VÕRU VALLA TERVISEPROFIIL

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "VÕRU VALLA TERVISEPROFIIL"

Väljavõte

1 Kinnitatud Võru Vallavolikogu määrusega nr a. VÕRU VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA VÕRU

2 Joonised ja tabelid Joonis 1: Võru valla aastakeskmine rahvaarv. Joonis 2: Elussündide arv (Statistikaamet) Joonis 3: Sündimuse üldkordaja võrdlus kogu Eestiga (Statistikaamet) Joonis 4: Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (Statistikaamet) Joonis 5: Surmade arv (Statistikaamet) Joonis 6: Suremuskordaja võrdluses Eestiga (Statistikaamet) Joonis 7: Iibe kordaja võrdlus Eestiga (Statistikaamet) Joonis 8: Rändesaldo kordaja Joonis 9: Maksumaksjate osakaal Võru vallas Joonis 10: Keskmine brutotulu inimese kohta Võru vallas ja Eestis võrrelduna. Joonis 11: Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted aastal Joonis 12. Töötuse määr tööealisest elanikkonnast /võrdlusandmed Eesti ja Võru vald Joonis 13: Ravikindlustusega kaetute osakaal Võru vallas ja Eestis Joonis 14: Välja maksutud toimetulekutoetused. Joonis 15: Võru valla haridusastustes õppivate laste arv Joonis 16: Sigarettide suitsetamise sagedus soo ja vanuse järgi Eestis Joonis 17 : Inimkannatanutega liiklusõnnetused Võru vallas. Joonis 18: Tabatud joobes sõidukijuhtide arv Võru vallas Joonis 19: Kuritegude sh. varguste ja kehaliste väärkohtlemiste juhtude arv 1000 elaniku kohta. Joonis 20: Võrdluses Eesti keskmised näitajad. Joonis 21: Vallas toimunud tulekahjud Tabel 1: Eestlaste osakaal rahvastikust Tabel 2: Noorte süüteod Võru vallas. Tabel 3: Haigestumus puukborrelioosi ja puukentsefaliiti Eestis Tabel 4: Õhku paisatavate saastejääkide kogused Eestis aastatel a Tabel 5: Õhku paisatavate saastejääkide kogused Võrumaal aastatel a Tabel 6: Maakondade lõikes tekitatud jäätmete kogused 2

3 Sisukord: Joonised ja tabelid Sisukord Sissejuhatus Terviseprofiili eesmärk ja väärtused Hetkeolukord Üldandmed Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused Tööturu situatsioon Toimetulek Kaasatus kogukonna tegevustesse Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng Riigi ja valla poolsed soodustused Õpilaste subjektiivne tervisehinnang Tervislik elu-, õpi-ja töökeskkond Huvitegevus ja sport Transport ja teedevõrk Keskkonna mõjurid Kuriteod ja õnnetused Tervislik eluviis Subjektiivne tervise enesehinnang Füüsiline aktiivsus Alkoholi tarvitamine Suitsetamine Narkootiliste ainete tarbimine Helkuri kasutamine Turvavööd kasutamine Terviseteenused Terviseprofiili lühianalüüs ja sellest tulenevate eesmärkide saavutamise võimalikud meetmed, vahendid Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused Laste tervislik ja turvaline areng Tervist toetav keskkond, terviseriskide vähendamine Tervislikud eluviisid Tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkus Kokkuvõte Tegevuskava aastani Kasutatud allikad ja kirjandus Lisa 1: Võru valla terviseprofiili indikaatorite tabel Lisa 2: Indikaatorite tabel Eesti kohta 3

4 2. Sissejuhatus Inimeste tervis mõjutab märkimisväärselt nende võimet igapäevaselt toime tulla, nende sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi ülesehitamisel ja riigi üldist edu. Tervis on seega oluline rahvuslik ressurss, mis väärib sihi-ja kavakindlat arendamist. Samuti kuulub õigus tervise kaitsele inimeste põhiõiguste hulka ning kõikidele inimestele peavad olema tagatud vajalikud eeldused parima võimaliku terviseseisundi saavutamiseks- igal Eesti inimesel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas ja võimalus teha tervislikke valikuid. Eesti Rahvastiku tervise arengukavas, mis koostati 2009.aastal, püstitatakse strateegilisi eesmärke rahvastiku tervise hoidmiseks ja jätkuvaks parandamiseks. Vabariigi Valitsuse prioriteetide seas on olulisel kohal rahvastiku iibe positiivseks muutumine, eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemine. Antud eesmärkide saavutamiseks on Rahvastiku tervise arengukavas toodud ära soovituslikud eesmärgid ja tegevused kohalikele omavalitsustele. Need suunad on aluseks ka kõigile käesolevas terviseprofiilis välja toodud eesmärkidele ja tegevustele. Eesti viimaste aastate areng rahvastiku tervises ja riigis üldiselt on igati positiivnemajandus on kasvanud, rahvaarvu vähenemine on aeglustunud, sündivus on tõusnud ning rahvastiku eluiga on pikenenud, kui nimetada vaid mõnda olulist. Jätkuvalt kiire arengu tagamisel muutuvad seniste prioriteetsete suundade kõrval üha olulisemaks inimeste tervisekäitumuslike valikute soodustamine, tervist toetava keskkonna arendamine ning sotsiaalse kaitse ja tervishoiusüsteemi osade integratsiooni parandamine. Valla tervisprofiili prioriteetide aluseks on meie ühised väärtused, nagu inimestevaheline solidaarsus, võrdsed võimalused ja õiglus, juurdepääs kvaliteetsele tervishoiuteenusele ja kodanikuühiskonna võimestumine. Terviseprofiili üldeesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikenemine tervislike eluviiside propageerimise kaudu. Eraldi on arengukavas välja toodud temaatilised valdkonnad, mis kajastavad sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkuse kindlustamist. Nende temaatiliste valdkondade kaupa on esitatud valla terviseprofiili üldeesmärgi täitmiseks seatud prioriteedid, alaeesmärgid ning võimalikud lahendused. Võru valla terviseprofiili uuendamiseks moodustas Võru Vallavolikogu otsusega nr a. komisjoni, kuhu kuulusid vallavolikogu sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni liige, vallavalitsuse erinevate valdkondade esindajad, lasteasutuste ja nende hoolekogude esindaja, perearst. Komisjoni liikmed kaasasid andmete kogumiseks inimesi erinevatelt elualadelt ning riigiasutusi. Kuna käesoleva tervisprofiili koostamisel nappis ajaressurssi vallarahva tervisekäitumise ja subjektiivsete hinnangute kogumiseks detailsemate küsitluste läbiviimiseks, on antud terviseprofiili eesmärgiks anda ülevaade tervise hetkeolukorrast ja tervisemõjuritest, et kavandada tervise edendamist. Rahvastiku tervises toimuvad pidevalt erinevad muutused. 4

5 3.Terviseprofiili eesmärk ja väärtused. Terviseprofiili eesmärk Võru valla terviseprofiili eesmärgiks on kaardistada vallarahva tervist ja heaolu mõjutavate sotsiaalsete, keskkondlike ning majanduslike tegurite hetkeseis. Neid analüüsides tuua välja peamised tervist mõjutavad probleemid ja vajadused ning pakkuda välja võimalikud tegevused probleemide lahendamiseks ja vajaduste rahuldamiseks. Terviseprofiili koostamisel lähtutud põhimõtetest Võru valla terviseprofiili kui arengudokumendi koostamisel on lähtutud: 1. Riiklikust strateegist arvestatud on Rahvastiku tervise arengukava ning teiste valdkondade alusdokumentidega. 2. Sotsiaalsest kaasatusest isikute, sotsiaalsete rühmade ja kogukondade aktiivne osalemine enda, oma kodukandi ja ühiskonna elu ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel ja probleemide lahendamisel, mis toob kaasa nende võimestumise ja võime suuremal määral lahendada probleeme. 3. Inimõigustest 4. Võrdsetest võimalustest ja õiglusest 5. Ühisest vastutusest tervise ees. 4.Hetkeolukord Võru valla tervisetegurite hetkeseisundit on hinnatud Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamise juhendmaterjalis vajalikuks peetud indikaatorite abil. 4.1 Üldandmed Võru valla geograafiline asend on maakonna teiste valdadega võrreldes soodne. Võru vald asub maakonna põhjaosas, piirnedes Põlva maakonna Laheda vallaga, ida-kirde suunas Võru maakonna Lasva, ida-kagu suunas Vastseliina, lõuna suunas Haanja, edela suunas Rõuge, loode suunas aga Sõmerpalu vallaga. Võru vald piirab Võru linna ebakorrapärase rõngana. Valga-Petseri raudtee poolitab Võru valla lõuna- ja põhjapoolseks osaks. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 49,9 Võrumaad läbivast kilomeetrist 22,4 kilomeetrit kulgeb valla territooriumil, jagades territooriumi kirde ja edelapoolseks osaks. Need tegurid mõjutavad soodustavalt valla arengut ja elanike elu. Valla põhjatipust lõunatippu on 20,1 ja läänetipust idatippu 16,9 kilomeetrit. Võru vald on territooriumilt Antsla ja Rõuge valla järel 202,2- ruutkilomeetrise pindalaga maakonnas kolmas, rahvaarvult 4775 elanikuga esimene valdade seas. Valla territooriumil on 38 haldusüksust. Maakonna kümnest alevikust asuvad Väimela, Parksepa ja Kose Võru vallas. Rahvaarvult on Väimela ja Parksepa maakonnas suuremad, pakkudes vallasiseselt tööd nii kohalikele kui ka teiste valdade elanikele. Väimela ja Parksepa juhtpositsioon lähiaastatel eeldatavasti säilib. Väimela alevik on 5

