KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng"

Väljavõte

1 KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng

2 Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu eest tasumiseks kasutati perioodi struktuuritoetuse tehnilise abi vahendeid. UURINGU TEGID: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, Technopolis Group Eesti OÜ. UURINGU AUTORID: Siim Espenberg, Tartu Ülikool Kaidi Nõmmela, Tartu Ülikool Erkki Karo, Tallinna Tehnikaülikool Egert Juuse, Tallinna Tehnikaülikool Kadri Lees, Tartu Ülikool Veiko Sepp, Tartu Ülikool Sille Vahaste-Pruul, Tartu Ülikool Jari Romanainen, Technopolis Group Eesti OÜ KVALITEEDIEKSPERT: Meelis Kitsing, Estonian Business Schooli professor ning majandusteooria ja rahanduse õppetooli hoidja, nutika spetsialiseerumise ekspert VIITAMINE: Espenberg, S., Nõmmela, K., Karo, E., Juuse, E., Lees, K., Sepp, V., Vahaste-Pruul, S., Romanainen, J. (2018).. Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Technopolis Group Eesti OÜ. KONTAKTANDMED: Siim Espenberg ISBN:

3 Tehniline lisa: Sisukord 3 Sisukord 1.Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng Kvantitatiivse analüüsi metoodika Ettevõtluse majanduslik areng kasvuniššide kaupa Andmeanalüüs ja infohaldus Infoturve ja küberkaitse Tootmise automatiseerimine, robootika, sardsüsteemid Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses E-tervis Punane biotehnoloogia Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes Puidu väärindamine: puit ehituses Nano- ja pinnakattetehnoloogiad Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses Toidutoorme väärindamine: tervist toetav toit Lisad Lisa 1. Kasvuniššide suurimad töötajate arvu, müügitulu ja ekspordi näitajate alusel.. 62 Lisa 2. TA-asutustega koostööd teinud ja selleks potentsiaali omavad suurimad kasvuniššide kaupa töötajate arvu, müügitulu ja ekspordi näitajate alusel... 68

4 1. Kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng 1.1 Kvantitatiivse analüüsi metoodika Kasvualade ettevõtluse kvantitatiivsel analüüsimisel kasutati Äriregistri andmeid, mis põhinevad ettevõtete majandusaasta aruannetel. Analüüsi sisendiks oli uuringu eelmiste tegevuste käigus kaardistatud kasvuniššide, kuid kvantitatiivsesse analüüsi valiti vaid need ettevõtteid, kellel oli vähemalt üks töötaja (tegemist on täisajale taandatud töötajatega) ning müügitulu. Kvantitatiivse analüüs hõlmas ettevõtete järgmisi majandusnäitajaid: keskmine töötajate arv, müügitulu, keskmine lisandväärtus töötaja kohta, tööjõukulud, ekspordimaht ja peamised sihtturud, materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute maht ja sihtinvesteeringud, kapitalistruktuur ja mahud (oma- ja laenukapital). Lisandväärtuse arvutamisel kasutati järgmist valemit: ettevõtete hulka kuuluvad need, mis olid asutatud aastatel TA-asutustega koostööd teinud ja koostööks kõrget potentsiaali omavate ettevõtete (edaspidi lühendatult TA-asutustega koostööd teinud ) hulka kuuluvad, mis on lisandunud kasvuniššide nimekirja järgmiste tunnuste alusel: ettevõte kuulub valdkondlikku ühendusse (sh Startup Estonia, v.a Eesti toiduliidu ja Tartu Biotehnoloogia Pargi, kuna nendesse kuulumine ei tähenda otseselt koostöö tegemist); ettevõte on teinud koostööd TA-asutustega; ettevõte on osalenud rahvusvahelises projektis; ettevõte on saanud toetust nutika spetsialiseerumise toetusmeetmest; ettevõte omab patendi taotlust nutika spetsialiseerumise valdkondades. Põlevkivi keemiatööstuses nišis arvestati lisaks veel koostöö määramisel ekspertide arvamusega. Andmeanalüüsil tekkis andmete kvaliteedist tulenevat mitmeid piiranguid, millega tuleb uuringu aruannet lugedes arvestada. Ettevõtetel, mis kasutavad tulemi arvestamisel kasumiaruande skeemi 2, puudusid Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) edastatud andmetabelis tööjõukulud, kuivõrd tööjõukulude info tuleb kasumiaruandest. Skeem 2 korral aga tööjõukulusid kasumiaruandes eraldi välja ei tooda. Keskmise tööjõukulu arvestamisel kaasati analüüsi vaid need, mille kohta oli tööjõukulude info kättesaadav. Ettevõtetel, mis kasutasid tulemi arvestamise kasumiaruande skeemi 2, kasutati tööjõukulude hindamiseks kasvuniši keskmist tööjõukulu töötaja kohta. RIKi andmetabelites oli mõnede ettevõtete kohta välja toodud andmed ühel aastal konsolideeritud aruandest, teisel aastal mitte. See tekitas olukorra, kus ühel aastal oli ettevõttel märgitud töötajate arv ning teisel mitte. Selleks, et, millel oli töötajate arv puudu, analüüsist välja ei jääks, vaadati üle iga niši 15 suurema ettevõtte töötajate arv, müügitulu ning ekspordimaht ning lisati andmetesse informatsioon töötajate arvu kohta. Kui 4

5 5 töötajate arv tuli konsolideeritud aruannetest, siis vaadati üle ka ettevõtete müügitulu, ärikasumi, tööjõukulud ning põhivara kulum ning väärtuse langus, mille käigus täiendati RIKi andmetabelit. Sihtfinantseeringuid saanud ettevõtteid oli vähe, mistõttu on see näitaja ebastabiilne. Ekspordiandmed tulevad samuti ettevõtete majandusaasta aruannetest ning seega on müügitulu jaotus sihtriikide kaupa välja toodud nii detailselt nagu on majandusaasta aruannetes andmed esitanud. See tähendab, et paljud on sihtriikide määramisel kasutanud jaotusi muud riigid, müük väljaspool Euroopa Liidu riike, muud ning müük Euroopa Liidu riikidele, muud. Ekspordi ja lisandväärtuse näitajate langus mõnedes niššides võib olla tingitud asjaolust, et niši ettevõtetes on toimunud muudatused, sh näiteks ettevõtete restruktureerimised, mistõttu kuulus ettevõte ühel aastal kvantitatiivse andmeanalüüsi valmisse ning teisel mitte (näiteks Eesti Energia Õlitööstus AS). Aruandes ei kajastu kasvuniššide koondtulemused (summeerituna), kuna kasvuniššides esineb korduvaid ettevõtteid (nt Cybernetica AS esineb viies kasvunišis, Quretec OÜ neljas kasvunišis, aktsiaselts Proekspert kolmes kasvunišis, aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks kahes kasvunišis, VKG OIL AS kahes kasvunišis jmt), mille majandustulemuste mitmekordistamine (eelkõige suuremate ettevõtete puhul) oleks eksitav ja moonutaks tulemusi. Samuti ei ole võimalik korduvaid ettevõtteid arvestada vaid ühel korral, kuna ettevõtete majandustulemusi on võimatu jagada erinevate kasvuniššide vahel (seda eriti IKT kasvuniššide puhul), sest ise neid selliselt ei erista. Kõiki tulemusi on võrreldud sama perioodi Eesti kõikide ettevõtete näitajatega (mille kohta oli andmed RIKi edastatud tabelis). Eesti ettevõtete koondtulemused on esitatud alljärgnevas tabelis (tabel 1). Tabel 1. Kogu Eesti ettevõtete majandustulemuste näitajad aastatel ja KOGU EESTI Ettevõtete arv analüüsis TÖÖTAJATE ARV Töötajate arv Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes MÜÜGITULU Müügitulu (miljon eurot) Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta 0,91 0,83-9 LISANDVÄÄRTUS Lisandväärtus töötaja kohta TÖÖJÕUKULUD Tööjõukulud kuus inimese kohta MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot) Materiaalne põhivara kokku Immateriaalne põhivara kokku KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Omakapital osa passivas () Kohustuste osa passivas () Lühiajaliste kohustuste osakaal () Pikaajaliste kohustuste osakaal () 30 30

6 6 KOGU EESTI Lühiajaline sihtfinantseerimine Pikaajaline sihtfinantseerimine SIHTFINANTSEERIMINE EKSPORT Ekspordimaht (miljon eurot) 1.2 Ettevõtluse majanduslik areng kasvuniššide kaupa Andmeanalüüs ja infohaldus Andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete analüüsi oli. aastal kaasatud kokku 114 ettevõtet ja. aastal 184 ettevõtet. Kokku töötas selle niši ettevõtetes. aastal 3732 töötajat,. aastaks oli niši töötajate arv kasvanud 24 (kokku 4612 töötajat), kuid keskmine töötajate arv igas ettevõttes uuritud aastate võrdluses langes,. aastal oli keskmine töötajate arv 33 ja. aastal 25 töötajat. Kümnes kõige suurema töötaja arvuga ettevõttes töötas kokku vastavalt 84,1 (3138 töötajat) ja 71,5 (3298 töötajat), mis viitab, et nišis tegutsevad mõned suuremad, kuhu on koondatud suurem osa kõikidest niši töötajatest. Kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest moodustasid andmeanalüüsi ja infohalduse ettevõtete töötajad vastavalt 1,0 ja 1,2. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas kokku ligikaudu pool niši kõikidest töötajatest. Kuivõrd neid ettevõtteid, mis tegid mingis vormis koostööd, oli kogu niši ettevõtetest vastavalt 24 ja 20, siis võib eeldada, et koostööd TA-asutustega teevad pigem suuremad. Viimase nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes1 töötas. aastal kogu niši töötajatest 6. Eksportivate ettevõtete osakaal on vähenenud:. aastal eksportisid 50 niši ettevõtetest,. aastal 40,2. Ekspordiga tegelevad peamiselt ilmselt suuremad, kuivõrd eksportivates ettevõtetes töötas vastavalt aastale 92,1 ja 86,5. Tabel 2. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete töötajate arv ja Töötajate arv Ettevõtete arv analüüsis Niši töötajate arv Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes Niši töötajate osakaal kõikide Eesti ettevõtete töötajatest ()* 10 suurema töötajate arvuga ettevõtte 1 Koostöö TA-asutustega Eksportivad , , , , ,0 1,0 1, ,1 86, aastal sisenes nišši 26 ettevõtet, aastal 16, aastal 11 ja. aastal 8 ettevõtet. 5,9

7 7 Töötajate arv Koostöö TA-asutustega töötajad 10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest () Eksportivad 84,1 71, ,5 81,6 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid vaadeldaval ajaperioodil 13 (Joonis 1).. aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 2680 eurot ning. aastal 3030 eurot. Võrreldes kogu Eesti keskmisega olid andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete tööjõukulud suuremad.. aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning. aastal 1142 eurot. Samas aga kasvasid kõikide Eesti ettevõtete tööjõukulud keskmiselt rohkem (25). TAasutustega koostööd teinud ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui nišis tervikuna. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud olid suuremad nii nišist tervikuna kui ka TAasutustega koostööd tegevate ettevõtete omast. Uute nišši sisenenud ettevõtete tööjõukulud inimese kohta on väiksemad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka niši keskmisest Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 1. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete tööjõukulud ja Andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes. aastaga 30 võrra (tabel 3).. aastal oli kogu niši müügitulu kokku 576 miljonit eurot. Keskmine müügitulu ettevõtte kohta oli. aastal 3,9 miljonit eurot ning. aastal 3,1 miljonit eurot. Samal perioodil oli Eesti kõikide ettevõtete müügitulu kogusumma kasv 8. Niši müügitulu moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust. aastal 1 ning. aastal 1,2. Kümne suurema ettevõtte müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 90,7 (402 miljonit eurot) ja 83,2 (479 miljonit eurot), järelikult on niši müügitulu koondunud peamiselt suurematesse ettevõtetesse. Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil 25, nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 81 ja 78. Uute tulijate müügitulu moodustas kogu niši omast 4. Eksportivate ettevõtete müügitulu kasvas perioodi

8 jooksul 22 ning nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu nišist vastavalt aastale 94,7 ja 88,8. Tabel 3. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete müügitulu ja MÜÜGITULU Koostöö TA-asutustega Eksportivad Ettevõtete arv analüüsis , , ,8 Niši müügitulu (miljon eurot) Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust ()* 10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku 10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust () ,0 3,9 3, ,1-7 0,3 7,30 6,9-5,5 1,0 1, ,4 90,7 83, ,7 88,8 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Andmeanalüüsi ja infohalduse ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on võrreldes. aastaga kasvanud ligikaudu 18 (joonis 2), võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8), on kasv olnud kiirem. Lisaks on niši keskmine lisandväärtus töötaja kohta üle kahe korra suurem Eesti keskmisest. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega, on loodav lisandväärtus töötaja kohta suurem niši keskmisest, kuid lisandväärtus töötaja kohta on kasvanud vähem (14) kui nišis tervikuna samal perioodil. Viimasel neljal aastal nišši sisenenud ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta on väiksem ka Eesti keskmisest Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 2. kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ja Andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete ekspordimaht kasvas ligikaudu 6 (tabel 4). Kõikide Eesti ettevõtete ekspordimaht kasvas samal perioodil 10. Niši ettevõtete eksport moodustas kogu

9 9 Eesti ekspordist. aastal 1,3 ning. aastal 1,2. Peaaegu kogu niši ekspordi maht moodustus kümne suurema eksportööri tulemustest. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 8,1 ja 8,3. Uute tulijate ekspordimaht on tagasihoidlik ning tõenäoliselt oli lisandunud ettevõtete esmane tegevus suunatud koduturule, kuivõrd eksport moodustas müügitulust 9,5. Tabel 4. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete eksport ja EKSPORT Koostöö TAasutustega Ettevõtete arv analüüsis Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist ()* 1,3 1,2 8,1 8,3 0,2 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku ,0 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist () 94,4 86,5 8,1 8,1 0,1 Ekspordi osakaal müügitulust () 36,4 29,4 32,9 31,2 9,5 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Niši ettevõtete suurim ekspordipartner oli Ameerika Ühendriigid, kuid sinna müüdud kaupade osakaal kogu ekspordist on vähenenud. Kasvanud on eksport Soome, muudele ELi riikidele ning Rootsi (joonis 3) Ameerika Ühendriigid Muud riigid Venemaa Müük Euroopa Liidu riikidele, muud Läti 10,4 3,8 5,2 8,0 4,9 17,8 16,9 28,8 34,5 Ukraina 4,2 Soome Müük väljaspool Euroopa Liidu riike, muud Rootsi 3,2 3,1 3,8 2,5 5,3 13,6 Joonis 3. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete (ilma Ericsson Eesti AS-ita) eksport sihtriikide kaupa (-des) ja Andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtetes on materiaalsete ja immateriaalsete põhivarasid soetatud. aastal kokku 46 miljoni euro ja. aastal 47 miljoni euro eest (muutus oli 2). Vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku kasvanud 39 võrra ning immateriaalne põhivara 116. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega

10 10 kasvasid vaatlusalusel perioodil nii kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks kui ka materiaalse ja immateriaalse põhivara maht. Nende näitajate kasv võib viidata, et nelja aasta jooksul on niši investeerinud oma ettevõtete materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse. Eksportivat panustasid nelja aasta jooksul suhteliselt kõige rohkem ettevõtte materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse. Tabel 5. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ja MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD Koostöö TA-asutustega Eksportivad Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara ,4 37,9 46,4 22,4 soetamisel (miljon eurot) Materiaalne põhivara kokku , ,9 Immateriaalne põhivara kokku ,9 12,3 37,1 201,6 Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku. aastal eurot ning. aastal eurot. Sealjuures moodustasid. aastal suurema osa (99; eurot) pikaajalised sihtfinantseeringud.. aastal oli olukord vastupidine lühiajaliste sihtfinantseeringute osakaal moodustas kogu sihtfinantseeringust 88 ( eurot). Sihtfinantseeringuid on saanud peamiselt, kes on teinud koostööd TA-asutustega. Samuti on lühiajaliste sihtfinantseeringute maht suur uute nišši sisenenud ettevõtete seas. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem vastavalt 78,2 ja 78,6. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53. Tabel 6. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud ja SIHTFINANTSEERIMINE Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Koostöö TA-asutustega muutus, Eksportivad 0,04 0, ,1 0,9-99 0,57 0,02 0, ,8 7,99 0, ,85 0, ,59 Andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete passiva osa moodustavad peamiselt kohustused, sh on kohustuste osakaal kasvanud. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised kohustused ning ka nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega, oli omakapitali osa passivas suurem, kohustustes moodustavad enamuse aga sarnaselt kogu nišile lühiajalised kohustused. Ka eksportivates ettevõtetes on passivas ülekaalus omakapital. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55) ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57) ning ka see osakaal on jäänud samaks. 0, ,3

11 11 Tabel 7. Andmeanalüüsi ja infohalduse kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital ja Koostöö TAasutustega KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Omakapital osa passivas () Kohustuste osa passivas () Lühiajaliste kohustuste osakaal () Pikaajaliste kohustuste osakaal () Eksportivad Kokkuvõtvalt on andmeanalüüsi ja infohalduse nišš kasvanud, arvestades nii töötajate arvu kui ka müügitulu, samas on mõlemad näitajad ühe ettevõtte kohta uuritud ajavahemikul langenud. Niši töötajad on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse ettevõttesse ning ettevõtete tööjõukulud on kasvanud, kasv oli küll väiksem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist mitu korda. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud Eesti keskmisest pisut kiiremini Infoturve ja küberkaitse Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete analüüsi oli kaasatud kokku. aastal 14 ettevõtet ning. aastal 23 ettevõtet. Kokku töötas selle niši ettevõtetes. aastal 845 töötajat,. aastal töötas niši ettevõtetes kokku 868 töötajat, seega kasvas töötajate arv 3. Keskmine töötajate arv oli. aastal 60 ning. aastal 38. Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete töötajad moodustasid mõlemal aastal kõikide Eesti ettevõtete töötajatest 0,2. Kuivõrd tegemist on üsna väikese nišiga, siis ootuspäraselt töötasid kümnes suuremas ettevõttes peaaegu kõik niši töötajad: vastavalt aastale 99,2 ja 93,7 kogu niši töötajatest. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas kokku vastavalt aastale 14,1 ja 26,5 kõikidest niši töötajatest, neid ettevõtteid, kes olid koostööd teadusasutustega teinud, oli ka võrdlemisi vähe. Nelja aasta jooksul nišši lisandunud ettevõtetes2 töötas kokku 13,9 kogu niši töötajatest. Enamik niši töötajatest töötas ka eksportivates ettevõtetes (vastavalt aastale 96,3 ja 91,1). Tabel 8. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete töötajate arv ja Töötajate arv Ettevõtete arv analüüsis Niši töötajate arv Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest () Koostöö TA-asutustega , ,2 0, ,1 26, Eksportivad ,8 4, ,9 96,3 91, ,1 *Koostöö ja uute tulijate korral osakaal nišist tervikuna 10 suurema töötajate , aastal lisandus nišši kolm ettevõtet, aastal üks ettevõte, aastal kolm ettevõtet,. aastal üks ettevõte. -4,8

12 12 Töötajate arv arvuga ettevõtte töötajad 10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest () Koostöö TA-asutustega Eksportivad 99,2 93, ,0 100,0 98,0 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes. aastaga 28.. aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 3060 eurot ning. aastal 3907 eurot. Võrreldes kogu Eesti keskmisega, olid infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete tööjõukulud märkimisväärselt suuremad.. aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning. aastal 1142 eurot. Seega kasvasid ka Eesti ettevõtetes tervikuna tööjõukulud enam-vähem sama tempoga (25). TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes olid tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal väiksemad kui nišis tervikuna, eksportivates ettevõtetes aga olid tööjõukulud niši keskmisest suuremad Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 4. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete tööjõukulud ja Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete müügitulu kokku oli. aastal 66 miljonit eurot,. aastaks oli see kasvanud 33 (88 miljonit eurot). Keskmine müügitulu ettevõtte kohta aga vähenes 19. Niši ettevõtete müügitulu moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust mõlemal aastal umbes 0,2. Kuivõrd tegemist on ettevõtete arvu poolest väikese nišiga, on ka suurem osa müügitulust koondunud kümnesse suuremasse ettevõttesse. Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil 181, nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 13,2 ja 22,7. Uute tulijate müügitulu moodustas kogu niši omast 3,8. Eksportivates ettevõtetes oli müügitulu ettevõtte kohta niši keskmisest suurem ning samuti moodustasid eksportivad suurema osa kogu niši müügitulust (vastavalt aastale 97 ja 90).

