Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastik.doc

Väljavõte

1 Töömaterja. Rivo Noorkõiv. Käesoev töö on koostatud Siseministeeriumi poot osutatava kohaike omavaitsuste ühinemist toetava konsutatsioonitöö raames. Kohaike omavaitsuste ühinemisäbirääkimised Järvamaa Taust edastas Linnavoikogu Järvamaa omavaitsustee ettepaneku austada äbirääkimisi omavaitsusüksuste ühinemiseks. Vastav otsus nr 9 Läbirääkimiste austamine omavaitsusüksuste ühinemiseks võeti Linnavoikogus vastu 26. veebruari Linnavoikogu tegi ettepaneku Abu vaae, Amba vaae, Imavere vaae, JärvaJaani vaae, Kareda vaae, Koeru vaae, Koigi vaae, vaae, RoosnaAiku vaae, Türi vaae ja Väätsa vaae ning paus nimetada omat poot kuni nei esindajat reformi ettevamistamise töögruppi. Linnavoikogu ettepanekue vastasid kõik Järvamaa kohaikud omavaitsused. Abu Vaavaitsus. Ühinemise ettevamistamise töögrupp: Jüri Kommusaar, Kaju Kertsmik, Ester Vadvee ja Hirvo Rannu. Amba Vaavaitsus. Töögrupp: Veo Teor, Rait Pihegas, Harri Lepamets. Imavere Vaavaitsus. Töögrupp: Eve Okas, Jüri Eram, Evei Lieoja, Arvet Kutsar, Merike Touart. JärvaJaani Vaavaitsus. Töögrupp: Teet Kaakmaa, Aivar Murumaa, Meeis Mända, Arto Saar ja Ardi Sege. Kareda Vaavaitsus. Töögrupp: Janno Nau, Ene Mikk, Küi Major ja Jaanus Tammiste. Koeru Vaavaitsus. Töögrupp: ühinemise ettevamistamise äbirääkijateks määrati voikogu esimees ja vaavanem. Vaavaitsus. Töögrupp: Kuno Kein, Ants Hiiemaa, Peeter Sadre ja Tarmo At. RoosnaAiku Vaavaitsus. Töögrupp: ühinemise ettevamistamise äbirääkijateks voikogu esimees ja vaasekretär. Väätsa Vaavaitsus. Teatas, et osaeb äbirääkimiste ja on nõus moodustama töörühma. Koigi ja Türi ei nõustunud äbirääkimiste osaema. Koigi põhjendus: estades tänast Eesti haduskorradust ning segusetust 1

2 riikike ja omavaitsusike üesannete jagunemise ja rahastamise osas ning eedades riigi pooset tegutsemist eepoo nimetatud küsimustes, mitte austada. Türi põhjendus: Türi Vaavoikogu ei pooda Järvamaae vaid ühe omavaitsusüksuse moodustamist, isaks ei oe hetke teada riigi eesmärgid riigireformi euviimiseks. Järvamaa omavaitsuste rahvastiku arengu üdtrendid Järva maakond asub Eesti keskosas ning maakonnas on 12 omavaitsusüksust, nendest üks inn inn ja üksteist a: Abu, Amba, Imavere, JärvaJaani, Kareda, Koeru, Koigi,, RoosnaAiku, Türi ja Väätsa. Maakonnas toimus omavaitsuste ühinemine aasta, mi Türi inn, Türi, Kabaa ja Oisu ühinesid Türi vaaks. Sama aasta eradus Järvamaast Lehtse ja ühines LääneVirumaa Tapa vaaga. Kaart 1. Järvamaa omavaitsused aasta Rahvastikuregistri andmete eas seisuga Järva maakonnas inimest aasta ühinemisäbirääkimiste osaeva 10 omavaitsuse (Abu, Amba, Imavere, JärvaJaani, Kareda, Koeru, inn,, RoosnaAiku ja Väätsa ) eanike oi inimest, mis on maakonna eanikkonnast 66,6%. Statistikaameti andmete oi eanike aasta aguse seisuga kõikides Järvamaa omavaitsustes 210% võrra väiksem (väikseim erinevus Koeru vaas, mis on 2

