Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Seotud dokumendid
Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastik.doc

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft Word - Järva valla halduspiiri muutmise mõjude analüüs_LÕPLIK.docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

ARUANDE

Microsoft Word - 08.doc

PowerPoint Presentation

Slaid 1

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Microsoft Word - PÕLVA VALLA TERVISEPROFIIL_lisa määrus 33_.doc

PowerPoint Presentation

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

Lisa Vändra Vallavolikogu määrusele nr 16 VÄNDRA VALLA LASTE JA PEREDE HEAOLU ARENGUKAVA AASTANI

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Jarvamaa

Monitooring 2010f

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Planeeringu koostaja Järva Maavalitsus Rüütli 25, Paide Tel Konsultant Skepast&Puhkim OÜ (endine ärinimi Rambo

PowerPointi esitlus

PowerPoint Presentation

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöökorralduse osakond Anu Eisenschmidt TÖÖALANE VÄLJARÄNNE VÄLISRIIKI JA KOHANEMINE UUES ÜHISKONNAS ARE VALLA NÄIT

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

AASTAARUANNE

VaadePõllult_16.02

Lääne- Virumaa terviseprofiili indikaatorid

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(Microsoft Word - ida-virumaa sotst\366\366tajate intervjuu kokkuv\365te ja anl\374\374s )

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

untitled

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Swedbanki suvine majandusprognoos

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald

Järvamaa arengustrateegia aastani 2020 LISA Järva maavanema a korraldusele nr 611 Muudetud Järva maavanema a korraldusega nr 1

Esialgsed tulemused

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt

Slide 1

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

sygiskross2006.xls

Slide 1

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Majandusteooria õppetool Dissertatsioon magister artium kraadi taotlemiseks majandusteaduses

VÕRU VALLA TERVISEPROFIIL

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

1

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Faktileht-1.indd

Ida-Tallinna Keskhaigla arengukava

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

(Microsoft Word LEA määruse seletuskiri doc)

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

VKE definitsioon

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng

m

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urma

Ppt [Read-Only]

VME_Tapa_valla_arengukava_eelarvestrateegia_Lisa

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Jalgrattamuuseum registrikood: 80321

Tööturu Ülevaade 2/2018

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017

Eesti Tööturu Ülevaade

Krediidireiting

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

Labisoit 2004 aruanne.doc

Väljavõte:

Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid Järva maakond asub Eesti keskosas ning maakonnas on 12 omavalitsusüksust, nendest üks linn linn - ja üksteist a: Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru, Koigi,, Roosna-Alliku, Türi ja Väätsa. Maakonnas toimus omavalitsuste ühinemine 25. aastal, mil Türi linn, Türi, Kabala ja Oisu ühinesid Türi vallaks. Samal aastal eraldus Järvamaast Lehtse ja liitus Lääne-Virumaa Tapa vallaga. Kaart 1. Järvamaa omavalitsused 215. aastal Rahvastikuregistri andmetel elas seisuga 1.1.215 Järva maakonnas 31686 inimest. 215. aastal ühinemisläbirääkimistel osaleva 1 omavalitsuse (Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru, linn,, Roosna-Alliku ja Väätsa ) elanike arv oli 2111 inimest, mis on maakonna elanikkonnast 66,6%. Statistikaameti andmetel oli elanike arv 215. aasta alguse seisuga kõikides Järvamaa omavalitsustes 2-1% võrra väiksem (väikseim erinevus Koeru vallas, mis on - 2%, suurim erinevus Roosna-Alliku vallas, mis on -1%). Tõenäoliselt on rahvastikuandmete erinevus kahes erinevas andmebaasis põhjustatud asjaolust, et omavalitsustes on elanikeks registreerunud inimesed, kes tegelikkuses elavad ja töötavad mujal (rahvastikuregistrisse registreeritakse 1