13 Tabel 9. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete müügitulu ja MÜÜGITULU Koostöö TA-asutustega Eksportivad Ettevõtete arv analüüsis , Niši müügitulu (miljon eurot) Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust () 10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku 10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust () , ,3 64, ,1 4,7 3,8-19 2, ,5 8,00 5,6-30,0 0,2 0,2 13,2 22,7 3, , , ,4 98,9 95, ,0 99,5 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta on suurem kui Eesti ettevõtete poolt loodud keskmine lisandväärtus töötaja kohta. Võrreldes. aastaga on lisandväärtus kasvanud ligikaudu 66. Eesti keskmine on samal perioodil aga kasvanud ligikaudu 8. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on olnud mõlemal aastal väiksem kui nišis tervikuna. Uute lisandunud ettevõtete poolt loodud lisandväärtus jääb aga alla nii TA-asutustega koostööd tegevatele ettevõtetele kui ka niši keskmisele. Eksportivate ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta on kasvanud rohkem kui nišis tervikuna (70) ning. aastal oli keskmine loodud lisandväärtus ka suurem kui nišis tervikuna Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 5. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ja Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete ekspordimaht kasvas võrreldes. aastaga 30. Kõikide Eesti ettevõtete ekspordimaht on samal perioodil kasvanud 10. Niši ettevõtete eksport moodustas

14 14 kogu Eesti ekspordist mõlemal aastal 0,3. Sarnaselt teistele näitajatele, moodustab ka ekspordi näitajas pea kogu ekspordi maht kümne suurema eksportööri tulemustest. Ekspordi osa müügitulust oli mõlemal aastal umbes pool. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 10,9 ja 22,9. Üle poole kaupadest ja teenustest müüakse koduturule. Uute lisandunud ettevõtete ekspordimahud jäävad tagasihoidlikuks. Tabel 10. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete eksport ja EKSPORT Koostöö TAasutustega Uued tulijad Ettevõtete arv analüüsis Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) Ekspordi osakaal kogu niši ekspordist 0,3 0,3 0,2 0,7 0,2 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku 33 42, suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist () ,8 100,0 100,0 99,5 Ekspordi osakaal müügitulust () 50,3 49,0 55,9 61,1 47,7 Kõige suurema ekspordimahuga muud riigid kokku. Samuti müüakse palju kaupu ja teenuseid ka Briti Neitsisaartele ja Indoneesiasse, kuhu eksport on käivitunud alles. aastaks. Uuritud perioodi võrdluses on eksport vähenenud muudesse riikidesse ning uutena on lisandunud lisaks Briti Neitsisaartele ja Indoneesiale ja müük muudele Euroopa Liidu riikidele ja väljaspool Euroopa Liidu riikidele Muud riigid Müük väljaspool Euroopa Müük Euroopa Liidu Briti Neitsisaared Soome Aserbaidžaan Leedu Indoneesia 0,9 7,9 5,3 9,1 1,6 3,5 1,0 0,8 5,3 68,6 86,8 Ekspordi osakaal () Ekspordi osakaal () Joonis 6. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (-des) ja Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtetes on materiaalsete ja immateriaalsete põhivarasid soetatud mõlemal aastal umbes ühe miljoni eurot eest. Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku

15 15 kahanenud 32 võrra ning immateriaalne põhivara kasvanud kahekordseks. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega kasvasid vaatlusalusel perioodil nii materiaalse kui ka immateriaalse põhivara maht. Nende näitajate kasv võib viidata, et nelja aasta jooksul on niši investeerinud oma ettevõtete materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse. Tabel 11. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ja MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD Koostöö TA-asutustega Eksportivad Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara ,5-50 0,4 1,3 0,5-61,5 soetamisel (miljon eurot) Materiaalne põhivara kokku , ,07 1,3 1,3 0,0 Immateriaalne põhivara kokku , ,9 1, ,5 Sihtfinantseerimisi. aastal nišis polnud.. aastal oli pikaajalisi sihtfinantseeringuid euro eest. Uutel tulijatel oli sihtfinantseeringuid. aastal eurot. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem vastavalt 78,2 ja 78,6. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53. Infoturbe ja küberkaitse niši ettevõtete passiva osa moodustasid. aastal peamiselt kohustused, kuid kohustuste osakaal on vähenenud. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised kohustused ning nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega, oli omakapitali osa passivas suurem, kohustused moodustavad enamuse aga sarnaselt kogu nišile lühiajalised kohustused. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55) ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalised kohustused (57) ning ka see osakaal on jäänud samaks. Tabel 12. Infoturbe ja küberkaitse kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital ja KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Koostöö TAasutustega Eksportivad Omakapital osa passivas () Kohustuste osa passivas () Lühiajaliste kohustuste osakaal () Pikaajaliste kohustuste osakaal () , Kokkuvõtvalt on infoturbe ja küberkaitse nišš kasvanud arvestades töötajate arvu. Niši töötajad on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse ettevõttesse ning ettevõtete tööjõukulud on samuti kasvanud samas tempos kui Eesti ettevõtetes keskmiselt, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist mitu korda. Töötajate keskmine arv ühe ettevõtte kohta on uuritud perioodil langenud. Niši ettevõtete müügitulu on samuti vähenenud. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud rohkem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt ning lisandväärtus töötaja kohta on olnud oluliselt suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt.

16 Tootmise automatiseerimine, robootika, sardsüsteemid Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid nišis oli analüüsi kaasatud. aastast 41 ettevõtet ning. aastast 43 ettevõtet. Niši ettevõtetes töötas. aastal kokku 3295 töötajat,. aastaks see näitaja kasvas 14 võrra (3767 töötajat). Samuti kasvas uuritud perioodil ettevõtete keskmine töötajate arv, mis oli. aastal 80 ja. aastal 89. Niši töötajad moodustasid kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest vastavalt 0,88 ja 0,94. Kümnes suuremas ettevõttes töötas ligi 90 kogu niši töötajatest. Võrreldes kõikide Eesti ettevõtetega on tootmise automatiseerimise niši pigem suuremad Eesti ettevõtetes keskmiselt töötas vaadeldaval ajaperioodil 8 või 7 inimest. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas kokku vastavalt aastale 94,9 ja 93,5 kogu niši töötajatest. Viimase nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes3 töötas kogu niši töötajatest 2, seega võib eeldada, et lisandunud on töötajate arvu poolest pigem väikesed. Eksportivates ettevõtetes töötas mõlemal aastal üle 90 kogu niši töötajatest ning need on keskmise töötajate arvu poolest (vastavalt aastale 101 ja 104 töötajat) ka suuremad kui nišis keskmiselt. Tabel 13. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete töötajate arv ja TÖÖTAJATE ARV Ettevõtete arv analüüsis Niši töötajate arv Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest () 10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad 10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest () Koostöö TA-asutustega muutu s, 4, ,88 0, ,4 88, muutu s, 6, ,8 70, ,9 93,5 2,6 Eksportivad ,9 16, ,0 94,7 96, ,2 91,5 14,4 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes. aastaga 37.. aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 1630 eurot ning. aastal 2737 eurot. Võrreldes kogu Eesti keskmisega, on andmeanalüüsi ja infohalduse niši ettevõtete tööjõukulud suuremad.. aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning. aastal 1142 eurot. Eesti ettevõtetes kasvasid tööjõukulud ka vähem (25). TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes oli tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal väiksemad kui nišis tervikuna. Nišši lisandunud ettevõtete tööjõukulud inimese kohta olid suuremad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud olid niši keskmisest pisut väiksemad aastal sisenes nišši 2 ettevõtet, aastal 1, aastal 1 ja. aastal 1 ettevõte.

17 Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 7. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete tööjõukulud ja Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid niši ettevõtete müügitulu oli. aastal 1480 miljonit eurot,. aastaks see kahanes 3 (1430 miljonit eurot). Keskmine müügitulu ettevõtte kohta on samuti vähenenud 14 võrra,. aastal oli see näitaja 36 miljonit eurot ning. aastal 31 miljonit eurot. Niši ettevõtete müügitulu moodustas kogu Eesti ettevõtete müügitulust. aastal kokku 3,4 ning. aastal 3,0. Suurem osa müügitulust on koondunud kümnesse suuremasse ettevõttesse. Neis ettevõtetes moodustus vastavalt 98,4 ja 97,3 kogu niši müügitulust. Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, vähenes müügitulu samal perioodil 6, nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 99,8 ja 99. Uute nišši sisenenud ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast 0,8. Eksportivate ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast vastavalt aastale 99 ja 98,5. Tabel 14. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete müügitulu ja Koostöö TA-asutustega Eksportivad MÜÜGITULU Ettevõtete arv analüüsis , , ,9 Niši müügitulu (miljon eurot) Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust () 10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku 10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust () , ,1 36,0 31, ,2 41,0-11 2,3 47,3 40,3-14,8 3,4 3,0 96,6 94,4 0, , ,6 98,4 97,3 99,8 99, ,0 98,5 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna

18 Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on vaadeldaval perioodil kasvanud ligikaudu 6, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8), on kasv väiksem. Siiski on niši keskmine lisandväärtus töötaja kohta üle oluliselt suurem Eesti keskmisest. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega on loodav lisandväärtus samal tasemel niši keskmisega. Uute nišši lisandunud ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta on suurem ka niši keskmisest ning koostöö kogemusega ettevõtete poolt loodud lisandväärtusest Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 8. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ja Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid niši ettevõtete ekspordimaht oli. aastal 1410 miljonit eurot,. aastaks vähenes see 6. Niši ettevõtete ekspordimahud moodustasid kõikide Eesti ettevõtete ekspordist vastavalt 11,1 ja 9,5 Kui jätta analüüsist välja Ericsson Eesti AS, siis oli niši ettevõtete ekspordimaht. aastal kokku 109 miljonit eurot,. aastaks oli see kasvanud 35 (147 miljonit eurot). Suurem osa ekspordimahust on koondunud kümne suurema eksportööri kätte. Kui analüüsi on kaasatud ka Ericsson Eesti AS, siis moodustas eksport kogu niši müügitulust üle 90, jättes aga Ericsson Eesti analüüsist välja, moodustas eksport. aastal 76 niši müügitulust,. aastal aga oli ekspordi osakaal müügitulust vähenenud 69ni. Tabel 15. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete (koos ja ilma Ericsson Eesti AS-ita) eksport ja EKSPORT (v.a Ericsson Eesti AS) (v.a Ericsson Eesti AS) Ettevõtete arv analüüsis Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist () 11,1 0,90 9,5 1,05 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist () 99,76 97,2 99,3 97,3 Ekspordi osakaal müügitulust () ,4

19 19 TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 0,6 ja 1.. Samas on näha, et kogu eksport moodustus kümne suurema eksportööri tulemustest. Uute nišši lisandunud ettevõtete ekspordimahud jäävad tagasihoidlikuks ning tõenäoliselt oli uute tulijate esmane tegevus suunatud koduturule, kuivõrd eksport moodustas müügitulust 1,2. Tabel 16. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete ja lisandunud ettevõtete eksport ja EKSPORT TA-asutustega koostööd teinud Ettevõtete arv analüüsis Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) ,1 Ekspordi osakaal kogu niši ekspordist 98,6 96,2 0, suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku ,1 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist () ,0 Ekspordi osakaal müügitulust () 97,2 94,8 1,2 Kui analüüsi on kaasatud Ericsson Eesti AS, siis on sarnaselt eelmiste kasvuniššide selgelt ülekaalus eksport Rootsi ning eksport teistesse riikidesse oli tagasihoidlik. Kui eksport Rootsi on uuritud perioodil vähenenud, siis eksport muudesse Euroopa Liidu riikidesse ja Soome on samas kasvanud Rootsi 88,3 83,9 Soome Hiina 2,4 2,8 2,1 1,0 Ekspordi osakaal () Ekspordi osakaal () Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 1,6 7,6 Müük väljaspool Euroopa Liidu riike, muud 1,3 0,7 Joonis 9. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete (koos Ericsson Eesti ASiga) eksport sihtriikide kaupa (-des) ja Jättes Ericsson Eesti AS-i analüüsist välja, väheneb eksport Rootsi märgatavalt ning niši kõige suurem ekspordi sihtriik oli Soome. Kui analüüsi oli kaasatud Ericsson Eesti AS, siis eksport Rootsi vähenes, samas, kui ettevõte analüüsist välja jätta, on näha, et ülejäänute ettevõtete eksport Rootsi on uuritud perioodil hoopis kasvanud. Uute turgudena on. aastal võrreldes. aastaga

20 20 lisandunud Hiina ning sihtriikide seast on samal aastal välja jäänud Saksamaa, Ameerika Ühendriigid ja Hispaania Rootsi Soome Hiina Müük Euroopa Liidu riikidele, Müük väljaspool Euroopa Liidu Prantsusmaa Läti Itaalia Saksamaa 12,8 5,0 8,0 6,5 2,7 2,1 9,4 10,6 9,3 7,6 8,7 7,4 3,6 20,9 30,4 27,2 Ekspordi osakaal () Ekspordi osakaal () Ameerika Ühendriigid 2,8 Hispaania 2,4 Joonis 10. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete (ilma Ericsson Eesti AS-ita) eksport sihtriikide kaupa (-des) ja Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid niši ettevõtetes on materiaalsete ja immateriaalsete põhivarasid soetatud. aastal kokku 14 miljoni euro ja. aastal 20 miljoni euro eest (muutus oli 43). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku vähenenud 15 võrra ning immateriaalne põhivara kasvanud 30. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega vähenesid vaatlusalusel perioodil nii kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks kui ka materiaalse põhivara maht. Tabel 17. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ja MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot) Materiaalne põhivara kokku Immateriaalne põhivara kokku TA-asutustega koostööd teinud Eksportivad ,5 6,7-50 0,6 13,7 19,9 45, ,5 28,8-19 0,2 35,7 29,6-17, ,7 19, ,5 6,9 9,4 36,2 Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku. aastal eurot ning. aastal eurot. Sealjuures moodustasid. aastal suurema osa pikaajalised sihtfinantseeringud.. aastal oli olukord vastupidine lühiajaliste sihtfinantseeringute osakaal moodustas kogu

21 21 sihtfinantseeringust 88. Sihtfinantseeringuid on saanud peamiselt, kes on teinud koostööd TA-asutustega. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem vastavalt 78,2 ja 78,6. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53. Tabel 18. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud ja SIHTFINANTSEERIMINE Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Koostöö TA-asutustega Eksportivad 0,092 0, ,092 0, ,09 0, ,26 0, ,13 0, ,33 0, Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid niši ettevõtete passiva osa moodustavad peamiselt kohustused ning passiva struktuur on ka samaks jäänud. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised kohustused ning nende osakaal on kasvanud. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55) ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57) ning ka see osakaal on jäänud samaks. Tabel 19. Tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemide kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital ja Koostöö TAasutustega KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Eksportivad Omakapital osa passivas () Kohustuste osa passivas () Lühiajaliste kohustuste osakaal () Pikaajaliste kohustuste osakaal () Kokkuvõtvalt on tootmise automatiseerimise, robootika, sardsüsteemid nišš kasvanud arvestades töötajate arvu, sh on kasvanud töötajate arv ühe ettevõtte kohta, mis enamikes teistes niššides on langenud. Niši töötajad on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse ettevõttesse ning ettevõtete tööjõukulud on kasvanud kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud Eesti keskmisest vähem, kuid lisandväärtus töötaja kohta oli niši ettevõtetes märkimisväärselt suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete ekspordimaht on vähenenud, kuid see on tõenäoliselt seotud niši suurima eksportööri Ericsson Eesti ASi ekspordimahu vähenemisega, kuivõrd ilma Ericsson Eesti ASita on niši ekspordimaht kasvanud Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses niši ettevõtete analüüsi oli kaasatud. aastal 471 ettevõtet ning. aastal 844 ettevõtet, seega on võrreldes. aastaga ettevõtete arv selles nišis märkimisväärselt kasvanud. Niši ettevõtetes töötas. aastal kokku 3845 töötajat, kuid. aastal juba 6285 töötajat, töötajate arv kasvas 63 võrra. Samal perioodil kasvas kõikide Eesti

22 22 ettevõtete töötajate arv 7. Töötajate arvu poolest on niši pigem väikesed keskmine töötajate arv ühes ettevõttes oli. aastal 8 ning. aastal 7. Niši ettevõtete töötajad moodustasid kõikide Eesti ettevõtete töötajatest vastavalt aastale 1,03 ja 1,57. Niši kümnes suuremas ettevõttes töötas. aastal 1861 töötajat (48,4 kogu niši töötajatest) ning. aastal 2167 töötajat (34,5 kogu niši töötajatest). Ka see näitab, et pigem on tegemist töötajate arvu poolest väikeste ettevõtetega. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas. aastal 26,1 kogu niši töötajaskonnast,. aastaks aga 15,9. TA-asutustega koostööd tegevaid ettevõtteid on võrdlemisi vähe, arvestades, et nišis tegutseb üsna palju ettevõtteid. Viimase nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes 4 töötab kogu niši töötajatest 15,2. Nelja aasta jooksul lisandus nišši ka palju ettevõtteid kokku 312. Eksportivates ettevõtetest töötas. aastal 61,1 kogu niši töötajatest,. aastaks oli see osakaal 47. Tabel 20. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete töötajate arv ja TÖÖTAJATE ARV Koostöö TA-asutustega Eksportivad Ettevõtete arv analüüsis , , ,3 Niši töötajate arv ,0 Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes ,7 Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest 1,03 1,57 26,1 15,9 15,2 77,3 71,5 () 10 suurema töötajate arvuga ettevõtte , ,3 töötajad 10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest () 48,4 34,5 96,3 84,3 31,7 61,1 47,0 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid vaadeldaval ajaperioodil 21.. aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 2383 eurot ning. aastal 2875 eurot. Võrreldes kogu Eesti keskmisega, olid tarkvaraarenduse ettevõtete tööjõukulud suuremad.. aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning. aastal 1142 eurot. Samas aga kasvasid kõikide Eesti ettevõtete tööjõukulud keskmiselt rohkem (25). TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui nišis tervikuna ning ka eksportivate ettevõtete tööjõukulud on suuremad niši keskmisest. Uute nišši sisenenud ettevõtete tööjõukulud inimese kohta on väiksemad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka niši keskmisest aastal sisenes nišši 83 ettevõtet, aastal 83, aastal 101 ja. aastal 48 ettevõtet.