6 kujunenud tänu Võrumaa Kutsehariduskeskusele Võru linna kõrval teiseks arvestatavaks maakonna hariduskeskuseks. See soodustab maakonna, valla, konkreetselt aga Väimela aleviku arengut, kuid lisab ka kohustusi sotsiaalelukondliku, teeninduse ja kaubanduse alal. Parksepa säilitab tuntuse ja arenguvõimalused 314 õpilasega pikaajaliste sporditraditsioonidega keskkooli tõttu. Kose alevik säilitab Võru linna puhketsooni staatuse. Suvisel tööperioodil aleviku elanike arv mitmekordistub. Nii looduslikult soodus asukoht, kaunite järvede vahetu lähedus kui ka kahe tiheda liiklusega maantee - Võru- Verijärve (Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa) ja Võru Haanja (Kose-Käbli) - ristumiskoht loovad võimaluse sellel valla osal areneda ja muuta kvaliteetsemaks elukondlikku teenindamist ja kaubandust. Valla küladest on areneva potentsiaaliga Puiga, Meegomäe, Navi, Tagaküla. Puiga külas on arenenud puidutööstus ja autoteenindus. Puiga Põhikool külakeskusena loob arenemiseks eriliselt soodsad võimalused. Navi külaelu edendab Navi Külaselts. Enamik Võru valla külasid on aga tööjõuallikaks eelkõige Võru linnale, ka oma valla suurematele ettevõtetele. Kõikides Võru valla külades peab soodustama igasugust omaalgatusliku (rahvusliku, paikkondliku traditsioonide ja omapäraga) tootmise tekkimist ja selle arendamist.. Vallas on mitmeid hõredalt asustatud, aga ka asustamata, rikkumata loodusega piirkondi nagu Tamula ja Vagula ümbrus ja Kütiorg. Valla arengule tervikuna on tähtsad Roosisaare sild ja valla alevikke ühendavad kergliiklusteed. Valla keskmine asustustihedus 23 inimest ruutkilomeetrile. Joonis 1: Võru valla aastakeskmine rahvaarv. Allikas: Võru Vallavalitsus 2010.a.oli Võru valla aastakeskmine rahvaarv Statistikaameti andmetel 4828 inimest. Terviseprofiili uuendamise hetkel oli aastakeskmine rahvaarv Võru vallas (2012.a. seis) 5035 inimest a. on Võru valla rahvaarv 4775 inimest. Rahvastiku arv on püsinud võrdlemisi stabiilne võrreldes teiste Võrumaa omavalitsustega. Siiski on ka valla rahvastik vähenev ning vananev. 6

7 Joonis 2: Elussündide arv. Allikas: Statistikaamet Rahvastiku vähenemine on suuresti negatiivse iibe tagajärg ( vt. joonis 2). Vallas on suremus suurem sündimusest. Joonis 3: Sündimuse üldkordaja võrdlus kogu Eestiga. Allikas Statistikaamet Jooniselt 3 näeme, et nii Eestis tervikuna kui ka Võru vallas on sünnikõver vahepealsetel aastatel tõusnud kuid 2 viimast aastat langustrendile suundunud. Eestis on tõusujoon tekkinud 2002 aastal, Võru vallas hiljem 2004.a. Rahvastikupüramiidilt (joonis 4) on näha, et Laulva revolutsiooni lapsed on jõudnud täiskasvanuikka, kuid erilist sündimuse tõusu efekti pole näha, kuna sündimusnäitaja on üleeestiliselt madal. Võru valla probleemiks sündimuse tõstmisel on see, et noored lahkuvad peale koolide lõpetamist kodupiirkonnast ning asuvad elama ning õppima Eesti suurematesse keskustesse Tallinnasse või Tartusse, kus suure tõenäosusega luuakse ka pere ning saadakse lapsed. Isegi kui tullakse hiljem kodupaika tagasi, jätavad paljud noored oma 7

8 elukoha sissekirjutuskohaks endise elukoha. Paljud noored lahkuvad lastesaamiseas välismaale elama ja tööle. Joonis 4: Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus Allikas: Statistikaamet Vastupidiselt sündidele kasvab vallas surmajuhtumite arv. See on ka loomulik, sest rahvastik vaneneb. Sama võib märgata ka Eesti puhul tervikuna. (Joonis 7). Siiski on märkimisväärne ebaloomulikult kõrge suremuskordaja Võru vallas. Nii Eestis tervikuna kui ka Võru vallas suremuskordaja pidevalt kasvab. 8

9 Joonis 5: Surmade arv Võru vallas. Allikas Statistikaamet Joonis 6: Suremuskordaja võrdluses Eestiga Allikas: Statistikaamet Loomulik iive näitab, kui palju ületab surmade arv sündide arvu. Loomulik iive on üheks rahvastiku vähenemise põhjuseks, kuid rahvastiku vähenemises on oma osa ka rändel. Eesti puhul tervikuna on märgata iibe kordaja vähenemist, mis näitab, et rahvaarvu vähenemise kiirus on pidurdunud. Võru vallas on iibekordaja kordades suurem võrreldes Eestiga. See on suur ohu märk. Siiski saab tõdeda, et alates 2006 aastast on näitaja võtnud langustrendi, langustrend on ka Eesti näitajas alates aastast 2004.a. 9

10 Joonis 7: Iibe kordaja võrdlus Eestiga. Allikas Statistikaamet Rahvuslik jaotus Kuna Võru valla rahvastiku rahvusliku jaotuse kohta Statistikaametil andmed puuduvad, on aluseks võetud Võru maakonna rahvastiku rahvuslik jagunemine. Andmetest tulenevalt on leitud Võru valla keskmine erinevate rahvuste arv (aluseks võetud maakonna %). Tabel 1: Eestlaste osakaal rahvastikust Eestlaste osakaal valla rahvastikust moodustab ca 94,4%. Teistest rahvustest enamuse moodustavad venelased (74,6 %), ukrainlased (8,22%), soomlased (6,6%), muud rahvused (3,36%), lisaks valgevenelased, juudid, leedulased, poolakad, tatarlased, lätlased, sakslased. Võru valla elanikest enamuse moodustavad eestlased, teised rahvused moodustavad ca 5,6% kogu elanikkonnast. Eestlaste osakaal aastast-aastasse kasvab. 10

11 Sisseränne Joonis 8. Rändesaldo kordaja. Allikas: Statistikaamet RVR a. Sisseränne on tegevus, mille käigus isik asub alaliselt elama uude asustusüksusesse perioodiks, mis kestab või eeldatavalt kestab vähemalt 12 kuud, olles eelnevalt alaliselt elanud teises asustusüksuses. Saabujate arv näitab, kui palju on kohalikku omavalitsusse elukohavahetustega lisandunud elanikke. Sisserände kordaja on suhtarv, mis võimaldab võrdlust maakondade ja kogu Eesti vastava näitajaga. Kuni 2006 aastani on Võru vallas sisseränne olnud tõusus. Selle tõusu põhjuseks on olnud individuaalehituse hoogustumine, üleüldine trend rajada perele elamiseks korteri asemel maja ning seetõttu hakati seniseid ajamaju kasutama elumajadena (valla territooriumil asub 1100 aianduskrunti). Sisserände languse üheks põhjuseks Võru vallas võib pidada ka seda, et piirkonnas puuduvad atraktiivsed hästi tasustatud töökohad ning sageli ei ole Võrumaa esmane elukoha valik võrreldes teiste Eesti piirkondadega. Väljaränne Väljaränne on tegevus, mille käigus varem alaliselt ühes asustusüksuses elanud isik lahkub sellest asustusüksusest perioodiks, mis kestab või eeldatavalt kestab vähemalt 12 kuud. Arvuline esitlus näitab, kui palju on kohalikust omavalitsusest elukohavahetustega lahkunud elanikke. Väljarände hüppeline tõus sai alguse 2002.a. Näiteks 2002 ja 2003.a. lahkus vallast väljarände tagajärjel üle 200 inimese. 11

12 Eelarve Võru valla eelarve on aasta-aastalt kasvanud, tulumaksu laekumine oluliselt suurenenud majanduskasvu ajal. Võrreldes 2000 aastaga oli 2008.aastaks valla eelarve kasvanud üle kolme korra. Eelarve on võimaldanud suunata vahendeid investeeringuteks üldmahus 10 % eelarve mahust a. eelarve vähenes 2008.a. eelarvega võrreldes ca 9,91%. Seoses majanduskriisiga ja riigieelarve kärbetega a. eelarves on investeeringuteks ette nähtud varade soetamiseks ja investeeringuteks ca 12 % eelarvest. 4.2 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused Alljärgnevas peatükis kirjeldatakse valla elanike situatsiooni tööturul, nende majanduslikku toimetulekut ja kaasatust kogukonna ellu Tööturu situatsioon Keskmine maksumaksjate osakaal Võru vallas on toodud alljärgneval joonisel. Joonis 9: Maksumaksjate osakaal Võru vallas a. Allikas: Rahandusministeerium Tabelist selgub, et alates 2005.a.on stabiilselt maksumaksjate arv kasvanud ning 2006.aastal on ületanud 2000-nda maksumaksja piiri. Hüppeline langus on toimunud maksumaksjate hulgas 2009.a., mil maksumaksjaid oli vähem kui 2005.a. Kuigi rahvaarv on läbi aastate vähehaaval vähenenud, on maksumaksjate arv siiski tõusnud. Raske on välja tuua põhjusi, mis on tinginud maksumaksjate arvu tõusu. Samas 2009.a. toimunud maksumaksjate arvu vähenemine oli tingitud koondamistest, asutuste likvideerimistest. Võru vallas on maksumaksjate osakaal tööealisest elanikkonnast madalam kui kogu Eestis võrrelduna. Sellest saab järeldada, et Võru vallas on hõivatus tööga väiksem ja seega sotsiaalsete tagatiste vajadus suurem. Miinimumpalga saajaid oli valla maksumaksjatest Maksu-ja Tolliameti andmetel järgmiselt: 2006.a. 369 maksumaksjat ehk 19 % maksumaksjatest 2007.a. 354 maksumaksjat ehk 18 % maksumaksjatest 12

13 2008.a. 366 maksumaksjat ehk 18 % maksumaksjatest 2009.a. 381 maksumaksjat ehk 22 % maksumaksjatest a. 367 maksumaksjat ehk 20,25 % maksumaksjatest 2011.a. 349 maksumaksjat ehk 19% maksumaksjatest 2012.a. 343 maksumaksjat ehk 18% maksumaksjatest Kahjuks ei ole võimalik leida andmeid maakonna ja Eesti keskmiste näitajate kohta, et neid omavahel võrrelda. Joonis 10: Keskmine brutotulu inimese kohta Võru vallas ja Eestis võrrelduna. Allikas: Maksu-ja Tolliamet Keskmine brutotulu inimese kohta on läbi aastate olnud Võru vallas väiksem võrreldes Eesti keskmise brutotuluga. Joonis 11: Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted aastal Allikas: Statistikaamet Statistikaameti andmetel on Võru vallas majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 271 (2012a andmed). See on viimaste aastate suurim arv a. oli see arv 137. Kindlasti on suurenemist tinginud FIE-de ümberregistreerimine Äriregistis ning garaažiühistute 13

