Microsoft Word - MA aruanne 2007_24.04.doc

Väljavõte

1 Mittetulundusühing EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta algus 01. jaanuar 2007 Majandusaasta lõpp 31. detsember 2007 Registri kood Aadress Väike-Ameerika , Tallinn Telefon ; Elektronposti aadress Interneti kodulehekülg Juhatuse esimees

2 SISUKORD EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT TEGEVUSARUANNE ÜLDANDMED Liikmeskond: Kodukandi juhtimine: KODUKANDI TEGEVUS/PROJEKTID KODUKANDI KOOLITUSKESKUS Tellimuskoolitused aastal Kodukandi Koolituskeskuse projektid LIIKUMISE KODUKANT 2007 TRÜKISED LIIKUMISE KODUKANT TUNNUSTAMINE LIIKUMISE KODUKANT ESINDAMINE LIIKUMISE KODUKANT RAHVUSVAHELISED SUHTED KODUKANDI KONTORI JA ORGANISATSIOONI ADMINISTREERIMINE...23 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE...25 Juhatuse deklaratsioon Bilanss Tulude ja kulude aruanne Rahavoogude aruanne (kaudsel meetodil) Netovara muutuste aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad...30 LISA 1. Arvestuspõhimõtete selgitus...30 LISA 2. Rahalised vahendid...31 LISA 3. Ostjate tasumata arved ja muud lühiajalised nõuded...32 LISA 4. Viitlaekumised...32 LISA 5. Materiaalne põhivara. Masinad ja seadmed...32 LISA 6. Lühiajalised kohustused...33 LISA 7. Tulud detailselt...33 LISA 8. Kulud detailselt JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD

3 EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT TEGEVUSARUANNE 1. ÜLDANDMED 1.1 Liikmeskond: Liikumisel Kodukant oli 2007.aastal 21 liiget, nendest 15 maakonnaühendust. Peamiselt on organisatsiooni tegevus olnud maakonnaühendustele suunatud ning seetõttu on ülejäänud liikmetega toimunud enamjaolt info vahetamine, Maapäevaga seotud tegemised. Liikmetele toimus aastal kaks arenguseminari: 2. ja 3. märtsil Jänedal, teemaks Liikumise Kodukant strateegia tegevussuunad ja 8. detsembril Pärnus, teemaks Liikumise Kodukant kommunikatsioon ja võrgustik august toimus Jõgevamaal VII Eesti Külade Maapäev. 1.2 Kodukandi juhtimine: Liikumise Kodukant juhatusse kuulusid: (juhatuse esimees), Mariina Laineste, Merle Adams, Iris Haiba, Aare Kasemets, Kaido-Allan Lainurm ja Valter Parve. Kokku toimus aastal juhatusel 14 koosolekut, 8 meili teel. Üldkoosolek toimus: Kõik koosolekud ja seminarid on protokollitud, protokollid asuvad Liikumise Kodukant kontoris aasta revisjoni viis läbi Üldkogu poolt valitud revisjoni komisjon koosseisus Mare Sikut, Sille Kerner ja Riina Trumm aasta aprillis, aasta tegevusi hindab revisjonikomisjon KODUKANDI TEGEVUS/PROJEKTID Liikumise Kodukant tegevus aastal toimus läbi alljärgnevate toetuste ja projektide. Kõikide aastal lõppenud projektide ja riigieelarvelise eraldise kasutamise osas on rahastajatele esitatud aruanded, millega on võimalik tutvuda Liikumise Kodukant kontoris. Suuremad projektid, mis aastal ellu viidi (rahalist ja ajalist mahtu hinnates): Õppiv küla (ESF meede 1.1 rahastus, summa jätkub kuni ), Ettevõtlikud noored külades (Haridus- ja Teadusministeerium, summa ), VII Eesti Külade Maapäev- Ettevõtlik Eesti küla Euroopa Liidus (Euroopa Parlament, summa ), Head näited ühenduste ja omavalitsuste koostööst (BAPP, summa , jätkus kuni ). Lisaks oli Liikumisele Kodukant riigieelarveline eraldis aastal krooni, sellest oli suunatud maakonnaühenduste juures olevate tugikeskuste töös hoidmiseks. Väiksemad projektid: 10 raamatu väljaandmine (Kultuurkapital krooni), Kodulehekülje uuendamine (MES 6000 krooni), Aasta Küla 2007 konkurss (Siseministeerium, krooni), Hoidistemessi korraldamine Olustveres. 3

4 tähistas aasta vältel oma 10-ndat ametlikku tegutsemisaastat oli Riigikogu vestibüülis Liikumise Kodukant 10-t tegutsemisaastat kokkuvõttev näitus ja väljas oli ka kõigi maakonnaühenduste tegemisi tutvutav osa toimus Põllumajandusministeeriumis sünnipäeva tähistamise üritus, milles osalesid ka Rootsi, Läti ja Soome külaliikumise organisatsioonide esindajad. 2.1 Riigieelarvelise eraldise 2007 kasutamine. Toetus oli kokku krooni. Eraldise kasutamiseks sõlmis Liikumine Kodukant lepingu Põllumajandusministeeriumiga. Lepingu raames viidi ajavahemikul jaanuar detsember 2007 läbi järgmised tegevused Eraldatud toetuse raames ettenähtud tegevuse kirjeldus 1. Liikumise Kodukant maakonnaühenduste info- ja konsultatsioonivõrgustiku toimimise toetus Teostus Aeg, ühik Vähemalt üks päev nädalas nõustamine ning töö (nt. info vahendamine) tugikeskuse kontoris, teine päev nädalas vastavalt vajadusele külades kohapeal Teostuse kirjeldus a teostas riigieelarve raames tugikeskuse tööd 14 maakonnaühendust. Pärnumaa Kodukandil oli Põllumajandusministeeriumiga leping eraldi. Tugikeskuste koordinaatorid/nõustajad maakondade kaupa: Tartumaa Priit Laineste Järvamaa Merike Luuk Läänemaa Larissa Mandel Raplamaa Anne Kalf Ida-Virumaa Krista Pedak Põlvamaa Raili Kallavus Võrumaa Marika Parv Valgamaa Aili Keldo Viljandimaa Lagle Vilu Lääne-Virumaa Mare Sikkut Jõgevamaa Pille Tutt Harjumaa Helen Haab ja Mari-Liis Dolenko Saaremaa Elvi Viira Hiiumaa Raili Mägi Maakondade kontaktisikute kontaktid on välja toodud Liikumise Kodukant koduleheküljel alajaotus Riigieelarvest rahastatud tugikeskused maakondades. Aasta jooksul toimunud nõustamised: Mitu korda Valdkond konsulteeriti Inimeste arv Projektide kirjutamine, elluviimine ja aruandlus

5 Raamatupidamine (dokumentatsioon, seadusandlus ja aruandlus) Küla arengukava koostamine, tegevuskava Külaseltsi asutamine, tegutsemine juriidilise isikuna Teenused ja ettevõtlus Tegevustele rahastusallikate leidmine (projektid, sponsorlus) LEADER Kroonika koostamine Muu (planeeringud, tehniline abi projektide koostamisel) Külavanemate tegevus Kalandusega seotud küsimused Rahvusvaheline koostöö Noorte kaasamine külaliikumisse Kokku Kokku nõustati aasta jooksul 14.- s maakonnas 2818 korda ja 4769 inimest. Seminarid: Teema: Liikumise Kodukant maakonnaühendustes strateegiaseminarid. Seminaride käigus anti ülevaade Liikumise Kodukant uue strateegia (perioodiks ) töödokumendist tutvustati missiooni, visiooni, tegevussuundi ja nende eesmärke aastaks Samuti räägiti sellest, kuidas Liikumise Kodukant, kui ühe katuseorganisatsiooni strateegia tekib, kuidas on liikmed kaasatud ja oma ettepanekuid esitada saavad. Strateegia ellurakendamisel on oluline roll maakonnaühendustel ning organisatsiooni sisekommunikatsioonil. Aruteludes keskenduti sellele, kuidas jõuab külaliigutajatele oluline info valda ja küladesse ning kuidas külade tegemisi laiemalt kajastada, külade vajadusi otsustajateni viia. Samuti arutlesid inimesed oma maakonna külaliikumise võimalike arendustegevuste üle. 5