23 Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 11. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete tööjõukulud ja Niši müügitulu on ajaperioodil kasvanud 98, see on tingitud ka ettevõtete koguarvu suurenemisest.. aastal oli niši ettevõtete müügitulu kokku 215 miljonit eurot,. aastal 426 miljonit eurot. Keskmine müügitulu on aga kasvanud 9. aastal oli see 0,46 miljonit eurot,. aastal 0,5 miljonit eurot. Tarkvaraarenduse vahendite niši ettevõtete müügitul moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust. aastal 0,5 ning. aastal 0,9. Niši kümne suurema ettevõtte müügitulu moodustas. aastal 49,8 ja. aastal 39,9 kogu niši müügitulust, seega on niši müügitulu jaotunud ühtlasemalt, kui mõnes teises eelpool kirjeldatud nišis. Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil 28, nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 28,4 ja 20,3. ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast 13,4. Eksportivad ettevõtete müügitulu aga moodustab kogu niši müügitulust üsna suure osa vastavalt aastale 70 ja 73. Tabel 21. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete müügitulu ja MÜÜGITULU Ettevõtete arv analüüsis Niši müügitulu (miljon eurot) Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust () 10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku 10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust () Koostöö TA-asutustega Eksportivad , , , ,1 86, ,4 0,46 0,50 9 3,2 3,1-3 0,2 0,80 1,1 37,5 0,5 0,9 28,4 20,3 13, ,8 79, , ,1 49,8 39,9 97,9 92,4 19,8 61,2 49,7

24 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on võrreldes. aastaga kasvanud ligikaudu 27, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8), on kasv oluliselt suurem ning niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on suurem Eesti keskmisest. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega on loodav lisandväärtus töötaja kohta suurem niši keskmisest, sh on lisandväärtus töötaja kohta kasvanud rohkem (66) kui nišis tervikuna samal perioodil. Eksportivate ettevõtete lisandväärtus ületab niši keskmist. ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta on küll väiksem kui nišis tervikuna, kuid ületab samuti Eesti keskmist Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 12. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ja Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses niši ettevõtete ekspordimahud on kasvanud võrreldes. aastaga pea kahekordseks (muutus oli 98.). aastal oli kogu ekspordimaht 108 miljonit eurot,. aastal juba 214 miljonit eurot. Kõikide Eesti ettevõtete ekspordist moodustas niši ettevõtete eksport vastavalt aastale 0,9 ja 1,5. Samal perioodil kasvas kõikide Eesti ettevõtete ekspordimaht 10. Kümne suurema eksportööri ekspordimaht moodustas. aastal kogu niši omast 57,9 ning see näitaja on võrreldes. aastaga vähenenud. Niši ettevõtete müügitulust moodustab eksport ligikaudu poole. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 32,1 ja 18,4. Kogu eksport moodustus kümne suurema eksportööri tulemustest. Ekspordi osakaal kogu müügitulust moodustas ligikaudu poole. ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist ligikaudu 10, nende ettevõtete tegevus oli pigem suunatud koduturule, kuna eksport moodustas 37,9 kogu müügitulust.

25 25 Tabel 22. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete eksport ja EKSPORT Kogu niši TA-asutustega koostööd teinud Ettevõtete arv analüüsis Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) , ,6 Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist () 0,9 1,5 32,1 18,4 10,1 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku ,5 38,9 14,6 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi 66,7 57,9 99,4 98,7 67,6 osakaal kogu niši ekspordist () Ekspordi osakaal müügitulust () 50,2 50,2 56,8 45,5 37,9 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Kõige rohkem müüdi kaupu ja teenuseid muudesse riikidesse ning Euroopa Liidu riikidest väljapoole (ligikaudu pool kogu ekspordist). Oluliselt on kasvanud eksport Ameerika Ühendriikidesse: kui. aastal moodustas eksport sellele sihtturule 6,6 kogu niši ekspordist, siis. aastaks oli see näitaja juba 15,7. Sihtriikide seast on aastaks välja langenud Taani Muud riigid Müük väljaspool Euroopa Liidu Soome Briti Neitsisaared Ameerika Ühendriigid Rootsi Saksamaa Müük Euroopa Liidu riikidele, Taani 9,5 9,8 7,0 4,8 6,6 5,7 3,9 5,3 4,0 4,0 4,9 3,0 13,8 18,6 18,3 15,7 26,6 Ekspordi osakaal () Ekspordi osakaal () Suurbritannia 2,2 3,5 Joonis 13. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (-des) ja Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid. aastal kokku 8 miljoni euro ja. aastal 11 miljoni euro eest (muutus oli 38). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku kasvanud 119 võrra ning immateriaalne põhivara 183. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega kasvasid vaatlusalusel perioodil nii kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks kui ka materiaalse ja immateriaalse põhivara

26 26 maht. Nende näitajate kasv võib viidata, et nelja aasta jooksul on niši investeerinud oma ettevõtete materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse. Tabel 23. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ja MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD Koostöö TA-asutustega Eksportivad Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot) Materiaalne põhivara kokku Immateriaalne põhivara kokku ,1 4, ,3 5,8 9,4 62, ,9 3,2 68 2,9 7,3 16,4 124, ,2 1,4 17 7,9 9,1 25,9 184,6 Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku. aastal eurot ning. aastal eurot. Sealjuures moodustasid mõlemal aastal enamuse lühiajalised sihtfinantseeringut, kuigi ka pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal on oluliselt kasvanud. Sihtfinantseeringuid on saanud peamiselt, kes on teinud koostööd TA-asutustega. Samuti on lühiajaliste sihtfinantseeringute maht suur uute sisenenud ettevõtete seas. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem vastavalt 78,2 ja 78,6. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53. Tabel 24. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud ja SIHTFINANTSEERIMINE Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Koostöö TA-asutustega Eksportivad 0, ,66 0,32-48,7 0,26 0,031 0, ,9 0,025 0, ,71-0,13 0,013 0, ,7 Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses niši ettevõtete passiva osa moodustas peamiselt omakapital, sh on omakapitali osakaal kasvanud. Kohustustes omakorda moodustasid enamuse lühiajalised kohustused ning nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TAasutustega, oli omakapitali osa passivas suurem, kohustustes moodustavad enamuse aga sarnaselt kogu nišile lühiajalised kohustused. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55) ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57) ning ka see osakaal on jäänud samaks.

27 27 Tabel 25. Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital ja KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Koostöö TAasutustega Eksportivad Omakapital osa passivas () Kohustuste osa passivas () Lühiajaliste kohustuste osakaal () Pikaajaliste kohustuste osakaal () Kokkuvõtvalt on vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses nišš kasvanud arvestades nii töötajate arvu kui ka müügitulu. See on ilmselt seotud niši ettevõtete arvu suurenemisega. Niši ettevõtete tööjõukulud on kasvanud samas tempos Eesti keskmisega, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist üle kahe korda. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud rohkem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ekspordimaht on kasvanud pea kahekordseks E-tervis E-tervise niši ettevõtetest oli. aastal analüüsi kaasatud 29 ettevõtet ning. aastal 38 ettevõtet. Niši töötajate arv võrreldes. aastaga enam-vähem samaks jäänud:. aastal töötas niši ettevõtetes kokku 1514 töötajat,. aastal 1508, samas on keskmine töötajate arv vähenenud 52 töötajalt 40le. Kõikide Eesti ettevõtete töötajate arv on samal ajal kasvanud 7 võrra. Kümnes suuremas ettevõttes töötajate arvu poolest töötas vastavalt aastale 89,6 ja 85,5 kõikidest niši töötajatest. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas kokku üle poole kõikidest niši töötajatest. Viimase nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes 5 töötas kogu niši töötajatest 2,5. Eksportivates ettevõtetes aga töötas. aastal 87,9 kogu niši töötajatest ning see osakaal on võrreldes. aastaga ka kasvanud. Tabel 26. E-tervise kasvuniši ettevõtete töötajate arv ja Töötajate arv Koostöö TA-asutustega Eksportivad Ettevõtete arv , , analüüsis Niši töötajate arv ,8 Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest () 10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad 10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest () ,9 0,41 0,38 71,6 60,5 2,5 81,2 87, , ,2 89,56 85,48 97,0 97,3 100,0 98,3 93, aastal sisenes nišši 4 ettevõtet, aastal 3, aastal 1 ja. aastal 1 ettevõte.

28 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes. aastaga 27.. aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 2705 eurot ning. aastal 3426 eurot. Võrreldes kogu Eesti keskmisega, olid e-tervise niši ettevõtete tööjõukulud suuremad.. aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning. aastal 1142 eurot. Tööjõukulude kasv oli Eesti ettevõtetes keskmiselt sarnane niši ettevõtete tööjõukulude kasvule (25). TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui nišis tervikuna. Uute nišši sisenenud ettevõtete tööjõukulud inimese kohta on väiksemad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud olid mõlemal aastal samuti suuremad niši keskmisest Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 14. E-tervise kasvuniši ettevõtete tööjõukulud ja E-tervise niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes. aastaga 27. Kasvutempo oli kiirem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt.. aastal oli kogu niši müügitulu 84 miljonit eurot ning. aastal 107 miljonit eurot. Keskmine müügitulu ettevõtte kohta on jäänud samale tasemele 2,9 ja 2,8 miljonit eurot. Niši ettevõtete müügitulu moodustas kogu Eesti müügitulust mõlemal aastal 0,2. Suurem osa niši müügitulust moodustati kümne suurema ettevõtte poolt. aastal 90,5 ning. aastal 92,5. Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil 18, nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 79,9 ja 74. Eksportivate ettevõtete müügitulu on kasvanud 31,4 ning. aastal moodustas eksportivate ettevõtete müügitulu kogu niši omast 93. Sellest võib järeldada, et TAasutustega on koostööd teinud müügitulu mõttes pigem niši suuremad. ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast 1,1.

29 Tabel 27. E-tervise kasvuniši ettevõtete müügitulu ja MÜÜGITULU Koostöö TA-asutustega Eksportivad Ettevõtete arv analüüsis , , Niši müügitulu (miljon eurot) ,1 79,2 18 1,2 76, ,4 Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta 2,9 2,8-3 4,2 5,7 36 0,1 5,10 4,2-17,6 Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete 0,2 0,2 79,9 74,0 1, müügitulust () 10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku ,0 78,0 20 1, ,0 10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust () 90,5 92,5 96,9 98, ,6 96,0 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna E-tervise niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on võrreldes. aastaga kasvanud ligikaudu 52, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8), on kasv olnud palju kiirem. Lisaks oli niši keskmine lisandväärtus töötaja. aastal kohta üle kahe korra suurem Eesti keskmisest. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega on loodav lisandväärtus töötaja kohta suurem niši keskmisest, sh on lisandväärtus töötaja kohta kasvanud rohkem (66) kui nišis tervikuna samal perioodil. Viimase nelja aasta jooksul nišši lisandunud ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta on väiksem kui nišis tervikuna. Eksportivate ettevõtete lisandväärtus on kasvanud samas tempos niši keskmisega ning on enam-vähem samas suurusjärgus kui niši keskmine Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 15. E-tervise kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ja E-tervise niši ettevõtete ekspordimahud on kasvanud nelja aastaga 35.. aastal oli kogu ekspordimaht 44 miljonit eurot,. aastal juba 60 miljonit eurot. Kõikide Eesti ettevõtete ekspordist moodustas niši ettevõtete eksport vastavalt aastale 0,3 ja 0,4. Samal perioodil kasvas

30 30 kõikide Eesti ettevõtete ekspordimaht 10. Kümne suurema eksportööri ekspordimaht moodustas mõlemal aastal pea kogu niši ekspordimahu. Niši ettevõtete müügitulust moodustas eksport. aastal 52,5 ning. aastal 55,8. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 78,2 ja 72,5, see näitab, et koostööd on teinud peamiselt niši suuremad eksportöörid. TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete eksport moodustus kümne suurema eksportööri tulemustest. Uute tulijate ekspordimahud jäävad tagasihoidlikuks ning tõenäoliselt oli uute tulijate esmane tegevus suunatud koduturule, kuivõrd eksport moodustas müügitulust 5,8. Tabel 28. E-tervise kasvuniši ettevõtete eksport ja EKSPORT Kogu niši TA-asutustega koostööd teinud Ettevõtete arv analüüsis Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) ,5 44 0,1 Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist () *Koostöö ja uute tulijate korral osakaal nišist tervikuna 0,3 0,4 78,2 73 0,1 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku ,5 43,6 0,1 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist () 99,8 99,5 100,0 100,0 100,0 Ekspordi osakaal müügitulust () 52,5 55,8 51,4 55,1 5,8 Kõige rohkem müüakse kaupu ja teenuseid muudesse riikidesse kokku (. aastal ligikaudu pool kogu ekspordist). Samas on muude riikide osakaal vähenenud ning kasvanud on eksport nii Soome, Ameerika Ühendriikidesse, Rootsi ja Šveitsi. Uute sihtturgudena on uuritud aastate võrdluses. aastaks lisandunud Indoneesia, Prantsusmaa, Norra ja Saksamaa, kuhu. aastal eksporti ei olnud. Muud riigid Soome Ameerika Ühendriigid Rootsi Leedu Šveits Läti Aserbaidžaan Suurbritannia Indoneesia Prantsusmaa Norra Saksamaa 0,0 20,0 40,0 60,0 80,0 4,3 4,6 3,8 5,5 2,4 1,8 2,8 1,6 1,4 0,7 0,6 0,5 3,8 3,1 2,9 2,5 16,8 18,1 49,4 65,0 Ekspordi osakaal () Ekspordi osakaal () Joonis 16. E-tervise kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (-des) ja

31 31 E-tervise niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid. aastal kokku 1,5 miljoni euro ja. aastal 0,9 miljoni euro eest (muutus oli -39). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku vähenenud 8 võrra ning immateriaalne põhivara kasvanud 73. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega vähenesid vaatlusalusel perioodil nii kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks kui ka materiaalse ja immateriaalse põhivara maht. Tabel 29. E-tervise kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ja MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD Koostöö TA-asutustega Eksportivad Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot) Materiaalne põhivara kokku Immateriaalne põhivara kokku 1,5 0,9-39 0,88 0,5-43 0,09 0,9 0,7-22,2 5,2 4,8-8 4,2 4,1-2 2,9 1,5 1,2-20,0 2,0 3,5 73 1,3 0,2-85 1,8 1,4 1,9 35,7 Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku. aastal eurot ning. aastal eurot. Sealjuures moodustasid. aastal suurema osa pikaajalised sihtfinantseeringud.. aastal oli olukord vastupidine lühiajaliste sihtfinantseeringute osakaal moodustas kogu sihtfinantseeringust enamiku. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem vastavalt 78,2 ja 78,6. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53. Tabel 30. E-tervise kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud ja SIHTFINANTSEERIMINE Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Koostöö TA-asutustega Eksportivad 0,6 0, ,06 0,074 22,69 0,57 0 0,1-0,67 0, ,64 0,005-99,1587 0, ,054 - E-tervise niši ettevõtete passiva osa moodustasid. aastal peamiselt kohustused,. aastaks oli olukord vastupidine. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised kohustused ning nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega, oli kohustuste osa passivas suurem, kohustustes moodustavad enamuse aga sarnaselt kogu nišile lühiajalised kohustused. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55) ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57) ning ka see osakaal on jäänud samaks.

32 32 Tabel 31. E-tervise kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital ja KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Koostöö TAasutustega Eksportivad Omakapital osa passivas () Kohustuste osa passivas () Lühiajaliste kohustuste osakaal () Pikaajaliste kohustuste osakaal () Kokkuvõtvalt on e-tervise nišš kasvanud arvestades müügitulu, töötajate arv on jäänud enam-vähem samale tasemele. Niši töötajad on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse ettevõttesse ning ettevõtete tööjõukulud on kasvanud samas tempos Eesti keskmisega, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist mitu korda. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud oluliselt kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete ekspordimahud on samuti kasvanud ning kasv on olnud suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt Punane biotehnoloogia Punase biotehnoloogia niši ettevõtete analüüsi oli kaasatud. aastal 96 ja. aastal 102 ettevõtet. Niši ettevõtete töötajate arv vähenes nelja aasta jooksul 2: 1329 töötajalt 1296 töötajani. Niši ettevõtete töötajate keskmine arv on suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt:. aastal 14 töötajat (Eestis keskmiselt 8) ja. aastal 13 töötajat (Eesti keskmiselt 7). Punase biotehnoloogia niši ettevõtete töötajad moodustasid kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest vastavalt aastalt 0,4 ja 0,3. Kümnes suuremas töötaja arvuga niši ettevõttes töötas. aastal 51,2 kogu niši töötajatest.. aastaks oli see näitaja 53. Nendes ettevõtetes, mis olid teinud koostööd TAasutustega, töötas kokku enamik niši töötajatest, vastavalt aastale 82,4 ja 80,6 kogu niši töötajatest. Viimase nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes 6 töötab kogu niši töötajatest 5,6, seega võib eeldada, et lisandunud on töötajate arvu poolest pigem väikesed. Eksportivate ettevõtete töötajate arv on nelja aasta jooksul kasvanud 15,5 ning neis töötas vastavalt aastale 54,4 ja 64,5 kogu niši töötajatest. Tabel 32. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete töötajate arv ja Töötajate arv Koostöö TA-asutustega Eksportivad Ettevõtete arv , , ,8 analüüsis Niši töötajate arv , ,5 Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest () 10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad ,9 4, ,1 0,4 0,3 82,4 80,6 5,6 54,5 64, , , aastal sisenes nišši 11 ettevõtet, aastal 4, aastal 1 ja. aastal 1 ettevõte.

33 Töötajate arv 10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest () Koostöö TA-asutustega Eksportivad 51,2 53,0 59,5 63,4 60,9 60,8 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes. aastaga 17.. aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 1931 eurot ning. aastal 2257 eurot. Võrreldes kogu Eesti keskmisega, on punase biotehnoloogia niši ettevõtete tööjõukulud suuremad.. aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning. aastal 1142 eurot. Eesti ettevõtetes kasvasid tööjõukulud aga rohkem (25). TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes oli tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal väiksemad kui nišis tervikuna. Uute nišši sisenenud ettevõtete tööjõukulud inimese kohta olid väiksemad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud olid samal tasemel niši keskmisega. *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 17. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete tööjõukulud ja Niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes. aastaga 9, seda on rohkem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt (7). Niši ettevõtete müügitulu kokku oli. aastal 123 ja. aastal 134 miljonit eurot. Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta oli mõlemal aastal samal tasemel: 1,3 miljonit eurot, mida on rohkem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Punase biotehnoloogia ettevõtete müügitulu moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust mõlemal aastal 0,3. Kümnes suurema müügituluga ettevõttes kujunes ligikaudu 70 kogu niši müügitulust. TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes kujunes. aastal 77,6 kogu niši müügitulust ning see osakaal nelja aasta jooksul ka kasvanud.

34 34 Tabel 33. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete müügitulu ja MÜÜGITULU Ettevõtete arv analüüsis Niši müügitulu (miljon eurot) Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust () 10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku 10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust () Koostöö TA-asutustega Eksportivad , , , , ,2 4,3 97, ,3 1,3 1,3 2 1,4 1,6 14,3 0,3 1,90 2 5,3 0,3 0,3 75,4 77,6 3, ,8 83,3 16,0 4, ,3 70,7 70,9 77,5 80,1 82,4 79,5 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Punase biotehnoloogia ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on võrreldes. aastaga kasvanud ligikaudu 38, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8), on kasv oluliselt suurem ning. aastal oli niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta ka Eesti keskmisest märkimisväärselt suurem. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega, on loodav lisandväärtus töötaja kohta suurem niši keskmisest. ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta on väiksem nii nišist tervikuna kui ka Eesti ettevõtetest keskmiselt. Ekspordiga tegelevates ettevõtetes oli keskmine lisandväärtus töötaja kohta suurem nii niši keskmisest kui ka TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete omast.

35 Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 18. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ja Punase biotehnoloogia niši ettevõtete eksport kasvas võrreldes. aastaga 22, kasv oli suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt (10). Niši ettevõtete eksport moodustas kogu ekspordist üsna väikese osa - vastavalt aastale 0,4 ja 0,5. Enamus niši ekspordist moodustus kümne suurema eksportööri poolt, siiski on kümne suurema ettevõtte panus kogu niši eksporti vähenenud.. aastal eksportisid suuremad eksportöörid 87,7 kogu niši eksporditavatest kaupadest, kuid. aastal 82,2. Ekspordi osa niši müügitulust on kasvanud. aastaks 47,7ni. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud moodustasid suurema osa kogu niši ekspordist, vastavalt aastale 89,5 ja 86,1. Ekspordi osa kogu müügitulust moodustas ligikaudu poole. Uute lisandunud ettevõtete ekspordimahud jäävad tagasihoidlikuks. Tabel 34. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete eksport ja EKSPORT Kogu niši TA-asutustega koostööd teinud Ettevõtete arv analüüsis Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) ,6 Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist () *Koostöö ja uute tulijate korral osakaal nišist tervikuna 0,4 0,5 89,5 86,1 2,5 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku ,6 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist () 87,7 82,2 84,5 79,8 2,5 Ekspordi osakaal müügitulust () 42,6 47,7 51,0 53,9 37,2. aastal oli niši ettevõtete suurimateks ekspordi sihtriikideks Holland (16,2), müük väljapoole Euroopa Liidu liikmesriike (15,5), Iirimaa (14,6) ja Suurbritannia (13,1).. aastaks kasvas eksport oluliselt Suurbritanniasse ja Hollandisse, millest said suurimad ekspordi sihtriigid, vastavalt 19,8 ja 19ga. Uute sihtturgudena on esile tõusnud muud Euroopa Liidu liikmesriigid, Belgia ja Venemaa.

36 Holland 16,2 19,0 Müük väljaspool 15,5 10,9 Iirimaa 14,6 Suurbritannia 13,1 Šveits 7,2 19,8 Ameerika Ühendriigid 4,8 4,7 Leedu 4,3 6,0 Saksamaa 4,2 6,5 Poola 3,8 2,9 Rootsi 3,0 Müük Euroopa Liidu 10,0 Belgia Venemaa 4,1 3,2 Ekspordi osakaal () Ekspordi osakaal () Joonis 19. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (-des) ja Punase biotehnoloogia niši ettevõtetes on materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid soetatud. aastal kokku 5,2 miljoni euro ja. aastal 2,5 miljoni euro eest (muutus oli -52). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku vähenenud 3 võrra ning immateriaalne põhivara kasvanud 60. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega vähenesid vaatlusalusel perioodil kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks, kuid materiaalse ja immateriaalse põhivara maht on kasvanud. Nende näitajate kasv võib viidata, et nelja aasta jooksul on niši investeerinud oma ettevõtete materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse. Tabel 35. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ja MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD Koostöö TA-asutustega Eksportivad muutus, Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara 5,2 2,5-52 3,6 2,2-38,9 0,3 3,8 1,9-50,0 soetamisel (miljon eurot) Materiaalne põhivara kokku 20,0 19,5-3 11,3 12,3 8,8 1,1 10,3 10,7 3,9 Immateriaalne põhivara kokku 13,7 21, ,6 21,1 67,5 0,3 9,8 19,4 98,0 Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku. aastal eurot ning. aastal eurot. Sealjuures moodustasid. aastal suurema osa pikaajalised sihtfinantseeringud.. aastal oli olukord vastupidine lühiajaliste sihtfinantseeringute osakaal moodustas kogu sihtfinantseeringust 69. Sihtfinantseeringuid on saanud peamiselt, kes on teinud koostööd TA-asutustega. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem vastavalt 78,2 ja 78,6. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53.

37 37 Tabel 36. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud ja SIHTFINANTSEERIMINE Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Koostöö TA-asutustega Eksportivad 0,56 0, ,54 0, ,000 0,25 0, ,28 0, ,28 0, ,003 0,91 0,43-53 Punase biotehnoloogia niši ettevõtete passiva osa moodustas peamiselt omakapital ning passiva struktuur on ka samaks jäänud. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised kohustused ning nende osakaal on vähenenud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega, oli omakapitali osa passivas suurem, kohustustes moodustavad enamuse aga sarnaselt kogu nišile lühiajalised kohustused. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55) ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57) ning ka see osakaal on jäänud samaks. Tabel 37. Punase biotehnoloogia kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital ja KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Omakapital osa passivas () Kohustuste osa passivas () Lühiajaliste kohustuste osakaal () Pikaajaliste kohustuste osakaal () Koostöö TAasutustega Eksportivad Kokkuvõtvalt on punase biotehnoloogia nišš kasvanud arvestades müügitulu, töötajate arv on mõnevõrra vähenenud. Niši ettevõtete tööjõukulud on kasvanud, kasv oli küll väiksem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud oluliselt kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete ekspordimaht on samuti oluliselt kasvanud Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtete analüüsi oli kaasatud. aastal 56 ettevõtet ning. aastal 71 ettevõtet. Niši ettevõtetes töötajate arv vähenes nelja aasta jooksul 15.. aastal töötas niši ettevõtetes kokku töötajat,. aastal aga Keskmine töötajate arv ettevõtte kohta oli märkimisväärselt suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt:. aastal 199 ja. aastal 134 töötajat (Eesti ettevõtetes keskmiselt samal perioodil 8 ja 7 töötajat), kuid samas on see uuritud perioodil oluliselt langenud (-33). Kümne suurema töötajate arvuga ettevõtetes töötas suurem osa kogu niši töötajatest. aastal 92,1 ja. aastal 91,1. Kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest moodustasid niši töötajad vastavalt aastale 3 ja 2,4. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas enamik niši töötajatest, mis on ka

38 38 ootuspärane, kuna suurem osa niši ettevõtetest on teinud koostööd TA-asutustega. Viimase nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes 7 töötab kogu niši töötajatest 1,6. Eksportivate ettevõtetes töötavad pea kõik niši töötajad, vastavalt aastale 97,6 ja 96,1. Eksportivate ettevõtete keskmine töötajate arv oli suurem kui nišis keskmiselt, vastavalt aastale 311 ja 240 töötajat. Tabel 38. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete töötajate arv ja Koostöö TA-asutustega Töötajate arv Eksportivad Ettevõtete arv analüüsis , , ,6 Niši töötajate arv ,0 Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes ,8 Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest () 3,0 2,4 99,1 98,6 0,7 97,6 96,1 10 suurema töötajate arvuga ettevõtte , töötajad ,0 10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest () 92,1 91,1 92,0 92,4 98,4 94,3 94,4 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes. aastaga 20.. aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 1593 eurot ning. aastal 1919 eurot. Võrreldes kogu Eesti keskmisega, olid energia ja ressursitõhususe niši ettevõtete tööjõukulud suuremad.. aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning. aastal 1142 eurot. Tööjõukulude kasv oli Eesti ettevõtetes keskmiselt väiksem niši ettevõtete tööjõukulude kasvust (25). TA-asutustega koostööd teinud ning eksportivates ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta samad kui nišis tervikuna. Uute nišši sisenenud ettevõtete tööjõukulud inimese kohta on väiksemad niši keskmisest aastal sisenes nišši 2 ettevõtet, aastal 6, aastal 3 ettevõtet,. aastal 0 ettevõtet.

39 Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 20. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete tööjõukulud ja Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes. aastaga 5.. aastal oli kogu niši müügitulu kokku 1350 miljonit eurot, mis moodustas 3,1 kogu Eesti ettevõtete müügitulust.. aastal oli müügitulu kokku 1420 miljonit eurot, mis moodustas 3 kõikide Eesti ettevõtete müügitulust. Suurem osa niši müügitulust moodustus kümne suurema ettevõtte poolt, vastavalt aastale 95,5 ja 94. Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil samuti 5, nende ettevõtete müügitulu moodustas mõlemal aastal kogu niši müügitulust 99,3. Viimase nelja aasta jooksul lisandunud ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast 0,9. Eksportivate ettevõtete müügitulu andis vastavalt aastale 96 ja 94 kogu niši müügitulust. Tabel 39. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete müügitulu ja MÜÜGITULU Ettevõtete arv analüüsis Niši müügitulu (miljon eurot) Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust () 10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku 10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust () Koostöö TA-asutustega Eksportivad , , , , ,1 24,1 20, ,9 27,1-9 1,1 36,90 34,9-5,4 3,10 3,03 99,3 99,3 0, , ,4 95,5 94,0 95,0 94,7 99,2 98,4 96,8 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna

40 Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on võrreldes. aastaga kasvanud ligikaudu 20, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8), on kasv olnud palju kiirem. Lisaks oli niši keskmine lisandväärtus töötaja. aastal kohta oluliselt suurem Eesti keskmisest. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega, on loodav lisandväärtus töötaja kohta pisut suurem niši keskmisest, sh on lisandväärtus töötaja kohta kasvanud samas tempos (20) kui nišis tervikuna samal perioodil. Viimase nelja aasta jooksul nišši lisandunud ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta on väiksem kui nišis tervikuna. Eksportivate ettevõtete poole loodud lisandväärtus on kasvanud nelja aasta jooksul pisut vähem kui niši kokku (18) Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 21. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ja Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtete ekspordimahud on vähenenud nelja aastaga 8.. aastal oli kogu ekspordimaht 275 miljonit eurot,. aastal aga 252 miljonit eurot. Kõikide Eesti ettevõtete ekspordist moodustas niši ettevõtete eksport vastavalt aastale 2,2 ja 1,8. Samal perioodil kasvas kõikide Eesti ettevõtete ekspordimaht 10. Kümne suurema eksportööri ekspordimaht moodustas mõlemal aastal pea kogu niši ekspordimahu. Niši ettevõtete müügitulust moodustas eksport. aastal 20 ning. aastal 18. See näitab, et peamiselt on niši ettevõtete tegevus suunatud koduturule. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud moodustasid pea kogu niši ekspordi. TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete eksport moodustus kümne suurema eksportööri tulemustest. Uute tulijate ekspordimahud jäävad tagasihoidlikuks ning tõenäoliselt oli uute tulijate esmane tegevus suunatud koduturule, kuivõrd eksport moodustas müügitulust 0,4. Tabel 40. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete eksport ja EKSPORT Kogu niši TA-asutustega koostööd teinud Ettevõtete arv analüüsis Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) ,05

41 41 EKSPORT Kogu niši TA-asutustega koostööd teinud Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist () 2,2 1,8 98,9 98,8 0,02 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku ,05 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist () 96,7 96,8 97,1 98,0 100,0 Ekspordi osakaal müügitulust () 20,4 17,7 20,3 17,7 0,4 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna. aastal olid suurimad ekspordi sihtriigid muud riigid kokku (25,4), Läti (21,8) ja Leedu (19,7).. aastaks oli peamisteks sihtturgudeks Läti (23,3) ja muud Euroopa Liidu liikmesriigid (21,9). Uute sihtturgudena tõusid. aastal esile Euroopa Liidu muud liikmesriigid ja riigid väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike Muud riigid Läti Leedu Norra Soome Rootsi Suurbritannia Taani Austria Venemaa 3,0 12,2 10,7 6,0 8,8 10,1 6,0 6,7 3,2 7,3 3,0 0,3 0,3 25,3 21,7 23,2 19,6 Ekspordi osakaal () Ekspordi osakaal () Müük Euroopa Liidu riikidele, Müük väljaspool Euroopa Liidu 6,9 21,9 Joonis 22. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (- des) ja Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid. aastal kokku 510 miljoni euro ja. aastal 178 miljoni euro eest (muutus oli -65). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku suurenenud 31 võrra ning immateriaalne põhivara vähenenud 40.

42 42 Tabel 41. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ja MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD Koostöö TA-asutustega Eksportivad Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot) Materiaalne põhivara kokku Immateriaalne põhivara kokku , , ,7 95,2 56, ,6-40 0,5 71,8 55,3-23,0 Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku. aastal ligi 16,8 miljonit eurot ning. aastal veidi üle poole miljoni euro. Sealjuures moodustasid mõlemal aastal suurema osa pikaajalised sihtfinantseeringud. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem vastavalt 78,2 ja 78,6. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53. Tabel 42. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud ja SIHTFINANTSEERIMINE Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Koostöö TA-asutustega Eksportivad 0,31 0, ,31 0,11-63,1 0 0,27 0,11-58,1 16,5 0, , , ,0 15,5 0,017-99,9 Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes niši ettevõtete passiva osa moodustas. aastal peamiselt omakapital,. aastaks jäi passiva struktuur samaks. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse pikaajalised kohustused ning nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega, oli kohustuste osa passivas struktuur niši keskmisega sarnane. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55) ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57) ning ka see osakaal on jäänud samaks. Tabel 43. Energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital ja Koostöö TAasutustega KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Eksportivad Omakapital osa passivas () Kohustuste osa passivas () Lühiajaliste kohustuste osakaal () Pikaajaliste kohustuste osakaal ()

43 43 Kokkuvõtvalt on energia- ja ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes nišš kahanenud arvestades töötajate arvu, see on seotud Eesti Energia kui niši suurima ettevõtte töötajate arvu vähenemisega. Müügitulu aga on niši ettevõtetes kokku kasvanud. Niši töötajad on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse ettevõttesse ning ettevõtete tööjõukulud on kasvanud, kasv oli küll väiksem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt, kuid niši ettevõtetes tööjõukulud ületasid Eesti keskmist. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud Eesti keskmisest kiiremini. Niši ettevõtete ekspordimaht on vähenenud, kuid see võib olla seotud Eesti Energia ASi ekspordimahu vähenemisega Puidu väärindamine: puit ehituses Puit ehituses niši ettevõtteid oli. aastal analüüsi kaasatud 432 ning. aastal 542. Niši ettevõtete töötajate arv on nelja aastaga kasvanud 22.. aastal töötas niši ettevõtetes kokku töötajat, mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete töötajatest 2,9,. aastal oli töötajate arv , see oli 3,3 kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest. Niši töötajatest ligikaudu 35 töötas mõlemal aastal kümnes kõige suurema töötajate arvuga ettevõttes. Nendes ettevõtetes, mis olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas. aastal kokku 28,1 kogu niši töötajatest, neid ettevõtteid, kes on koostööd teinud TA-asutustega on niši suurust arvestades üsna vähe. Viimase nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes8 töötab kogu niši töötajatest 5,1. Eksportivates ettevõtetes töötas. aastal 74,1 kõikidest niši töötajatest. Tabel 44. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete töötajate arv ja Töötajate arv Ettevõtete arv analüüsis Niši töötajate arv Koostöö TA-asutustega Eksportivad , , , ,1 28,1 5,1 73,3 74, ,7 79,8 66,5 40,8 Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti 2,9 3,3 ettevõtete töötajatest () 10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad 10 suurema töötajate arvuga ettevõtete 36,0 34,1 töötajate osakaal kogu niši töötajatest () 16 33, ,6 13,2 21,9 40,2 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes. aastaga 33.. aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 1152 eurot ning. aastal 1530 eurot. Võrreldes kogu Eesti keskmisega, olid puidu väärindamise niši ettevõtete tööjõukulud suuremad.. aastal aastal sisenes nišši 29 ettevõtet, aastal 26, aastal 18 ja. aastal 9 ettevõtet.

44 oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning. aastal 1142 eurot. Tööjõukulude kasv oli Eesti ettevõtetes keskmiselt väiksem niši ettevõtete tööjõukulude kasvust (25). TAasutustega koostööd teinud ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui nišis tervikuna. Uute nišši sisenenud ettevõtete tööjõukulud inimese kohta on väiksemad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud inimese kohta ületasid. aastal lisaks niši keskmisele ka TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete tööjõukulusid Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 23. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete tööjõukulud ja Puit ehituses niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes. aastaga 49, samal ajal kasvas Eesti ettevõtete müügitulu kokku 8. Niši ettevõtete müügitulu kokku oli. aastal 1080 miljonit eurot, mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust 2,5,. aastaks kasvas müügitulu 1610 miljoni euroni ja see moodustas kogu Eesti ettevõtete müügitulust 3,4. Niši keskmine müügitulu ettevõtte kohta kasvas samal perioodil 20 2,5 miljonilt eurolt 3,4 miljoni euroni. Kümne suurima ettevõtte panus kogu niši müügitulusse vähenes nelja aastaga ligikaudu nelja protsendipunkti võrra. Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, kasvas müügitulu samal perioodil 77, nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 22,8 ja 27. Viimase nelja aasta jooksul lisandunud ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši omast 4,4. Eksportivate ettevõtete müügitulu aga moodustas. aastaks juba 79 kogu niši müügitulust. Tabel 45. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete müügitulu ja MÜÜGITULU Koostöö TA-asutustega Eksportivad Ettevõtete arv analüüsis , , ,1 Niši müügitulu (miljon eurot) Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust () , , ,9 2,5 3,0 20 6,5 10,6 63 0,9 4,00 5,5 37,5 2,5 3,4 22,8 27,0 4,

45 MÜÜGITULU Koostöö TA-asutustega 10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku 10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust () Eksportivad ,0 357, , ,9 45,6 41,4 82,5 82,1 83,8 51,9 48,8 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Puit ehituses niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on kasvas võrreldes. aastaga ligikaudu 33, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8), on kasv olnud kiirem ning niši ettevõtete poolt loodav lisandväärtus on ka pisut suurem kui Eesti ettevõtete keskmine. Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega on loodav lisandväärtus töötaja kohta suurem niši keskmisest, sh on lisandväärtus töötaja kohta kasvanud pisut rohkem (34) kui nišis tervikuna samal perioodil. Viimase nelja aasta jooksul nišši lisandunud ettevõtete poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta on väiksem kui nišis tervikuna. Eksportivate ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on pisut suurem niši keskmisest Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 24. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ja Puit ehituses niši ettevõtete ekspordimahud on kasvanud võrreldes. aastaga 52.. aastal oli kogu ekspordimaht 575 miljonit eurot,. aastal juba 874 miljonit eurot. Kõikide Eesti ettevõtete ekspordist moodustas niši ettevõtete eksport vastavalt aastale 4,5 ja 6,2. Samal perioodil kasvas kõikide Eesti ettevõtete ekspordimaht 10. Kümne suurema eksportööri ekspordimaht moodustas mõlemal aastal ligikaudu 60 niši ekspordimahust. Niši ettevõtete müügitulust moodustas eksport mõlemal aastal üle poole. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 33 ja 40. TAasutustega koostööd teinud ettevõtete eksport moodustus peamiselt kümne suurema eksportööri tulemustest ning nende ettevõtete müügitulust moodustab eksport enamuse.

46 46 Tabel 46. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete eksport ja EKSPORT Kogu niši TA-asutustega koostööd teinud Ettevõtete arv analüüsis Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) ,7 Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist () *Koostöö ja uute tulijate korral osakaal nišist tervikuna 4,5 6,2 33,0 40,0 3,63 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku ,00 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist () 60,2 62,1 93,7 90,3 97,8 Ekspordi osakaal müügitulust () 53,2 54,3 77,2 80,5 44,4 Niši ettevõtete ekspordi peamisteks sihtriikideks on muud Euroopa Liidu riigid, kuhu eksporditi. aastal 20,8 kogu niši ekspordist. Suurema kasvu osakaalude võrdluses on teinud Rootsi, kuhu eksport on kasvanud 5,8-lt 12,6-ni Üldiselt on sihtriikide osakaalud olnud mõlemal aastal sarnased, uue turuna on esile tõusnud. aastal Austraalia ning sihtriikide seast on välja jäänud Läti Müük Euroopa Liidu riikidele, Norra Soome Saksamaa Müük väljaspool Euroopa Liidu Rootsi Jaapan Läti Taani Suurbritannia Austraalia 8,4 9,1 7,3 7,4 6,1 9,8 5,8 5,6 4,2 5,1 4,2 2,5 3,7 3,0 3,0 15,3 13,7 12,6 18,7 20,8 Ekspordi osakaal () Ekspordi osakaal () Joonis 25. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (-des) ja Puit ehituses niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid. aastal kokku 42,2 miljoni euro ja. aastal 69,5 miljoni euro eest (muutus oli 65). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku kasvanud 51 võrra. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega kasvasid võrreldes. aastaga nii kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks kui ka materiaalse põhivara maht.

47 47 Tabel 47. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ja MATERIAALSETE IMMATERIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD JA Koostöö TA-asutustega Eksportivad Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot) Materiaalne põhivara kokku Immateriaalne põhivara kokku 42,2 69,5 65 7,3 8,1 11 1,4 35,7 51,5 44,3 258,0 389, ,4 69, , ,3 2,1 17, ,1 1,9 73 0,2 0,8 3,4 325,0 Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku. aastal eurot ning. aastal eurot. Sealjuures moodustasid mõlemal aastal suurema osa pikaajalised sihtfinantseeringud. Sihtfinantseeringuid on saanud peamiselt need, kes on teinud koostööd TA-asutustega. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem vastavalt 78,2 ja 78,6. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53. Tabel 48. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud ja SIHTFINANTSEERIMINE Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Koostöö TA-asutustega Eksportivad 0,33 0, ,069 0,31 360,0 0,009 0,25 0,47 89,0 2,23 2,21-1 0,51 0,84 65,6 0,002 1,4 0,92-34,0 Puit ehituses niši ettevõtete passiva osa moodustas mõlemal aastal peamiselt omakapital. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised kohustused ning nende osakaal on kasvanud. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55) ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57) ning ka see osakaal on jäänud samaks. Tabel 49. Puidu väärindamine: puit ehituses kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital ja KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Koostöö TAasutustega Eksportivad Omakapital osa passivas () Kohustuste osa passivas () Lühiajaliste kohustuste osakaal () Pikaajaliste kohustuste osakaal ()

48 48 Kokkuvõtvalt on puit ehituses nišš kasvanud arvestades nii töötajate arvu kui ka müügitulu, kuid mõlemad näitajad on ettevõtete keskmistena langenud. Niši ettevõtete tööjõukulud on uuritud perioodil kasvanud ning seejuures on kasv olnud suurem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on samuti kasvanud oluliselt kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete ekspordimaht on samuti oluliselt kasvanud, kuid sihtturgude osakaalud on jäänud valdavalt samaks Nano- ja pinnakattetehnoloogiad Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtetest oli. aastal analüüsi kaasatud 90 ja. aastal 92 ettevõtet. Niši ettevõtete töötajate arv jäi võrreldes. aastaga enam-vähem samale tasemele.. aastal töötas niši ettevõtetes kokku 8081 töötajat, mis moodustas 2,2 kõikide Eesti ettevõtete töötajatest.. aastaks oli töötajate arv 8023, mis moodustas 2 kõikide Eesti ettevõtete töötajatest. Nanotehnoloogia ettevõtete keskmine töötajate arv vähenes nelja aastaga 90 töötajalt 87 töötajani (Eesti ettevõtete keskmine töötajate arv oli samal perioodil vastavalt 8 ja 7). Kümnes suuremas ettevõttes töötas mõlemal aastal üle 60 kõikidest niši töötajatest. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas üle 75 kogu niši töötajatest, mis on ootuspärane, sest TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete arv on niši üldist ettevõtete arvu arvestades üsna suur. Viimasel neljal aastal sisenes nišši vaid kaks ettevõtet. Kuna vaatluste arv on väga väike, siis ei esitata eraldi tulemusi lisandunud ettevõtete kohta. Eksportivates ettevõtetes töötas üle 80 kogu niši ettevõtetest. Tabel 50. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete töötajate arv ja Koostöö TA-asutustega Eksportivad Töötajate arv Ettevõtete arv analüüsis , , ,3 Niši töötajate arv ,4 Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes ,0 Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest () 2,16 2,01 76,8 78,5 87,3 84,9 10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad , ,2 10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest () 64,67 63,09 77,5 75,1 66,6 20,5 *Koostöö ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes. aastaga 21.. aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 1507 eurot ning. aastal 1827 eurot. Võrreldes kogu Eesti keskmisega, olid nanotehnoloogiate niši ettevõtete tööjõukulud suuremad.. aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning. aastal 1142 eurot. Tööjõukulude kasv oli Eesti ettevõtetes keskmiselt sarnane niši ettevõtete tööjõukulude kasvule (25). TAasutustega koostööd teinud ettevõtetes on tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui nišis tervikuna. Eksportivates ettevõtetes on tööjõukulud samal tasemel kogu nišiga.

49 Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 26. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete tööjõukulud ja Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtete müügitulu vähenes võrreldes. aastaga 23 võrra.. aastal oli niši ettevõtete müügitulu kokku 1130 miljonit eurot, mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust 2,6.. aastal oli kogu müügitulu 871 miljonit eurot, selle osakaal kõikide Eesti ettevõtete müügitulust oli 1,9. Kümne suurema ettevõtte müügitulu moodustas kogu niši müügitulust. aastal 78,7 ning. aastal 71,2. Ettevõtetes, mis on mingis vormis teinud koostööd TA-asutustega, vähenes müügitulu samal perioodil 21, nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 77,1 ja 78,6. Eksportivate ettevõtete müügitulu vähenes nelja aastaga 28,1. Nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust vastavalt 95 ja 88. Tabel 51. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete müügitulu ja Koostöö TA-asutustega Eksportivad MÜÜGITULU Ettevõtete arv analüüsis , , ,3 Niši müügitulu (miljon eurot) Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust () 10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku 10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust () *Koostöö ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna , ,1 12,6 9, ,6 10, ,20 11,5-24,3 2,6 1,9 80,5 84, ,6 78,7 71,2 85,5 81,3 80,6 75,6 Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on vaadeldaval perioodil vähenenud ligikaudu 14, siiski oli niši keskmine lisandväärtus töötaja.

50 aastal kohta suurem Eesti keskmisest. Lisandväärtuse vähenemine võib olla tingitud kõrge lisandväärtusega ettevõtete mitte kaasamisest analüüsi (näiteks Eesti Energia Õlitööstuse AS oli kustutatud ning Estonian Cell ASi kohta puudus informatsioon. aastal). Ettevõtetes, kus on tehtud koostööd TA-asutustega, on loodav lisandväärtus töötaja kohta suurem niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on sarnane kogu niši omale Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 27. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ja Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtete ekspordimaht vähenes võrreldes. aastaga 19.. aastal oli kõikide nanotehnoloogia niši ettevõtete eksport kokku 734 miljonit eurot, mis moodustas 5,8 kõikide Eesti ettevõtete ekspordist.. aastal aga 595 miljonit eurot, mis moodustas 4,3 kogu ekspordist. Kümne suurema niši eksportööri poolt moodustus ligi 85 kogu niši ekspordist. Niši ettevõtete müügitulust moodustas müük välisriikidesse üle 60. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete ekspordimahud moodustasid kogu niši ekspordist vastavalt aastale 74,4 ja 85,5. Tabel 52. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete eksport ja EKSPORT Kogu niši TA-asutustega koostööd teinud Ettevõtete arv analüüsis Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist () *Koostöö ja uute tulijate korral osakaal nišist tervikuna 5,8 4,3 74,4 85,5 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist () 85,3 82,7 91,6 90,4 Ekspordi osakaal müügitulust () 65,0 68,3 60,1 68,9 Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši suurim ekspordi sihtriik on mõlemal uuritud aastal olnud Soome, mille osakaal koguekspordist on kasvanud 22,2-lt 25,2-ni. Võrreldes. aastaga on eksport kasvanud ka Rootsi, Taani, Saksamaale ja muudesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Uute

51 51 sihtturgudena on. aastal esile kerkinud müük väljapoole Euroopa Liidu liikmesriike, Itaalia ja India. Võrreldes. aastaga on sihtturgude seast välja jäänud Šveits, Venemaa, Prantsusmaa ja Küpros Soome 22,2 25,2 Šveits 7,9 Saksamaa 7,9 10,2 Rootsi 7,7 8,4 Ameerika Ühendriigid 6,3 5,8 Venemaa 6,0 Prantsusmaa 3,8 Müük Euroopa Liidu riikidele, 3,8 Küpros 3,5 10,3 Taani Müük väljaspool Euroopa Liidu Itaalia India 3,4 5,6 4,5 2,8 2,5 Ekspordi osakaal () Ekspordi osakaal () Joonis 28. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (-des) ja Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid. aastal kokku 159 miljoni euro ja. aastal 31 miljoni euro eest (muutus oli - 80). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku vähenenud 34 võrra ning immateriaalne põhivara kasvanud 121. Ettevõtetel, mis tegid koostööd TA-asutustega vähenes vaatlusalusel perioodil materiaalse põhivara maht, kuid kasvas immateriaalne põhivara. Tabel 53. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ja MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD Koostöö TA-asutustega Eksportivad Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot) Materiaalne põhivara kokku Immateriaalne põhivara kokku 159,0 31, ,6 27, ,3-80,5 662,0 437, ,8 4,4 9, , ,5 8,6 145,7 Sihtfinantseerimisi on nišis olnud kokku. aastal eurot ning. aastal eurot. Sealjuures moodustasid mõlemal aastal enamuse pikaajalised finantsinvesteeringud. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem

52 52 vastavalt 78,2 ja 78,6. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53. Tabel 54. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud ja Koostöö TA-asutustega 0,87 0, ,16 0,48 2,68 2,2-18 1,6 2 SIHTFINANTSEERIMINE Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Eksportivad 204,9 0,84 0,33-60,5 25,8 2,68 1,76-34,6 Nano- ja pinnakattetehnoloogiate niši ettevõtete passiva osa moodustas mõlemal aastal peamiselt. Kohustustes omakorda moodustavad enamuse lühiajalised kohustused ning nende osakaal on kasvanud. Ettevõtetes, mis on teinud koostööd TA-asutustega, passiva struktuur sarnane nišile tervikuna. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55) ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57) ning ka see osakaal on jäänud samaks. Tabel 55. Nano- ja pinnakattetehnoloogiate kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital ja Koostöö TA-asutustega Eksportivad Omakapital osa passivas () Kohustuste osa passivas () Lühiajaliste kohustuste osakaal () Pikaajaliste kohustuste osakaal () KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kokkuvõtvalt on nano- ja pinnakattetehnoloogiate nišš kahanenud arvestades müügitulu ning töötajate arvu. Niši ettevõtete tööjõukulud on kasvanud samas tempos Eesti keskmisega ning tööjõukulud ületasid Eesti keskmist. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on perioodi jooksul vähenenud ning ka ekspordimaht on vähenenud. Niši majandustulemuste langust võivad põhjustada suurte ettevõtete mitte arvestamine analüüsis, mis omakorda on seotud niššide nimekirja koostamise metoodikaga Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtetest oli kaasatud analüüsi. aastal üheksa ja. aastal kümme ettevõtet. Siinkohal on oluline märkida, et Eesti Energia ASi andmed tulevad ettevõtte konsolideeritud bilansist, kuid tegelikkuses on nišis olulisemad Eesti Energia ASi tütar, millest kuulusid niši ettevõtete nimekirja Eesti Energia Õlitööstus AS, mis läks arvesse vaid. aastal, kuivõrd see ettevõtet kustutati ning lisaks kuulus niši ettevõtete nimekirja ka Enefit Kaevandused AS. Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtete töötajate arv vähenes võrreldes. aastaga 24.. aastal töötas niši ettevõtetes kokku 9122 töötajat (2,44 kõikide Eesti ettevõtete töötajatest), kuid. aastal oli töötajate arv vähenenud 6891ni, mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete töötajatest 1,7. Kuivõrd nišis on vähe ettevõtteid, mõjutab ühe ettevõtte muutus tulemustes oluliselt ka niši

53 53 tulemusi. Töötajate arvu vähenemine on eelkõige tingitust Eesti Energia töötajate arvu vähenemisest, kuna Eesti Energia on ka niši suurim ettevõte. Sel perioodil vähenes Eesti Energia ASi töötajate arv 21. Selles nišis ei tooda eraldi välja tulemusi TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete lõikes, kuna maavarade väärindamise nišis oli kõigil ettevõtetel olemas koostöö kogemus. Samuti ei tooda välja eraldi tulemusi uute sisenenud ettevõtete järgi, kuna nelja aasta jooksul sisenes nišši vaid üks ettevõte. Pea kõik tegelesid ka ekspordiga ning seega töötasid ka enamik niši töötajatest eksportivates ettevõtetes. Tabel 56. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete töötajate arv ja Eksportivad Töötajate arv Ettevõtete arv analüüsis , ,0 Niši töötajate arv ,5 Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes ,7 Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest ()* 2,44 1,72 99,8 99,7 10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad ,5 10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest () 100,00 100,00 100,0 100,0 *Eksportivate ettevõtete korral osakaal kogu nišist Niši ettevõtete tööjõukulud inimese kohta kasvasid nelja aastaga 12, samal perioodil kasvasid Eesti ettevõtete keskmine tööjõukulu töötaja kohta 25. Siiski on niši ettevõtet tööjõukulud töötaja kohta suuremad kui Eestis keskmiselt.. aastal oli niši ettevõtete keskmine tööjõukulu töötaja kohta 1603 eurot ja. aastal 1801 eurot. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud olid sama tasemel. Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtete müügitulu vähenes võrreldes. aastaga 18.. aastal oli niši ettevõtete müügitulu kokku 1080 miljonit eurot, mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust kokku 2,5.. aastal oli niši ettevõtete müügitulu kokku 885 miljonit eurot (1,9 kõikide Eesti ettevõtete müügitulust). Tabel 57. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete müügitulu ja Eksportivad MÜÜGITULU Ettevõtete arv analüüsis , ,0 Niši müügitulu (miljon eurot) ,0 Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta 120,0 88, , ,1 Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust ()* 2,5 1, suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku ,0 10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust () *Eksportivate ettevõtete korral osakaal kogu nišist Niši lisandväärtus töötaja kohta kasvas võrreldes. aastaga 25 (kogu Eestis keskmiselt 8). Maavarade väärindamise niši ettevõtetes loodud lisandväärtus töötaja kohta on oluliselt suurem Eesti keskmisest.

54 Kogu niši Eksportivad Kogu Eesti Joonis 29. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ja Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtete ekspordimaht vähenes nelja aasta jooksul 46.. aastal oli kõikide maavarade väärindamise niši ettevõtete eksport kokku 338 miljonit eurot, mis moodustas 2,8 kõikide Eesti ettevõtete ekspordist, ning. aastal 183 miljonit eurot, mis moodustas 1,4 kogu ekspordist. Tabel 58. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete eksport ja EKSPORT Kogu niši Ettevõtete arv analüüsis 9 10 Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist () 2,8 1,4 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist () 100,0 100,0 Ekspordi osakaal müügitulust () 31,3 20,7 Põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete peamisteks ekspordi sihtriikideks. aastal on olnud naaberriigid: Läti, Leedu ja Venemaa.. aastal oli suurima ekspordi sihtriigiks muud riigid, mis moodustasid 60,6 kogu ekspordist.. aastaks oli suurimaks partneriks kerkinud Läti, kuhu eksporditi 82,6 kogu niši kaupadest ja teenustest.

55 Muud riigid 10,2 60,6 Läti 16,7 82,6 Leedu 3,5 13,4 Ekspordi osakaal () Ekspordi osakaal () Venemaa 4,9 0,01 Suurbritannia 2,6 2,8 Joonis 30. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (-des) ja Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid. aastal kokku 521 miljoni euro ja. aastal 135 miljoni euro eest (näitaja väärtus vähenes 74). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku kasvanud 25 võrra ning immateriaalne põhivara vähenenud 23. Tabel 59. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ja MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD Eksportivad Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot) 521,0 135, ,0 Materiaalne põhivara kokku ,9 Immateriaalne põhivara kokku 58,9 45, ,9 45,2-23,3 Sihtfinantseerimisi on nišis olnud vaid. aastal kokku eurot. Kõik sihtfinantseeringute saajad olid ka eksportivad. Sealjuures moodustasid enamuse sihtfinantseeringutest pikaajalised sihtfinantseeringud (vastavalt 77). Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem vastavalt 78,2 ja 78,6. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53. Põlevkivi keemiatööstuses niši ettevõtete passiva osa moodustas. aastal peamiselt omakapital, mille osakaal oli 61.. aastal oli passivas ülekaalus samuti omakapital (54). Kohustustes omakorda moodustasid enamuse pikaajalised kohustused ning nende osakaal on samaks jäänud. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55) ning see osakaal on

56 56 püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57) ning ka see osakaal on jäänud samaks. Tabel 60. Maavarade väärindamine: põlevkivi keemiatööstuses kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital ja KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Omakapital osa passivas () Kohustuste osa passivas () Lühiajaliste kohustuste osakaal () Pikaajaliste kohustuste osakaal () Eksportivad Kokkuvõtvalt on põlevkivi keemiatööstuses nišš kahanenud nii müügitulu kui ka töötajate arvu arvestades. Niši ettevõtete tööjõukulud on kasvanud, kasv oli küll aeglasem kui Eesti ettevõtetes tervikuna, kuid niši ettevõtete tööjõukulud ületasid Eesti keskmist. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud oluliselt kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete ekspordimahud on vähenenud. Niši ettevõtete tulemusi on mõjutanud oluliselt Eesti Energia ASi majandustulemused. Vaatlusalusel perioodil vähenes nii Eesti Energia ASi müügitulu, ekspordimaht kui ka töötajate arv Toidutoorme väärindamine: tervist toetav toit Tervist toetava toidu niši ettevõtteid oli. aastal analüüsi kaasatud 348 ning. aastal 460. Niši ettevõtete töötajate arv on nelja aasta jooksul kasvanud 8.. aastal töötas niši ettevõtetes kokku töötajat, mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete töötajatest 3,5,. aastal oli töötajate arv , see oli 3,6 kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest. Niši töötajatest töötas ligikaudu 28. aastal ja 32,6. aastal kümnes suurema töötajate arvuga ettevõttes. Nendes ettevõtetes, kes olid teinud koostööd TA-asutustega, töötas ligikaudu veerand niši töötajatest, vastavalt aastale 24,9 ja 22,4 kogu niši töötajatest. Viimase nelja aasta jooksul niši sisenenud ettevõtetes9 töötab kogu niši töötajatest 2,8, seega võib eeldada, et lisandunud on töötajate arvu poolest pigem väikesed, seda näitab ka niši keskmisest väiksem keskmine töötajate arv. Eksportivate ettevõtete töötajate arv kasvas nelja aasta jooksul 19,1 ning nendes ettevõtetes töötas vastavalt aastale 63,8 ja 70,4 kogu niši töötajatest. Tabel 61. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete töötajate arv ja Töötajate arv Ettevõtete arv analüüsis Niši töötajate arv Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes Niši töötajate osakaal kõikidest Eesti ettevõtete töötajatest () 9 Koostöö TA-asutustega Eksportivad , , , , ,5 3,5 3,6 2,8 63,8 70, ,9 22, aastal sisenes nišši 31 ettevõtet, aastal 27, aastal 27 ja. aastal 15 ettevõtet.

57 Töötajate arv 10 suurema töötajate arvuga ettevõtte töötajad 10 suurema töötajate arvuga ettevõtete töötajate osakaal kogu niši töötajatest () Koostöö TA-asutustega Eksportivad , ,1 28,3 32,6 63,8 60,5 51,8 32,0 38,8 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Niši ettevõtete tööjõukulud kuus ühe inimese kohta kasvasid võrreldes. aastaga 14.. aastal oli tööjõukulu kuus ühe inimese kohta 1040 eurot ning. aastal 1366 eurot. Võrreldes kogu Eesti keskmisega, olid tervist toetava toidu niši ettevõtete tööjõukulud suuremad.. aastal oli Eesti ettevõtetes keskmine tööjõukulu 916 eurot kuus ning. aastal 1142 eurot. Eesti ettevõtetes kasvasid tööjõukulud aga rohkem (25). TA-asutustega koostööd teinud ettevõtetes oli tööjõukulud inimese kohta mõlemal aastal suuremad kui nišis tervikuna. Uute nišši sisenenud ettevõtete tööjõukulud inimese kohta olid väiksemad nii koostööd tegevate ettevõtete omast kui ka niši keskmisest. Eksportivate ettevõtete tööjõukulud on suuremad niši keskmisest Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 31. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete tööjõukulud ja Tervist toetava toidu niši ettevõtete müügitulu kasvas võrreldes. aastaga 3, samal ajal kasvas Eesti ettevõtete müügitulu kokku 8. Niši ettevõtete müügitulu kokku oli. aastal 1680 miljonit eurot, mis moodustas kõikide Eesti ettevõtete müügitulust 3,9,. aastaks kasvas müügitulu 1730 miljoni euroni ja see moodustas kogu Eesti ettevõtete müügitulust 3,7. Kümne suurima ettevõtte panus kogu niši müügitulusse jäi nelja aasta jooksul samale tasemele ligikaudu 45. TAasutustega koostööd teinud ettevõtetes oli keskmine müügitulu ettevõtte kohta suurem kui nišis keskmiselt, kui nende ettevõtete müügitulu moodustas niši müügitulust ligikaudu veerandi. Nišši

58 58 lisandunud ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust 1,3. Eksportivate ettevõtete müügitulu on kasvanud 30,7 ning nende ettevõtete müügitulu moodustas kogu niši müügitulust 76 ja see osakaal on nelja aasta jooksul kasvanud. Tabel 62. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete müügitulu ja MÜÜGITULU Koostöö TA-asutustega Ettevõtete arv analüüsis Niši müügitulu (miljon eurot) Keskmine müügitulu ühe ettevõtte kohta Niši müügitulu osakaal kogu Eesti ettevõtete müügitulust () 10 suurema müügituluga ettevõtte müügitulu kokku 10 suurema müügituluga ettevõtete müügitulu osakaal kogu niši müügitulust () Eksportivad , , , , ,7 4,8 3,8-21 7,2 5,1-29 0,2 6,90 7,8 13,0 3,9 3,7 26,6 22,5 1, ,7 44,9 45,0 76,1 80,8 69,9 41,5 45,3 *Koostöö, lisandunud ettevõtete ja ekspordi korral osakaal nišist tervikuna Tervist toetava toidu niši ettevõtetes moodustuv lisandväärtus töötaja kohta on võrreldes. aastaga kasvanud ligikaudu 14, võrreldes tulemust kogu Eesti keskmisega (8), on kasv suurem. TA-asutustega koostööd teinud ettevõtete poolt loodav lisandväärtus on sarnane niši keskmisele. ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta oli aga märkimisväärselt madalam nii niši keskmisest kui ka Eesti keskmisest. See on tõenäoliselt tingutud asjaolust, et. aastal olid mitme sisenenud suurema ettevõtte kogu lisandväärtus negatiivne, mis omakorda oli tingitud suurest ärikahjumist.

59 Kogu niši TA asutustega koostööd teinud Eksportivad Kogu Eesti Joonis 32. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ja Tervist toetava toidu niši ettevõtete ekspordimahud kasvasid võrreldes. aastaga 29.. aastal oli kogu niši eksport 361 miljonit eurot ning. aastaks suurenes see 105 miljoni euro võrra. Kümme suuremat niši eksportööri annavad üle poole kogu niši ekspordist:. aastal 58,2 ja. aastal 55,2. Ettevõtete müügitulus on ekspordi osa nelja aasta jooksul kasvanud ning. aastal moodustas eksport 26,9 kogu niši müügitulust. TA-asutustega koostööd tegevate ettevõtete eksport moodustasid alla poole kogu niši ekspordist, vastavalt aastale 46,8 ja 39,1. Uute sisenenud ettevõtete ekspordimahud jäävad tagasihoidlikuks. Tabel 63. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete eksport ja EKSPORT Kogu niši TA-asutustega koostööd teinud Ettevõtete arv analüüsis Niši ekspordi maht kokku (miljon eurot) ,10 Niši ekspordi osakaal kõikide Eesti ettevõtete ekspordist () *Koostöö ja uute tulijate korral osakaal nišist tervikuna 2,8 3,3 46,8 39,1 1,09 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte eksport kokku ,05 10 suurema ekspordimahuga ettevõtte ekspordi osakaal kogu niši ekspordist () 58,2 55,2 94,1 94,0 99,0 Ekspordi osakaal müügitulust () 21,5 26,9 37,8 46,7 22,3 Niši ettevõtete peamisteks sihtriikideks olid Soome, Läti ja Leedu ning nende riikide osakaalud kogu ekspordist on olnud enam-vähem samal tasemel. Uuritud perioodil on kasvanud müük muudele Euroopa Liidu liikmesriikidele, mis. aastaks on osakaalu järgi jõudnud suuruselt teiseks sihtriigiks (19,5-ga). Uute turgudena on tervist toetava toidu niši esile tõusnud Norra ja Iisrael ning sihtriikide seast on välja jäänud Saksamaa ja müük väljapoole Euroopa Liidu riike.

60 Soome Läti 13,8 15,3 Leedu 12,0 13,5 Müük Euroopa Liidu riikidele, 9,2 Rootsi 7,3 11,7 Venemaa 6,5 2,4 Taani 4,9 3,5 Saksamaa 4,1 Müük väljaspool Euroopa Liidu 3,7 Hiina 2,6 2,2 Norra 1,6 Iisrael 0,9 23,1 23,1 19,5 Ekspordi osakaal () Ekspordi osakaal () Joonis 33. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete eksport sihtriikide kaupa (- des) ja Tervist toetava toidu niši ettevõtetes soetati materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid. aastal kokku 65,9 miljoni euro ja. aastal 56,6 miljoni euro eest (näitaja väärtus vähenes 14). Võrreldes tulemusi kõikide Eesti ettevõtete keskmisega, siis vaatlusalusel perioodil vähenesid kõikides Eesti ettevõtetes kokku kulud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks 28. Niši ettevõtetes on materiaalne põhivara kokku kasvanud 14 võrra ning immateriaalne põhivara vähenenud 34. Tabel 64. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ja MATERIAALSETE JA IMMATERIAALSETE INVESTEERINGUTE MAHT JA VOOD Koostöö TA-asutustega Eksportivad Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel (miljon eurot) Materiaalne põhivara kokku Immateriaalne põhivara kokku 65,9 56, ,4 12,7-41 2,8 55,6 44,9-19,2 498,0 569, , ,5 165,0 109, ,5 19,9-68 0, ,5 Niši sihtfinantseeringute maht on vähenenud. Mõlemal aastal moodustasid enamuse pikaajalised sihtfinantseeringud. Kõikides teistes Eesti ettevõtetes on mõlemal aastal olnud pikaajaliste sihtfinantseeringute osakaal suurem vastavalt 78,2 ja 78,6. Sihtfinantseeringute kogumaht on kõikides Eesti ettevõtetes kokku vähenenud 53.

61 61 Tabel 65. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete sihtfinantseeringud ja SIHTFINANTSEERIMINE Lühiajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Pikaajaline sihtfinantseerimine (miljon eurot) Koostöö TA-asutustega Eksportivad 1,86 2, ,63 1,37 117,3 0 0,76 1,13 49,7 18 8,8-51 4,01 3,27-19,5 0,02 12,24 5,93-51,5 Tervist toetava toidu niši ettevõtete passiva osa moodustas peamiselt omakapital ning passiva struktuur on ka samaks jäänud. Kohustustes moodustasid. aastal enamuse lühiajalised kohustused, kuid. aastaks oli olukord vastupidine. Võrreldes niši ettevõtete passiva struktuuri kõikide Eesti ettevõtetega kokku, siis kõikides Eesti ettevõtetes kokku moodustavad suurema osa passivast omakapital (55) ning see osakaal on püsinud muutumatuna. Kohustustes moodustuvad enamuse pikaajalise kohustused (57) ning ka see osakaal on jäänud samaks. Tabel 66. Toidutoorme väärindamine: tervist toetava toidu kasvuniši ettevõtete kohustused ja omakapital ja KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Koostöö TAasutustega Eksportivad Omakapital osa passivas () Kohustuste osa passivas () Lühiajaliste kohustuste osakaal () Pikaajaliste kohustuste osakaal () Kokkuvõtvalt on tervist toetava toidu nišš kasvanud arvestades nii töötajate arvu kui ka müügitulu, samas on mõlemad näitajad langenud ühe ettevõtte kohta. Niši ettevõtete tööjõukulud on uuritud perioodil kasvanud, kuid kasv oli väiksem kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Niši ettevõtete poolt loodud lisandväärtus on kasvanud kiiremini kui Eesti ettevõtetes keskmiselt. Samuti on kasvanud ettevõtete ekspordimaht.

62 Tehniline lisa: Lisad 62 Lisad Lisa 1. Kasvuniššide suurimad töötajate arvu, müügitulu ja ekspordi näitajate alusel 1. ANDMEANALÜÜS JA INFOHALDUS Töötajate arv Elion Ettevõtted AS Telia Eesti AS Nortal AS Nortal AS Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert Osaühing Top Connect Cybernetica AS AS Reach-U AKTSIASELTS TELEGRUPP Cybernetica AS Support Services AS AKTSIASELTS TELEGRUPP Aktsiaselts Datel Aktsiaselts Datel Osaühing Top Connect aktsiaselts Pristis Saule IT Services OÜ 2. Müügitulu Elion Ettevõtted AS Telia Eesti AS Osaühing Top Connect Nortal AS Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ Nortal AS FORTUMO OÜ FORTUMO OÜ Osaühing Top Connect AKTSIASELTS TELEGRUPP Zeroturnaround AS aktsiaselts Pristis AKTSIASELTS TELEGRUPP Aktsiaselts Datel aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert Aktsiaselts Datel AS Reach-U Cybernetica AS Eksport Skype Technologies OÜ Osaühing Top Connect Nortal AS FORTUMO OÜ Elion Ettevõtted AS FastVPS Eesti OÜ aktsiaselts Proekspert AS Reach-U Guardtime AS Cybernetica AS Skype Technologies OÜ Nortal AS Telia Eesti AS Zeroturnaround AS Osaühing Top Connect aktsiaselts Proekspert FastVPS Eesti OÜ Ridango AS Guardtime AS Cybernetica AS INFOTURVE JA KÜBERKAITSE Töötajate arv Müügitulu Eksport Nortal AS Cybernetica AS Nixor EE AS Nortal AS Cybernetica AS Nixor EE AS Nortal AS Santa Monica Networks AS Cybernetica AS Nortal AS Santa Monica Networks AS Cybernetica AS Nortal AS Guardtime AS Cybernetica AS SK ID Solutions AS Guardtime AS SK ID Solutions AS SK ID Solutions AS Santa Monica Networks AS Santa Monica Networks AS Osaühing ASA Quality Services SK ID Solutions AS Nixor EE AS Nixor EE AS SK ID Solutions AS Nortal AS Guardtime AS Cybernetica AS Messente Communications OÜ BHC Laboratory Santa Monica Networks AS Stallion AS Guardtime AS Clarified Security OÜ Santa Monica Networks AS

63 Tehniline lisa: Lisad 63 Guardtime AS AgileWorks AS Guardtime AS Messente Communications OÜ Nixor EE AS Osaühing ASA Quality Services Stallion AS Osaühing ASA Quality Osaühing ASA Quality Services Services Stallion AS Stallion AS SK ID Solutions AS Security Software OÜ Clarified Security OÜ Security Software OÜ BHC Laboratory Clarified Security OÜ Clarified Security OÜ Messente Communications OÜ Clarified Security OÜ Security Software OÜ AgileWorks AS 3. TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE, ROBOOTIKA, SARDSÜSTEEMID Töötajate arv Müügitulu Eksport Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Aktsiaselts Fujitsu Estonia Aktsiaselts Fujitsu Estonia AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES Aktsiaselts Fujitsu Estonia AKTSIASELTS HELMES aktsiaselts Proekspert Tieto Estonia Aktsiaselts Aktsiaselts Fujitsu Estonia Aktsiaselts Fujitsu Estonia Tieto Estonia Aktsiaselts Aktsiaselts Fujitsu Estonia AS CGI Eesti AS CGI Eesti aktsiaselts Proekspert Tieto Estonia Aktsiaselts Cleveron AS Tieto Estonia Aktsiaselts AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES Tieto Estonia Aktsiaselts aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert Cybernetica AS aktsiaselts Proekspert AS CGI Eesti AS CGI Eesti AS CGI Eesti AS CGI Eesti ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ Cybernetica AS Osaühing Net Group Cybernetica AS AKTSIASELTS HELMES Cybernetica AS Osaühing Net Group Osaühing Net Group Cybernetica AS Starship Technologies OÜ MASSI MILIANO OÜ Cleveron AS MASSI MILIANO OÜ Cleveron AS Cleveron AS Milrem AS Cybernetica AS OÜ Massi Miliano 4. VAHENDID JA METOODIKAD TARKVARAARENDUSES Töötajate arv Müügitulu Eksport Nortal AS osaühing Playtech Estonia Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS osaühing Playtech Estonia Nortal AS osaühing Playtech Estonia osaühing Playtech Estonia osaühing Playtech Estonia osaühing Playtech Estonia aktsiaselts Proekspert Tieto Estonia Aktsiaselts AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES osaühing VideoB Zeroturnaround AS osaühing VideoB AS CGI Eesti Aktsiaselts Datel Zeroturnaround AS Titanium Systems OÜ Pipedrive OÜ AS CGI Eesti Pipedrive OÜ aktsiaselts Proekspert Tieto Estonia Aktsiaselts Tieto Estonia Aktsiaselts Tieto Estonia Aktsiaselts AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES osaühing VideoB Pipedrive OÜ aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert AS Reach-U aktsiaselts Proekspert EuroPark Estonia OÜ aktsiaselts Proekspert Hireright Estonia Aktsiaselts AS CGI Eesti Cybernetica AS Cybernetica AS AS Reach-U AS CGI Eesti AS CGI Eesti osaühing VideoB Hireright Estonia Aktsiaselts Hireright Estonia Aktsiaselts Tieto Estonia Aktsiaselts Aktsiaselts Datel AKTSIASELTS HELMES Hireright Estonia Aktsiaselts Industry62 OÜ osaühing VideoB AS CGI Eesti Cybernetica AS AS Reach-U

64 Tehniline lisa: Lisad E-TERVIS Töötajate arv Müügitulu Eksport Nortal AS Nortal AS Aktsiaselts Fujitsu Estonia Nortal AS Nortal AS Nortal AS Aktsiaselts Fujitsu Estonia Aktsiaselts Fujitsu Estonia aktsiaselts Gennet Lab AKTSIASELTS HELMES Aktsiaselts Fujitsu Estonia AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES Aktsiaselts Fujitsu Estonia AKTSIASELTS HELMES Aktsiaselts Fujitsu Estonia Cybernetica AS Cybernetica AS aktsiaselts MEDISOFT Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ Industry62 OÜ Bait Partner OÜ Industry62 OÜ Raintree Estonia OÜ Raintree Estonia OÜ Industry62 OÜ OÜ Pintmann Grupp Bind Creative OÜ Raintree Estonia OÜ Industry62 OÜ Industry62 OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ Raintree Estonia OÜ Celsius Healthcare OÜ aktsiaselts MEDISOFT Bait Partner OÜ Ignite OÜ OÜ Pintmann Grupp aktsiaselts MEDISOFT Connected OÜ OÜ Pintmann Grupp Ignite OÜ Bait Partner OÜ aktsiaselts MEDISOFT Ignite OÜ Cybernetica AS Ignite OÜ OÜ Quretec Opus Online OÜ Raintree Estonia OÜ 6. PUNANE BIOTEHNOLOOGIA Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ Opus Online OÜ Esecom International OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ Töötajate arv Müügitulu Eksport Aktsiaselts Fertilitas Synlab Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS Synlab Eesti OÜ Aktsiaselts Fertilitas Interchemie Werken De Interchemie Werken De Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS Adelaar Eesti AS Adelaar Eesti AS GlaxoSmithKline Eesti OÜ ELIKO Tehnoloogia Interchemie Werken De Arenduskeskus OÜ Adelaar Eesti AS Hansa Medical OÜ Synlab Eesti OÜ Merck Sharp & Dohme OÜ Bayer OÜ Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS AS Kliinik Elite Synlab Eesti OÜ Hansa Medical OÜ Bayer OÜ Synlab Eesti OÜ Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS AS Kliinik Elite Toidu- Ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS Tallinna Farmaatsiatehase AS Quantum Eesti AS Aktsiaselts Fertilitas Mikromasch Eesti Osaühing IQVIA RDS Estonia OÜ Tallinna Farmaatsiatehase AS Quantum Eesti AS aktsiaselts Egeen Kevelt AS Tallinna Farmaatsiatehase Tallinna Farmaatsiatehase GlaxoSmithKline Eesti OÜ Aktsiaselts Fertilitas AS AS Ldiamon AS aktsiaselts Egeen GlaxoSmithKline Eesti OÜ BioCC OÜ Merck Sharp & Dohme OÜ Bayer OÜ AS Biotech Group Ldiamon AS Toidu- Ja IQVIA RDS Estonia OÜ Bayer OÜ IQVIA RDS Estonia OÜ AS Cambrex Tallinn Merck Sharp & Dohme OÜ

65 Tehniline lisa: Lisad 65 Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS IQVIA RDS Estonia OÜ Kevelt AS IQVIA RDS Estonia OÜ Kevelt AS Solis Biodyne OÜ AS Cambrex Tallinn 7. ENERGIA- JA RESSURSITÕHUSUS EHITUSEL JA EHITISTES Töötajate arv Müügitulu Eksport Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS VILJANDI AKEN JA UKS AS aktsiaselts Viljandi Aken ja aktsiaselts Viljandi Aken ja Nordecon AS Nordecon AS VILJANDI AKEN JA UKS AS Uks Uks Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Nordecon AS Elering AS Elering AS Elering AS Elering AS Nordecon AS E-BETOONELEMENT AS VILJANDI AKEN JA UKS AS aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks Seve Ehituse AS Maru Ehitus AS E-BETOONELEMENT AS Elering AS Adven Eesti AS Maru Ehitus AS Matek AS E-BETOONELEMENT AS VKG Energia OÜ Maru Ehitus AS Kiviõli Keemiatööstuse OÜ VKG Energia OÜ E-BETOONELEMENT AS Nordecon AS Maru Ehitus AS VKG Energia OÜ VKG Energia OÜ Oma Ehitaja AS Maru Ehitus AS Matek AS Elering AS Eesti AGA AS Maru Ehitus AS E-BETOONELEMENT AS VKG Energia OÜ Seve Ehituse AS Savekate OÜ Matek AS E-BETOONELEMENT AS Adven Eesti AS Nordecon AS Eesti AGA AS Seve Ehituse AS Savekate OÜ Eesti AGA AS Eesti AGA AS Savekate OÜ BOLE OÜ 8. PUIDU VÄÄRINDAMINE: PUIT EHITUSES Töötajate arv Müügitulu Eksport JELD-WEN EESTI AS aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks Stora Enso Eesti AS Stora Enso Eesti AS Stora Enso Eesti AS Stora Enso Eesti AS aktsiaselts Viljandi Aken ja aktsiaselts Viljandi Aken ja aktsiaselts Viljandi Aken ja aktsiaselts Viljandi Aken ja aktsiaselts Viljandi Aken ja JELD-WEN EESTI AS Uks Uks Uks Uks Uks Stora Enso Eesti AS Stora Enso Eesti AS JELD-WEN EESTI AS Harmet OÜ Kodumaja AS Kodumaja AS Kodumaja AS Kodumaja AS aktsiaselts TOFTAN Kodumaja AS Palmako AS Harmet OÜ OÜ Balti Spoon Palmako AS Kodumaja AS JELD-WEN EESTI AS aktsiaselts TOFTAN Palmako AS Aktsiaselts REPO VABRIKUD Harmet OÜ Aktsiaselts REPO VABRIKUD Palmako AS Thermory AS OÜ Combiwood Palmako AS OÜ Balti Spoon Palmako AS aktsiaselts TOFTAN OÜ Balti Spoon Thermory AS osaühing Säästke osaühing Säästke aktsiaselts Viiratsi Saeveski aktsiaselts Barrus OÜ Combiwood osaühing Eesti Höövelliist Harmet OÜ Aktsiaselts REPO VABRIKUD aktsiaselts Barrus OÜ Combiwood Harmet OÜ aktsiaselts TOFTAN OÜ Ha Serv aktsiaselts Barrus aktsiaselts RAIT osaühing Eesti Höövelliist osaühing Eesti Höövelliist OÜ Balti Spoon

66 Tehniline lisa: Lisad NANO- JA PINNAKATTETEHNOLOOGIA Töötajate arv Müügitulu Eksport ABB AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS Norma AS Norma AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS VKG OIL AS JELD-WEN EESTI AS JELD-WEN EESTI AS GE Power Estonia AS JELD-WEN EESTI AS NPM Silmet OÜ Norma AS VKG OIL AS VKG OIL AS Eesti Energia Õlitööstus AS Norma AS Norma AS NPM Silmet OÜ NPM Silmet OÜ NPM Silmet OÜ NPM Silmet OÜ Metaprint AS Eesti Energia Õlitööstus AS Metaprint AS GE Power Estonia AS GE Power Estonia AS Norma AS NPM Silmet OÜ Estonian Cell AS Thermory AS EESTI ENERGIA ÕLITÖÖSTUS AS Flexa Eesti AS Estonian Cell AS TATOLI AS Metaprint AS Eesti Höövelliist OÜ Promens AS Promens AS JELD-WEN EESTI AS Eesti Höövelliist OÜ Thermory AS Flexa Eesti AS Flexa Eesti AS Metaprint AS Metaprint AS Thermory AS (varem Brenstol OÜ) Promens AS Promens AS Harju Elekter Elektrotehnika AS ETS NORD AS TATOLI AS Flexa Eesti AS Flexa Eesti AS ETS NORD AS 10. MAAVARADE VÄÄRINDAMINE: PÕLEVKIVI KEEMIATÖÖSTUSES Töötajate arv Müügitulu Eksport Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING VKG Oil AS VKG Oil AS VKG Oil AS VKG Oil AS VKG Oil AS VKG Oil AS Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement Osaühing T.R. TAMME AUTO AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement Osaühing T.R. TAMME AUTO AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING Osaühing AHTME KILLUSTIK Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement Osaühing T.R. TAMME AUTO Osaühing T.R. TAMME AUTO Osaühing T.R. TAMME AUTO NV Trade OÜ AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING NV Trade OÜ Osaühing AHTME KILLUSTIK BiotaTec OÜ Osaühing AHTME KILLUSTIK Osaühing AHTME KILLUSTIK AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING BiotaTec OÜ NV Trade OÜ BiotaTec OÜ NV Trade OÜ BiotaTec OÜ NV Trade OÜ KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING NV Trade OÜ BiotaTec OÜ Osaühing T.R. TAMME AUTO AKTSIASELTS ENTEH ENGINEERING

67 Tehniline lisa: Lisad 67 OÜ Oil Shale Institute 11. TOIDUTOORME VÄÄRINDAMINE: TERVIST TOETAV TOIT OÜ Oil Shale Institute Töötajate arv Müügitulu Eksport AS HKScan Estonia AS HKScan Estonia Tartu Mill AS Maag Grupp AS AS E-Piim Tootmine AS HKScan Estonia Tere AS Maag Grupp AS AS HKScan Estonia AS HKScan Estonia Saue Production osaühing AS Scanola Baltic Atria Eesti Aktsiaselts VALIO EESTI AKTSIASELTS Liviko AS VALIO EESTI AKTSIASELTS Aktsiaselts EBM Grupp Saue Production osaühing Orkla Eesti AS Premia Tallinna Külmhoone AKTSIASELTS SALUTAGUSE aktsiaselts A. Le Coq aktsiaselts A. Le Coq Aktsiaselts Santa Maria AS PÄRMITEHAS AKTSIASELTS LEIBUR Orkla Eesti AS Tere AS AS Scanola Baltic Spratfil AS AS E-Piim Tootmine aktsiaselts A. Le Coq aktsiaselts A. Le Coq Saku Õlletehase AS Saku Õlletehase AS Paljassaare Kalatööstus AS Aktsiaselts Santa Maria Saku Õlletehase AS Saku Õlletehase AS VALIO EESTI AKTSIASELTS Premia Tallinna Külmhoone AS AKTSIASELTS SALUTAGUSE PÄRMITEHAS Fazer Eesti AS Kulinaaria OÜ AS E-Piim Tootmine Orkla Eesti AS Osaühing Vettel Kulinaaria OÜ Atria Eesti Aktsiaselts Aktsiaselts Farmi Piimatööstus Tartu Mill AS Aktsiaselts Balbiino Maag Grupp AS Allikas: Äriregistri andmed Premia Tallinna Külmhoone AS Lantmännen Unibake Estonia AS AS Eesti Pagar Saarek AS ESTIKO - PLASTAR AS Aktsiaselts Farmi Piimatööstus AKTSIASELTS LEIBUR Saku Õlletehase AS

68 Tehniline lisa: Lisad 68 Lisa 2. TA-asutustega koostööd teinud ja selleks potentsiaali omavad suurimad kasvuniššide kaupa töötajate arvu, müügitulu ja ekspordi näitajate alusel 1. ANDMEANALÜÜS JA INFOHALDUS Töötajate arv Müügitulu Eksport Elion Ettevõtted AS Telia Eesti AS Elion Ettevõtted AS Telia Eesti AS Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ Skype Technologies OÜ Osaühing Top Connect Skype Technologies OÜ Osaühing Top Connect Telia Eesti AS aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert Skype Technologies OÜ aktsiaselts Proekspert FORTUMO OÜ Zeroturnaround AS Osaühing Top Connect Cybernetica AS FORTUMO OÜ Cybernetica AS Elion Ettevõtted AS Osaühing Top Connect Cybernetica AS Aktsiaselts Datel aktsiaselts Pristis Aktsiaselts Datel aktsiaselts Proekspert aktsiaselts Proekspert Aktsiaselts Datel Osaühing Top Connect Aktsiaselts Datel Osaühing Top Connect Cybernetica AS Cybernetica AS aktsiaselts Pristis Zeroturnaround AS aktsiaselts Proekspert Zeroturnaround AS Defendec OÜ Realeyes OÜ Osaühing Net Group Osaühing Net Group Osaühing Net Group Osaühing Net Group Eesti Innovatsiooni Instituut OÜ Mooncascade OÜ FORTUMO OÜ Mooncascade OÜ Cybernetica AS Mooncascade OÜ Aktsiaselts 7P Nordic Taxify OÜ Aktsiaselts SPIN TEK FORTUMO OÜ Osaühing Artec Design FORTUMO OÜ Realeyes OÜ Aktsiaselts 7P Nordic 2. INFOTURVE JA KÜBERKAITSE Töötajate arv Müügitulu Eksport Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS Guardtime AS Guardtime AS SK ID Solutions AS Guardtime AS SK ID Solutions AS SK ID Solutions AS Cybernetica AS Cybernetica AS Guardtime AS SK ID Solutions AS Guardtime AS Guardtime AS SK ID Solutions AS Messente Communications OÜ Elixir OÜ Messente Communications OÜ Elixir OÜ Messente Communications OÜ SK ID Solutions AS Thinnect OÜ Vequrity OÜ OSAÜHING HI KALA CONSULT Veriff OÜ OSAÜHING HI KALA CONSULT Vequrity OÜ Vequrity OÜ Cybexer Technologies OÜ Thinnect OÜ OSAÜHING HI KALA CONSULT Thinnect OÜ Cybexer Technologies OÜ Elixir OÜ Elixir OÜ

69 Tehniline lisa: Lisad TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE, ROBOOTIKA, SARDSÜSTEEMID Töötajate arv Müügitulu Eksport Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Ericsson Eesti AS Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Enics Eesti Aktsiaselts Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS Cybernetica AS Cleveron AS Cybernetica AS ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ Cleveron AS Cleveron AS Starship Technologies OÜ MASSI MILIANO OÜ Cleveron AS MASSI MILIANO OÜ MASSI MILIANO OÜ Aktsiaselts BCS Itera Milrem AS Cybernetica AS MASSI MILIANO OÜ Aktsiaselts BCS Itera Aktsiaselts BCS Itera MASSI MILIANO OÜ Aktsiaselts BCS Itera Defendec OÜ Defendec OÜ Cleveron AS ALEKON CARGO Osaühing Osaühing Artec Design Cleveron AS Eesti Innovatsiooni Instituut OÜ Osaühing Artec Design ALEKON CARGO Osaühing Milrem AS MARTEM AS MASSI MILIANO OÜ Elvior OÜ ALEKON CARGO Osaühing Defendec OÜ Starship Technologies OÜ Tehnolabor OÜ Osaühing Artec Design Osaühing Artec Design MARTEM AS MARTEM AS Defendec OÜ aktsiaselts Pakker Avio Defendec OÜ Aktsiaselts BCS Itera Flydog Solutions OÜ 4. VAHENDID JA METOODIKAD TARKVARAARENDUSES Töötajate arv Müügitulu Eksport Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS AS Reach-U Cybernetica AS EuroPark Estonia OÜ Cybernetica AS AS Reach-U Cybernetica AS Cybernetica AS AS Reach-U AS Reach-U EuroPark Estonia OÜ Cybernetica AS HashCoins OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ EuroPark Estonia OÜ Cybernetica AS Starship Technologies OÜ Defendec OÜ AS Reach-U EuroPark Estonia OÜ Mobi Lab OÜ Artec Design OÜ Milrem AS Eesti Innovatsiooni Instituut OÜ Advanced Sports Installations Europe AS Telema AS Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ Telema AS Artec Design OÜ Artec Design OÜ Defendec OÜ Defendec OÜ Telema AS Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ Defendec OÜ OÜ Quretec Artec Design OÜ OÜ Quretec Milrem AS Defendec OÜ Telema AS OÜ Karuteened Mobi Lab OÜ Eesti Innovatsiooni Instituut OÜ Starship Technologies OÜ Metallurg Engineering OÜ AS Reach-U OÜ TESTONICA LAB FLYDOG SOLUTIONS OÜ Artec Design OÜ REGIO OÜ Eesti Innovatsiooni Instituut Advanced Sports OÜ Installations Europe AS Telema AS Telema AS