14 vormistamine MTÜ-deks. Statistiliste andmete põhjal on Võru vallas 1 üle 250 töötajaga ettevõte, töötajaga ettevõtteid on 6, töötajaga ettevõtteid 8 ning alla 10 töötajaga ettevõtteid 256. Ettevõtlus on koondunud peamiselt alevikesse. Puidutöötlemisettevõtted asuvad Puigal, Umbsaares, Kosel ja Käätsos. Põllumajandus on rohkem arenenud Võru valla põhjapoolsetel aladel, kus tegutsevad Väimela POÜ ja Jaagumäe talu, Jürisaare talu jne. Arenenud on kaubandus (kauplused asuvad alevikes ja Puiga ning Navi külas). Peale firmade, mis töötlevad kohalikku toorainet (saekaatrid, mööblitootjad), on Väimelas, Parksepas ja Võrusoo külas kolm ettevõtet, mille põhitoodanguks on metallkonstruktsioonid, Puigal ja Kosel töötavad autode remondi ja hooldusega tegelevad ettevõtted. Lisaks on Võru vallas mitmeid turismiga tegelevaid ettevõtteid, valla territooriumil asub Kütioru puhkekeskus. Enamasti tegeldakse vallas ettevõtlusega, mis on varasemate aastate jooksul välja kujunenud, kuna selleks on olemas tootmishooned, vastav sisseseade ning teataval määral väljakujunenud oskustööjõud. Lisaks tegeldakse ettevõtlusega, mille jaoks saab kasutada kohalikku toorainet. Suuremad tööandjad on AS Barrus saetööstus, Lapi MT AS, Kagu-Eesti Turvas AS, Rauameister AS, Võru Hallid AS, Ritico OÜ, Anro PT OÜ, Jaagumäe tootmistalu, AS Lõuna-Eesti Haigla, Võrumaa Kutsehariduskeskus, MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus, OÜ Metsakohvik. Lisaks eraettevõtjatele on suuremad tööandjad riigiasutused: Võrumaa Kutsehariduskeskus, AS Lõuna-Eesti Haigla. Nendes asutustes on töötajaskond stabiilne, suuri muutusi tööjõu arvu suhtes pole toimunud. Võru Vallavalitsus koos oma allasutustega on arvestatav tööandja. Valla allasutustes töötab 177 inimest. Võru vallas oli 2005.a. 111 töötut, 2006.a. 66., 2007.a. 60, 2008.a. 91, 2009.a. lõpus oli töötuid juba 268. (Töötukassa)(16%) a. oli töötuse määr 7,4% Seoses majanduslangusega tõusis töötuse määr kiiresti 2009.a. ja oli valla aastakeskmine töötuse arv tõusnud rekordiliselt kõrgele. Alljärgnevalt jooniselt selgub, et töötuse määr on tööealisest elanikkonnast oluliselt kõrgem võrrelduna Eestiga. Joonis 12. Töötuse määr tööealisest elanikkonnast /võrdlusandmed Eesti ja Võru vald Allikas: Võru Vallavalitsuse sotsiaalosakond ja Statistikaamet 14

15 4.2.2 Toimetulek Võru valla perearsti V.Kesper`i nimistus suurus on 1200 inimest. Lisaks teenindavad Võru valla kodanikke Võru linnas asuvad perearstikeskused (Dr. Susi, Raid, Merisalu, Kõiv, Palm, Johanson, Trumm, Kasak, Kõivomägi, Märdin, Toom) Samas kogu valla elanikest oli ravikindlustusega kaetuid 98%, mis on 2% kõrgem kui Eesti näitaja. Kuigi töötuse määr on vallas kõrge, omavad paljud ravikindlustust (kas siis läbi hooldajaks olemise või siis Töötukassas arvel olles). Joonis 13: Ravikindlustusega kaetute osakaal Võru vallas ja Eestis 120% 100% Ravikindlustatute osakaal 80% 60% 40% 20% 0% % 0% 93% 94% 93% 98% EESTI 94% 94% 95% 96% 96% Allikas: Võru Maavalitsus tervishoiuosakonna andmebaas Riikliku statistikat töövõimeliste puudega inimeste kohta kohalike omavalitsuste lõikes ei peeta. Võru valla sotsiaaltöötajate andmetel oli Võru vallas 2009.a. 431 tööealist puudega isikut. Puudega lapsi oli 27, puudega isikuid (pensionäre) oli 479. Puudega isikute arv vähenes oluliselt pärast hooldajaks vormistamise korra ümbervaatamist riigi poolt a. on puudega lapsi 34, puudega tööealisi 306, puude vanaduspensionäre 590. Puuetega inimeste osakaal 431/3046x 100 = 14% elanikkonnast Vallavalitsus maksab vähekindlustatud puuetega inimestele ja peredele toetusi ning võimaldab transporditeenust, rendib soodustingimustel abivahendeid. Puuetega lastele on võimaldatud tugiteenuseid ja abiõpetajat. Hooldajatele makstakse hooldajatoetust. Vajadusel viiakse vanuritele valla kulul küttepuid. Vallavalitsuses on palgal avahooldusspetsialist ja avahooldustöötaja, kes korraldavad vanurite abistamist. Toetatakse eakaid, kes saavad igapäevaeluga hakkama, kuid vajavad näiteks abi sisseostude tegemisel, riiete pesemisel jne. Volikogu on võimaldanud sotsiaalosakonnale soetada sõiduauto, pesumasina jm. abivahendeid. 15

16 Isikud, kes igapäevaeluga toime ei tule ja kellel puuduvad omaksed, paigaldatakse valla osalusega hooldekodusse. Selliseid isikuid on vallas hetkel 21. Kuna vallal endal hooldekodu puudub, ostetakse teenust sisse teistelt teenusepakkujatelt.. Võru vallas on alevikud (Väimela, Parksepa, Kose) ja Puiga küla, kus on kortermajad, mida varustatakse tsentraalse kütte, ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga. Nendes elamutes on suured küttekulud (eriti Väimelas) ja nimetatud kulusid arvatakse sisse toimutuleku toetuse arvestamisel. Majanduskasvu ajal langes toimetulekutoetuse saajate arv. Joonis 14: Välja makstud toimetulekutoetused. Allikas: Statistikaamet Toimetulekutoetuse maksmise piirmäär on tegelikuks toimetulekuks ebapiisav, mistõttu vald maksab kodanike avalduste alusel mitmeid lisatoetusi, näiteks: peredele kooliminekuks riiete ostmise toetust, koolitoidu toetust, ühekordset abi, transporditoetust, prillide toetust jne. Võru vallas makstavad sotsiaaltoetused jagunevad kaheks: toetused vähekindlustatud peredele ja teatud sündmuste puhul makstavad toetused. Teatud sündmuste puhul makstavateks toetusteks, kus pere sissetulekut ei arvestata on: sünnitoetus ja beebipakk koos raamatuga, ranitsatoetus I klassi astujale, toetus lapse aastaseks saamisel, jõulupakk kuni 14.aastastele lastele, matusetoetus ja jõulutoetus (paljulapselistele peredele ja eakatele inimestele vastavalt valla eelarve võimalustele). Sotsiaalteenuste osutamiseks ja toetuste määramiseks on vallas vastu võetud sotsiaaltoetuste maksmise kord. Lisaks toetustele osutatakse vallas järgmisi sotsiaalteenuseid: Sotsiaalnõustamine Isikutele vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Eluasemeteenused Vallal on 25 sotsiaalkorterit, mida üüritakse ja antakse ajutiseks kasutamiseks isikutele või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ja võimelised endale ja 16

17 perekonnale eluaset tagama. Sotsiaalkorterit on õigus taotleda järgmistel abivajajatel: orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad endisse elukohta tagasi lasteasutustest, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurest, samuti pärast õppimist õppeasutuses, kui endisse eluruumi elama asumine on võimatu; eakad ja puuetega isikud, kelle ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid, kes vajavad kõrvalabi ja kelle kasutuses olevas eluruumis on raske hooldamist korraldada. teised isikud mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel; Koduteenused Teenused, mis aitavad abivajajatel toime tulla kodustes tingimustes igapäevaeluga. Kvaliteetse teenuse pakkumiseks tuleb tööle võtta avahooldustöötaja. Isikliku abistaja teenus Teenust osutatakse Eesti rahvastikuregistri andmetel Võru vallas elukoha aadressi omavatele sügava ja raske liikumis- või nägemispuudega isikutele, kes vajavad kõrvalist abi igapäevastes toimingutes, mida ei ole ilma kõrvalise abita võimalik väljapool kodu sooritada. Puudega isik otsib endale sobiva inimese abistajaks ja puudega isik peab olema võimeline juhendama ning koordineerima abistaja tööd. Tugiisiku teenus Teenust osutatakse Võru vallas elukoha aadressi omavatele psüühikahäire ja vaimupuudega isikutele, kes vajavad kõrvalist abi oma toimetulekuvõime tõstmiseks ja igapäevase eluga toimetulekuks ning suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga. Teenuse eesmärgiks on puudega inimese ühiskonda integreerimine. Transportteenus kõigil abivajajatel on võimalik soodsatel tingimustel kasutada valla transporti. Hooldamine hoolekandeasutustes Võru vald ostab hooldekodu teenust teiste omavalitsuste hoolekandeasutustelt, kus viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine. Siiani oleme leidnud igale hooldust vajavale inimesele sobiva hooldusasutuse. Vanemliku hoolitsuseta laste hooldusteenus asendushooldusele suunatakse vanemliku hoolitsuseta laps, kui vanemad on surnud, teadmata kadunuks tunnistatud, kui vanemad on piiratud teovõimega, kui vanematelt võetakse ära vanemlikud õigused või kui vanemad viibivad kinnipidamiskohas. Võru vallal puudub hooldeasutus lastele, kellest vanemad üldse ei hooli või hooldavad neid puudulikult. Seegi olukord on lahendatud: võimalik on kasutada Nöörimaa Tugikodu ja AS Lõuna-Eesti Haigla teenuseid. Eraldatavad sotsiaaltoetused: Toimetulekutoetus vastavalt riigi poolt kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise korrale. 17

