiselt ekspordi vähenemise tõttu Saksamaale * (-7%, võrreldes 215. a). Venemaa ** ja Ukraina regiooni suunal langes ekspordikäive 216. aastal 4%, sh Ukraina suunal 25%. Aasia turul jätkusid 216. aastal positiivsed arengud: ekspordikäive kasvas aastaga 36%, enamalt jaolt peapartnerite Hiina ja Jaapani arvel, käibe kasv vastavalt 6% ja 546% (KN 34 kalafilee). SRÜ regiooni suunal ekspordikäive langes 216. aastal 46%, seoses Valgevene suunal ekspordi järsu vähenemisega (-92%). Aafrika suunal kasvas ekspordikäive 2%, kuid see turg on endiselt Eesti eksportijatele avastamata (Aafrika ekspordi osakaal,25%). * Aastal 216 asendus Saksamaa liidripositsioonil Šveitsiga (Šveitsi suunal ekspordi kasv 32%, võrreldes aastaga 215). ** Venemaa-poolse impordikeelu mõjul on eksport Venemaale 214. aasta sügisest vähenenud ning alates 216. aastast täielikult lõppenud. 65

66 Kala ja kalatoodete ekspordi TOP 5 sihtriikide lõikes miljon eurot kuud Läti Saksamaa Soome Ukraina Venemaa Prantsusmaa Taani Šveits Rootsi 66

67 Kalasektori ekspordi TOP 5 sihtriigi osakaal ekspordikäibes (%) TOP 5 sihtriigi osakaal ekspordikäibes on viimastel aastatel püsinud suhteliselt stabiilne. Soome ja Ukraina on jätkuvalt TOP 5 liidrid, kusjuures Soome ekspordikäibe osakaal küündis 216. aastal 25%-ni kogu kalasektori ekspordist. Saksamaa ja Prantsusmaa kaotasid 216. aastal TOP 5-s oma positsioonid seoses ekspordinõudluse tugeva vähenemisega külmutatud kala osas ja asemele tulid Taani ja Šveits kuud 67

68 Põhjamaade kontsentratsiooni suurenemine kalasektori ekspordis ( , % ekspordikäibest) Põhjamaade osakaal kalasektori ekspordis näitas perioodil kindlat tõusutrendi. Kõige olulisem sihtturg Soome jäi sel perioodil väärtuselt stabiilseks, aga Soome osakaal siiski kasvas 15%-lt 24%-le, kuna tervikuna välisturgude nõudlus Eesti kalatoodete järele langes. 1% 9% 8% 7% 6% 5% 4% 66% 66% 61% 5% 26% Põhjamaad: Soome, Norra, Rootsi, Taani, Island, Fääri saared. 3% 2% 1% 19% 15% 16% 2% 18% 18% 24% % Soome Teised Põhjamaad Muud riigid 68

69 Eesti kalasektori ekspordipartnerite püsivus (riikide arv) Partnerriik riik, kuhu kala ja kalatooteid eksporditi vähemalt kolmel aastal alates 213. aastast. Juhuslik ekspordipartner riik, kuhu kala ja kalatooteid eksporditi kahel erineval aastal. Ühekordne ekspordipartner riik, kuhu kala ja kalatooteid eksporditi ainult ühel aastal. Uus turg riik, kuhu kala ja kalatooteid eksporditi esmakordselt aastal 216 ja samasse riiki ka aastal Partnerriigid Juhuslikud ekspordipartnerid Ühekordsed ekspordipartnerid Uued turud

70 Kalasektori ekspordipartnerid riskitaseme ja konkurentsivõimelisuse lõikes 216 Riskitaseme lõikes 12 Konkurentsivõimelisuse lõikes , Sihtriikide arv Eksport mln Madal riskitase Keskmine riskitase Kõrge riskitase Allikas: Transparency International, CPI 216 (korruptsioonitajumise indeks, 167 riigi koht pingereas). Madal riskitase 1-5 (kõige madalama tajutava korruptsioonitasemega riigid), keskmine riskitase 51-1 (keskmise tajutava korruptsioonitasemega riigid), kõrge riskitase (enim korrumpeerunud riigid). Sihtriikide arv Eksport mln Kõrge konkurentsivõime Madal konkurentsivõime Keskmine konkurentsivõime Allikas: The Global Competitiveness Report (137 riigi koht pingereas). Kõrge konkurentsivõimelisus 1-5, keskmine konkurentsivõimelisus 51-1, madal konkurentsivõimelisus

71 6. Järeldused 71

72 Eesti toidusektori ekspordimaht ja käive olid 216. aastal väiksemad kui 213. aastal. Vene turu äralangemisest tingitud kriisist polnud sektor 216. aastaks täielikult veel taastunud. Eesti toidusektori ekspordis on suure osakaaluga toorme eksport, mis muudab tootjate poolt saadavad kokkuostuhinnad volatiilsemaks ja tootjad kergemini haavatavaks. Uute turgude otsimine on sageli heitlik ja kulgenud vaevaliselt, raskusi on pikemaajaliste ärisuhete ülesehitamisel. Teised Balti riigid on nii piima- kui lihasektori olulisimaks turuks. On positiivne, et hea maksvõimega Põhjamaade turgusid on suudetud ka kriisis hoida ja ärisuhteid edasi arendada. 72

