Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 02.03.2005 Avaldamismärge: RT III 2005, 9, 86 3-2-1-167-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2005. a kohtuotsus Eesti Autorite Ühingu hagis Eesti Päevalehe AS vastu autoritasu saamiseks ja edasisest õiguste rikkumisest hoidumise kohustamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-167-04 Otsuse kuupäev Tartu, 2. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja P. Jerofejev, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi Eesti Autorite Ühingu hagi Eesti Päevalehe AS vastu autoritasu saamiseks ja edasisest õiguste rikkumisest hoidumise kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/660/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Päevalehe AS kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 31. jaanuar 2005. a Istungil osalenud isikud Eesti Autorite Ühingu lepinguline esindaja vandeadvokaat A. Uritam ja seaduslik esindaja K. Rattus, Eesti Päevalehe AS lepinguline esindaja vandeadvokaat K. Ehasoo Resolutsioon 1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. septembri 2004. a otsus osas, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 27. veebruari 2004. a otsus, millega kohustati Eesti Päevalehe AS hoiduma edasisest autorite varaliste ja isiklike õiguste rikkumisest ning mitte kasutama autoriõigusega kaitstud teoseid reproduktsioonidena ja kirjandus- ja kunstiteoseid (sealhulgas ka seaduses lubatud vaba kasutamise juhtudel) ilma autoritasu maksmata, autori või teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni loata, teose autori nime ja teose pealkirja (nimetuse) äranäitamiseta, ning mõisteti riigituludesse mittevaraliselt hagilt 120 krooni suurune riigilõiv. 2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Eesti Autorite Ühingu nõue Eesti Päevalehe AS vastu edasisest õiguste rikkumisest hoidumise kohustamiseks rahuldamata. 3.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. 4.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 5.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja 18. oktoobril 2004. a Eesti Päevalehe AS kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 200 (kakssada) krooni. Asjaolud ja menetluse käik 1.Eesti Autorite Ühing esitas 15. septembril 2003. a Eesti Päevalehe AS vastu hagi, paludes kohustada kostjat hoiduma edasisest autorite varaliste õiguste rikkumisest ning mitte kasutama autoriõigusega kaitstud teoseid reproduktsioonidena ilma autoritasu maksmata ja autori või teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni loata ning kohustada kostjat hoiduma edasisest autorite isiklike õiguste rikkumisest ja mitte kasutama kirjandus- ja kunstiteoseid (sh ka seadusega lubatud vaba kasutamise juhtudel) ilma teose autori nime ning teose pealkirja (nimetuse) äranäitamiseta. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista autoritasu 7740 krooni. 3-2-1-167-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2005. a kohtuotsus Eesti... Leht 1 / 7
2.Hageja teostab kollektiivse esindamise organisatsioonina Ed. Viiralti, E. Kolgi, S. Dalí, J. Soansi, R. Luubi ja V. Vasarely õigusi lepingute alusel. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt rikkus kostja autorite varalisi õigusi, kasutades autorite loodud ning autoriõigusega kaitstud teoseid nende kasutamiseks luba küsimata ning tasu maksmata ajalehes «Eesti Päevaleht». Samuti on kostja rikkunud autorite isiklikke õigusi, avaldades nende teoseid, näitamata ära teoste pealkirju ja nende autorite nimesid. Nimetatud rikkumised ilmnevad alljärgnevate teoste avaldamisel: 1) 15. veebruaril 2001. a avaldas kostja artikli «Salvador Dalí kiviviske kaugusel», milles käsitleti kunstniku teoste näitust Didrichseni kunstimuuseumis Helsingis. Artikli juures avaldati ligi poole lehekülje suurune reproduktsioon Dalí skulptuurist «Naine leekides», samuti kolm kuni 1/8 lehekülje suurust reproduktsiooni kunstniku teostest «Pegasus», «Argos» ja «Põlvitav naine». Nende teoste kasutamiseks pole kostja küsinud hagejalt luba. Samuti pole kostja maksnud teoste kasutamise eest autoritasu; 2) 17. mail 2003. a avaldas kostja artikli «Eedi ja Nelli: müstiline love story», milles kirjeldati kunstnik Eduard Viiralti suhteid Nelly Stultziga. Artikli juures avaldati ligi poole lehekülje suurune reproduktsioon kunstniku teosest «Lamav akt» ja 1/8 lehekülje suurune reproduktsioon autoportreest «Viiuldaja». Ajalehe esiküljel avaldati teose pealkirja ja autorit ära näitamata Ed. Viiralti portree Nelly Stultzist. Samuti pole kostja maksnud teoste kasutamise eest autoritasu; 3) 7. juunil 2003. a avaldas kostja artikli «Arstide ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi suvast». Artikli juures avaldati ligi 1/2 lehekülje suurune foto skulptor Ellen Kolgi teosest «Tammeistutaja». Kostja pole märkinud teose nimetust ja selle autori nime ega tasunud teose kasutamise eest autoritasu; 4) 17. juunil 2003. a avaldas kostja värvilise foto Jaak Soansi ja Rein Luubi teosest «A. H. Tammsaare monument» pildiallkirjaga «Sügav kummardus suurele kirjanikule». Teose kasutamise eest jättis kostja tasumata. Samuti pole märgitud teose nimetust ega autori nime; 5) 21. juunil 2003. a avaldas kostja artikli «Mark Soosaar kardab rikkaks ja ilusaks saada». Artiklile oli lisatud foto, millel M. Soosaar oli kujutatud kunstnik Victor Vasarely teose taustal. Teose kasutamise eest jättis kostja tasumata. Samuti pole märgitud teose nimetust ega autori nime. 3.Hageja leiab, et eelnimetatud teoste avaldamisel ei ole tegemist teoste vaba kasutamisega autoriõiguse seaduse (AutÕS) -de 19 ja 20 1 mõttes. 15. veebruaril 2001. a ja 17. mail 2003. a avaldatud artiklite sisu, neis kajastatud sündmused ja sündmuste uudisväärtus ei tinginud sellises ulatuses teoste reprodutseerimist. Artiklites kajastatavad sündmused olid ajalukku ulatuvad, mitte päevakajalised ning teostele viitamine ei olnud vajalik sündmuste kajastamiseks. 7. juunil 2003. a avaldatud fotol kujutatud skulptuuril pole seost artiklis kajastatud sündmusega, kuid just skulptuur on foto põhimotiiviks. 17. juunil 2003. a avaldatud fotol on samuti skulptuur foto põhimotiiviks. Mõlemal juhul on teost reprodutseeritud selgelt ärilisel eesmärgil. 21. juunil 2003. a avaldatud teosel puudub seos artikli sisuga. Hageja on seisukohal, et teose vaba kasutamise juhtumite põhimõtteid tuleb tõlgendada kitsendavalt kui erandeid autoriõiguse suhtes ning kooskõlas Berni kirjandusja kunstiteoste kaitse konventsiooni põhimõtetega. Hageja rahaline nõue seisneb hageja juhatuse kehtestatud autoritasu määrade alusel arvutatud ja saamata jäänud autoritasus (saamata jäänud tulu). 4.Kostja hagi ei tunnistanud, kuid möönis, et on avaldanud autoriõigusega kaitstud teoseid nende autorit ning pealkirja (nimetust) näitamata. Kostja arvates on asjas läbimata kohtueelse vaidluse lahendamise kord, sest AutÕS 87 järgi tuli vaidluse lahendamiseks pöörduda esmalt autoriõiguse komisjoni poole. 5.15. veebruaril 2001. a ajalehes «Eesti Päevaleht» avaldatud S. Dalí teoseid reprodutseeriti päevasündmuse, s.o S. Dalí näituse avamise puhul. Päevasündmuse käigus nähtut võis reprodutseerida osaliselt, st kostja on avaldanud vaid mõned näitusel olnud teosed. Kunstniku teoste näitamisega ei ole kahjustatud tema autoriõiguse valdaja õigusi ega huve. Pigem on kunstniku huve kaitstud, tutvustades näitust ja innustades inimesi seda külastama. 17. mail 2003. a avaldatud Eduard Viiralti teoseid reprodutseeriti pärast seda, kui saadi teada, et viidatud teosed ostis J. Komulainen. Tegemist oli juhuslikult leitud teostega, mille olemasolu ei olnud Eesti kunstiringkondadele varem teada. Seetõttu pidas kostja kunstniku teostest teadasaamist päevasündmuseks, kuigi möönis, et sündmuse toimumisest oli juba mõnda aega möödas. 7. juunil 2003. a ja 17. juunil 2003. a fotode avaldamine Ellen Kolgi ning Jaak Soansi ja Rein Luubi teostest oli kooskõlas AutÕS -ga 20 1. Tegemist oli üldsusele külastamiseks avatud kohas alaliselt asuvate teostega (skulptuuridega). Skulptuurid ei ole fotode põhimotiiviks ning fotode avaldamine ei taotle otsest ärilist eesmärki. 21. juunil 2003. a avaldatud fotol Mark Soosaarest, mille taustaks on jäänud Victor Vasarely teos, on põhimotiiviks M. Soosaar, mitte kunstniku maal. Teos on kujutise põhimotiiviks, kui see on kujutise domineeriv osa ning kui selle eesmärgiks on juhtida tähelepanu eelkõige sellele teosele. Otsese ärilise eesmärgiga on aga tegemist siis, kui kujutise avaldamine teenib otseselt müügiprotsessi ning selle hindamisel tuleb kaaluda, mille alusel teevad isikud otsuse toode osta. Kui foto domineerib teksti üle, siis tehakse ostuotsus foto alusel. 6.Kostja leidis ka, et hageja autoritasu nõuded teoste reproduktsioonide avaldamise eest on põhjendamatud. Kui kostja avaldas teoste reproduktsioone põhjendamatult suures proportsioonis, siis tuleb autoritasu suurust vähendada vastavalt sellele, millises proportsioonis oleks nende avaldamine hageja arvates lubatud. 