3 2%, suurim erinevus RoosnaAiku vaas, mis on 10%). Tõenäoiset on rahvastikuandmete erinevus kahes erinevas andmebaasis põhjustatud asjaoust, et omavaitsustes on eanikeks registreerunud inimesed, kes tegeikkuses eavad ja töötavad muja (rahvastikuregistrisse registreeritakse inimesed nende poot nimetatud eukoha aadressi ause, Statistikaameti andmebaas põhineb aasta rahvaoenduse andmete, miee on isatud ränne). Eanike ja põhiised demograafiised näitajad Järvamaa omavaitsustes on ära toodud tabeis 1. Tabe 1. Eanike Järvamaa omavaitsustes ja demograafiised põhinäitajad seisuga KOV Rahvastiku registris Eanike Statistikaame ti andmebaasis Üapeetava te määr Tööturu surve indeks Taastootmispotentsia a Abu ,7% 0,60 18,9% Amba ,9% 0,53 18,6% Imavere ,2% 1,09 21,1% JärvaJaani ,8% 0,94 18,4% Kareda ,7% 0,46 18,1% Koeru ,8% 0,94 18,7% inn ,9% 0,78 21,0% ,8% 0,58 19,0% RoosnaAiku ,0% 0,56 18,9% Väätsa ,7% 0,72 20,0% 10 omavaitsust ,0% 0,73 19,8% kokku Koigi ,3% 0,66 16,9% Türi ,5% 0,61 20,1% Järva maakond kokku ,5% 0,60 19,8% Vanusstruktuuri muutumist kajastav üapeetavate määr iseoomustab mittetööeaiste eanike u (vanuses 014 ja 65+) suhet tööeaiste (vanus 1564) ukusse. Üapeetavate määr näitab mitu mittetööeaist inimest on 100 tööeaise eaniku kohta: mida väiksem on see suhe, seda väiksem koormus on töötajate. Järvamaa on aasta üapeetavate määr kõige suurem Koeru vaas, see on 58,8% ehk 59 üapeetavat 100 tööeaise kohta, väikseim üapeetavate määr on Abu vaas (45,7%). Maakonnas on viis omavaitsust, kus üapeetavate määr on üe 50%: Türi, Koigi, inn, JärvaJaani ja Koeru. Ühinemisäbirääkimiste osaevate omavaitsuste summaarne üapeetavate määr on 53,0%. Demograafiine tööturusurve indeks iseoomustab ähituevikus tööturue sisenevate (vanuses 514) ja seat väjuvate põvkondade (vanuses 5564) ukuse vahekorda. Indeksi väärtuse angemine aa 1,0 viitab tööjõupuuduse ohue. Tingituna aste u vähenemisest on väga mada tööturusurve indeks Kareda vaas (0,46), mie kohaset on vaas ähiaastate ühe tööturut ahkuja kohta 0,46 tööturue sisenejat. Ainuke omavaitsus, kus ähiaastate tööturut ahkujate ja tööturue sisenejate on tasakaaus, on Imavere (tööturusurve indeks 1,09). Suhteiset hea 3

