Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download ""

Väljavõte

1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Oliver Kask, liikmed Ruth Virkus ja Silvia Truman 25. november 2009, Tallinn Fidelity Funds i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24. jaanuari a otsuse nr 225 tühistamiseks ja kohustamiseks tagastada ,50 krooni Tallinna Halduskohtu 10. mai a otsus Fidelity Funds i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise aeg 9. november 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Fidelity Funds Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Menetlusse kaasatud isik - Rahandusministeerium RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Fidelity Fundsi apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10. mai a otsus ja teha asjas uus otsus. 3. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24. jaanuari a otsus nr Kohustada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskust tagastama Fidelity Fundsile (neli miljonit nelisada seitse tuhat kuuskümmend kaheksa) krooni ja 50 senti. 5. Jätta tulumaksuseaduse 29 lõige 8 alates kuni kehtinud redaktsioonis kohaldamata osas, milles see nägi ette mitteresidendist avatud investeerimisfondi poolt residendist äriühingult saadud dividendide maksustamise tulumaksuga. 6. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt Fidelity Fundsi kasuks välja menetluskulud summas (kaheksakümmend tuhat) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 28. detsembril Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menet-

2 luses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku 54 lg 2 ja 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Fidelity Funds on Luksemburgi Suurhertsogiriigis juriidilise isikuna registreeritud avatud investeerimisfond (sociètè d investissement à capital variable), kellel on portfelliinvesteeringuid mitmes riigis, sh Eestis maksis AS Hansapank ja AS Merko Ehitus Fidelity Fundsile dividende kokku krooni. Kuna Fidelity Fundsi osalus nimetatud äriühingutes oli väiksem kui 20%, peeti makstud dividendidelt kinni tulumaksu kogusummas ,50 krooni. Fidelity Funds esitas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele taotluse tagastada alusetult kinnipeetud tulumaks kogusummas ,50 krooni. Taotlust põhjendati sellega, et tulumaksuseaduse (TuMS) 29 lg 8, mis näeb ette Eesti residendist äriühingu poolt dividendide maksmisel tulumaksukohustuse ainult mitteresidentidele makstud dividendidelt, samas kui residentidele makstud dividendide pealt resident tulumaksu maksma ei pea, on vastuolus Euroopa Ühenduse asutamislepingu (asutamisleping) artiklist 56 tuleneva kapitali vaba liikumise takistamise keeluga, kuna kohtleb samas olukorras olevaid residente ja mitteresidente erinevalt. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse otsusega nr 225 jäeti Fidelity Fundsi taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt peeti tulumaks kinni vastavalt kehtinud seadusele ning tulumaksuseadus ei ole vastuolus Euroopa Ühenduse õigusega. Asutamislepingu art 58 lõike 1 punkt a sätestab, et art 56 sätted ei mõjuta liikmesriikide õigust kohaldada oma maksuseaduste vastavaid sätteid, mis eristavad maksumaksjaid nende elukoha või kapitali investeerimise koha põhjal. Euroopa Kohtu praktika kohaselt pole otseste maksude osas residentide ja mitteresidentide olukorrad reeglina võrreldavad. 2. Fidelity Funds esitas halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse otsuse nr 225 tühistamiseks ja kohustamiseks tagastada ,50 krooni. Kaebaja põhjendused olid järgmised: a) tulumaksuseadus kohtleb dividendide maksustamisel ebavõrdselt residente ja alla 20% suurust osalust omavaid mitteresidente. Ebavõrdne kohtlemine dividendide maksustamisel takistab asutamislepingu järgi kapitali vaba liikumist (B.G.M. Verkooijen C-35/98, Anneliese Lenz C-315/02, Petri Manninen C-319/02). Maksuhalduri viidatud asutamislepingu art 58 lõike 1 punkt a moodustab lepingu art 58 lg 3 ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt erandi kapitali vaba liikumise põhimõttest, mida peab tõlgendama kitsendavalt ning mis ei saa olla suvalise diskrimineerimise vahendiks. Asjaolu, et väheneda võivad maksulaekumised, so liikmesriigi puhtmajanduslik huvi, ei ole piisav alus mitteresidendi diskrimineerimiseks; b) Fidelity Funds on juriidilise isikuna asutatud avatud investeerimisfond (eurofond) Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi nr 85/611/EMÜ tähenduses. Eestis saab eurofondi asutada ainult varakogumina, mitte juriidilise isikuna, seega tuleb Fidelity Fundsi olukorda maksustamisel võrrelda Eesti varakogumi maksustamisega, mis ei maksa tulumaksu. Ebavõrdne kohtlemine oleks lubamatu ka juhul, kui asuda seisukohale, et Fidelity Fundsi kui dividendisaaja olukorda tuleks võrrelda Eesti residendist juriidilise isiku kui dividendisaaja olukorraga. Kui dividende makstakse mitteresidendile, peab ta tulumaksu kohe maksma, kui aga dividende makstakse residendile, peab tema tulumaksu maksma alles kasumi jaotamisel (TuMS -des ettenähtud maksete tegemisel). Juhul, kui resident otsustab kasumit mitte jaotada, siis ei tekigi tal tulumaksu maksmise kohustust, samas mitteresident peab maksu koheselt tasuma, mis paneb ta majanduslikult ebasoodsamasse olukorda. 2(9)