6 2. Maanoorte tegevused - 4 kahepäevast õppeseminari viies piirkonnas. Kokku osales 75 noort märtsoktoober; Seminaride toimumisajad: 27. august Lääne-Virumaa 23. oktoober Läänemaa 25. oktoober Harjumaa 26. oktoober Pärnumaa 30. oktoober Valgamaa 1. november Hiiumaa 1. november Tartumaa 1. november Saaremaa 9. november Viljandimaa 11. november Jõgevamaa 15. november Võrumaa 3.detsember Raplamaa 4. detsember Järvamaa 6. detsember Ida-Virumaa 17. detsember Põlvamaa Projekti paremaks läbiviimiseks oli moodustatud järgmised piirkonnad: I piirkond: Põlva, Valga, Võru maakonnad II piirkond: Tartu, Pärnu Viljandi maakonnad III piirkond: Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakonnad IV piirkond: Rapla-, Järva-, Harju maakonnad V piirkond: Lääne-, Saare- ja Hiiu maakonnad - 5 kolmepäevast õppekäiku küladesse juuli; Õppeseminaride pikem info ja ülevaade on projekti aruandes. Noorteprojekti raames toimus juulis 2007 kolm õppereisi erinevatesse Eesti maakondadesse. - Osalemine Eesti Külade Maapäeval noorte töögrupis, 30 noort august; - Positiivsete näidete kogumine maanoortest (30 edulugu) - märtsseptember, trükise avaldamine maanoorte lugudest (2000 tk) november Koostati edulugude kogumik ning trükiti 2000 eksemplari. Edulugude trükis ilmus aasta novembris, tiraaž oli 2000 eksemplari. Seda levitatakse nii projektis osalevate noorte kaudu (60 noort) kui ka Liikumise Kodukant maakonnaühenduste kaudu vallavalitsustele, maaraamatukogudele ja külades elavatele noortele. Edulugude koostamist ja trükkimist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium ja riigieelarvelisi vahendeid selle jaoks ei kasutatud. Projektis osalevatel noortel oli ülesandeks ühel üritusel esitleda oma kodutöid, anda ülevaade projekti käigus tehtust ning arutleda koos osalejatega selle üle kuidas paremini saab noori kaasata külaseltside tegemistesse ning millised on need ühishuvid. Maakonnaühenduste sügisestel infopäevadel osalemine ja projekti 31. august 2007 LÄÄNE-VIRUMAA, Venevere, 26 osalejat 25. oktoober 2007 HARJUMAA, Vanamõisa seltsimajas. Osalejaid 16 inimest 6

7 tulemuste tutvustamine oktoober-november 29. oktoober 2007 JÄRVAMAA, Koeru noortekeskuses. Osalejaid 25 inimest 30. oktoober 2007 VALGAMAA, Sangaste seltsimajas. Osalejaid 20 inimest 31. oktoober 2007 PÄRNUMAA, Pärnu linn, Osalejaid 20 inimest 1. november 2007 SAAREMAA, Kuressaare Rahvakool. Osalejaid 17 inimest 1. november 2007 TARTUMAA, Hotellis Kantri. Osalejaid 31 inimest 1.november 2007 HIIUMAA, Lauka seltsimajas. Osalejaid 19 inimest 9. november 2007 VILJANDIMAA, Suure-Jaani Gümnaasium. Osalejaid 39 inimest 16.november 2007 LÄÄNEMAA, Üdruma külamajas, Osalejaid 14 inimest 23. november 2007 PÕLVAMAA, Mikitamäel. Osalejaid 32.inimest 24 november 2007 JÕGEVAMAA, Lustiveres. Osalejaid 15 inimest 6. detsember 2007 IDA-VIRUMAA, koolinoorte majas Jõhvi linnas. Osalejaid 31 inimest 3.detsember 2007 RAPLAMAA, Raplas Osalejaid 14 inimest 15.detsember VÕRUMAA, Voki külas, Osalejaid 15 inimest 3. Projekti Õppiv küla kaasfinantseering - 3 kahepäevast koolitust õpiettevõtete osalejatele Kokku 75 osalejat, (à 25 osalejat, juuni) Projekti üldine tulem: Noorte teadlikkus külades toimuvast on suurenenud. Koolitustel käsitleti läbi rollimängude erinevaid näiteid külaelus toimuvast ning tekitati arutelusid küladega seotud teemadel, lähtuvalt noorte kodukohtadest. Oluliselt suurendasid teadlikkust õppereisid, mille peamine eesmärk oli tutvuda otseselt küladega, kes on aktiivsed ja arenevad ning kus ka noorte tegevus on käivitunud. Noored väärtustasid võimalusi külastada selliseid kohti, kuhu tavaliste klassiekskursioonide ja ühiste reiside puhul ei satuta, kuulata teiste külade tegemistest ja saada mõtteid. Heaks kogemustevahetamise võimaluseks peeti ka noortekeskuste külastamist, mis andis hea ettekujutuse noortetegevusest erinevates piirkondades, andis mõtteid ja innustust edaspidiseks. Kuna reisiseltskonnad olid komplekteeritud erinevate maakondade noortest, siis tihenesid omavahelised kontaktid noorteprojektis osalejate vahel ning ideedevahetus ja kommunikatsioon toimus ka noorelt-noorele. Tagasiside õppereisidele oli väga positiivne. Noored nägid õppereiside ja koolituste silmaringi laiendavat mõju, tagasiside põhjal leidis näit. üks osaleja, et sellest oli oluline kasu Viljandi Kultuuriakadeemiasse kultuurikorralduse erialale sisseastumisel (intervjuu ajal sai tuua näiteid erinevatest piirkondadest). Õpiettevõtete juhendajate ja osalejate koolituste tulemus, hinnang: Koolitustel osalenud 73 õpiettevõttes osalejat ja 18 õpiettevõtte juhendajat on omandanud uued oskused ja teadmised teemadel, mis eelnevalt olid neile võõrad. Näiteid võib tuua meeskonnatöö arendamisest, 7

8 - 2 kahepäevast koolitust õpiettevõtete juhendajatele 15 osalejat (mai ja september) - 2 kahepäevast koolitust maakonna külakonsultantidele (aprill ja oktoober) - Õpiettevõtet tutvustava voldiku koostamine. Kokku 15 erinevat õpiettevõtet tutvutavat voldikut (igat voldikut 500 tk.), kahevärviline (juuni, juuli) - arenguseminar külakonsultandi teema käsitlemiseks (mai) raamatupidamise algteadmistest, toote-, teenuseturundusest, uute ideede väljatöötamisest, elukestva õppe keskuse käivitamisest, nõustamisteenuse osutamisest jne. Peale selle on õpiettevõtetes osalejad arendanud oma sotsiaalseid oskusi ning tulnud välja oma igapäevatöö rutiinist, mis on muutnud nad passiivseks. Omandatud oskused võimaldavad projektis osalenutel paremini konkureerida tänasel tööturul, tõstavad kompetentsust ning vajadusel ka ettevõtjaks hakata. Koolituste tulemusena on käivitatud projekti jooksul 15 õpiettevõtet (õpiettevõtete nimekiri koos tootekirjeldusega ilmus novembri Külakirjas, lisatud aruandele) Külakonsulentide koolituste tulemus: Külakonsulendid oma maakonna infopäevadel tutvustanud õpiettevõtete teemat ning senisest rohkem hakanud pöörama tähelepanu külades toimuvate koolituste kvaliteedi tõstmisele ning elukestva õppe propageerimisele. Tulemus, hinnang Valminud voldikud võimaldasid külaseltsidel oma uut algatust tutvustada laiemalt ning reklaamida külainimeste poolt väljaarendatud tooteid ja teenuseid. 4. Eesti Külade Maapäev august 2007 Jõgevamaal Maapäeva tulemuste kogumik 5. Kodukandi 10. aasta Raamatu toimetamine, raamatu trükkimine trükkimine 1000 tk. Tulemus, hinnang tegevusele: Arenguseminari kaudu saavutati erinevate osapooltega ühine arusaam külakonsulendi vajalikkusest. Teema laiendamiseks nimetati konsulent Kogukonna arengu konsulendiks. Kodukandi poolt vormistati arutelude tulemused ametliku ettepanekuna Kutsekojale. Täna on Eestis käivitunud konsulentide kutsestandardi uuendamine ning Kodukandi poolt on palutud ametlik esindaja uue standardi väljatöötamise töörühma. Meie poolt on esindajaks Krista Habakukk. Kutsekoda loodab uue standardi valmis saada aasta kevadeks, sealhulgas ka projekti poolt algatatud Kogukonna arengu konsulendi standardi. Kogumiku tiraaz oli 2000 eesti keelset trükist ja 500 inglise keelset trükist. Kujundaja oli Triinu Sarv ja töid teostas OÜ Paar. Eesti Külaliikumise Kodukant tegevusi kokkuvõttev raamat Kogu Eesti peab elama! Eesti Külaliikumine Kodukant 10 valmis aasta novembris Raamatu lõpus on ka lühike inglise keelne kokkuvõte organisatsiooni tekkimisest ja olulisematest tegevustest. 6. Üle-eestilise infovõrgustiku haldamine, koordineerimine ja tööshoidmine. 3 Külakirja numbrit. Üks number 3000 tk A4 formaat. Kuud: juuli, september, november Külakirja toimetaja on Liikumise Kodukant meedia- ja suhtekorraldaja Aime Vilu. Riigieelarve toel ilmus 4 numbrit. 8

