Väljavõte

1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Randmaa Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number Kohtuasi SK hagi CEAS vastu saamata jäänud töötasu ,96 eurot väljamõistmiseks Hagihind ,96 eurot Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg Hageja Sander Kuriks (ik , elukoht Tedre 33a-69, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja Thea Rohtla (Rohtla Law Office, Viru Väljak 2, III korrus, MetroPlaza; e-post: thea@rohtlalaw.ee); Kostja CEAS (rk , asukoht Laki 14a, Tallinn); Kostja lepinguline esindaja advokaat Katrin Sarap (Maqs Law Firm, Rotermanni 8, Tallinn) ; 26. jaanuar 2012.a. Resolutsioon. Jätta rahuldamata SK hagi CEAS vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks ,96 eurot Menetluskulude jaotus. Jätta SK menetluskulud tema enda kanda ja CEAS menetluskulud SK kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2 puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses märgib hageja, et tema ja kostja vahel sõlmiti a. määramata ajaks tööleping nr 36, mille kohaselt asus ta tööle kostja juurde ostujuhi ametikohale täistööajaga. Lepingu p-s 5.1 leppisid pooled kokku, et hageja palk on katseajal krooni ja peale katseaega krooni. Lepingu lisa 1 kohaselt nähti ette hagejale ka lisatasu kuni krooni kuus tegevjuhi korraldusel a. juunis nimetati hageja kostja juhatuse liikmeks ja a. sõlmiti hagejaga juhatuse liikme leping, mis muuhulgas sätestab ka juhatuse liikme tasu. 3. Hageja väidetel tulenesid tema kohustused pärast a. nii temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingust, äriseadustikust kui ka ostujuhi töölepingust, sest hageja jätkas juhatuse liikme ülesannete täitmise kõrval ka ostujuhi kohustuste täitmist ning poolte vahel sõlmitud tööleping kehtis edasi, sest seda ei lõpetatud ei poolte kokkuleppel ega ka ühepoolselt. 4. Kostja ei ole hagejale töölepingus kokkulepitud palka maksnud alates 2008.a. juunikuust, vaid on maksnud ainult juhatuse liikme tasu. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga nagu oleks tema kostja juhatuse liikmeks valimine 2008.a. juunikuus lõpetanud tema ostujuhi ametikohal töötamise kohta sõlmitud töölepingu. Juhatuse liikmeks olek ja temaga juhatuse liikme lepingu sõlmimine ei välista töölepingulise suhte olemasolu, kui töölepingu alusel tehtav töö ei kuulu juhatuse liikme Äriseadustikust tulenevate kohustuste hulka. Ostujuhi töö oli hagejal erinev juhatuse liikme tööst. Eeltoodust tulenevalt oli poolte töösuhe kehtiv ja kostjal tuli täita poolte vahel sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi, s.h. TLS 48 lg 1 p 1 ja 49 p 2 sätestatud kohustust maksta töötasu. Enne a. tulenes kostja kohustus maksta palka endise TLS 28 lg 2 p 2 sätestatust. 5. Hageja palus esitatud hagis välja mõista kostjalt töötasu summas ,05 eurot ning täpsustas ja suurendas oma nõuet kostja vastu menetluse käigus ja palus kohtuistungil välja mõista kostjalt 36 kuu töötasu perioodi juuni 2008.a. kuni mai 2011.a. kokku summas ,96 eurot. 6. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: töölepinguga nr 36, mis sõlmiti poolte vahel a., töölepingu lisaga nr 1, poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepinguga ja hageja pangakonto väljavõttega SEB pangast, poolte vahel peetud elektroonilise kirjavahetuse ja väljavõtte elektroonilisest äriregistrist kostja kohta. Kostja vastuväited ja selle põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja põhjendab oma seisukohti järgnevaga: 7. Hageja töölepinguline suhe kostjaga lõppes 2008.a. juunikuus hageja kostja juhatuse liikmeks valimisega. Poolte tahe ei olnud pärast hagejaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist jätkata hagejaga ka 2