3 3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Juhul, kui Eesti Vabariik jätaks mitteresidendi maksustamata, loovutataks seeläbi maksulaekumine teisele riigile. Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtte kohaselt kehtestab iga riik ise oma residentide kaitseks majanduslikku topeltmaksustamist vältivad abinõud, tavaliselt nn kaudse krediidi, mille kohaselt on residendil õigus oma maksustatavast tulust maha arvata välisriigis tasutud tulumaks. Sisulist ebavõrdset kohtlemist tegelikkuses ei toimu, sest Eesti tulumaksusüsteemi kohaselt on residendi tulu maksustamine lihtsalt edasi lükatud kuni kasumi jaotamiseni; mitteresidendi tulumaksukohustuse edasilükkamine pole aga võimalik, sest tema kasumi jaotamist ei maksustata Eestis, vaid residentsusriigis. 4. Arvamuse andmiseks menetlusse kaasatud Rahandusministeerium leidis, et TuMS 29 lg 8 ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Eesti tulumaksusüsteemi eripäraks on tulumaksu edasilükkamine kuni dividendide väljamaksmiseni või varjatud kasumieraldiste tegemiseni. Selliste dividendide topeltmaksustamist, mis makstakse Eesti äriühingus alla 20% suurust osalust omavale mitteresidendile (nn portfelliinvesteering), kehtiv seadus ei välista. Samasugune topeltmaksustamine esineb ka juhul, kui dividende makstakse residendist äriühingule, kelle osalus dividendi maksvas äriühingus on alla 20% (TuMS 50 lg 1 1 ). Maksustamine on mõlema puhul sama koormav, erinev on vaid maksu tasumise hetk. Vajadus maksustada mitteresidendi ja residendi tulu erineval ajahetkel tuleneb Eesti maksusüsteemi olemusest ja vajalikkusest tagada maksude haldamise tõhusus. Kehtiva tulumaksusüsteemi kohaselt kaasneb maksustamine raha väljaviimisega Eesti ettevõtlussfäärist. Eesti saab aga reaalselt kasumit maksustada seni, kuni see püsib Eestis. Kui kasumit jaotatakse mitteresidendist äriühingule, siis lahkub jaotatud kasumiosa Eesti maksujurisdiktsioonist ning Eesti kaotab võimaluse seda maksustada. Euroopa Kohus on Scorpio kohtuasjas C-290/04 kinnitanud mitteresidendile tehtavalt väljamakselt tulumaksu kinnipidamise aktsepteeritavust olukorras, kus residendile tehtavalt väljamakselt tulumaksu kinni ei peeta; seda õigustab vajadus tagada tulumaksu efektiivne kogumine ja vältida isiku maksustamata jätmist mõlemas riigis. 5. Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti Fidelity Fundsi kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: a) Fidelity Funds on vaidlustamata asjaolude kohaselt juriidiline isik, mitte varakogum. Seega tuleb maksustamisel Fidelity Fundsi olukorda võrrelda Eesti juriidilise isikuga. Asjaolu, et investeerimisfondide seadus ei võimalda Eestis asutada eurofondi juriidilise isikuna, ei anna alust võrrelda Fidelity Fundsi olukorda maksustamisel varakogumiga. Residendi ja mitteresidendi maksustamise võrdluse aluseks saab olla nende juriidiline staatus, mitte tegutsemine teatud tegevusalal, kuna viimati nimetatu ei oma tulumaksuseaduse järgi tulumaksuga maksustamisel tähtsust; b) TuMS 1 lg 3, 2 lg 3 ja 6 lg 2 kohaselt maksab residendist juriidiline isik tulumaksu mitte kasumi teenimisel (teiselt äriühingult dividendi saamisel), vaid dividendide edasijaotamisel (TuMS 50) või muudel TuMS -des 48, 49, 51 ja 52 nimetatud juhtudel. TuMS 50 lg 1 1 kohaselt juhul, kui dividendi saanud isik jaotab selle kasumina välja, ei pea ta TuMS 50 lõikes 1 ettenähtud tulumaksu maksma vaid juhul, kui tema osalus dividende maksnud äriühingus oli suurem kui 20%. Mitteresidendist juriidiline isik maksab Eestis saadud dividendidelt tulumaksu juhul, kui tema osalus dividendi maksvas äriühingus on väiksem kui 20% (TuMS 29 lg 8). Seega on juriidilisest isikust residendil ja mitteresidendil, kui nende osalus dividende maksvas Eesti juriidilises isikus on väiksem kui 20%, ühetaoline tulumaksu maksmise kohustus. Asjakohatu on väita, et Eesti residendil ei tekigi tulumaksu maksmise kohustust, kui ta otsustab kasumit mitte jaotada. Investeerimisfondi (tõenäoliselt ka Fidelity Fundsi) nagu iga teise äriühingu ettevõtluses osalemise lõppeesmärk on teenida kasumit. Seega saab kaebuse esitajat võrrelda üksnes temaga samasuguses olukorras oleva residendiga, so äriühinguga, kelle eesmärk on teenida kasumit; 3(9)

