Nr 5 (259) / mai 2020 Vära tist pääseb jälle suurele merele Tõs ta maa osa val las valmis kunagise Värati kalatöös tu se ak va too riumi alal uus väikelaevasadam. Pärnu linnale kuuluv külalissadam suudab vastu võtta jahte ja merekaatreid, mille süvis on al la 2,4 meet ri. Nüü di saeg se me re vä ra va kavandamist Väratisse alustas Tõstamaa vallavalitsus, haldusreformi järel jätkas ettevõtmisega Pär nu linn. Sa da ma-ala ja ak va too riumi uuendustööd algasid mullu ja lõppesid tänavu märtsis. Re konst ruee ri mis töö de käigus tõs te ti me rest väl ja üle 9500 kuupmeetri setteid. Täiesti uute muulide rajamiseks ku lus üle 2300 kuup meet ri Vaid le mist oli, aga val mis ta sai, oh kab Alo ra hu lo le valt. Just Tom son vee nis kõi ki sa da ma va ja lik ku ses ja ei kaota nud het keks ki us ku edus se. Ava tud me re vä rav toe tab kind las ti ko ha lik ku tu ris mi ja et te võt lust, on mees veen dunud. maakive ning 1300 kuupmeetrit kivist täidet. Ehi ta ti uued kaid, paa ti de vettelaskmise koht, vee-, elektri-, ja reo vee süs tee mid, ning tähistati laevajoom. Sadamas on nüüd koh ti ku ni 20-le ja hi le ja kaheksale paadile. Varem ei olnud väikelaevadel võimalik Värati mereväravasse siseneda, kuna sadama ja faarvaatri sügavus oli kohati isegi vä hem kui üks mee ter. Väiksemate paatidega oskavad end sadamasse navigeerida vaid kohalikud, kes olusid hästi tunnevad. Meri Tõstamaa ranna ää res on vä ga ki vi ne ja et te-
mai 2020 / nr 5 (259) 2 Juhtkiri Pulbitsev energia, käratsemine, sebimine, tõuklemised ja nügimised, vaiksed nurgas sosistamised, süvene nult no his ta mi ne koo li pin gis, kutsuv koo li kell hell, hell on sel lest suu rest roosast majast kadunud. Hommikused uniste nägudega tõttajad mõisa suunal ja rõõmsameelsed seltskonnad peale tunde kodude poole valgumas on pildilt kadunud. Mõnusate kontsertide ja kinofilmide nautijad mudivad kodus telekapulti ja nii mõnigi kord võib arvamuste paljusus käivitada pulbitseva peretüli. Mõisa süda oleks justkui seiskunud. Vaikus majas, õues, tallis, pargis. Üksikud naginad treppidel annavad teada, et keegi siiski liigub. Lootuste ja ootustega rõõmsamate aegade suunas tehakse majale värskendavat remondikuuri. Saali põrandat premeeritakse päris parketiga, ju ta on selle ka ära tee ni nud. Su vi tõo tab tul la kur vapool sem, sest pal jud tel li jad on oma üritustest loobunud. Ei pruudilooride kahinat ega pruudikimpude lende. Tasahiljukesi ei, pikisilmi ootame teatri tagasitulekut. Ümber maja patseerivaid külastajaid lavendli sinitriipudest joobunud ja roosipõõsaste ilust lummatult. Malevlased on igatahes hakkamas, näitavad ja rää gi vad sel le ma ja pä ris- ja sa lae lust. Mõi sa sü da peab tuk su ma, sest ko dus nelja seina vahel vangistuses olles mõistame, kui to re oleks min na teat ris se, kin no, kontserdile. Sa lihtsalt tõmbad selja sirgu, lä hed mõi sa tre pist üles ning ju ba on gi pidulik ja väärikas tunne. See on siis ke vad, mis tu li tä na vu teisiti. Toomingad lehkavad endiselt, sirelid jagavad juba õnne, konnad röögivad nagu muiste. Ainult meie ise käitume teisiti, vaguramalt, nähtamatult ja üksikute uitajatena. Mida küll mõtlevad mõisaümbruse vanad pärnad kogu seda jampsi vaadates? Ül le Tamm, toi me ta ja TOIMETUS Toimetaja: Ülle Tamm tel 505 5340, küljendaja: p2 Väljaandja: Pärnu Linnavalitsus Tõstamaa osa val la keskus Internet: www.tostamaa.ee Levi: Tõstamaa PMÜ kauplus, Tõhela raamatukogu, Tõstamaa raamatukogu, Pootsi pood, Tõstamaa bensiinijaam. Trükikoda: OÜ Hansaprint Tiraaž: 500 tk Saatke meile oma jutte ja fotosid aadressil leht@tostamaa.ee aimamatu. Peale külaliste saavad kasu ka kohalikud kalamehed, kes on aastaid Väratist merele käi nud. Nüüd on neil pal ju mu ga vam ja turvalisem sadamat kasutada. Laiemas plaanis oli parandada Eesti ja Läti rannikualal mereturismi tingimusi ja mereohutust. Mida rohkem on Eesti rannikul sadamaid, se da liht sam on möö da merd Tõsta maa kant üles lei da. Ühe päe va ga jõuab keskmiselt sõita 40 meremiili, tore kui sa dam ees oo tab. Värati jahisadama rekonstrueerimine läks maks ma 572 532 eu rot. Sel lest summast 346 730,30 eu rot tu li In ter reg Ees ti- Läti väikesadamate programmist, ülejäänud oli Pär nu lin na omao sa lus. Suurim osa investeeringust kulus muuli de ja kal da kind lus tu se ehi tu se le ning süvendamisele. Interreg Eesti-Läti väikesaarte programmi abil on viimastel aastatel Pärnumaal välja ehitatud ka jahisadamad Kihnus, Munalaius ja Varblas. Värati merevärava ajalugu ulatub üleeelmisse sajandisse, kui siit mindi merele ja siin ehitati valmis teadaolevalt vähemalt kolm purjelaeva. Oma tänasesse asukohta ehitati Värati sadam 1950ndatel. Nõu ko gu de pe rioo dil kuu lus sa dam pikalt Värati kalatööstusele, kus suitsutati räime ja veeti seda laiali üle Nõukogude Liidu. Kalatööstus lõpetas tegevuse 1990ndatel ja Vä ra ti sa dam läks üle Tõs ta maa val lale. Pä rast se da on see ol nud ka su tu sel ava liku sadamana. Uuenduskuuri läbinud Värati sadamat hakkab haldama operaator. Alo Tom son Pär nu lin na va lit su se ta ris tu- ja ehi tus tee nis tu se pro jek ti juht Pärnu linn annab erateede omanikele kruusa Pärnu linna hajaasustusega piirkondades elavate erateede omanikud saavad teede parandamiseks Pärnu linnavalitsuselt kruusa taotleda. Taotlusi kruusa saamiseks saab esitada kuni 15. juunini (kaasa arvatud). Ühele eratee omanikule antakse kruusa üks kord kol me aas ta jook sul. Kruu sa eraldatakse 20 tonni sajameetrise eratee lõigu koh ta, kuid mit te roh kem kui sa da ton ni ühe taot le ja ja ühe era tee koh ta. Kruusaveo ja teele laotamise korraldab taotleja, kattes kõik töödega seotud kulud. Eelnevalt peab tee äärest olema eemaldatud seal kas vav ning liik le mist ja kruu sa lao tamist ta kis tav võ sa või muu tai mes tik. Kruusatoetuse taotlemiseks tuleb täita vastav taotlus ja saata see digiallkirjastatult hiljemalt 15. juuniks e-posti aadressil linnavalitsus[at]parnu.ee. Kes eelistab taotluse ise kohale toimetada, võib selle allkirjastada ja viia linnavalitsuse (Suur-Sepa 16) või Tõstamaa (Sadama tee 2) osavallakeskuse postkasti. Anu Vill mann Pär nu lin na va lit su se kom mu ni kat sioo nis pet sia list Noor te kes kus ootab taas oma fänne Rii gi poolt tu li vä ga hea uu dis, et noortekeskused võib avada. Loomulikult tuleb jälgida kehtestatud juhiseid. Seega oleme avatud esmaspäevast reedeni kell 12.00 ku ni 16.00. Meil on ole mas de sin fitseerimisvahendid, kindad ja maskid. Igapäevaselt hoiame lah ti uk si ak naid, et värs ke õhk oleks ma jas. Soovime, et noored annaksid eelnevalt teada, kui soovivad noortekeskust külastada, sest kor ra ga võib vii bi da ku ni 10 noort ja sel li sel ju hul on meil umb kaud selt tea da, kas kõik soo vi jad siia ära ma hu vad või peab hakkama ajaliselt sättima, kes mis kellast. Senini on kõik sujunud, ruumides olnud al la küm ne lap se ning kõik mõis ta vad reegleid ja nõu deid. Tul lak se jut tu aja ma, playstationi või piljardit mängima. Ühel ree del küp se tas üks noor mees kõigile pannkooke, mida sai koos maasikamoo si ga süüa küll oli hea. Kurb on ko gu sel le as ja juu res see, et
3 (259) nr 5 / 2020 mai Kampaania Värvid linna! 2020 Lin na va lit sus hü vi tab kam paa nias osa le nud ja täh ta jaks vär vi mistööd lõ pe ta nud isi ku le osa värviostuga seotud kuludest. Kam paa nia tin gi mus te ga ei piirata ega suunata osaleja eelistusi värvitootjate ega edasimüüjate valikul. Värviostul rakenduvad tavapärased, kaupluste vm edasimüüjate poolt kor ral da ta vad al la hind lu sed, kliendikaardi soodustused jne. Osa le da või vad kõik Pärnu linnas ja osavaldades ehitisi omavad füüsilised ja juriidilised isikud. Osalemiseks esitab ehitise omanik Pärnu linnavalitsusele kirjaliku avalduse. Avalduse võib esitada ka omaniku volitatud esindaja. Aval du si saab esi ta da 18. maist 16. oktoobrini 2020. Aval du se e-vorm ise tee nin du ses Aval du se blan kett väl japrindiks või arvutis täitmiseks. Täidetud ja (digi)allkirjastatud avaldus saata Pärnu linnavalitsusele aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pär nu linn, Pär nu linn või e-postile linnavalitsus[at] parnu.ee. Avaldusi saab täita/esitada ka linnavalitsuse infolauas ning osavallakeskustes E - N 8.00-17.00, R 8.00-16.00. Kui avaldus esitatakse enne tööde alustamist, siis tuleb seisu kor ra fik see ri mi seks li sada aval du se le fo tod vär vi tavast ehitisest enne värvimistöid. Ku lu do ku men did ning fotod tehtud töödest esitatakse pärast tööde lõppu. Kui avaldus esitatakse pärast värvimistöid, siis tuleb esitada kõik do ku men did koos - avaldus, fo tod en ne ja pä rast vär vimistöid ning kuludokumendid. Kampaanias osalevate ehitiste värvimistööd peab lõpetatama hiljemalt 25. oktoobriks. Linnavalitsus hindab kampaa nias osa le nud ehi ti si 26. oktoobrist kuni 8. novembrini. mõnusalt aega veetma pro jekt, mis sai ava tud noortekeskuste projektikonkursile kirjutatud tühistati, aga nüüd on või ma lus uus pro jekt kir jutada. Kuna eriolukord on oluliselt mõjutanud ja muutnud ava tud noor soo töö tee nu se pak ku mist, siis ava ti uus toetusmeede kohaliku tasandi avatud noorsootöö toetamiseks, mille fookus on toetada teenuse taastamist ja pakkumist eriolukorrast väljumise perioodil. Meie noortekeskus kindlasti osaleb ja vaatame, kas saame need vahendid, mida soovime, et noored saaksid kontaktivabalt aega veeta noortekeskuses ja värs kes õhus. Küsisin noortelt, et millest tunnete puudust kõige rohkem Kulude hüvitamine Kulude hüvitamine ja hüvitamise suurus sõltuvad ehitise renoveerimise kvaliteedist, terviklikkusest ning ehitise omaniku omaosaluse (värvikoguse) suurusest. Ehitise omanik peab linnavalitsusele esitama kampaaniaga seotud värviostu kuludokumendid ning fotod ehitisest pärast värvimistöid. Lin na va lit sus kont rol lib ku lu do ku men ti de õig sust ja värvimise tulemust ning kinnitab kampaania tulemused. Rahalised kuluhüvitised ja eripreemiad makstakse välja pärast kampaania lõppu. Ku lu hü vi ti sed füü si lis te le isikutele ja korteriühistutele: 9-120 liit ri omao sa luse puhul on hüvitatav summa 50% värvi maksumusest; 121 ja roh ke ma liit ri omaosaluse puhul on hüvitatav summa 40% värvi maksumusest, kuid mit te roh kem kui 2000 eurot. Kuluhüvitised teistele juriidilistele isikutele: 9-150 liit ri omao sa luse puhul on hüvitatav summa 40% värvi maksumusest; 151 ja roh ke ma liit ri vär vikoguse (omaosaluse) puhul on hü vi ta tav sum ma 30% vär vi maksumusest, kuid mitte rohkem kui 2500 eu rot. Anu Vill mann Pär nu lin na va lit su se kom mu ni kat sioo nis pet sia list ja ena mus vas ta sid, et Ra ba 5-st ja sõpradega hängimisest. Ki nost ei ar va nad vä ga mi dagi, sest ki no võib ko dus ka te ha, aga sõb rad on need, ke da igatsetakse kõige rohkem. Oluline on just sõpradega vabalt hängimine. Meil on vä ga hea meel, et sai me ava da noor te kes ku se uksed ja kohtasime taas oma vin geid noo ri, kel le ga koos ju tus ta da, män gi da, mõel da uu si ideid ja pal ju, pal ju mud! Ootame teid alati noortekeskusesse tagasi! Teie noorsootöötajad Ka ro lii ne ja Ene Aega pole raisata Koroona peletas küll koolist õppetöö, aga karantiiniaeg sai remondi korraldamiseks parasjagu ära kasutatud. Pärnu linnavalitsuse koolide remondi eelarvest eraldati Tõstamaa koolile19 tuhat eurot. I ja II kor ru se fua jeed said uued põrandakatted. Järgmisena läheb vahetusse saali põrandakate. Sügiseks peaks uue katuse peale saama tallide madalam osa. Kuur sai uuenduskuuri Lasteaia väliinventari hoidmise kuur ootas juba ammugi remondiabi. Tänaseks on hoone läbinud uuenduskuuri. Hoo ne ke sai uued ak nad-uksed, korraliku voodri ja katuse. Sedakorda võttist töö ette Raido Salga brigaad. Teed tolmuvabaks! Ala tes 25ndast maist alus tatakse osavalla teede pindamisega. Alused on ette valmistatud ja ra ha 200467,20 val mis pan dud. Ilu sa il ma kor ral peaks töö tehtud saama paari nädalaga. Musta katte saavad Kaapre, Vihakse, Puti, Murru ja Kastna- Poolu teed. Ülepindamisele läheb Karbiküla tee. Alo Tom son Pär nu lin na va lit su se ta ris tu- ja ehi tus tee nis tu se pro jek ti juht Pär nu linn ei võ ta tä na vu linna osalusega äriühingutest dividende Tõstamaa osavalla kommunaalettevõte OÜ SuFe kasum oli eel mi sel aas tal 75 920 eu rot, millest 3796 eurot suunati reservkapitali ja 72 124 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. OÜ SuFe jaotamata kasumi jääk on pä rast 2019. aas ta majandusaasta aruande kinnita mist on 519 606 eu rot. TT
mai 2020 / nr 5 (259) 4 Kui Vä ra t Pakendikonteineritest ning jäätmete sorteerimisest Miks ja kuidas sorteerida pakendeid? Pa ken di kon tei ne rid ning vanapaberi konteinerid on avali kud. Kuid sel leks, et üle täi tunud konteinerid ei riivaks silma tuleb meeles pidada, mida võib pakendikonteineritesse panna ning ruu mi ai tab kok ku hoi da, kui pakendid enne konteinerisse panekut kokku pressida. Pakendijäätmed on tooraineks erinevate toodete tootmisel ning pakendite taaskasutamine aitab säästa loodust. Tänu sorteerimisele antakse liigiti kogutud prügile uus elu uue too te näol, mis on vä hem res sursi ku lu kam, kui too ta uus toode. Segaolmejäätmed ladustatakse prügimäele, mille tõt tu on eri ti olu li ne sor teeri da jäät meid eral di, et roh kem jäätmeid saaks suunata ümbertöötluseks uuteks toodeteks. Li saks vä hen dab jäät mete liigiti sorteerimine kulusid Teie olmejäätmete veole kuna näiteks ainult pakendeid sorteerides ja avalikesse pakendikonteineritesse viies väheneb märgatavalt ka olmejäätmete ko gus. Mis toob kaa sa sel le, et saate soetada väiksema konteineri, mille tühjendamine on odavam. Millised pakendid sobivad segapakendikonteinerisse? PLASTPAKENDID: plastist joogipudelid ja kanistrid, jogurtitopsid ja võikarbid, puhtad õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid (nt šampoonipudelid), plastkarbid (nt salatikarbid), kilekotid ning muud plastkotid (nt suured suhkrukotid). KLAASPAKENDID: värvitust ja värvilisest klaasist pudelid ja pur gid (sh sii ru pi- ja õlipu de lid) ning muud klaas pakendid. NB! Klaastaaralt tuleb ee mal da da me tall kor gid ja kraed. METALLPAKENDID: alumiiniumist ja muust metallist joo gi pur gid, toi du- ja joo gipakendite metallkaaned ning metallkorgid, puhtad konservkarbid ja muud metallpakendid. PABER- ja KARTONGPA- KENDID: (pappkastid ja -karbid, jõu pa ber ja pa ber ko tid, puhtad paberpakendid nt. hambapastatuube ja kosmeetikatooteid ümbritsevad paberpakendid). JOOGIKARTONG: tühjad ja puhtad tetrapakendid (nt piima-, jogurti- ja mahlapakendid). Millised jäätmed kindlasti ei sobi segapakendikonteinerisse? Oht li kud jäät med: (kui pa ken di peal on oranž märk pealuu või leekidega), akud, patareid, elavhõbedaga valmistatud tooted (näiteks säästulambid, kraadiklaas), ravimid, süstlad, vana õli, värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid, rotimürk, biotsiidid, väetised jms. Elektroonika jäätmed: rösterid, keedukannud, telekad jms. Suur jäät med: WC po tid, kraanikausid, segistid, erinevad plastikust ja metallist mahutid, tünnid ja konteinerid, mööbel. Segaolmejäätmed: määrdunud ja katkised (korduskasutuseks kõlbmatud) riided, jalanõud, peh med las te män guasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, toidulisandid ja vitamiinid, kosmeetika, mähkmed, hügieenisidemed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid, hõõgniidiga lambipirnid, jah tu nud tuhk, suit su ko nid, kasutatud pabernõud, peeglija klaasikillud, katkised nõud (kastrulid, pannid, taldrikud jne), määrdunud pakendid ja paber. Biolagunevad jäätmed: toidu jäätmed, haljastusjäätmed (muru, lehed), saepuru. NB! biolagunevaid jäätmeid on võima lik taas ka su ta da (näi teks valmistada kompostmulda). Ehi tus jäät med: tel li sed, betoon, krohv, võivad sisaldada asbesti jms Lühidalt pakendikonteineritesse ei tohi panna jäätmeid, mis ei ole ol nud pa kend. NB! Palun tooge pakendijäätmed konteinerisse tühjalt, puhtalt (piisab loputamisest) ja kokkupressitult. Eraisikud saavad kodumajapidamises tekkinud ohtlikest jäät me test ja elekt roo ni kast vabaneda TASUTA, viies need Tõstamaa jäätmejaama, mis on ava tud igal lau päe val kell 9.00-13.00. Hoolime koos keskkonnast ning sorteerime prügi! TOV Tõstamaa rannas on teadaolevalt ehitatud ja vette lastud viis laeva: Ella, Vellamo, Margareta, Venura ja Frieda. Peale suuremate laevade, ehi ta ti ise ka kõik väik se mad kakuamipaadid ja sõudepaadid. Lisaks ise ehitatud laevadele ostsid kohalikud mehed ka teistelt meresõidukeid. Purjekaid kasutati peamiselt kivide veoks, sest siin ne rand on ki vi ne ning nii Pär nu kui Riia, aga ka tei sed kasvavad linnad, vajasid ehitustöödeks hulgaliselt kive. Peamisteks sihtkohtadeks jäid Pärnu ja Riia. Tõs ta maa kan dis ehi ta tud pur je lae vad Ella Kõige vanemaks laevaks Tõstamaa rannas võib pidada kahemas ti list kal jast (puust purjelaev) Ella, mis ehitati Värati kü la all 1894. aas tal. Lae vao mani kuks oli Mart Ku rul ja te ma 16-aastane poeg Jüri Kurul. Jüri Ku rul (1878-1937) sõi tis sel lel ja ka järgmistel laevadel kipperina, vanemas eas ka kaptenina. Kal jas ma hu tas kolm sülda raud ki ve ehk 3000 puu da (um bes 50 ton ni). Kal jas müü di 1898. aas tal. Vellamo Lae va Vel la mo ehi tas Jü ri Kurul. Selle aluse eelkäijaks oli Lätist 1898. aastal ostetud Julius Trii ne, mis oli ju ba va na kal jas. Mõne aastase sõidu järel lammutati laev Tõstamaa rannas. Ju lius Trii ne ema puu sai uue laeva Vellamo emapuuks. Uut kaljast ehitas Jüri Kurul üksi, sest te ma isa Mart Ku rul oli up punud Pär nu la hel, kui käis Tõs tamaa parunile paati toomas. Vel la mo ehi ta mist alus ta ti 1903. aas tal ja ehi ta ti ku ni 1905. aas ta ni. Kui kaua Tõs ta maa me hed lae va ga sõit sid, ei ole teada, kuid hil jem müü di see eda si hiidlastele. Mar ga re ta Tõstamaal Murumardi ran-
5 (259) nr 5 / 2020 mai is ehi ta ti veel lae vu Pur je laev Frie da ehi ta mi ne, pil dis ta tud ehi ta mi se tei sel aas tal 1913.a. Foto: Ees ti Me re muu seum SA nas ehi ta ti 1904. aas tal (V. Randmäe kirjapandud märkmed, A. Pärna raamatu Meri ja mehed jär gi aga ehi ta ti 1902-1903.) kolmemastiline purjelaev Margareta, mis oli suur laev. Laev oli 181,18 brutoregistertonni ning selle ehitamine läks kok ku maks ma 2116,96 rub la, mis tol lal oli vä ga suur ra ha. Sellest ra hast 1146,89 rub la ku lus ehitusmaterjalide muretsemiseks, mitmesugusteks lisatöödeks läks 191,4 rub la, as jaa jamiskuludeks 166,72 rubla ja töömees te pal gaks 611,95 rub la. Palgakuludest oli laevameister Laa se ni le maks tud 103,3 rubla ja sepale Tappu makstud palk ol nud 102,99 rub la. Ka jutitegijale Oadile maksti 79 rubla. Eri ajavahemikul ja erisugustel töödel tegeles laeva juures ehi tu se ajal pea le nen de veel 27 meest, kel le le kok ku maksti 326,93 rub la. Kõi ge suu rem töötasu ei ületanud kolmekümmend rub la. Ko he töö al gul sai üks töö mees vi ga ja tal le maks ti jala põetamiseks 15,5 rubla. Ehi tu se ajal ole vat me hed tarvitanud kõvasti piiritust ning sõites Murumardilt Kihnu, ajasid pur je lae va üm ber. Kolm meest ole vat ka up pu nud. Lae va vetteajamisel saanud üks meestest nii pal ju vi ga, et ja la luu läinud poo leks. Pä rast ol nud mees hulk aega Murumardi ahju peal. Purjekal Margareta oli viis osanikku, kes maksid ehituskulud võrdselt. Kahe aastaga teenis laev end ta sa: 1904. aas tal tõi ta omanikele sisse 4279,11 ja 1905. aas tal 4104,1 rub la. Sellest puhastulu, mis jaotati omanike vahel, oli vastavalt 1539,77 ja 575 rub la. Margareta hukkus kaheksa mehe ja raualaadungiga Soome lahes. Ühtegi märki laevast ega mees test ei lei tud. Venura Ve nu ra ehi ta ti Tõs ta maal, Vä ra ti all ning mer re ae ti laev 1904. aasta kevadel. Tegemist oli kahemastilise kaljasega, mis mahutas umbes 9000 puuda ehk 150 tonni. Venura kuulus Värati kü la mees te le, kel lest üks oli Kanistu talust Karlsbach ja teised Rein ja Jü ri Ku rul Ran nalt. Rei nu vend, Jü ri Ku rul pi das ta lu, sa mas kui Rein merd sõi tis. Venura ehitasid valmis kihnlased, kaks hiidlast, plangusaagijad, osa ni kud ise ja mõ ned ko halikud Värati küla mehed. Laev ise oli tugeva ehitusega, tammest kaar te ga ning hea pur je- ja merelaev. Venura olevat müüdud Kih nu mees te le, kuid mis aastal ja milline oli laeva edasine saa tus, se da ei tea ta. Venural sõitis poolteist suve ka Tõstamaa ranna meresõitja Ju han Rand (28.02.1891 13.04.1971), kes oli küll il ma erilise koolihariduseta, kuid meredel sõi tes oman das mit med võõrkeeled, oli hea lõõtspillimängija ja jutupuhuja. Frieda Frieda ehitamist alustati Tõstamaal Värati rannas 1912. aastal. Tegemist oli kolmemastilise kahveltaglasega purjelaevaga, mille ehitamisse oli kaasatud suur hulk me hi. Ehitajate eesotsas oli Heinrich Nukk, eda si aga Jü ri Ku rul, Rein Ot mann (omaaeg se Rang, Otmann-Kurgo kompanii reede ri Georg Ot man ni vend Georg Ot mann pi di saa ma uuele laevale kapteniks), Kanistu ta lu And res Karls bach, Ranna ta lu Jü ri ja Rein Ku rul ning Jaan Uue toa (Kih nu Jõn ni vend). Lae va ehi ta mi se al gu ses olid meestel suured plaanid. Näiteks oli laevale ka nimi valitud Nukka vanima tütre järgi Frieda. Laeva esimene reis pidi olema Murmanskist Peterburi soolaturska viima. Peaaegu üheaegselt ha ka ti ka teist lae va ehi ta ma, mis pidi tulema väiksem ning mille töödega jõuti nii kaugele, et kaa red olid val mis raiu tud ja osa plan ke sae tud. Ehitusmeistriks oli Hiiumaa mees Sõel, ka se pad olid hiidlased, plangusaagijad olid saarlased ning lisaks ka kohalikud Tõstamaa rannamehed. 1914. aas ta ke va del, kui jää su las, al gas ju ba vees uju val alu sel (Frie da) kibekiire töö mastide püstiajamine, poomide paigaldamine ning kõige seisva taglase kinnitamine. Kuid 1914. aas ta au gus tis algas I maailmasõda ja laevaehi tus jäi seis ma. Frie da jäi Vä rati sadamasse seisma. Värvilt oli alus sinakashall, reeling ja kajutid val ged. 1915. aas ta ke va del, kui me ri oli jää va ba, vii di alus Pärnusse Vallikraavi varjule, kus see sei sis kolm aas tat ning 1918. aas tal uues ti Vä ra tis se too di. Frie da jäi seal ühe ank ru pea le ja sü gi sel suu re tor mi ajal, kas katkes kett või võt tis ank ru lo ha läks laev ki vi de ot sa ning va jus te kist saa ti vet te. Üks ki vi oli põh jast au gu lä bi löö nud ja ise kaarte vahele kinni jäänud. 1919. aas tal müüs Nuk ka emand Frieda kahele soomlase le, sest Hein rich Nukk oli surnud ning teised osanikud kadunud. Friedast pumbati vesi välja ja veeti puksiiride Vilma ja Triksi abil Tallinna. Seal ko hen da ti plaast rit ja alustati sõitu Taani, laadungiks plan gud, mil le eest saa dud nii pal ju ra ha, et tei nud ta sa nii kogu laevaostu kui puksiiride kulud. Taanis tehti laevale korra lik re mont, pan di uus tu gev moo tor ja uus ni mi gi Moo torkotka. Laeva edaspidine saatus on teadmata, kuigi alust olevat nähtud 1927 või 1928. aas ta pai ku Tallinnas. http://mois.tos ta maa.ee
mai 2020 / nr 5 (259) 6 Kas puu de ta ga on veel met sa? Tõs ta maa, mis on ju ba mõnda aega olnud osake Pär nu lin nast, on en diselt maa-asu la, mi da sel le ela nikud hindavad ilusa ja mitmekesise looduse pärast. Tõstamaal on me ri, jär ved, põl lud, nii dud ja met sad, kuid üha roh kem on hakanud tekkima küsimus, kas ja kui kauaks meil met sa veel on. Mul le tun dub, et jär jest rohkem on tee äär de ning eri ne vatesse metsamassiividesse tekkinud lagedaks raiutud lanke, kus on püsti tüüakil kännud, vaheldumisi rinnuni rattarööpmete ja oksarisuga. Paistab, et kodukandis pole enam metsakohta, kuhu kirvest poleks sisse löödud. Raietööde tõttu on kaduma hakanud mitmed traditsioonilised seeneja marjakohad ning mõnusad met sa ra jad, kus käia end laa dimas või lihtsalt saunavihta tegemas. Võibolla on tegemist minu isikliku mure ja tunnetusega, et raietööd on tulnud liiga ligidale kodumetsa. Samas olen kindel, et intensiivne metsamajandamine läbi raietööde pole märkamata jäänud kellelegi. Andis teema aktuaalsusest märku seegi, kui minu vastavasisulisele Facebooki postitusele järgnes aktiivne ja äge arutelu. Sellest arutelust ajendatult võtsin ette ka käesoleva kirjatüki, mille peamiseks eesmärgiks on anda Tõstamaa kandi rahvale infot selle kohta, mismoodi Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) siinkandis oma töid pla nee rib ja teos tab. Ku na mi nu jaoks on mets osa kodust ja traditsioonidest, elustiilist ja püsiväärtusest, siis soovisin saada täpsemat infot, mis Tõstamaa osavallas RMK aladel toimub. Kuidas toimub metsade majandamine, hoidmine ja kaitsmine? Miks on siinkandis järsku nii palju lageraieid, miks tehakse raieid just raierahu ajal, kui lindudel on pesitsusaeg ning kui palju reaalselt kaitstakse liigi rik kust, mil le üle me Tõs tamaal kan ges ti uh ked ole me. Selleks pöördusin ma Vändra Metskonna metsaülema Aliis Kevvai poole rea küsimustega, millele ka vastused sain. Kõigepealt uurisin kui suurt ala RMK üld se hal dab. Sel gus, et Tõstamaa osavallas on 11728 ha (osa val la ko gu pin da la on 261km²) riigimaad, millest 5478 ha on tu lun dus met sa ja 5491 ha on looduskaitseliste piirangutega metsa, millest omakorda 36% on ran ge kait se all, kus met samajandamist ei toimu. Vaadates RMK kaardirakendust, jäävad need alad näi teks Er mis tu ja Tõhela järve ümbrusse, luidete pealsed Tõstamaa-Pärnu tee ääres jne. Edasi uurisin juba täpsemalt kuidas Tõstamaa osavalla metsi inventeeritakse ning olukorda hinnatakse. Kuidas üldse tagatakse kohapealne metsa hoidmi ne ja kait se, sh ko gu lii gi rikkus. Ku na piir kon nas on pool riigimaad looduskaitseliste piirangutega, siis on ilmselge, et Keskkonnaametiga tuleb koostööd te ha. Se da kin ni tas ka metsaülem. Looduskaitseliste piirangutega met sas tu leb kõik tööd kooskõlastada Keskkonnaametiga ja tööde teostamisel tuleb järgida seadustega pandud piiranguid. RMK on endale väljatöötanud infosüsteemid ja kaardirakendu se, kus on nä ha in fo loo duskaitseliste piirangute kohta (kas on tegemist sihtkaitsevööndiga, pärandkultuuriobjektiga, vääriselupaigaga, liikide leiukoha või elupaigaga, veekaitsevööndiga jne). Kõikide tööde korraldamisel lähtub RMK seadusega sätestatud piirangutest. Lisaks olemasolevatele kaitsealadele määravad RMK metsakorraldajad metsa inventeerides (kirjeldades) juurde ka vääriselupaiku (alasid, kus suure tõenäosusega esineb ohustatud, ohualteid või haruldasi liike). Vääriselupaigad on range kaitse all ja seal metsamajandamist ei toimu. Tõstamaa osavallas on ca 300 ha vääriselupaiku. Looduse elurikkuse hoidmiseks on kohati vaja ka parandada ja regulaarselt hooldada ohustatud ja ebasoodsas seisundis olevate liikide elupaiku. Peamised ohustatud ja ebasoodsas seisundis ole vad elu pai gad on pool looduslikud kooslused, sooelupaigad ning ava tud lui te- ja nõmme koos lu sed. Nen de sei sun di parandamisse panustab RMK aktiivselt. Vii mas tel aas ta tel ei ole olnud Tõstamaa osavallas vaja teostada looduskaitselisi töid. Kuid kogu Pärnu maakonnas teostatakse mitmeid looduskaitselisi töid, nt praegu hooldatakse poollooduslike kooslusi Nätsi- Võlla looduskaitsealal. Kui gi RMK süs teem võib kõrvaltvaatajale tunduda arvutipõ hi ne, siis met sa saab kas vatada ainult loodust ja piirkonda tundes. Selleks käivad RMK töötajad (varumisjuhid, praakerid, metsakasvatajad, metsakorraldajad jne) töid planeerides ja teostades metsas ning võimaluse piires arvestavad piirkondlike eripäradega. Konkreetselt metsatöid teostavad küll riigihanke võitnud koostööpartnerid, kuid tihe suhtlus RMK töö ta ja te ja koos tööpartnerite vahel tagab kindluse, et töid tehakse võimalikult hästi. RMK ei pea täp set ar ves tust, kui pal ju töö ta jaid ja kui tih ti nad Tõstamaa osavallas viibivad. Töötajate tööpiirkonnad ei kattu osavalla piiridega. Hil ju ti ar va ti Pä ra kü las ca 25ha uuen da ma ta kait se korraga liigikaitseala kaitse alt välja (vt täp se malt siit https:// www.keskkonnaamet.ee/sites/ default/files/kaitse_planeerimine/parnu_maakonna_uuendamata_valjaarvamine_seletuskiri. pdf. Uu ri sin, mis plaa nid RMK-l seal on. Tõstamaa liigikaitseala kaitse alt väljaarvamise otsus ei ole RMK le tea da ole valt veel jõustu nud ehk veel keh tib kait sea lal kaitsekord. RMK on määranud sa ma le kin nis tuo sa le, kus on Tõstamaa liigikaitseala, suures osas vääriselupaiga. Vääriselupaigas on metsamajandamine keelatud ja vääriselupaik jääb
7 (259) nr 5 / 2020 mai antud kinnistu osale kehtima ka peale Tõstamaa liigikaitseala kaitse alt välja arvamist. Vääriselupaigast välja jäävatele aladele ei ole RMK prae gu eda si si plaane koostanud. Artikli autorina uurisin edasi, mil li seid raieid ja kui suu rel pindalal sel aastal teostatakse. Samuti seda, mis saab raiejääkidest. Tu leb väl ja, et töid te hak se üpris suurel pindalal ning raiejäätmete käitlemine sõltub tihti ilmast. 2020. aas tal on RMK pla neerinud Tõstamaa osavalda 146 ha uuen dus raied (mil lest 52 ha on teos ta tud) ja 117 ha har vendus raieid (mil lest 50 ha on tehtud). 2020. aas tal plaa ni tud uuendusraied hõlmavad kõigest ca 1% ko gu RMK hal la ta vast met sast Tõs ta maa osa val las. Ena mus raieid asu vad Ram muka, Seliste, Lõuka, Päraküla ja Kõpu piirkonnas. Lisaks eelpool toodud raietele teostatakse ka sanitaarraieid metsade hea tervisliku seisundi tagamiseks. Kindlasti peab looduses liikudes arvestama, et raieid teostavad ka eraomanikud, mitte ainult RMK. Uuendusraie langile võivad jää da raie jäät med, mis on kok ku koondatud, kas veoteedele või vallidesse. Üldiselt jäetakse raiejäätmed liigniisketele lankidele kokkuveoteede tugevdamiseks. Viimasel talvel ei külmunud pinnas korralikult ära, seega võib raiejäätmeid leida ka rohkematelt lankidelt. Metsa jäetud raiejäätmed ei kujuta endast ohtu, ei elustikule ega takista ka metsa uuenemist. Igasuguse metsamajandamise eesmärgiks on kasu saamine ning ka RMK peab met sa ma jandades arvestama ilmselt sellega, et kahjumiga töötamine pole riigile tulus. Sestap uurisingi, kuidas ja ku hu toi mub pui du tu rustamine. Hindu uurimise alla ei võetud. RMK tu rus tab raiest saa dava pui du enam jaolt Ees tis, kuid osa sellest ka eksporditakse, peamiselt Skandinaaviamaadesse. Kohalikul turul on suur nõudlus kõr ge väär tu se ga ja vä ga madala väärtusega puidu järele. Kuna ühiskonnas suureneb Foto: Toomas Mitt nõudlus metsaga seotud avalike teenuste järele, pakub RMK ka sel li seid too teid na gu nt küttepuud, energiapuit, jõulukuuse metsast toomise võimalus. Oluliseks teemaks kujunes ka metsauuendamine. On arusaadav, et puit on olu li ne res surss ning puitu vajame paljudes valdkon da des: küt teks, mööb liks jne. Sa mas ei saa unus ta da, et kui midagi võetakse maha, siis pideva nõudluse rahuldamiseks tuleb ressursse ka taastoota ehk mi da teeb RMK met sa de taastootmiseks. Metsaülema vastus oli järgmine: RMK tagab kõikidel lankidel metsa uuenemise. Ca 70% lankidest uuendatakse istutamise või seemnete külvamisega ja ca 30% jäetakse mets looduslikule uuenemisele. Looduslikule uuenemisele jäetakse alad, mis suudavad ise tagada metsa uuenemi se, ena mas ti on need kaa sikud, haavikud ja lepikud. Peale uuendusraiet on langil järgmiseks tööks maapinna ettevalmistamine, selleks tehakse ad ra ga maa pin na le vaod. Maapinna ettevalmistamine on mõeldud, olenevalt langist, kas istutamise lihtsustamiseks või siis loodusliku uuenduse kasvama hakkamise soodustamiseks. Uuen da mi seks so bi li ku puuliigi valikul lähtutakse kasvutingimustest ja eelneva puistu koosseisust. Näiteks männikud uuendatakse männiga. Uus mets istutatakse lankidele kuni 2 aas ta jook sul pea le raiet, olenevalt kasvukohast ja puuliigist. See ga ei ta su eh mu da, kui va hetult pä rast raiet met sa ase me le ei istutata. Peale langi uuendamist järg ne val 4. - 5. aas tal jätkatakse noorte puude hooldamisega, et ümbritsev taimestik noo ri puid ei läm ma taks. Meie eesmärgiks on tagada uuenenud mets viie aas ta ga, na gu mää rab ka met sa sea dus. Kui mets on uuenenud ehk saavutanud metsaseadusega määratud kõrguse ja arvukuse, teostatakse kuni puistu latimetsaks (ca 20.aastaseks) saa mi se ni veel 2-3 kor da noorendiku hooldamist. Käesoleval kevadel uuendab RMK Tõstamaa osavallas 64 ha raiesmikke, millele istutatakse 125 000 tai me, li saks täien datakse 10 ha juba olemasolevat met sauuen dust, mis ei läi nud eelnevatel aastatel peale istutamist kohe kasvama. Kokku istutatakse sellel kevadel koos varasemate kultuuride täiendamisega Tõstamaa osavalda ligemale 140 000 tai me, mil lest 45% ka sed, 39 % on kuu sed, ja 16% männid. Sügisel plaanib RMK istutada kuuse avajuurseid taimi, kuid veel ei ole tea da täp set mahtu, mis Tõstamaa osavalda istutatakse. Kogu Edela regiooni on sügisel plaa nis is tu ta da 250 000 avajuurset kuuse taime. Kuigi RMK istutab lankidele vaid ühte puuliiki, siis tegelikult kasvab sellistele aladele ikkagi segapuistu. Alati tuleb istutatud puudele lisaks looduslikult teisi puuliike. Eral di tee ma on sel aas tal olnud kuuse-kooreüraski levik, mille tõttu tehakse raieid üle Ees ti ning mis on ol nud mit me te süüdistuste ja vaidluste aluseks RMK ning erinevate metsaaktivistide vahel. Seetõttu esitasin küsimuse ka Vändra metsaülemale. Tema ülevaade on alljärgnev: Sel lel aas tal ohus tab Eesti metsi kuuse-kooreürask, kelle paljunemist on soodustanud kaks vii mast põuast su ve ja sooja talve. Üraski kahjustusi tuleb lik vi dee ri da ke va del, mil lal putukate asustatud puid on võima lik mär ga ta, kuid uus põlvkond ei ole veel puu delt lah kunud. Kuuse-kooreüraskid talvituvad pinnases ja väljuvad mul last, kui õhu tem pe ra tuur tõu seb 18 20 kraa di ni ja pin nas soojeneb 10 kraadini. RMK jälgib üraskite lendlust seirealadel ja koheselt, kui üraskid ärkavad talveunest, likvideeritakse nende kolded. Kõige efektiivsemalt
mai 2020 / nr 5 (259) 8 vähendatakse üraskite levikut püünispuudega ja värskelt üraskite poolt asustatud puude langetamisega ning nende kiire metsast äraviimisega, et vähendada kahjurite levikut veel tervetele puudele. RMK on kaardistanud Tõstamaa osavallas üraskikahjustu si kok ku 77 ha, kus 48 ha tu li teha lageraie Keskkonnaameti poolt koostatud metsakaitseekspertiisi akti alusel. Enamus üraskikahjustusega aladest jäid Päraküla, Seliste ja Kõpu külade metsamassiivi ning mõned väikse mad alad ka Lõu ka piir konda. Üraskikahjustusega langid olid raiu tud mai al gu seks. Metsamaterjali kokkuvedu on planeeritud mai teises pooles, kui il mad on soo jad ja ürask on langetatud puud asustanud. Mais toimuvad veel tormikahjustuste likvideerimised, mis on muidu samuti üraskitele meelepärased. Kuna üraskikahjustusi likvideeritakse üle Eesti, lühikese perioodi jooksul, siis täiendavad infotahvlid tegevuse kohta pandi ülesse suuremate asulate lähedusse või tiheda liiklusega teede äärde, nt Tõstamaa osavallas on vastav infotahvel Kõima-Seliste tee ää res. Kuna üraskite kahjustused on praegu laialdaselt levinud, peaksid ka erametsaomanikud oma met sa jäl gi ma ja püüd ma avastada üraski kahjustusi. Eramet sao ma ni kud saa vad oma küsimuste ja muredega pöörduda, kas piirkonnas tegutseva metsaühistu või Erametsakeskuse poole. Erametsakeskuse kodulehelt leiab ka Keskkonnaministeeriumi koostatud üraskitõrje juhendi eraomanikele: https:// www.eramets.ee/metsandusuudised/valmis-uraskikahjustuste-arahoidmise-kava-ja-juhendmaterjal/. Mets ei koos ne ai nult puudest, seal on alus tai mes tik, linnud, loo mad, pu tu kad. Aga met sast võib lei da ka pä rand kultuuri, mille vastu huvi tundsin. Küsisin kuidas RMK pärandkultuuri ja traditsiooniliste marjaseente kohtadega tegeleb. Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul (taluhoonete asukohad, ki viaiad, va nad met sateed ja ko ha ni med). RMK teostas aas ta tel 2005-2011 es mast pärandkultuuri objektide kaardistamist kogu Eestis, sõltumata sel le maa- ja oman di vor mist. 2019. aasta alguse seisuga on kaardistatud 38 679 objekti. RMK kaardistab jätkuvalt kõigi heade inimeste abiga Eesti looduses leiduvat pärandkultuuri. Kui looduses liikuja leiab mõ ne pä rand kul tuu ri ob jekti (ka rii gi met sas), mis vää rib oma ajaloo tõttu tähelepanu ja mi da veel ei ole kaar di le kan tud, siis saab sel lest tea da an da lä bi RMK kodulehel oleva vormi või läbi Maa-ameti maainfo kaardirakenduse. Tõstamaa osavallas teavitab RMK kindlasti raietöödest Kastna kalmistu ümbruses ja Tõstamaa asu la ümb ru ses. 2018. aastal vii di lä bi koo so lek koos ko haliku omavalitsuse ja kogukonnaga, kus teavitati raietest Kastna kalmistu ümbruses ja lepiti kokku tingimustes. Pärandkultuuriobjektide loetelust jäävad välja traditsioonilised marja- ja seenekohad. Sellised kõrge avaliku huviga alad on RMK kaardistanud. Antud aladel teavitame planeeritud töödest seotud huvirühmasid. Teavitamise ja infovahetamise käigus selgitame välja, kas neil aladel on vaja rakendada tavapärasest erinevaid majandamisvõtteid. Kuid siiski peab arvestama, et kõik inimestele olulised marja- ja seenemetsad ei jää kõrgendatud huviga aladele ning sellistel aladel RMK täiendavat teavitustööd ei tee. Looduses liikudes peab meeles pi da ma, et mets on ajas muu tuv or ga nism ehk mar ja- ja see nekoh ti te kib juur de ja kaob metsas pidevalt. Seega tasub looduses lii ku des hoi da meel avar ja avastada uusi lemmikkohti. Met sa ta ei saa kee gi hak kama, sest lisaks ökoloogilisele, majanduslikule, sotsiaalsele rolli le on met sal koht meie identiteedis. Aastasadade kestel on mets ol nud eest las te jaoks koht, kust saab toi tu, ku hu min nak se peitu hädade korral, kus käiakse otsimas hingerahu. Eestlasele on mets püha. Seetõttu on olulised ka eetika ja metsakaitse teemad. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleksid elujõulised, erinevas vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasuta des, uuen da des ja kaits tes. Nõn da ta ga me, et igal järg misel põlvkonnal on samaväärselt meiega noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega kaasnevaid hüvesid. Me oleme eelmiselt metsameeste põlvkonnalt saanud hästi hoitud riigimetsa, kus kõrvuti metsa majandamise ja puidu tootmisega on alati tähtsaks peetud looduskaitset. Me soovime ka praegu majandada metsa sel li selt, et meist jääks tu le vastele põlvkondadele maha hästi hoitud ja mitmekesine mets. Teos ta me oma soo vi lä bi säästliku ja looduslähedase metsamajanduse, arvestades töös eetiliste, ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega. Metsamajanduslikus tegevuses läh tu me sel lest, mis on tehniliselt võimalik, majanduslikult läbiviidav, ökoloogiliselt põhjendatud ning sealjuures lähtume RMK põhikirjast, erinevatest seadustest (metsaseadus, looduskaitseseadus jne), sertifikaa ti dest (FSC, PEFSC) ja met sa majandamise heast tavast. Üheks met sa ma jan da mi se heaks tavaks ja eetiliseks metsa ma jand mi se as pek tiks on kevadine raierahu, mis algab 15. ap ril lil ja kes tab 15. juu ni ni. RMK on pidanud raierahu alates 2002 aastast. Käesoleval aastal oli RMK osa del ala del (mit te kogu riigimetsas) sunnitud raierahu ajal teostama üraskitõrje töid vältimaks ulatuslikumaid üras ki kah jus tu si. Üle jää nud aladel oli pesitsusaegne rahu jätkuvalt tagatud. Saa dud vas tu sed an na vad üsna täpse ülevaate sellest, mis meil toimub riigimetsas. On selge, et RMK vas tu tab oma töö dega ko gu rii gi ehk siis meie kõi gi ees ning on äärmiselt positiivne, et Vänd ra met saü lem on mi nu päringule vastanud. RMK lähtub oma tegemistes selgelt seadus test ja mää rus test, mis an navad talle metsas piirangud või vabadused tegutseda. Kui need tekitavad küsimusi, segadust ja nõu tust, siis on see märk sel lest, et meie sea du sed on vi let sad ja vajavad hädasti parandamist. Artikli autorina sain ma palju parema ülevaate sellest, mis minu majataguses metsas toimub. Ma ei üt le, et see mulle meel dib, sest isik li kult mi nu arvates võetakse metsa liiga kiires ti ja lii ga pal ju ma ha. Ma ei ei ta, et mets on olu line majandusüksus ning kindlasti on selle majandamine oluline, kuid paremini mõistetavamaks teeks sel le tõ hu sam kommunikatsioon RMK ja kohalike kogukondade vahel. Kuigi RMK ja gab üs na häs ti tea vet oma ko du le hel, ei jõua see pal jude kohalike elanikeni. Seepärast tasuks rohkem mõelda sellele, et jagada infot kogukonna lehtedes, paigaldada ajutisi silte, mis selgitavad tehtavaid töid jms. Käesolevas artiklis jäi käsitle ma ta kõik see, mis puu dutab erametsades toimuvat ning mis on sel le ga seo tud rõõ mud ja prob lee mid meie en da ko dukandis. Tänu COVID-19 levikule ja sellest tulenevatele majandusraskustele on mitmed metsa töös tu rid tei nud et te pa nekuid, mis lähtuvad ettevõtluskasumist, kuid mõjuvad hävitavalt metsale ja selle liigirikkusele. Seetõttu on äärmiselt oluline, et igaüks meist mõis taks, mis metsas toi mub ning kui das saa me panustada metsa pikaaegsesse säilimisse Eestis. Lii na Käär * Kõigil inimestel on võimalik tutvuda RMK planeeritud ja teostavate töödega RMK metsatööde rakenduses - https:// rmk.ee/metsatoode-kaart. Rakenduses on näha RMK valdu ses ole vad maad ning töö de info (uue metsapõlve rajamine, kasvatamine, hooldamine kui ka raiumine).
9 (259) nr 5 / 2020 mai Räägime paar sõna murust Ilus ja hool da tud mu ru vaip on ju iga aiao ma ni ku unistus, kuid see va jab oma jagu tööd soo jal ke va del ja su vel tu leb se da nii ta ko gu ni igal nä da lal. Aga ka ras ke ja ru tiin ne töö muu tub liht samaks, kui se da te ha so bi va te töö riis ta de ga! Mil li seid muru nii du keid on üld se ole mas ning kui das va li da en da le see kõi ge so bi vam, sel gi tab Tan ni kaup lu sest Ee ro Post. Kui Sul on ta va pä ra ses suu ru ses ko duaed Väik se ma tes ko duae da des saab niitmisega suurepäraselt hakkama enamikele tuttav, tavali ne mu ru nii duk. Aga neid ki masinaid on erinevates mudelites erinevate omadustega. Sobiva niiduki valimisel peaks alati hindama aia liigendatust ehk kui pal ju on aias puid, põõ said, peen raid ning kui ti he dalt need paiknevad. Kui aias on mit meid kit said läbikäike, ei tasu osta laia lõikelaiusega niidukit, mis ei mahu vahelt läbi. Niitmist lihtsustab edasiveo võimega niiduk, tänu millele ei pea masinat ise edasi lükkama. See oma dus ta sub eri ti ära veidi suuremates koduaedades, kus niitmine muutuks muidu füüsiliselt raskeks ja väsitavaks. Niit ja isik li kest ee lis tustest sõl tub, kas va li da ma sin, mis kogub niidetud muru kasti või niiduk, mis viskab niidetud muru küljepealt välja. Külgväljaviske lahendusega muruniiduki korral peaks niitmisjäägid koguma inimene ise. Vanematele inimestele sobib pa re mi ni mu ru nii duk, mil lel on elektristarter sellise niiduki käivitamiseks piisab nupule vajutamisest. Ben sii ni moo to ri ga mu runiidukist on lihtsam käivitada akutoitel töötavat muruniidukit, mil le ga ei ole va ja üld se jõudu rakendada. Akutoitel niidukid on ül di selt ka ker ge mad ja neid on lihtsam lükata, soovitab Eero. Kui Sul le ei meel di nii ta Muruniiduki valimisel tasuks lä bi mõel da ka see, kas niit mine on aiao ma ni ku jaoks meel div tegevus ning kui palju ollakse valmis selleks oma aega kulutama. Kui niit mi ne on tüü tu, ta sub kaaluda robotniidukit, mis ei ole tänapäeval enam kallis. Lihtsama robotniiduki saab kätte vähem kui tuhande euroga. Robotmuruniiduk on väga tubli abiline. Ühe niitmishooaja väl tel töö tab see 4000 tun di ka siis, kui inimene parema meelega õues ei oleks, näi teks pa duvihma või lõõskava päikesega. Seega tavalisest muruniidukist kõrgemat hinda kompenseerivad robotmuruniidukiga enesele või de tud aeg, ala ti si le ja hooldatud murupind ja mõnus vaikus, mida ei katkesta robotniiduki tasane toimetamine. Kui niit mist va jab suu rem maa lapp Kui aiao ma ni ku hool dust SISUTURUNDUS va jab suu rem maa-ala, ta sub kaaluda suuremat ja võimsamat masinat. Suurte niitmispindadega saavad hästi hakkama murut rak to rid ja rai de rid. Nen de vahel valimiseks tasub jällegi hinnata, kui liigendatud aiaga on tegemist. Raideril on oluliselt parem ma nöö ver da mis või me, sel lega saab hõlpsalt puu de lä he dal ja vahel niita. Liigendatud aia puhul tasuks eelistada raiderit. Kui aias on roh kem lihtsalt murupinda, tasub kaaluda raiderist hinnalt soodsamat mu rut rak to rit, mil le olu li selt suu rem pöör de raa dius ei ole rohkete peenarde, puude, põõsaste puudumisel takistuseks. Kuigi automaatne murutraktor on mõnevõrra kallim, on selle käsitsemine ja manööverdamine jällegi palju lihtsamad. Ja lõ pe tu seks Ee rolt paar liht sat tõ de, mis vahest ununema kipuvad: Esi mest kor da võib kevadel niita muru siis, kui see on vä he malt 60 mm pikk. Kui nii ta liiga va ra ja lii ga ma da lalt, on oht, et muru asemel hakkab levima umbrohi ja sammal. Niiduki lõiketera peab olema te rav, sest nü ri te ra ga on oht murutaime vigastada. Vigastatud mu ru taim on hab ras saak seen te või teis te hai gus te ga nakatumiseks. Korraga ei tohiks niita rohkem kui kolmandiku murulible pik ku sest ning mult ši mi se ehk peenestamise korral veelgi vähem. Veel kui kaa lu te uue nii duki ostmist, misiganes kaubamärgi oma, siis pa lun ost ke kind lasti volitatud edasimüüjalt! Ei ole mõ te kas os ta oda vat too det, millele garantiid ega hooldust kee gi ei pa ku. Va ja te nõu he listage! Tan ni kaup lus, tel 443 8686 www.tanni.ee Suur-Jõe 50, Pär nu
mai 2020 / nr 5 (259) 10 ROHENÄPU NIPINURK allikas: met si kaed.ee Kuidas ise seemnelinte teha Seemneribade kasutamine on nutikas viis, kuidas seemneid üksteisest optimaalsele kaugusele külvata. Mitmeid seemneid müüakse ka juba seemneribade peal, kuid neid saab ka ise lihtsate vahenditega kodus valmistada. Seemneribade kasutamine säästab aega hilisema noortaimede harvendamise arvelt ning ribade valmistamine näiteks koos lastega võib olla tore kevadine projekt. Vaja läheb top si vee ga ja hu (1 kuh ja ga spl) kää re majapidamis- või wc-paberit või ajalehepaberit tik ku väi kest pul ka seem neid väikese otsaga markerit mõõdulinti või joonlauda õhukindlat kilekotti (kui tahad seemneribasid hiljem kasutada) 2. Lõika sobiva pikkusega wc-pabeririba pooleks, nii saab sellest kaks seemneriba.taimepottides või rõdukastides kasvatamise jaoks võid ri bad te ha ka kan di li sed. 4. Kui seem ned ko he peen ra le, pot ti või rõdukasti ei lähe tuleks seemnetele veel üks pabeririba peale asetada ning see siis kok ku rul li da. Pa ber hoiab idaneva seemne jaoks sobivat ühtlast niiskust ning laguneb kiiresti. 1. Se ga ja hu vee ga üht la seks mas siks (1 spl ja hu, 2 spl vett). 3. Aseta tainatilgad niiske puupulga otsaga parajalt suurte vahedega paberile. (Peterselli puhul soovitatakse jätta um bes 10cm va hed.) Pa ne seemned niisutatud tikuotsaga taina peale. Kui seemneribad kohe kasutusse ei lähe, kirjuta kindlasti kuupäev ning taime nimi paberi äärele. Püsime terved! Kaitse end koroonaviiruse eest, oht pole kadunud. Hoia distantsi Järgi hügieeni Haigena püsi kodus Vaata kõiki Vabariigi Valituse juhiseid koroonaviiruse tõrjumiseks: kriis.ee 1247
11 (259) nr 5 / 2020 mai KUHU MINNA 5. Seemneribasid võib suletavas kilekotis jahedas kohas mõnda aega säilitada. Pikemaid seemneribasid on parem tühja wc-paberi rulli peale rullida. 6. En ne seem ne ri ba peenrasse või potti asetamist tee maapinda väike vagu. Aseta riba vakku ning piserda veega. Raputa ribale peale mulda, et val get enam nä ha ei jääks. Va ju ta muld õr nalt kin ni. Väga väikeste seemnete ning valgus idanejate puhul pole mulda ribale vaja peale panna gi (kui, siis vä ga õhu ke kiht). Pii sab kui ser vad on kin ni tuseks mul la ga kae tud, et pa ber esimese tuulega minema ei lendaks. Peagi on ilm loodetavasti nii sood salt soe, et seem ned idanevad ka avamaal kiiresti. MAI Pühapäeval, 31. mail HALDJAKODU fotode saatmise tähtaeg, aadressil katri@tostamaa.ee JUUNI Esmaspäeval, 1. juunil LASTEKAITSEPÄEV. Laekunud haldjakodu fotode ülespanek Tõstamaa Rahvamaja FB lehel. 22. juu nil külade jaanituled sellel aastal EI TOIMU Teisipäeval, 23. juunil keskalevis JAANIPÄEVAMEELEOLU - kok ku me sel aas tal tul la ei saa, kuid ühen da gu meid tu li. Kell 12-15 jagame keskalevis võidupüha tuld. (Tuli on toodud Tori sõjameeste kirikust) JUULI Kolmapäeval, 8. juulil Tõstamaa mõisa taga PÄRASTLÕUNANE PIKNIKUKONTSERT. Üllatusesinejad! TASUTA Lau päe val, 18. juu lil kell 18 Tõstamaa rahvamajas VOLDEMAR KUSLAPI ja rahvakultuuriselts KIRMAS KONTSERT pää se 5 AUGUST 8.-9. au gust TÕSTAMAA OSAVALLAPÄEVAD. Turuhommikule registreerumine katri@tostamaa.ee Korraldajal on õigus teha kavas muudatusi ja täiendusi.
mai 2020 / nr 5 (259) 12 Kui teie hoovis või aias elaks HALDJAPERE, siis MILLINE võiks olla tema KODU. m Kõikidele osavõtjatele HALDJA ÜLLATUS! Looge üks põnev HALDJAKODU ja tehke sellest FOTO. m LEIDA MÄNDLA 19.06.1929 26.04.2020 EDUARD METSAMÄGI 26.04.1937 13.05.2020 Võitjale 4 T T 2 fotot 31 T1.