Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21,
|
|
- Raivo Pettai
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21, Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai a kohtumäärus U. M. kaebuses Lääne Politseiprefektuurilt ja Rahandusministeeriumilt varalise kahju krooni ja mittevaralise kahju krooni hüvitamise nõudes RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev 15. mai 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi U. M. kaebus Lääne Politseiprefektuurilt ja Rahandusministeeriumilt varalise kahju krooni ja mittevaralise kahju krooni hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri a määrus haldusasjas nr 2-3/1101/05 Menetluse alus Riigikohtus Rahandusministeeriumi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Rahuldada Rahandusministeeriumi määruskaebus osaliselt. 2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri a määrus haldusasjas nr 2-3/1101/05 ja Tallinna Halduskohtu 14. novembri a määrus haldusasjas nr / Saata asi edasiseks menetlemiseks Tallinna Halduskohtule varalise kahju (saamatajäänud tulu) hüvitamise nõudes ja tervisele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Lugeda U. M. kaebus nime määrimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas esitatuks tähtaja olulise rikkumisega ja jätta kaebus selles osas läbi vaatamata. 4.Kautsjon tagastada. Asjaolud ja menetluse käik 1.Pärnu Politseiprefektuur alustas 15. veebruaril 2001 kriminaalasja menetlust KrK 142 lg 2 tunnustel selle kohta, et 13. veebruaril 2001 helistas tundmatu vene keelt kõnelev meesterahvas I. Okase telefonile ja nõudis krooni tasumist U. M. kontoarvele. Raha mittemaksmisel ähvardati I. Okast ja tema peret eluohtliku vägivallaga. 23. veebruaril 2001 kohaldati U. M. suhtes tõkendina vahi all pidamist kuni 5. märtsini veebruaril 2001 muudeti tõkendit, kohaldades tõkendina allkirja elukohast mittelahkumise kohta. 24. aprillil 2001 lõpetati kriminaalasja menetlus seoses kuriteo koosseisu puudumisega. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel hüvitati 17. mail a U. M.-le 2968 krooni alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju ja kompenseeriti tasutud õigusabi kasutamine. 2.U. M.esitas 4. juunil 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuserahandusministeeriumi kaudu Eesti Vabariigi vastu ebaseadusliku kinnipidamisega tekitatud varalise kahju krooni ja mittevaralise kahju Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai a kohtumäärus U. M. ka... Leht 1 / 6
2 krooni hüvitamiseks. 11. märtsil 2005 esitas U. M. kohtule täpsustatud kaebuse, milles taotles mõista Siseministeeriumi kaudu Eesti Vabariigilt välja kaebuse esitaja kasuks tema ebaseadusliku kinnipidamisega tekitatud varaline kahju (saamatajäänud tulu) krooni ja mittevaraline kahju seoses nime määrimise ja tervise kahjustamisega krooni. Eesti Vabariik Politseiameti kaudu (esindaja Siseministeerium) pidas õigeks vastustajaks Lääne Politseiprefektuuri ja Rahandusministeeriumi ning väitis, et kahjunõue on aegunud. Rahandusministeerium palus lõpetada asja menetlus tähtaja möödumise tõttu. 3.Kohus märkis 19. augusti 2005 määruses, et kaebuse sisuline läbivaatamine on takerdunud vaidlustesse vastustaja ümber. Vaieldav pole, et kaebajalt oli alusetult vabadus võetud. Rahandusministeeriumi poolt arvestatud ja väljamakstud hüvitust peab kaebaja ebapiisavaks. Sama määrusega tunnistas kohus vastustajateks Lääne Politseiprefektuuri ja Rahandusministeeriumi. 4.U. M.leidis, et kaebus esitati tähtaegselt. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema päevast, mil ta sai teada, et kriminaalmenetluslikud võimalused kahju hüvitamiseks on määramata ajaks ammendunud, s.o alates 8. septembrist 2003, kui Tallinna Politseiprefektuuri teatise kohaselt peatati kriminaalasja menetlus kuriteo sooritanud isiku selgekstegemiseni. Kaebuse esitaja väitel sai ta teada kahju tekitamisest 5. juuni a kirjaga. Seega on 4. juunil 2004 halduskohtule saabunud kaebus esitatud HKMS 9 lg-s 4 toodud kolmeaastase tähtaja sees. Juhuks, kui kohus leiab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, esitas U. M. taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks a jaanuaris esitas U. M. hagiavalduse Tallinna Linnakohtule ebaseadusliku kinnipidamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju sissenõudmiseks. Linnakohtu 19. märtsi a määrusega lõpetati asja menetlus seoses pädevuse puudumisega. 