inimesed nende poolt nimetatud elukoha aadressi alusel, Statistikaameti andmebaas põhineb 211. aasta rahvaloenduse andmetel, millele on lisatud ränne). Elanike arv ja põhilised demograafilised näitajad Järvamaa omavalitsustes on ära toodud tabelis 1. Tabel 1. Elanike arv Järvamaa omavalitsustes ja demograafilised põhinäitajad seisuga 1.1.215 Elanike arv Ülal- Tööturusurve Taas- KOV Rahvastikuregistris Statistikaameti andmebaasis peetava- te määr indeks tootmis- potentsiaal Albu 1234 1123 46,7%,6 18,9% Ambla 288 1915 46,9%,53 18,6% Imavere 928 857 49,2% 1,9 21,1% Järva-Jaani 1613 15 57,8%,94 18,4% Kareda 625 61 46,7%,46 18,1% Koeru 2165 2126 58,8%,94 18,7% linn 837 856 56,9%,78 21,% 165 1556 48,8%,58 19,% Roosna-Alliku 185 972 48,%,56 18,9% Väätsa 1343 1265 45,7%,72 2,% 1 omavalitsust kokku 21 11 19 971 53,%,73 19,8% Koigi 958 892 55,3%,66 16,9% Türi 9627 9246 54,5%,61 2,1% Järva maakond kokku 31 686 3 19 53,5%,6 19,8% Vanusstruktuuri muutumist kajastav ülalpeetavate määr iseloomustab mittetööealiste elanike arvu (vanuses -14 ja 65+) suhet tööealiste (vanus 15-64) arvukusse. Ülalpeetavate määr näitab mitu mittetööealist inimest on 1 tööealise elaniku kohta: mida väiksem on see suhe, seda väiksem koormus on töötajatel. Järvamaal on 215. aastal ülalpeetavate määr kõige suurem Koeru vallas, see on 58,8% ehk 59 ülalpeetavat 1 tööealise kohta, väikseim ülalpeetavate määr on Albu vallas (45,7%). Maakonnas on viis omavalitsust, kus ülalpeetavate määr on üle 5%: Türi, Koigi, linn, Järva-Jaani ja Koeru. Ühinemisläbirääkimistel osalevate omavalitsuste summaarne ülalpeetavate määr on 53,%. Demograafiline tööturusurve indeks iseloomustab lähitulevikus tööturule sisenevate (vanuses 5-14) ja sealt väljuvate põlvkondade (vanuses 55-64) arvukuse vahekorda. Indeksi väärtuse langemine alla 1, viitab tööjõupuuduse ohule. Tingituna laste arvu vähenemisest on väga madal tööturusurve indeks Kareda vallas (,46), mille kohaselt on vallas lähiaastatel ühe tööturult lahkuja kohta,46 tööturule sisenejat. Ainuke omavalitsus, kus lähiaastatel tööturult lahkujate ja tööturule sisenejate arv on tasakaalus, on Imavere (tööturusurve indeks 1,9). Suhteliselt hea on tööturusurve indeksi näitaja ka Järva-Jaani vallas ja Koeru vallas (,94). Ühinemisläbirääkimistel osalevate omavalitsuste summaarne tööturusurve indeks on,73, mis on maakonna näitajast suurem. Rahvastiku taastootmispotentsiaali väljendab 15-49-aastaste naiste arv jagatuna elanike arvuga ja see on üks sündide arvu kujundav tegur. 215. aastal on Järvamaal rahvastiku taastootmispotentsiaal madalaim Koigi vallas (16,9%), kõikides teistes Järvamaa omavalitsustes on see näitaja üle 18%. Suurima taastootmispotentsiaaliga on linn (21,%) ja Imavere 2