9 Elektrooniline infoleht 18 numbrit, levitatakse meili listi kaudu üle nädala esmaspäeval Infolehe saavad ile Kodukandi maakonnaühendused (läbi nende külaseltsid ning teised maakonna aktiivsed inimesed, kohalikud omavalitsused), Liikumise Kodukant koostööpartnerid, huvilised Riigikogu liikmed, kokku 178 adressaati). Infoleht on kättesaadav Liikumise Kodukant koduleheküljel BAPP tegevustoetus Riigieelarvelise eraldise administreerimisega tegeles Liikumise Kodukant tegevjuht Kadri Pau. Raamatupidajaks oli Anne-Ly Aalde. Kokku oli BAPP tegevustoetus Liikumisele Kodukant aastal krooni. Toetust kasutati Liikumise Kodukant : - Juhtimissuutlikkuse parandamiseks: tegevjuht sai keskenduda oma esimesel tegutsemisaastal sidemete loomisele liikmetega, üldistele organisatsiooni igapäevatöös esile kerkivatele küsimustele, organisatsiooni esindamisele, kommunikatsiooni parendamisele, juhatuse liikmete tegevuskoormuse vähendamisele. Juhatuse liikmete suutlikkuse tõstmiseks viidi tegevustoetuse raames läbi 2 juhatuse seminari: Esimene seminar toimus 8. ja 9. juunil 2008 Vilusis Mikk Sarve juures. Arutleti Kodukandi kommunikatsiooni, strateegia, 10. tegutsemisaasta tähistamist. Osalesid nii Liikumise Kodukant praegused juhatuse liikmed kui ka esimeses juhatuses olnud inimesed. Teine seminar toimus 8. detsember 2008 Pärnus. Osalesid 13-ne maakonnaühenduse esindajad ja 6 Liikumise Kodukant juhatuse liiget ning 4 tegevmeeskonna inimest. Lektoriks ja eksperdiks oli Ivi Proos. Seminari ettevalmistamise käigus kohtusid Kadri Pau, Mai Kolnes ja Ivi Proos Liikumise Kodukant kontoris. Eesmärgiks oli kaardistada sellel hetkel Liikumise Kodukant kommunikatsioonis esile kerkinud probleemid ja anda Ivi Proosile ülevaade Liikumise Kodukant võrgustiku igapäevasest tööst. Kohtumise käigus koostati küsimustik, millele paluti maakonnaühenduste tugikeskustes Liikumise Kodukant koordinaatoritena tööl olnud inimestel enne seminari vastata. Regulaarne koostöö maakonnaühenduste ja Liikumise Kodukant juhatuse vahel. Üle nädala koostas tegevjuht infolehe, mis võttis kokku Kodukandi eelmiste nädalate tegemised ja tõi välja lähiaja sündmused. Samuti alustati kodulehekülje uuendamist (sisu, kujundus). Selleks, et saavutada Liikumise Kodukant juhatuse ja tegevmeeskonna tihedam side liikmetega osalesid Liikumise Kodukant tegevmeeskond ja juhatuse liikmed mitmetel maakondlikel üritustel. I poolaasta osales tegevjuht Pärnumaa, Võrumaa, Jõgevamaa, Tartumaa maakonnaühenduste juhatuste koosolekutel aasta II poolaastal osales tegevjuht järgmistel maakonnaühenduste üritustel: Kodukant Hiiumaa üldkogu ja juhatuse koosolek 9

10 Pärnumaa laiendatud juhatuse koosolek. Teemad: Liikumise Kodukant strateegia töödokumendi tutvustus ja Kodukant Pärnumaa strateegia uuendamine Kodukant Valgamaa seminar. Teemad: Liikumise Kodukant strateegia töödokumendi tutvustus ja Valgamaa külade ootused Liikumisele Kodukant Kodukant Tartumaa seminar, koos Ene Ergamaga Liikumise Kodukant Aasta Küla 2007 konkursi tegemised, strateegia töödokument Kodukant Järvamaa seminar ja hilisem juhatuse koosolek Saaremaa Kodukandi 5. tegutsemisaasta koosviibimine, pidulikule osale eelnes strateegia töödokumendi tutvustus aastal külastas tegevjuht kohtadel kokku 9 liikmesühendust. Kohtumine maakonnaühenduste juhatuste liikmetega on hea, sest tekib isiklik kontakt ja samas mitmed küsimused, mida inimesed ei ole ühel või teisel põhjusel läbi meilide Liikumise Kodukant meeskonnalt ja juhatuselt küsinud, saavad vastuse. Samuti on nende kohtumiste tagajärjel Liikumise Kodukant meeskonnal kergem ja just maakondade vajadusi silmas pidades planeerida üle-riigiliste projektide tegevusi ja eelkõige maakonnaühenduste ülesandeid nendes. Liikumise Kodukant juhatuse liikmetest osalesid maakonnaühenduste üritustel: Kodukant Harjumaa seminar,, Liikumise Kodukant juhatuse esimees, Liikumise Kodukant strateegia tegevussuunad, liikmete olulisus strateegia koostamisel ja ellurakendamisel Raplamaa Külade Liit,, Liikumise Kodukant juhatuse esimees, Kodukandi strateegia tegevussuunad, Raplamaa Külade Liidu strateegia uuendamine Pärnumaa II Kodanikuühiskonna Foorum,. Tegi Liikumise Kodukant tegevuste põhjal ettekande riigi poolsest ühenduste kaasamisest. Oli samas paneelis regionaalminister Vallo Reimaaga, kes EKAK-i kuulamisel Riigikogus tõi esile Liikumise Kodukant tegevust sotsiaalse partnerina. Aasta jooksul on juhatuse liikmetest kohtadel toimuvatel üritustel osalenud Mariina Laineste, Valter Parve,, Merle Adams, Iris Haiba. 2.3 Projekt Õppiv küla / / Projekti rahastas ESF meede 1.1, summa ja tegevused jätkuvad kuni Projekti eesmärgid: Välja töötatud metoodika ja õppematerjalid täiskasvanute ettevõtlikkuse arendamiseks läbi õpiettevõtte rakendamise külaseltside juures ning tagatud õppekvaliteet. Konkurentsivõimelised maainimesed kohalikul tööturul ning vähendatud nende riski jääda töötuks. Külaelanikel teadlikkus elukestva õppe võimalustest kogukonnas kogukonna toel. Kogukonna esindaja (Õpiettevõtete juhendajad) on projekti käigus omandanud teadmised ja oskused elukestvast õppest ning on valmis õpet kogukonnas edasi arendama. 10