5.Lääne Politseiprefektuurpalus menetlus lõpetada aegumise tõttu. Kohaldada tuleb a kehtinud Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadust (AVVKHS), mille 6 lg 1 nägi ette kuuekuuse kohtusse pöördumise tähtaja, arvates isiku suhtes tehtud lahendi jõustumisest. Aluseks tuleb võtta 24. aprilli a kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Seega aegus nõude esitamine a oktoobris. Rahandusministeeriumi kaudu hüvitati a mais U. M.-le alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Sellest ajast oli U. M.-le teada kahju hüvitamise kord ja tähtajad. Kaebajal oli a maist esindajana advokaat ja võimalus õigusalaste teadmistega isiku abi kasutades esitada nõuded seaduses sätestatud tähtaegadel. Rahandusministeeriumpalus lõpetada asja menetlus tähtaja möödumise tõttu. Kuna õigus hüvitise taotlemiseks tekkis kaebajal juba aasta aprillis, möödus hagi esitamise tähtaeg tulenevalt RVS 31 lg-st 2 ja AVVKHS 6 lg-st 1 sama aasta oktoobris. 6.Tallinna Halduskohusjättis 14. novembri a määrusega nr /2005 kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetas menetluse järgmiste põhjendustega: 1) AVVKHS 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt isikul on õigus esitada hagi riigi vastu temale alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast, kusjuures isikul, kes on saanud hüvitist kohtuvälises korras, pole õigust saada sama seaduse 5 lg-s 4 näidatud kahju eest hüvitist kohtu kaudu; 2) U. M.-lt oli alusetult vabadus võetud ajavahemikul 21. veebruarist kuni 28. veebruarini Kriminaalmenetluse tema suhtes lõpetas Pärnu Politseiprefektuur 24. aprillil 2001 määrusega. Rahandusministeerium hüvitas 17. mail 2001 kohtuvälises korras kaebajale 8 päeva vahi all pidamisega tekitatud kahju krooni; 3) eeltoodust koosmõjus aastal kehtinud AVVKHS 1 lg 1, 2 lg 1, 3, 4 lg 2 ja 6, 5 lg 4 ning 6 lg 1 ja 2 võib teha järelduse, et U. M.-l oli õigus 6 kuu jooksul 24. aprilli a määruse jõustumisest taotleda talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist kas kohtuväliselt või kohtu kaudu. Kuna kaebaja taotles ja talle ka hüvitati kahju kohtuväliselt, siis puudus tal õigus taotleda samal alusel kahju hüvitamist ka veel kohtu kaudu. Kui kaebaja pidas väljamakstud summat ebaõigeks, oleks ta pidanud pöörduma üldkohtusse hiljemalt novembris 2001; 4) antud juhul ei kuulu kohaldamisele HKMS-s sätestatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg. Aga isegi siis, kui lähtuda HKMS enne 1. jaanuari 2002 kehtinud 9 lg 2 üldnormist, oleks kaebus esitatud tähtaja rikkumisega, sest kaebaja pidi kahju tekkimisest saama teada 28. veebruaril 2001 või hiljemalt 24. aprillil Kaebajal pidi eelnimetatud ajal olema selge, et ta ei saa täita äriühinguga Blesk sõlmitud lepingut, mille kohaselt pidi ta kokkulepitud kauba tarnima hiljemalt 28. veebruaril 2001; 5) juba a kevadel teadis U. M. enda kinnipidamise alusetusest, talle tekkinud kahjust, kahju hüvitamise võimalusest ja korrast. Lisaks oli tal võimalus kasutada õigusalaste teadmistega isiku abi. Järelikult oleks U. M. olnud võimeline esitama nõuded seaduses sätestatud tähtajal ja korras. Tähtaja ennistamise aluseks ei saa olla ka kaebaja ekslik pöördumine linnakohtusse või paar kuud enne käesoleva kaebuse esitamist halduskohtusse. Kuna kohus ei tuvastanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis oleks takistanud U. M.-l kaebusega õigeaegselt kohtusse pöörduda või mis oleks seadnud tema elu ohtu, siis puudub alus tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks. 7.Erikaebusespalus U. M.ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebuse esitaja on elatanud, halva tervisega võõramaalane, kellel sisuliselt ei ole kokkupuudet Eesti kultuuri- ja õigusruumiga. U. M. on olnud väga aktiivne, püüdes jalule seada oma õigusi. Ta on esitanud korduvalt kaebusi nii politseile, Riigiprokuratuurile kui ka Vabariigi Presidendile. Kuigi formaaljuriidiliselt on esindajal raske kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise osas kohtule ja vastustajale vastu vaielda, siis sisuliselt on U. M. talle tekitatud kahju asjaga kogu aeg tegelenud. U. M. esindaja on seisukohal, et kaebuse ennistamise tähtaja käsitlemisel tuleks lähtuda ka õiguslikes Leht 2 / Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai a kohtumäärus U. M. ka...
3 küsimustes kogenematu kaebaja tegutsemise aktiivsusest ja sihikindlusest. Kaebajal oli põhjendatud ootus, et tema suhtes toimepandud ülekohus heastatakse. 8.Tallinna Ringkonnakohustühistas Tallinna Halduskohtu määruse ja saatis asja edasiseks menetlemiseks samale kohtule. Ringkonnakohus põhjendas määrust järgmiselt: 1) kuigi erikaebuses ei esitatud otseseid vastuväiteid kohtu järeldusele, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud, kontrollis ringkonnakohus kõigepealt kaebuse esitamise tähtaegsust, sest tähtaegse kaebuse puhul oleks menetluse lõpetamine igal juhul ebaõige; 2) kaebus esitati 4. juunil Sellega nõuti ebaseadusliku kinnipidamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus lähtus kaebetähtaja kontrollimisel alusetult AVVKHS sätestatud tähtajast, jättes tähelepanuta, et kaebaja taotleb avaliku võimu õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, mitte alusetu kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist (kaebuse täpsustus lk 204). Vaheteole alusetu ja ebaseadusliku kriminaalmenetluse toiminguga tekitatud kahju osas on tähelepanu juhtinud Riigikohtu halduskolleegium 17. aprilli a otsuses asjas nr Alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks näeb seadus ette erikorra ja lühendatud tähtajad, kuid kui kaebaja väitel on kahju tekitatud politsei õigusvastase tegevusega, tuleb kaebuse esitamise tähtaja osas lähtuda kahju tekitamise ajal kehtinud HKMS 9 lg-st 2, mille kohaselt võib kaebuse õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates kahju tekitamisest teada saamisest, kuid mitte hiljem, kui kümne aasta möödudes õigusvastase haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest (RVS 31 lg 2); 3) kaebuses (tlk 126) on selgitatud kahju tekkimise asjaolusid selliselt, et firmaga Moshe Nasim ja Co 21. jaanuaril 2001 sõlmitud vahendustegevuse lepingu kohaselt pidi ta saama komisjonitasu 17 miljonit krooni, kuid saades teada kaebaja kinnipidamisest, lõpetas eelnimetatud firma 5. juunil 2001 kaebajaga lepingu. Seega peab kaebaja varalise kahju tekkimisest teada saamiseks viimati nimetatud kuupäeva. Kohus on leidnud, et kui kohaldada HKMS 9 lg-s 2 sätestatud tähtaega, siis pidi kaebaja kahju tekkimisest saama teada 28. veebruaril 2001 või hiljemalt 24. aprillil 2001, mil kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetati. Kohus lähtus asjaolust, et kaebajal pidi eelnimetatud ajal olema selge, et ta ei saa täita äriühinguga Blesk sõlmitud lepingut, sest selle täitmise kuupäev oli 28. veebruar Toimiku materjalide põhjal (istungiprotokoll lk 110 ja kaebus lk 126) nähtub, et kaebaja ei soovi enam kahju äriühinguga Blesk sõlmitud lepingu nurjumise pärast, sest ta tegutses seal üksnes OÜ Koppeno esindajana. Seega ei ole kohtu põhjendused asjakohased. 21. jaanuaril 2001 firmaga Moshe Nasim ja Co sõlmitud vahendustegevuse kavatsuste protokollis (lk 19) ei ole teenuste täitmise tähtaegu märgitud ja ainukeseks viiteks lepingu ülesütlemise kohta on 5. juuni a kiri. Kuna kohtul puuduvad muud andmed väidetavast kahjust teadasaamise aja kohta, tuleb eeldada kaebaja esitatud väite õigsust. Seega pole kaebus eelnimetatud lepingu ülesütlemisest väidetavalt tekkinud kahju nõudmiseks aegunud; 4) aegunud pole ka mittevaralise kahju nõue, sest kaebaja väitel halvenes tema tervis kinnipidamise tagajärjel ning tema hea nimi on määritud, mistõttu ta kaotas endised lepingupartnerid ja kliendid. Kinnipidamise tagajärjed ilmnesid kaebaja väitel mitte vahetult peale vabastamist või kriminaalasja menetluse lõpetamist. Kaebaja on kaotanud täielikult töövõime ja on maksujõuetu; 5) kuna kaebus on esitatud tähtaegselt, pole vaja hinnata erikaebuse väiteid mõjuvate põhjuste olemasolust tähtaja ennistamiseks ega vastustajate vastuväiteid samas küsimuses; 6) kaebus on esitatud Pärnu Politseiprefektuuri (õigusjärglane on Lääne Politseiprefektuur) õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Rahandusministeerium on alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitanud ja kaebuses ei väideta, et ministeerium tegi õigusvastaseid toiminguid. See, et alusetu kinnipidamise eest makstud hüvitis kaebajat ei rahulda, ei tähenda Rahandusministeeriumi toimingu vaidlustamist. Kaebaja peab kinnipidamist seadusevastaseks, sest tema arvates oleks politseil hoolika ja kohusetundliku toimimise korral pidanud kriminaalasja algatamise avalduse saamisel olema selge, et tegelikult puudub kaebaja käitumises kuriteo koosseis. Kaebaja nõuab tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses, arvestades kahju hüvitamise regulatsiooni ja põhimõtteid; 7) asja menetlemisel tuleb kaaluda, kas Rahandusministeerium kaasati protsessi õigesti vastustajana. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 9.Rahandusministeeriumpalub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse halduskohtu määrus ning väidab järgmist: 1) U. M. tahe on saada hüvitist, mis on seotud tema ebaseadusliku kinnipidamisega AVVKHS mõttes (tl 126). Ta leiab, et Rahandusministeeriumi kaudu makstud hüvitis ei leevenda kannatusi, mis said talle osaks kriminaalasja menetlemise ajal. Kriminaalasja menetlemise lõpetamisest teeb ta järelduse, et menetlus oli ebaseaduslik; 2) moraalse kahju hüvitamise nõuet põhjendati ebaseaduslikust kinnipidamisest tingitud tervise halvenemise ja hea nime kaotusega. Kaebuse esitajat peeti kinni 21. kuni 28. veebruarini Kriminaalmenetlus lõpetati sama aasta 24. aprillil; 3) a 1. jaanuaril jõustunud RVS 31 lg 2 kohaselt võib enne RVS jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks kaebuse esitada enne riigivastutuse seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates a reguleeris alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus,mille 6 lg l andis seaduse l lg-s l näidatud isikule õiguse esitada riigi vastu temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks hagi kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast, antud juhul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Kuna õigus hüvitise taotlemiseks tekkis juba a aprillis, siis möödus hagi esitamise tähtaeg sama aasta oktoobris; Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai a kohtumäärus U. M. ka... Leht 3 / 6
4 4) mittevaralise kahju osas leidis ringkonnakohus, et kaebuse esitaja väitel ilmnesid kinnipidamise tagajärjed mitte vahetult pärast vabastamist või kriminaalasja menetluse lõpetamist. Ringkonnakohus ei märgi, mis ajast tuleb lugeda kaebuse esitamise tähtaja kulgemist, kuid leiab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue esitati tähtaegselt; 5) kaebuse esitaja terviseprobleemid ilmnesid Pärnu Politseiprefektuuri arestimajas viibimise ajal. U. M. oli haiglas 25. ja 26. veebruaril U. M. väidab 11. märtsi a kaebuses, et sai neljanda infarkti kinnipidamise ajal. Lääne Politseiprefektuuri esitatud väljavõte Pärnu Politseiprefektuuri dokumendiregistrist kinnitab, et kinnipidamise ajal ja vahetult pärast seda asus kaebuse esitaja uurima kinnipidamise õiguspärasust, leides, et vahi all pidamine mõjutas oluliselt tema tervislikku seisundit. 14. mai a kirjas prokurörile väidab kaebuse esitaja sõnaselgelt, et tervis halvenes järsult kinnipidamise ajal. Seega tekkis kahju hüvitise esitamise õigus hiljemalt 24. aprillil 2001, kui kriminaalmenetlus lõpetati. U. M. oli 100% töövõimetu juba a enne kinnipidamist. Vaatamata tervislikule seisundile tegeles ta vahendustegevusega rahvusvahelisel tasemel. Halduskohus on õigesti hinnanud mittevaralise kahju teadasaamise aega ning selle hüvitamise tingimusi alusel; 6) möödas on ka varalise kahju hüvitamise nõude tähtaeg. AVVKHS 5 lg 4 ja 6 lg 2 koosmõjust võib väita, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud varalise kahju, mis ei seisne töötasu, pensioni või muu kindla sissetuleku kaotuses, hüvitamise alused tulenevad teistest tsiviilõiguses kahju hüvitamist reguleerivatest normidest. Teisisõnu, varalise kahju, mis on tekkinud muul põhjusel kui kindla sissetuleku kaotus, hüvitisele ei laiene kahju hüvitamise seadusest tulenev hüvitise maksmise piirmäär. Samas ei saa AVVKHS 6 lg-s 2 varalise kahju hüvitamise kohta sätestatust välja lugeda, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude esitamise kord erineb sama paragrahvi lõikes l sätestatud korrast. Kuna AVVKHS 6 lg-s 2 räägitakse vaid varalise kahju hüvitamise alustest, ent mitte korrast, tuleb järeldada, et ka varalise kahju hüvitamiseks tuleb nõue esitada kahju hüvitamise seaduses sätestatud korras, s.o kuue kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse jõustumise päevast; 8) varalise kahju teadasaamise tähtaja osas ringkonnakohus märgib, et U. M. ei soovi enam kahju äriühinguga Blesk sõlmitud lepingu nurjumise pärast, sest tegutses seal üksnes OÜ Koppeno esindajana. Kuigi kaebuses (tl 126) ei mainita nimetatud lepingut, ei tähenda see iseenesest, et U. M. ei tugine selle lepingu alusel võetud kohustuste mittetäitmisest tekkinud kahjunõudele. Ka juhul kui U. M. loobus nõude esitamisest, saab nimetatud dokumenti käsitada tõendida kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamisel. Halduskohus jõudis õigele järeldusele kaebuse esitamise tähtaegsuse osas. Nimetatud dokument kinnitab kahju teadasaamise tähtpäeva, s.o vahetult pärast kinnipidamist, kuid mille hiljem kui 24. aprill 2001; 9) U. M. tugines nõudes PS -dele 20 ja 25, RVS 2 lg l p-dele 5, 7 ja 9, 17 lg-le l ning TsK -le 448. Kahju tekkimisest teadasaamise ajal, s.o 24. aprillil 2001, kehtis Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus, millega kehtestati kahju hüvitamise tähtajad ja tingimused isikutele, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati eeluurimise staadiumis; 10) kaebuse esitaja ei ole esitanud ka mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 10.U. M. on halduskohtule esitanud kaks nõuet. Esiteks nõuab ta ebaseadusliku vahi all pidamisega tekitatud saamatajäänud tulu hüvitamist. Teiseks nõuab ta ebaseadusliku vahi all pidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Väidetav kahju tekitati U. M.