(21,1%). Ühinemisläbirääkimistel osalevate omavalitsuste summaarne taastootmispotentsiaal on 19,8%. vanus -19 vanus 2-64 vanus 65+ 1% 8% 6% 4% 2% % 17,7% 19,2% 14,9% 21,1% 2,2% 2,2% 22,% 2,8% 19,9% 2,% 22,2% 16,8% 63,7% 62,8% 62,% 57,8% 64,3% 57,1% 59,4% 58,6% 62,4% 62,3% 59,7% 62,3% 18,6% 18,% 23,2% 21,1% 15,5% 22,7% 18,6% 2,6% 17,7% 17,7% 18,1% 2,8% Albu Ambla Imavere Järva- Jaani Kareda Koeru Koigi linn Roosna Alliku Türi Väätsa Joonis 1. Elanikkonna vanusstruktuur Järvamaa omavalitsustes seisuga 1.1.215 (allikas rahvastikuregister) Kõige noorem rahvastik Järvamaal on Imavere vallas, kus 85% elanikkonnast on alla 65-aastased ja -19 vanusegrupi osakaal rahvastikust 23,2%, mis on kõrgeim näitaja maakonnas. Laste ja noorte osakaal rahvastikust (vanus - 19) on üle 2% Koeru vallas (22,7%), Järva-Jaani vallas (21,1%), Väätsa vallas (2,8%) ja linnas (2,6%). Suurim pensioniealiste elanike (vanus 65+) osakaal on Türi vallas (22,2%) ja Koigi vallas (22,%). Järva maakonna omavalitsuste rahvastik kokku jaguneb vanusegruppidesse järgmiselt: -19 osakaal 19,4%, 2-64 osakaal 6,% ja 65+ osakaal 2,6%. Ühinemisläbirääkimistel osalevate omavalitsute elanikkonna vanusstruktuur on järgmine: -19 osakaal 2,1%, 2-64 osakaal 6,2%, 65+ osakaal 19,8% Elanike arvu muutust Järvamaa omavalitsustes aastate 25 ja 215 võrdlusena iseloomustab joonis 2. Elanike arv 25 Elanike arv 215 Muutus 25-215 14,% Elanike arv 12 1 8 6 4 2-11,1% -12,7% -12,3% -12,7%-13,% -14,2%-14,5% -16,3% -16,6% -17,3% -19,9% -24,7% -5,% -1,% -15,% -2,% -25,% Elanike arvu muutus % Imavere Järva-Jaani linn Väätsa Koeru Ambla Albu Koigi Türi Roosna- Alliku Kareda -3,% Joonis 2. Elanike arvu muutus Järvamaa omavalitsustes 25-215 (allikas: rahvastikuregister) 3

Rahvastikuregistri andmetel on elanike arv maakonnas 1 aasta jooksul vähenenud 5633 elaniku võrra, mis on 15,1%. Ühinemisläbirääkimisel osaleva kümne Järvamaa omavalitsuse elanikkond vähenes perioodil 25-215 3428 inimese võrra ehk 14,%. Maakonna väikseima elanike arvuga Kareda vallas vähenes rahvastik kõige enam, see on 24,7% (25 inimese võrra). Maakonna keskmisest näitajast enam vähenes rahvastik ka maakonna suurima elanike arvuga Türi vallas vähenemine 17,3% ehk 214 inimese võrra. Kõige vähem kaotas elanikke Imavere vähenemine 11,1% (116 inimest). Inimeste arv -1-2 -3-4 -5-19 -353 Loomulik iive maakonnas -85-76 -137-131 -357-35 -385-424 Rändesaldo maakonnas -97-37 -131-22 -291-46 -44-498 -118-198 -6 25 26 27 28 29 21 211 212 213 214 Joonis 3. Loomulik iive ja ränne Järva maakonnas 25-214 (allikas: Statistikaamet) Elanikkonna vähenemise põhjusteks on negatiivne loomulik iive ja väljaränne nii teistesse Eesti piirkondadesse (siseränne) kui ka välisriikidesse (välisränne). Aastatel 25-212 oli Järva maakonnas võrreldes negatiivse loomuliku iibega väljarände mõju rahvastiku vähenemisele märgatavalt suurem (joonis 3). Sellel perioodil rändas maakonnast välja keskmiselt 4 inimest aastas, samal ajal kui negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes elanike arv aastas keskmiselt 1 elaniku võrra. Aastatel 213 ja 214 väljaränne maakonnast vähenes, loomuliku iibe näitajad samal ajal langesid. Seetõttu 213-214 väljarände mõju elanikkonna vähenemisele kahanes ning madala iibe mõju elanikkonna vähenemisele suurenes. Loomulik iive 1 KOV Rändesaldo 1 KOV Inimeste arv -5-1 -15-2 -25-3 -35-1 -4-56 -74-42 -55-39 -122-57 -87-241 -227-222 -285-298 -276-256 -155-166 -318 25 26 27 28 29 21 211 212 213 214 Joonis 4. Loomulik iive ja rändesaldo 1 Järvamaa omavalitsuses 25-214 (andmed ilma Koigi ja Türi adeta, allikas: Statistikaamet) Kümne Järvamaa omavalitsuse arvestuses (ilma Koigi vallata ja Türi vallata) on samuti jälgitav väljarände suurem mõju rahvastiku vähenemisele aastatel 25-212 võrreldes negatiivse loomuliku iibega ning väljarände vähenemine aastatel 213 ja 214 koos negatiivse loomuliku iibe süvenemisega. 4