4 on tööturusurve indeksi näitaja ka JärvaJaani vaas ja Koeru vaas (0,94). Ühinemisäbirääkimiste osaevate omavaitsuste summaarne tööturusurve indeks on 0,73, mis on maakonna näitajast suurem. Rahvastiku taastootmispotentsiaai väjendab 1549aastaste naiste jagatuna eanike uga ja see on üks sündide u kujundav tegur aasta on Järvamaa rahvastiku taastootmispotentsiaa madaaim Koigi vaas (16,9%), kõikides teistes Järvamaa omavaitsustes on see näitaja üe 18%. Suurima taastootmispotentsiaaiga on inn (21,0%) ja Imavere (21,1%). Ühinemisäbirääkimiste osaevate omavaitsuste summaarne taastootmispotentsiaa on 19,8%. vanus 019 vanus 2064 vanus % 80% 60% 40% 20% 0% 17,7% 19,2% 14,9% 21,1% 20,2% 20,2% 22,0% 20,8% 19,9% 20,0% 22,2% 16,8% 63,7% 62,8% 62,0% 57,8% 64,3% 57,1% 59,4% 58,6% 62,4% 62,3% 59,7% 62,3% 18,6% 18,0% 23,2% 21,1% 15,5% 22,7% 18,6% 20,6% 17,7% 17,7% 18,1% 20,8% Abu Amba Imavere Järva Jaani Kareda Koeru Koigi inn Roosna Aiku Türi Väätsa Joonis 1. Eanikkonna vanusstruktuur Järvamaa omavaitsustes seisuga (aikas rahvastikuregister) Kõige noorem rahvastik Järvamaa on Imavere vaas, kus 85% eanikkonnast on aa 65aastased ja 019 vanusegrupi osakaa rahvastikust 23,2%, mis on kõrgeim näitaja maakonnas. Laste ja noorte osakaa rahvastikust (vanus 0 19) on üe 20% Koeru vaas (22,7%), JärvaJaani vaas (21,1%), Väätsa vaas (20,8%) ja innas (20,6%). Suurim pensionieaiste eanike (vanus 65+) osakaa on Türi vaas (22,2%) ja Koigi vaas (22,0%). Järva maakonna omavaitsuste rahvastik kokku jaguneb vanusegruppidesse järgmiset: 019 osakaa 19,4%, 2064 osakaa 60,0% ja 65+ osakaa 20,6%. Ühinemisäbirääkimiste osaevate omavaitsute eanikkonna vanusstruktuur on järgmine: 019 osakaa 20,1%, 2064 osakaa 60,2%, 65+ osakaa 19,8%. Eanike u muutust Järvamaa omavaitsustes aastate 2005 ja 2015 võrdusena iseoomustab joonis 2. 4

5 Eanike 2005 Eanike 2015 Muutus ,0% Eanike ,1% 12,7% 12,3% 12,7%13,0% 14,2%14,5% 16,3% 16,6% 17,3% 19,9% 24,7% 5,0% 10,0% 15,0% 20,0% 25,0% Eanike u muutus % 0 Imavere JärvaJaani inn Väätsa Koeru Amba Abu Koigi Türi Roosna Aiku Kareda 30,0% Joonis 2. Eanike u muutus Järvamaa omavaitsustes (aikas: rahvastikuregister) Rahvastikuregistri andmete on eanike maakonnas 10 aasta jooksu vähenenud 5633 eaniku võrra, mis on 15,1%. Ühinemisäbirääkimise osaeva kümne Järvamaa omavaitsuse eanikkond vähenes perioodi inimese võrra ehk 14,0%. Maakonna väikseima eanike uga Kareda vaas vähenes rahvastik kõige enam, see on 24,7% (205 inimese võrra). Maakonna keskmisest näitajast enam vähenes rahvastik ka maakonna suurima eanike uga Türi vaas vähenemine 17,3% ehk 2014 inimese võrra. Kõige vähem kaotas eanikke Imavere vähenemine 11,1% (116 inimest). Inimeste Loomuik iive maakonnas Rändesado maakonnas Joonis 3. Loomuik iive ja ränne Järva maakonnas (aikas: Statistikaamet) Eanikkonna vähenemise põhjusteks on negatiivne oomuik iive ja väjaränne nii teistesse Eesti piirkondadesse (siseränne) kui ka väisriikidesse (väisränne). Aastate oi Järva maakonnas võrredes negatiivse oomuiku iibega väjarände mõju rahvastiku vähenemisee märgatavat 5

6 suurem (joonis 3). See perioodi rändas maakonnast väja keskmiset 400 inimest aastas, sama aja kui negatiivse oomuiku iibe tõttu vähenes eanike aastas keskmiset 100 eaniku võrra. Aastate 2013 ja 2014 väjaränne maakonnast vähenes, oomuiku iibe näitajad sama aja angesid. Seetõttu väjarände mõju eanikkonna vähenemisee kahanes ning madaa iibe mõju eanikkonna vähenemisee suurenes. Loomuik iive 10 KOV Rändesado 10 KOV Inimeste Joonis 4. Loomuik iive ja rändesado 10 Järvamaa omavaitsuses (andmed ima Koigi ja Türi adeta, aikas: Statistikaamet) Kümne Järvamaa omavaitsuse estuses (ima Koigi vaata ja Türi vaata) on samuti jägitav väjarände suurem mõju rahvastiku vähenemisee aastate võrredes negatiivse oomuiku iibega ning väjarände vähenemine aastate 2013 ja 2014 koos negatiivse oomuiku iibe süvenemisega. Loomuiku iibe näitajad on Järva maakonnas aastate 2013 ja 2014 angenud seoses sündide u vähenemisega. Kui perioodi sündis maakonnas 358 ast aastas, siis aasta sündis maakonnas 227 ast ja aasta 279 ast. Perioodide ja võrduses vähenes sündide av maakonnas 16,4%. Suurim sündide u angus oi Kareda vaas (46%) ja JärvaJaani vaas (29,0%). Sündide kahe perioodi võrduses suurenes vaid Imavare vaas (11,5%), suhteiset vähe anges sündide vaas. Madaaim sündimus oi Türi vaas, kus sündis 94 ast 1000 eaniku kohta. Tabe 2. Sündide Järvamaa omavaitsustes (aikas: Statistikaamet) Sündide aastas Sündide 1000 KOV eaniku kohta Abu Amba Imavere JärvaJaani Kareda Koeru inn RoosnaAiku Väätsa

7 Sündide aastas Sündide 1000 KOV eaniku kohta omavaitsust kokku Koigi Türi Järva maakond kokku Seoses sündide u angusega oi Türi Järva maakonnas kõige madaama oomuiku iibega omavaitsus. Kõige kõrgemad oid oomuiku iibe näitajad Imavere vaas ja vaas. Aastate surmade Järva maakonnas vähenes: 2375 surmajuhtumit ja 2121 surmajuhtumit , kahe perioodi võrduses vähenes surmade 10,7%. Kuid kuna sündide maakonnas vähenes viimaste aastate kiiremini, siis oomuiku iibe näitajad angesid. Inimeste Sünnid maakonnas Surmad maakonnas Joonis 5. Sündide ja surmade Järva maakonnas (aikas: Statistikaamet) Inimeste Sünnid 10 KOV Surmad 10 KOV Joonis 6. Sündide ja surmade 10 Järvamaa omavaitsustes (andmed ima Koigi ja Türi adeta, aikas: Statistikaamet) Perioodi õikes oi kõikides Järvamaa omavaitsustes rändesado negatiivne, ehkki üksikute aastate õikes oi ka positiivse rändesadoga omavaitsusi. Järva maakonnas kokku vähenes aastate eanike väjarändest tuenevat 3702 inimese võrra. Järvamaa 7

8 ühinemisäbirääkimiste osaeva 10 omavaitsuse estuses oi sisseränne 6888 inimest ja väjaränne 9332 inimest, rändesado kokku Tabe 3. Rändesado Järvamaa omavaitsuste rändesadod (aikas: Statistikaamet) Rändesado Rändesado 1000 KOV eaniku kohta Abu Amba Imavere JärvaJaani Kareda Koeru inn RoosnaAiku Väätsa omavaitsust kokku Koigi Türi Järva maakond kokku Aastate toimus Järvamaa suurim väjaränne Kareda vaast: rändesado 1000 eaniku kohta 200 inimest, mis on maakonna keskmisest näitajast igi kaks korda suurem. Keskmisest tunduvat suurem oi väjaränne ka RoosnaAiku vaast (rändesado 1000 eaniku kohta 163), järgnevad Abu ja inn. Perioodide ja võrduses vähenes kõigis omavaitsustes nii sisseränne kui väjaränne. Nendes omavaitsustes, kus sisseränne anges vähem, oi perioodi rändesado vähem negatiivne: JärvaJaani,, Väätsa. inimeste Sisseränne maakonnas Väjaränne maakonnas Joonis 7. Sisseränne ja väjaränne Järva maakonnas (aikas: Statistikaamet) 8

9 Inimeste Sisseränne 10 KOV Väjaränne 10 KOV Joonis 8. Sisseränne ja väjaränne 10 Järvamaa omavaitsuses (aikas: Statistikaamet) Rahvastiku soo ja vanuseise struktuuri muutusi Järvamaa omavaitsuses 2005 ja 2015 aasta võrduses iseoomustab tabe 4. Kõige ouisemaks muutuseks on 719aastaste aste u vähenemine kõikides omavaitsuses: suurim vähenemine Kareda vaas (60,0%), väikseim vähenemine JärvaJaani vaas (28,6%). Samuti vähenes kõikides omavaitsustes 2064aastaste eanike : suurim vähenemine Kareda vaas (17,6%), väikseim vähenemine Imavere vaas (3,7%). Tabe 4. Rahvastiku vanuseise struktuuri muutumine Järvamaa omavaitsustes 2005 ja 2015 võrduses (aikas: rahvastikuregister Abu Amba Vanuse Arvu Arvu grupp osakaa osakaa muutus tus osakaa osakaa muu Arv ,2% ,7% 12,3% ,1% ,2% 1,8% ,2% ,7% 11,4% ,8% ,8% 10,1% ,3% ,3% 46,5% ,5% ,2% 43,8% ,3% 77 6,2% 28,7% 136 5,6% 122 5,8% 10,3% ,0% ,0% 16,3% ,0% ,0% Kokku 14,5% Imavere JärvaJaani Vanuse Arvu Arvu grupp osakaa osakaa muutus osakaa osakaa muutus ,5% ,9% 6,2% ,2% ,1% 4,3% ,2% ,0% 3,7% ,6% ,8% ,0% ,5% ,0% 46,9% ,4% ,6% ,6% 72 6,9% 85 9,2% 18,1% 129 6,8% 106 6,6% 06 17,8% ,0% ,0% 11,1% ,0% ,0% Kokku 14,8% 9

10 Kokku ,0% ,0% 24,7% ,0% ,0% 14,2% Kareda Koeru Vanuse Arvu Arvu grupp osakaa muutus tus osakaa muu osakaa osakaa ,1% ,2% 11,3% ,1% ,2% 1,4% ,8% ,3% 17,6% ,9% ,1% 13,9% ,9% 66 10,6% 60,0% ,8% ,7% 36,1% ,2% 31 5,0% 11,4% 157 6,2% 172 7,9% 9,6% inn Vanuse Arvu Arvu grupp osakaa osakaa muutus tus osakaa osakaa muu ,2% ,8% 19,4% ,4% ,9% 21,0% ,0% ,6% 14,7% ,3% ,4% 9,8% ,6% ,5% 33,2% ,1% ,7% 51,1% ,2% 590 7,0% 14,1% 116 6,1% 115 7,0% 0,9% ,0% ,0% 12,7% ,0% ,0% Kokku 12,7% RoosnaAiku Väätsa Vanuse Arvu Arvu grupp osakaa osakaa muutus tus osakaa osakaa muu ,2% ,0% 13,0% ,0% ,8% 46,8% ,0% ,3% 16,9% ,6% ,3% 13,4% ,5% ,1% 56,7% ,7% ,7% 45,1% ,3% 72 6,6% 0,0% 89 5,8% 96 7,1% 7,9% ,0% ,0% 19,9% ,0% ,0% Kokku 13,0% 10 omavaitsust kokku Vanuse grupp Arvu muutus osakaa osakaa ,0% ,8% 13,0% ,6% ,2% 13,3% ,9% ,1% 40,3% ,5% ,9% 8,4% Kokku ,0% ,0% 14,2% 10