-le aastal 2001, s.o enne seda, kui 1. jaanuaril 2002 jõustus riigivastutuse seadus. Kahjunõuded on esitatud halduskohtule 4. juunil 2004, s.o riigivastutuse seaduse (RVS) kehtimise ajal. 11.RVS 31 lg-d 1, 2 ja 3, mis reguleerivad nimetatud seaduse rakendamist, sätestavad: «(1) Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult saadud raha või asja tagastamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kaebuse või hagi läbivaatamisel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast käesoleva seaduse jõustumist.» 12.Riigivastutuse seadusega muudeti riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise aluseid ja korda, sealhulgas tunnistati kehtetuks TsK 451 ja muudeti a vastu võetud Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadust (AVVKHS). 13.U. M. väidetest võib aru saada, et tema kahju tekkis ja ta sai kahjust teada a. Ka ringkonnakohus on lähtunud sellest seisukohast ja eeldanud kaebaja väidete õigsust (vt käesoleva otsuse punkti 8 alapunkt 3). Seega tuleb U. M. puhul juhinduda RVS 31 lg-test 1 ja Ajal, mil U. M.-le väidetavalt tekitati kahju, kehtis riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus enne riigivastutuse seaduse jõustumist kehtinud redaktsioonis. AVVKHS nimetatud redaktsioonis kehtinud 6 lg-d 1, 2 ja 3 sätestasid: Leht 4 / Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai a kohtumäärus U. M. ka...
5 «(1) Käesoleva seaduse 1 lõikes 1 näidatud isikul on õigus esitada hagi riigi vastu temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast ( 2 lõige 1). Isikul, kes on saanud hüvitist kohtuvälises korras ( 4), ei ole õigust saada käesoleva seaduse 5 lõikes 4 näidatud kahju eest hüvitist kohtu kaudu. (2) Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud varaline kahju hüvitatakse tsiviilseaduste sätete alusel. (3) Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud moraalne (mittevaraline) kahju hüvitatakse viie päevamäära (päevapalga) suuruses summas iga ööpäeva eest. Hüvitis arvutatakse käesoleva seaduse 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras.» 15.AVVKHS 2 lg 1 sätestas: «Hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast.» 16.AVVKHS 6 lg-s 2 nimetatud tsiviilseaduse sätteks oli TsK 451, mis sätestas järgmist: «(1) Kahju, mida kodanikule on tekitatud ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, tõkendina vahi alla võtmise ebaseadusliku kohaldamise ning administratiivkaristusena aresti või parandusliku töö ebaseadusliku määramise tagajärjel, hüvitatakse riigi poolt seadusega kehtestatud korras täielikult, olenemata juurdlus-, eeluurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ametiisikute süüst. (2) Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitatakse riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud korras ja ulatuses.» Teine lõige lisati TsK -i a vastu võetud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega. 17.TsK 451 lg-s 1 nimetatud seaduseks oli tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse -st 2 NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 18. mai a seadlus nr 4892-X «Kahju hüvitamise kohta, mida kodanikule on ebaseaduslike tegudega tekitanud riiklikud ja ühiskondlikud organisatsioonid, samuti ametiisikud oma ametikohustuste täitmisel» ja nimetatud seadlusega kinnitatud «Juurdlus-, eeluurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ebaseaduslike tegudega kodanikule tekitatud kahju hüvitamise korra põhimäärus». Neid akte on kohtupraktikas ka kohaldatud (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai a. otsus asjas nr ). Rahandusministri 16. juuni a määrusega nr 91 kinnitatud juurdlus-, uurimis- ja prokuratuuriorganite ning kohtu ebaseaduslike tegudega isikutele tekitatud kahju suuruse kindlaks määramise ja hüvitise väljamaksmise ajutine kord, mis kehtis kuni riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse jõustumiseni, ei asendanud nimetatud põhimäärusttäies mahus. Ka ei asendanud a vastu võetud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus kuni riigivastutuse seaduse jõustumiseni nimetatud seadlust ja põhimäärust täies mahus. 18.NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 18. mai a seadlus luges tõkendina vahi alla võtmise kohaldamise ebaseaduslikuks muuhulgas ka siis, kui kriminaalasi lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kolleegium ei pea siinkohal vajalikuks analüüsida seda, mille poolest võisid omavahel erineda TsK 451 lg-s 1 nimetatud tõkendina vahi alla võtmise ebaseaduslik kohaldamine ja sama sättes 2. lõikes nimetatud alusetult vabaduse võtmine. 