18 Riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused -makstakse toimetulekutoetuse vahendite piisavuse korral ja on põhiliselt ette nähtud paljulapselistele peredele, puudega inimestele, üksi elavatele eakatele jt. riskigruppidele. Hooldajatoetus - vahendid on ette nähtud puuetega inimeste sotsiaalhoolekande kulude katmiseks. Kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused-makstakse isiku või hooldaja avalduse alusel tervisega seotud kulude kompenseerimiseks: ravimite, invaabivahendite, prillide ja küttepuude muretsemiseks. Antakse toetust lapse sünni puhul, aastaseks saamisel ja 1.kl mineva lapse toetust. Vajadusel kompenseeritakse ka koolitoiduraha ja töövihikute ostu riigi poolt. Antakse toetust surma puhul ja muudel erakorralistel juhtudel Kaasatus kogukonna tegevustesse Võru vallas on kodanike kaasamiseks valla edendamisse mitmesuguseid motivaatoreid. Suurimaks tunnustuseks on valla elutöö preemia, mida antakse välja alates 2003.aastast. Lisaks antakse volikogu poolt vabariigi aastapäeval välja aunimetusi Aasta tegu, Aasta inimene, Aasta hariduselu edendaja, Aasta kultuurielu edendaja, Aasta õpetaja, Aasta sportlane, Aasta ettevõte, Aasta külavanem-külaelu edendaja. Aasta Tegu auhinna eesmärk on väärtustada ning avaldada avalikku tunnustust igal aastal ühele isikule või ettevõttele, kes on oma valdkonnas tööalase või ühiskondliku tegevusega silma paistnud valla arendamisel, tõstnud valla mainet ja toonud paikkonnale tuntust. Elutöö preemia antakse vallapoolse erilise austusavaldusena üksikisikule, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas on olnud eriliselt edukas ja mõjutanud oluliselt Võru valla arengut. Elutöö preemiaga kaasneb rahaline preemia 2000 eurot. Võru vallas on mitmeid seltse ja mittetulundusühinguid. Paljude ühingute eesmärgiks on arendada külaelu, hoida koostegevust, jäädvustada kogukonna ajalugu, hoida kultuuripärandit ning osaleda valla heakorratoimingutes. Seltsid ja ühingud viivad läbi kohalikke üritusi, võistlusi, talguid ja otsivad muid võimalusi külaelu edasiseks arenguks. Paljud ühingud on saanud tuge investeeringuteks ja oma tegevuse finantseerimiseks erinevatest projektidest (KOP, KÜSK jne). Võru Vallavolikogu ja Võru Vallavalitsus on toetanud MTÜ-sid projektide omafinantseeringu katmisel. Lisaks on ühingutel võimalik taotleda vallast tegevustoetust. Tegevustoetuse taotlemine on vaatamata MTÜ-de suurele arvule vallas siiski tagasihoidlik. Tänu seltside tegevusele ja kodanikualgatusele on kerkinud seltsimaja Navi külla, korrastatud on Tagakülas Kungla rahvamaja, ostetud puhkpilliorkestrile Kungla puhkpille, korrastatud on Parksepa järveäärne ala, sisustatud Puiga Põhikoolis jõusaal, korrastatud Puiga järve ümbrust ja parki, rajatud külamaja Juba külla. Lisaks eeltoodud autasudele premeeritakse valla Kodukaunistajate Ühenduse poolt kauneid kodusid ja neid ettevõtteid, kes on panustanud oma ettevõtte territooriumi heakorda. Parimad on esitatud Vabariigi Presidendi poolt väljaantava auhinna Kodu kauniks nominentideks. 18

19 Presidendi auhinna on saanud Võru Vallavalitsus Väimela-Parksepa jalgrattatee haljastuse eest, Puiga Põhikool rajatud Puiga pargi eest. Tunnustusüritusi korraldatakse valla parimatele õpilastele. Üheks tunnustuseks on valla parimate õpilaste iga-aastane preemiareis. Esimene tunnustus vallakodanikule on Lusikapidu, kus vallas sündinud lastele kingitakse vallavanema ja volikogu esimehe vastuvõtul hõbelusikas. Oluline on tunnustada õpetajate päeval vallas töötavaid õpetajaid, kord aastas korraldatakse ühine õppepäev kõikidele allasutuste töötajatele. Kultuurielus on võimalik valla kodanikel osaleda läbi paljude organisatsioonide: Parksepa Rahvamajas tegutsevad rahvatantsurühm, puhkpilliorkester, rahvapillikapell, line-tantsu trupp, eakate ansambel Vannamuudu, laste rahvapilliansambel, naiskoor. Puiga Rahvamajas tegutsevad Kolepi segakoor, nahkehistöö ring, rahvatantsuring, sõnakunsti-ja aeroobika ring. Lisaks on vallas kolm raamatukogu Parksepas, Puigal ning Kirepil. Koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega saavad valla elanikud kasutada Võrumaa Kutsehariduskeskuse raamatukogu. Puiga raamatukogu töötab Puiga Põhikooli ruumides aastast alates. Kirepi raamatukogu asub korrusmajas Kose alevikus Valgjärve 4. Parksepa raamatukogu asub Parksepa alevikus Kanariku 7. Võru linna lähedus pakub palju kultuurilisi võimalusi valla elanikele. Linnas asuvad kultuurimaja Kannel, raamatukogu, paljud vallaelanikud osalevad taidluskollektiivide töös. 4.3 Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng Võru vallavolikogu ja vallavalitsus on kuulutanud noortele kvaliteetse hariduse kindlustamise valla prioriteediks. Võru vallas on kaks kooli: Puiga Põhikool (172 õpilast) ning nii põhi- kui keskharidust pakkuv Parksepa Keskkool (314 õpilast). Koolide juures on lastel võimalus osaleda huvialaringides: töötavad laulukoorid, kunsti- ja aineringid. Õpilased võtavad osa aineolümpiaadidest, konkurssidest, spordivõistlustest. Parksepa Keskkoolil on korralik võimla ja jõusaal, välisväljakud ja kunstmurukatte ning välisvalgustusega minijalgpalliväljak, kus on võimalik tegeleda mitmesuguste spordialadega - korvpall, võrkpall, kergejõustik, jalgpall. Puiga Põhikooli juures on välisväljak, kus on samuti võimalik mängida korv- ja võrkpalli ning staadion ja jõusaal. Kooli juurdeehitusena valminud spordihoonet kasutavad nii õpilased kui ka kohalikud elanikud sportimiseks. Võru vallas on kolm koolieelset lasteasutust: Väimela lasteaed Rukkilill, milles on 5 rühma kuni 90 lapsega, loodud on sobitusrühm erivajadusega lastele. Parksepa lasteaed, milles on 3 rühma kuni 64 lapsele. Puiga lasteaed Siilike, milles on 4 rühma kuni 90 lapsele. Lisaks on Parksepas lasteaia juurdeloodud MTÜ põhiselt toimiv kodanikualgatusel põhinev Waldorf lasteaed. Parksepa lasteaias pakutakse lastehoiuteenust alates lapse 1,0 eluaastast, Väimela lasteaias alates 1,4 eluaastast ja Puiga lasteaias 1,8 eluaastast. 19

20 Joonis 15: Võru valla haridusastustes õppivate laste arv Allikas: Võru Vallavalitsuse haridus-ja kultuuritöö peaspetsialist Lisaks valla koolidele käivad paljud Võru valla lapsed Võru linna munitsipaalkoolides. Samas käivad paljud Võru linna lapsed omakorda Võru valla koolides. Võru valla lasteaedades käivate teiste omavalitsuste laste osakaal on väike, kuid mõnevõrra tõusnud. Samas üldhariduskoolides on osakaal oluliselt suurem. Mõnevõrra on see tingitud Võru linna poolt Võrusoo Põhikooli sulgemisest, kuid samas käib palju Võru linna lapsi keskharidust saamas Parksepa Keskkoolis. Tendentsiks on väljastpoolt käivate õpilaste osakaalu langus. Võru valla territooriumil asub üks riigikooli: Võrumaa Kutsehariduskeskus Laste arv Parksepa Keskkoolis on viimastel aastatel vähenenud, kuid Puiga Põhikoolis on õpilaste arv tõusnud. Puiga Põhikoolist on saanud maakonna suurim maaomavalitsuse põhikool maakonnas a. sügisel valmis Puiga Lasteaia juurdeehitus. Kõik valla lasteaiad ja koolid on tervist edendavad asutused. Osad valla lapsed käivad lasteaias Võru linnas, sest vanemate töökohad on linnas. Sellisel juhul ostab Võru vald lastele lasteaiakoha Võru linnalt. Alljärgnevalt on välja toodud valdkonnas. lasteasutustes läbi viidud tegevused terviseedenduse Puiga Lasteaed Siilike Puiga lasteaed on tervist edendav lasteaed alates 2009.a. ja osaleb maakondlikel TEL lasteaedade üritustel ja koolitustel (Otsi Otti, Süda rõõmustab, koolitus Hea toit teeb meele rõõmsaks ja tervise tugevaks Nopri talus, VII suvekool Nelijärvel Liikuda on tore ). Lasteaed on liitunud Kiusamisest vabaks projektiga ja kaks rühma töötavad selle programmi järgi. Läbi on viidud lasteaia keskkonna ohutuse ja turvalisuse 20