11 Koigi Türi Vanuse Arvu Arvu grupp osakaa muutu osakaa osaka muutu osakaa s a s ,8% ,0% 9,3% ,2% ,2% 6,5% ,4% ,4% 16,7% ,4% ,7% 15,5% ,2% ,0% 45,0% ,4% ,3% 44,7% ,6% 63 6,6% 1,6% 693 6,0% 560 5,8% 19,2% Kokku ,0% ,0% 16,6% ,0% ,0 % 17,3% Järva maakond kokku Vanuse grupp Arvu muutus osakaa osakaa ,8% ,6% 10,7% ,2% ,0% 14,1% ,7% ,8% 41,8% ,3% ,6% 11,4% Kokku ,0% ,0% 15,2% 40,00% 20,00% 0,00% 18,1% 9,6% 7,9% 0,0% 0,9% 20,00% 10,3% 11,4% 14,1% 17,8% 28,7% 40,00% Imavere Koeru Väätsa Roosna Aiku Amba Kareda inn Järva Jaani Abu Joonis 9. 06aastaste eanike u muutus Järvamaa omavaitsustes (10 KOVi) 2005 ja 2015 aasta võrduses (aikas: rahvastikuregister) 06aastaste aste vähenes kuues omavaitsuses enam kui 10%: Amba vaas (10,3%), Kareda vaas (11,4%), innas (14,1%), Järva Jaani vaas (17,8%), Türi vaas (19,2%) ja Abu vaas (28,7%). 06 aastaste eanike suurenes Imavere vaas (18,1%), Koeru vaas (9,6%) ja Väätsa vaas (7,9%). RoosnaAiku vaas, vaas ja Koigi vaas on 06 aastaste jäänud püsima aasta tasemee. 0,0% 20,0% 40,0% 60,0% 80,0% 28,6% 33,20% 36,10% 43,80% 45,10% 46,50% 46,90% Järva Jaani inn Koeru Amba Väätsa Abu Imavere 51,10% 56,70% 60,00% Roosna Aiku Kareda Joonis aastaste eanike u muutus Järvamaa omavaitsustes (10 KOVi) 2005 ja 2015 aasta võrduses (aikas: rahvastikuregister) 11

12 0,0% 10,0% 20,0% 3,7% 9,8% 10,1% 11,4% 13,4% 13,9% 14,7% 16,0% 16,9% 17,6% 30,0% Imavere Amba Abu Väätsa Koeru inn Järva Jaani Roosna Aiku Kareda Joonis aastaste eanike u muutus Järvamaa omavaitsustes (10 KOVi) 2005 ja 2015 aasta võrduses (aikas: rahvastikuregister) 65+ vanusegrupp omavaitsustes suurenes, väja atud Kareda vaas, kus eakate vanusegrupp vähenes 11,9%. See põhjuseks on asjaou, et aasta oid Kareda vaas vanuses 5564 väikeseuised põvkonnad. Väätsa vaas suurenes 65+ vanusegrupp võrredes aastaga 46,8%, kuna sees omavaitsuses oi oukord vastupidine: aasta eas vaas vanuses 5564 suur põvkond eanikke kokku 192 inimest; vanuses 65+ eas vaas 154 inimest. Seetõttu, vaatamata väga suuree näitajae eakata u suurenemise osas ( +46,8%), eakate vanusegrupi osakaa (65+) Väätsa vaa eanikkonnast aasta väga suur ei oe (16,8%). 80,00% 40,00% 46,80% 21,00% 19,40% 13,00% 12,30% 6,20% 4,3% 1,80% 1,40% 0,00% 40,00% Väätsa inn Roosna Aiku Abu Imavere Järva Jaani Amba Koeru 11,30% Kareda Joonis vanuses eanike u muutus Järvamaa omavaitsustes (10 KOVi) 2005 ja 2015 aasta võrduses (aikas: rahvastikuregister) Rahvastiku sooist ja vanuseist struktuuri Järvamaa omavaitsustes seisuga iseoomustab joonis 13. Joonis 13. Rahvastiku sooisvanuseine struktuur Järvamaa omavaitsustes seisuga (aikas: rahvastkiuregster) 12

13 13

14 14

15 10 KOV rahvastik Mehed 2015 Naised 2015 Järvamaa ühinemisäbirääkimiste osaevate omavaitsuste rahvastikupüramiidi iseoomustab püramiidi kitsenemine aumises osas seoses aste u vähenemisega, suureuine põvkond noori vanuses 25 29, see on aastate suur sünnipõvkond, ünk rahvastikupüramiidis vanusegrupis 3544, imset seotud asjaouga, et seest vanusegrupist on väjarändajaid kõige enam, ning suureuised põvkonnad vanuses Kui vanuses 3044 on mehi rohkem kui naisti (erinevus kuni 45%), siis aates vanusegrupist 6569 on uises üekaaus naised ning vanuse suurenedes naiste uine üekaa kasvab. Vanusegrupis 85+ on naisi 80% enam kui mehi. 15

16 Järva maakonna rahvastik Mehed 2015 Naised