19.TsK 451 lg 1 ja nimetatud seadlus ja põhimäärus ei näinud ette mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamist (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. märtsi a. otsus tsiviilasjas nr ). Kuid TsK 451 lg 1 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 18. mai a seadlusega kinnitatud põhimäärus nende koostoimes võimaldasid välja mõista saamatajäänud tulu. 20.AVVKHS 6 lg-t 1 tuleb mõista nii, et selles sättes peetakse silmas nõudeid, mis vahetult tuginevad Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse enese sätetele. AVVKHS 6 lgs 1 nimetatud kuuekuuline kohtusse pöördumise tähtaeg ei laienenud nõuetele, mida sai esitada TsK 451 lg 1 alusel. Nendele nõuetele laienesid hagi esitamise üldised tähtajad. 28. juunil a vastu võetud TsÜS 113 lg 1 sätestas hagi korras õiguste kaitse üldiseks aegumistähtajaks kümme aastat. Tulenevalt RVS 31 lg-st 2 sai halduskohtusse selliseid nõudeid esitada 1. jaanuarini Arvestades RVS 31 lg-t 1 ja 2 ja TsÜS 113 lg-t 1 nõustub Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtu lõppjäreldusega, et U. M. nõue väidetava varalise kahju hüvitamiseks pole aegunud. 21.Kaebusest nähtuvalt väidab U. M. ka oma hea nime määrimist ja tervise kahjustamist. 22.AVVKHS 5 lg 4 sätestas: «Hüvitise maksmisega loetakse isikule hüvitatuks alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju töötasu, pensioni või muu kindla sissetuleku kaotamise näol, samuti tekitatud moraalne Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai a kohtumäärus U. M. ka... Leht 5 / 6
6 (mittevaraline) kahju.» Kolleegium on seisukohal, et AVVKHS 5 lg-s 4 peeti silmas sellist mittevaralist kahju, mis seisneb näiteks hea nime määrimises, ega peetud silmas isiku tervisele tekitatud mittevaralist kahju. 23.Asja materjalidest nähtuvalt (halduskohtu tl 12) on Rahandusministeerium U. M.-le Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel maksnud ebaseaduslikult vahi all viibitud aja eest 2968 krooni pärast seda, kui kriminaalasja menetlus lõpetati 24. aprillil a kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Seega on U. M.-le nimele tekitatud kahju AVVKHS 5 lg 4 mõttes hüvitatud. U. M. peab aga seda hüvitist ebapiisavaks. AVVKHS 5 lg 4 ei saa kolleegiumi arvates võtta isikult põhiseaduse -ga 15 tagatud võimalust pöörduda kohtusse ja nõuda täiendavat hüvitist lisaks sellele, mis oli saadud Rahandusministeeriumi kaudu. Isik peab saama tõstatada kohtu ees küsimuse sellest, kas seadusega kindlaksmääratud hüvitise suurus on proportsionaalne põhiseaduse -s 20 nimetatud vabaduspõhiõigusesse sekkumise tagajärjega. Seepärast kontrollib Riigikohtu halduskolleegium, kas U. M. mittevaralise kahju nõue on tähtaegne. Tulenevalt AVVKHS 6 lg-st 1 ja 2 lg-st 1 tulnuks kohtusse pöörduda kuue kuu jooksul kriminaalasja menetluse lõpetamise päevast. Kriminaalasja menetlus lõpetati 24. aprillil 2001 seoses kuriteo koosseisu puudumisega. U. M. sai väidetavast kahjust (nime väidetavast määrimisest) teada a. Kuuekuuline tähtaeg oli halduskohtule kaebuse esitamise ajaks ilmselgelt möödunud. Kaebetähtaja ennistamise aluseid või teistsuguste kaebetähtaegade kohaldamise aluseid kolleegium ei näe. Seega on aegunud U. M. nõue hüvitada talle nime määrimisega tekitatud väidetav kahju, mida ei katnud AVVKHS 5 lg-s 4 nimetatud hüvitis. 24.U. M. nõue hüvitada tema tervisele a tekitatud mittevaraline kahju saab tulenevalt RVS 31 lg-st 1 põhineda TsK -l 463. Kuna U. M. kaebus halduskohtule esitati enne 1. jaanuari 2005, siis on see nõue RVS 31 lg-te 1 ja 2 ning TsK 113 lg 1 järgi esitatud tähtaegselt ja kuulub läbivaatamisele halduskohtus. 25.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et tähtaegselt on esitatud U. M. kaebus talle tekitatud varalise kahju hüvitamise, samuti tervisele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise osas. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et U. M. kaebus talle nime määrimisega tekitatud kahju hüvitamise oas on esitatud tähtaegselt. Selles osas nõustub kolleegium halduskohtuga ja leiab, et U. M. nõue hüvitada talle nime määrimisega tekitatud kahju on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Rahandusministeeriumi määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Selleks, et Riigikohtu määruse resolutsioon oleks üheselt arusaadav, tühistab Riigikohtu halduskolleegium nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu määruse. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Jüri PÕLD Leht 6 / Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai a kohtumäärus U. M. ka...