3 töölepingulist suhet, sest juhatuse liikme lepinguga määratud töökohustused sisaldasid varasemast töölepingust tulenevaid töökohustusi. Hagejaga sõlmitud töölepingu kohaselt oli hageja peamiseks töökohustuseks ostude ning müügi korraldamine. Lisaks ÄS 306 lg 1 sätestatud juhatuse liikme kohustustele oli hageja juhatuse liikme lepingus märgitud kohustuseks täide viia kokkulepitud strateegiaid ja visioone, osaleda paika pandud eesmärkide saavutamisel, tuua kliente ning suurendada kliendibaasi Samuti oli hageja vastutav müügi ja turunduse korraldamise eest, personali valimise ja koolitamise eest ning CEAS majandustulemuste ees ning tal oli kohustus anda oma panus kostja arengusse ja edusse (juhatuse liikme lepingu p 3). Töölepingulise suhte lõppemist poolte vahel tõendab kostja väidetel ka kokkulepitud hageja juhatuse liikme tasu. Töölepingus oli kokku lepitud hageja töötasuks krooni, kuna pooled leppisid kokku, et hageja täidab juhatuse liikme lepingust tuleneva kohustusena muuhulgas ka ostu- ja müügitööga seotud ülesandeid, leppisid pooled juhatuse liikme tasuks kokku krooni. Kostja on seisukohal, et vaatamata pooltevahelise töösuhte lõppemisele seoses hageja kostja juhatuse liikmeks valimisega, ei vormistatud töösuhte lõppemist kirjalikult, kuid nimetatu ei tee tühiseks töölepingu lõppemise fakti poolte vahel. Kostja leiab, et hageja kostja ainukeseks juhatuse liikmeks valimine kinnitab juba iseenesest töölepingulise suhte lõppemist seoses tema juhatuse liikmeks valimisega. 8. Kostja väidetel ei ole hageja käitunud oma õiguste teostamisel heas usus ja on seetõttu kaotanud igal juhul oma väidetava nõudeõiguse kostja vastu hea usu printsiibi rikkumise tõttu. TsÜS 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole õigusteteostamine lubatud seadusevastasel viisil ning eesmärgiga tekitada teisele isikule kahju. Hageja ei ole alates 2008.a. juunist kuni hagi esitamiseni esitanud kostjale pretensioone saamata jäänud töötasu osas. Kostja leiab, et ligi kolme aasta saamata jäänud töötasu nõudmine kohtusse hagi esitamisega on hea usu põhimõttega vastuolus olev käitumine. Lisaks oli hageja ise kostja juures ainus juhatuse liige 2008.a. juunist kuni 2011.a. maini, kes ÄS 306 lg 1 kohaselt oli seega aktsiaseltsi juhtorgan, kes esindas ja juhtis aktsiaseltsi ning juhatuse liikme lepingu kohaselt oli hageja vastutav ka personaliga seonduvate küsimuste eest. Seega oli hageja isikuks, kellel oli kohustus lahendada töötasuga seonduvad küsimused ning vormistada kirjalikult töölepingud, nende muutmised ja lõpetamised. ÄS 306 lg 3 kohaselt peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Seega juhul kui hageja arvates oli talle alates 2008.a. juunikuust väljamaksmata töötasu, oleks ta ÄS 306 lg 3 kohaselt pidanud seda olukorda kajastama kostja nõukogule esitatud aruannetes. Seda aga hageja enne hagi kohtusse esitamist ei teinud, millest kostja järeldab, et hageja teadis ka ise, et alates 2008.a. juunist on tema töölepinguline suhe lõppenud. ÄS 306 lg 4 kohaselt korraldab juhatus aktsiaseltsi raamatupidamist. Kui hageja leidis, et talle on kostja poolt alates 2008.a. juulist töötasu maksmise kohustus täitmata, oleks ta pidanud seda kajastama kostja raamatupidamise aruannetes ning 2008.a a. majandusaastaaruannetes, sest just hageja oli isikuks kes allkirjastas kostja majandusaasta aruanded. Raamatupidamisaruanded hagejale maksmata töötasu ei kajastanud. 3

4 ÄS 315 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Seega juhul kui hageja töötasu nõue oleks õigustatud, ei oleks hageja käitunud kostja juhatuse liikmena korraliku ettevõtja hoolsusega ja on seetõttu tekitanud kostjale oma kohustuste täitmata jätmisega kahju, mille äriühing kavatseb hagejalt kui juhatuse liikmelt sisse nõuda. Lisaks tähendaks juhatuse liikme kohustuste rikkumine ja täiendav palgakulu seda, et kostjal on õigus nõuda tagasi hagejale tasutud preemia, mille suurus põhines kostja majandustegevusel, sest majandustegevuse muutumine muudaks ka tasutava preemia suurust. Kuna hageja oli vaidlusalusel perioodil kostja ainuke juhatuse liige, kes vastustas kostja