Loomuliku iibe näitajad on Järva maakonnas aastatel 213 ja 214 langenud seoses sündide arvu vähenemisega. Kui perioodil 25-212 sündis maakonnas 358 last aastas, siis 213. aastal sündis maakonnas 227 last ja 214. aastal 279 last. Perioodide 25-29 ja 21-214 võrdluses vähenes sündide av maakonnas 16,4%. Suurim sündide arvu langus oli Kareda vallas (46%) ja Järva-Jaani vallas (29,%). Sündide arv kahe perioodi võrdluses suurenes vaid Imavare vallas (11,5%), suhteliselt vähe langes sündide arv vallas. Madalaim sündimus oli Türi vallas, kus 25-214 sündis 94 last 1 elaniku kohta. Tabel 2. Sündide arv Järvamaa omavalitsustes 25-214 (allikas: Statistikaamet) KOV Sündide arv aastas Sündide arv 1 elaniku 25-29 21-214 25-214 kohta 25-214 Albu 68 56 124 1 Ambla 131 113 244 117 Imavere 61 68 129 139 Järva-Jaani 93 66 159 99 Kareda 41 22 63 11 Koeru 138 14 242 112 linn 525 412 937 112 14 96 2 121 Roosna-Alliku 58 49 17 99 Väätsa 73 65 138 13 1 omavalitsust kokku 1292 151 2343 111 Koigi 64 63 127 133 Türi 481 422 93 94 Järva maakond kokku 1837 1536 3373 16 Seoses sündide arvu langusega oli Türi 25-214 Järva maakonnas kõige madalama loomuliku iibega omavalitsus. Kõige kõrgemad olid loomuliku iibe näitajad Imavere vallas ja vallas. Aastatel 25-214 surmade arv Järva maakonnas vähenes: 2375 surmajuhtumit 25-29 ja 2121 surmajuhtumit 21-214, kahe perioodi võrdluses vähenes surmade arv 1,7%. Kuid kuna sündide arv maakonnas vähenes viimastel aastatel kiiremini, siis loomuliku iibe näitajad langesid. Inimeste arv 6 5 4 3 2 1 482 373 Sünnid maakonnas 52 487 473 431 388 365 356 355 Surmad maakonnas 482 434 379 429 385 342 33 227 397 279 25 26 27 28 29 21 211 212 213 214 Joonis 5. Sündide ja surmade arv Järva maakonnas 25-214 (allikas: Statistikaamet) 5