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.12.2006 Avaldamismärge: RT III 2007, 1, 8 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006.
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemKOHTUOTSUS
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok- Toomsalu
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 29,
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 20.05.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 29, 213 3-2-1-48-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. mai 2009. a
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK
Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 33,
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 28.10.2003 Avaldamismärge: RT III 2003, 33, 344 3-2-1-116-03 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 2003.
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 23,
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 31.05.2007 Avaldamismärge: RT III 2007, 23, 190 3-2-1-54-07 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2007. a
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2008, 29,
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.06.2008 Avaldamismärge: RT III 2008, 29, 197 3-2-1-44-08 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2008.
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 39,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 23.10.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 39, 335 3-3-1-57-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2006.
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 13,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 09.03.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 13, 98 3-3-1-94-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a kohtuotsus
RohkemLisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014
Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemKirjaplank
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60,
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 14.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 60, 444 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009.
RohkemECHR
EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS TEINE OSAKOND KOHTUASI NIKITIN JT vs. EESTI (Kaebused nr 23226/16 ja veel 6) KOHTUOTSUS STRASBOURG 29. jaanuar 2019. a Käesolev kohtuotsus jõustub konventsiooni artikli 44 lõikes
RohkemMicrosoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc
DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:
RohkemMicrosoft Word - Vayser_otsus_est.doc
EUROPEAN COURT OF HUMAN RIGHTS COUR EUROPEENNE DES DROITS DE L'HOMME VIIES OSAKOND OTSUS VASTUVÕETAVUSE KOHTA Kaebus nr 7157/05 Aleksey Vayser versus Eesti Euroopa Inimõiguste Kohus (viies osakond), olles
RohkemTöökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd
TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK
RohkemTallinna_Ringkonnakohtu otsus Reimo Metsa asjas_
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets 23.11.2017, Tallinn Haldusasja number Haldusasi
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemA5 kahjukindlustus
Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema
RohkemK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Randmaa Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.03.2012.a.
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 8,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.02.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 8, 54 3-3-1-81-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. veebruari 2009.
Rohkem2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta
Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemLahendid RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev 11. veebruar 2013 Kohtukoosseis Eesi
Lahendid RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-72-12 Otsuse kuupäev 11. veebruar 2013 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2001, 32, RAS Ookean (pankroti
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2001, 32, 339 3-2-1-134-01 RAS Ookean (pankrotis) hagis Postipankki Oy (uus ärinimi Sampo Pankki Oyj),
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 22,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 10.06.2003 Avaldamismärge: RT III 2003, 22, 213 3-3-1-38-03 Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2003. a
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2010, 1,
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 16.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2010, 1, 1 3-2-1-125-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2009.
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
RohkemTeie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei
Teie nr Meie 21.06.2013 nr 6-1/130800/1302841 Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politseiteenistust puudutavate küsimuste osas. Esmalt küsite,
RohkemSotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte
Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
Rohkem265-78
EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,
RohkemRiigi esindamine kohtus 2011
Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 28
RohkemJuhatuse otsus
JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni
RohkemMicrosoft Word - otsus ISS Eesti vs Bannikova avaldamiseks.doc
Üürivaidlusasi nr. 11-1/66/09 Otsuse kuupäev ja koht 26.10.2009.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Heli Hellamaa (istungi juhataja), Kaja Tassa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi
RohkemBit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis
Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,
RohkemSiseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis
Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemUntitled
RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-81-12 Otsuse kuupäev 9. mai 2013 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving Kohtuasi
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 3,
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 21.12.2005 Avaldamismärge: RT III 2006, 3, 25 3-2-1-95-05 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2005.