personalialase tegevuse ning raamatupidamise korraldamise eest ja hagejal oli kostja juhatuse liikmena õigus ja kohustus lõpetada kirjalikult tema ja kostja vahel sõlmitud tööleping ning juhul kui ka eeldada, et hagejal oleks olnud õigus töötasu saada, oli hageja kohustuseks kostja arvelduskontolt ka ülekandeid teha, mida hageja aga ei teinud, ei ole hageja käitunud heas usus ja on seetõttu kaotanud oma väidetava nõudeõiguse kostja vastu hea usu printsiibi rikkumise tõttu. Hageja seisukoht kostja vastuse osas. 9. Vastuseks kostja vastusele märgib hageja, et - ostujuhi põhiülesandeks oli töölepingus sätestatu kohaselt ostude korraldamine ja sellega seotud kõrvalülesanded. Hageja töö sisustasid tarnijate otsimine, ostutellimuste koostamine ja tarnijatele nende saatmine, laojäägi jälgimine ja veoste korraldamine (s.h. tellimine, jälgimine ja arvete kontroll), tarnijatega suhtlemine ja hinnaläbirääkimised ja muud ostutööga seotud ülesanded. Kuigi ostujuhi lepingus oli kirjutatud, et hageja peaks ka müüma, siis tegelikult ei ole ta ostujuhi lepingu järgselt kunagi müünud ja talle ei ole ka mingit müügipiirkonda kunagi määratud. See oli aktsepteeritud ka endise juhatuse liikme PL poolt. Asudes ostujuhina kostja juurde tööle, pidi ta esmalt asendama lahkuvat ostujuhti DA; tegelikult aga umbes nädala möödudes selgus, et ka teine ostujuht ER lahkub ettevõttest ja hagejal tuli ka tema töö üle võtta. Mingit võimalust paralleelselt müügiga tegeleda hagejal ei olnud, sest ta sai ühe nädalaga kahekordse koormuse ning tegemist oli hageja jaoks täielikult uue alaga; - kostja väide nagu puudunuks pooltel tahe jätkata pooltevahelist töösuhet pärast hageja juhatuse liikmeks valimist, on meelevaldne. Töölepingu lõpetamine eeldas kuni a. kehtinud töölepingu seaduse järgi kas tähtaja saabumist, poolte kokkulepet või kummagi poole kirjalikku avaldust. Kumbki käesoleva vaidluse pooltest ei avaldanud soovi hagejaga sõlmitud töölepingut lõpetada, samuti ei sõlmitud ka vastavat kokkulepet; - kostja väited nagu sisaldunuks hagejaga sõlmitud juhatuse liikme lepingus ka tema kui ostujuhi tööülesanded, on vale. Hageja juhatuse liikme ülesanded on märgitud juhatuse liikme lepingu p- s 3 ning nimetatu kohaselt oli CE juhtimine vastavalt kehtivatele seadustele ja määrustele, samuti vastavalt nõukogu liikmete otsustele ja määrustele. Hageja pidi viima ellu kokkulepitud strateegiaid ja visioone, osalema püstitatud eesmärkide saavutamisel, tooma ettevõttele kliente ja suurendama kliendibaasi. Samuti vastutas hageja müügi- ja turundustegevuse, personali värbamise ja väljaõppe ning CE majandustulemuste eest. Ehk siis tegemist oli Äriseadustikus juhatuse liikme tüüpiliste kohustustega. Kostja väide nagu oleks pooled kokku leppinud ka muudes kohustustes, on vale. Mingit kokkulepet selles, et hageja peaks juhatuse liikmena ka ostujuhi ülesandeid täitma, ei olnud. Hageja kui juhatuse liikme ülesanne ei ole olnud ostu- ja müügitöö teostamine, vaid ta vastutas müügi- ja turundustegevuse eest, st. tegemist oli tavapärase ettevõtte juhi vastutusvaldkonnaga, mitte ostujuhi igapäevatöö tegemisega; 4

5 - hageja nõustub kostja viidatud Riigikohtu lahendis tooduga, et igal juhul tuleb hinnata, kas juhatuse liikme töö ja töö, mida ta teeb töölepingu alusel, langevad kokku, kuid käesoleval juhul oli hageja puhul tegemist täiesti erinevate, erinevat vastutust, oskusi ja võimeid nõudvate töödega, millega hageja eeskujulikult toime tuli ja CE kahjumis olevast äriühingust 2008.a. rohkem kui 1 miljoni kroonise puhaskasumiga ettevõtteni juhtis. Selle tulemuse saavutamisel oli tähtis osa ka hageja kui ostujuhi tööpanuses; - hageja ei nõustu kostja väitega, nagu tõendaks töölepingulise suhte lõppemist ka kostja poolt makstava juhatuse liikme tasu suurus. Pooled ei leppinud kokku, et hageja täidab juhatuse liikmena ka ostujuhi tööülesandeid, müügijuhi tööülesandeid pole hageja aga