21 hindamine ja koostatud turvalisuse tegevuskava. Tervisliku toidu koolituselt saadud retseptidega on rikastatud laste toidulauda Tervisemeeskond on korraldanud üritusi kogu majale Meie meeled. Viiakse läbi laste rahulolu küsitlusi ning arutletakse tulemuste üle metoodilisel koosolekul, osaletakse puu-ja köögiviljakampaanias. Toimuvad leiva- ja piimanädalad, õppekäigud taludesse. Tervisega seotud teemade käsitlemine on rühmade tegevuskavades planeeritud ja aasta töökokkuvõtetes analüüsitud. Iga nädal on lastel üks liikumistegevus õues. Lapsed käivad ujumas kaks kuud sügisel ja kaks kuud kevadel. Toimuvad ühised spordipäevad peredega ( Jüripäeva jooks, orienteerumine). Koostöös peredega valmivad raamatud ja näitused (Õunaraamat, stend Milles on peidus meie pere vitamiinid, retseptipuu, puu-ja aedviljade näitus). Toimunud on tervisealased koolitused lastele, vanematele, personalile: E. Kukumäe Viha valitsemine, R. Püvi Kuidas oma last paremini armastada, R. Paat Esmaabi lastele, P. Lilleorg Lasterühma saatja, E. Laanvee Väärtuskasvatus, M. Liiger Väärtuspõhine esmaabi. Kogu personal on läbinud esmaabi täiendkoolituse. Koolieelikud käivad AS Lõuna-Eesti Haiglas õppekäigul ja osalesid hambaprojektis. Lastele toimuvad liiklusnädalad ja turvalisuse õppepäevad koostöös päästeameti ja politseiga. Personal on teinud ühiskäike Puiga jõusaali, Võru Spordihalli, Taevaskotta, Meenikunno rabasse, Ööbikuorgu, Kubija terviserajale. Lasteaed on saanud endale suurepärase töö-ja õpikeskkonna! Puiga Põhikool: Puiga Põhikoolis on läbi viidud järgmised üritused a.: Tervena tulevikku klass Kuperjanovis; sügise sünnipäeva- Kartulinädal, politseikonstaabel Elar Sarik õpilastele loenguga narkoennetuse teemal; esmaabikoolitus 5. klassi õpilastele; helkurite kontroll koostöös Võru Politseiga; 3. klassi õppematk Võru Kubijale; Esmaabikoolitus 1. ja 2. klass õpilastele; Jüripäeva tähistamine jooksuvõistlusega "1343 sammu"; Orienteerumine Hämsas ja Kubija metsas Klassi õpilastele. Viidi läbi rahuoluküsitlus. Küsitlus toitlustamise ja tervisliku toitumise kohta. Olid õuesõppe tunnid ja organiseeritud vahetunnid. Korvpalliväljakul on pallikast pallidega. Parksepa Lasteaed: Valdkondade lõikes on lasteaias toimunud või korraldamisel järgmised tegevused: Terviseriskide vähendamine Siseruumide ja õueala turvalisuse pidev kontroll. Kogu personali ja lapsevanemate osavõtul korraldatavad hoogtööpäevakud õueala korrastamisel. Laste tervislik ja turvaline areng Õuealale on paigaldatud erinevad tasakaalu ja tähelepanu nõudvad atraktsioonid,näiteks kaalukiiged. Lapsevanemad osalevad kevadel ujulas lahtisel tunnil. Õuealal on õueklass. Lapsed osalevad soovi korral džuudoringis. 21

22 Tervislikud eluviisid Tervisekasvatuse tundide läbiviimine, tervislik vahepala enne õue minekut, hoidiste degusteerimine, toorsalatite valmistamine ja maitsmine, leivanädal (leiva valmistamine), piimanädal. Ürituste korraldamine Maakondliku lasteaialaste spordipäeva organiseerimine koos Väimela ja Puiga lasteaedadega (mai Teema- ja liikumispäevad rühmades koos vanematega Vanavanemate päev, laulupäev, vabariigi aastapäeva tähistamine, isadepäev, kevadpidu emadele, tervisehommikud, tervisejooks, kepikõnd. Lapsevanemad osalevad jõulumuinasjutu hommiku läbiviimisel. Perepäevad, maastikumängud. Tervist edendavad lasteaiad (TEL) koostamisel on tegevuskava seoses võrgustikuga ühinemiseks. Osavõtt TEL üritustest Otsi Otti, tervisepäevad maakonnas. Pedagoogid ja tervishoiutöötaja osalevad TEL koolituspäevadel. Töötoa korraldamine üritusel Mina aitan Töökasvatus Lapsed abistavad õuealal ea- ja jõukohastel töödel lehtede riisumine, suuremad lapsed kaevavad peenramaad, talvel lume lükkamine. Lastele on tutvustatud tööriistu. Võetakse osa tomatiprojektist. Parksepa aleviku parkmetsas on kujundatud Parksepa lasetaia looduse õpperada. Igal aastal toimub kevadel ja sügisel õuesõppe ava- ja lõpetamisüritus. Parksepa Keskkool: Parksepa Keskkool on tervist edendav kool alates aastast. Koolis tegutseb 15- liikmeline tervisenõukogu, mille koosseisu kuuluvad lisaks õpetajatele erinevate elualade esindajad, ka õpilaste ja lastevanemate esindaja. Kooli tervisenõukogu liikmed osalevad terviseedenduse maakondlikel ja vabariiklikel koolitustel, on osaletud ka terviseedenduse konverentsil Tallinnas. Tervisenõukogu eestvedamisel toimuvad sügiseti tervisliku toitumise alased üritused: mahlanädal, õunanädal, leivanädal, karaskinädal. Igal sügisel on koolis traditsiooniks saanud korraldada sügisandide näitus. 2013/14 osalesid 2., 4. ja 6. klassi õpilased toitumisalasel küsitlusel, kl õpilastele toimus loeng Normaalne toitumine. Koolisööklas pakutakse kohapeal valmistatud tervislikku koolitoitu. Liitutud on tasuta koolipiima projektiga ( ) ja puuvilja programmiga ( ). 7. kl õpilased võtsid 2013/14 õa osa AHHAA-keskuse töötoast Vesi ja 8. kl õpilased töötoast Tervislik toitumine. Osaletakse RMK õppepäevadel ja KIK-i projektides. 10. klassile on toimunud 2-päevane kevadine looduslaager Karulas (2012 ja 2013) ja Võrtsjärve ääres (2014). Kõik õpilased on osalenud Eesti Põllumajandusmuuseumi programmis Rukkileib ja või meie laual. 22

23 Toimunud on alkoholiennetuse loeng klassidele 2010/11 õa; kl ja 11. kl 2012/13 õ.a.; AIDSi ennetuse loeng klassidele 2011/12 õa; doonoripäevad 2010/11 õa, 2013/14 õa; esmaabikoolitused igal õppeaastal 9. klassi õpilastele; alkoholi- ja liiklusohutusalane koolitus Selge pilt viidi gümnaasiumiõpilastele läbi 2011/12 õa ja 2012/13 õ.a klassi õpilased osalesid liikluspolitsei projektis ICARUS 2010/11 õa. 2013/14 õ.a. osalesid 10. klassi õpilased ohutusõppe projektis "Iga 1 turvaliselt 12. klassi" klassi õpilastele toimus Maanteeameti riskivältimise koolitus Georg ja Kaspar. 12. klassi õpilased ammutasid teadmisi MTÜ Tarbijate Kaitse Ühendus Ugandi konverentsil Teadlik tarbija. Koolis korraldatakse spordipäevi ja -võistlusi (rahvaste-, võrk-, korv-, jalgpall). Osaletakse väljaspool kooli toimuvatel spordivõistlustel. Septembris viiakse läbi tervisepäev Reipalt koolipinki. Gümnasistidele on rakendatud valikkursus Elu keemia ja toimuvad keemia ja bioloogia praktikumid. 2012/13 õ.a. osales 2. klass vabariiklikul liiklusohutuskonkursil, kus pääses ka finaali. Koolis viiakse läbi jalgrattakoolitusi aastastele õpilastele. 4. kl õpilastele toimub kehalise kasvatuse tunni raames kord nädalas ujumistund Väimela Tervisekeskuses. 2013/14 ja 2014/15 osaleti projektis Õpetame lapsed ujuma. 2013/14 õ.a. osaleti projektis Mütsiga nähtavaks Kl. poisid osalevad projektis Tervena tulevikku klass osales projektis Kaitse end ja aita teist. Alates aastast osaletakse projektis "Suitsuprii klass" ( klassidele). 2013/14 õ.a. toimus kl õpilastele loeng Mokatubakas ja e-sigaret. 2011/12 korraldati sisekoolitus koolitöötajatele Psüühikahäired koolilastel. 2012/13 korraldati lastevanematele loeng Uimastid. 2013/14 korraldati lastevanematele loengud Käitumismustrid ja Oskuste õpe. 23

24 Koolikohustuse täitmisega on aastas probleeme olnud keskmiselt 2-4 lapsega. Reeglina on need põhikooli lõpuastmes käivad lapsed. Probleemile on leitud erinevad lahendused. Alaealiste komisjoni jõudnute kohta on toodud järgmine joonis. Alaealiste komisjonis arutatud esma- ja korduvjuhtude arv vanuse lõikes Vanus Esmasjuhud Korduvjuhud Kokku Esmasjuhud Korduvjuhud Kokku Esmasjuhud Korduvjuhud Kokku Esmasjuhud Korduvjuhud Kokku Esmasjuhud Korduvjuhud Kokku Tabel 2: Alaealiste komisjonis arutatud juhtumid Võru vald Allikas: Võru Vallavalitsus Üldjuhul on noorte süüteod esmajuhud, korduvjuhtude osakaal on väike. Peamiselt pannakse süütegusid toime aasta vanuses. Nooremate süütegude toimepanijate osakaal on väike ja aasta vanuses pole süütegusid toime pandud. Alaealiste komisjonis on käinud lapsed eelkõige suitsetamise ja alkoholi tarbimise tõttu. Mõnel korral on olnud tegemist ka vargustega, koolikohustuse mittetäitmisega, liikluseeskirjade rikkumisega, koolikiusamisega. Karistuseks on piisanud hoiatustest, mõnel juhul on määratud karistuseks ühiskondlikult kasulik töö. Valla spordiorganisatsioonid ( Väimela Spordiklubi, Parksepa Spordiklubi, Puiga APS, Spordiühing Virmar ) pakuvad spordiüritusi, võistlusi ning treenimisvõimalusi noortele ning Väimela Tervisekeskuse ruumides on võimalik teismelistel noortel osaleda aeroobika, lauatennise- ja ujumistreeningutel. 24