7.Tallinna Linnakohus rahuldas 27. veebruari 2004. a otsusega hagi ja kohustas kostjat hoiduma edasisest autorite varaliste õiguste rikkumisest ning mitte kasutama autoriõigusega kaitstud teoseid reproduktsioonidena autoritasu maksmata ning autori või teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni loata. Samuti kohustas linnakohus kostjat hoiduma edasisest autorite isiklike õiguste rikkumisest ning mitte kasutama kirjandus- ja kunstiteoseid (sh ka seaduses lubatud vaba kasutamise juhtudel) teose autori nime ja teose pealkirja (nimetuse) äranäitamiseta. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7740 krooni. 8.Linnakohus leidis, et kohus on pädev vaidlust lahendama, sest AutÕS 87 ei sätesta vaidluse lahendamiseks kohustuslikku kohtueelset korda autoriõiguse komisjonis. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on autoril AutÕS Leht 2 / 7 3-2-1-167-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2005. a kohtuotsus Eesti...
12 lg 1 p 1 järgi õigus teose autorsusele, mis väljendub selles, et teose igakordsel avaldamisel märgitakse ära teose autori nimi ning teose pealkiri. Kostja nõustus sellega, et avaldas 7. juunil, 17. juunil ja 21. juunil 2003. a reproduktsioonid kunstnike teostest teose autoreid ja nime märkimata. Sellega rikkus ta autorite mittevaralisi õigusi. Tõendatud on, et kostja rikkus korduvalt ka teoste autorite varalisi õigusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) 1055 järgi on hageja õigustatud nõudma kestva õigusvastase tegevuse korral kahju tekitava käitumise lõpetamist ja kostja hoidumist õigusrikkumisest. 9.Autoriõiguse seaduse 19 p 3 2 sätestab, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, teose pealkirja (nimetuse) ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud päevasündmuste kajastamisel nende sündmuste käigus nähtud või kuuldud kirjandus- ja kunstiteoste osaline reprodutseerimine ja üldsusele edastamine raadio, televisiooni, fotograafia, kino või satelliidi vahendusel või taasedastamine kaabellevivõrgus, kuid sellises vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele. 15. veebruari 2001. a artiklist nähtub, et selle juures avaldatud reproduktsioonid Salvador Dalí teostest hõlmavad 2/3 artikli mahust, moodustades olulise ning pilkupüüdva osa kogu leheküljest. Tegemist oli päevasündmuse kajastamisega, kuid avaldatud reproduktsioonide maht ei vastanud oma proportsioonilt päevasündmuse kajastamise vajadusele. 17. mai 2003. a artikkel ei kajastanud päevasündmust. «Eesti Päevalehe» väljaandmise tihedust arvestades saab päevasündmuseks lugeda sündmuste kajastamist, mis on toimunud pärast eelmise ajalehenumbri väljaandmist ehk eelmise 24 tunni jooksul. Eeltoodud artikkel ei kajastanud hiljuti aset leidnud sündmusi, vaid kunstniku suhteid Nelly Stultziga 70 aastat tagasi. Ka ei vasta avaldatud reproduktsioonide maht proportsionaalselt artikli mahule, sest need moodustavad selle mahust ligi 2/3. 21. juuni 2003. a artikli puhul on tegemist intervjuuga, mis kirjeldab M. Soosaare tegevust, mitte päevasündmust. Artikli juures avaldatud foto oluliseks motiiviks on Victor Vasarely teos, mis moodustab kogu foto tagapõhja ja esiplaanil pildistatud M. Soosaar katab vaid 1/4 fotost. 10.Salvador Dalí, Eduard Viiralti ja Victor Vasarely teoste avaldamine ei vastanud AutÕS 19 p-s 3 2 sätestatud nõuetele ning kostja on kohustatud tasuma autoritasu teoste avaldamise eest summas 6300 (2790 + 2790 + 720) krooni. 11.7. juunil 2003. a avaldatud artikli ja Ellen Kolgi teose vahel pole sisulist seost. Siduvuseks ei saa lugeda seda, et teos asub fotol kujutatud isikute töökoha lähedal. Teos moodustab olulise osa fotol kujutatust. 17. juunil 2003. a avaldatud artikli puhul ei ole kostja tõendanud, et foto avaldamine toimus seoses päevasündmusega. Nimetatud teoste avaldamine ei olnud kooskõlas AutÕS -ga 20 1. Vastavalt sellele paragrahvile on lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise edastamine üldsusele, välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kostja äriline eesmärk on põhitegevusega kasumit teenida. Ostusoovi tekitamine ostjas on reklaami eesmärk. 7. juunil ja 17. juunil 2003. a artiklite juures avaldatud fotosid Ellen Kolgi ning Jaak Soansi ja Rein Luubi teostest on kasutatud otseselt ärilistel eesmärkidel. 7. juuni 2003. a artiklist nähtub, et selle juures avaldatud fotol kujutatust moodustab Ellen Kolgi teos olulise osa. 17. juuni 2003. a artiklist nähtub, et selle juures avaldatud foto põhimotiiviks (sellele viitab ka foto pealkiri) on Jaak Soansi ja Rein Luubi teos. Eeltoodu alusel on kostja kohustatud tasuma autoritasu nimetatud teoste avaldamise eest summas 1440 (720 + 720) krooni. 12.Kostja nõue vähendada autoritasu vastavalt kohtu seisukohalt proportsionaalseks peetava reproduktsioonide mahu võrra ei ole kooskõlas seadusega. Kostja on reproduktsioonid avaldanud autoritasu maksmata. Kohus ei saa teha oletusi, millises mahus võiks kostja neid avaldada. Selliste kokkulepete sõlmimine on hageja pädevuses. 13.Kohus mõistis TsMS 64 lg 1 alusel kostjalt välja riigilõivu varaliselt nõudelt 560 krooni ja mittevaraliselt nõudelt 120 krooni riigituludesse. 14.Kostja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada kohtuotsus osas, millega mõisteti temalt välja 7740 krooni, ja lugeda väljamõistetud summaks 1440 krooni. Kostja ei vaidlustanud kohtuotsust osas, milles leiti, et 17. juunil 2003. a ja 21. juunil 2003. a avaldati artiklite juures Jaak Soansi ja Rein Luubi ning Victor Vasarely teostest reproduktsioone autorite nõusolekuta ja autoritasu maksmata. Ülejäänud osas palus kostja kohtuotsuse tühistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 15.Tallinna Ringkonnakohus muutis 17. septembri 2004. a otsusega linnakohtu otsust, jättes selle põhjendustest välja päevasündmuse kajastamise sidumise ajalehe ilmumisega ja kellaajaga. Ülejäänud osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. 16.Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga selles, et 7. juunil 2003. a ajalehes «Eesti Päevaleht» avaldatud artikli «Arstide ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi suvast» juures fotol Ellen Kolgi teose «Tammeistutaja» kasutamine ei olnud kooskõlas AutÕS -ga 20 1. Skulptuur on fotol põhimotiiviks, moodustades fotost ligikaudu poole. Põhimotiivi saab tõlgendada kui olulist osa fotost. Selle kohtuotsuse mõtte kohaselt on sõnad «põhimotiiv» 3-2-1-167-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2005. a kohtuotsus Eesti... Leht 3 / 7
ja «oluline osa» sünonüümid. Mõlemad fotol kujutatud naised vaatavad teose poole ja üks näitab konkreetselt skulptuurile. Kui skulptuuri fotol ei oleks, kaotaks foto oma kompositsioonilt igasuguse mõtte. Foto avaldamisel ilma artiklita ei suudaks lugeja uudist suurhaigla juhtide ja haiglatöötajate vahelisest palgavaidlusest välja lugeda. Hageja on pidanud skulptuuri kasutamise tegelikuks eesmärgiks ärilist eesmärki. Artikli ja Ellen Kolgi teose vahel sisulist seost ei ole. 17.Linnakohus leidis õigesti, et 15. veebruaril 2001. a ja 17. mail 2003. a artiklite juures Salvador Dalí ja Eduard Viiralti teoste kasutamine ei olnud kooskõlas AutÕS 19 p-ga 3 2. Viidatud säte on täielikus vastavuses Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga, mis sätestab, et rahvusvaheliselt üldtunnustatud kontseptsiooni kohaselt eelistatakse ühiskonna huvisid informatsiooni andmisel autori huvidele ja autori ainuõigused on piiratud üldsuse kasuks. Päevasündmuse kajastamise vorm ja ulatus peavad vastama päevasündmuse kajastamise vajadusele. Seadusega kooskõlas ei ole kostja seisukoht, et kuni ei ole reprodutseeritud kõiki näitusel olevaid töid, ei ole tegemist AutÕS 19 p 3 2 rikkumisega. Artiklis «Salvador Dalí kiviviske kaugusel» käsitleti kunstniku näitust Helsingis, st kajastati päevasündmust. Kui päevasündmust ennast on kajastatud tekstis, mis moodustab vaid 1/3 avaldatud materjalist ning ülejäänu moodustasid Salvador Dalí teoste reproduktsioonid, siis ei ole tegemist teoste kasutamisega põhjendatud ulatuses. Kui ilma selgitava tekstita ei oleks lugeja teada saanud, et päevasündmuseks on Salvador Dalí teoste näituse avamine, siis tuleb päevasündmuse kajastuseks lugeda ajalehe artiklit, millele lisatud fotod teostest oleksid pidanud vastama artikli mahule. Kohus ei saa siinkohal võtta seisukohta, millises ulatuses kostja vajalikkuse piiri ületas. Kui teoseid ei ole kasutatud õiguspäraselt, ei saa kostjat vabastada osaliselt autoritasu maksmisest seetõttu, et osa teoseid võis avaldada n-ö vaba kasutamise ettekäändel ja osa mitte. 18.Artiklis «Eedi ja Nelli: müstiline love story» ei kajastatud päevasündmust ega hiljuti aset leidnud sündmust. Avaldatud reproduktsioonide maht (2/3 artikli mahust) ei vasta proportsionaalselt avaldatud artikli mahule. Avaldatud artikkel kajastas Ed. Viiralti elulugu ja tema suhteid N. Stultziga 70 aastat tagasi ega ole seega päevasündmust kajastav artikkel. Linnakohtu otsuse põhjendustest tuleb välja jätta päevasündmuse kajastamise sidumine ajalehe ilmumisega ja kellaajaga, sest see ei tugine seadusele. Päevasündmuse mõistet ei saa siduda kellaajaliselt ööpäeva ehk 24 tunni ja eelmise ajalehe ilmumisega. Ühe või teise juhtumi ja fakti tunnistamine päevasündmuseks on hinnanguline ja sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, mis jääb ajalehe väljaandja otsustada. Sündmused, millest ülevaade antakse, peavad olema päevakajalised, mitte ajalukku ulatuvad. Määravaks ei saa olla see, et need minevikusündmused on huvipakkuvad, vaid lähtuda tuleb sellest, kas teosele viitamine oli vajalik kõnealuse sündmuse kajastamiseks. 19.Kostja vaidlustas kohtuotsuse ka osas, milles teda kohustati hoiduma autorite varaliste ja mittevaraliste õiguste rikkumisest, leides, et keelustamist kui õiguskaitsevahendit saab rakendada üksnes konkreetse tegevuse või objekti suhtes. Linnakohus on sellele kostja väitele piisava põhjalikkusega vastanud. Hageja on õigustatud nõudma VÕS 1055 sätete kohaldamist, sõltumata sellest, kas kostja järgmisel korral tekitab hagejale kahju samade või teiste autorite õiguste rikkumisega. Autoriõiguse seaduse 81 2 lg 1 p 2 näeb ette, et tsiviilõiguslikult on autoril õigus nõuda teose õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt VÕS -le 1055. Asjaosaliste põhjendused 20.Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. 21.Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti AutÕS 20 1, hinnates autoriõiguse seaduse rikkumist seoses 7. juunil 2003. a artikli «Arstide ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi suvast» juures avaldatud fotol Ellen Kolgi teose kasutamisega. Nimetatud sätte kohaldamiseks on nõutav muuhulgas, et teos ei oleks kujutise põhimotiiviks ning seda ei tohi kasutada otseselt ärilisel eesmärgil. Ringkonnakohus käsitas ebaõigesti mõisteid «põhimotiiv» ja «oluline osa» sünonüümidena, sest termin «põhimotiiv» viitab ajendile ja põhjusele, s.o mingile sisulisele seosele, «oluline osa» aga viitab ruumilisele ulatusele. Viidatud artikli juures avaldati foto, millel on kujutatud õdede töötasu eest võitlevaid isikuid ja Ellen Kolgi skulptuuri. See osa fotost, mis on seotud artikli sisuga, moodustab foto põhimotiivi. Vaieldamatult on artikliga seotud fotol kujutatud isikud, keda on pildistatud Tallinna lastehaigla esisel väljakul. See, mille taustal artikliga seotud isikuid pildistada, on kostja ajakirjandusvabadus ja sellest tulenev stiilivalik. Seetõttu on ebaõige lugeda määravaks seda, et teos moodustab olulise osa fotol kujutatust. Isikute pildistamisel arhitektuuriteoste ja skulptuuride taustal on viimased enamasti inimesest suuremad. 22.Ringkonnakohus pole põhjendanud oma järeldust, et teost on kasutatud otseselt ärilisel eesmärgil. Seega ei ole ringkonnakohus üldse kontrollinud AutÕS 20 1 kohaldamise tingimust. 23.Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti ka AutÕS 19 p 3 2. Nimetatud sätte kohaldamiseks on nõutav muuhulgas, et teoste reprodutseerimine peab olema osaline ning teoste edastamine üldsusele peab toimuma sellises vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele. Hinnates autoriõiguse seaduse rikkumist seoses 15. veebruaril 2001. a artikli «Salvador Dalí kiviviske kaugusel» juures kunstniku teoste reproduktsioonide avaldamisega ning 17. mail 2003. a artikli «Eedi ja Nelli: müstiline love story» juures Eduard Viiralti teoste reproduktsioonide avaldamisega, tõlgendas kohus ebaõigesti teoste osalise reprodutseerimise kohustust ning pole selle tähendust selgitanud. Samuti leidis kohus vääralt, et põhjendatud ulatuses teose kasutamise kaalumisel lähtutakse sellest, et päevasündmus on kajastatud artikli tekstilises osas. Viidatud sättes peetakse silmas ulatuse proportsiooni sündmuse käigus nähtud teostesse, mitte aga sellesse, kui palju on artiklis Leht 4 / 7 3-2-1-167-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2005. a kohtuotsus Eesti...
tekstilist osa. Selle kriteeriumi mõte on selles, et päevasündmuse kajastamisel ei oleks reprodutseeritud ja üldsusele edastatud ebaproportsionaalselt suurt osa päevasündmuse käigus nähtud teostest. 24.Hinnates autoriõiguse seaduse rikkumist seoses 17. mail 2003. a artikli «Eedi ja Nelli: müstiline love story» juures Eduard Viiralti teoste reproduktsioonide avaldamisega, leidis ringkonnakohus ekslikult, et selles artiklis käsitletud sündmus ei ole päevakajaline. Ebaõige ja ajakirjandusvabadust piirav on kohtu seisukoht, et päevakajaliseks artikliks võib olla üksnes artikkel päevasündmusest või hiljuti aset leidnud sündmusest. Päevakajaline on sündmus, mille kohta ajakirjanik või ajakirjandusväljaanne arvab, et see võib käesoleval ajahetkel üldsust huvitada. Selliseks sündmuseks võib olla ka ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmsiks tulnud mõni uus ja seni üldsusele teadmata asjaolu. 25.Ringkonnakohus rikkus TsMS 229 ja kohaldas ebaõigesti VÕS 1055. Kohus leidis viimati nimetatud sättele tuginedes, et kuna kostja on korduvalt rikkunud teoste autorite mittevaralisi ja varalisi õigusi, siis tuleb kostjat kohustada hoiduma edasisest autorite õiguste rikkumisest. Võlaõigusseaduse 1055 lg-t 1 tuleb koostoimes AutÕS 81 2 lg 1 p-ga 2 tõlgendada selliselt, et autoriõiguse rikkumisest hoidumise ja lõpetamise nõude saab esitada juhul, kui konkreetse autori konkreetset autoriõigust on juba rikutud. Selline tõlgendus on kooskõlas ka TsMS 229 lg-ga 2, mille kohaselt ei või kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Hageja hagi aluseks olid konkreetsed teosed ja sellega olid kindlaks määratud ka hagi lahendamise piirid. Kohtu rakendatud tulevikku suunatud umbmäärane ja abstraktne keeld kahjustab ajakirjandusvabadust. 26.Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb hageja sellele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja õige. 27.Riigikohtu istungil jäi kostja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidete ning hageja esindajad oma vastuväidete juurde. Kostja esindaja palus hagejalt välja mõista kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude katteks 40 072 krooni 80 senti. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 28.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Riigikohus saab TsMS 362 p 5 alusel teha tühistatud osas ise uue otsuse. 29.Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus kohaldas asjas ebaõigesti VÕS 1055, milles sätestatakse kahju tekitava tegevuse keelamine. Võlaõigusseaduse 1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui sellega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamise lõpetamist. Hageja palus kohustada kostjat hoiduma edasisest autorite varaliste õiguste rikkumisest ning mitte kasutama autoriõigusega kaitstud teoseid reproduktsioonidena ilma autoritasu maksmata ning autori või teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni loata. Samuti palus hageja kohustada kostjat hoiduma edasisest autorite isiklike õiguste rikkumisest ning mitte kasutama kirjandus- ja kunstiteoseid (sh ka seaduses lubatud vaba kasutamise juhtudel) ilma teose autori nime ja teose pealkirja (nimetuse) äranäitamiseta. Seega nõudis hageja abstraktselt edasisest õigusvastasest tegevusest hoidumist, mitte aga konkreetse käitumise osas edasisest kahju tekitamisest hoidumist. Võlaõigusseaduse viidatud norm sisaldab veel kestva õigusvastase tegevuse keeldu. Autoriõiguse seaduse 81 2 lg 1 p 2 (kuni 19. oktoobrini 2004. a kehtinud sõnastuses) kohaselt võib autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse -le 1055. Ka viidatud sättest, mis osundab VÕS - le 1055, tuleneb, et õigusvastase tegevuse lõpetamist ja edasisest tegevusest hoidumist saab nõuda konkreetse õigusvastaselt kasutatud teose osas. Seega puudus õiguslik alus kohustada kostjat hoiduma abstraktselt edasisest autorite varaliste ja mittevaraliste õiguste rikkumisest tulevikus. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja nõue tuleb jätta rahuldamata. Nõude rahuldamata jätmise tõttu ei pea kostja ka TsMS 64 lg 1 järgi maksma sellelt nõudelt riigilõivu riigituludesse. 