kunagi täitnudki. Hageja juhatuse liikme tasu suurus ei sõltunud mitte sellest, et ta sisaldanuks ka ostujuhi töötasu, vaid tema vastutusvaldkonnast ja mahust. Sealjuures oli hageja kui juhatuse liikme töötasu alates 2009.a. oktoobrist ,00 krooni (4393,93 EUR) ning see ei sõltunud endiselt tema kui ostujuhi töölepingulisest suhtest, vaid sama suurt tasu juhatuse liikmena oli saanud ka endine juhatuse liige Peeter Loopere, kel oli hagejaga täpselt samasugune juhatuse liikme leping ning kes ei olnud kunagi täitnud ostujuhi ülesandeid (ka mitte töölepinguga): - kostja väide nagu oleks saanud hageja töölepingut lõpetada vaid tema ise, on ebaõige. Kuni a. oli kostja juhatuse liige ka PKB, kes olnuks õiguspädev hageja kui ostujuhi töölepingut lõpetama; - kostja on oma vastuses meelevaldselt moonutanud Riigikohtu lahendis toodud Riigikohtu seisukohta. Osundatud lahendi p-s 13 on Riigikohus selgitanud millises vormis peab käima töölepingu muutmine, käesolevas vaidluses on kõne all aga lepingu lõpetamine, millele kuni 2009.a. juulini oli kehtestatud kirjalik vorm; - hageja ei ole kinnitanud oma töölepingulise suhte lõppemist. Hageja oli samaaegselt küll töötaja ja kostja juhatuse liige, kuid nõukogu korralduste kohaselt ei saanud ise otsustada endale mingite tasude maksmist, mida kinnitab hageja kostja nõukogu liikme e-kirjavahetus; - hageja on seisukohal, et ei ole nõude esitamisel kostja vastu rikkunud TsÜS 138 lg 1 sätestatud õiguste teostamise ja kohustuste täitmise heas usus toimimise põhimõtteid. Hageja on kostja nõukogu liikmele mitmel korral suuliselt ja ka e-kirjadega teada andnud talle ostujuhi töötasu mittemaksmisest, kuid vastusest on kõrvale põigeldud või lahendamine edasi lükatud. Enne hagiavalduse esitamist kohtusse esitas hageja 2011.a. kirjaliku pretensiooni nõukogule ning andis endale töötasu maksmiseks juhatuse liikme korralduse raamatupidajale täitmiseks, kuid nõukogu liikme korraldusel sellest keelduti; - hageja ei vaidlusta asjaolu, et ta korraldas tõepoolest ettevõttes raamatupidamist, kuid saamata jäänud töötasu endale välja makstes läinuks ta vastuollu juhatuse liikme lepingu p-ga 3, mis piiras rahaliste väljamaksete suurust; - hagejal on ITLS -st 6 lõikest 3 tulenevalt õigus esitada töötasu nõue tööandja vastu töövaidlusorganisse 3 aasta jooksul, hagiavaldus on esitatud tähtaegselt ning kostjal pole seetõttu alust öelda, et tegemist on hageja poolt pahauskse käitumisega. Hageja on seisukohal, et just kostja on pool, kes käitub vaidluses mitte heas usus, sest kostja on väitnud, nagu varjanuks hageja tema eest kohtudokumentide saabumist kostjale ja nõukogule või teisele juhatuse liikmele sellest teavitamast. Hageja sõnul teavitas ta kostja teist juhatuse liiget samal päeval kohtust saabunud dokumentide laekumisest CEAS-i ning edastas kõik dokumendid müügisekretärile. Kohtuotsuse põhjendused. 5

6 10. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - SKCEAS vahel sõlmiti a. määramata ajaks tööleping nr 36, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle ostujuhi ametikohale täistööajaga (lepingu p 4.1.), hageja palgaks lepiti kokku katseajal krooni ja peale katseaega krooni (lepingu p 5.1.) ning lepingu lisa 1 kohaselt nähti ette ka hagejale lisatasu kuni krooni kuus tegevjuhi korraldusel. Nimetatut tõendavad ka hageja poolt esitatud tööleping ja selle lisa 1 (tl 10-14); - hageja tööülesanneteks olid tema töölepingu p 2.2. kohaselt ostude korraldamine (ka müügi korraldamine temale antud piirkonnas ja klientidele, vajadusel kauba kätte toimetamine ja tarbijatega suhtlemine, võlgnikele meeldetuletuste tegemine jne. ning põhiülesannetega vahetult seotud kõrvalülesanded vastavalt tööandja vajadustele; a. juunis nimetati hageja kostja juhatuse liikmeks ja a. sõlmiti hagejaga juhatuse liikme leping, mis muuhulgas sätestab ka juhatuse liikme tasu krooni kuus. Nimetatut tõendab poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme leping (t/l 15-18, tõlge t/l 55-58); - juhatuse liikme lepingu p 3 kohaselt juhib SK CEAS-i tegevdirektori ja ainsa juhatuse liikmena vastavalt kehtivatele seadustele ja määrustele ning samuti vastavalt nõukogu liikmete otsustele ja määrustele. Ta viib ellu kokkulepitud strateegiaid ja visioone, osaleb püstitatud eesmärkide saavutamisel, toob ettevõttele kliente ja suurendab kliendibaasi. Samuti vastutab ta müügi- ja turundustegevuse, personali värbamise ja väljaõppe ning CE majandustulemuste eest. Ta juhindub CEs trateegiast kui ka Emaettevõtte (Soome ettevõtte C OY) aruandlusrutiinidest ning annab CE arendamisse ja edusse oma isikliku panuse; - pooled ei ole üksteisele töölepingut üles öelnud, seda poolte kokkuleppel lõpetanud ega selle lõpetamist kirjalikult vormistanud; - kostja ei ole maksnud hagejale töötasu poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel alates a. 11. Pooled vaidlevad selle üle kas pooltevaheline töösuhe lõppes poolte vahel SK kostja juhatuse liikmeks nimetamisega a. või kestis töösuhe paralleelselt poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepinguga ja hagejal on saamata töötasu ajavahemiku a. kuni a. eest kokku summas ,96 eurot. 12. Kohus leiab, et kuigi seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi, millistele seisukohtadele on oma lahendites ja asunud ka Riigikohus, tuleb vaidluse lahendamisel kindlaks teha milline on selliste lepingute õiguslik iseloom ja nende suhtes kohaldatav seadus. Osundatud Riigikohtu lahendites on asutud seisukohale, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Riigikohus märgib lahendis ka seda, et TLS 7 p 10 sätestab, et töölepingu seaduse sätted ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende töölepingu seaduse sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega. 13. Kohus on seisukohal, et selleks, et otsustada kas poolte vahel oli tegemist ka töösuhtega või täitis hageja kostja juures pärast a. ainult äriühingu juhtorgani liikme ülesandeid, tuleb tuvastada kas hageja ja kostja suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte. 6

7 Töölepingu mõiste sätestas kuni a. TLS 1. Selle seadusesätte kohaselt oli tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustus tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustus maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Põhimõtteliselt sama sätestab ka alates a. kehtiv TLS 1 lg 1, mille kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel tööd teisele isikule (tööandjale), alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei kohaldata töölepinguseadust lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev ning lg 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Seega on töölepingu tunnused nii enne kui ka pärast a. järgmised: - töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; - lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud tähtaja jooksul; - töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; - töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; - töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Aktsiaseltsi juhatuse liikmed aga valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu nõukogu poolt ÄS 309 lg 1 ning aktsiaseltsi juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS 309 lg 2. Kuigi ÄS 314 kohaselt võib aktsiaseltsi juhatuse liikmele maksta ka tasu, ei ole see töötasu töölepingu seaduse mõttes. 14. Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olev pooltevaheline tööleping ja juhatuse liikme leping tõendavad, et hageja juhatuse liikme lepingust tulenevad ülesanded hõlmasid ka tema varasemaid töölepingust tulenevaid ülesandeid, sest alates 2008.a. juunist, mil hageja valiti kostja juhatuse liikmeks, pidi hageja tooma kostjale uusi kliente, suurendama kostja kliendibaasi, vastutama müügi- ja turundustegevuse eest, kusjuures kuni selle ajani oli hageja tööülesanneteks töölepingu kohaselt samuti töö kostja klientidega, mis seisnes ostude ja müügi korraldamises, kauba kättetoimetamises, tarnijatega suhtlemises ning meeldetuletuste tegemises võlgnikele. Seega täitis hageja alates 2008.a. juunist, mil ta valiti kostja juhatuse liikmeks, jätkuvalt tööd kostja klientidega, kuid lisaks sellele jäi tema vastutusalasse ka personali värbamine ja väljaõpe, kostja majandustegevuse korraldamine ning äriühingu strateegiate ja visioonide elluviimine nagu pooled juhatuse liikme lepingu p-s 3 kokku leppisid. 15. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja tegutses alates 2008.a. juunist kostja juures ainult juhatuse liikmena, on tõendatud ka hageja enda poolt esitatud e-kirjadega, milliseid ta on vahetanud kostja nõukogu liikme GD ning kus viimane on korduvalt hagejale vastanud, et ilma nõukogu kirjaliku otsuseta hagejale mingeid täiendavaid tasusid lisaks juhatuse liikme (tegevdirektori) tasule välja maksta ei tohi (t/l 91-96). 16. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hagejal ei jätkunud töölepinguline suhe kostjaga pärast tema juhatuse liikmeks valimist, on tõendatud ka sellega, et hageja ja kostja vahel puudus alates 2008.a. juunikuust alluvusvahekord. Hagejal puudus võimaluski ostujuhina kellelegi äriühingus alluda, sest ta oli alates tema juhatuse liikmeks valimisest ainuke äriühingu juhatuse liige. Äriregistri elektroonilisest väljatrükist nähtub, et kanne hageja juhatuse liikmena äriregistrisse kandmise kohta ja kanne PKB juhatuse liikmest kustutamise kohta on tehtud samaaegselt a., millest saab teha järelduse, et SK valiti kostja juhatuse liikmeks samaaegselt PKB 7

8 juhatuse liikmest tagasikutsumisega. PL kohta tehtud kanne tema juhatuse liikmeks olemise kohta lõppeb juba a. 17. Kohus leiab, et kuna hageja oli alates 2008.a. juunikuust kostja ainuke juhatuse liige ja tema kui juhatuse liikme ülesannete hulka kuulus ka töö personaliga, oleks hagejal endal tulnud oma töölepingu lõpetamine vormistada, mida hageja aga ei teinud. Vaatamata eeltoodule saab eelpoolnimetatud tõenditega lugeda tõendatuks, et poolte tahe oli alates 2008.a. juunikuust reguleerida pooltevaheline õigussuhe üksnes juhatuse liikme lepinguga ja töösuhe omavahel lõpetada. Kaudselt tõendab nimetatud asjaolu ka see, et hageja ei nõudnud kostjalt alates 2008.a. juunist kuni hagi esitamiseni 2011.a. aprillikuus töötasu maksmist, millest ta väidetavalt 3 aasta jooksul ilma on jäänud. Samas on kohus seisukohal, et nimetatud asjaolu ei saa käsitleda hageja pahauskse käitumisena mis välistaks väidetava nõudeõiguse kostja vastu hea usu printsiibi rikkumise tõttu nagu leiab kostja. Töötasu esitamise nõude tähtaeg on ITLS 6 lg 3 kohaselt kolm aastat. Seaduses sätestatud tähtajal nõude esitamine, ei ole pahauskne käitumine. Kuid kohus leiab, et samuti tõendab asjaolu, et hagejal puudub töötasust tulenev nõue kostja vastu see, et hageja kui juhatuse liige ei kajastanud talle väidetavat 3-aastast töötasu võlga ei äriühingu nõukogule iga nelja kuu tagant esitatavates ülevaadetes äriühingu majandustegevuse kohta ja majandusliku olukorra kohta ega ka teistes raamatupidamise aruannetes ning majandusaasta aruannetes, mille esitamise ja koostamise eest oli hageja vastutav kostja ainukese juhatuse liikmena. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostjalt töötasu väljamõistmiseks perioodi juuni 2008.a. kuni mai 2011.a. tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotamine. 18. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb nii hageja kui kostja menetluskulud jätta TsMS 162 lg 1 hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine. 19. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määrtakse hagihind nõutava rahasummaga.. Tulenevalt sellest, et hageja esitas kohtusse hagi töötasu väljamõistmiseks summas ,96 eurot, ongi nimetatud summa käesoleva tsiviilasja hind. Kohtunik 8