Inimeste arv 4 3 2 1 327 24 323 266 Sünnid 1 KOV 38 312 27 253 273 26 Surmad 1 KOV 296 244 271 254 24 215 288 166 25 176 25 26 27 28 29 21 211 212 213 214 Joonis 6. Sündide ja surmade arv 1 Järvamaa omavalitsustes 25-214 (andmed ilma Koigi ja Türi adeta, allikas: Statistikaamet) Perioodi 25-214 lõikes oli kõikides Järvamaa omavalitsustes rändesaldo negatiivne, ehkki üksikute aastate lõikes oli ka positiivse rändesaldoga omavalitsusi. Järva maakonnas kokku vähenes aastatel 25-214 elanike arv väljarändest tulenevalt 372 inimese võrra. Järvamaa ühinemisläbirääkimistel osaleva 1 omavalitsuse arvestuses oli 25-214 sisseränne 6888 inimest ja väljaränne 9332 inimest, rändesaldo kokku 2444. Tabel 3. Rändesaldo Järvamaa omavalitsuste rändesaldod (allikas: Statistikaamet) KOV Rändesaldo Rändesaldo 1 elaniku 25-29 21-214 25-214 kohta 25-214 Albu -81-82 -163-132 Ambla -74-116 -19-91 Imavere -36-61 -97-15 Järva-Jaani -92-3 -122-76 Kareda -77-48 -125-2 Koeru -112-89 -21-93 linn -57-576 -183-129 -91-33 -124-75 Roosna-Alliku -8-97 -177-163 Väätsa -123-39 -162-121 1 omavalitsust kokku -1273-1171 -2444-116 Koigi -3-94 -124-129 Türi -566-568 -1134-118 Järva maakond kokku -1869-1833 -372-117 Aastatel 25-214 toimus Järvamaal suurim väljaränne Kareda vallast: rändesaldo 1 elaniku kohta 2 inimest, mis on maakonna keskmisest näitajast ligi kaks korda suurem. Keskmisest tunduvalt suurem oli väljaränne ka Roosna-Alliku vallast (rändesaldo 1 elaniku kohta 163), järgnevad Albu ja linn. Perioodide 25-29 ja 21-214 võrdluses vähenes kõigis omavalitsustes nii sisseränne kui väljaränne. Nendes omavalitsustes, kus sisseränne langes vähem, oli perioodi 21-214 rändesaldo vähem negatiivne: Järva-Jaani,, Väätsa. 6

inimeste arv 18 15 12 9 6 1567 1214 Sisseränne maakonnas 1455 1499 1428 1321 198 1114 971 14 137 872 Väljaränne maakonnas 1359 126 1175 147 919 977 854 756 3 25 26 27 28 29 21 211 212 213 214 Joonis 7. Sisseränne ja väljaränne Järva maakonnas 25-214 (allikas: Statistikaamet) Inimeste arv 12 1 8 6 4 185 844 1 773 Sisseränne 1 KOV 178 982 9 793 678 684 94 664 Väljaränne 1 KOV 95 911 719 694 593 564 767 61 2 25 26 27 28 29 21 211 212 213 214 Joonis 8. Sisseränne ja väljaränne 1 Järvamaa omavalitsuses 25-214 (allikas: Statistikaamet) Rahvastiku soo- ja vanuselise struktuuri muutusi Järvamaa omavalitsuses 25 ja 215 aasta võrdluses iseloomustab tabel 4. Kõige olulisemaks muutuseks on 7-19-aastaste laste arvu vähenemine kõikides omavalitsuses: suurim vähenemine Kareda vallas (-6,%), väikseim vähenemine Järva-Jaani vallas (-28,6%). Samuti vähenes kõikides omavalitsustes 2-64-aastaste elanike arv: suurim vähenemine Kareda vallas (-17,6%), väikseim vähenemine Imavere vallas (-3,7%). Tabel 4.. Rahvastiku vanuselise struktuuri muutumine Järvamaa omavalitsustes 25 ja 215 võrdluses (allikas: rahvastikuregister Albu Ambla 25 215 Arvu 25 215 Arvu arv osakaal arv osakaal muutus arv osakaal arv osakaal muutus 65+ 195 13,2% 219 17,7% 12,3% 393 16,1% 4 19,2% 1,8% 2-64 887 6,2% 786 63,7% -11,4% 146 59,8% 1312 62,8% -1,1% 7-19 284 19,3% 152 12,3% -46,5% 452 18,5% 254 12,2% -43,8% -6 18 7,3% 77 6,2% -28,7% 136 5,6% 122 5,8% -1,3% Kokku 1474 1,% 1234 1,% -16,3% 2441 1,% 288 1,% -14,5% 7