25 Võru valla õpilastest õpib Võru linna huvialakoolides ligikaudu 300 õpilast (Võru Muusikakool, Võru Spordikool, Kunstikool), lisaks käib sama palju õpilasi MTÜ des (MTÜ Aila Näpustuudio, judoklubis REI, MTÜ Spordiklubi Budokai, MTÜ Hilaro Loovuskool, tantsurühmas Hopser, tantsuklubis Maarja). Vald toetab tasulises huvikoolis käivaid lapsi kohamaksu tasumisega. Koostöös Võru Vallavalitsuse ja Võru Linnavalitsusega on loodud MTÜ Võrumaa Noortekeskus. Probleemiks Võru valla noorte osalemisel linnas asuva noortekeskuse tegevuses on noortekeskuse asukoht Võru linnas ning tasuline ühistransport. Probleemi lahenduseks on Võru noortekeskus loonud võimaluse tuua noortekeskus valla noortele lähemale nn. mobiilne noortekeskus, kus Võrumaa Noortekeskuse töötajad tulevad valla tõmbekeskustesse valla poolt organiseeritud ruumidesse noortele ja lastele tegevusi läbi viima. Valla poolt on korraldatud õpilaste transport kooli ja tagasi. Valla põhjapoolses osas transpordib õpilasi valla buss, lõunapoolses piirkonnas teenindab lapsi OÜ Võru Taksod. Paljud lapsed saavad kooli maakonna linnalähiliinidega, õpilastranspordi eest maksab vald. Võru-Väimela-Parksepa suunal liikuvatel lastel on heaks võimaluseks kooli jõudmisel kergliikustee. Paljud lapsed käivad kevad-sügisesel perioodil koolis jalgratastega. Vajadus oleks liiklusohutuse seisukohalt Väimela alevikus Lapi tee äärde kergliiklustee rajamise järele ning kergliiklustee rajamine kuni Võrumaa Kutsehariduskeskuse Tehnomajani, kus liigub palju õpilasi. Võru-Kose-Puiga kergliikustee muutis ka Puiga koolis käivate laste koolitee turvalisemaks. Probleemiks on jalgrataste paigutamine kooliõuealadel ning laste motiveerimine kasutamaks bussiliikluse asemel tervislikumaid liikumisviise. Kuid Eesti ilmastik võimaldab jalgrattaga koolis käia siiski vaid mõne kuul kooliaastast. Kergliiklustee rajamisega Võru valla/linna piirilt kuni AS Lõuna Eesti Haiglani tõuseks piirkonna liiklejate turvalisus märkimisväärselt. Võru valla alevikud ja suuremad külad omavad suhteliselt hästivarustatud lastemänguväljakuid. Oluline on, et mänguväljakute turvalisust ning korrasolekut jälgitaks pidevalt. Paljud mänguväljakud on loodud kodanikualgatusel ning projektide toel MTÜde kaasamisel. Valla territooriumil on mitmeid spordiväljakuid Koolide teenindamiseks on haigekassal sõlmitud lepingud perearstidega, kes teostavad õpilaste profülaktilisi läbivaatusi. Parksepa Keskkoolis on tööl täiskohaga velsker. Puiga Põhikooli teenindab Rõuge perearst, Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilasi Väimela perearst. Koolides-ja lasteaedades töötavad tervishoiutöötajad, eripedagoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid Riigi ja valla poolsed soodustused Koolilõuna on kõigile põhikooli lastele tasuta. Lasteaias käivatel lastel, keskkoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil ametikoolis õppivatele lastele makstakse koolitoidutoetust juhul, kui pere on majanduslikult vähekindlustatud. Toetust makstakse ka suurtele peredele. Valla 25

26 kahes koolis ja kolmes lasteaias valmistatakse toitu kohapeal ning küsitluse põhjal on lapsed ja lapsevanemad toidu kvaliteediga rahul. Lasteaiad ning Puiga Põhikool ja Parksepa Keskkool osalevad tasuta piimaprogrammis. Ujumine Valla lasteaedade lapsed saavad tasuta ujumisõpetust Väimela Tervisekeskuses. Tugisüsteemid Lastel, kes lähevad koju koolibussiga, on võimalik jääda pikapäevarühma, kus nad saavad õppida ja osaleda huviringide töös. Toetused Vald maksab esimesse klassi astujale ranitsatoetust ja lisaks täiendavat koolimineku toetust vähekindlustatud peredele. Taotlejad on reeglina olnud paljulapselised pered, kellel käib korraga koolis mitu last. Lasteaia õppemaks on 5 eurot. Valla kaasabil võimaldatakse vähekindlustatud perede lastele osavõttu suvistest lastelaagritest. Erinevate projektide läbi korraldatakse lastele töö- ja puhkelaagreid, otsitakse võimalusi laste suviseks tööhõiveks Õpilaste subjektiivne tervisehinnang Andmed tuginevad a. Eestis läbi viidud uuringul 11,13 ja 15 aastaste poiste ja tüdrukute seas. Koolilaste tervisekäitumise uuringu põhjal saab öelda, et aastastest koolilastest hindavad oma tervist heaks või väga heaks 86 %. Tüdrukute hulgas on sellise hinnangu osakaal 85% ja poiste hulgas 88%. Tüdrukud on oma tervise suhtes kriitilisemad kui poisid, mis kajastub selles, et tüdrukute hulgas on suurem osakaal oma tervist rahuldavaks pidavaid noori. Rahuldava või väga halva tervisehinnanguga lapsi on kokku 14%, neist väga halvaks nimetab oma tervist 1 %. Hinnangu puhul on oluliseks teguriks sugu. Soo ja vanuse lõikes on näha, et vanuse suurenedes väheneb tüdrukute väga hea või hea hinnang oma tervisele ning kasvab nende osakaal, kes nimetavad tervist rahuldavaks või väga halvaks. Poiste hinnangud muutuvad vanusega vähem. Elukoha järgi annavad veidi kõrgema hinnangu oma tervisele 15 aastased maalapsed kui linnalapsed. Küsitleti kokku 4417 last, vastamata jättis 21 last. Allikas: uring_2007.pdf a. Kehaline aktiivsus ja kehakaal. Küsitluses osales 4406 õpilast a., vastamata jättis 32 last. Õpilaste jaotus (%) 11,13 ja 15 aastaste seas vähemalt tund aega päeva jooksul mõõduka kehalise aktiivsuse harrastamine. Laste hinnangul ei tegele aktiivse kehalise liikumisega mitte kordagi 3,6% küsitletutest, vähem kui 5 päeval nädalas harrastab kehalist aktiivsus 56,3% ning viiel ja enamal päeva nädalas teeb sporti 40 %, (Lõuna-Eestis 40,4%) 26

27 Allikas: Tabel 16a pdf Igapäevaselt vähemalt mõõduka intensiivsusega kehaliselt aktiivsete laste osakaal vanuse kasvades järkjärgult väheneb. Oluliselt kõrgem tase on 11-aastaste hulgas võrreldes 15- aastastega. Tütarlaste seas on vanusega toimuv langus igapäevaselt kehaliselt aktiivsete osakaalus märgatavalt suurem kui noormeeste hulgas. 13- ja 15-aastaste vanuserühmas on aktiivsete osakaal poiste seas tüdrukutest kõrgem. Aktiivset tegevust mõjutavaks teguriks on ka paikkonnast tulenev sportimise ja aktiivse liikumise võimaluste kättesaadavus, kuid elukoha järgi ei ole erinevust igapäevaselt kehaliselt aktiivsete noorte osahulga vahel maa- või linnapiirkonna võrdluses. Kuigi meie õpilaste aktiivsus on kasvanud viimastel aastatel, asub Eesti siiski 2006.a. andmete alusel 41 maa hulgas alles kohal. Kehakaal - Uuringu kohaselt on rasvunuid Eesti kooliõpilaste hulgas väga vähe ja seetõttu neid ülekaalulistest ei eristata. Alakaalulisi on 4%, ülekaalulisi kümnendik (ülekaalulisi Lõuna-.Eestis 8%) ning ülejäänud 86 % moodustavad normaalkaalus lapsed. Pigem on ülekaaluga kimpus poisid. Noormeestest moodustavad ülekaalus olevad kokku 12% ja tütarlastest 7 %. Küsitlusele vastas 4170 õpilast, vastamata jättis 268. Allikas: pdf tabel 47 A2. Sõltuvusained: Suitsu mitte proovinuid on kõikides vanuserühmades kokku 43%, sh. 35% poistest ja 51% tütarlastest. Suitsu mitte proovinute osakaal vanuse kasvades järkjärgult väheneb. Kõikides vanuserühmades on suitsu proovinute osakaal suurem poiste hulgas, ent tüdrukute ja poiste vaheline erinevus vanuse kasvades väheneb. Elukoha järgi on mitteproovinuid rohkem linnades ja vähem maapiirkonnas. 27

28 Joonis 16: Sigarettide suitsetamise sagedus soo ja vanuse järgi Eestis Allikas: Tervise Arengu Instituut Sigarettide suitsetamise sagedust uuriti küsimuse abil: Kui sageli Sa praegu suitsetad?. Andmed joonisel on esitatud 3 kategoorias: vähemalt üks kord nädalas (sh. igapäevasuitsetajad), ei suitseta, alla ühe korra nädalas aastaste grupis on regulaarseid suitsetajaid kokku 12%, sh. 8% teeb seda iga päev. Vesipiip Uuringu tulemused näitavad, et 36% aastastest lastest on vesipiipu proovinud: ligi 1/5 11-aastastest, 1/3 13-aastastest ja üle poole 15-aastastest. Nagu riskikäitumisel üldse, on ka vesipiibu proovimises seos vanusega: mida vanem õpilane, seda suurema tõenäosusega on ta proovinud vesipiipu. Sugudevahelise võrdluse tulemus on ootuspärane: tütarlaste seas jääb vesipiipu proovinute osakaal alla poiste vastavast näitajast. Poistele on omane suurem valmidus igasuguseks riskeerivaks käitumiseks. Vesipiibu suitsetajaid on elukoha järgi kõige enam linnanoorukite hulgas. Alkohol: Alkoholi on proovinud 77 % kooliõpilastest. Juba 11-aastaste vanuserühmas on see näitaja 52%, 13-ja 15-aastastest on alkoholi proovinud valdav enamus vastavalt 82% ja 93%. Sugude lõikes on 11-ja 13-aastaste grupis rohkem alkoholi proovinuid poiste hulgas. 60 % noorukitest tarvitab alkoholi igal kuul või harvem ning 13% teeb seda vähemalt kord nädalas. Vanusega kasvab noorte seas ka alkoholi tarbimise sagedus: kui 11- aastastest joob vähemalt kord nädalas väga väike hulk, siis 15-aastaste puhul teeb seda juba veerand. 28

29 Allikas: uring_2007.pdf tabel 31 A ja 33 A. Kanep: Uuringu kohaselt on kanepit proovinud 13% Eesti aastastest õpilastest. Kui 11- aastaste vanuuste õpilaste hulgas on kanepit proovinud 1 % (13 poissi ja 3 tüdrukut), siis 13-aastaste grupis on selliseid 9% ja 15-aastaste seas 25%. Sugudevaheline erinevus tuleb esile juba 13-aastaste hulgas. Kanepiga on tutvust teinud 4% rohkem poisse kui tüdrukuid, 15-aastaste grupis on erinevus veelgi suure, poiste osakaal on 14% suurem. Allikas: uring_2007.pdf tabel 28 A. 4.4 Tervislik elu-, õpi-ja töökeskkond. Käesolevas peatükis kirjeldatakse valla elanike võimalusi tegeleda huvitegevuse ja spordiga, antakse ülevaade tervist mõjutavatest keskkonnatingimustest ja elanike riskikäitumisest Huvitegevus ja sport Võru valla territooriumil asuvad järgmised üldkasutatavad spordirajatised ja terviserajad: Siserajatised: * Väimelas asub nelja 25 meetri pikkuse rajaga maakonna ainuke ujula. Väimela Tervisekeskuses on võimalus tegeleda vesivõimlemise ja ujumise, aeroobika, lauatennisening squashimänguga. Tervisekeskuses on jõusaal, lastebassein ja solaarium. * Parksepa Keskkoolis on 36x18x7,8- mõõtmeline spordisaal ja jõuharjutusseadmetega jõusaal. * Puiga Põhikooli on rajatud jõusaal ning 2008.a. sügisel valmis Puiga Põhikooli juurdeehitusena Puiga Spordihoone, mille haldamiseks on loodud SA Puiga Spordihoone. Hoonet kasutatakse koolitundide läbiviimiseks ning õhtusel ajal on saal välja müüdud treeningute läbiviimiseks. Kord nädalas on saal tasuta kasutamiseks vallaelanikele. Välisrajatised: Parksepa Keskkooli kahe ringrajaga staadion, peasirgel on staadionil 3 rada; kunstmurukatte ja välisvalgustusega minijalgpalliväljak; Parksepas Kanariku järve puhkealal on rannajalgpalli- ja võrkpalliväljak. Väimelas 400 meetri ringraja pikkusega staadion, mille peasirgel on 6 telliskivipuru kattega jooksurada. tenniseväljakud Väimelas ja Roosisaarel (eravalduses); matka-ja suusarajad ning velokrossi rajad Kütioru puhkekeskuses (eravalduses); kergliiklustee Võru-Väimela-Parksepa vahel ja Võru-Kose-Puiga vahel; Väimela tallid ratsaspordi harrastamiseks (eravalduses); matkarada ümber Väimela Alajärve; 29

30 Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskus; Puiga Põhikooli staadion; Väimela staadioni ekstreemspordipark (skatepark). Eravalduses olevate avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatiste kasutamise eest võetakse tasu. Väimela Tervisekeskuse kasutamine on tasuline. Matkarajad, Kubija rollerirada, kergliiklusteed on kasutajatele tasuta. On olemas kergliiklustee Võru-Väimela-Parksepa ning 2010.a. valmis Võru-Kose-Puiga kergliiklustee. Kergliiklusteed on varustatud välisvalgustusega, mis annab lisaväärtuse kuna avardab kasutamise aega ning on turvalisem. Spordirajatised vajavad järjepidevat uuendamist, hooldust ning turvalisuse kontrollimist. Huvitegevuse ja vaba aja sisustamise võimalused valla kodanikele on kirjeldatud käesoleva dokumendi peatükis Kaasatus kogukonnategevustesse. Spordiüritustest võib ära märkida Võru-Väimela maanteejooksu. Parksepa Spordiklubi korraldab tänavakorvpalli võistlusi, treeninglaagreid Kurgjärvel, maakondlikke korvpallipäevi. Parksepa Keskkoolis toimuvad kõrgushüppe võistlused Parksepa KK auhindadele, TASA 13 rahvusvaheline korvpalliturniir. Südamenädala raames korraldatakse kepikõnni päevi, kus lisaväärtusena saab kontrollida tervisenäitajaid. Parksepas on toimunud võistlused indiacas ja võrkpallis. Külaseltside eestvedamisel toimub Navil jüriöö jooks, meremiili jooks, Navi Triatlon, talvised kalapüügivõistlused,, koerte näitused Väimela staadionil Transport ja teedevõrk Võru valda teenindavad maakonna linna ja lähiümbruse liinid nr 1,11, 14,16 ja 30 ning valda läbivad maakonnaliinid. Vald asub ümber maakonnakeskuse. Võrreldes teiste Võrumaa omavalitsustega on bussiliiklus võrdlemisi tihe Võru linna ja valla vahel. AS SEBE kaugliinidega on võimalik sõita enamustesse Eestimaa suurematesse linnadesse. Ümberistumine tuleb üldjuhul teha Tartus. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 49,9 Võrumaad läbivast kilomeetrist 22,4 kilomeetrit kulgeb valla territooriumil, jagades territooriumi kirde ja edelapoolseks osaks. Enamus suurest transiitkaubandusest liigub mööda seda maanteed. Võru maakonna suurimate turismiobjektide juurde jõudmiseks tuleb läbida Võru valla teid ja seega liigub suviti valla territooriumil palju ekskursioonibusse. Valda läbivad riigiteed on heas korras ja viimastel aastatel on riik suunanud vahendeid riigimaanteede remondiks. Valla teid on ca 260 km. Teid on palju ning vajavad suuri investeeringuid. Palju vahendeid kulub talviseks lume-ja libedusetõrjeks. See aga vähendab remondifondis olevaid vahendeid. Vald vajab teede hooldusplaani ümberhindamist, arvestades seejuures lumerohke talve võimalusega ning antud plaani ellu viimisel efektiivsemat meeskonnatööd kodanike ja külavanematega. Valdavas enamuses on valla teed kruusateed. Majanduse kõrgperioodil suudeti mustkatte alla viia aastas ligikaudu 2 kilomeetrit kruusateid. Kruusateede tolmuvabadeks teedeks ümberehitamist tuleb jätkata, sest see vähendab tolmu teket ja parandab elukeskkonda. 30

31 Joonis 17 : Inimkannatanutega liiklusõnnetused Võru vallas. Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet Liiklusõnnetusi juhtub valla territooriumil harva. Üldjuhul on tegemist kergemate liiklusõnnetustega. Aastatel on surmaga lõppenud 1 liiklusõnnetus. Kergliiklejatele on ohutumaks liiklemiseks rajatud Võru- Väimela-Parksepa kergliiklustee a. valmis Võru-Kose-Käbli maantee äärde kergliiklustee. Valla bussiga transporditakse lapsi kooli ja lasteaeda, lasteaialapsed käivad ujumas Väimelas. Navi, Tagaküla, Raiste piirkonnas on palju lapsi, kes käivad Parksepa Keskkoolis. Puiga, Palometsa, Meeliku, Kasaritsa ringil transpordib lapsi kooli ja lasteaeda OÜ Võru Taksod väikebussid. Võru valla tiheasustusaladel Väimelas, Parksepal, Kosel, Puigal, Võrumõisas, Väimela- Parksepa-Võru kergliiklusteel on paigaldatud tänavavalgustus (6 km). Tänavavalgustuse kasutamise aeg oleneb aastaajast. Kokkuhoiu mõttes ei põle tänavavalgustus pimedal ajal öö läbi. Tänavavalgustus on paigaldatud bussipeatustesse ja kortermajade lähedusse. Tänavavalgustuse paigaldamisel on arvestatud elanikkonna soovitustega. Joonis 18: Tabatud joobes sõidukijuhtide arv Võru vallas a. 31

32 4.4.3 Keskkonna mõjurid Võru valla üldplaneeringu kohaselt moodustab ca 40 % valla territooriumist roheala. Valla territooriumil on palju suuri metsamassiive. Oluline on teavitada inimesi puukborrelioosi nakatumise võimalusest ja haiguse olemusest. Tänu elanikkonna vaktsineerimisele on vähenenud puukentsefaliiti nakatunud inimeste arv, puukborrelioosi nakatumise oht on siiski kõrge. Kuna Võru valla kohta haigestumuse arvnäitajad puuduvad, on kasutatud Eesti üldnäitajaid. Tabel 3: Haigestumus puukborrelioosi ja puukentsefaliiti Eestis Haigus Puukborrelioos Andmed pole teada Puukentsefaliit Allikas: Terviseamet Puukentsefaliit on eelkõige levinud Pärnumaal, Saaremaal, Hiiumaal ja Ida-Virumaal a. oli väga kõrge haigestumus Võrumaal puukentsefaliiti. Põhjusi, mis sellise haiguspuhangu tekitas, on raske välja tuua. Joogivesi: Võru vallas ja kogu Lõuna-Eestis on joogivesi kõrge raua sisaldusega. Vald on viimastel aastatel investeerinud veepuhastusseadmetesse, renoveeritud on nelja asula veepumplad. Pärast pumplate ja veepuhastusseadmete rekonstrueerimist ning veetrasside uuendamist on vee kvaliteet paranenud. Endiselt esineb joogivees mangaani üle lubatud normi. Suuremates asulates (Raiste, Väimela, Parksepa, Puiga, Kose) on tsentraalne vee-ja kanalisatsioonivarustus. Pärast renoveerimistöid on vee kvaliteedi näitajad oluliselt paranenud. Paljudes talupidamistes on probleeme vee kättesaamisega. Vald osaleb hajaasustuse veeprogrammis, mille kaudu on elanikel võimalik taotleda toetust kaevude ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks, remontimiseks, veetõsteseadmete hankimiseks.. Kõigis valla haridusasutustes on tsentraalne vee-ja kanalisatsioonivarustus. Veeproove võetakse regulaarselt ja vee kvaliteedi näitajad püsivad stabiilsed. Veekogude veekvaliteet on rahuldav. Valla territooriumil on väljakujunenud supluskohad, kuid ametlikke randasid pole avatud. Viimastel aastatel on paigaldatud järvede äärde teisaldatavad tualetid. See on tõstnud elanikkonna rahulolu randade korrashoiu suhtes. Reoveepuhastid asuvad Parksepal, Puigal, Väimelas. Kõik reoveepuhastid on renoveeritud. Kogu Eestis toodetava ja pinnaveekogudesse suunatavast reoveest on Võrumaa osakaal äärmiselt väike, ca 1,4 %. Heitvesi Heitvett tekib Võrumaal ca 2211 tuhat kuupmeetrit aastas. Sellest puhastatakse ligikaudu 94 %. Võrumaa heitvesi moodustab kogu Eesti aastas toodetavast heitveest 0,14 %. 32