30.Kassatsioonkaebuse väitel kohaldasid kohtud ebaõigesti AutÕS 19 p 3 2 (kuni 29. oktoobrini 2004. a kehtinud sõnastuses). Selle sätte kohaselt on lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, teose pealkirja (nimetuse) ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega päevasündmuste kajastamisel, nende sündmuste käigus nähtud või kuuldud kirjandus- ja kunstiteoste osaline reprodutseerimine ja üldsusele edastamine raadio, televisiooni, fotograafia, kino või satelliidi vahendusel või taasedastamine kaabellevivõrgus, kuid sellises vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele. Tulenevalt Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni, millega Eesti taasühines 26. oktoobril 1994. a, art 10 bislg-st 2 määrab liitu kuuluvate riikide seadusandlus samuti kindlaks tingimused, mille kohaselt võib päevasündmuste kajastamiseks fotograafia, kinematograafia, raadio ja televisiooni või üldsusele kaabli kaudu edastamise teel reprodutseerida ja teha üldsusele kättesaadavaks kirjandus- ja kunstiteoseid, mida nähti või kuuldi nende sündmuste käigus, informatiivsete eesmärkidega põhjendatud mahus. Hinnates, kas 15. veebruari 2001. a artikli «Salvador Dalí 3-2-1-167-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2005. a kohtuotsus Eesti... Leht 5 / 7
kiviviske kaugusel» juures kunstniku teoste reproduktsioonide avaldamisega ja 17. mail 2003. a artikli «Eedi ja Nelli: müstiline love story» juures Eduard Viiralti teoste reproduktsioonide avaldamisega rikuti AutÕS 19 p 3 2, pidi kohus tuvastama, kas tegemist oli päevasündmuse kajastamisega ja kajastatava päevasündmuse käigus nähtud teoste osalise reprodutseerimisega ning selle, kas reproduktsioonid avaldati ulatuses ja vormis, mis vastas päevasündmuse kajastamise vajadusele. 31.«Eesti keele sõnaraamatu ÕS 1999» (lk 634) järgi on päevasündmus päevakajaline, aktuaalne sündmus. Mida pidada päevakajaliseks, on igakordse tõlgendamise küsimus. Kohtud tuvastasid, et 17. mai 2003. a artikkel «Eedi ja Nelli: müstiline love story» ei kajastanud päevasündmust. Ringkonnakohus leidis, nõustudes ka linnakohtu otsuse põhjendustega, et vaidlusaluses artiklis kajastatakse Ed. Viiralti elulugu ja tema suhteid N. Stultziga 70 aastat tagasi. Artiklis ei kajastatud päevasündmust ega ka hiljuti aset leidnud sündmust. Eeltoodust järelduvalt ei avaldatud artikli juures ka päevasündmuse käigus nähtud reproduktsioone. Vastavalt TsMS 353 lg-le 3 ei või Riigikohus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel. Kolleegium leiab, et kuna tegemist ei olnud päevasündmuse kajastamisega, ei vastanud Ed. Viiralti teostest reproduktsioonide avaldamine AutÕS 19 p 3 2 nõuetele ja hagejal oli õigus saada AutÕS 14 ja 77 lg 1 p 3 alusel teoste kasutamise eest autoritasu. 32.Ringkonnakohus leidis õigesti, et ühe või teise sündmuse tunnistamine päevasündmuseks jääb ajalehe väljaandja otsustada. Põhjendatud on ringkonnakohtu seisukoht, et päevasündmuse mõistet ei saa siduda kellaajaliselt ööpäeva ehk 24 tunni ja eelmise ajalehe ilmumisega. Kolleegium leiab, et seadus sätestab ajalise piirangu selles mõttes, et lubamatu on avaldada teoste reproduktsioone, milliseid artikli autor ei tajunud vahetult artiklis kajastatava sündmuse käigus. Samas möönab kolleegium, et päevasündmuseks võib olla ka ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmnenud mõni uus asjaolu. 33.Kohtud leidsid, et 15. veebruaril 2001. a artikli «Salvador Dalí kiviviske kaugusel» juures kunstniku teoste reproduktsioonide avaldamise ulatus ei vastanud päevasündmuse (Salvador Dalí näituse) kajastamise vajadusele. Ringkonnakohus leidis, nõustudes linnakohtu otsuse põhjendustega, et reproduktsioonid moodustasid olulise ja pilkupüüdva osa kogu leheküljest, millel artikkel oli avaldatud. Kuna päevasündmust ennast on kajastatud tekstis ja see moodustab vaid 1/3 avaldatud materjalist, siis sellises ulatuses reproduktsioonide avaldamine ei olnud sündmuse kajastamisel vajalik. Autoriõiguse seaduse 19 p- st 3 2 tuleneb, et kunstiteoste osaline reprodutseerimise ja üldsusele edastamise vorm ja ulatus peab vastama päevasündmuse kajastamise vajadusele. Päevasündmuse kajastamise vajaduseks või eesmärgiks on lugejate informeerimine. Seega on teoste reprodutseerimine õigustatud ulatuses, mis on kooskõlas päevasündmusest informatsiooni andmise eesmärgiga. Asjaolu, et kohtud hindasid artikli vastavust AutÕS 19 p 3 2 nõuetele, kaaludes reproduktsioonide avaldamise ulatuse proportsiooni artikli tekstilise osa suhtes, ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks. Kolleegium märgib, et informatsiooni edastamise eesmärki silmas pidades ei saa olla proportsionaalne reproduktsioonide avaldamine mahus, mis domineerib selgelt päevasündmust kajastava artikli üle. Päevasündmuse kajastamisel ei tohiks avaldatud teoste reproduktsioonid ületada informatiivsete eesmärkidega põhjendatud mahtu. Kindlasti ei või reproduktsioonid moodustada lehekülje põhimotiivi, nagu kohtud on käesoleval juhul tuvastanud. Kuivõrd kunstniku teoste avaldamine ei vastanud AutÕS 19 p 3 2 nõuetele, oli hagejal õigus saada AutÕS 14 ja 77 lg 1 p 3 alusel teoste kasutamise eest autoritasu. 34.Kohtud ei kohaldanud asjas ebaõigesti AutÕS 20 1. Nimetatud paragrahvis (kuni 29. oktoobrini 2004 kehtinud sõnastuses) sätestatakse, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise edastamine üldsusele, välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Viidatud säte tugineb Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni art-le 9, mille kohaselt konventsiooni järgi kaitstavate kirjandus- ja kunstiteoste autoritele kuulub ainuõigus lubada nende teoste reprodutseerimist igal viisil ja igas vormis ning liitu kuuluvate riikide seadusandlus otsustab, kas lubada selliste teoste reprodutseerimist teatud erijuhtudel, kuid tingimusel, et selline reprodutseerimine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ja ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve. Seega eeldab teose vaba kasutamine kui piirang autori ainuõigusele, et selline vaba kasutamise võimalus on lubatud seaduses otseselt ette nähtud juhtudel ning selline kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve. 35.Kohtul tuleb iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas teose kasutamine on AutÕS -s 20 1 nimetatud kriteeriumidega kooskõlas. Kohtud on tuvastanud, et 7. juunil 2003. a artikli «Arstide ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi suvast» juures avaldatud kujutisel (fotol) oli Ellen Kolgi teos «Tammeistutaja» kujutise põhimotiiviks. Kolleegium ei nõustu kostjaga selles, et ringkonnakohus käsitas mõistet «põhimotiiv» ebaõigesti. Ringkonnakohus luges «põhimotiivi» sünonüümiks mõiste «oluline osa», mis tähistab ruumilist ulatust. Kolleegium sellega ei nõustu, sest nimetatud sõnad ei ole sünonüümid. Kuid ringkonnakohus ei pidanud «olulise osa» all silmas mitte üksnes ruumilist ulatust, vaid käsitles ka kujutise kompositsiooni ning teose suhestust kujutisega. Nii märkis kohus, et teos moodustab fotost ligi poole, mõlemad sellel kujutatud naised vaatavad teose poole ja üks näitab konkreetselt skulptuurile. Samuti leidis ringkonnakohus, et juhul, kui skulptuuri fotol poleks, kaotaks foto kompositsioonilt igasuguse mõtte. Kolleegium soostub ringkonnakohtu seisukohaga, et kujutise põhimotiiviks saab olla eelkõige teos, mis on fotol kujutatuga sellises tihedas seoses, et teose eemaldamisel kujutiselt kaotab kujutise kompositsioon oma mõtte. Põhimotiivina saab käsitada teost, mida on kasutatud teadlikult kujutise ühe osana, mistõttu omandab see kujutisel visuaalselt domineeriva tähenduse. Seejuures ei pruugi põhimotiivi määratlemisel osutuda määravaks teose suurus, võrreldes fotol kujutatud Leht 6 / 7 3-2-1-167-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2005. a kohtuotsus Eesti...
isikutega. Esmatähtis on just teose ja kujutise vahelise seose tajutavus. Kolleegium peab ekslikuks kassaatori seisukohta, et kujutise põhimotiiviks on see osa kujutisest, mis on seotud kujutise juures avaldatud artikli sisuga. Tulenevalt AutÕS -st 20 1 peab seadusandja oluliseks seda, et üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuva teose reprodutseerimisel ja selle teose kujutise üldsusele edastamisel ei moodustaks teos kujutise põhimotiivi. Seega hinnatakse teost kujutise suhtes ning kujutisest väljapoole jäävad asjaolud (kujutise juures avaldatud artikkel) ei ole olulised. 36.Kassatsioonkaebuse väitel on ringkonnakohus jätnud kontrollimata AutÕS 20 1 kohaldamise tingimusena selle, kas 7. juunil 2003. a avaldatud artikli «Arstide ja õdede töötasu sõltub haiglajuhi suvast» juures on Ellen Kolgi teost «Tammeistutaja» kasutatud otseselt ärilisel eesmärgil. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu. Linnakohus leidis, et äriühingu otseseks äriliseks eesmärgiks on üldjuhul põhitegevusega kasumit teenida. Kohus põhjendas seejuures oma järeldust ja vastas kostja sellekohastele vastuväidetele. Nõustudes linnakohtu järeldusega ning jättes kohtuotsuse muutmata, ei pidanud apellatsioonikohus TsMS 330 lg-st 5 tulenevalt kordama esimese astme kohtu põhjendusi. 37.Kuna hagi on rahuldatud osaliselt, siis jätab Riigikohus TsMS 60 lg 1 alusel kummagi poole kohtukulu tema enda kanda. P. JEROFEJEV V. KÕVE L. LAARMAA 3-2-1-167-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2005. a kohtuotsus Eesti... Leht 7 / 7