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Eesti lihatöötlemise sektori aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga

Eesti lihatöötlemise sektori aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga Eesti lihatöötlemise sektori 2016. aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga võrreldes üpris stabiilsel tasemel, vaatamata asjaolule,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

Hinnainfo mai 2015

Hinnainfo mai 2015 HINNAINFO MAI 2015 Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Claudia Meriküla, Katrin Männaste, Aivar Voog Tellijapoolne kontaktisik: Aleksander Vukkert AS Emor Tammsaare Ärikeskus A. H. Tammsaare

Rohkem

Eesti piimatöötlemise sektori aasta 6 kuu ülevaade

Eesti piimatöötlemise sektori aasta 6 kuu ülevaade Eesti piimatöötlemise sektori 2016. aasta 6 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Vaatamata turuolukorda tugevasti muutnud sündmustele on suurematel piimaturgudel täheldatav olnud elavnemine impordi osas ja positiivsed

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

EPKK Piimaturg IV kvartal 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal 2016 Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete too

EPKK Piimaturg IV kvartal 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal 2016 Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete too Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete tootja- ja jea Eestis 4 Piima ja piimatoodete tootmisest Eestis 5 Eksport ja Import 6 Hinnad

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Eesti toidukaupade positsioon siseturul (mai 2005)

Eesti toidukaupade positsioon siseturul (mai 2005) EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH Rävala 6, 19080 Tallinn, tel. (0) 681 4650, faks (0) 667 8399, e-post eki@ki.ee EESTI TOIDUKAUPADE POSITSIOON SISETURUL (kodumaiste ja

Rohkem

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 16. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 17 Sisukord Makromajanduslik olukord... 3 Väliskaubandus... 8 Töötlev tööstus... 14 Toiduainete ja jookide tootmine... 17 Tekstiilitootmine... 21 Rõivatootmine... 23

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Swedbanki suvine majandusprognoos

Swedbanki suvine majandusprognoos Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)

Rohkem

EPKK Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Sisukord Te

EPKK Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Sisukord Te Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg kvartal Sisukord Teraviljatoodete tootmine Eestis 1 Eksport ja import 2 Eesti teraviljaturg 6 Põllumajandusbörsid 8 Teravilja kokkuostuhinnad

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

Põllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade

Põllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade Põllumajandussektori 2018. aasta I poolaasta ülevaade Vastutav toimetaja Urve Valdmaa, urve.valdmaa@agri.ee Kaanefoto Urve Valdmaa Tallinn, 10. september 2018 Sisukord 1 2018. aasta II kvartali ilmastik

Rohkem

Microsoft Word - PM aruanne aprill 2009.doc

Microsoft Word - PM aruanne aprill 2009.doc . Hindade konvergents Euroopa Liidus ning selle eeldatav mõju Eesti toidusektorile. Lõpparuanne 2006-2008 Tellija: Eesti Põllumajandusministeerium Tartu 2009 EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut 1 SISUKORD

Rohkem

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu eest tasumiseks kasutati perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Eesti ENIC/NARIC Keskus

Eesti ENIC/NARIC Keskus Eesti ENIC/NARIC keskus Tegevuse aruanne 2014 Tegevuse eesmärgid Eesti ENIC/NARIC keskus tegutseb vastavalt kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide Euroopa

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

ET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis

ET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis ET Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis Õiguslik teade Käesolev Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) väljaanne on autoriõigusega

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Targocid Art 30 - CHMP Opinion

Targocid Art 30 - CHMP Opinion I lisa Ravimi te, ravimvormide, tugevuste, manustamisviiside, taotlejate, müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides 1 Belgia Belgia Bulgaaria Tšehhi GmbH, Targocid 100 mg Leonard-Bernstein-Straße Trockenstechampullen

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) Tegevuse aruanne 2016 Tegevuse eesmärgid Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/N

Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) Tegevuse aruanne 2016 Tegevuse eesmärgid Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/N Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) Tegevuse aruanne 2016 Tegevuse eesmärgid Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) tegutseb vastavalt kõrgharidust tõendavate

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Eesti maksebilansi aastaraamat 2006

Eesti maksebilansi aastaraamat 2006 Eesti Pank Bank of Estonia Eesti maksebilansi Eesti Pank, 27 Aadress Estonia pst 13 1595 Tallinn Telefon 668 719 Faks 668 836 E-post info@epbe.ee Veebileht www.eestipank.info Eesti Panga trükiste tellimisinfo

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Marje Josing mai 2018 Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Koostööpartner: Kultuuriministeerium EKI Eesti loomemajanduse kaardistused 2005. aastal

Rohkem

MAPAX toiduainete kvaliteetseks säilitamiseks. MAPAX pakendamine pikendab toiduainete säilivusaega looduslikul moel. MAPAX YOUR CONCEPT FOR QUALITY FO

MAPAX toiduainete kvaliteetseks säilitamiseks. MAPAX pakendamine pikendab toiduainete säilivusaega looduslikul moel. MAPAX YOUR CONCEPT FOR QUALITY FO MAPAX toiduainete kvaliteetseks säilitamiseks. MAPAX pakendamine pikendab toiduainete säilivusaega looduslikul moel. MAPAX YOUR CONCEPT FOR QUALITY FOOD AGA 2 Toiduainete säilitamine MAPAX pakendamisega.