33 Seega ei saa rääkida Võru vallast kui reostatud piirkonnast, kuna reostuskoormus on äärmiselt väike. Õhk: Välisõhu saastatus: Saastamine paiksetest saasteallikatest on Võrumaal äärmiselt väike. Valla territooriumil pole selliseid tootmistsehhe, mis saastaksid välisõhku. Alljärgnevas tabelis on toodud õhku paisatavate saastejääkide kogused Eestis aastatel a Tabel 4: Õhku paisatavate saastejääkide kogused Eestis aastatel a ÕHU SAASTAMINE PAIKSETEST SAASTEALLIKATEST --- Tegevusala (EMTAK 2003), Eestis Tegevusalad kokku Kogu Eesti Lämmastikoksiid Vääveldioksiid Süsinikoksiid Tahked osakesed Lenduvad orgaanilised ühendid Märkus: Mõõtühik: tonni aastal võeti Euroopa Liidus kasutusele tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2008, mille järgi jätkatakse andmete avaldamist tabelis KK027:Õhu saastamine paiksetest saasteallikatest tegevusala (EMTAK 2003) ja maakonna järgi. Allikas: STAT KK Info saadud a. Võrreldes Võru maakonna andmeid Eesti andmetega on kogu õhku paisatavate jääkide osakaal minimaalne (lämmastikoksiidi osakaal 0,65%, vääveldioksiid 0,07%, süsinikoksiid 2,29%, tahked osakesed 1,52 %, lendavad orgaanilised ühendid 1,62%). Tabel 5: Õhku paisatavate saastejääkide kogused Võrumaal aastatel a ÕHU SAASTAMINE PAIKSETEST SAASTEALLIKATEST --- Tegevusala (EMTAK 2003), Võru maakonnas Tegevusalad kokku Võru maakond Lämmastikoksiid Vääveldioksiid Süsinikoksiid Tahked osakesed Lenduvad orgaanilised ühendid Märkus: Mõõtühik: tonni aastal võeti Euroopa Liidus kasutusele tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2008, mille järgi jätkatakse andmete avaldamist tabelis KK027:Õhu saastamine paiksetest saasteallikatest tegevusala (EMTAK 2003) ja maakonna järgi. 33

34 Allikas: STAT KK Info saadud a. Siseõhk Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu ( kohaselt viibib vähemalt tund aega päevas suitsuses ruumis töökohal või kodus 25,8 % küsitletutest. Enamjaolt on need mehed. Küsitluses osales 2813 inimest, vastamata jättis 54. Mehed Naised Kokku >5 tundi päevas/ 11,3% 3,5% 6,6 % 1-5 tundi päevas/ 10,5 % 4,1% 6,6% <1 tund päevas/ 17,3% 9,6% 12,6% Ei viibi/ 43,8% 59,8% 53,5% Ei käi tööl/ 17,1% 23,0% 20,7% Allikas: Tervise Arengu Instituut Info saadud a. Jäätmed ja jäätmekäitlus Võru valla territooriumil asus maakonna ainuke prügila (Räpo prügila), mis suleti 2009.a. juulis aasta septembrist läks Võru vald üle korraldatud jäätmeveole, mille kohaselt on kohustatud iga majapidamine omama prügikasti ja prügiveo lepingut. Lähim prügila asub Jõgevamaal Tormas, kuhu on 156 km. Koostöös Võru linnaga on valminud Võrumaa Jäätmekeskus. Koostöös Võru linnaga on rajatud Võru Keskkonnajaam, mille teenuseid valla kodanikud saavad kasutada. Elanikud saavad ära anda romuelektroonikat, klaasi, ohtlikke jäätmeid,olmeprügi, paberit ja pappi ning, vana mööblit. Tabel 6: Maakondade lõikes tekitatud jäätmete kogused Maakond/linn (tonni) Olmejäätmed (kood:20) Ehitus-, lammutusjäätmed (kood:17) Tööstusjäätmed ja muud Kokku Ida-Virumaa , , , ,4 Tallinn , , , ,6 Järvamaa 9 045, , , ,1 Pärnumaa , , , ,0 Harjumaa , , , ,8 Tartumaa , , , ,3 Lääne-Virumaa , , , ,9 Jõgevamaa 8 019, , , ,4 Võrumaa 8 692, , , ,9 Saaremaa , , , ,9 Viljandimaa , , , ,2 Läänemaa 8 457, , , ,2 Valgamaa 6 134, , , ,7 Raplamaa 6 881, , , ,2 Põlvamaa 5 892, , , ,7 Hiiumaa 2 465,0 666, , ,3 KOKKU: , , , ,7 Allikas: Info saadud Müra, vibratsioon Võru valla üldplaneeringu käigus on Maanteeamet esitanud omapoolse ettepaneku, et riigimaanteede äärde planeeritavatele elamualadele jäetaks sanitaarkaitseala, kuhu 34

35 elamute ehitamine pole soovitav. Elamuid võib ehitada vaid omal riisikol, kuid sel juhul ei vastutata mürast ja vibratsioonist tekitatud tagajärgede eest. Valla territooriumil asub Kaitseministeeriumi haldusalas olev Tsiatsungõlmaa harjutusväljak. Vallas muid müra, vibratsiooni ja kiirgust tekitavaid objekte ei ole Kuriteod ja õnnetused Konstaablid esitavad Võru Vallavalitsusele iga-aastase kokkuvõtte vallas toimunud kuritegevuse kohta. Nimetatud materjalid on väga tänuväärsed ja annavad ülevaate vallas toime pandud kuritegudest. Enamuse kuritegevusest moodustavad varavastased kuriteod (salajased vargused), mis viimastel aastatel on vähenenud. Joonis 19: Kuritegude, sh. varguste ja kehalise väärkohtlemise juhtude arv 1000 elaniku kohta. Allikas: Justiitsministeerium 35

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Microsoft Word - PÕLVA VALLA TERVISEPROFIIL_lisa määrus 33_.doc

Microsoft Word - PÕLVA VALLA TERVISEPROFIIL_lisa määrus 33_.doc Lisa 1 Põlva Vallavolikogu 25.11.2010 määruse nr 33 juurde PÕLVA VALLA TERVISEPROFIIL TERVISEDENDUSE TEGEVUSKAVA 2016 Põlva 2010 SISUKORD Joonised ja tabelid 3 Sissejuhatus 4 1. Terviseprofiili eesmärk

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS

VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS Võru Vallavolikogu.0.0 määruse nr Võru valla arengukava aastateks 0-0 LISA VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 0-0 Võru 0 0 0 0 SISUKORD Võru valla arengukava aastateks 0-0 SISSEJUHATUS. VÕRU VALLA ARENGUKAVA

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

K O R R A L D U S

K O R R A L D U S SEITSMENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 20. juuni 2014 nr Eelnõu Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse 8 p 2, 23 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS

VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS Võru Vallavolikogu.oktoobri 0 määruse nr Võru valla arengukava aastateks 0-00 LISA VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 0-00 Võru 0 Võru valla arengukava 0-00 SISUKORD 0 0 0 SISSEJUHATUS VÕRU VALLA ARENGUKAVA

Rohkem

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad

Rohkem

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012 Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

HEA PRAKTIKA NÄIDE

HEA PRAKTIKA NÄIDE Liikluskasvatus Liiklusohutuse päev ja liikluspidu Pallipõnnis Autorid: Helgi Palm, Katrin Rõõmusoks, Heddi Reinsalu, Liisi Pikpoom Tallinna Lasteaed Pallipõnn Taustinformatsioon Sellel sügisel sidusime

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine Kinnitatud Saku Vallavolikogu. määrusega nr. SAKU VALLA ARENGUKAVA 2035+ EELNÕU I LUGEMISELE Sisukord SISUKORD ------------------------------------------------------------------ 1 SISSEJUHATUS -----------------------------------------------------------

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:

Rohkem

aruanne AT

aruanne AT Elanike rahulolu avalike teenuste kättesaadavuse ja tasemega kodukohas November Hella Kaldaru Uuringu läbiviimisest Käesolev aruanne on koostatud telefoniküsitluse Avalike teenuste kättesaadavus ja nendega

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu 28.03.2013 otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUSE, TERRITOORIUMI SUURUSE JA ALALISTE ELANIKE

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Võrgupunumine Tartumaal 2017)

(Microsoft PowerPoint - Võrgupunumine Tartumaal 2017) TERVISEDENDUSEST TARTUMAAL VÕRGUPUNUMINE on VÕTI 16.08.2017 Käsmus Lea Saul Tartu Maavalitsus tervisedenduse peaspetsialist Eesti Tervisedenduse Ühing juhatuse liige Tervise edendamine = tervise turundus

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013

Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013 Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga 20.02.2014 nr. 1-2/144 Arengukava 2014 2016 Tallinn 2013 Sisukord 1. Lasteaia lühikirjeldus 3 1.1.Üldandmed 3 1.2. Lasteaia lühikirjeldus ja eripära 3 2. Visioon,

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu 1 Vabariigi Valitsuse korraldus Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste investeeringute kava kinnitamine

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte ainult Elva valla elanikele, vaid ka laiemas ümbruskonnas elavatele inimestele. Enim arenenud ja töökohti pakkuvateks

Rohkem

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,

Rohkem

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

NELJANDA KOOSSEISU

NELJANDA KOOSSEISU SELETUSKIRI Haapsalu linna. aasta esimene lisa ja Haapsalu Linnavalitsuse poolt on koostatud linna. aasta esimese lisa projekt. Eelnõu kohaselt: Põhitegevuse tulud vähenevad summas 65 028 eurot; Põhitegevuse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem