ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik"

Väljavõte

1 ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 34 punkti 2,2 mis näeb ette, millistel tingimustel võib liikmesriik keelduda teises liikmesriigis tagaselja tehtud kohtuotsuse tunnustamisest kaitseõiguse rikkumise puhul, tõlgendamist. 3. Austria kohtusüsteemi kõrgeim kohus Oberster Gerichtshof (Austria) palub Euroopa Kohtul täpsustada selle tingimuse sisu, mille kohaselt kostjal oli võimalus otsust vaidlustada. Ta soovib teada, kas seda tingimust tuleb tõlgendada nii, et piisab, et kostja sai teada tagaseljaotsuse olemasolust, või on vaja, et see otsus oli talle kätte toimetud või teatavaks tehtud. I. Õiguslik raamistik 2. Nimetatud sättes on kehtestatud, et seda keeldumise alust ei kohaldata juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus. 4. Põhikohtuasja lahendamiseks asjakohased ühenduse õigusnormid käsitlevad järgmist kolme punkti: kaitseõiguse tagamine otsuse teinud riigis toimuva algse menetluse käigus; kaitseõiguse tagamine otsuse tunnustamise ja täitmise käigus selles riigis, kus täitmist taotletakse, ja lõpuks selle otsuse täitmisel kohaldatav menetlus. 1 Algkeel: prantsuse. 2 Nõukogu 22. detsembri aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42). 5. Need sätted sisalduvad põhiliselt määruses nr 44/2001. Asjakohased sätted, mis puudutavad kostjale kohtukutse esitamise kontrollimist otsuse teinud liikmesriigi kohtu I

2 KOHTUJURIST LÉGER ETTEPANEK KOHTUASI C-283/05 poolt, sisalduvad ka nõukogu määruses nr 1348/ Amsterdami leping, mis jõustus 1. mail 1999, tõi selle küsimuse ühenduse tasandile, viies selle sisse EÜ asutamislepingu IV jaotisesse. Ühenduse pädevuse tunnustamise tulemusena selles valdkonnas asendas ühenduse õiguslooja olemasolevad rahvusvahelised konventsioonid määrustega. 6. Euroopa Liidu Nõukogu võttis määrused nr 44/2001 ja nr 1348/2000 vastu EÜ asutamislepingu IV jaotise sätete alusel, mis annavad ühendusele pädevuse võtta tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö raames meetmeid, mis on vajalikud ühisturu nõuetekohaseks toimimiseks märtsil 2002 jõustunud määrus nr 44/2001 asendas seega 27. septembri aasta Brüsseli konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades 4 kõikides liikmesriikides, kes olid otsustanud osaleda kõnealuse IV jaotise alusel võetud meetmetes Õigusalast koostööd tsiviilasjade valdkonnas reguleerisid rahvusvahelised konventsioonid kuni Amsterdami lepinguni. Maastrichti leping muutis selle liikmesriikidele ühist huvi pakkuvaks küsimuseks, lisades selle justiits- ja siseküsimuste alast koostööd puudutavasse VI jaotisesse, ja kehtestades ühenduse õiguskorda niinimetatud kolmanda samba. 3 Nõukogu 29. mai aasta määrus (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta [mõiste kätteandmine asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet kättetoimetamine ja teatavakstegemine ] (EÜT L 160, lk 37; ELT eriväljaanne 19/01, lk 227). 10. Määruse nr 44/2001 aluseks on suurel määral võetud Brüsseli konventsioon, millega ühenduse õiguslooja soovis tagada tõelist järjepidevust. 6 Selle eesmärk on 4 EÜT 1972, L 299, lk 32. Konventsiooni on muudetud 9. oktoobri aasta konventsiooniga Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemise kohta (EÜT L 304, lk 1; muudetud tekst lk 77), 25. oktoobri aasta konventsiooniga Kreeka Vabariigi ühinemise kohta (EÜT L 388, lk 1) ja 26. mai aasta konventsiooniga Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemise kohta (EÜT L 285, lk 1) ning 29. novembri aasta konventsiooniga Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta (EÜT 1997, C 15, lk 1). Konventsiooni konsolideeritud versioon, mida on muudetud nelja eespool viidatud ühinemiskonventsiooniga, on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas (EÜT 1998, C 27, lk 1; edaspidi Brüsseli konventsioon ). 5 - Kolm liikmesriiki Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Iirimaa ja Taani Kuningriik said nõusoleku mitte osaleda põhimõtteliselt EÜ asutamislepingu IV jaotise alusel võetud meetmetes. Siiski teatasid Ühendkuningriik ja lirimaa oma soovist osaleda määruse nr 44/2001 vastuvõtmisel ning kohaldamisel (vt määruse põhjendus 20), üksnes Taani Kuningriik ei ole määrusega nr 44/2001 seotud (määruse põhjendus 21 ja artikli 1 lõige 3). Selle riigi ja teiste liikmesriikide vahel kehtib endiselt Brüsseli konventsioon. Nimetatud konventsiooni kohaldatakse määruse nr 44/2001 artikli 68 kohaselt endiselt ka nende liikmesriikide territooriumide puhul, mis ei kuulu EÜ asutamislepingu kohaldamisalasse vastavalt asutamislepingu artiklis 299 esitatud määratlusele. Lõpetuseks, määrus nr 44/2001 kehtib alates 1. maist 2004 Euroopa Liidu kümne uue liikmesriigi suhtes. 6 Määruse nr 44/2001 põhjendus 19. I

3 ASML ühtlustada eeskirjad kohtualluvuse konflikti kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning lihtsustada vorminõudeid, et teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine oleks kiire ja lihtne mail 2001 jõustunud määrus nr 1348/2000 on kõikides liikmesriikides peale Taani Kuningriigi ülimuslik selle reguleerimisalasse kuuluva valdkonna sätete suhtes, mis sisalduvad Brüsseli konventsioonis ja Haagi konventsioonis Samuti võtab see määrus üle enamiku Brüsseli konventsiooni eeskirjadest ja selle sätted on valdavas enamuses ühesugused nimetatud konventsiooni vastava artikliga. A. Kostja õiguste kaitse algse menetluse käigus 12. Määrus nr 1348/2000 omakorda võtab suures osas üle nõukogu 26. mai aasta aktiga koostatud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise konventsiooni sisu See konventsioon, mis ei jõustunud, võtab ise aluseks Haagis 15. novembril 1965 sõlmitud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni Kui liikmesriigi kohtusse on pöördutud kostja vastu, kelle alaline elukoht on teises liikmesriigis ja kes ei ilmu kohtusse, tuleb sellel kohtul peatada menetlus niikauaks, kuni on tõestatud, et kostjal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument saada kätte piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, või on tõestatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed. See kohustus on võrreldavas sõnastuses sätestatud määruse nr 44/2001 artikli 26 lõikes 2 ja Brüsseli konventsiooni artikli 20 teises lõigus. 7 Määruse nr 44/2001 põhjendus 2. 8 ELT 1997, C 261, lk Edaspidi Haagi konventsioon. 10 Määruse nr 1348/2000 artikli 20 lõige 1 ja põhjendus 18. I

4 KOHTUJURIST LÉGER ETTEPANEK KOHTUASI C-283/ Kui aga menetluse algatamist käsitlev dokument tuli määruse nr 1348/2000 või Haagi konventsiooni kohaselt ühest liikmesriigist teise toimetada, kohaldatakse selle määruse artiklit 19 või nimetatud konventsiooni artiklit ning et kummalgi juhul on dokument kätte toimetatud või teatavaks tehtud 12 piisavalt aegsasti, et anda kostjale võimalus kaitseks. 17. Need kaks artiklit on samasugused. Need näevad ette, et kui menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument tuli kättetoimetamiseks või teatavakstegemiseks edastada teisele liikmesriigile või osalisriigile määruse nr 1348/2000 või Haagi konventsiooni sätete alusel ning kostja ei ole ilmunud kohtusse, ei langetata kohtuotsust, kui ei ole tõestatud, et: 18. Samad artiklid sätestavad peale selle, et iga liikmesriik või osalisriik võib kasutada mööndust eespool viidatud eeskirja kohaldamises, nähes ette, et kohtunik võib teha otsuse juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: dokument on edastatud määrusega nr 1348/2000 või Haagi konventsiooniga ettenähtud viisil; dokument on antud kätte korras, mis on adressaatliikmesriigi siseriiklikus õiguses ette nähtud dokumentide kättetoimetamiseks või teatavakstegemiseks siseriikliku kohtuasja puhul tema territooriumil asuvatele isikutele, või dokumendi edastamisest on möödunud vähemalt kuus kuud ning asja arutav kohtunik loeb selle piisavaks; dokument on tegelikult toimetatud kostjale või tema elukohta muul kõnesolevas määruses või konventsioonis ettenähtud viisil ei ole saadud mingit teatist, ehkki on võetud tarvitusele kõik mõistlikud abinõud selle saamiseks adressaatliikmesriigi pädevate asutuste või ametiisikute kaudu. 11 Määruse nr 44/2001 artikli 26 lõiked 3 ja 4. Brüsseli konventsiooni artikli 20 viimane lõik aga viitab vaid Haagi konventsiooni artiklile Mõisteid kättetoimetamine ja teatavakstegemine ei ole kasutatud määruse nr 1348/2000 saksakeelses versioonis, kuid lause mõte sellest ei muutu. I

5 ASML 19. Lõpetuseks sätestab määruse nr 1348/2000 artikli 19 lõige 4 sõnastuses, mis on võrreldav Haagi konventsiooni artikli 16 sõnastusega: Iga liikmesriik võib artikli 23 lõike 1 kohaselt teatada, et avaldust ei vaadata läbi, kui see esitatakse pärast teadaandes nimetatud tähtaja möödumist, mis peab olema vähemalt aasta alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast. [Määruse tõlget on parandatud Euroopa Kohtus, kuna selle eestikeelne tõlge on ebatäpne] Kui menetluse algatamist käsitlev või sellega samaväärne dokument tuli kättetoimetamiseks või teatavakstegemiseks edastada teisele liikmesriigile käesoleva määruse sätete alusel ning ilmumata jätnud kostja vastu on tehtud tagaseljaotsus, on kohtunikul õigus ennistada otsuse edasikaebamise tähtaeg, kui on täidetud järgmised tingimused: B. Kostja õiguste järgimise kontrollimine otsuse tunnustamise ja täitmise käigus selles liikmesriigis, kus täitmist taotletakse a) kostja, ise selles süüdi olemata, ei saanud dokumendist teada piisavalt aegsasti, et kaitseks valmistuda, või ei saanud kohtuotsusest teada õigel ajal, et edasi kaevata, ning 20. Vastavalt Brüsseli konventsiooni artiklile 26 ja määruse nr 44/2001 artiklile 33 tunnustatakse osalisriigis või liikmesriigis tehtud kohtuotsust teistes osalisriikides või liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. b) kostja vastuväited ei ole selgelt alusetud. Tähtaja ennistamise avalduse võib esitada üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja on kohtuotsusest teada saanud. 21. Siiski on Brüsseli konventsioonis ja määruses nr 44/2001 piiravalt loetletud põhjused, mille alusel võib teha sellest põhimõttest erandi. Nende põhjuste seas on nimetatud põhjus, et vaatamata algse menetluse käigus ette nähtud tagatistele ei järgitud kostja õigusi. I

6 KOHTUJURIST LÉGER ETTEPANEK KOHTUASI C-283/ Brüsseli konventsiooni artikli 27 punkt 2 sätestab selle kohta: Otsuseid ei tunnustata: [...] 2) kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud või teatavaks tehtud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus. [Määruse tõlget on parandatud Euroopa Kohtus, kuna selle eestikeelne tõlge on ebatäpne] 2) kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat või võrdväärset dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetatud või teatavaks tehtud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta; [...]. C. Menetlus, mida kohaldatakse otsuse täitmisel selles riigis, kus täitmist taotletakse 24. Määrusega nr 44/2001 on samuti tehtud muudatusi menetluses, mida kohaldatakse otsuse täitmisel selles riigis, kus täitmist taotletakse, ning need muudatused on käesoleva kohtumenetluse jaoks asjakohased. 23. Määrus nr 44/2001 tegi palju muudatusi Brüsseli konventsioonis sätestatud tunnustamisest ja täitmisest keeldumist õigustavate põhjuste määratlustesse. Kostja õiguste rikkumist puudutava põhjuse osas on määruse nr 44/2001 artikli 34 punkt 2 sõnastatud järgmiselt: 25. Nagu Brüsseli konventsiooniski, toimub täitmisele pööramise taotlemine ühepoolse taotluse põhjal, mille puhul võistlev seisukohtade vahetamine leiab aset üksnes edasikaebamise korral. Otsust ei tunnustata: [...] 26. Erinevalt nimetatud konventsioonist näeb määrus nr 44/2001 aga ette, et selle taotluse uurimise tulemusena ei tehta kohtuotsust, vaid lihtsalt täitmismäärus, mille teeb kas kohus või pädev asutus pärast puhtalt vormilist kontrolli. I

7 ASML 27. Vastupidi Brüsseli konventsioonis sätestatule uurib kohus määruse nr 44/2001 kohaselt keeldumise aluseid, nagu näiteks selle määruse artikli 34 punktis 2 sätestatud kaitseõiguse rikkumisele tuginevat alust üksnes juhul, kui see täitmismäärus edasi kaevatakse. Määruse nr 44/2001 artikli 41 kohaselt kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist, kontrollimata keeldumise aluseid, mis on sätestatud eeskätt selle määruse artiklis 34. toimetati kätte vastavalt päritoluliikmesriigi seadustele 13. Selle kohta sätestab määruse nr 44/2001 artikli 42 lõige 2: Täitmismäärus toimetatakse kätte või tehakse teatavaks poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele pole juba kätte toimetatud või teatavaks tehtud. [täpsustatud tõlge] 28. Määruse nr 44/2001 artiklite kohaselt on nendeks vorminõueteks kohtuotsuse koopia esitamine, mis võimaldab kinnitada selle otsuse ehtsust, ja otsuse teinud kohtu või päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistuse või, vajaduse korral, võrdväärse dokumendi esitamine. Selles tunnistuses, mis peab olema koostatud nimetatud määruse V lisas esitatud tüüpvormi põhjal, peab eelkõige olema märgitud menetluse algatamist käsitleva dokumendi kättetoimetamise või teatavakstegemise kuupäev, kui otsus on tehtud tagaselja, ning asjaolu, et kohtuotsus kuulub päritoluriigis täitmisele. 29. Määruses nr 44/2001 ei ole aga korratud Brüsseli konventsiooni artiklis 47 ette nähtud tingimust, mille kohaselt otsuse täitmist taotlev asjaosaline peab esitama samuti kõik dokumendid, mis võivad tõendada, et otsus II. Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused 30. Käesoleva menetluse aluseks on Veldhoven'is (Madalmaad) asuva äriühingu ASML Netherlands BV 14 ja Feistritz-Drau's (Austria) asuva äriühingu Semiconductor Industry Services GmbH (SEMIS) 15 vaheline vaidlus. See käsitleb Rechtbank's-Hertogenboschi poolt 16. juunil 2004 Madalmaades tehtud tagaseljaotsuse, millega SEMIS-elt mõisteti ASML-i kasuks välja rahasumma, täitmist Austrias. 13 Täpsustan siiski, et Brüsseli konventsiooni saksakeelses versioonis viitab väljend vastavalt päritoluliikmesriigi seadustele üksnes otsuse täitmisele pööratavusele. 14 Edaspidi ASML. 15 Edaspidi SEMIS või kostja. I

8 KOHTUJURIST LÉGER ETTEPANEK KOHTUASI C-283/ Eelotsusetaotlusest nähtub, et kohtukutse ilmuda Rechtbank's-Hertogenboschi 19. mai aasta kohtuistungile toimetati SEMIS-ele kätte alles 25. mail Samuti nähtub, et Rechtbank's-Hertogenboschi 16. juuni aasta tagaseljaotsust SEMISele kätte toimetatud ega teatavaks tehtud ei ole. artikli 34 punktis 2 sisalduvat tunnustamata jätmise aluse suhtes kehtestatud erandit, kuna SEMIS oli teadlik esiteks nii Madalmaades tema vastu algatatud menetlusest, kuna talle oli selle kohta 25. mail 2004 kätte toimetatud või teatavaks tehtud kohtukutse, ja teiseks ka mainitud tagaseljaotsuse olemasolust, kuna talle oli teatavaks tehtud Bezirksgericht Villachi 20. detsembri aasta määrus. 32. ASML-i taotlusel tunnistati tagaseljaotsus Austria esimese astme kohtu Bezirksgericht Villachi 20.detsembri aasta määrusega täitmisele pööratavaks, võttes arvesse Rechtbank's-Hertogenboschi 6. juuli aasta tõendit, mis tunnistas tagaseljaotsuse esialgu täitmisele pööratavaks. Austria kohus pööras selle otsuse ka sundtäitmisele. 35. ASML-i apellatsioonkaebust menetlev Oberster Gerichtshof leiab, et vaidluse lahendus sõltub küsimusest, kas määruse nr 44/2001 artikli 34 punktis 2 sisalduv tunnustamata jätmise aluse suhtes kehtestatud erandi tingimus on täidetud, st kas tuleb sedastada või mitte, et SEMIS ei algatanud tagaseljaotsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus. 33. SEMIS-ele tehti teatavaks selle määruse ärakiri. Tagaseljaotsust sellele täitmisteatele lisatud ei olnud. 36. Seega otsustas Oberster Gerichtshof menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused: 34. SEMIS esitas mainitud määruse peale apellatsioonkaebuse ja Landesgericht Klagenfurt (Austria) jättis täitmise taotluse rahuldamata, kuna otsuse vaidlustamise võimaluse tingimus määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 tähenduses eeldab selle kohtu arvates seda, et kostjale on see otsus kätte toimetatud või teatavaks tehtud. Landesgericht Klagenfurt lükkas ümber ASML-i argumendid selle kohta, et kohaldada tuleks 1. Kas [määruse (EÜ) nr 44/2001] artikli 34 [punkti] 2 lauseosa välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus tuleb tõlgendada nii, et see I

9 ASML võimalus eeldab igal juhul liikmesriigis tehtud hagi rahuldamise tagaseljaotsuse nõuetekohast kättetoimetamist või teatavakstegemist vastavalt kohaldatavatele kättetoimetamist või teatavakstegemist puudutavatele sätetele? III. Analüüs 2. Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, 37. On selge, et määruse nr 44/2001 artikli 34 punktis 2 sätestatud tunnustamata jätmise alus on käesolevas asjas kohaldatav. See säte näeb ette, et otsust ei tunnustata, kui kostjale ei ole menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta. siis kas Rechtbank's-Hertogenboschi 16. juuni aasta tagaseljaotsuse Austrias täitmisele pööratavaks tunnistamise taotlust ning välisriigi niisuguse täitedokumendi, mis on tunnistatud täitmisele pööratavaks, sundtäitmisele pööramist käsitleva määruse ärakirja kättetoimetamise või teatavakstegemisega tekkis kostjal ja võlgnikul (kostja menetluses, mis puudutab otsust, mille täitmist taotletakse) kohustus kontrollida esiteks, kas niisugune kohtuotsus on olemas, ja teiseks uurida, millised edasikaebamise võimalused näeb ette otsuse teinud riigi õiguskord, et sellest lähtudes määrata kindlaks, kas tal oli võimalus otsust vaidlustada, mis on peamine eeldus selleks, et kohaldada erandit määruse nr 44/2001 artiklis 34 sätestatud tunnustamata jätmise alustest? 38. Eelotsustetaotluse esitanud kohtu esitatud teabest nähtub, et kohtukutse ilmuda Madalmaade kohtu 19. mai aasta kohtuistungile toimetati kostjale Madalmaades kätte alles pärast seda kohtuistungit, st 25. mail 2004, ja Rechtbank's-Hertogenboschi tegi 16. juunil 2004 tagaseljaotsuse, mõistes SEMIS-elt ASML-i kasuks välja rahasumma. Seega menetluse algatamist käsitlevat dokumenti ei toimetatud kätte või ei tehtud teatavaks piisavalt aegsasti, et SEMIS oleks saanud end kaitsta. 39. Käesoleva eelotsusemenetluse esemeks on määratleda, kas on täidetud tingimused selle tunnustamata jätmise aluse suhtes kehtestatud erandi kohaldamiseks. Määruse nr 44/2001 artikli 34 punktis 2 on ette nähtud, et kaitseõigusel põhinev tunnusta- I

10 KOHTUJURIST LÉGER ETTEPANEK KOHTUASI C-283/05 mata jätmise alus tuleb kõrvale jätta juhul, kui kostja ei algatanud tagaseljaotsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus. 40. Oma kahe eelotsuse küsimustega, mida ma soovitan Euroopa Kohtul käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas tingimus, mille kohaselt kostjal pidi olema võimalus tagaseljaotsust vaidlustada, tähendab, et kostja pidi tutvuma selle otsuse sisuga, nii et see otsus pidi kostjale olema kätte toimetatud või teatavaks tehtud, või piisab sellest, et kostja oli selle otsuse olemasolust pelgalt teada saanud. 43. Ühelt poolt väidavad ASML ja Ühendkuningriigi valitsus, et määruse nr 44/2001 artikli 34 punktis 2 sätestatud erand ei nõua otsuse kättetoimetamist või teatavakstegemist. Nimetatud valitsuse väitel tähendaks sellise nõudmise süstemaatiline tunnistamine ühenduse õiguslooja eesmärgi eiramist, kes kaotas Brüsseli konventsiooni artikli 27 punktis 2 sätestatud menetluse algatamist käsitleva dokumendi nõuetekohase kättetoimetamise või teatavakstegemise tingimuse. Ühendkuningriigi valitsus leiab sellest tulenevalt, et piisab sellest, et otsuse täitmist taotlev osapool teavitab kostjat selle otsuse olemasolust ning viimasel tuleb kontrollida, kas ta saab seda vaidlustada. Seega tuleb selle riigi kohtul, kus täitmist taotletakse, hinnata, kas iga asja konkreetsetel asjaoludel oli kostjal piisav võimalus vaidlustamise menetluse algatamiseks. 41. Kõnealune kohus küsib seega sisuliselt, kas määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et selles ette nähtud erand, mille kohaselt kaitseõiguse rikkumisel põhinevat tunnustamata jätmise alust ei kohaldata juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus, nõuab, et see otsus oleks talle kätte toimetatud või teatavaks tehtud, või piisab sellest, et kostja oli selle olemasolust teada saanud. 44. Teiselt poolt väidavad Saksa, Madalmaade, Austria ja Poola valitsus ning komisjon, et võimalus algatada otsuse vaidlustamise menetlus tähendab, et selle sisu peab tundma. Selle olemasolu teadmisest üksi ei piisa. Seega on nad seisukohal, et määruse nr 44/2001 artikli 34 punktis 2 sätestatud erand eeldab otsuse kättetoimetamist või teatavakstegemist. 42. Käesoleva menetluse käigus esitatud seisukohad võib koondada kahe vastandliku teesi alla. 45. Saksa ja Austria valitsus rõhutavad sellegipoolest, et selle kättetoimetamise või I

11 ASML teatavakstegemise vorminõuded peavad olema võrreldavad nõuetega, mis ühenduse õiguslooja on määruse nr 44/2001 artikli 34 punktis 2 ette näinud menetluse algatamist käsitlevate dokumentide kohta, millest tingituna ei saa niisugune vorminõuete eiramine, mis ei kahjusta kaitseõigust, olla piisav selleks, et jätta erand kohaldamata. 1. Määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 tekkelugu 48. Määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 sisus ei ole tegelikult esitatud juhiseid käesolevas menetluses uuritavale küsimusele vastamiseks. Seevastu võimaldab selle sätte tekkelugu hinnata seda, milline ulatus on muudatustel, mille ühenduse õiguslooja tahtis teha kaitseõiguse rikkumisel põhineva tunnustamata jätmise aluse sisus. 46. Nõustun teise eespool esitatud teesiga. Vaidlustamisvõimaluse tingimus eeldab minu arvates seda, et kostja sai tutvuda kõnealuse otsuse sisuga. See tingimus eeldab järelikult, et see otsus toimetati kostjale kätte või tehti talle teatavaks, vastavalt samadele nõuetele kui määruse nr 44/2001 artikli 34 punktis 2 ette nähtud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti puudutavad nõuded, st et pelk vorminõuete eiramine, mis ei kahjusta kaitseõigust, ei saa olla piisav selleks, et jätta erand kohaldamata. 49. Sätestades, et seda tunnustamata jätmise alust ei kohaldata juhul, kui kostja ei algatanud kõnesoleva otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus, soovis ühenduse õiguslooja vaieldamatult piirata selle aluse Brüsseli konventsiooni artikli 27 punktis 2 sätestatud ulatust. 47. Minu seisukoht põhineb kõigepealt määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 tekkelool, seejärel selle määruse otsuste täitmist puudutavatel sätetel, iseäranis artikli 42 lõikel 2, ja lõpuks kaitseõiguse aluspõhimõttel. 50. Selle piirangu põhjused ei ole määruse nr 44/2001 põhjendustes otseselt esitatud. Sellegipoolest nähtuvad need väga selgelt Euroopa Ühenduste Komisjoni poolt 14. juu- I

12 KOHTUJURIST LÉGER ETTEPANEK KOHTUASI C-283/05 lil 1999 nõukogule esitatud määruse ettepaneku16 artikli 41 punkti 2 kommentaaris. Tundub, et see kommentaar on asjakohane määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 tõlgendamiseks, kuna antud säte on peaaegu ühesugune komisjoni ettepanekuga. 17 adressaatriigis olema kumulatiivselt täidetud määrsõnaga nõuetekohaselt kehtestatud nõuetekohasuse tingimus ja väljendis piisavalt aegsasti sisalduv menetluse algatamist käsitleva dokumendi kättetoimetamise või teatavakstegemise aja tingimus, mis on sätestatud Brüsseli konventsiooni artikli 27 punktis Kõnealuse kommentaari kohaselt on määrsõna nõuetekohaselt kaotamise ja vaidlusaluse erandi määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 lisamise eesmärk tühistada kaks järeldust, mille Euroopa Kohus tegi Brüsseli konventsiooni artikli 27 punktist Esimene järeldus, mille Euroopa Kohus tegi 3. juuli aasta kohtuotsuses Lancray, 18 on see, et vorminõuete eiramine menetluse algatamist käsitleva dokumendi kättetoimetamisel takistab tagaseljaotsuse tunnustamist isegi siis, kui see nõuete eiramine ei kahjustanud kostja huve ja viimasel oli piisavalt aega oma kaitse kindlustamiseks. 19 Euroopa Kohtu kohaselt peab välisriigi tagaseljaotsuse tunnustamiseks 53. Teise järelduse tegi Euroopa Kohus 12. novembri aasta kohtuotsuses Minalmet. 20 Selle otsuse aluseks olnud kohtuasjas soovis Inglise õiguse alusel asutatud äriühing, et Ühendkuningriigis tehtud tagaseljaotsus, millega mõisteti Saksa äriühingult tema kasuks välja rahasumma, täidetakse Saksamaal. Menetluse algatamist käsitlevat dokumenti kostjale nõuetekohaselt teatavaks ei tehtud. Seevastu tehti talle nõuetekohaselt teatavaks tagaseljaotsus Ettepanek nõukogu määruseks (EÜ) kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (KOM(1999) 348 (lõplik)) Ainsad erinevused määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 tekstiga on puhtalt vormilised, sest komisjoni ettepaneku artikli 41 punkt 2 on sõnastatud järgmiselt: otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei ole menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti teatavaks tehtud või kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus. 18 C-305/88, EKL 1990, lk I Nõuete eiramine seisnes eespool viidatud kohtuotsuse Lancray aluseks olnud kohtuasjas selles, et menetluse algatamist käsitlev dokument oli jäetud tõlkimata, samas kui pooled kasutasid omavahelistes ärisuhetes keelt, milles see dokument oli koostatud. 54. Euroopa Kohus leidis, et Brüsseli konventsiooni artikli 27 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus tagaseljaotsuse tunnustamine juhul, kui kostjale ei ole menetluse algatamist käsitlevat dokumenti nõuetekohaselt teatavaks tehtud, kuigi kostja sai seejärel teada tehtud otsusest ja ta ei kasutanud päritoluriigi õiguses olemasolevaid edasikaebamise võimalusi. 20 C-123/91, EKL 1992, lk I I

13 ASML 55. Sama seisukoht võeti 10. oktoobri aasta kohtuotsuses Hendrikman ja Feyen21 kostja puhul, kes ei olnud teadlik tema vastu algatatud menetlusest, kuid kelle eest ilmus kohtusse advokaat, keda ta ei olnud volitanud. Euroopa Kohus leidis, et seda kostjat tuleb käsitleda kui kohtusse ilmumata jäänud kostjat, kelle suhtes tehti tagaseljaotsus Brüsseli konventsiooni artikli 27 punkti 2 tähenduses, ja seda analüüsi ei seadnud kahtluse alla asjaolu, et kostjal oli võimalus esitada otsuse peale tühistamishagi esindatuse nõuete rikkumise alusel. osalisriigis, ei saa esitada viimati nimetatud riigis võlgniku vastu uut hagi, millel on sama ese. 23 Seda kohtupraktikat arvestades on taotlejal juhul, kui täitmisele pööramisest taotluse saanud liikmesriigis keeldutakse, võimatu saavutada selles riigis nii päritoluliikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist kui ka uut täidetavat kohtuotsust. 56. Nagu komisjon rõhutas, võib selle kohtupraktika puhul olla oht, et see innustab võlgnikku passiivsusele või lausa pahausksusele. 22 Võlgnikul, kellel ei olnud päritoluliikmesriigis vara, mida oleks võimalik arestida, oli igati kasulik selles riigis tehtud otsust mitte vaidlustada ja vaidlustada seejärel selle täitmisele pööramine, tuginedes asjaolule, et menetluse algatamist käsitlevat dokumenti ei toimetatud talle kätte ega tehtud teatavaks piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta. 58. Määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 eesmärk on seega ühelt poolt välistada võimalus, et menetluse algatamist käsitleva dokumendi pelk vorminõuete eiramine võiks põhjustada täitmisele pööramisest keeldumise, kui see nõuete eiramine ei takistanud kostjal kindlustada oma kaitset. Teiselt poolt on selle sätte eesmärk vältida olukorda, kus kostja ootaks oma kaitseõiguse rikkumisele tuginemiseks kuni tunnustamis- ja täitemenetluseni selles riigis, kus täitmist taotletakse, samas kui tal oli võimalus seda otsust vaidlustades oma õigusi kaitsta riigis, kus vastav otsus tehti. 57. Selle kohta tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on leidnud, et hageja, kelle kasuks osalisriigis kohtuotsus tehti, ja kes võis saavutada otsuse täitmisele pööramise teises 59. Seega on tegemist lihtsalt menetluse kuritarvitamise vältimisega. Otsustades lõpetada eespool viidatud kohtuotsusest Minalmet tuleneva kohtupraktika, soovis ühenduse õiguslooja, et kostja ei saaks kasu sellest, et ta omaenda hooletuse tõttu ei kaitsnud oma õigusi, kasutamata olemasolevaid võimalusi otsuse vaidlustamiseks. 21 C-78/95, EKL 1996, lk I Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Suurema efektiivsuse suunas Euroopa Liidu kohtuotsuste saavutamisel ja täitmisel" (EÜT 1998, C 33, lk 3) novembri aasta otsus kohtuasjas 42/76: De Wolf (EKL 1976, lk 1759). I

14 KOHTUJURIST LÉGER ETTEPANEK KOHTUASI C-283/ Sellest hoolimata ei soovinud ühenduse õiguslooja minu arvates kohustada kostjat astuma iseseisvaid samme, mis lähevad kaugemale tavapärasest hoolsusest oma õiguste kaitsel, nagu näiteks otsima teises liikmesriigis tehtud otsust, mille keelt ta ei pruugi mõista ja mille õigussüsteemi ta ei tunne. Kohustada kostjat astuma selliseid samme ületaks minu arvates ilmselgelt vaidlusaluse erandi ulatust. 61. Sätestades, et tagaseljaotsust tuleb tunnustada riigis, kus tunnustamist taotletakse, juhul, kui kostja ei algatanud selle otsuse vaidlustamise menetlust, leidis ühenduse õiguslooja, et algse menetluse käigus toimunud kaitseõiguse rikkumist võib selle vaidlustamisega hüvitada ning see pidi võimaldama hagejal tulemuslikult kaitsta oma huve selle riigi kohtus, kus otsus tehti. 62. Ühenduse õiguslooja lükkas seega ümber arutluskäigu, millele tugines Euroopa Kohtu seisukoht eespool viidatud kohtuotsuses Minalmet, mille kohaselt õige aeg, mil kostja võib ennast kaitsta, on kohtumenetluse algatamise hetk, ning võimalus hiljem kasutada õiguskaitsevahendit juba täitmisele pööratavaks tunnistatud tagaseljaotsuse vastu ei saa olla otsusele eelneva kaitsega võrdväärne tegutsemisviis Ühenduse õiguslooja selline uus lähenemine annab põhjust arvata, et kostja, kelle suhtes on tehtud tagaseljaotsus, võib tegelikult olla võrreldavas olukorras selle olukorraga, kui ta esimest korda päritoluriigi kohtusse kutsuti. Selles osas on tagaseljaotsusel samasugune roll kui menetluse algatamist käsitleval dokumendil. Sellega peab kostjat kohtuasja asjaoludest teavitama ja andma talle võimaluse end kaitsta Niisiis on oluline, et kostja saaks tutvuda selle otsuse sisuga. Tegelik vaidlustamisvõimalus, mille kaudu kostja saab oma õigusi kaitsta nii, nagu ta oleks võinud teha algsel kohtuistungil, juhul kui menetluse algatamist käsitlev dokument oleks talle nõuetekohaselt kätte toimetatud või teatavaks tehtud, nõuab järelikult, et kostjal oleks võimalus tutvuda tagaselja langetatud otsuse põhjendustega, et neid tõhusalt vaidlustada. 24 Eespool viidatud kohtuotsus Minalmet, punkt 19. Selle analüüsi toetamiseks märkis Euroopa Kohus, et niipea, kui täitmisele pööratav otsus on tehtud, saab kostja vajaduse korral selle otsuse täitmist peatada üksnes keerulisematel tingimustel ja tal võib lisaks ette tulla menetluslikke raskusi. Kostja võimalused end kaitsta on seega tunduvalt nõrgemad (punkt 20) aprilli aasta otsus kohtuasjas C-172/91: Sonntag (EKL 1993, lk I-1963, punkt 39). I

15 ASML 65. Sellest tuleneb loogiliselt, et see otsus peab olema talle kätte toimetatud või teatavaks tehtud, niisamuti nagu menetluse algatamist käsitlev dokument. Määruses nr 44/2001 kehtestatud tunnustamata jätmise aluse kohaldamise suhtes kehtiv erand viib kindlalt paralleeli tõmbamiseni menetluse algatamist käsitleva dokumendi ja tagaseljaotsuse vahel. Seda erandit ei saa seega kohaldada juhul, kui kostjat teavitati üksnes tagaseljaotsuse olemasolust nagu käesolevas asjas, kus talle toimetati kätte või tehti teatavaks selle otsuse täidetavaks kuulutamise otsus. 66. Määruse nr 1348/2000 kohaselt tuleb kostjale see otsus kätte toimetada või teatavaks teha keeles, millest ta aru saab. Seega, nagu on sätestatud nimetatud määruse artiklis 8, tuleb kostjat informeerida selle kohta, et ta võib keelduda selle dokumendi vastuvõtmisest, kui see on koostatud muus keeles kui adressaatliikmesriigi ametlik keel, või kui nimetatud liikmesriigis on mitu ametlikku keelt siis kättetoimetamise või teatavakstegemise koha ametlik keel või üks selle ametlikest keeltest, või edastava liikmesriigi keel, millest adressaat aru saab. 67. Samuti, kuigi määrused nr 1348/2000 ja nr 44/2001 ei sisalda vastavaid nõudeid, kaldun arvama nagu ka Poola valitsus, et otsuse kättetoimetamisel või teatavakstegemisel tuleb kostjat teavitada ka selle edasikaebamise vahenditest. Vaidlustamise võimalust puudutav tingimus eeldab minu arvates ka seda, et kostja teab vahendeid selle otsuse vaidlustamiseks, mille täitmist taotletakse. 68. Tõsi küll, nagu Ühendkuningriigi valitsus rõhutab, on see nõue täitmise taotleja jaoks koormav. Siiski tuleb seda ülesannet hinnata mõlema poole olukordade põhjal ning otsides õiget tasakaalu nende kohustuste vahel. On selge, et tagaseljaotsuse vaidlustamiseks olemas olevad võimalused on kohustatud kindlaks määrama üks või teine osapool. Olen seisukohal, et selle tegemiseks on paremad võimalused otsuse täitmise taotlejal. Ühelt poolt kuuluvad vaidlustamise vahendid enamasti tema riigi õiguskorra alla. Teiselt poolt on temal teatav huvi vaidlusaluse erandi kohaldamiseks ja selleks, et kostjale antaks vaieldamatult võimalus tagaseljaotsuse vaidlustamiseks. 69. Lõpetuseks, nagu rõhutasid Saksa ja Austria valitsus, peavad selle otsuse, mille täitmist taotletakse, kostjale kättetoimetamise või teatavakstegemise vorminõuded olema võrreldavad ühenduse õiguslooja poolt määruse nr 44/2001 artikli 34 punktis 2 ette nähtud nõuetega selles osas, mis puu I

16 KOHTUJURIST LÉGER ETTEPANEK KOHTUASI C-283/05 dutab menetluse algatamist käsitlevaid dokumente. Pelk vorminõuete eiramine, mis ei kahjusta kaitseõigust, st kostja võimet tutvuda kohtuasja asjaoludega ja oma õigusi kaitsta, ei saa olla piisav selleks, et jätta erand kohaldamata. 70. Järelikult, arvestades määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 tekkelugu, nõuab erandi jaoks kehtestatud tingimus, mille kohaselt kostjal peab olema võimalus tagaseljaotsust vaidlustada, et see otsus peab olema talle kätte toimetatud või teatavaks tehtud. 73. Määrus nr 44/2001 nõuab nii nagu Brüsseli konventsioon, et teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitaks selle otsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Määrus nõuab samuti otsuse teinud liikmesriigi kohtu või pädeva asutuse väljaantud tunnistuse või, vajaduse korral, võrdväärse dokumendi esitamist, mis kinnitab, et see otsus kuulub kõnealuses riigis täitmisele, ja milles on esitatud eelkõige menetluse algatamist käsitleva dokumendi kättetoimetamise või teatavakstegemise kuupäev, kui otsus on tehtud tagaselja. 71. Seda analüüsi kinnitavad minu arvates määruse nr 44/2001 täitemenetlust puudutavad sätted, iseäranis artikli 42 lõige Seejärel on määruses sätestatud, et kohtuotsus, mille täitmist taotletakse, kuulutatakse täitmisele pööratavaks kohe pärast nimetatud vorminõuete täitmist. Lõpuks sätestab määruse nr 44/2001 artikli 42 lõige 2, et [t]äitmismäärus toimetatakse kätte või tehakse teatavaks poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele pole juba kätte toimetatud või teatavaks tehtud. 2. Täitemenetlust puudutavad eeskirjad 72. Nagu ma juba märkisin, ei korda määrus nr 44/2001 Brüsseli konventsiooni artikli 47 punktis 1 sõnaselgelt sätestatud nõuet, mille kohaselt otsuse täitmist taotlev asjaosaline peab esitama kõik dokumendid, mis võivad tõendada, et otsus toimetati kätte vastavalt päritoluliikmesriigi seadustele. 75. Olen seisukohal, et selle sätte lauseosas koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele pole juba kätte toimetatud või teatavaks tehtud osutatud kohtuotsus ei saa olla muud kui kohtuotsus, mille täitmist taotletakse ja mille täitmisele pööratavust on tunnustatud riigis, kus täitmist taotleti. Seda I

17 ASML tõlgendust toetab ka komisjon, nagu ta teatas kohtuistungil Euroopa Kohtu küsimusele vastates. täitmise Belgias, millega mõisteti temalt Saksamaal asuva kindlustusseltsi kasuks välja rahasummad. R. van der Linden väitis, et täitmistaotluse esitamise ajal ei esitatud tõendeid nende otsuste kättetoimetamise kohta. 76. Minu arvates saab määruse nr 44/2001 artikli 42 lõike 2 sisust teha kaks järeldust. 77. Esimene järeldus on see, et määrus nr 44/2001 lubab, et selle otsuse kättetoimetamine või teatavakstegemine, mille täitmist taotletakse, ei ole eeltingimus täitmistaotluse esitamisele riigis, kus täitmist taotletakse, ja selle kohtuotsuse võib kostjale kätte toimetada või teatavaks teha samal ajal kui määruse selle otsuse täidetavaks kuulutamise kohta kõnealuses riigis. 80. Ometigi oli kindlustusselts need otsused vastavalt Belgia õigusnormidele uuesti kätte toimetanud menetluse käigus, mille R. van der Linden algatas nende otsuste Belgias täitmisele pööratavaks tunnistamise otsuse peale. Seega tuli vastata küsimusele, kas Brüsseli konventsiooni artikli 47 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et tõendid selle otsuse kättetoimetamise kohta, mille täitmist taotletakse, võib esitada pärast täitmistaotluse esitamist, täpsemalt vaidlustamismenetluse käigus, mille kostja algatas otsuse peale, millega kohtuotsust lubati täita taotluse saanud riigis. 78. Esimese järelduse eesmärk on minu arvates võtta arvesse Euroopa Kohtu poolt 14. märtsi aasta kohtuotsuses Van der Linden antud Brüsseli konventsiooni artikli 47 punkti 1 tõlgendust Selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas vaidlustas R. van der Linden, kelle elukoht on Belgias, Saksa kohtu poolt tema vastu tehtud nende kahe tagaseljaotsuse 81. Euroopa Kohus vastas sellele küsimusele jaatavalt, põhinedes Brüsseli konventsiooni artikli 47 punktis 1 sätestatud kättetoimetamise nõude eesmärkidele. Ta meenutas, et selle nõude eesmärk on esiteks teha kostjale teatavaks tema suhtes tehtud otsus ja teiseks anda talle võimalus täita seda otsust vabatahtlikult enne täitmisele pööramise taotluse esitamist. 27 Ta järeldas sellest, et tõendi 26 C-275/94, EKL 1996, lk I Punkt 15. I

18 KOHTUJURIST LÉGER ETTEPANEK KOHTUASI C-283/05 kõnealuse otsuse kättetoimetamise kohta võib juhul, kui riigi menetluskord seda lubab, esitada pärast taotluse esitamist, näiteks vaidlustamismenetluse käigus, mille kostja algatas otsuse peale, millega lubati täita kohtuotsust taotluse saanud riigis; tingimusel, et kostjale on jäetud mõistlik ajavahemik asjassepuutuva otsuse vabatahtlikuks täitmiseks ja et selle otsuse täimist taotlev pool kannab kõik tarbetu menetluse kulud. 85. Seda analüüsi toetab artikli 42 lõikes 1, mis puudutab täitmise taotlejat, ja selle artikli lõikes 2, mida kohaldatakse kostja suhtes, kasutatud sõnade erinevus. Artikli 42 lõige 1 näeb ette, et täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsusest teatatakse täitmistaotluse esitajale viivitamata. Artikli 42 lõikes 2 on aga kasutatud väljendit kätte toimetama ja teatavaks tegema. 82. Samuti möönis Euroopa Kohus kaudselt, et kõnealune kättetoimetamine või teatavakstegemine võib toimuda vastavalt selles riigis kohaldatavatele eeskirjadele, kus täitmist taotletakse, mitte ainuüksi vastavalt selle riigi seadustele, kus otsus tehti, nagu on mainitud Brüsseli konventsiooni artikli 47 punktis Nagu Madalmaade valitsus märgib, nähtub määruse nr 44/2001 artikli 42 lõikest 2 seega, et otsus, mille täitmist taotletakse, tuleb kätte toimetada või teatavaks teha enne täitmistaotluse esitamist adressaatriigis. Kui seda ei ole tehtud, tuleb see igal juhul kätte toimetada või teatavaks teha täitmismääruse kättetoimetamise või teatavakstegemisega samal ajal. 83. Seega muudab määruse nr 44/2001 artikli 42 lõige 2 Euroopa Kohtu poolt eespool viidatud kohtuotsuses Van der Linden Brüsseli konventsiooni raames lubatud võimaluse ühenduse õigusnormiks. 87. Vastavalt määruses nr 44/2001 sätestatud täitemenetluse korrale ja Euroopa Kohtu seisukohale eespool viidatud kohtuotsuses Van der Linden, tuleb tõendid selle kohta, et otsus on juba kätte toimetatud või teatavaks tehtud, esitada täitmise taotlejal. 84. Teine järeldus, mis tuleb minu arvates teha määruse nr 44/2001 artikli 42 lõike 2 sisust, on see, et täitmistaotluse esemeks oleva otsuse peab teatud hetkel tingimata kätte toimetama või teatavaks tegema poolele, kelle vastu seda täitmist taotletakse. 88. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte või tehakse teatavaks samal ajal kui selle täitmismäärus, peab kostjal vastavalt Euroopa I

19 ASML Kohtu eespool viidatud kohtuotsuses Van der Linden võetud seisukohale olema piisavalt aega selle otsuse vabatahtlikuks täitmiseks. Tal peab samuti olema piisavalt aega selle otsuse vaidlustamiseks kohtuotsuse teinud riigis. kohus, kes määras kostjale tähtaja kaebuse esitamiseks, sellisel juhul kontrollima, et täitmistaotluse esemeks olev otsus toimetati tema soovi korral kostjale kätte või tehti talle teatavaks talle arusaadavas keeles ning kooskõlas määruse nr 1348/2000 artikliga 8, 29 ja minu arvates kontrollima ka seda, et teda teavitati sellest, millised on otsuse teinud riigis olemasolevad vahendid kõnealuse otsuse vaidlustamiseks. 89. Sada analüüsi toetab määruse nr 44/2001 artikli 46 lõige 1, mis käsitleb välismaa kohtuotsuse täidetavaks kuulutamise peale esitatud selle kaebuse tagajärgi, mille on esitanud pool, kelle suhtes kohtuotsuse täitmist taotletakse. Kõnealuse sätte kohaselt võib kohus, kellele kaebus esitatakse, menetluse peatada, kui kohtuotsuse teinud riigis on selle otsuse peale esitatud kaebus. Sama sätte alusel võib kõnealune kohus juhul, kui sellise kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, määrata kostjale ka tähtaja, mille jooksul tuleb kaebus esitada Igal juhul tuleneb sellest, et vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 42 lõikele 2 tuleb juhul, kui otsus, mille täitmist taotletakse, ei ole kätte toimetatud või teatavaks tehtud enne täitmistaotluse esitamist, see tingimata kätte toimetada või teatavaks teha samal ajal kui määrus selle otsuse täidetavaks kuulutamise kohta riigis, kus täitmist taotleti. 90. Selleks et määruse nr 44/2001 artikli 34 punktis 2 osutatud tunnustamata jätmise aluse suhtes kehtestatud erand oleks kohaldatav, peaks taotluse saanud liikmesriigi 28 Samuti tuleb arvesse võtta määruse nr 1348/2000 artikli 19 lõiget 4, mis, nagu ma juba märkisin, täpsustab, millistel tingimustel tuleb selline kaebus veel vastu võtta juhul, kui otsuse teinud liikmesriigis kaebuse esitamise tähtajad on möödunud. Tuletan meelde, et see nõuab esiteks, et kostja, ise selles süüdi olemata, ei saanud menetluse algatamist käsitlevast dokumendist teada piisavalt aegsasti, et kaitseks valmistuda, ja ei saanud kohtuotsusest teada õigel ajal, et see edasi kaevata; teiseks, et kostja vastuväited ei oleks selgelt alusetud, ja kolmandaks, et tähtaja ennistamise avaldus oleks esitatud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja on kõnesolevast kohtuotsusest teada saanud. 92. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu teabe kohaselt käesolevas asjas seda nõuet ei täidetud. Oberster Gerichtshof teatab nimelt oma eelotsusetaotluses, 30 et SEMIS-ele tehti teatavaks üksnes ärakiri Austria esimese astme kohtu 20. detsembri aasta määrusest, millega tunnistati 16. juuni aasta tagaseljaotsus Austrias täitmisele pööratavaks. 29 Vt selle kohta 8. novembri aasta otsus kohtuasjas C-443/03: Leffler (EKL 2005, lk I-9611, punkt 68). 30 Punkti A lõige 4, lk 3 ja 4. I

20 KOHTUJURIST LÉGER ETTEPANEK KOHTUASI C-283/ See ongi põhjus, miks Oberster Gerichtshof palus Euroopa Kohtul otsustada, kas tingimus, mille kohaselt kostjal pidi olema võimalus algatada tagaseljaotsuse vaidlustamise menetlus, võib olla täidetud juhul, kui kostja oli teadlik üksnes selle otsuse olemasolust tänu sellele, et talle toimetati kätte või tehti teatavaks määrus selle otsuse täitmisele pööratavuse kohta. 3. Kaitseõigus 97. Kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmisega seotud formaalsuste lihtsustamine ei saa olla saavutatav kaitseõigust ükskõik millisel viisil nõrgendades. Selle väljakujunenud kohtupraktika, millest Euroopa Kohus juhindus Brüsseli konventsiooni artikli 27 punkti 2 tõlgendamisel, 31 saab minu arvates üle võtta ka määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 tõlgendamise raames. 94. Kui aga möönda, et sellisel juhul võib see tingimus olla täidetud, tähendaks see, et määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 tõlgendatakse viisil, mis oleks vastuolus sama määruse artikli 42 lõike 2 nõuetega. 98. Viimati nimetatud artikli eesmärk on sama moodi Brüsseli konventsiooni artikli 27 punktiga 2 nende õiguste kaitsmine, nähes ette, et kohtuotsust ei tunnustata ega täideta vastava taotluse saanud riigis juhul, kui kostjal ei olnud võimalust end otsuse teinud kohtus kaitsta Viimati nimetatud säte kinnitab seega, et erandi suhtes kehtiv tingimus, mille kohaselt kostjal peab olema võimalik algatada tagaseljaotsuse vaidlustamise menetlus, nõuab, et see tagaseljaotsus oleks talle kätte toimetatud või teatavaks tehtud. 99. Määruse nr 44/2001 artikli 34 punkt 2 kehtestas selle tunnustamata jätmise aluse suhtes erandi. Nagu ma eespool märkisin, leidis ühenduse õiguslooja, et kostja kaitseõigus on taastatud võimalusega algatada otsuse teinud riigi kohtus vaidlustamise menetlus. Ühenduse õiguslooja nägi ette, et kui kostja sellist vaidlustamise menetlust ei algatanud, ei saa ta enam õigustatult tugi 96. Lõpuks näib see analüüs minu arvates kehtivat kaitseõiguse aluspõhimõttega kehtestatud nõudeid silmas pidades. 31 Vt eelkõige 16. veebruari aasta otsus kohtuasjas C-3/05: Verdoliva (EKL 2006, lk I-1579, punkt 26 ja viidatud kohtupraktika). 32 Brüsseli konventsiooni kohta vt 13. oktoobri aasta otsus kohtuasjas C-522/03: Scania Finance France (EKL 2005, lk I-8639, punkt 16 ja viidatud kohtupraktika). I

21 ASML neda algse menetluse käigus toimunud kaitseõiguse rikkumisele. Selle võimaluse kaotamine tuleneb vaidlusaluse erandi kohaldamise korra ülesehituse järgi sellest, et kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus. puudutavates rahvusvahelistes õigusaktides, mille koostamisel liikmesriigid on osalenud või millega nad on liitunud ning mille hulka kuulub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, 33 millel on väga eriline tähendus Kui selles kontekstis nõustuda, et kostjal oli võimalus vaidlustamise menetlust algatada ilma, et ta oleks saanud tutvuda tagaseljaotsuse sisuga, siis see oleks minu arvates vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga Euroopa Kohus on sõnaselgelt tunnustanud kõnealustest põhiõigustest tulenevat ühenduse õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt on igal isikul õigus õiglasele menetlusele.35 Euroopa Kohus on sedastanud, et isiku kaitseõiguse tagamine igas tema suhtes algatatud menetluses, kus võidakse teha tema huve kahjustav lahend, kujutab endast ühenduse õiguse aluspõhimõtet Pealegi, arvestades asjaolu, et määrusega nr 44/2001 kehtestatud tunnustamise ja täitmise korra kohaselt ei ole tunnustamata jätmise aluste uurimine enam täitmisele pööratavaks tunnistamise eeltingimus, vaid seda tehakse üksnes kostja esitatud kaebuse korral, kallutaks ASML-i ja Ühendkuningriigi valitsuse väide olukorra liiga olulisel määral kostja kahjuks Kõnealuse aluspõhimõtte ulatuse tõlgendamiseks võtab Euroopa Kohus arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, mis puudutab EIÕK artiklit Esimese punkti osas on selge, et põhiõigused on lahutamatu osa üldistest õiguspõhimõtetest, mille järgimise tagab Euroopa Kohus. Seda tehes tugineb ta liikmesriikide ühesugustele riigiõiguslikele tavadele ning juhistele inimõiguste kaitset 33 - Edaspidi EIÕK märtsi aasta otsus kohtuasjas C-7/98: Krombach (EKL 2000, lk I-1935, punkt 25) detsembri aasta otsus kohtuasjas C-185/95 P: Baustahlgewebe vs. komisjon (EKL 1998, lk I-8417, punktid 20 ja 21) ning 11. jaanuari aasta otsus liidetud kohtuasjades C-174/98 P ja C-189/98 P: Madalmaad ja Van der Wal vs. komisjon (EKL 2000, lk I-1, punkt 17). See õigus on samuti sätestatud 7. detsembril 2000 Nice'is välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 (EÜT 2000, C 364, lk 1) Eespool viidatud kohtuotsus Krombach, punkt 42 ja viidatud kohtupraktika Ibidem, punkt 39. I

22 KOHTUJURIST LÉGER ETTEPANEK KOHTUASI C-283/ Sellest kohtupraktikast nähtub, et kaitseõigus, mis tuleneb õigusest õiglasele menetlusele, nõuab tegeliku ja tõhusa kaitse olemasolu, mis tagab kostjale võimaluse oma õigusi tegelikult kasutada. 38 Euroopa Inimõiguste Kohus on sedastanud kriminaalasjade puhul seda, et kui kohtualune ei ole apellatsioonikohtu otsuse põhjendustest teadlik selle otsuse peale kassatsioonikohtule kaebuse esitamiseks ette nähtud ajavahemiku jooksul, siis on sellega rikutud EIÕK artikli 6 lõikeid 1 ja 3, kuna asjaomasel isikul ei olnud tegelikult ja tõhusalt võimalik kasutada edasikaebevõimalust Samal põhjendusel sedastas Euroopa Inimõiguste Kohus samuti, et õigus võistlevale menetlusele, mis on üks osa õiglasest menetlusest EIÕK artikli 6 lõike 1 tähenduses, eeldab, et igal kriminaal- või tsiviilmenetluse poolel peab põhimõtteliselt olema võimalus tutvuda iga tõendi või märkusega, mis on esitatud kohtule eesmärgiga selle otsust mõjutada, ning nende üle arutleda. 40 teda teavitati selle otsuse olemasolust, ilma et ta oleks saanud tutvuda selle sisuga, oleks minu arvates selle kohtupraktikaga vastuolus Teise punkti puhul, nagu ma juba näitasin, on määruse nr 44/2001 eesmärk hõlbustada kohtuotsuste liikumist Euroopa Liidus nende tunnustamise ja täitmise vorminõuete lihtsustamise kaudu. Vaidlusaluse erandi lisamisega nimetatud määruse artikli 34 punkti 2 soovis ühenduse õiguslooja hoida ära selle liikumise takistusi, mis tulenevad kuritarvitavast tegevusest Siiski on minu arvates oluline mitte omistada sellele erandile ulatust, mis ületab selle eesmärgi Nõustuda, et kostjal oli võimalus tagaseljaotsus vaidlustada vaid tänu asjaolule, et 38 Vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 13. mai aasta otsus Artico vs. Itaalia, A-seeria, nr 37, punkt 33, ja 12. oktoobri aasta otsus kohtuasjas T. vs. Itaalia, A-seeria, nr 245 C, punkt Vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 16. detsembri aasta otsus kohtuasjas Hadjianastassiou vs. Kreeka, A-seeria, nr 252, punktid Vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 20. oktoobri aasta otsus kohtuasjas Pellegrini vs. Itaalia, Recueil des arrêts et décisions, 2001-VIII, punkt Selleks et hinnata käesoleva kohtuasja tähtsust kaitseõigusele, tuleb kindlasti arvesse võtta asjaolu, et määruses nr 44/2001 kehtestatud korra kohaselt ei ole tunnustamata jätmise aluste nagu kaitseõiguse rikkumisel põhineva aluse uurimine enam eeltingimus päritoluriigis I

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

JAI CNC ET#4.indd

JAI CNC ET#4.indd ET Praktiline juhend uue Brüsseli II määruse kohaldamiseks www.europa.eu.int/civiljustice Sissejuhatus Euroopa Liidu vabadusel, julgeolekul ja õiglusel põhinev ala aitab inimesi nende igapäevaelus, kui

Rohkem

265-78

265-78 EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,

Rohkem

59-85

59-85 EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

170_84

170_84 EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Rohkem

Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja

Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja Tarbijaküsimused Kasutusjuhend Euroopa väiksemate

Rohkem

Kohtulahendid_en-et_12115_Affaire_267-83_ET_korr

Kohtulahendid_en-et_12115_Affaire_267-83_ET_korr Kohtuasi 267/83 [...] Bundesverwaltungsgericht i eelotsusetaotlus Võõrtöötajad Töötajate perekonnaliikmete õigus elada teatud riigi territooriumil [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 13. veebruar 1985 Kohtuasjas

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

c_ et pdf

c_ et pdf 7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

4-73

4-73 EUROOPA KOHTU OTSUS 14. MAI 1974 * Kohtuasjas 4/73, J. NOLD, KOHLEN- UND BAUSTOFFGROSSHANDLUNG, Saksa õiguse alusel asutatud usaldusühing, asukoht Darmstadt, esindaja: Manfred Lütkehaus, Esseni advokatuur,

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 7. juuli 1992 * Direktiiv 90/366/EMÜ üliõpilaste elukohaõiguse kohta Õiguslik alus Euroopa Parlamendi prerogatiivid [ ] Kohtuasjas C-295/90, Euroopa Parlament, esindajad: Euroopa Parlamendi

Rohkem

C-23_93

C-23_93 EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 5. oktoober 1994 * Teenuste osutamise vabadus Siseriiklik seadusandlus pluralistliku, mittekommertsliku ringhäälinguvõrgu ülalhoidmiseks Kohtuasjas C-23/93, [ ] mille esemeks

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

C� ja C�431-93

C� ja C�431-93 EUROOPA KOHTU OTSUS 14. detsember 1995 * Kutseala pensionifondi liigitamine ettevõtjaks Kohustuslik liitumine kutseala pensioniskeemiga Kokkusobivus konkurentsieeskirjadega Võimalus tugineda ühenduse õigusest

Rohkem

EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA KOHALDAMISALA Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamisala on harta artiklis 51 järgmiselt kindlaks määratud: "1. Har

EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA KOHALDAMISALA Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamisala on harta artiklis 51 järgmiselt kindlaks määratud: 1. Har Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamisala on harta artiklis 51 järgmiselt kindlaks määratud: "1. Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 15. märts 2012 * Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas Rooma konventsiooni,

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 15. märts 2012 * Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas Rooma konventsiooni, Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 15. märts 2012 * Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas Rooma konventsiooni, TRIPS lepingu ja WPPT vahetu kohaldatavus liidu õiguskorras

Rohkem

ja 51-86

ja 51-86 Liidetud kohtuasjad 358/85 ja 51/86 [...] Euroopa Parlamendi tegevuskohad Resolutsioon Brüsselis vajaminevate ruumide kohta Õiguspärasus Paralleelmenetluste välistamine [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 22. september

Rohkem

Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Li

Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Li Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Liikmesriigi kohustuste rikkumine Vastuvõetamatuse väide

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

CODE2APC

CODE2APC EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 C6-0324/2008 2004/0209(COD) 22/09/2008 Ühisseisukoht Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,

Rohkem

TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM

TASUTA  ÕIGUSABI  TAOTLUSE  VORM 30.11.2018 L 306/61 KODU- JA TÖÖKORRAD ÜLDKOHUS TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM Igal füüsilisel või juriidilisel isikul olenemata sellest, kas teda esindab advokaat, kes soovib taotleda tasuta õigusabi Üldkohtusse

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda) 14. veebruar 2019 * Eelotsusetaotlus Isikuandmete töötlemine Direktiiv 95/46/EÜ Artikkel 3 Koh

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda) 14. veebruar 2019 * Eelotsusetaotlus Isikuandmete töötlemine Direktiiv 95/46/EÜ Artikkel 3 Koh Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda) 14. veebruar 2019 * Eelotsusetaotlus Isikuandmete töötlemine Direktiiv 95/46/EÜ Artikkel 3 Kohaldamisala Politseiametnikest politseijaoskonnas menetlustoimingute

Rohkem

299_86

299_86 Kohtuasi 299/86 [ ] Kumuleeruv käibemaks eraisikute poolt imporditavatelt kaupadelt [ ] EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 25. veebruar 1988 * Kohtuasjas 299/86, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Food Supply Chain:

Food Supply Chain: Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME

Rohkem

C

C Kohtuasi C-392/93 [ ] Eelotsusetaotlus Direktiivi 90/531/EMÜ tõlgendamine Telekommunikatsioon Ülevõtmine liikmesriigi õigusesse Hüvitamiskohustus ebaõige ülevõtmise korral [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 26.

Rohkem

KOHTUOTSUS KOHTUASI C-376/02 EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda) 26. aprill 2005* Kohtuasjas C-376/02, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hog

KOHTUOTSUS KOHTUASI C-376/02 EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda) 26. aprill 2005* Kohtuasjas C-376/02, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hog KOHTUOTSUS 26.4.2005 KOHTUASI C-376/02 EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda) 26. aprill 2005* Kohtuasjas C-376/02, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hoge Raad der Nederlanden'i (Madalmaad) 18. oktoobri 2002.

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 14.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 60, 444 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009.

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

CONTSE JT EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 27. oktoober 2005 * Kohtuasjas C-234/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Audiencia Nacionali (Hispa

CONTSE JT EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 27. oktoober 2005 * Kohtuasjas C-234/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Audiencia Nacionali (Hispa CONTSE JT EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 27. oktoober 2005 * Kohtuasjas C-234/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Audiencia Nacionali (Hispaania) 16. aprilli 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus,

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

C x

C x Kohtuasi C-127/92 Dr. Pamela May Enderby versus Frenchay Health Authority ja Secretary of State for Health (Eelotsusetaotlus, mille esitas Court of Appeal of England and Wales) (Meeste ja naiste võrdne

Rohkem

C�39_94

C�39_94 EUROOPA KOHTU OTSUS 11. juuli 1996 * Riigiabi Liikmesriigi kohtute pädevus juhul, kui paralleelselt on pöördutud komisjoni poole Riigiabi mõiste EÜ asutamislepingu artikli 93 lõike 3 viimase lause rikkumise

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

C-68-94

C-68-94 EUROOPA KOHTU OTSUS 31. märts 1998 * Ettevõtjate koondumiste kontroll ühenduses Kollektiivne turgu valitsev seisund Liidetud kohtuasjades C-68/94, Prantsuse Vabariik, mida esindasid välisministeeriumi

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Randmaa Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.03.2012.a.

Rohkem

193-85

193-85 EUROOPA KOHTU OTSUS 7. mai 1987 * (Tribunale di Milano eelotsusetaotlus) (Banaanide tarbimismaks) [ ] Kohtuasjas 193/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunale

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosü

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosü EUROOPA KOMISJON Brüssel, 29.8.2011 KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)

Rohkem

C-163_90

C-163_90 EUROOPA KOHTU OTSUS 16. juuli 1992 * Kaupade vaba liikumine Prantsusmaa ülemeredepartemangude maksusüsteem [ ] Kohtuasjas C-163/90, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 17. aprill 2018 * Eelotsusetaotlus Transport Ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmi

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 17. aprill 2018 * Eelotsusetaotlus Transport Ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmi Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 17. aprill 2018 * Eelotsusetaotlus Transport Ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 23.11.2007 KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kohandatakse

Rohkem

C-63_90 ja C-67_90

C-63_90 ja C-67_90 EUROOPA KOHTU OTSUS 13. oktoober 1992 * Kalandus Määrus püügikvootide jaotamise kohta liikmesriikide vahel Hispaania ja Portugali ühinemisakt [ ] Liidetud kohtuasjades C-63/90 ja C-67/90, Portugali Vabariik,

Rohkem

C-118_96

C-118_96 EUROOPA KOHTU OTSUS 28. aprill 1998 [ ] Teenuste osutamise vabadus Kapitali vaba liikumine Elukindlustusena kogutud säästude maksustamine Liikmesriigi õigusaktid, millega kehtestatakse teenuseid osutavate

Rohkem

T

T ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda laiendatud koosseisus) 25. juuni 1998 Riigiabi Õhutransport Raskes finantsseisundis lennuettevõtja Kapitali suurendamise luba Liidetud kohtuasjades T-371/94 ja T-394/94,

Rohkem

EUPL v 1 1-all versions _4_

EUPL v 1 1-all versions _4_ Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Ettepanek: Brüssel 23.9.2009 KOM(2009) 491 lõplik 2009/0132 (COD) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 4. september 2014 * Eelotsusetaotlus Direktiiv 91/477/EMÜ Euroopa tulirelvapassi väljastamin

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 4. september 2014 * Eelotsusetaotlus Direktiiv 91/477/EMÜ Euroopa tulirelvapassi väljastamin Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 4. september 2014 * Eelotsusetaotlus Direktiiv 91/477/EMÜ Euroopa tulirelvapassi väljastamine Siseriiklikud õigusnormid, mis jätavad õiguse sellise

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem