Nr 7 (250) / august 2019 Foto: Ta nel Tuul mees Mälestuskivi Liisule Tä na vu sed osa val la päevad on saa nud aja looks. Oli palju näitusi, töötubasid, seikluslikke atraktsioone lastele jne. See me lu oli lõ bus, to re ja kaasakiskuv, aga kahjuks läheb kii resti mee lest. Heal ju hul jääb neid päevi meenutama päevakohase tekstiga T-särk või Nele- Lii si ja Rol fi võrratu esinemine kirikus. Aga äsja möödunud peopäevad jätavad selle mäletamiseks niisuguse sündmuse, mida sa ei Ing rid Rüüt li ter vi tus Ja kob Hurt püs ti tas omal ajal ees ti rah va et te idee saada suureks vaimult. Tõstamaa rahvalaulik Põlde Liisu (Liisu Orik) on suurepärane näide sellest, kuidas vaene moonakalapski võib vaimult rikkaks kasvada. Tegelikult kandis seda rikkust suurt rahvalaulude varamut juba tema ema. Liisu pä ris ema lau lud, kuid õp pis elu jook sul juurdegi. Nii aitas ta oma pulmalauludega paljusid kohalikke noori õnnelikult abieluranda. Põlde Liisu laule on jäädvustatud juba alates 1930. aas ta test ning neid on il mu nud pal ju des rahvaluuleväljaannetes. 40 Liisu laulu, sh 20 pulmalaulu avaldasin ka oma kogumikus Pärnumaa laule ja lugusid (2017). Õnnitlen Tõstamaa rahvast suure lauliku mälestuse jäädvustamise puhul ja tänan kõiki, kes sellele kaasa aitasid! See on igati tunnustust vääriv ettevõtmine. Tahaks loota, et teie eeskuju innustab ini me si Ees ti maa eri pai gus oma kan di suu ri rahvalaulikuid meenutama ja mälestama. Ing rid Rüü tel saa ku na gi unus ta da - sest ta on si nu sil me all ala ti kui sa te mast möödud. See on imeilus mälestuskivi pühendusega meie kohalikule rahvalaulikule LIISU ORI- KULE. Kivi avati pidulikult 11. augustil 2019 kell 12 Tõstamaa rahvamaja juures. Liisu Loomise lau lu laul des sam mus Vo kirat ta lau luan sam bel li ni ku ga kaetud kivi poole. Lauljad moodustasid kaarja rea kivi taha. Kat te ki vilt ee mal da sid lapsed. Seejärel austav tseremoonia algas. Kõigepealt luges Katri ette Ingrid Rüütli õnnitluskirja ning siis rääkis lapselapselapselaps Mar ge Pääs tel Lii su pi kast elust (1873-1970) ja te ge mis test kohalikus seltsielus. Liisu laule on käidud korduvalt salvestamas, et meie esivanemate kultuur säiliks. Koos teise kohaliku lauliku Hendrik Jantsoniga on Liisu käinud Estonia kontserdisaalis esinemas. Lau le õp pis emalt ja teis telt laulikutelt, aga kohandas neid va ja du sel vas ta valt toi mu vale üm ber. Lii su lau lud olid üle s- ehitatud vastulaulmise meetodile ük sik laul ja või ka rühm esitab ühe rea, tei ne rühm vas tab või täien dab mõ tet. Lii su ka sutas ka parmu- ja kammipilli. Laulud olid lõbusad, teravmeelsed ja tujutõstvad. Peamiselt oli Liisu pulmalaulik, aga laulis ka kirikukooris. Üht Liisu pulmalaulu kandis kivi avamistseremoonial ette ka Ai ma Nurm. Ta on osa le nud Liisu eluajal toimunud pulmades. Laul des kan dis Ai ma Lii sule kuu lu nud see li kut ja ka laul ja asend jalg üle põl ve oli oma ne just Liisu esinemistele. Mälestuskivi avamine Liisu Orikule oli möödunud osavallapäevade tähtsündmus ja mis pea mi ne see ki vi jääb aas tateks mee nu ta ma ko du ko ha väärikat naist. Astu sinagi hetkeks ki vi juur de kui juh tud sealt mööduma. QR-koo di ga on või ma lik kuul da ka te da en nast laul mas. Efe li ne
august 2019 / nr 7 (250) 2 JUHTKIRI Ei juh tu just iga päev, et mõni tähtis külaline su kodukü last lä bi as tub, aga mõ ned korrad on seda siiski juhtunud. President Meri potsatas helikopteriga nii ootamatult kohale, et suuremaks kraamimiseks ei jõudnud minnagi. Et oleks maasikad vahukoorega mitte vastupidi nõudis ta ja jäi rahule. Rüütlite külaskäigul kaaper das meie njuu fa Sil via här ra presidendi nö ära, võitis riigimehe südame ja turvad olid ise gi pi sut kim pus, et suur koer nen de ame ti üle võt tis. Sel gus, et pre si dent oli ka ise ku na gi sarnast koera pidanud. Seekord oli natuke teisiti. Presidendi külaskäigust kuulda saanud sõbrannad-sõbrad jätsid joonelt linnategemised ning tõttasid saarele, et ulatada sõbrakäsi ja aidata lõunasööki korraldada. Tore seiklus kõigile! Ja ju ba ta tu li gi siuh ti üle vee, ul ja ja sport li ku moe ga. Krap sas kai pea le ning pis tis käe pihku. Edasi sõitsime läbi kü la, et pre si dent saaks ai mu kui pisikesel maaribal siinne elu käib. Tuul oli sel päe val iseäranis halastamatu ja nõnda me koos külarahvaga pildile jäimegi, veidi lennukalt. Kersti vaa tas tõtt nii ini mes te, lammaste kui lehmadega. Mis jäi meel de? Tu gev ja teotahteline käepigistus. Naera tus, mis oli on vä ga soe ja usaldust hoidev. Haritud ja maailma näinud inimesena suurema pildi olemasolu. Äärmine lihtsus suhtlemisel. Mi na loo dan ja ta han, et meie presidendil ei asenduks rahvaga kohtudes naeratus nukraks võbeluseks. Selleks tal le jõu du ja ter vist üle au gustikuise tähistaeva siit tuulte tallermaalt. Ül le Tamm, toi me ta ja Parkimine Pärnus 26 senti päevas, aga kuidas? Laie ne nud Pär nu linn pa kub oma ela ni ke le või ma lust osta 70 eu rot mak sev ühek sa kuu par ki mis kaart, mil le ga võib 1. sep temb rist 31. maini par ki da Pär nu kesk lin nas 26 sen di eest päe vas. Pärnu ja tema osavaldade elanikel on kaks parkimise sooduskaarti. 32 eurost kohaliku elaniku kvartalikaarti on mõttekas kasutada suvel või siis, kui aasta läbi pole parkimiskaarti va ja. Neil, kes aas ta lä bi kesklinnas pargivad, on kasulik osta augusti lõpus üheksa kuu parkimiskaart, selgitas abilinnapea Siim Suur sild. Manija saarekeskusesse oli presidenti oma silmaga kaema tulnud suurem osa külarahvast. Riidal andis veis Milvi aru edusammudest rannaniidu hooldamisel. Just sellel karjamaal sündis tänavu ime. Üle pikkade aastate paljunesid juttselg-kärnkonnad, sest loomad olid niidu mõnusalt paljaks nosinud ja lombis jätkus vett. 32 ja 70 eu rot maks vaid parkimiskaarte saavad osta B-kate goo ria sõi du ki oma ni kud, kes on liiklusregistrisse kantud sõiduki omanikuna, vastuta va ka su ta ja na või ka su ta ja na ja kelle rahvastikuregistrijärgne elu koht on Pär nu linn (koos osavaldadega). Mõlemat soodus kaar ti ka su ta des mak sab aasta aega parkimist 102 eurot ehk su vel 35 ja tal vel 26 sen ti päevas. Era park la tes Pär nu lin na avalike tasuliste parkimisalade perioodikaardid ja üksikpiletid ei keh ti. Linna tasulistel parkimisaladel on parkimine tasuline kesklinnas aasta läbi tööpäeviti kell 8-18 (parkimiskellaga esimene tund ta su ta) ja ran na ra joonis 1. juu nist 31. au gus ti ni iga päev kell 10-18 (parkimiskellaga esimene pool tundi tasuta). Eraparklate reeglid kehtestavad nen de oma ni kud ja seal võidakse parkimise eest ka laupäeval ja pühapäeval raha küsida. Pärnu elanike sooduskaarte müüb Pärnu Haldusteenused. Ostusoovi võib saata veebiaadressil https://haldusteenu sed.ee/par ki mis loa-os tutaotlus-2/. Teet Roo saar Pär nu lin na va lit su se mee dia nõu nik TOIMETUS Levi: Tõstamaa PMÜ kauplus, Tõhela raamatukogu, Tõs ta maa Toimetaja: Ülle Tamm tel 505 5340, küljendaja: p 2 raa ma tu ko gu, Pootsi pood, Tõstamaa bensiinijaam. Väljaandja: Pärnu Linnavalitsus Tõstamaa osa val la keskus Trükikoda: OÜ Hansaprint Internet: www.tostamaa.ee Tiraaž: 450 tk Saatke meile oma jutte ja fotosid aadressil leht@tostamaa.ee
3 (249) nr 7 / 2019 august Võta Tõstamaa rahvamaja kohvikuruumid rendile! Pär nu linn an nab va lik pakku mi sel ka su tus se Tõs ta maa Rah va ma jas (Varb la mnt 3, Tõs ta maa ale vik, Pär nu linn) paik ne vad 50,9 m2 koh vi kuruu mid. Alghind üürimäär (sisaldab kõrvalkulusid) 250 (kakssada viis küm mend) eu rot kuus (ei sisalda käibemaksu) tagatisraha 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Kohvikuruumid on varustatud inventariga ja ruumid on sisustatud, inventari ja ruumide sisustusega saab tutvuda kohapeal. Lisatingimus: pakkuja kohustub pakkumises esitama tegevus ka va, mis peab si sal da ma kavandatava tegevuse kirjeldust, pakkuja eelneva majandustegevuse kirjeldust, kavandatavate investeeringute suurust ja olulisi tähtaegu. Pärnu Linnavalitsuse 26. augusti 2019 kor ral dus nr 569, kasutusse andmise tingimused. Tagatisraha: 250 eurot. Ta ga tis ra ha peab olema lae ku nud en ne va lik pakku mi se täh tae ga Pär nu linna va lit su se kon to le IBAN: EE631010220041191010 SEB Pangas. Tagatisraha, mis on tasutud isiku poolt, kellega sõlmitakse kasutusleping, loetakse lepingujärgse tasu osaks, teistele osalejatele tagatisraha tagastatakse. Tagatisraha ei tagastata parima pakkumise teinud pakkujale, kui parima pakkumise teinud pakkuja ei sõlmi kasutuslepingut linnavara- ja heakorrateenistuse poolt teatatud ajaks. Pakkumised tuleb esitada hilje malt 20. sep temb ril 2019 kell 14.00 Tõstamaa osavallakeskusesse (Sa da ma tee 2, Tõs tamaa ale vik, 88101, Pär nu linn). Pakkumised esitada kirjalikult kinnises ümbrikus. Ümbrikule tuleb märgusõnana kirjutada TÕS TA MAA RAH VA MA- JA ja mär ge, et ümb ri ku avab komisjon 20.09.2019. Pakkumine peab sisaldama: andmeid pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul pakkuja nimi, isi ku kood, elu koht, kon takttelefon, e-posti aadress, panga arvelduskonto number, koopia isi kut tõen da vast do ku mendist; juriidilise isiku puhul isiku nimi, registrikood, asukoht, postiaadress, kontakttelefon, e-posti aadress, panga arvelduskonto number); tegevuskava, mis peab sisaldama kavandatava tegevuse kirjeldust, pakkuja eelneva ma jan dus te ge vu se kir jel dust, investeeringute suurust ja olulisi tähtaegu. Pakutavat üürimäära sõnade ja numbritega, juhul, kui nimeta tud sum mad ei lä he kok ku, loe tak se keh ti vaks sõ na de ga kirjutatud summa; kinnitust, et pakkuja on nõus kasutusse andmise tingimusega ja teadlik vara seisukorrast; pakkumise tegemise kuupäeva ja pakkumise esitaja allkirja. Pakkuja peab olema täitnud oma kohustused riiklike ja kohali ke mak su de osas ning ei to hi omada võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid võlgnevusi (s.h ajatatud võlgnevusi) Pärnu linna ees. Pakkumine viiakse läbi Pärnu Lin na vo li ko gu 25. ap ril li 2019 määrusega nr 15 kinnitatud Linnavara valitsemise korra alusel. Kasutusse antava varaga tutvumise võimalustega ja valikpakkumise tingimustega saab tutvuda Tõstamaa osavallakeskuses (Sadama tee 2, Tõstamaa alevik, Pärnu linn). Info tööpäevadel: 444 8160, 528 6850, anu.peterson@parnu.ee. TOV Võimalus saada tasuta ning soodustingimustel õigusabi Anname teada, et Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi Eestis elavatele inimestele. Teid abistavad 43 juristi üle Eesti, kelle keskmine töös taaž on 17 aas tat ning nad kõik oma vad õi gus tea du se ma gistrikraadi. Nõustatakse nii kohtumisel kui ka veebis. Kokku on Eesti Õigusbürool üle Eesti 15 kontorit, Pärnus Rüütli 23. Selle projekti raames on kahe aasta jooksul tasuta ning soodustingimustel õigusabi jagatud juba 18 500 inimesele. Tasuta ning soodustingimustel õigusnõu saamiseks tuleb: 1) Sõlmida kliendileping ning tasuda 5 eurot lepingutasu (kehtib terve kalendriaasta, see tähendab, et kalendriaasta jooksul uuesti nõustamisele minnes enam lepingutasu tasuma ei pea), alaealised on lepingutasust vabastatud. 2) Eelnevalt broneerida aeg kas internetis aadressil www.juristaitab.ee või telefonile 688 0400 helistades. Seejärel on inimesel õigus saada juriidilist abi kokku 15 tundi ühe kalendriaasta kohta, millest: 2 esimest tundi on kliendile tasuta (riik hü vi tab 40 eu rot tun nis), 3 järg mi se tun ni eest tu leb klien dil tasuda 20 eurot tunnis (riik hüvitab ülejäänud 20 eurot tunnis), 10 järgmise tunni eest tuleb kliendil tasuda 40 eurot tunnis Eesti Õigusbüroo senise praktika järgi jääb keskmine õigusnõustamise aeg alla kahe tunni ning see näitab, et esimeste tasuta tundidega leiavad lihtsamad ning tüüpilisemad juhtumid lahenduse. Lisainfo aadressil www.juristaitab.ee, helistades telefonile 688 0400 või kirjutades abi@juristaitab.ee. Ees ti Õi gus bü roo Tõstamaa jäätmejaamas uus hinnakiri Jäät me te vas tu võ tu hin na ki ri: Jäät me liik Ala tes 4. juu list 2019 alustas Tõstamaa jäätmejaama opereerimisega Paikre OÜ. Hinnakiri Tõstamaa jäätmejaamas kallines seoses Pärnu linna territooriumil asuvate jäätmejaamade hinnakirjade ühtlustamisega. Tõstamaal kehtib nüüdsest sama hinnakiri, mis Paikre Sorteerimisjaamas (Ra ba 39, Pär nu). Oht li kud jäät med ning elektri- ja elektroonikajäätmed võe tak se erai si ku telt vas tu ta su ta, ju hul kui isik elab rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas (sh osavallas), üleantav kogus ei ületa ohtlike jäätmete piir ko gust ning elekt ri- ja elektroonikaseadmed on komplekssed. Miinimumkoguseks üle andmisel loetakse 0,1 m³ olenemata kogusest. Jäätmejaam võtab vastu vaid eelnevalt nimetatud jäätmeliike. Jäätmejaam on avatud igal lau päe val kell 9 13, kontakti sik on Lii na Raa vik, te le fon 5364 9869. Mõõ t- ü hik Ühi ku hind km-ga (eur) Pa ber ja papp m³ 0 Se ga pa kend m³ 8,33 Se ga pa kend (muu de jäät me te si sal du se ga) m³ 21,70 Ehi tus-lam mu tus jäät med m³ 39,06 Suur jäät med m³ 41,17 As bes ti si sal da vad ehi tus ma ter ja lid m³ 37,20 Va na me tall m³ 0 Lehtk laas m³ 44,64
august 2019 / nr 7 (250) 4 Tõstamaa osavallapäevad 2019 olid Saime taas kokku! Seekordselt ju ba 23ndat aas tat järjest! Vaatamata väikesele nimemuutusele, millega me ilmselt veel päriselt harjunud pole, on taolise kohtumise idee ja traditsioonid püsinud siiski ilma suuremate muutusteta. Meie sel le aas tast suur sündmust raa mis trum mi- ja tu le temaatika, millele lisandus pehmemaid kunste, erinevaid näituseid, mõnusat sporti ja hulga muid põnevaid tegemisi. Hoo osa val la päe va de le an dis sisse reedeõhtune jalgrattamatk Kastna radadel. Osalejaid matkal oleks võinud ju küll roh kem ol la, sest taoline ühine rattareid meie kaunil maastikul ning looklevatel teeradadel on alati elamusi pakkuv. Matka organiseerijad olid ürituse heaks õnnestumiseks samuti tublisti vaeva näinud, kasvõi idee, et kontrollpunktide läbijad oma käe le tun nu se ja ka tun nustuse märgiks eri värvides (taaskasutus)kangast paelad said. Era kord ne oli see, et vär vilisus kordus ka looduses, kuna matkalisi saatis taevas kaunis vikerkaar. Rõõmsa, 25-liikmelise tiimi energia taastas rahvamaja juures pakutud maitsev kringel, ning värs kest õhust ja lii kumisest saadud eheda energia ja emotsioonide vahetus. Laupäeva hommikuse vaikuse alevis läbistasid aga tärisevad mootorratta hääled - kohalik motoklubi saabus turuhommikule, et uhke ja vägeva tsikliparaadiga kogu üritusele n-ö gaasi lisada. Stiilselt, eelmise sajandi külgkorviga mootorrattas, saabus tu ru hom mi ku le ava sõ nu ütlema osavallajuht Anu Peterson. Sü da mes kau niks laul dud Tõstamaa valsi saatel heisati osa val la lipp ja see kord sed pidustused alevis võisid alata! Kor ra ga oli ter ve alev mõ nusat si gi nat-sa gi nat täis! Ku na prog ramm oli ti he, siis sel leks, et õigel ajal soovitud kohtadesse jõuda, tuli aktiivsel külastajal ilmselt juba eelnevalt plaane teha. Osalejaid jagus igale poole: kes ostles turuhommikul, kes tormas lapsukestega lasteaia lastekülla, et panustada kohvikuos- Kauplusest Kastnasse ehk vallapäevade jalgrattamatkala 9. au gus ti õh tu sel kaup lu se käi gul sain kok ku ko ha li ku spor di ju hi Too ma se ja tal la ta va ise lii ku ri ju hi Rai ni ga, kes ar vasid, et olen val mis Kast nas se mat ka ma, ku na olin just sõit mas mit me käi gu li se rat ta ga ja pä he sät ti nud oma ta va pä ra se kiiv ri. Meeste jutust innustust saanud, läksingi rahvamaja ette, kus parajasti jagati juhiseid algavaks rattaretkeks. Peale ratta ja kiivri pol nud mi nu vorm kui gi sport lik: ja las teksas pük sid ning plä tud nii olin ko dust poodi tul nud. Kui ni mi oli kir ja saa nud, pol nud enam mõtet sõidust loobuda ning asusingi Kastna poo le tee le. Et kõik õi ges ti sõi dak sid, olid osalejatel kaardid, kus kirjas kontrollpunktid, ning minu üllatuseks matkaraja pikkus - 20 kilomeetrit! Samas ka meeldetuletus, et matk ei ole kiirusele, vaid jalgrattasõidu, looduse ning Kasta vaadete nautimiseks. Kokku oli kuus kontrollpunkti. Esimeses punktis, mis oli kunagise Kastna kõrtsi juures, tuli tunda seal kasvavaid põllukultuure. Kar tul oli kõi gi le tut tav, tei se tai me määra mi ne te ki tas aga ele vust ja kõr vu jäi ise gi kanepi nimetamine. Teises kontrollpunktis tuli käia Sepamaa rannas vähemalt varbaidpidi vees. Vesi oli nii mõ nu salt soe, et oleks sup le ma läi nud, kuid tuli teekonda jätkata. Järgmistel matkadel võiks lõpetada veekogu ääres, nii saaks lõpuks puhtaks või hea karastuse. Kol mas punkt oli Kast na vaa te tor ni juures ja muidugi tuli minna tornist vaadet imetlema. Neljandas peatuskohas, mis oli Kastna külakeskuse ning kiriku juures, sai kosutavat vett juua ja kohaliku näitusega tutvuda, ka kunagist küla- ning koolielu meenutada. Tagasitee kulges läbi metsa, spordijuht Toomas nimetas seda eluteeks. Elutee see oli gi, sest tu li elu ga sõi ta, et gru pis pü si da. Eelmisel päeval alla kallanud vihm oli metsatee päris sopaseks ning raskesti läbitavaks muutnud. Kor gi met sas oli viies kont roll punkt, kus tuli loomade jälgi tunda. Karu jälgede nägemine ( küll paberil) pani kiiremini pedaale tallama, et metsaotiga mitte kokku puutuda. Viimasel metsateelõigul sain sõitu nautidagi, sest valisin mõisapargi jalgraja. Mõisahoone ees tuli osavust näidata: kettaid korvi visata. Kui oleks neljaski katse olnud, oleks ketas ehk korvi läinud - kolmanda viskega sain ju ba kor vi le pih ta. Nüüd jäi veel kes k- alevi poole sõita ja matk lõpetada. Kõik li gi 20 mat ka jat olid õn ne li kult, ehk väsinultki kohale jõudnud ning said osa pakutavast kringlist ja morsist. Iga osalenu sai kohaliku meene, mõned ka loosiauhinnana vallapäevade särgi. Sellest suurem oli rõõm heast ret kest ning to re da test kaas lastes (koolieelikust kuni vanaemadeni). Loodan, et järgmistel vallapäevadel matkatraditsioon jätkub ning osalisi tuleb juurde. Ra du, mi da möö da sõi ta, meie kan dis ikka on. Suur tänu rattamatka korraldajatele ja sellele kaasa aidanutele! Hobimatkaja Ma ri Lü his te
5 (249) nr 7 / 2019 august meeleolukad Fotod: Ta nel Tuul mees tuga lasteaia heategevusse. Teel võis va balt ko ha ta Pi pit ja me rerööv lit. Ehk jäi li saks mah ti saada osa ka Lin di koo li vi list las te lasteetendusest. Suur seltskond uudistas poe ees end poseerima seadnud Tõstamaa motoklubi tsikleid, teised huvilised aga punusid meie kohalikust rikkalikust taimevalikust kaunist taimevaipa Janne Raua juhendamisel. 10.30 startis Ermistu Puhkekülast traditsiooniline ja populaarne Minitriatlon. Disc gol fi ra da de le mõi saparki kogunes samuti suur hulk huvilisi. Kell 11 ava ne sid eri ne vad näi tu sed. Rah va ma jas: Reet Rea-Smyth i il lust rat sioo nid, Vaike Hang kodulooteemaliseväljapanekuga (Vaike on Tõstamaal näitusi korraldanud juba 40 aas tat jär jest) ning sa mu ti pika traditsiooniga lapitöönäitus, mis sel kor ral kan dis ni me Toolipatjade paraad. Eriline oli ka sel korral näitusele kutsung: Pille Martsoni lapitööna valminud hobusetekk kanti uhke omanikust hobu Lennessi seljas rahvamajja, katmaks sealset modellhobust, mille valmimise lu gu oli pikk ja üs na kee ru li ne, kuid sa mas vah va! To re teos tus sai teoks tä nu Pil le, Leo ja Ree da ühisele koostööle! Näituse Tervisekeskuses pani üles Madis Veskimägi. Mõisas sai näha Pusa värvirikkaid maale Roosa täpi saladus, Käsitöökeskuse näitusekuuris aga imetleda sooja südame ja hoolega valminud käsitöönaiste meisterlikku näputööd. Vana Teeristi poe küljes rippus Hiiu ha lu lae va ning sel le ehitust tutvustav näitus. Keskpäeval kogunes muusikahuviline külastaja rahvamaja et te, et las ta viia end rän dama teistsugustele radele, kuula tes põ ne vat me di ta tiiv se na mõjuvat muusikat, mida esitas hang drum il Pan beasts (Ivar Karm), kaa sas sõb ra lik ja vahva ter jer Mo ko. Lap sed, kes eelnevalt trummitöötoas Ave ja Katre juhendamisel oma isikliku trum mi val mis olid meis terdanud, võisid helitrummi rütmidega julgelt ühineda. Samas rahvamaja mändide all aga rip-
august 2019 / nr 7 (250) 6 pusid Fastrabbit ripptelgid, milles pikutades oli ülimalt mõnus ja lõõgastav kõike seda muusikat ning olemist nautida. Suure hulga huvilisi tõi kokku Eesti Päästekoerte Ühingu koerte demonstratsioonesinemine. Huvilised said hiljem koertega ka lähemalt tutvust teha. Koertega toimetas Ain Laurits meeskonnaga. Enne kirikukontserti jõudsid ehk huvilised külastada ka Poot si mõi sa, kus sai nä ha va nu vää ri kaid au to sid. või kui ei, siis vähemalt anda võimalus oma lastele, Tervisekeskuse platsil üles seatud Pärnu liikluslinnakus said lap sed proo vi da au tojuhtimist, või seigelda näiteks osa vust ja ta sa kaa lu nõud val madalseiklusrajal või proovida skyjumpi. Kõigi eelpool loetletud tegevuste vahel said külalised külastada meie üheksat (rekordarvulist) kodukohvikut või imetleda sel päeval avatud aedasid. Kirikukontsert paitas kõrva ja hin ge, kau nil muu si kal ja lauluhäälel lasksid kõlada Nele-Liis ja Rolf koos suurepäraste saatemuusikutega. Laulud kandsid armastust. Õhtul toimus tõeline rahva pidu! Sellist vägevat trummi- ja tulemöllu poleks osanud oodata. Peeter Jõgioja juhendamisel sai pea iga peo li ne nii suur kui väike, suveniirtrummipulkadega, millel logo Tule Tõstamaale!, trummidel välja elada erinevaid emotsioone. Trummiguru esi ne mi se lõ pe tas ilu tu les tik. Va na hea an sam bel Fix la si kõ lada paljudel hittidel. Tantsuplats täitus momentselt tantsijatega ega tühjenenud enne, kui Märt Rannamäe oma viimast dj-tehnikat kokku pakkis. Osavallapäevade lõpetamine pühapäeval algas jumalateenistustega Tõstamaa Maarja kirikus, kus viimaseid kordi teenis õpetaja Tiina Janno. Lau la, lau la suu ke ne.. XXIII Tõstsmaa osavallapäevadel jäädvustasime ajalugu - avasime mälestuskivi kohalikule laulikule Liisu Orikule (1873-1970). Sel leks pu huks oli ko gunenud meie Vokiratas kaunites Tõstamaa rahvariietes rahvamaja kõrvale püstitatud kivi juurde, et austada Liisut tema lauluga Loomine. Ehedaid mälestusi laulikust ja ga sid Ai ma Nurm ja Põl de Liisu järeltulija Marge Päästel. Mälestuskivi loomisega, tegime ühtlasi kingituse Eesti Vabariigile seoses juubelisündmustega: EV100 igas kü las. Esines Tõstamaa laulukoor ning toi mus tä pi loos, kus said õnne proovida osalusmängust osavõtjad. See kord sed väär tus li kud au hin nad olid väl ja pan nud: Tõstamaa osavallakeskus, Haiku Minimal (Taivo Peterson), Sil la met sa Tai meaed, Er mistu Puhkeküla, Järveotsa Talu, Poot si mõis, Anu Pa gar, Ja ne ly Koduköök, Food Market, Amps ja Lonks, Tõ he la mas saažibuss, Tõhela külaselts, Sauli äri. Tänusõnad kuuluvad kõikide le, kes vä he gi hin ges ja sü dames tun ne vad, et pa nus ta sid osavallapäevade heasse toimimis se, sest iga väik sem gi asi loeb ja loob kok ku suu re. Häid toe tajaid, teostajaid ja abilisi on sellise suure ürituse korraldamisel tõeliselt palju! Seepärast olgu tänatud kõik, ka Tõs ta maa osa val lapäe vad 2019 osa le jad, sest il ma teie ta se da üri tust meil ei oleks! Tänud osavallapäevade särgi logo meistrile Toomas Mitile ja kogu programmi jäädvustajate le nii he lis kui pil dis - Kar lo ja Tanel! Suur aitäh kõigile! Kohtume järgmisel aastal taas! Tule Tõstamaale! Kat ri
7 (249) nr 7 / 2019 august Hobusepea ja -teki sündimise lugu Oli eelmise aasta augusti lõ pu poo le, paar nä dalat pea le val la päe vi. Pilvi helistas, et Laura tuli välja mõttega, et kas hobusetekki ei saaks lapitehnikas teha. Ütlesin, et võin proo vi da. Ise hakkasin unetutel öödel mõt le ma, et mil li ne see tekk ol la võiks. Vaimusilmas nägin, et allservas võiksid värvilised kolmnur gad ol la. Pil vi tõi Lau ra käest ühe hobuseteki näidiseks. See oli vä ga tu ge vast rii dest ja paks. Ütlesin, et sellega ma toime ei tule. Nädala pärast tõi Pilvi Laura käest uue te ki. See oli hästi õhu ke flii sist tekk. No see oli juba teine asi! Pilvi võttis lõike maha, tegin algul vanast voodilinast proovite ki. See so bis, ai nult vei di pi kemat oli va ja. Asu sin töö le, alustasin sakkidest välisäärel. Kuna nur gad (6 tük ki) olid kõik ümarad, siis nen de ga oli pal ju te gemist. Läks ae ga mis läks veebrua ris sain val mis. Aga siis tu li uus mu re kuidas hobusetekki eksponeerida. Lihtsalt seinale panna nagu voodikatted? Võib jääda selgusetuks, mis see on... Rahvamajas on võimlemisriist hobune, enamasti kõik teavad seda asjandust. Siit saaks ke re, aga sel lest on vä he. Pead oleks ka va ja. Rää ki sin mõt test kunstnikust naabrinaisele Reet Rea-Smyt hi le. Reet üt les, et teeme ära! Ta joonistas arvutis ho bu se pea ja kae la pro fii li ning lasi linnas originaalsuuruses välja prin ti da. Mõ te oli, et teen sel le pea ja kae la kan gast ning to pin va tii ni täis, aga see ei ol nud siis ki hea mõ te. Rää ki sin Leo le, et kas ta ei saaks ta va li sest lauast profiili välja saagida. Leo ütles, et penoplastist oleks lihtsam teha. Läksime linna materjali otsima. Õn neks olid po jal Andresel seina ääres jäägid tü kid na gu prus sid mis ta ka vat ses prü gimäe le viia. Tõi me need ko ju. Ühel päeval hakkasime neid siis montaaživahuga kokku liimima. Suurema töö tegi Leo, mina enamasti vaatasin pealt. Kut su sin ka Ree da vaa ta ma. Te malt sai me head nõu ja kinni tust, et ole me õi gel teel. Võttis ik ka pä ris mi tu päe va mängi mist en ne, kui kõik need tü kid ühen da da sai. Siis veel see lih vimine ja õige kuju andmine. Reet ostis liimi, mina otsisin kan ga, mil le ga pea ja kael kat ta. Reet vär vis kõik üle, joo nis tas suu ja sil mad ka pä he. Kin ni tasime katki läinud põrandaharja har jas test vur rud ja rips med (midagi ei või ära visata!). Tuka, la ka ja sa ba te gin lõn gast. Ja nii ta oma etteastet vallapäevadeni ootama jäi. Eriline tänu Reedale ja Leole! Pil le Mart son Manijalased tulid kodusaarele kokku 3. au gus til toi mus Ma ni laiul jär je kord ne Ma ni ja päev. Päe va ees mär giks oli ko guda ra ha las te män gu väl ja ku ra ja mi seks. Ha ka tu seks an ti üle kaks Manija aukodaniku tiitlit. Ühe neist pälvis Vana-Jüri Anni, kes on Manija kõige vanem elanik. Teise aukodaniku tiitli pälvis Mark Soo saar Ma ni ja elu edendamise ja pärimuskultuuri salvestamise ning kirjastamise eest. Avamisel osales muusikalise tervitusega Tõstamaa naisansambel Reedene Rõõm. Päe val toi mu sid sport likud mägud Manija moodi, kus võist le jad rii su sid või du hei- Fo to: Ma rie Vir ta na, hoid sid pak ku ning kor ja sid meremiine. Lisaks avati Manija külakeskuses maalinäitus Manija va ne ma test kü lae la ni kest. Tõstamaa rahvateater tuli külla üsnagi huvitava ning humoorika luulekavaga. Õhtu saabudes astus lavalaudadele tervitust tooma Kihnu naisrahvatantsu rühm Pitsid Paistvad. Toimus õnneloos, mille piletitulu läks samuti lastemänguväljaku rajamiseks. Tantsu kee ru ta ti an samb li Va nad Sõbrad saatel. Manija päev õnnestus sellel aastal 100%. Külalisi tuli nii mand rilt kui ka Kih nust, kuid kõi ge roh kem oli osa le jaid Ma ni jalt. Rõõm oli nä ha, et rahvas hoi dis üh te ja tun ti rõõ mu koosolemisest. Piletitulu teeniti 600 eurot mille eest loodetakse peatselt lastele atraksioonid muretseda. Egert Pull
august 2019 / nr 7 (250) 8 Jutustab Vabadusristi kavaleri tütar Kihnu Vi Vilma Tõstamaa rahvatantsija (vasakult viies) Kihnu Vilma 2017. augustis Tõstamaa poe tre pil. Fo to Vaike Han g Kohtusin Kihnu Vilmaga (sünd 3.06.1927 Vid rik, nüüd Män ni ku) 2017. aasta ühel kaunil suvelõpupäeval Tõs ta maa ale vi ku suu res kaup lu ses. Vil ma oli oma poeasja aja mas (lei dis üles tal le armsa küpsisepaki) ja mina Tõhelast see tõt tu, et seal enam poodi po le (ku na gi oli neid ne li). Tõ helast Tõstamaale poo di, dok tor Madis Veskimägi jutule sõidutab autotuid väsimatu pikalt põllutööjuhi ametit pidanud Elve Slugen, olgu ta tänatud. Ma ei ol nud Vil ma ga kaua kohtunud ta oli päikeseline ja rõõmsameelne nagu alati ja tema esimesed sõnad kõlasid: kui das ma küll noo re na igatsesin linna elama kolimisest aga mees ei ol nud nõus ja asi jäi kat ki. Olen nüüd ome ti saa nud ikkagi linna kodanikuks (mis siis, et vas tu taht mist). Tõs tamaa vald pan di Pär nu lin naga vä gi si kok ku se da ei soovinud kohalikud ega ka Pärnu linn, vald ot sis koh tult abi, kuid seda ei võimaldatud. Küsimusele kust sa pä rit oled, tu leb meil nüüd vas ta ta Pär nu lin nast Tõstamaa linnaosast Tõstamaa osavallast. Võrdlesime endi vanuseaastaid Vil ma kii tis oma 90. aas ta numb rit ja mi na oma 85. numbrit. Kummal sajani vähem aega. Nii me libistasime endid jutuhoos poe ruu mist õuet re pi le jätkama, tegime pilti. Juttudel ei taht nud lõp pu tul la. Vil ma endast, rahvatantsust, Ermistu asunduskülast, isast, kodutalu rajamisest, lastest jm. Olen alati imetlenud Vilma oskust endast ime li selt tark ini me ne te ha. Ta on pal ju lu ge nud (ka Tõ hela külade raamatute lugemisest helistas ta alati mulle, lisades omi mälestusi. Tema äärmiselt korrektset väljanägemist saadab alati kaaslasi nakatav rõõmus meel. Vilma on Vabadusristi kavale ri Jaan Vid ri ku (21.08.1886 13.04.1953) viie lap se li se pe re ainus tütar. Sündinud ja kasvanud Ermistu asunduskülas Kihnu ta lus. Nüüd ne nä gus elu paik Tõstamaa alevikus on Vilma ja ta mehe Arnold-Martin Männiku (pärit Saulepist) ehitatud Kihnu rehielamust. Meie tut vus Vil ma ga on al guse saanud vähemalt 50 aastat ta ga si. Al gas see ajast, mil Vilma töötas Tõstamaa sides 16 aas tat ja sel le aja jook sul oli saanud 12 kii tust! Järg nes töö Tõsta maa ap tee gis 14 aas tat ja siis veel alevi katlamajas ning karjalau das. Mi nu vend Olev Soo bik töötas Tõhela sides kokkusaami si oli pi de valt, küll meil õu namahla ajamisel jm. Vilma õppis Tõstamaa 6-kl alg koo lis ja eda si Tõs ta maa pruu ti de koo lis ko du majandus-täienduskoolis. Olnud mi tu küm mend aas tat rah vatantsija. Süda hakanud jukerdama ja see tõt tu pa kub oma tantsujärge kodusele tütrele Mairele, kel le lap sed ju ba ko dust ära lennanud: tütar Tootsis, piloodist poeg Tal lin nas. Vil ma on Tõs tamaa Maarja koguduse pikaaegse töötegijana saanud kõrge tunnustuse isegi peapiiskopilt. Vilma alus tab iga päe va hom mi kuse palvetamisega. Va ba rii gi 100. sün niaas tal meenutame Jaan Vidriku Vabadussõja teed 1935. aastal ilmunud Eesti Vabadusristi kavalerid. Vilma mäletas, et tema isa käidud selle raamatu jaoks ko dus pil dis ta mas (au mär gid rinnas). Isa teenis Vabadussõjas noorem-allohvitserina 6. jalaväe ratsaluurajate komandos rühmavanemana ja võttis osa paljudest lahingutest. Talle annetati II liigi 3. järgu Vabadusrist lahingutes ülesnäidatud isikliku vapru se eest. Kaua ae ga ei toh ti nud Vabadusristi sõnagi suhu võtta. Küll ema peit nud se da ja suures hirmus visanud Vabadusris ti ak nast väl ja, mis jäi gi üles leid ma ta. On ime, et Jaan Vid rik Si be rist pää ses. Oli vaid ühe aasta (1947) Tallinnas patareivanglas kaitseliitu kuulumise pärast. 1949 pidas tallimeheametit sai hobuselt jalahoobi rinnakorvi pihta (suri 1953). Vabadusõda andis Jaan Vidri ku le õi gu se ta lu le ra ja ta vas Er mis tu asun dus kü las koos talumaa (34 ha) asukoha valimise õigusega (koha eest tuli maks ta). Nen de ko ha tei nud kalliks ilus kuusemetsamaa üle Ermistu järve (muidu talumaa ühes tü kis). Vil ma on kor du valt kiit nud, et küll os kas see Kih nu mees oma talule imeilusa asukoha valida. Ta meenutas eriti koduseid kevadõites imeilusaid ojakaldaid. Kihnu talu asus Er mis tus ku na gi se Tõs ta maa vallamaja läheduses üle maantee (va rem oli see Er mis tu kar jamõisa sulaste elumaja - Vidriku pere elas seal enne asundustalu saamist. Kihn la sed sal ga sid sa ge li oma päritolu maha. Tõstamaa ko du ma jan dus koo lis õp pi des tul nud va hest mõ ni an keet täita, siis Vilma kirjutanud enda nime juurde alati kihnlane. Küll õpetaja preili Alule teinud see nalja. Vilma kirjeldas värvikalt kooliekskursiooni Tartusse Eesti Rahva Muuseumisse eriti meeldinud talle seal vanaaja ta lu si sus tus; kõik oli tal nii värskelt mee les. Jaan võt tis nai se Varb last orvuna kasvanud Maria (Guut-
9 (249) nr 7 / 2019 august ma Vil ma ja Ar nold ko dut re pil Tõs ta maa ale vi kus. Fo to Vaike Han g 1985 man). Te ma koh ta öel di et on nagu samaaria naine aitas kõiki inimesi ja muretses kõikide eest. Kihnu rehielamu sai valmis 1926. aas tal (ik ka kol me kambri, rehetoa ja köögi, rehealuse ja taraga). Vallast soovitatud Jaanile talu nimeks võtta Tamme ehk Oja. Kih nu mees võt tis ta lu nimeks hoopis Kihnu lisades, et nagunii hakatakse Kihnuks kutsuma, milleks siis nimega peitust mängida. Kihnu õues kuuseheki ääres asub suur ja lai ki vi. Tal gu te ajal oli mahtunud sellele kivile korraga kolm paari tantsima. See Kihnu kivi on veel praegugi olemas üle sel le kum mar du vad puudeoksad pakuvad müstilist vaa te pil ti. Siin kir ju ta ja ko ges se da kau nist vaa det 1985. aastal läbi vihmasaju juba siis olid Kihnu õuerajad rohtunud! Ke set õue laiu tas mõi saa jast pärit suur tammepuu. Järve kaldas Lai ki vi oli Vil ma pe re päikese püüdmise koht. Samas on veel teinegi madal kivirahn millel pe su käi di pe se mas nn pe sukivi. Karjakopli suure rändrahnu nimeks oli Mooramaa kivikuningatool. Seal mängimisest olevat tal iga ves ti mee les pilt le papuu otsast alla roomava nastikuga. Samuti elanud ta üle kohutava hir mu kui jär ves nas tik lootsi ku alt lä bi ujus. Mul oli Vil ma le lisada just samasugune nastiku paa di alt lä bi mi nek küll isa mind ra hus tas, aga vä ri se sin kõvasti. Vilma ütles end lapsena ohjeldatu puude otsa ronija olnud. Üks õnnetus seoses ronimisega käristanud ta katki täiesti uue sitsk lei di. Küll saa nud ta sel le teo eest ko dus pra ga da. Muidugi oli Kihnu peres oma paat ka la püü giks ja üle järve heinale sõudmiseks. Üle järve heinamaale oli Kihnu mees ehitanud imeilusa sindlikatusega hei na küü ni see ol nud na gu uhke suvila maani ulatuva katusega. Jaan Vid rik oli li saks Va badussõjale ka eelmise suure sõja I Maailmasõja veteran. Ta oli oma asundustalu hea ülesehitaja, kaitseliitlane. Vilmale meenub isa ikka kaitseliiduvormis ja Viljandis õppustel käimised. Te ma oli ko gu kü la le ka su like et te võt mis te al ga ta ja, kirjutas põllutöökojale palvekirju, et Tõs ta maa jõ gi al la las taks ja päästetaks asunike liigvee all kannatavaid heinamaid. Kohale tulnud kontrollid lahendasidki olukorra asundustaludele soodsalt. Jaan Vid rik oli abi val la vanem, koolivolikogu liige. Kevadel tulnud kalad ojakäärude ja kraavide pidi lausa nende uk se al la. Ka lu püü tud neil peamiselt mõrraga ja neid jätkunud jagamiseks sugulastele ja tuttavatelegi. Seesama Kihnu mees mänginud õhtuti lastele viiulit, õpetanud viiulimängu teistele külameestelegi. Talgute, pulmade jm sünd mus te pu hul pan di kokku orkester. Muidugi ei puudunud ühegi suurema sündmuse puhul koduõlu. Kihnu maal järve ääres oli võrk pal lip lats ku hu ümb ruskon na ja ka ale vi noo rus käis palli mängimas. Kihnu karjamaa ko hal jär ve ää res oli igal aas tal jaanituli. Pererahvas niitis järve kal dast pil li roo gu - see seo ti kokku suureks kubuks, süüdati põlema ja lasti järve peale vabalt liikuma. Pool Tõstamaa alevikku käinud Kihnu koplisse jaanitulele, kutsutud seda Kihnu rootulestikuks. Vilma isakodus kasvas üles viis last: Krist jan (sünd 1922, langes Nõukogude poolel Saaremaal, keda Nõukogude ajal Tõstamaa kool meeles pidas); Ha rald (sünd 1926), võe ti Saksa sõjaväkke, pääses Saksamaale, tegutses kaevandusinsenerina, te ma poeg Ha rald-noo rem on seal kõr gelt ha ri tud ja hin natud vanade hoonete restauraator; siis oli Vil ma kord sün di da (sünd 1927); Mih kel (sünd 1928) tõi alati künnivõistlustelt auhindu. Hu go (sünd 1930) koos Mihkliga olid mõlemad hinnatud rahvatantsijad, ka ümbruskonna peoõhtutute väsimatud tant su lõ vid, rää ki ma ta Vil ma aastakümneid kestnud rahvatantsulustist. Lap sed sün di sid neil kõik kodus. Vilma mäletab, et teda koos vanema vennaga pandud Hugo sündimise ajaks viljasalve kinni. Nemad saanud siiski ühe kepi abil salvest välja ronida ja toas olnud Hugo juba sündinud ja teinud ämmaemanda (naaberküla endise Lepaspea kõrtsi Karlespa pereema) kätel õige tugevat kisa ja nemadki näinud vastsündinu pesemist. Kih nu oma pe re lap si kas vatas töö. Lapsed aina istutasid ja kül va sid. Maan teeäär set tükki hüü tud neil Hu go tü kiks küll tal kas vas seal pal ju sor te. Kõige vanem perepoeg Harald olnud neil hoolas kalameestele suurte vihmausside korjaja. Ussikorjamine käinud tal öösel pärast vihmasadu latritule valgel kikivarvul ja vaikselt. Sellist vihmausside küllust pole kusagil läheduses olnud (nende pere teised lapsed vihmausse ei leidnud). Liit ri vih maus si de eest maks tud 40 sen ti. Üks kord korja nud ta ter ve pan ge täie vihmaus se, saa dud ra ha eest ost nud endale isegi koolikoti. Kristjani istutatud on nüüdseks suureksvõimsaks kasvanud sarapuud. Üks laps tõi met sast haa va võ susid neist saa nud ilus haa vetukk. Ka pikk sirelipõõsaste rida on laste istutatud. Vä ga kii de tud ala ti Kih nu ni su põl du kee gi aga ei teadnud, et Jaan las kis las tel ni sust rukkipead kääridega välja lõiga ta et ni su see me ilus pu has saaks. Jaan jõud nud paar aas tat Kih nu mees te lae vas tööl ol la. Sel ajal olnud kodutalus pooleteramees Lopsiku Aleksanderi pe re. Vilma meenutas lehm Laugest kes söö nud jär ve ää res ühe Tallinna pangaametnikust suvitaja püksid ära pahandus olnud suur! Vilma tuletas veel meel de oma tar ka koe ra Leedit. Temale tarvitsenud öelda too Kir jes ära. Lee di se bi nud loomade (5-6 lüpsilehma) seas, otsinud Kirjese üles, naksanud te da kont sast ja aja nud ko ju. Vilmal meenutustest puudus ei ole. Kord Tõstamaa laadaks saanud iga laps 50 sen ti. Hu go män ginud koeraga ja koer neelanud te ma ra ha al la. Küll Hu go ol nud õnnetu. Vai ke Hang Järgneb septembrikuu lehes
august 2019 / nr 7 (250) 10 TÕS TA MAA OSAVALLAPÄE VA DE SPORDITULEMUSED Mi nit riat lon Ujumine 0,3 km Ermistu järves, jalgratas 8 km Ermistu-Lepaspää- Mõis, jooks 2 km Mõis-Kes ka lev-mõis 1. Ivo Ki vistk, 28.31; 2. Kau po Ränd la, 30.03; 3. Er ki Salk, 30.43; 4. Aa ron Ränd la, 33.42; 5. Tar mo Oid järv, 33.53; 6. Rai do Salk, 34.27; 7. An na Hen riet, 34.45; 8. Ni co las Hen riet, 34.46; 9. Irina Tarkpea, 34.59; 10. Ven no Press, 37.05; 11. Taa vi Tõ nis son, 37.17; 12. Ras mus-oli ver Ves ki mä gi, 37.33; 13. Rait Ma dis soo, 38.14; 14. And res Aruk saar, 39.20; 15. Pil vi Ka se, 42.45; 16. Kad ri Ka se, 43.57; 17. Eve lin Müü ri peal, 44.04; 18. Märt Meos, 44.05; 19. Epp Tuisk, 48.30; 20. Elis Ig na to vitz, 53.58. Peakorraldaja Tomek Jaansoo Auhinnad Saaremaa Piimatööstus ja Jazz Autopesula Paarisvõrkpall 1. Mer lin Mii do Har li Käärt 2. Kris tii na Le pik Ja nek Jaan soo 1. Tai ri Tom son Karl Lei bur Jalgrattamatk Marsruut Tõstamaa rahvamaja Kastna kõrts Seppamaa rand Kastna vaatetorn Kastna kirik Leetsaare jahimaja Tõstamaa mõis Tõstamaa rahvamaja Kõik kontrollpunktid 22 km pikkusel rajal läbisid ja nendes olevad ülesanded lahendasid Venno Press, Heleri Bauer, Laine Bauer, Ast ri Mart son, Kai do Mart son, Paul Mart son, Paul Ka ro tam, Ma ri Lühiate, Erika Leetmaa, Kaido Orav, Lembe Veskimägi, Ave- Ingrid Veskimägi, Maarja-Helena Veskimägi, Liis Rõhu, Sven-Artur Rahuoja, Kaarel Kase, Erik, Helina Volgerad, Kristjan Peters, Rete Laasi, Leiki Laasi, Ave Tuuling, Lenne Veskimägi. Tõs ta maa Spor dik lu bi Discgolf ruulib! 10. augustil kell 14.00 toimus Tõstamaa osavallapäevade raames discgolfivõistlus. Üllatuslikult võttis võist lu sest osa 47 ini mest. Populaarsust võitvale spordiüritusele aitasid õla alla panna auhindade näol Prodigy Disc Baltic, Tõstamaa osavald, Jazz pesulad, Lincona, Villavennad. Pildil erinevate tasemeklasside võitjad (vasakult) Karl Kalda, Eero Peterson ja Sergei Krainov. Pildilt puudub naiste arvestuse võitja Kristel Lints. Suured tänud osavõtjatele ja toetajatele! Discgolfivõistluse protokolli näeb: https://discgolfmetrix.com/1011760 Tõs ta maa spor dik lu bi Laupäeval, 21. septembril Kell 9-9.30 Paat sa lu post kon to ri juu res Kell 9.30-10 Vappri bussipeatuse juures Kell 10.15-12.15 Varbla vallakeskuse bussipeatuse juures platsil Kell 12.30-13.30 Sau le pi poe juu res Kell 14-14.30 Vaiste bussipeatuse juures Kell 14.40-15.40 Kast na en di se kon to ri hoo ne juu res Kell 16-17 Tõs ta maa ale vi keskp lat sil Koerte ja kasside vaktsineerimine Ma ru tau di vas tu tu leb vakt si nee ri da kõik koe rad ja kas sid, kes on saa nud üle kol me kuu va nu seks, kordusvaktsineerimine ühe aasta pärast ja edaspidi igal teisel aastal. Kõiki täiskasvanud koeri ja kasse tuleb vaktsineerida iga kahe aasta tagant. Vakt si nee ri da saab all pool too dud ae ga del ja koh ta des hin na ga 3 eu rot loom. Pühapäeval, 22. septembril Kell 8-8.30 Tõ he la en di se poe juu res Kell 9-10 Tõs ta maa ale vi keskp lat sil Kell 11-11.30 Se lis te en di se Jaa ni poe juu res plat sil Kell 11.30-12 Seliste endise sidejaoskonna juures bussipeatuses Kell 12.30-13.30 Poot si poe juu res Kell 15-15.30 Mõt su poe juu res Kell 15.30-16.30 Mõt su en di se koo li ma ja juu res plat sil Kaasa võtta vaktsineerimispass, kellel olemas. VTA vo li ta tud loo maarst A. Ärm pa lu-id vand tel 5342 7359, e-post tloo maarst@gmail.com
11 (249) nr 7 / 2019 august SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK 16. oktoober alates 10.00 TÕSTAMAA RAHVAMAJAS Etteregistreerimine telefonil 5323 2454 Silmade kontroll 15, prilliostjale TASUTA!
Avaldame kaastunnet Elmele abikaasa kaotuse puhul. Nooruse 4 elanikud. HELJU VELIKOK 22.06.1927 19.06.2019 MALLE TUULMEES 21.05.1949 04.07.2019 TÕNIS VAINULA 14.03.1932 07.07.2019 JELENA OIDJÄRV 10.07.1937 07.07.2019 Hüvasti, kallis Meeri. Jääb al les kõik hea, mis meid kok ku lii tis. Aastad karastanud vaimu, teravnurki lihvinud. Ka ku na gi hil jem kui sõb rad laia li läi nud, meenuvad ühised hetked mil käsi hästi või halvasti käinud. Meenutame ja avaldame kaastunnet omastele. Vokiratas