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

\376\377\000T\000e\000r\000a\000t\000u\000r\000g\000 \000I\000V\000 \000k\000v\0001\0005\000.\000p\0006\0005

\376\377\000T\000e\000r\000a\000t\000u\000r\000g\000 \000I\000V\000 \000k\000v\0001\0005\000.\000p\0006\0005 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg nr.4 kvartal Sisukord Teraviljatoodete tootmine Eestis 1 Eksport ja import 2 Eesti teraviljaturg 6 Põllumajandusbörsid 8 Teravilja kokkuostuhinnad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 8.12.2010 KOM(2010) 727 lõplik EUROOPA KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime astaraamat

Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime astaraamat RIIGIKANTSELEI rahvusvaheline konkurentsivõime 2012 AASTARAAMAT konkurentsivõime maailma 59 riigi ja Euroopa Liidu 24 liikmesriigi võrdluses Tallinn, detsember 2012 Väljaande koostas: EKI juhtivteadur

Rohkem

Eesti ENIC/NARIC Keskus

Eesti ENIC/NARIC Keskus Eesti ENIC/NARIC keskus Tegevuse aruanne 2013 Tegevuse eesmärgid Eesti ENIC/NARIC keskus tegutseb vastavalt kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide Euroopa

Rohkem

GEN

GEN Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. september 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0206 (NLE) 10973/16 ADD 13 WTO 195 SERVICES 20 FDI 16 CDN 12 SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

EST_9M2018 [Compatibility Mode]

EST_9M2018 [Compatibility Mode] Harju Elekter Grupp Esitlus 1-9/2018 Koostöö kindlustab edu! Kinnistud tööstusparkides Eestis (Keilas, Harkus, Haapsalus), Soomes (Ulvila, Kerava, Kurikka) ja Leedus (Panevežys), kokku 46 ha Tootmis-,

Rohkem

PowerPoint-præsentation

PowerPoint-præsentation Columbus Eesti SaaS pilvepõhised lahendused ärikliendile Arne Kaasik Toomas Riismaa 30.04.2014 1 Millest juttu tuleb Miks me äritarkvaralahenduse pilve paneme kust raha tuleb? Mida Columbus on teinud ja

Rohkem

untitled

untitled 2009R0206 ET 01.07.2013 001.002 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 206/2009, 5. märts 2009, milles käsitletakse isiklikuks

Rohkem

Microsoft Word - 11_f20.doc

Microsoft Word - 11_f20.doc 11. PALUN 200 GRAMMI VORSTI. Пожалуйста, 200 граммов колбасы. Tööleht nr 11.1 Õpime ja saame teada. Учим и узнаём. Mida te soovite? Что желаете? Mida teile, palun? Что вам, пожалуйста. Kõigepealt ma tahan...

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL Euroopa Kolledž Dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks Riina Kerner EKSPORDI STRUKTUURI ROLL EESTI TÖÖSTUSHARUDE KO

TARTU ÜLIKOOL Euroopa Kolledž Dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks Riina Kerner EKSPORDI STRUKTUURI ROLL EESTI TÖÖSTUSHARUDE KO TARTU ÜLIKOOL Euroopa Kolledž Dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks Riina Kerner EKSPORDI STRUKTUURI ROLL EESTI TÖÖSTUSHARUDE KONKURENTSIVÕIME KUJUNDAMISEL Juhendajad: Urmas Varblane,

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

SANTE/10280/2018-EN ANNEX

SANTE/10280/2018-EN ANNEX ET I lisa Loetelu kolmandate riikide või nende piirkondade kohta, kust on lubatud liitu tuua inimtoiduks ettenähtud elusaid, jahutatud, külmutatud või töödeldud kahepoolmelisi karploomi, okasnahkseid,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Te

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Te EUROOPA KOMISJON Brüssel, 19.1.2018 COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Teine aruanne, milles käsitletakse nõukogu direktiivi

Rohkem

Mõned mõtted maksudest

Mõned mõtted maksudest Edukas ettevõtja on aus ettevõtja Tallinna Ettevõtluspäev 2012 Jaan Krinal Näide palgast Millest räägime Miks me makse maksame Mida me saame maksude eest Tulumaks ja tuludeklaratsioon. Sotsiaalmaks. Ettevõtlusest,

Rohkem

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2018

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2018 Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 218 Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 218 Maaeluministeerium 219 Sisukord Sissejuhatus... 4 Kokkuvõte... 5 Üldine olukord...

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel

Rohkem