70 Tehniline lisa: Lisad E-TERVIS Töötajate arv Müügitulu Eksport Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS Nortal AS AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES AKTSIASELTS HELMES Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ Industry62 OÜ Industry62 OÜ Industry62 OÜ Industry62 OÜ Industry62 OÜ Industry62 OÜ OÜ Pintmann Grupp aktsiaselts MEDISOFT aktsiaselts MEDISOFT Bait Partner OÜ Ignite OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ aktsiaselts MEDISOFT OÜ Pintmann Grupp OÜ Pintmann Grupp Ignite OÜ Bait Partner OÜ OÜ Pintmann Grupp Ignite OÜ Bait Partner OÜ Ignite OÜ OÜ Quretec Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ aktsiaselts MEDISOFT Tarkvara Tehnoloogia Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ Arenduskeskus OÜ Bind Creative OÜ Esecom International OÜ Esecom International OÜ Ignite OÜ Celsius Healthcare OÜ Esecom International OÜ Celsius Healthcare OÜ Trinidad Wiseman OÜ Celsius Healthcare OÜ OÜ Quretec OÜ Quretec Ignite OÜ Esecom International OÜ Celsius Healthcare OÜ Bind Creative OÜ Celsius Healthcare OÜ 6. PUNANE BIOTEHNOLOOGIA Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ Bind Creative OÜ OÜ Quretec Töötajate arv Müügitulu Eksport Aktsiaselts Fertilitas Synlab Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ GlaxoSmithKline Eesti OÜ Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS Synlab Eesti OÜ Aktsiaselts Fertilitas Interchemie Werken De Interchemie Werken De Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS Adelaar Eesti AS Adelaar Eesti AS GlaxoSmithKline Eesti OÜ ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus Interchemie Werken De OÜ Adelaar Eesti AS Synlab Eesti OÜ Synlab Eesti OÜ Merck Sharp & Dohme OÜ Bayer OÜ Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS AS Kliinik Elite Aktsiaselts Fertilitas Aktsiaselts Fertilitas Bayer OÜ Synlab Eesti OÜ Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS Toidu- Ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS Merck Sharp & Dohme OÜ Bayer OÜ Mikromasch Eesti Osaühing Kevelt AS AS Kliinik Elite GlaxoSmithKline Eesti OÜ Bayer OÜ Kevelt AS Ldiamon AS Ldiamon AS GlaxoSmithKline Eesti OÜ BioCC OÜ Mikromasch Eesti Osaühing osaühing InBio AS Biotech Group Merck Sharp & Dohme OÜ Toidu- Ja Fermentatsioonitehnoloogia Kevelt AS AS Kliinik Elite AS Kliinik Elite AS Cambrex Tallinn AS Cambrex Tallinn

71 Tehniline lisa: Lisad 71 Arenduskeskus AS Merck Sharp & Dohme OÜ AS Cambrex Tallinn Aktsiaselts CHEMI-PHARM Ldiamon AS Solis Biodyne OÜ Solis Biodyne OÜ AS Biotech Group Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS osaühing InBio Merck Sharp & Dohme OÜ Osaühing Aquator Icosagen Cell Factory OÜ 7. ENERGIA- JA RESSURSITÕHUSUS EHITUSEL JA EHITISTES Töötajate arv Müügitulu Eksport Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS Eesti Energia AS VILJANDI AKEN JA UKS AS VILJANDI AKEN JA UKS AS Nordecon AS Nordecon AS VILJANDI AKEN JA UKS AS VILJANDI AKEN JA UKS AS Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Nordecon AS Elering AS Elering AS Elering AS Elering AS Nordecon AS E-BETOONELEMENT AS VILJANDI AKEN JA UKS AS VILJANDI AKEN JA UKS AS Seve Ehituse AS Maru Ehitus AS E-BETOONELEMENT AS Elering AS Adven Eesti AS Maru Ehitus AS Matek AS E-BETOONELEMENT AS VKG Energia OÜ Maru Ehitus AS Kiviõli Keemiatööstuse OÜ VKG Energia OÜ E-BETOONELEMENT AS Nordecon AS Maru Ehitus AS VKG Energia OÜ VKG Energia OÜ Oma Ehitaja AS Maru Ehitus AS Matek AS Elering AS Eesti AGA AS Maru Ehitus AS E-BETOONELEMENT AS VKG Energia OÜ Seve Ehituse AS Savekate OÜ Matek AS E-BETOONELEMENT AS Adven Eesti AS Nordecon AS Eesti AGA AS Seve Ehituse AS Savekate OÜ Eesti AGA AS Eesti AGA AS Savekate OÜ BOLE OÜ 8. PUIDU VÄÄRINDAMINE: PUIT EHITUSES Töötajate arv Müügitulu Eksport VILJANDI AKEN JA UKS AS aktsiaselts Viljandi Aken ja aktsiaselts Viljandi Aken ja aktsiaselts Viljandi Aken ja VILJANDI AKEN JA UKS AS VILJANDI AKEN JA UKS AS Uks Uks Uks Kodumaja AS Kodumaja AS Kodumaja AS Harmet OÜ Kodumaja AS Kodumaja AS Palmako AS Palmako AS Palmako AS Kodumaja AS Palmako AS Harmet OÜ Harmet OÜ Harmet OÜ Thermory AS Palmako AS Thermory AS Palmako AS Viking Window AS Thermory AS Harmet OÜ Thermory AS Harmet OÜ Thermory AS Thermory AS Aru Grupp AS Viking Window AS Astel OÜ AKSO-HAUS OÜ AKSO-HAUS OÜ Aru Grupp AS Viking Window AS AKSO-HAUS OÜ Viking Window AS Viking Window AS Timbeco Woodhouse OÜ Valmeco AS Saare Erek AS Aru Grupp AS AKSO-HAUS OÜ Tene Kaubandus OÜ Viking Window AS Ritsu AS Matek AS Tene Kaubandus OÜ Aru Grupp AS Timbeco Woodhouse OÜ Tene Kaubandus OÜ Tene Kaubandus OÜ Timbeco Woodhouse OÜ Valmeco AS Timbeco Woodhouse OÜ Greentec Houses OÜ Nordic Houses KT OÜ

72 Tehniline lisa: Lisad NANO- JA PINNAKATTETEHNOLOOGIA Töötajate arv Müügitulu Eksport ABB AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS Norma AS Norma AS ABB AS VKG OIL AS ABB AS VKG OIL AS JELD-WEN EESTI AS JELD-WEN EESTI AS GE Power Estonia AS JELD-WEN EESTI AS Norma AS Norma AS VKG OIL AS VKG OIL AS EESTI ENERGIA ÕLITÖÖSTUS AS Norma AS EESTI ENERGIA ÕLITÖÖSTUS AS Metaprint AS GE Power Estonia AS GE Power Estonia AS Norma AS Metaprint AS Metaprint AS Thermory AS (varem Brenstol OÜ) EESTI ENERGIA ÕLITÖÖSTUS Thermory AS (varem Flexa Eesti AS JELD-WEN EESTI AS TATOLI AS AS Brenstol OÜ) Eesti Höövelliist OÜ Promens AS Promens AS Metaprint AS Eesti Höövelliist OÜ Promens AS Flexa Eesti AS Flexa Eesti AS Metaprint AS TATOLI AS Thermory AS (varem Brenstol OÜ) Flexa Eesti AS Promens AS Harju Elekter Elektrotehnika Harju Elekter Elektrotehnika ETS NORD AS AS AS Flexa Eesti AS Eesti Höövelliist OÜ ETS NORD AS Metaprint AS Eesti Höövelliist OÜ Thermory AS (varem Harju Elekter Elektrotehnika Harju Elekter Elektrotehnika ETS NORD AS Brenstol OÜ) AS AS 10. MAAVARADE VÄÄRINDAMINE: PÕLEVKIVI KEEMIATÖÖSTUSES* 11. TOIDUTOORME VÄÄRINDAMINE: TERVIST TOETAV TOIT Töötajate arv Müügitulu Eksport Premia Tallinna Külmhoone Premia Tallinna Külmhoone Tere AS Tere AS AS E-Piim Tootmine Saue Production osaühing AS AS AKTSIASELTS SALUTAGUSE Orkla Eesti AS Orkla Eesti AS AS E-Piim Tootmine Orkla Eesti AS Saue Production osaühing PÄRMITEHAS Premia Tallinna Külmhoone aktsiaselts PÕLTSAMAA Orkla Eesti AS AS E-Piim Tootmine Aktsiaselts Santa Maria AS E-Piim Tootmine AS FELIX AS E-Piim Tootmine AS E-Piim Tootmine Saue Production osaühing Saue Production osaühing Spratfil AS Aktsiaselts Santa Maria Spratfil AS ESTIKO - PLASTAR AS Aktsiaselts Santa Maria Aktsiaselts Santa Maria AKTSIASELTS SALUTAGUSE PÄRMITEHAS Premia Tallinna Külmhoone AS aktsiaselts PÕLTSAMAA Premia Tallinna Külmhoone AKTSIASELTS SALUTAGUSE Aktsiaselts Santa Maria ESTIKO - PLASTAR AS ESTIKO - PLASTAR AS FELIX AS PÄRMITEHAS Aktsiaselts Santa Maria AKTSIASELTS SALUTAGUSE ELPA i.e. OÜ ESTIKO - PLASTAR AS aktsiaselts PÕLTSAMAA aktsiaselts PÕLTSAMAA

73 Tehniline lisa: Lisad 73 PÄRMITEHAS FELIX FELIX AS Saaremaa Piimatööstus Arke Lihatööstus AS Spratfil AS aktsiaselts PÕLTSAMAA Premia Tallinna Külmhoone FELIX AS Orkla Eesti AS ESTIKO - PLASTAR AS Saue Production osaühing ESTIKO - PLASTAR AS AS Saaremaa Piimatööstus Revala OÜ AS Solbritt AS Eesti Leivatööstus AS Saaremaa Piimatööstus aktsiaselts PÕLTSAMAA FELIX Arke Lihatööstus AS Orkla Eesti AS Revala OÜ * Maavarade väärindamise: põlevkivi keemiatööstuses TA-asutustega koostööd teinud ja selleks potentsiaali omavad kattuvad kogu niši ettevõtetega, kuna vastavas kasvunišis on vähe ettevõtteid ja kõik on tunnuste alusel teinud koostööd TA-asutustega. Kogu niši suurimad on toodud aruande eelmises lisas (lisa 1). Allikas: Äriregistri andmed

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Tallinna Lennujaam AS I kvartali aruanne

Tallinna Lennujaam AS I kvartali aruanne Tallinna Lennujaam AS I kvartali aruanne 01.01.2019-31.03.2019 2 Tallinna lennujaama läbis esimeses kvartalis üle 630 tuhande reisija Reisijate arv Tallinna lennujaamas jätkuvalt kasvab, märtsis teenindati

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing ABC Kindlustusmaaklerid registrik

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing ABC Kindlustusmaaklerid registrik KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 10590020 tänava nimi, Keemia tn 4 maja number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ registrikood: täna

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ registrikood: täna MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 12304194 tänava/talu nimi, Pärnu mnt 141 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80391523 tänava nimi, maja number: Telliskivi tn 60a linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:

Rohkem

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2009. a. I kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) Bilanss 31.03.09 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5809.7 5810.3 1503 2. Kauplemiseks

Rohkem

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2008. a. II kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) SEB Pank, bilanss 30.06.08 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5242.0 5242.0

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 11529005 tänava/talu nimi, Juhkentali tn 52 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju

Rohkem

Notarite Koda KINNITATUD Tatari 25, Tallinn Notarite Koja Avalik-õiguslik juriidiline isik aastakoosolekul Registrikood märtsil 201

Notarite Koda KINNITATUD Tatari 25, Tallinn Notarite Koja Avalik-õiguslik juriidiline isik aastakoosolekul Registrikood märtsil 201 Notarite Koda KINNITATUD Tatari 25, 10116 Tallinn Notarite Koja Avalik-õiguslik juriidiline isik aastakoosolekul Registrikood 74000240 30. märtsil 2012 MAJANDUSAASTA ARUANNE 2011 Majandusaasta algus Majandusaasta

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

ET

ET ET LISA IFRSide 2010. 2012. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused 1 1 Paljundamine on lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Herbert Hahni Selts registrikood: tänava/talu nimi,

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Herbert Hahni Selts registrikood: tänava/talu nimi, MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80342051 tänava/talu nimi, Ringi tn 10 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn maakond:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing PIMEDATE TÖÖKESKUS HARINER registrikood: 8

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing PIMEDATE TÖÖKESKUS HARINER registrikood: 8 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80071250 tänava/talu nimi, Laki tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Eesti Talendikeskus registrikood: tänava nimi, m

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Eesti Talendikeskus registrikood: tänava nimi, m MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80403108 tänava nimi, maja ja korteri number: Pikk tn 84-64 linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Aruanne_ _

Aruanne_ _ ANNUAL REPORT beginning of financial year: 01.01.2015 end of the financial year: 31.12.2015 business name: register code: 90010442 street, building, apartment, farm: Telliskivi 60a linn: Tallinn county:

Rohkem

Microsoft Word - BORSITEATED 2010.doc

Microsoft Word - BORSITEATED 2010.doc BÖRSITEATED 2010 05.11. OLULISE OSALUSE MUUTUS 04.11 KONTSERNI MAJANDUSTULEMUSED, 1-9/2010 05.08. KONTSERNI MAJANDUSTULEMUSED, 1-6/2010 15.06. TÜTARETTEVÕTTE ASUTAMINE ROOTSI KUNINGRIIGIS 09.06. SIDUSETTEVÕTE

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Allier Kindlustusmaakler OÜ registrikood: tänava/

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Allier Kindlustusmaakler OÜ registrikood: tänava/ MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 12043500 tänava/talu nimi, Udeselja tn 4-1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80330728 tänava/talu nimi, Vaksali tn 17a maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 10092256 tänava/talu nimi, Taevavärava tee 1 maja ja korteri number: küla: Lehmja küla vald: Rae

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: NB Kindlustusmaakler OÜ registrikood: tänava nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: NB Kindlustusmaakler OÜ registrikood: tänava nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 11701510 tänava nimi, Väike-Kuke tn 8-27 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Aruanne_ _ pdf

Aruanne_ _ pdf MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese

Rohkem

AS Eesti Post aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp:

AS Eesti Post aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: 01.01.2018 30.09.2018 Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed on rahvusvaheline

Rohkem

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus Riigile kuuluvate äriühingute 018. aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus 018. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 9 jätkuvalt tegutsevas äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 5 äriühingus ning enamusosalus

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: osaühing Rail Baltic Estonia registrikood: tänava

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: osaühing Rail Baltic Estonia registrikood: tänava MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12734109 tänava nimi, maja number: Narva mnt 5 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta lõpp: 31.12.2012 nimi: registrikood: 80096043 tänava/talu nimi, Majakovski 14-3 maja ja korteri number: linn: Sillamäe linn maakond: Ida-Viru

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

Microsoft Word LHV Varahaldus I poolaasta aruanne autogrammidega.doc

Microsoft Word LHV Varahaldus I poolaasta aruanne autogrammidega.doc AS LHV Varahaldus I poolaasta aruanne 2009 I poolaasta aruanne 01.01.2009-30.06.2009 Ärinimi AS LHV Varahaldus Äriregistri number 10572453 Juriidiline aadress Tartu mnt. 2, Tallinn 10145 Telefon (372)

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Report

Report Krediidireiting NÄIDIS OÜ Reg. kood: 10000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Krediidihinnang > Üldinfo AAA 1.3% C 1.2% Staatus: Registrisse kantud Registreeritud

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Bondora AS registrikood: tänava n

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Bondora AS registrikood: tänava n KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 11483929 tänava nimi, maja number: A. H. Tammsaare tee 47 linn: Tallinn maakond:

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

Report

Report Krediidireiting Reg. kood: 11727171 Kadaka tee 63 12915 Tallinn, Harjumaa Tel: 6064350 info@bestair.eu, www.bestair.ee > Üldinfo Staatus: Registrisse kantud Registreeritud Äriregistris: 30.09.2009 Registreeritud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2013 aruandeaasta lõpp: 31.12.2013 ärinimi: registrikood: 10092256 tänava/talu nimi, Taevavärava 1 maja ja korteri number: küla: Lehmja küla vald: Rae vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

Aruande vaatamine

Aruande vaatamine MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 sihtasutuse nimi: registrikood: 90007098 tänava nimi, maja number: Rüütli 25 linn: Paide linn maakond: Järva maakond postisihtnumber:

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017)

Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017) Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 217) Tallinn Detsember 217 Töö tellija: Maaeluministeerium Projektis osalevad: Albert Hansa, Evelin Ahermaa, Aet Vanamölder, Katrin Nittim, Maris Viileberg

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: TALLINNA INVASPORDIÜHING registrikood: tänava/talu n

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: TALLINNA INVASPORDIÜHING registrikood: tänava/talu n MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80064793 tänava/talu nimi, Endla tn 59 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,

Rohkem

Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 01.01.2018-31.12.2018 Registrikood: 74000139 Aadress: Tõnismägi 2 15189 Tallinn Telefon (info): 3 726 307 501 Faks: 3 726 311 410 Elektronpost: nlib@nlib.ee

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Microsoft Word - HE_12kuud2011.doc

Microsoft Word - HE_12kuud2011.doc 2011. aasta IV KVARTALI ja 12 KUU VAHEARUANNE Ärinimi: Põhitegevusala: elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine; metalltoodete tootmine; hulgi- ja vahenduskaubandus, valgustite ja elektritarvete

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: AS Levira registrikood: tänava ni

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: AS Levira registrikood: tänava ni KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 10203566 tänava nimi: Kloostrimetsa tee 58a linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL Euroopa Kolledž Dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks Riina Kerner EKSPORDI STRUKTUURI ROLL EESTI TÖÖSTUSHARUDE KO

TARTU ÜLIKOOL Euroopa Kolledž Dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks Riina Kerner EKSPORDI STRUKTUURI ROLL EESTI TÖÖSTUSHARUDE KO TARTU ÜLIKOOL Euroopa Kolledž Dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks Riina Kerner EKSPORDI STRUKTUURI ROLL EESTI TÖÖSTUSHARUDE KONKURENTSIVÕIME KUJUNDAMISEL Juhendajad: Urmas Varblane,

Rohkem