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemTäida dokumendi properties TITLE väli
R I I G I K O H U S DISTSIPLINAARKOLLEEGIUM O T S U S Distsiplinaarasja number Otsuse kuupäev 27. märts 2019. a Kohtukoosseis Kohtuasi Distsiplinaarmenetluse algatajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil
RohkemMicrosoft Word - Tallinn _Halden KV_ vs Semiglasov.doc
Üürivaidlusasi nr. 11-1/34/11 Otsuse kuupäev ja koht 29.04.2011.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Anne Oad (istungi juhataja), Heli Hellamaa, Kaja Tassa, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemTallinna Munitsipaalpolitsei Amet_soovitus hea halduse tagamiseks
Monica Rand Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee Teie kuupäev nr [Seosviit] Õiguskantsler 2.12.2011 nr 7-5/110776/1105937, 7-5/110777/1105937 Soovitus hea halduse tagamiseks
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2005, 9,
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 02.03.2005 Avaldamismärge: RT III 2005, 9, 86 3-2-1-167-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2005. a
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemTASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM
30.11.2018 L 306/61 KODU- JA TÖÖKORRAD ÜLDKOHUS TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM Igal füüsilisel või juriidilisel isikul olenemata sellest, kas teda esindab advokaat, kes soovib taotleda tasuta õigusabi Üldkohtusse
RohkemKontrollkaik_Kiili_Vallavalitussex
Hr Tarmo Vaik vallavanem Kiili Vallavalitsus info@kiilivald.ee Teie 30.09.2009 nr 3.3-4/1953-1 Õiguskantsler 7.12.2009 nr 7-8/091506/0907196 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Lugupeetud
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja
RohkemÜÜRIKOMISJONI TAGASELJAOTSUS
Üürivaidlusasi nr. 11-1/11/17 Otsuse kuupäev ja koht 13.04.2017, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Heli Hellamaa (istungi juhataja), Anne Oad, Mai Sõber, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi Tallinna
RohkemVaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr
Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn 24.09.2014 nr 5.1-5/14-026 Logowest OÜ 15.08.2014 vaide Konkurentsiameti 16.07.2014 otsusele nr 5.1-5/14-020 rahuldamata jätmine 1. Menetluse käik
RohkemMicrosoft Word - OTSUS- iss vs hjelmgren.doc
Üürivaidlusasi nr. 11-1/4/11 Otsuse kuupäev ja koht 21.03.2011. a., Tallinn Üürikomisjoni koosseis Kaja Tassa (istungi juhataja), Heli Hellamaa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi
RohkemRIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulah
RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-71-12 Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind
RohkemMicrosoft Word - HagiTagamine.doc
RIIGIKOHUS ÕIGUSTEABE OSAKOND HAGI TAGAMINE TSIVIILKOHTUMENETLUSES Kohtupraktika analüüs Margit Vutt analüütik Tartu november 2009 1. Analüüsi eesmärk...3 2. Valdkonna õiguslik reguleerimine TsMS-i muudatused
RohkemMicrosoft Word - OTSUS maket vs korobova.doc
Üürivaidlusasi nr. 11-1/90/10 Otsuse kuupäev ja koht 20.09.2010.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Kaja Tassa (istungi juhataja), Heli Hellamaa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemMicrosoft Word - Dorochenko_otsus_est.doc
CONSEIL DE L EUROPE COUNCIL OF EUROPE COUR EUROPÉENNE DES DROITS DE L HOMME EUROPEAN COURT OF HUMAN RIGHTS NELJAS OSAKOND OTSUS avalduse nr 10507/03, mille Vladimir ja Nina DOROŠENKO on esitanud Eesti
RohkemMicrosoft Word - Lisa 27.rtf
Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemJM_ _m46lisa
Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemMicrosoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx
ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemMÜÜGITINGIMUSED e-poes arlee.ee 1. Müügitingimuste kehtivus 1) Müügitingimused kehtivad Arlee.ee veebipoest ostja (edaspidi Tarbija) ja ettevõtja Avil
MÜÜGITINGIMUSED e-poes arlee.ee 1. Müügitingimuste kehtivus 1) Müügitingimused kehtivad Arlee.ee veebipoest ostja (edaspidi Tarbija) ja ettevõtja Avilet OÜ (registrikood 12998127, edaspidi ka Müüja) vahel
Rohkem4-73
EUROOPA KOHTU OTSUS 14. MAI 1974 * Kohtuasjas 4/73, J. NOLD, KOHLEN- UND BAUSTOFFGROSSHANDLUNG, Saksa õiguse alusel asutatud usaldusühing, asukoht Darmstadt, esindaja: Manfred Lütkehaus, Esseni advokatuur,
Rohkem6iguskantsleri ettepanek nr 1 kuusalu vallavolikogule_maamaksumäärade kehtestamine
Hr Tõnu Tamm Volikogu esimees Kuusalu Vallavolikogu Kiiu Mõis 74604 Kuusalu vald Teie nr Õiguskantsler.01.2006 nr 6-8/1922 ETTEPANEK Kuusalu Vallavolikogu 09.12.2004 määruse nr 20 Maamaksu kompenseerimise
RohkemMicrosoft Word - Analyys_Jaatmeveoga liitumine_L_Kanger.doc
RIIGIKOHUS ÕIGUSTEABE OSAKOND Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine JäätS 69 lg 4 alusel Kohtupraktika lühianalüüs Liina Kanger haldusõiguse analüütik Tartu September 2011 Sisukord Sissejuhatus...
RohkemJustiitsministeerium_ _Soovitus
Hr Rein Lang minister Justiitsministeerium info@just.ee Teie 27.01.2011 nr 10.1-6/614 Õiguskantsler 03.02.2011 nr 7-4/110147/1100510 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Austatud minister
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemVahistamiste analüüs
Vahistamiste analüüs Urvo Klopets Tallinn 2009 Justiitsministeerium Kriminaalpoliitika osakond 1 Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 208 100 Faks: 6 208 109 e-post: info@just.ee
RohkemHalduse kontoll
RIIGI- JA KOHALIKU OMAVALITSUSE AMETNIKE PÄDEVUSKOOLITUSPROGRAMM AARE REENUMÄGI HALDUSÕIGUS HALDUSE KONTROLL EESTI VABARIIGI RIIGIKANTSELEI EESTI HALDUSJUHTIMISE INSTITUUT Tallinn 1998 Käesolev väljaanne
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
Rohkem