Imavere Järva-Jaani 25 215 Arvu 25 215 Arvu arv osakaal arv osakaal muutus arv osakaal arv osakaal muutus 65+ 13 12,5% 138 14,9% 6,2% 326 17,2% 34 21,1% 4,3% 2-64 597 57,2% 575 62,% -3,7% 119 58,6% 932 57,8% -16,% 7-19 245 23,5% 13 14,% -46,9% 329 17,4% 235 14,6% -28,6% -6 72 6,9% 85 9,2% 18,1% 129 6,8% 16 6,6% -17,8% Kokku 144 1,% 928 1,% -11,1% 1893 1,% 1613 1,% -14,8% Kareda Koeru 25 215 Arvu 25 215 Arvu arv osakaal arv osakaal muutus arv osakaal arv osakaal muutus 65+ 142 17,1% 126 2,2% -11,3% 431 17,1% 437 2,2% 1,4% 2-64 488 58,8% 42 64,3% -17,6% 1437 56,9% 1237 57,1% -13,9% 7-19 165 19,9% 66 1,6% -6,% 499 19,8% 319 14,7% -36,1% -6 35 4,2% 31 5,% -11,4% 157 6,2% 172 7,9% 9,6% Kokku 83 1,% 625 1,% -24,7% 2524 1,% 2165 1,% -14,2% linn 25 215 Arvu 25 215 Arvu arv osakaal arv osakaal muutus arv osakaal arv osakaal muutus 65+ 1458 15,2% 1741 2,8% 19,4% 272 14,4% 329 19,9% 21,% 2-64 5751 6,% 498 58,6% -14,7% 1141 6,3% 129 62,4% -9,8% 7-19 1692 17,6% 1131 13,5% -33,2% 362 19,1% 177 1,7% -51,1% -6 687 7,2% 59 7,% -14,1% 116 6,1% 115 7,% -,9% Kokku 9588 1,% 837 1,% -12,7% 1891 1,% 165 1,% -12,7% Roosna-Alliku Väätsa 25 215 Arvu 25 215 Arvu arv osakaal arv osakaal muutus arv osakaal arv osakaal muutus 65+ 192 14,2% 217 2,% 13,% 154 1,% 226 16,8% 46,8% 2-64 813 6,% 676 62,3% -16,9% 966 62,6% 837 62,3% -13,4% 7-19 277 2,5% 12 11,1% -56,7% 335 21,7% 184 13,7% -45,1% -6 72 5,3% 72 6,6%,% 89 5,8% 96 7,1% 7,9% Kokku 1354 1,% 185 1,% -19,9% 1544 1,% 1343 1,% -13,% 1 omavalitsust kokku 25 215 arv osakaal arv osakaal Arvu muutus 65+ 3693 15,% 4173 19,8% 13,% 2-64 14649 59,6% 12694 6,2% -13,3% 7-19 464 18,9% 2768 13,1% -4,3% -6 161 6,5% 1466 6,9% -8,4% Kokku 24 583 1,% 21 11 1,% -14,2% Koigi Türi 25 215 Arvu 25 215 Arvu arv osakaal arv osakaal muutus osakaa muutus arv osakaal arv l 65+ 193 16,8% 211 22,% 9,3% 22 17,2% 2133 22,2% 6,5% 2-64 683 59,4% 569 59,4% -16,7% 683 58,4% 5748 59,7% -15,5% 7-19 29 18,2% 115 12,% -45,% 2143 18,4% 1186 12,3% -44,7% -6 64 5,6% 63 6,6% -1,6% 693 6,% 56 5,8% -19,2% Kokku 1149 1,% 958 1,% -16,6% 11641 1,% 9627 1,% -17,3% 8

Järva maakond kokku 25 215 arv osakaal arv osakaal Arvu muutus 65+ 5888 15,8% 6517 2,6% 1,7% 2-64 22135 59,2% 1911 6,% -14,1% 7-19 6992 18,7% 469 12,8% -41,8% -6 2358 6,3% 289 6,6% -11,4% Kokku 37 373 1,% 31 686 1,% -15,2% 4,% 2,%,% 18,1% 9,6% 7,9%,% -,9% -2,% -4,% Imavere Koeru Väätsa Roosna- Alliku Ambla -1,3% -11,4% -14,1% -17,8% -28,7% Kareda linn Järva- Jaani Albu Joonis 9. -6-aastaste elanike arvu muutus Järvamaa omavalitsustes (1 KOVi) 25 ja 215 aasta võrdluses (allikas: rahvastikuregister) -6-aastaste laste arv vähenes 25-215 kuues omavalitsuses enam kui 1%: Ambla vallas (-1,3%), Kareda vallas (-11,4%), linnas (-14,1%), Järva- Jaani vallas (-17,8%), Türi vallas (-19,2%) ja Albu vallas (-28,7%). -6- aastaste elanike arv suurenes Imavere vallas (18,1%), Koeru vallas (9,6%) ja Väätsa vallas (7,9%). Roosna-Alliku vallas, vallas ja Koigi vallas on -6- aastaste arv jäänud püsima 25. aasta tasemele.,% -2,% -4,% -6,% -8,% -28,6% -33,2% -36,1% -43,8% -45,1% -46,5% -46,9% Järva- Jaani linn Koeru Ambla Väätsa Albu Imavere -51,1% -56,7% -6,% Roosna- Alliku Kareda Joonis 1. 7-19-aastaste elanike arvu muutus Järvamaa omavalitsustes (1 KOVi) 25 ja 215 aasta võrdluses (allikas: rahvastikuregister),% -1,% -2,% -3,7% -9,8% -1,1% -11,4% -13,4% -13,9% -14,7% -16,% -16,9% -17,6% -3,% Imavere Ambla Albu Väätsa Koeru linn Järva- Jaani Roosna- Alliku Kareda Joonis 11. 2-64-aastaste elanike arvu muutus Järvamaa omavalitsustes (1 KOVi) 25 ja 215 aasta võrdluses (allikas: rahvastikuregister) 9

65+ vanusegrupp 25-215 omavalitsustes suurenes, välja arvatud Kareda vallas, kus eakate vanusegrupp vähenes 11,9%. Selle põhjuseks on asjaolu, et 25. aastal olid Kareda vallas vanuses 55-64 väikesearvulised põlvkonnad. Väätsa vallas suurenes 65+ vanusegrupp võrreldes 25. aastaga 46,8%, kuna selles omavalitsuses oli olukord vastupidine: 25. aastal elas vallas vanuses 55-64 suur põlvkond elanikke - kokku 192 inimest; vanuses 65+ elas vallas 154 inimest. Seetõttu, vaatamata väga suurele näitajale eakata arvu suurenemise osas ( +46,8%), eakate vanusegrupi osakaal (65+) Väätsa valla elanikkonnast 215. aastal väga suur ei ole (16,8%). 8,% 4,% 46,8% 21,% 19,4% 13,% 12,3% 6,2% 4,3% 1,8% 1,4%,% -4,% Väätsa linn Roosna- Alliku Albu Imavere Järva- Jaani Ambla Koeru -11,3% Kareda Joonis 12. 65+ vanuses elanike arvu muutus Järvamaa omavalitsustes (1 KOVi) 25 ja 215 aasta võrdluses (allikas: rahvastikuregister) Rahvastiku soolist ja vanuselist struktuuri Järvamaa omavalitsustes seisuga 1.1.215 iseloomustab joonis 1. Joonis 13. Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur Järvamaa omavalitsustes seisuga 1.1. 215 (allikas: rahvastkiuregster) 1

11

1 KOV rahvastik 215 8-84 7-74 6-64 5-54 4-44 3-34 2-24 1-14 -4 8 6 4 2 2 4 6 8 Mehed 215 Naised 215 Järvamaa ühinemisläbirääkimistel osalevate omavalitsuste rahvastikupüramiidi iseloomustab püramiidi kitsenemine alumises osas seoses laste arvu vähenemisega, suurearvuline põlvkond noori vanuses 25-29, see on 1985-199-aastate suur sünnipõlvkond, lünk rahvastikupüramiidis vanusegrupis 35-44, ilmselt seotud asjaoluga, et sellest vanusegrupist on väljarändajaid kõige enam, ning suurearvulised põlvkonnad vanuses 55-75. Kui vanuses 3-44 on mehi rohkem kui naisti (erinevus kuni 45%), siis alates vanusegrupist 65-69 on arvulises ülekaalus naised ning vanuse suurenedes naiste arvuline ülekaal kasvab. Vanusegrupis 85+ on naisi 8% enam kui mehi. 12

Järva maakonna rahvastik 215 8-84 7-74 6-64 5-54 4-44 3-34 2-24 1-14 -4 125 1 75 5 25 25 5 75 1 125 Mehed 215 Naised 215 13