11 Projekti üldised tulemused aasta lõpu seisuga: Välja on töötatud metoodika, mille alusel käivitati külaseltside juures õpiettevõtted. Õpiettevõtete töö metoodika alusel toimis 16 külaseltsi juures, kahes külaseltsis töö kavandamine käis. Õppekvaliteedi tagamiseks oli algatatud õpiettevõtetes osalejatega arutelusid programmi vajalike paranduste tegemiseks. Projekti raames kaasati 73 (ÕE-s osalejat) + 18 (ÕE juhendajat) + 17(konsulenti), kes on osalenud projekti jooksul väljatöötatud õppeprogrammis ja õppepäevadel. Nad on omandanud uued oskused ja teadmised teemadel, mis eelnevalt olid neile võõrad. Näiteid võib tuua meeskonnatöö arendamisest, raamatupidamise algteadmistest, toote/teenuse turundamisest, uute ideede väljatöötamisest, elukestvaõppe keskuse käivitamisest, nõustamisteenuse osutamisest jne. Peale selle on õpiettevõtetes osalejad arendanud oma sotsiaalseid oskusi ning tulnud välja oma igapäevatöö rutiinist, mis on muutnud nad passiivseks. Omandatud oskused võimaldavad projektis osalenutel paremini konkureerida tänasel tööturul, tõstavad kompetentsust ning vajadusel ka ettevõtjaks hakata. Projektis osalenud 18 õpiettevõtte juhendajat, kes üldjuhul on ka külaseltside esindajad, on saanud koolitust õpiettevõtte metoodikast ehk siis täiskasvanute praktilisest ettevõtluskoolituse korraldamisest, mis on elukestev õpe ning kuidas luua külamajja elukestvaõppe keskus. Nad on kaasanud oma piirkonna inimesed õppeprotsessi ning koos nendega propageerivad ja teavitavad teisi kogukonna inimesi elukestva õppe võimalustest nende külamajas. Samas on tõstetud laialdasemalt külaelanike teadlikkust Külakirjas, kus õpiettevõtetes osalejad ise on tutvustanud õpiettevõtete tegevusi ning sellega ühtlasi elukestvaõppe võimalusi. Projekti tegevuste teostamine: Õpiettevõtte metoodika ja õppematerjalide väljatöötamine. Õpiettevõtte metoodikat töötab välja projekti ekspert Epp Vodja, Junior Achievemendi Arengufondist. Õpiettevõte metoodika põhineb rahvusvaheliselt tuntud õpilasfirmade metoodikale ning aruande perioodil on koostatud metoodika mustandmaterjal, mis arutati läbi projekti meeskonna kohtumisel 14. mail ja projekti õpiettevõtete juhendajate esimesel koolitusel. Metoodika toimimist arutati 18. augustil Eesti Külade Maapäeva projekti töörühmas ning sügisel toimunud õpiettevõtte osalejate koolitustel ning külastustel aastal valmib metoodika trükis. Õpiettevõtte töö korraldamine sh koolituste korraldamine. Tegevused teostas projekti koolitusjuht (Hele-Mall Kink) koostöös projekti eksperdiga. - Külaseltside ja juhendajate valimine projekti toimus projekti alguses, veebruaris, mil kuulutati Kodukandi infolehe, Külakirja ja Maalehe kaudu välja konkurss. Osalejad kinnitati 10. märtsil projektijuhi, assistendi ja Kodukandi tegevjuhi poolt läbiviidud nõupidamisel. Kokku osaleb projektis 18 külaseltsi. - Märtsis aprillis 2007 toimus seltside juurde õpiettevõtete moodustamine: õpiettevõttes osalejate leidmine, õpiettevõtte idee otsimine ja registreerimis-dokumentide vormistamine, nende töö korraldamine märtsi lõpuni

12 - Projekti raames viidi läbi õpiettevõtetes osalejatele järgmised koolitused: Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Raplamaa ja Pärnumaa osalejatele: I moodul Uueda Turismitalus Pärnumaal, osalejaid 30 Teema: Äriplaani koostamine I, Asjaajamine suheldes külaseltsiga II moodul Roosta Puhkekülas Läänemaal, osalejaid 26 Teema: ÕE äriplaani koostamine II; Kogukonnale suunatud turundus. Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa, Tartumaa ja Viljandimaa osalejatele: I moodul Kivi Turismitalus Viljandimaal, osalejaid 16 Teema: Äriplaani koostamine I, Asjaajamine suheldes külaseltsiga II moodul Marguse Puhkekeskuses Valgamaal, osalejaid 14 Teema: ÕE äriplaani koostamine II, Kogukonnale suunatud turundus. Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Harjumaa ja Järvamaa osalejatele I moodul Arbavere Puhkekeskuses Lääne-Virumaal, osalejaid 13 Teema: Äriplaani koostamine I, Asjaajamine suheldes külaseltsiga II moodul Hotellis Trapp Harjumaal, osalejaid 13 Teema: ÕE äriplaani koostamine II, Kogukonnale suunatud turundus. Kolmas moodul igas piirkonnas jaanuaris Õpiettevõtete toodete/teenuste laat toimus august Jõgevamaal Kuremaal VI Külade Maapäeval. 17. augustil oli üleval näitus, 18. augustil viidi läbi projekti töögrupp ja 19. augustil laat. Kokku osales Maapäeval 40 projekti osalejat. Tööd juhtisid koolitusjuht ja ekspert. Õpiettevõtete juhendajate koolitus. Õpiettevõtete juhendajate koolitused korraldas koolitusjuht koostöös eksperdiga. Kokku on toimunud viiest koolitusmoodulist kolm: I moodul Hotelis Hermes Tallinnas, osalejaid 17 II moodul Verevi Motellis Tartumaal, osalejaid 16 III moodul Kõrtsialuse Seltsimajas Ida-Virumaal, osalejaid 12 Teemadena käsitleti: - Mis on elukestev õpe ja ÕE metoodika. - Koolituskeskuse suhtekorralduse alused ja mainekujundus. Koolitusstrateegia: mida, kellele ja kuidas? - Täiskasvanu õppimine ja õpetamine. Kodukandi maakonnaühenduste külakonsultantide koolitused Külakonsulentide kolmest planeeritud koolitusest toimus koolitust. I moodul juuni Väätsal, Järvamaal, osalejaid 17 II moodul okt. Poska villas Tallinnas, osalejaid 15 Teemadena käsitleti koostöö kogukonnas, meeskonnatöö ja läbirääkimised Reet Valing. Nõustamispsühholoogia ja suhtlemine. Margot Põlla. Nõustamine ja nõustamisteooriad ning täiskasvanute õpetamise põhialused, Kaia Köster. Külakonsultandi kutsestandardi väljatöötamine Külakonsulendi kutsestandardi väljatöötamise käigus kaasati arutellu Eesti Kutsekoda, Jäneda Konsulentide kutseomistamise nõukogu, Maaelu Arengu Instituut, Põllumajandus- Kaubanduskoda ja Põllumajandusministeerium. Seminaridel osales 28. märtsis Tallinnas 12 inimest, 19. aprillil Tartus 14 osalejat ja 18. mail Pärnus 16 osalejat. Arutelude käigus saadi ühine arusaam konsulendi nimetuse osas- Kogukonna konsulent, lepiti kokku tema põhioskustes ja teadmistes a mai lõpus vormistas projektijuht ka ametliku ettepaneku 12

13 Kutsekojale uue konsulendi sisseviimise kohta konsulentide kutsestandardisse aastal jätkuv tegevus uue konsulentide kutsestandardi väljatöötamises. 2.4 Ettevõtlikud noored külades (Haridus- ja Teadusministeerium, summa ) Projekti tegevused: maanoorte õppeseminarid Viies piirkonnas toimus 4 kahepäevast koolitusmoodulit. Peale Kodukandi poolt pakutud tegevuse õhtuprogrammides, sisustasid noored ise erinevate rollimängude ja vabaajaveetmise võimalustega. Koolitusprogramm sai koostatud teemadest, mis aitas kaasa noorte kodutööde teostamisel ning läbi selle saavutada projekti eesmärke. Seminaripäevadel töötati väikestes töögruppides ning igal seminaril arutleti kodutööde teostamisel tekkinud tõrgete, probleemide ja jätkutegevuste üle. õppereisid küladesse Õppereisid toimusid kolme päevastena kolme piirkonda, kus tutvuti aktiivsete külade tegemistega ning kohapealsete noorte ettevõtmistega. Noorte osalemine Eesti Külade VII Maapäeval Maapäev toimus august Jõgevamaal Kuremaal. Kokku osales Maapäeval 30 noort üle Eesti. Osaleti noorte töögrupis teemal: Ettevõtlikud noored külades. Lisaks töögrupis osalemisele tutvustasid noored maapäeval osalejatele projekti käigus läbiviidud koolituste ja õppereiside tulemusi enda koostatud info- ja pildistendidena. Positiivsete näidete kogumine maanoortest, trükise avaldamine maanoorte lugudest Koostati edulugude kogumik ning trükiti 2000 eksemplari. Sellesse on kokku koondatud 30 noore inimese ettevõtmised maal elades. Kuidas nad on sidunud oma elu kodukohaga, arendavad seal noortetegevust, ettevõtlust ja/või annavad oma panuse kogukonna arendamisse. Need noored inimesed on aktiivsed ja ettevõtlikud ning eeskujuks teistele noortele. Lood on koostatud enamasti nende endi poolt. Infopäevad. Noorte IV mooduli kodutööks jäi käesoleva projekti ja nende kodutööde tutvustamine infopäeval, mille korraldajaks olid nemad ise ning seda tehti koostöös Kodukandi maakonnaühendustega. Infopäeva korraldamise vorm ja sisu oli noorte ja maakonnaühenduste endi otsustada. Projektis osales kokku üle 60 noore üle Eesti ja see jätkas Liikumise Kodukant aastal alustatud noorte suuna tegevusi. 2.5 VII Eesti Külade Maapäev- Ettevõtlik Eesti küla Euroopa Liidus VII Eesti Külade läbiviimist toetas Euroopa Parlament summa krooni. Maapäev toimus august Jõgevamaal, Kuremaal. Osales ligi 400 inimest. 17. augusti avamise raames toimus ka pidulik Aasta Küla 2007 konkursi võitja välja kuulutamine. Aasta Küla 2007 konkursil osales kokku 15 küla igast Eesti maakonnast. Zhürii kooseis: Ene Ergma, Riigikogu spiiker; Kaja Kaur, EAS arenduskonsultant; Sille Rähn, Põllumajandusministeerium; Mariina Laineste Liikumine Kodukant, Annika Poldre, Maaleht. Aasta Küla 2007 on Kuhjavere küla Viljandimaalt. 13

14 Teisel päeval toimus töögruppide töö, toimunud arutelud ja valminud ettepanekud on koondatud ühte trükisesse (Maapäeva kokkuvõtted), mida levitatakse meie koostööpartneritele, Maapäeval osalejatele ja küladesse. 19. augustil toimus laat, milles osalesid ka Õppiva küla projektis loodud õpiettevõtted. 19. augustil toimus ka foorum, milles osalesid: Imre Sooäär, Kai Iva, Jüri Tamm, Marika Tuus, Mai Treial ja Vallo Reimaa. Moderaatoriks oli Sulev Valner. 19. augustil oli töös ka Euroopa Liidu kohvituba, milles käis oma tegevust Euroopa Parlamendis tutvustamas ka Siiri Oviir. 2.6 Head näited ühenduste ja omavalitsuste koostööst (BAPP, summa , jätkus kuni ). Projekti tegevustele olid seatud järgmised eesmärgid: 1) Koguda tulemuslikult toimivaid koostöönäiteid kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel eesmärgiga tutvustada neid Kodukandi võrgustiku kaudu ühenduste ja omavalitsuste laiemale ringile võimalusena teistelt õppida. 2) Teadvustada laiemalt usaldusliku koostöö vajadust kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel. 3) Arendada välja kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste vajadustele vastav koolituskava Kodukandi Koolituskeskusele edaspidiseks rakendamiseks. Projekti tegevused: Uuringu läbiviimine viie omavalitsuse näitel, analüüsimine ja kogumiku koostamine Töötoa läbiviimine Eesti Külade VII Maapäeval Pilootkoolituste läbiviimine Projekti kasutegurid: Suurem teadlikkus koostöö vajalikkusest ja erinevatest võimalustest läbi koolituse, teavituse Külakirjas ja infolehes, osalemise Kodanikuühiskonna konverentsil ning trükise; Suur huvi õppematerjali vastu näitab, et teema käsitlemine on vajalik ning seesugustest heade praktikate kirjeldustest tuntakse puudust Koostöö teema edasiarendamise vajalikkus, keskendudes külavanematele kui sihtrühmale ja nende omavahelisele koostööle kohalike omavalitsustega 2.7 Koostöö maakonnaühenduste ja Liikumise Kodukant juhatuse vahel Liikumise Kodukant meeskonna ja juhatuse esmane infokanal liikmeteni, otse küladesse, meie koostööpartneriteni ja ka riigi tasandile on Liikumise Kodukant elektrooniline infoleht mis ilmub üle nädala esmaspäeviti Infolehed on kättesaadavad Liikumise Kodukant koduleheküljel aasta lõpus oli infolehe otseseid adressaate 187, keskmiselt lisandus infolehe uusi saajaid kuus 3-4 inimest. Infolehte täiendavad Liikumise Kodukant maakonnaühendused, kes lisavad sellesse oma maakonda puudutavaid teateid ning saadavad selle siis omakorda oma võrgustikku laiali, nii jõuab info Kodukandi juhatuse ja meeskonna tegemistest otse küladesse. Infolehes on võimalik oma tegemistest teada anda ka küladel ja maakonnaühendustel.. Üle kuu ilmub ka Liikumise Kodukant väljaanne Külakiri. Külakirja tiraaž on 3000 eksemplari ja see läks maakonnaühendustele, kes levitavad seda kohtadel küladesse, erinevatele koostööpartneritele ning ka vallavalitsusustele, maapiirkonna raamatukogudele. 14

15 Külakirjas kajastatakse Liikumise Kodukant projekte ja ettevõtmisi, meie koostööpartnerite, maakonnaühenduste tegemisi ning ka läbi positiivsete näidete külade edulugusid. Alates aasta mai Külakirja numbrist on igas väljaandes ka Kodukandi Koolituskeskuse rubriik aastal ilmus kokku 7 Külakirja: jaanuar, märts, mai, juuni, august, september, november. On kättesaadavad koduleheküljel Liikumise Kodukant tegevjuhi ülesanne oli aastal uuendada ka Liikumise Kodukant kodulehekülge. Vastavalt laekunud hinnapakkumistele ja pakutavale tarkvarale valiti uut kodulehekülge tegema OÜ Estsoft aasta detsembris toimusid Kadri Pau, Mai Kolnese ja OÜ Estsoft esindaja Alari Keeduse vahel kaks kokkusaamist Tartus ja mitmed meili teel info vahetused uue kodulehekülje kujunduse ja sisu osas. Kodulehekülje kujundus valmis aasta detsembris ja tehniline lahendus aasta jaanuaris. Uue lehe plaanime avada Edaspidi vastutavad koduleheküljel oleva info uuendamise ja täiendamise eest eelkõige tegevjuht, projektijuhid ja meedia- ja suhtekorraldaja Aime Vilu. 2.8 Koostöö ettevõtjatega aastal sai alguse koostöö OÜ Consumetric, kes kutsus Kodukandi liikmeid Otepääl 11. mail toimuvale kohaturunduskonverentsile, eesmärgiga tugida ja anda positiivset kogemust külaseltsidele kes on välja töötanud külaturismi toote või plaanivad seda teha. Osalemistasu ettevõtjatele ja kohalikele omavalitustele oli märgatavalt kõrgem kui Liikumise Kodukant poolt osalenud kahel külaseltsi esindajal. Osalejad jäid rahule ja üritus oli neile vajalik. Esmase kontakti tugevdamiseks kohtus 3. juulil Liikumise Kodukant tegevjuht Kadri Pau OÜ Consumetric juhataja Oliver Loodega, et anda ja saada ülevaade üksteise tegemistest ja leida ka kokkupuutepunkte ühiseks koostööks. Neid leiti, ning 13. augustil esitas Liikumine Kodukant ühisprojekti OÜ Consumetricuga Põhjamaade Ministrite Nõukogule, kahjuks projekti ei rahastatud ning esialgselt planeeritud tegevused ei käivitunud. Otsime uusi fonde, mille eesmärkidega projekt ja ettevõtmine sobib. Ettevõtjatega koostöö suurendamiseks pidas Kodukandi Külakirja toimetaja läbirääkimisi nende ettevõtjatega, kes võiksid potentsiaalselt olla meie väljaande Külakiri toetajad. Valisime ajakirja eelkõige seetõttu, et tegemist on hästi konkreetse ettevõtmisega millele raha taotleme ja samuti oli seda kerge tutvustada. Proovisime leida ühist huvi nii ettevõtjate kui ka Külakirja lugejate osas. Samuti pidasime läbirääkimistel silmas mitte ainult reklaami avaldamist ettevõtja kohta, vaid just nende ettevõtete sotsiaalse ettevõtluse poolt, ehk mida on ettevõtjad veel oma põhitegevuse kõrvalt korda saatnud. Läbirääkimised teotamise osas peeti ehitusfirmade, katusevalmistajate, siseviimistlust teostavate ettevõtetega - eesmärgiks reklaamida ettevõtete tegevust Külakirjas ning abistada samas ettevõtteid potentsiaalsete klientide leidmisel maapiirkonnas, sest üha enam on kohalikud seltsid renoveerimas ning ehitamas külamajasid. Paraku need läbirääkimised jäid esialgsete tulemusteta, kuid kahel korral on Liikumine Kodukant kasutanud ettevõtete kohta saadud infot ning suunanud abi vajava külaseltsi otse tootjani. 15

16 Läbirääkimised OÜ Melhior-M ja OÜ Greenfee-ga õnnestusid ka rahalise toetusena. Ettevõtted toetasid Külakirja väljaandmist väikeste summadega: vastavalt 1000 ja 2000 krooniga (ühe Külakirja väljaandmise kulu oli aastal krooni). Läbirääkimised ettevõtete Paulig OÜ ja AS Coffestar-i ning Eesti Pagariga leidsid aga hoopis uue väljundi: ettevõtted toetasid Liikumise Kodukant suurüritusi oma toodetega. Tegemist ei olnud otseselt rahalise eraldisega, kuid nende ürituste raames väga vajaliku toetusega mida saab ümber arvestada ka rahalise toetusena. AS Coffestar andis (kinkis) konkursi Aasta Küla kandidaatidele röstitud kohvi (2700 krooni), seejuures valmistas neile veel eraldi sildid, mis olid just suunatud Aasta Küla konkursi paremaks esile toomiseks. AS Eesti Pagar toetas Eesti Külade Maapäeva Euroopa Liidu Kohvitoa läbiviimist ja samuti Aasta Küla kandidaatide meelespidamist tootega Kodukandi rukkileib (3000 krooni). Paulig OÜ toetas oma toodetega Liikumise Kodukant, Olustvere Maamajandus-ja Teeninduskooli ning Põllumajandusministeeriumi koostöös läbi viidud 3. moosimessi auhinnalauda Santa Maria maitseainetega (1800 krooni) aastal esitatud aasta projektid Liikumine Kodukant valmistas ette ja esitas rahastamiseks projektid: 2008 aastaks järgmised - Põhjamaade Ministrite Nõukogule Külaturismi jätkuprojekt, kogusummas krooni. Projekt ei saanud rahastust. - Haridus- ja Teadusministeeriumile noorte projektide konkursile Seltsis on segasem 1. novembriks 2007 Liikumise Kodukant noortetegevuse jätkamiseks. Kogusummas krooni, mis aasta alguseks sai negatiivse vastuse. - Hasartmängumaksu Nõukogule noorte tegevuse jätkamiseks Liikumises Kodukant, kogusummas krooni (toetuse summa krooni) aasta alguseks saabus vastus eraldatava summa osas krooni. - Kultuurkapitalile kroonika koostamise koolituse läbiviimiseks summas krooni. Ei saanud toetust. - Siseministeeriumile Külavanemate kaasamine Liikumise Kodukant võrgustikku, ülevaade külavanema statuudist. Summas sai positiivse vastuse a novembris. - Riigieelarveline eraldis aastal tugikeskuste tööks maakondades, Liikumise Kodukant küladele suunatud projektide kaasfinantseerimiseks kokku krooni. Eraldatud toetuse summa aastal on krooni. 3. KODUKANDI KOOLITUSKESKUS Kuni aasta augustini oli Kodukandi Koolituskeskuse juhatajaks Hele-Mall Kink, alates Mai Kolnes. Koolituskeskuse nõukogusse kuuluvad Mai Kolnes, Priit Laineste, Elvi Viira, Tiiu Männiste ja Kaido-Allan Lainurm. 16

17 3.1 Tellimuskoolitused aastal 1. MTÜ Järvamaa Kodukant 9. märts 2007, Kuidas motiveerida ja kaasata aktiivseid külaliidreid? Krista Habakukk. 31. märts 2007, Kuidas pakkuda kogukonnateenust?. 2. Lõuna-Järvamaa Koostöökogu 8. märts ja 9. märts 2007, LEADER tegevusgrupi koolitus strateegia koostamise teemadel, Eha Paas 3. MTÜ Valgamaa Kodukant 24. aprill 2007, Kroonika koostamine, Kalju Idvand 4. Ida-Virumaa Külade Esindus teemal Algajate külaliidrite õppepäevad. 2. ja 16. veebruar 2007, Võimalused külaelu eestvedamisel ja arendamisel. Eha Paas 8. ja 9. märts 2007, Meeskonna loomine ja maine kujundamine. Lea Saul. 21. ja 21.märts 2007, Milline liider ma olen? Videotreening. Külli Volmer ja Ene Hion 5. Ida-Viru Ettevõtluskeskus teemal Organisatsiooni arendamine. Strateegia koostamine. Põhilektoriks on Eha Paas. 18. jaanuar 2007, Organisatsiooni juhtimine. 1. veebruar 2007, Visioon, missioon, SWOT. 15. veebruar 2007, Strateegia valik, tegevuskava koostamine. 1. märts 2007, Organisatsiooni rahaasjade korraldamine, projektipõhine tegutsemine 15. märts 2007, Suhtekorraldus organisatsioonis. 6. MTÜ Aruküla Kultuuriselts teemal küla arengukava koostamine. Põhilektor Eha Paas 20. jaanuar 2007, Küla arengukava mõiste ja vajalikkus. Kaasamine, motiveerimine. 17. veebruar 2007, Visiooni loomine, omavalitsuse kaasamine. 21. aprill 2007, Tegevuskava, eelarve koostamine 26. mai 2007, Arengukava jälgimine, hindamine, täiendamine. 7. Tartumaa Arendusselts mai 2007, LEADER tegevusgrupi strateegiaseminar, Eha Paas 8. MTÜ Märjamaa Külade Ühendus 25. aprill- 25. mai 2007, MTÜ-de raamatupidamise koolitus, Monika Nikitina 9. Roheline Jõemaa Koostöökogu koolitusprogramm LEADER-tüüpi tegevusgrupile I Strateegia koostamise koolitus Põhilektoriks Eha Paas. 13. veebruar, Strateegia mõiste, sisukord, koostamise protsess, kommunikatsioon. 11. aprill, Andmete analüüs, erinevad tehnikad. Väliskeskkonna ja tuleviku ülevaate andmine, SWOT. Lektoriks Garri Raagma 6. juuni, SWOT eesmärkide prioriteetide koostamine, visiooni koostamine, Garri Raagma 26. september, Alaeesmärkide määratlemine, eelarve, tegevuskava. 17. oktoober, Strateegia elluviimine, jälgimine, hindamine 17

18 10. detsember 2007 Strateegia koolitus II Koordinaatorite koolitus Põhilektor Eha Paas 28. veebruar, Üldteadmised kogukonna arendamisest, kaasamisest, koostööst kohalike eestvedajatega. Külavanemad, külaliidrid. 3. oktoober, Organisatsiooni jätkusuutlik juhtimine. 31. oktoober, Kogukonna ettevõtlus. Uued võimalused, ideed. 21. november, Projektitöö. 5. detsember, Suhtekorraldus, töö meediaga. 10. Kodukant Järvamaa MTÜ 30. oktoober 2007 Külakroonika koostamine, Egon Mets 11. Võrumaa Partnerluskogu I Kogukonna kaasajate koolitused 25. september 2007 Külaliikumine ja külaelu korraldamine, Krista Habakukk 2. oktoober 2007 LEADER ja kogukonna arendamine, Eha Paas 30. oktoober 2007 Projektiõpe I, Eha Paas 6. november 2007 Projektiõpe II, Eha Paas detsember Õppereis Pärnu- ja Viljandimaale II Kogukonna liidrite koolitused 26. september 2007 Arengukava, Hele-Mall Kink 3. oktoober 2007 Meeskonnatöö, Krista Habakukk 31. oktoober 2007 Kogukonna sotsiaaltöö külades, Hele-Mall Kink ja praktikud 7. november 2007 Kommunikatsioon külas ja kogukonnateenused, Eha Paas 12. MTÜ Kodukant Harjumaa 24. oktoober 2007 Organisatsiooni jätkusuutlik arendamine, lektor Eha Paas 13. Põlvamaa Partnerluskogu Põhilektor Eha Paas 20. november 2007, Kogukonna kaasamine ja meeskonnatöö; 27. november 2007, Strateegiline planeerimine ja jätkusuutlik juhtimine; 4. detsember 2007, Kommunikatsioon ja maine kujundamine Koostatud koolituspakkumised, mis on saanud eitava vastuse: MTÜ Kodukant Läänemaale, summas krooni; Rampol Eesti AS hinnapakkumine summas krooni MTÜ Arenduskoda hinnapakkumine summas krooni Mõniste Vallavalitsus hinnapakkumine summas krooni Lääne-Harju Koostöökogu, summas krooni 19. novembril 2007 esitas Kodukandi Koolituskeskus Kultuurkapitalile (rahvakultuuri sihtkapitalile) projekti Kroonika koostamise koolituse väljaarendamiseks ja läbiviimiseks summas krooni. Projekt ei leidnud rahastust. 18

19 Liikumine Kodukant on Eesti Vabaharidusliidu liige. Kontaktinimeseks on Mai Kolnes, Koolituskeskuse juhataja. 3.1 Kodukandi Koolituskeskuse projektid 1) EUROOPA ÜHENDUSE programmi SOCRATES Grundtvig 2 Õpikoostöö projekt GRESE/Grundtvig Experiences in Supporting Entrepreneurial training to disadvantaged groups (Kogemuste vahetamine ettevõtluse alasel koolitamisel ja nõustamisel) kaheaastane projekt on lõppenud ning jätkutegevused partneritega on planeerimisel Liikumine Kodukant on juhtivpartner ning kontaktinimeseks oli Mai Kolnes. Projekti koduleheküljeks on 2) Eesti Vabaharidusliidu ÕPE / / (Õppimine parandab elukvaliteeti) projektis osalemise õppepäevad: märts 2007, Külaliikumise arenguseminar Jänedal Liikumise Kodukant liikmetele veebruar 2007, Maakonnaühenduste ja raamatupidamise koolitus. Lektor Anne-Ly Aalde 18. aprill 2007, Võrumaa, Seltsimajade haldamine ja asjaajamine. Lektor Kaie Toobal aprill 2007, Saaremaa, Ettevõtlus ja kogukonnateenused. Personali juhtimine ja grupid ühendustes. Lektorid Margit Kool ja Kaie Toobal 25. aprill ja 2. mai, Lääne-Virumaa, Ettevõtte maine kujundamine ja personali juhtimine. Grupid ühendustes. Lektorid Margit Kool ja Kaie Toobal. 10. aprill 2007, Koolitajate koolitus. Lektor Kaie Köster. 7. september 2007, Hiiumaal, Organisatsiooni juhtimine. Lektor Eha Paas 10. oktoober 2007, Valgamaal, Meedia ja kommunikatsioon. Lektor Eha Paas 17. november 2007, Harjumaal, Organisatsiooni strateegia arendamine. Lektor Eha Paas 18. oktoober ja 28. november 2007, Võrumaal, Ajajuhtimine ja enesemotivatsioon. Lektor Uku Visnapuu 17. oktoober 2007, Viljandimaal. Külakroonika koostamine. Lektor Kalju Idvand 23. oktoober 2007, Läänemaal. Külakroonika koostamine. Lektor Kalju Idvand 24. november 2007, Tartumaal. Külakroonika koostamine. Lektor Egon Mets november 2007, Ettevõtlus ja kogukonnateenused. Lektor Valdeko Palginõmm 30. november 2007, Noortetegevuse edendamine maapiirkonnas, lektor Lembi Tigane 4. LIIKUMISE KODUKANT 2007 TRÜKISED - 6 numbrit Külakirja (Riigieelarve eraldis 2007, Euroopa Parlament, ESF meede 1.1 ja BAPPi toel) - Kodukandi meelespea 2007 (ESF meede 1.1 ÕPE projekt) - Kogu Eesti peab elama! 10 (Kultuurkapital, Riigieelarve 2007) - Noorte edulugude kogumik (Haridus- ja Teadusministeerium) - Head näited ühenduste ja kohalike omavalitsuste vahel (BAPP) - Eesti Külade VII Maapäev Osaleja Meelespea (Euroopa Parlament) - Eesti Külade VII Maapäev Mõttetalgute kokkuvõtted (Euroopa Parlament) 19

20 Sümboolikast tehti organisatsioonile logoga võtmehoidjad, rinnamärgid, lipsunõelad, rinnanõelad. Noorte projekti raames riidest kotid. 5. LIIKUMISE KODUKANT TUNNUSTAMINE 30. novembril tunnustas Liikumise Kodukant juhatus ühenduse 10. sünnipäeva tähistamisel külaliikumise sädemetoojaid ja pikaaegseid sädemehoidjaid. Tänu ja austuse avaldamiseks töötati välja Liikumise Kodukant aumärgid Liikumise Kodukant logoga hõbedast lipsu- ja rinnanõelad ning hõbedast rinnamärgid. Külaliikumise sädemetooja tänu (lipsu- või rinnanõel) MTÜ asutamise eest: Mikk Sarvele Raplamaalt, Staffan Bondile Rootsist, Helmut Hallemaale Viljandimaalt, Andrus Rekorile Ida-Virumaalt, Lembit Tõnisele Ida-Virumaalt, Tõnu Otsasonile Hiiumaalt, Ants Järvmägile Valgamaalt, Kaja Kaurile Viljandimaalt ja Ene Padrikule Siseministeeriumist. Külaliikumise sädemehoidja tänu (rinnanõel) MTÜ arendustegevuse eest: Eha Paasile (Eesti Külaliikumise Kodukant pikaaegne tegevjuht ), Hele- Mall Kink ile (Kodukandi Koolituskeskuse asutamine ja juhtimine ), Aime Vilule (pikaaegne organisatsiooni maine kujundamine ja külaliikumise kandepinna laiendamine), le (Liikumise Kodukant juhatuse liige alates aastat 2000, juhatuse esimees alates aastast 2003, Liikumise Kodukant esindamine rahvusvahelisel tasandil), Merle Adamsile (Liikumise Kodukant juhatuse liige alates aastast 2004, Liikumise Kodukant esindamine - LEADER temaatika, maakoolid), Krista Habakukk ele (Liikumise Kodukant pikaaegne esindamine komisjonide töös, külakonsulendi teema arendamine ). Külaliikumise sädemehoidja tänu (rinnamärk) Maakonna külade äratamise, ärgitamise ja pikaaegse eestvedamise eest: Elvi Viirale (Kodukant Saaremaa), Krista Pedakule (Ida-Virumaa Külade Esindus), Aili Keldole (Kodukant Valgamaa), Mare Sikkutile (Virumaa Lootus), Pille Tutt ile (Jõgevamaa Külade Ühendus), Marika Parvele (Kodukant Võrumaa), Larissa Mandelile (Kodukant Läänemaa), Raili Kallavusele (Põlvamaa Liikumine Kodukant). Külaliikumise toetamise tänu (rinnamärk) Rein Sikule (külauudiste rubriigi loomine Eesti Päevalehte) ja Ene Ergmale (külaliikumisele riigi tasandilt kaasa aitamine ja laiema tuntuse loomine), Anne-Ly Aaldele (pikaaegne panustamine Liikumise Kodukant töösse). Kõikidele tunnustatavatele omistati lisaks aumärgile ka Liikumise Kodukant tänukiri, kingiti pisike sädemehoidja ja raamat Kogu Eesti peab elama! Eesti Külaliikumine Kodukant

21 Aasta Vabatahtliku Tunnustamisele esitati mitmeid külaelu arendustegevusega tegelevaid inimesi ning neid oli ka 50 vabatahtliku tunnustamisele valitu seas (nt. Aime Vilu Tartumaalt, Helve Joon Viljandimaalt). Kodukant Tartumaa koordinaator sai peaminister Andrus Ansipilt kodanikupäeval Kodaniku aumärgi. Põllumajandusministeeriumi hõbedase teenetemärgi said aastal Eha Paas (Liikumine Kodukant tegevjuht ) ja (Liikumine Kodukant juhatuse liige ja esimees ). 6. LIIKUMISE KODUKANT ESINDAMINE 7. augustil kohtus Agu Laius Liikumise Kodukant liikmetega. Agu Laius tutvustas KÜSK-i kontseptsiooni, osales 12 inimest ja tulemusena valmisid Liikumise Kodukant ettepanekud KÜSK-i. Liikumise Kodukant juhatus on osalenud järgmistes komisjonide töös: MAK-i ja Seirekomisjoni töös Põllumajandusministeeriumis on (Liikumise Kodukant juhatuse esimees) osalenud kuuel töökoosolekul, lisaks meilide teel arutelud ja ettepanekud Põllumajandusministeeriumile. Maaeluarenguprogrammi LEADER valdkonnaga tegeleb Merle Adams (Liikumine Kodukant, juhatuse liige), kes osales selleteemalises Seirekomisjoni töös ühel korral. esindas Kodukanti Koostöö Kogus (end. Ühiskondlik Lepe). Tema ja Mai Kolnes osalesid Koostöö Kogu aastakokkuvõtete tegemisel esines Siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö konverentsil ettekandega Kogukonna kaasamisest. Iris Haiba osaleb Koostöö Kogu maaelutoimkonna töös, aasta jooksul osales ta 2-l koosolekul, ühel asendas teda Liikumise Kodukant tegevjuht Kadri Pau. Lisaks tegi Iris Haiba Olustveres toimunud Maaelu foorumil ettekande, kus tutvustas külaseltside tegevust erinevate teenuste pakkumisel ja multifunktsionaalsete teenusekeskuste väljaarendamisel. Pikem info Siseministeeriumi regionaalprogrammide komisjoni töös osaleb Kaido-Allan Lainurm, kes aasta jooksul osales Siseministeeriumites toimunud koosolekutel kokku 10-l korral. Kaido-Allan Lainurm osales aastal ka EKAK-i ühiskomisjoni töös. Liikumise Kodukant esitas oma esindaja ka peale EKAK-i komisjoni töö ümberkorraldust ja Kodukandi esindamist selles jätkab Kaido-Allan Lainurm. Aasta jooksul osales Kaido-Allan Lainurm kokku 4-l koosolekul. Liikumine Kodukant esitas Kodanikuühiskonna Sihtasutuse Nõukogu kandidaadiks Maris Jõgeva, kes osutus ka valituks. Seega panustab Liikumine Kodukant läbi Maris Jõgeva toetamise ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitali töösse. 21

22 Mariina Laineste on tulumaksusoodustustega ühenduste nimekirja koostamise vabaühenduste esindajatest koosneva asjatundjate komisjoni liige, aasta jooksul toimus kaks koosolekut. SAPARD meetme analüüsimiseks toimunud töökoosolekul osales Krista Pedak Ida- Virumaa Külade Esindusest. Samuti algatas Liikumine Kodukant kogukonna konsulendi kutsestandardi loomise protsessi. Kutsekomisjoni töösse on kaasatud Liikumine Kodukant just selle standardi loomiseks. Liikumise Kodukant poolt osaleb Krista Habakukk Pärnumaa Kodukandist, aastal toimus 3 koosolekut ja lisaks aktiivsed meilivahetused. Liikumise Kodukant tegevjuht Kadri Pau on aasta jooksul osalenud erinevatel jooksvatel arutelukoosolekutel ja vajadusel ka juhatuste liikmete asendusliikmena (nt. KATA kodanikualgatuse teavituskampaania planeerimine koostöös EMSL, Kodukant, AEF ja EEL; Shveitsi finantsinstrumendi töökoosolekud, selle juurde NGO fondi planeerimine; KÜSK kontseptsioon; EAS-i poolt planeeritava ühendustele suunatud mentorlusprogrammi tegevuste planeerimine; koostöö Siseministeeriumiga aastal; Riigikogus EKAK-i rakendamise avalik arutelukoosolek, Teeme Ära 2008 kampaaniale kaasa aitamine). Mai Kolnese osalemine üritustel ja Kodukandi Koolituskeskuse esindamine 16. oktoober 2007 osalemine Grundtvigi päeval ettekandega oktoober 2007 osalemine Hariduse kättesaadavuse konverentsil ettekandega 30. november 2007 osalemine Järvamaal Külakroonika koostamise koolitusel november 2007 osalemine Slovakkias Alustavate koolitajate koolitusel noorte valdkonnas november 2007 osalemine Kodanikuühiskonna konverentsil töötoas ettekandega 22. november 2007 osalemine EXPRO haridusprojektide näitusel Grundtvig projektiga 6. detsember 2007 osalemine Vabaharidusliidu tänupäeval KUMU muuseumis 18. detsember 2007 kohtumine Euroopa Noorte büroo esindajaga edasise koostöö planeerimiseks 27. detsember 2007 osalemine Kodukandi juhatuse nõupidamisel aasta augustis ( ) toimus Jõgevamaal VII Eesti Külade Maapäev. Maapäeval osalesid mitmed Riigikogu liikmed, ministeeriumi esindajad. Foorumi teemaks oli Ettevõtlik Eesti Küla Euroopa Liidus ja eesmärk oli koos Riigikogu fraktsioonide esindajatega arutleda Eesti maaelu edasiste arengute üle, s.h Euroopa Liidu mõjutused ja eesmärgid maaelu arendamisel. Liikumise Kodukant Maapäeva üritustel osalesid ka President Toomas Hendrik Ilves, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja regionaalminister Vallo Reimaa. Samuti Euroopa Parlamendi saadik Siiri Oviir aastal osales Ene Ergma Liikumise Kodukant konkursi Aasta Küla zhüriis ja käis läbi kõik tiitlile kandideerivat 15 küla 15-nes maakonnas. 25. septembril 2007 kohtusid, Kadri Pau ja Priit Laineste (Kodukant Tarumaa koordinaator) Presidendi Kantselei töötajate Heli Suvi ja Erki Holmbergiga, et tutvustada Liikumise Kodukant tegemisi ja arutada ühist koostööd aastal kohtusid Liikumise Kodukant tegevjuht ja juhatuse liikmed Riigikogu kohaliku algatuse toetusrühmaga kolmel korral (24. jaanuaril, 13. juunil ja 25. septembril). Käsitletud 22