4 c) ehkki maksukohustus on ühesugune, on tulumaksu maksmise hetk residendil ja mitteresidendil tõepoolest erinev. TuMS 41 p 5 kohaselt peetakse mitteresidendile makstud dividendidelt tulumaks kohe kinni. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu aga alles TuMS -des loetletud väljamaksete tegemisel. Mitteresidendi diskrimineerimise ja kapitali vaba liikumise lubamatu piiranguga oleks tegemist juhul, kui erinevusel tulumaksu tasumise hetkes puuduks mõistlik põhjus (asutamislepingu art 58 lõige 1 punkt a ja lõige 3). Õige on Maksu- ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumi seisukoht, et vajadus maksustada mitteresidendi ja residendi tulu erineval ajahetkel tuleneb Eesti maksusüsteemi olemusest ja vajalikkusest tagada selle terviklikkus ning maksude haldamise tõhusus. Eesti riigi tulumaksusüsteemi kohaselt kaasneb maksustamine raha väljaviimisega Eesti ettevõtlussfäärist. Riik saab aga kasumit reaalselt maksustada seni, kuni see püsib Eestis. Kui kasumit jaotatakse mitteresidendist äriühingule, siis kaotab riik võimaluse seda maksustada; d) Fidelity Fundsi viidatud Euroopa Kohtu otsustes käsitlemist leidnud asjaolud pole piisavalt sarnased käesoleva maksuvaidluse asjaoludega ning need pole tekitanud põhjendatud kahtlust, et Eesti tulumaksuseadus võiks mitteresidentide ja residentide tulumaksustamise küsimuses olla vastuolus ühenduse õigustikuga; e) Fidelity Fundsi lähenemine, et residenti ja mitteresidenti peaks tulumaksuga maksustamisel alati igas aspektis kohtlema täpselt ühtemoodi, muudaks asutamislepingu art 58 lõige 1 punkti a sisutühjaks ning sisuliselt olematuks liikmesriikide pädevuse kujundada siseriiklik otseste maksude süsteem. Kindlasti pole praegusel juhul alust pidada residentide ja mitteresidentide erinevat kohtlemist meelevaldseks või suvaliseks. Käesoleval juhtumil konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades ei ole Fidelity Fundsi koheldud võrreldes samasuguses olukorras oleva residendiga põhjuseta koormavamalt, mis võiks kaasa tuua kapitali vaba liikumise põhimõtte rikkumise; f) kohus ei andnud hinnangut EFTA Kohtu 23. novembri a otsuses nr E-1/04 võetud seisukohtadele, sest EFTA Kohtu otsused ei ole Eesti kohtule siduvad õigusallikad. Pealegi tõlgendatakse selles otsuses Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklit 40, mille sisu pole identne asutamislepingu artiklitega 56 ja 58; g) Fidelity Fundsi taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks asutamislepingu art 56 ja 58 tõlgendamise asjus ei kuulu rahuldamisele. Asutamislepingu art 234 kohaselt ei ole käesoleval juhul eelotsuse küsimine kohustuslik, sest halduskohus ei lahenda kohtuasja viimase astme kohtuna. Õiguslik olukord on käesolevas kohtuotsuses tuvastatu põhjal piisavalt selge tulumaksuseaduse ning asutamislepingu vahel puudub vastuolu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Fidelity Fundsi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: a) Fidelity Fundsi maksustamist tuleb võrrelda Eesti avatud investeerimisfondi maksustamisega, vaatamata sellele, et Fidelity Funds on asutatud juriidilise isiku vormis. Fidelity Funds on Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ nõuetele vastav juriidilise isiku vormis tegutsev avatud investeerimisfond. Investeerimisfondide seaduse 4 kohaselt võib direktiivi 85/611/EMÜ nõuetele vastavat avatud investeerimisfondi Eestis asutada üksnes lepingulise fondina, so varakogumina, mis ei ole juriidiline isik. Direktiivi 85/611/EMÜ art 1 punktist 3 tulenevalt võib avatud investeerimisfondi asutada juriidilise isikuna või varakogumina. Direktiiv ei sea investeerimisfondidele tegevuspiiranguid sõltuvalt sellest, millises vormis üks või teine fond on asutatud, seega ei oma vorm juriidiline isik või varakogum investeerimisfondi tegevuse seisukohast tähtsust. Seega on Fidelity Funds ja Eesti avatud investeerimisfond võrreldavad ja üksteisele lähimad soomõisted ükskõik millise võrdse kohtlemise hindamise puhul. Fidelity Fundsi ei saa võrrelda lihtsalt Eesti residendist juriidilise isikuga. Avatud investeerimisfondi tegevuse iseloomust ja eesmärkidest tulenevad erinevad välised õiguslikud nõuded tegevuse suhtes võrreldes lihtsa Eesti residendist juriidilise isikuga. Direktiiv 85/611/EMÜ ja selle alusel kehtestatud õigusaktid näevad ette selged nõuded avatud investeerimis- 4(9)

5 fondi suhtes ning kasumi jaotamine, sh dividendi maksmise otsustamine võib toimuda erinevalt. Maksustamisel lähtutakse asjaomases õigusharus või seaduses kasutatavatest mõistetest ja põhimõtetest juhul, kui maksuõigus ei sätesta selgelt teistsugust regulatsiooni. Direktiiv 85/611/EMÜ ei tee avatud investeerimisfondide ja nende tegevuse reguleerimisel vahet sõltuvalt sellest, millises õiguslikus vormis on see asutatud. TuMS 6 lõigetest 3 1 ja 4 tuleneb ka, et tulumaksuga maksustatakse muuhulgas juriidilise isiku staatust mitteomavate välismaiste isikute ühenduste ja varakogumite ning püsivate tegevuskohtade tulu. Seega ei ole TuMS-s sätestatud maksukohustus piiratud üksnes isikutega; b) Fidelity Fundsile makstud dividende maksustati koormavamalt võrreldes Eesti avatud investeerimisfondile makstavate dividendidega. Kui Eesti avatud investeerimisfond jaotab Eesti residendist äriühingult saadud dividende edasi oma osakuomanikele, siis ei pea saadud dividendi edasimaksmisel maksma Eestis tulumaksu, sõltumata tema osaluse suurusest dividende jaotavas Eesti residendist äriühingus. Fidelity Fundsi olukorda talle makstavate dividendide maksustamisel ei parandaks ka see, kui Fidelity Funds oleks asutatud juriidilise isiku staatust mitteomava varakogumina, kuna TuMS 6 lg 3 1 esimese ja kolmanda lause koosmõjust tuleneb, et juriidilise isiku staatust mitteomavale välismaisele isikute ühendusele ja varakogumile tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kohaldatakse mitteresidendist juriidilise isiku kohta käivaid sätteid. Seega oleks Fidelity Fundsile makstud dividendidelt peetud TuMS 29 lg 8 ja 41 p 5 koosmõjus tulumaks kinni sõltumata tema õiguslikust vormist; c) teise liikmesriigi avatud investeerimisfondile makstavate dividendide tulumaksuga maksustamine, samas kui Eesti avatud investeerimisfondidele makstavad dividendid on tulumaksust vabastatud, piirab kapitali vaba liikumist asutamislepingu art 56 mõttes. Euroopa Kohtu asjas nr C-35/98 (Verkooijen) tehtud kohtuotsuse punktidest tuleneb, et dividendide maksmine on käsitatav kapitali vaba liikumisena asutamislepingu art 56 mõttes. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb selleks, et tuvastada kapitali vaba liikumise piiramine, teha kindlaks, kas asjaomase sätte (käesoleval juhul TuMS 29 lg 8) tagajärjena ei ole ühe liikmesriigi residendid huvitatud investeerimast oma kapitali teise liikmesriigi äriühingutesse ja kas asjaomane säte on takistuseks ühe liikmesriigi äriühingule, et koguda kapitali teises liikmesriigis. TuMS 29 lg 8 takistab Fidelity Fundsi kogumast Eestis kapitali, kuna Fidelity Funds ei ole huvitatud kogumast Eestis kapitali, mida maksustatakse koormavamalt võrreldes Eesti avatud investeerimisühingute poolt kogutava kapitaliga. Teiselt poolt takistab asjaolu, et Fidelity Fundsi osakute kasumi(tootlus) on vähemalt tulumaksu võrra väiksem võrreldes teise samaväärse Eesti avatud investeerimisfondi osakute (kasumi)tootlusega, Eesti residente investeerimast oma kapitali Fidelity Fundsi osakutesse. Järelikult takistab TuMS 29 lg 8 kapitali vaba liikumist asutamislepingu art 56 mõttes. Euroopa Kohtu Denkavit Internationaal BV kohtuotsusest tuleneb, et maksustamisalase pädevuse jaotamine, sh võimalus maksustada ühe või teise maksumaksja tulusid, ei saa olla ebavõrdse kohtlemise põhjuseks; d) apellanti koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt ka juhul, kui teda võrrelda Eesti residendist juriidilise isikuga. TuMS-st tulenevalt ei pea residendist juriidiline isik talle teise residendist juriidilise isiku poolt makstud dividendidelt saamise hetkel tulumaksu maksma. Tulumaksu maksmise kohustus tekib tal alles makstud dividendide jaotamisel (TuMS 50). Samas toimub mitteresidendist juriidilise isiku maksustamine dividendi saamisel. Halduskohus on jätnud tähelepanuta tulumaksumäära alandamise igal aastal 1% võrra aastatel Seega saab residendist äriühing Fidelity Fundsi ees olulise eelise, kuna ta saab määrata oma tulumaksukohustuse tekkimise hetke. Kohus jättis tähelepanuta ka asjaolu, et äriühingu või investeerimisfondi osanikud võivad äriühingu poolt teenitud kasumist osa saada ka muul moel kui dividendi jaotamise läbi. Mitteresidendist juriidilisele isikule makstavatelt dividendidelt tulumaksu kohene kinnipidamine kujutab endast kapitali vaba liikumise ebamõistlikku ja põhjendamatut piirangut asutamislepingu art 56 mõttes. 5(9)

6 7. Kaasatud isik Rahandusministeerium ei nõustunud apellatsioonkaebusega ja põhjendas seisukohta järgmiselt: a) kaebaja seisukohad, mis puudutavad Eestis ja välisriigis asutatud avatud fondi maksustamise võrdlust, ei ole asjakohased. Võrrelda saab vaid ühesuguses olukorras olevaid isikuid. TuMS jaoks on ühesuguses olukorras isikud, kel on ühesugune õiguslik vorm. TuMS mõistes ei ole juriidiline isik ja juriidilise isiku staatuseta isikuteühendus või varakogum omavahel võrreldavad. TuMS ega Euroopa Kohtu praktika ei näe ette erinevatele tingimustele vastavate isikute kategooriate ühesuguse kohtlemise nõutavust. Samuti ei erista TuMS maksustamisel isikuid nende tegevuse eesmärgi või iseloomu alusel, vaid lähtub isikute õiguslikust vormist. Resident või mitteresident saab TuMS tähenduses olla ainult isik. Fidelity Funds on asutatud juriidilise isikuna. Võrdluse aluseks ei peaks olema mitte eri riikides asutatud avatud investeerimisfondid, vaid juriidilised isikud. Maksuõiguse aktsessoorse iseloomu rõhutamine ei ole kohane, kuna maksuõiguses on kasutusel teistsugune liigitus. Maksuõiguses ei ole maksukohustuslane ja mittemaksukohustuslane võrreldavad. TuMS 6 lg-de 3 1 ja 4 alusel maksustatakse mitteresidentide tulu, mis on omistatud kas juriidilise isiku staatuseta isikute ühendusele, varakogumile või püsivale tegevuskohale. See tähendab, et maksusubjekt on isik, mitte üksus, mida tulu teenimiseks kasutatakse; b) kapitali vaba liikumise piiramine tulumaksu kinnipidamise teel on põhjendatud ja vajalik ning ei kujuta endast suvalise diskrimineerimise vahendit. Asjaolu, et teatud hetkel tuleb tasuda maksu Eestis teenitud tulult, ei ole kapitali vaba liikumise põhjendamatu piiramine, vaid Eesti riigi toimimiseks vajalike tulude kogumine. Mitteresidente ja residente ei ole võimalik maksustada täpselt samamoodi, kuna peale seda, kui mitteresident on kätte saanud tulu, väljub ta Eesti maksujurisdiktsiooni piiridest. Kui Fidelity Funds hakkab Luksemburgis kasumit jaotama, ei ole Eestil enam võimalik maksu koguda. Hilisema maksustamise keelab jõustunud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi Valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu art 10 lg 5; c) Eesti tulumaksusüsteemis ei väldita selliste dividendide topeltmaksustamist, mida makstakse alla 15% osalusega mitteresidendist juriidilisele isikule. Niinimetatud portfelliinvesteeringutest saadud tulu erinev maksustamine on rahvusvaheliselt levinud praktika, mille lubatavust ei ole seatud kahtluse alla üheski Euroopa Kohtu otsuses. Topeltmaksustamine esineb ka Eesti residendist äriühingute vaheliste dividendimaksete puhul. Vähem kui 15% osaluse korral saadud dividendi edasi jaotades peab dividendi saanud äriühing sellelt omakorda tulumaksu tasuma TuMS 50 lg 1 alusel. Seega ei olnud vähem kui 20% osaluse korral mitteresidendist juriidilise isiku maksustamine koormavam võrreldes residendist juriidilise isiku maksustamisega, erinev on vaid maksu tasumise hetk. Erinevus residendist ja mitteresidendist juriidilise isiku maksustamise ajahetkes tuleneb Eesti maksusüsteemi olemusest ning vajadusest tagada maksude haldamise tõhusus. Mitteresidendile tehtavalt väljamakselt tulumaksu kinnipidamise aktsepteeritavust olukorras, kus samasuguselt residendile tehtavalt väljamakselt maksu kinni ei peeta, on kinnitanud ka Euroopa Kohus otsuses kohtuasjas nr C-290/04 (FKP Scorpio Konzertproduktionen GmbH v Finanzamt Hamburg-Eimsbüttel). 8. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub Rahandusministeeriumi seisukohtadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust TuMS 29 lg 8 ja 41 p 5 maksu kinnipidamise ajal kehtinud sõnastuses asjassepuutuvuse ega sisu üle. Need sätted ei võimaldanud kaebaja taotlust tulumaksu tagastamiseks rahuldada. TuMS 29 lg 8 kohaselt maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi poolt residendist äriühingult saadud dividendid ( 18 lõige 2) ja muud kasumieraldised. Kui mitteresidendist juriidilisele isikule, välja arvatud madala maksumääraga territooriumil ( 10) asuvale juriidilisele isikule, kuulub dividendi väljakuulutami- 6(9)

7 se või väljamaksmise ajal vähemalt 20% dividende maksva residendist äriühingu aktsiavõi osakapitalist või häältest, saadud dividende tulumaksuga ei maksustata. Vaidlustatud otsus oli nimetatud sättega kooskõlas. 10. Vaidlus käib menetlusosaliste vahel sätte kooskõla üle asutamislepingu art 58 lõike 1 punktiga 1, kusjuures kooskõla sõltub art 58 lg 1 punkti 1 ja punkti 3 tõlgendamisest. Asutamislepingu art 56 kohaselt keelatakse kõik kapitali liikumise ja maksepiirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Art 58 lg 1 p 1 kohaselt ei mõjuta art 56 sätted liikmesriikide õigust kohaldada oma maksuseaduste vastavaid sätteid, mis eristavad maksumaksjaid nende elukoha või nende kapitali investeerimise koha põhjal. Art 58 lg 3 kohaselt lõigetes 1 ja 2 märgitud meetmed ja kord ei tohi kujutada endast suvalise diskrimineerimise vahendit ega varjatud piirangut kapitali ja maksete vabale liikumisele artikli 56 tähenduses. Kui asuda seisukohale, et asutamislepingu art 58 lg 1 p 1 ei võimalda erineval viisil Eesti ja teise liikmesriigi investeerimisfondide, mille osalus dividende maksvas Eesti äriühingus on alla 20% äriühingu aktsia- või osakapitalist või häältest, tulumaksuga maksustamist Eesti äriühingu poolt makstud dividendidelt, tuleb TuMS 29 lg 8 jätta kohaldamata ning kaebus rahuldada. Juhul, kui asuda seisukohale, et viidatud säte võimaldab erinevat maksustamist, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Asjaolu, et hiljem on tulumaksuseaduse kohaldamisele kuuluv säte kehtetuks tunnistatud, ei mõjuta vajadust asutamislepingu sätete tõlgendamiseks. 11. Osundades Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-379/05: Amurta SGPS versus Inspecteur van de Belastingdienst/Amsterdam, on ringkonnakohus seisukohal, et vaidluse lahendamisel on vajalik tuvastada eelkõige, kas asutamislepingu art 58 lõikes 3 nimetatud lubamatu diskrimineerimise hindamisel tuleb kaebajat võrrelda Eesti investeerimisfondiga või Eesti juriidilise isikuga, milles seisneb kaebaja väidetav erinev kohtlemine Eesti samataolise subjektiga ja kas piirang kaupade vabale liikumisele on käesoleval juhul õigustatud vajadusega tagada riigi maksusüsteemi ühtsus või liikmesriikide vahel maksustamise pädevuse jaotamine. 12. Kaebaja osalus dividende maksnud äriühingutes ei ületanud määra, mis tooks kaasa EL Nõukogu direktiivi 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta kohaldamise. Seega ei mõjuta asja lahendamist ka lepingu Euroopa Liiduga ühinemise kohta (RT II 2004, 3, 8) VI lisa, mille kohaselt võib erandina direktiivi 90/435/EÜ art 5 lõikest 1 Eesti niikaua, kui ta maksustab jaotatud kasumit tulumaksuga, ilma et ta maksustaks jaotamata kasumit, ja kõige hiljem kuni 31. detsembrini 2008 maksustada nimetatud maksuga Eesti tütarettevõtjate poolt oma teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale jaotatud kasumit. See ei tähenda, et tulumaksuseaduse regulatsiooni vastavust ei tuleks hinnata asutamislepingus sätestatud kapitali vaba liikumise normidele. Ka nn portfelliinvesteeringute puhul, kus osalus dividende jaotavas äriühingus jääb väikeseks, on dividendide ühetaoline maksustamine oluline. Avatud investeerimisfondide ülesandeks on, nagu nähtub nii maksustamise ajal kehtinud investeerimisfondide seaduse 10 lõikest 1 kui ka Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ siirdväärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid käsitlevate seaduste, määruste ja haldusnormide kooskõlastamise kohta art 1 lõikest 2, fondi vara investeerimine, mis võib toimuda samaväärselt äriühingute mistahes määras osaluse omandamise ja sellelt osaluselt dividendide saamise või osaluse väärtuse suurenemise kaudu. Seda seisukohta kinnitas ka Euroopa Kohus ülal viidatud otsuses. 13. Apellant märgib õigesti, et Eestis asutatud investeerimisfondide seaduse -s 4 nimetatud eurofondi asutamine on lubatud vaid lepingulise fondina, st varakogumina. Kaebaja 7(9)

8 tegutseb avatud investeerimisfondina juriidilise isiku vormis. Eestis asutatud avatud investeerimisfondid tegutsevad varakogumina. 14. Vastustaja ja Rahandusministeerium eksivad, kui nad leiavad, et kapitali vaba liikumise põhimõttest ei tulene üldreeglina nõue teises EL liikmesriigis asutatud investeerimisfondi, mis vastab EL Nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ tunnustele, kohelda samasuguselt investeerimisfondide seaduse 4 lõikes 2 nimetatud fondiga. Vastasel korral kaotaks asutamislepingu art-s 43 sätestatud asutamisvabadus oma positiivse mõju (vt Euroopa Kohtu otsuse nr C-303/07: Aberdeen Property Fininvest Alpha Oy p 50). Vaid sarnaseid majanduslikke funktsioone täitvate investeerimisfondide omavaheline võrdlemine näitab, kas maksustamisel on järgitud kapitali vaba liikumise põhimõtet. Asjaolu, et kaebajat koheldakse tulumaksuga maksustamisel sama moodi Eesti juriidiliste isikutega, kelle osalus dividende maksvas äriühingus on sama suurusega, ei kinnita, et maksumaksjaid koheldaks võrdselt asutamislepingu art 58 lg 1 p 1 tähenduses. Riik peab viidatud sätte järgimiseks looma sellise maksusüsteemi, mis tagab maksustamisel võrdväärsete majandusüksuste võrdse kohtlemise. Ebasoodsam kohtlemine tulumaksuga maksustamisel muudab kapitali vaba liikumise kasutamise vähem atraktiivseks kaebajale võrreldes Eestis asutatud avatud investeerimisfondidega, võib pärssida teises liikmesriigis asuva äriühingu Eestisse investeerimise tahet ja on seega käsitletav kapitali vaba liikumise piiranguna, mis üldreeglina on asutamislepingu artikliga 56 keelatud. 15. Eestis asutatud avatud investeerimisfondid tulumaksu dividendide saamisel tasuma ei pea. MKS 6 lõike 4 punktist 1 nähtub, et juhtumid, mil varakogumit maksusubjektina käsitletakse, peavad olema üheselt mõistetavalt seadusega sätestatud ning sellist subjektsust ei saa tuletada erinevate varakogumit kui maksusubjekti puudutavate õigusnormide koostoimest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr p 11). Tulumaksuseadus Eestis asutatud avatud investeerimisfondidele Eesti äriühingute poolt tasutud dividendide maksustamist tulumaksuga ei sätestanud. Seega koheldakse tulumaksuga maksustamisel kaebajat võrreldes Eestis asutatud investeerimisfondidega erinevalt. 16. Asutamislepinguga tagatud põhivabaduste teostamise piirangut võib õigustada maksusüsteemi ühtsuse säilitamise vajadusega. Maksusüsteemi ühtsuse vajadusele tuginevat väidet tuleb analüüsida kõnealuse maksuseaduse eesmärki silmas pidades (vt nt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-379/05: Amurta SGPS versus Inspecteur van de Belastingdienst/Amsterdam, p 46-47). 17. Seega tuleb hinnata, kas Eestis asutatud avatud investeerimisfondi kaudu tulu saavad isikud peavad tasuma tulumaksu. Üksnes maksukohustuse tekkimise ajas kajastuv erisus on iseenesest õigustatav maksusüsteemi ühtsuse tagamise vajadusega ning kaebaja erinev kohtlemine võrreldes Eesti investeerimisfondidega oleks seetõttu õigustatud ja proportsionaalne. 18. Kuna Eestis asutatud lepinguline investeerimisfond ei ole juriidiline isik, siis tema teenitud tulu arvel tehtavad väljamaksed ei ole dividendid tulumaksuseaduse mõistes. Seega saab lepingulise fondi tulu arvel tehtavaid väljamakseid rmaksustada intressina. Mitteresidendist investor maksab Eestis tulumaksu ainult nendelt tululiikidelt, mis on loetletud tulumaksuseaduse -s 29. See paragrahv ei nimeta mitteresidendi maksustatava tuluna kasu väärtpaberite võõrandamisest. Seega on fondiosakute müügist või tagasiostust saadud kasu mitteresidendi jaoks Eestis maksuvaba. Kuna fondiosak ei ole võlakohustus, siis ei saa mitteresidendile tehtud väljamakseid intressina maksustada. Seega on mitteresidendist investorite poolt Eesti eurofondist saadud tulu maksuvaba (vt Rahandusministee- 8(9)

9 riumi poolt koostatud Eesti investeerimisfondidega seonduvad maksustamisreeglid, Olukorras, kus osa investoreid vabaneb tulumaksu tasumise kohustusest investeerimisel Eesti avatud investeerimisfondi ning ka selline investeerimisfond ise ei pea Eesti äriühingutest saadud dividendidelt tulumaksu tasuma, ei saa maksusüsteemi ühtsuse nõude ja Eesti riigi maksustamispädevuse teostamisega ka õigustada kaebaja kui teise EL liikmesriigi avatud investeerimisfondi maksustamist tulumaksuga. 20. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et asja lahendamisel tuleb jätta TuMS 29 lg 8 alates kuni kehtinud redaktsioonis kohaldamata vastuolu tõttu Euroopa Ühenduse asutamislepingu art 56 lõikega 1 osas, milles see nägi ette mitteresidendist avatud investeerimisfondi poolt residendist äriühingult saadud dividendide maksustamise tulumaksuga. Halduskohtu otsus tuleb tühistada, kaebus rahuldada ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse otsus nr 225 tühistada. Vastustajat tuleb kohustada kinnipeetud tulumaks summas ,50 kr tagastama koos intressiga. 21. Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Halduskohtusse kaebuse esitamisel tasuti riigilõivu 20 kr. Halduskohtule muid menetluskulude suurust ja tasumist tõendavaid dokumente pole esitatud. Apellatsioonimenetluses tasus apellant riigilõivu kr ning õigusabikulusid summas kr. Kolleegiumi arvates tuleb vastustajalt õigusabikulud välja mõista üksnes osaliselt, põhjendatud ja vajalikus suuruses vastavalt HKMS 93 lõikele 5. Arvestades ühelt poolt asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude selgust, teisalt õiguslike küsimuste keerukust ja apellatsioonimenetluses asja läbivaatamiseks kulunud aega, peab kolleegium põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist kokku summas kr. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 9(9)

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

TSD lisa 7 täitmise kord alates Sisukord I. osa Maksustatavad dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist, varjatud kasum

TSD lisa 7 täitmise kord alates Sisukord I. osa Maksustatavad dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist, varjatud kasum TSD lisa 7 täitmise kord alates 01.01.2019 Sisukord I. osa Maksustatavad dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist, varjatud kasumieraldised, välismaiste kontrollitavate äriühingute

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle nõuk

Tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle nõuk Tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSDlisa_2_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSDlisa_2_juhend_2015 TSD lisa 2 täitmise juhend I osa Mitteresidendile tehtud väljamaksete ja maksukohustuste deklareerimine täitmine 1. Vormi TSD lisa 2 I osas deklareeritakse mitteresidendist juriidilistele isikutele kalendrikuul

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

1. Sissejuhatus Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette sise

1. Sissejuhatus Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette sise 1. Sissejuhatus Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Lahendid RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev 11. veebruar 2013 Kohtukoosseis Eesi

Lahendid RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev 11. veebruar 2013 Kohtukoosseis Eesi Lahendid RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-72-12 Otsuse kuupäev 11. veebruar 2013 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.12.2006 Avaldamismärge: RT III 2007, 1, 8 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006.

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 39,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 39, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 23.10.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 39, 335 3-3-1-57-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2006.

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

265-78

265-78 EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

FITD02A

FITD02A Rahandusministri 14.06.2011. a määruse nr 30 Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine lisa 1 (muudetud sõnastuses) RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUDEKLARATSIOON (eurodes sendi täpsusega) Periood

Rohkem

SAF 6.0

SAF 6.0 SAF 6.9 SEMINAR veebruar, 2015 AS Sysdec sysdec@sysdec.ee Peeter Maipuu Madis Lukk 1 PÄEVAKAVA 09:30 kogunemine, kohvi 10:00 loeng 11:30 kohvipaus 11:45 loeng 12:30 küsimused vastused 13:00 lõpp 2 1. Maksumäärade

Rohkem

59-85

59-85 EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 8,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 8, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.02.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 8, 54 3-3-1-81-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. veebruari 2009.

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

KOHTUOTSUS

KOHTUOTSUS K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok- Toomsalu

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 13,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 13, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 09.03.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 13, 98 3-3-1-94-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a kohtuotsus

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

Untitled

Untitled RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-81-12 Otsuse kuupäev 9. mai 2013 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving Kohtuasi

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus Kehtiv alates 01.01.2018 Vormi TSD lisa 3 Applicable from 01.01.2018 Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Customs Board MITTERESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU PÜSIVAST

Rohkem

Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Li

Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Li Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Liikmesriigi kohustuste rikkumine Vastuvõetamatuse väide

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Microsoft Word - FITD11A.rtf

Microsoft Word - FITD11A.rtf Rahandusministri 14.06.2011. a määruse nr 30 Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine lisa 1 Vorm A RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUDEKLARATSIOON (eurodes sendi täpsusega). Periood a I ÜLDANDMED

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.05.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 21, 191 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus

Rohkem

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 1996, 42, 172 Eesti Vabariigi valit

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 1996, 42, 172 Eesti Vabariigi valit Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 24.12.1996 Avaldamismärge: RT II 1996, 42, 172 Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaksuga

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 14.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 60, 444 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009.

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

170_84

170_84 EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 33,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 33, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 28.10.2003 Avaldamismärge: RT III 2003, 33, 344 3-2-1-116-03 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 2003.

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Tallinna_Ringkonnakohtu otsus Reimo Metsa asjas_

Tallinna_Ringkonnakohtu otsus Reimo Metsa asjas_ Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets 23.11.2017, Tallinn Haldusasja number Haldusasi

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

C-118_96

C-118_96 EUROOPA KOHTU OTSUS 28. aprill 1998 [ ] Teenuste osutamise vabadus Kapitali vaba liikumine Elukindlustusena kogutud säästude maksustamine Liikmesriigi õigusaktid, millega kehtestatakse teenuseid osutavate

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 22,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 22, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 10.06.2003 Avaldamismärge: RT III 2003, 22, 213 3-3-1-38-03 Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2003. a

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Väljaandja: Rahandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: H

Väljaandja: Rahandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: H Väljaandja: Rahandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2007 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RTL 2006, 81, 1506 Seotud

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

C-23_93

C-23_93 EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 5. oktoober 1994 * Teenuste osutamise vabadus Siseriiklik seadusandlus pluralistliku, mittekommertsliku ringhäälinguvõrgu ülalhoidmiseks Kohtuasjas C-23/93, [ ] mille esemeks

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014 Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade

Rohkem

ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik

ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril 2006 1 1. Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 34 punkti 2,2 mis näeb ette, millistel tingimustel

Rohkem

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 29,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 29, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 20.05.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 29, 213 3-2-1-48-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. mai 2009. a

Rohkem

4-73

4-73 EUROOPA KOHTU OTSUS 14. MAI 1974 * Kohtuasjas 4/73, J. NOLD, KOHLEN- UND BAUSTOFFGROSSHANDLUNG, Saksa õiguse alusel asutatud usaldusühing, asukoht Darmstadt, esindaja: Manfred Lütkehaus, Esseni advokatuur,

Rohkem

299_86

299_86 Kohtuasi 299/86 [ ] Kumuleeruv käibemaks eraisikute poolt imporditavatelt kaupadelt [ ] EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 25. veebruar 1988 * Kohtuasjas 299/86, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Vaideotsus 5-P AS Estonian Air

Vaideotsus 5-P AS Estonian Air P E A D I R E K T O R ÄRAKIRI Vaideotsus Tallinn 26.01.2007 nr 5-P AS Estonian Air 12.01.2007 vaide Konkurentsiameti peadirektori 20.11.2006 otsusele nr 48-L rahuldamata jätmine 1. Haldusmenetlus Konkurentsiametis

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

c_ et pdf

c_ et pdf 7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

MergedFile

MergedFile Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd Maanteeametile esitatud andmete kontrollimisel, täpsustamisel ja teavitamisel. Koostööd rakendatakse sõidukitele, mis on viimase 6 aasta jooksul Euroopa

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Riigi esindamine kohtus 2011

Riigi esindamine kohtus 2011 Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 28

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn 24.09.2014 nr 5.1-5/14-026 Logowest OÜ 15.08.2014 vaide Konkurentsiameti 16.07.2014 otsusele nr 5.1-5/14-020 rahuldamata jätmine 1. Menetluse käik

Rohkem

EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA KOHALDAMISALA Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamisala on harta artiklis 51 järgmiselt kindlaks määratud: "1. Har

EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA KOHALDAMISALA Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamisala on harta artiklis 51 järgmiselt kindlaks määratud: 1. Har Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamisala on harta artiklis 51 järgmiselt kindlaks määratud: "1. Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 23,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 23, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 31.05.2007 Avaldamismärge: RT III 2007, 23, 190 3-2-1-54-07 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2007. a

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2008, 29,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2008, 29, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.06.2008 Avaldamismärge: RT III 2008, 29, 197 3-2-1-44-08 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2008.

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2010, 1,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2010, 1, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 16.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2010, 1, 1 3-2-1-125-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2009.

Rohkem

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Randmaa Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.03.2012.a.

Rohkem

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/•95/•EL, oktoober 2014, - millega muudetakse direktiivi 2013/•34/•EL seoses mitmeke

EUROOPA  PARLAMENDI  JA  NÕUKOGU  DIREKTIIV  2014/•95/•EL, oktoober  2014,  -  millega  muudetakse  direktiivi  2013/•34/•EL  seoses  mitmeke 15.11.2014 L 330/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe

Rohkem

Kohtulahendid_en-et_12115_Affaire_267-83_ET_korr

Kohtulahendid_en-et_12115_Affaire_267-83_ET_korr Kohtuasi 267/83 [...] Bundesverwaltungsgericht i eelotsusetaotlus Võõrtöötajad Töötajate perekonnaliikmete õigus elada teatud riigi territooriumil [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 13. veebruar 1985 Kohtuasjas

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Teie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei

Teie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei Teie nr Meie 21.06.2013 nr 6-1/130800/1302841 Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politseiteenistust puudutavate küsimuste osas. Esmalt küsite,

Rohkem

Microsoft Word - OTSUS- iss vs hjelmgren.doc

Microsoft Word - OTSUS- iss vs hjelmgren.doc Üürivaidlusasi nr. 11-1/4/11 Otsuse kuupäev ja koht 21.03.2011. a., Tallinn Üürikomisjoni koosseis Kaja Tassa (istungi juhataja), Heli Hellamaa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi

Rohkem