Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja
|
|
- Sirje Muru
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja Tarbijaküsimused
2
3 Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest
4
5 Euroopa väiksemate nõuete menetlus 3 Käesolevast juhendist Käesoleva juhendi eesmärk on anda otsene ülevaade Euroopa väiksemate nõuete menetlusest, millele viidatakse kogu juhendis lühemalt kui menetlusele. Juhend on koostatud selleks, et aidata menetluse kasutajatel mõista, mida menetluse iga etapp hõlmab. Eelkõige peaks see olema abivahendiks poolele, kes soovib alustada menetlust, ja samuti poolele, kelle vastu on menetlus algatatud. Parema juurdepääsetavuse ja arusaadavuse huvides on see juhend suhteliselt lühike ja selge. Selles ei laskuta meelega väga täpsetesse üksikasjadesse, sest eesmärk on kirjeldada menetluse eri aspekte nii lühidalt ja lihtsalt kui võimalik. Menetluse täpsem kirjeldus ja täiendav teave, mis võib aidata menetluse kasutajal menetlust paremini mõista, on esitatud väljaandes Praktiline juhend Euroopa väiksemate nõuete menetluse kohaldamiseks, millele viidatakse käesoleva kasutusjuhendi osades kui praktilisele juhendile (nt praktilise juhendi punkt 1.1).
6 4 Kasutamise lihtsustamiseks on käesolev juhend jaotatud järgmisteks osadeks. Sisukord Sissejuhatus õiguslike meetmete kaalumine piiriülese nõude sissenõudmiseks ELis....5 I osa: Menetluse eesmärk, kasutamine ja reguleerimisala....8 II osa: Kulude ja muude väljaminekutega seotud küsimused III osa: Väiksema nõudega kohtusse pöördumine IV osa: Nõudele vastamine V osa: Otsuse tegemine VI osa: Pärast kohtuotsust
7 Euroopa väiksemate nõuete menetlus Sissejuhatus õiguslike meetmete kaalumine piiriülese nõude sissenõudmiseks ELis 5 Juhul, kui on tekkinud piiriülene nõue ja avaldaja ei saa kätte makset või ei täideta tema suhtes nõude aluseks olevat kohustust või ei jõuta kokkuleppele vastuvõetavas nõude rahuldamise viisis, võib tekkida vajadus võtta õiguslikke meetmeid. Selleks puhuks on ette nähtud mitmesuguseid menetlusi, mida võib kasutada sõltuvalt nõude summast ja iseloomust ning lähtudes sellest, kas nõue on kaitstud või mitte. Seega peab üksikisik või ettevõte ELis enne õigusliku meetme võtmist otsustama, millist menetlust kasutada. See otsus sõltub suurel määral iga üksiku juhtumi asjaoludest, sest kuigi menetlused langevad teataval määral üksteisega kokku, on need tegelikult ette nähtud erinevate olukordade lahendamiseks. Millal on menetlust kasulik kasutada? Menetlust saab kasutada nõuete puhul, mille väärtus ei ületa 5000 eurot, sealhulgas mitterahaliste nõuete puhul, ja seda saab kasutada nii kaitstud kui ka kaitsmata nõuete korral. Menetluse eesmärk on pakkuda suhteliselt kiiret ja vähem kulukat menetlust. See on eriti kasulik avaldajatele, kes ei soovi advokaadi abi või esindamist, eeldusel et esindaja kasutamine kohtus ei ole kohustuslik. Menetlust saab kasutada enamiku piiriüleste nõuete korral nii tsiviil- kui ka kaubandusasjades, sealhulgas lepingust tulenevate nõuete, kahjutasunõuete ja kaupade tarnimise nõuete puhul. Kuid mõne juhtumi korral ei ole võimalik menetlust kohaldada. Selliste juhtumite hulka kuuluvad perekonnaõigusega hõlmatud juhtumid ja ülalpidamise, töö ja sotsiaalkindlustusega seotud küsimused ning pankrotiga seotud juhtumid. Menetlus on valdavalt kirjalik menetlus, mis viiakse läbi tüüpvorme kasutades. Kohtuistung toimub ainult juhul, kui otsust ei ole võimalik kirjalike tõendite alusel teha või kui üks pool taotleb kohtuistungi pidamist ja kohus leiab, et see on otsuse tegemiseks või õigluse huvides vajalik. Lisaks sellele võivad menetlust kasutavad avaldajad saada abi nõudevormi täitmisel. Kohtud peavad menetluslikes küsimustes nõu andma. Muud menetlused piiriüleste nõuete sissenõudmiseks Tarbijatega seotud juhtumite lahendamiseks saab kasutada vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanisme. Direktiiv tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta sisaldab vaidluste kohtuvälise lahendamise eeskirju liikmesriikide jaoks, kus tegeletakse vaidluste lahendamise asutuste kvaliteedi tagamisega. Tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise platvormi (ODR platvorm) saab kasutada veebimüügist ning teenuste osutamisest tarbijate ja kauplejate vahel tekkinud kaebuste esitamist vaidluste lahendamisega tegelevale heakskiidetud asutusele. Kohtumenetluse kaalumisel saab kasutada menetlust, kui nõue ei ületa 5000 eurot ja see kuulub menetluse reguleerimisalasse. Enne otsustamist, kas menetlust kasutada, tuleks uurida, ega kõnealuse nõude puhul ei ole soovitatav või kohustuslik mõni muu menetlus. Piiriüleste nõuete sissenõudmiseks on ELis järgmised võimalused.
8 6 Kõigi piiriüleste elatisnõuete puhul kohaldatakse ülalpidamiskohustuste määrust. Lisateavet leiab e-õiguskeskkonna portaali jaotisest Ülalpidamiskohustus : obligations-355-et.do Testamentide ja pärimisega seotud piiriüleste nõuete korral kohaldatakse pärimisasju käsitlevat määrust. Lisateavet leiab e-õiguskeskkonna portaali jaotisest Pärimine : et.do tüüpi nõuete jaoks. ELi eeskirjad määravad, milline kohus võib lahendada liikmesriikidevahelisi juhtumeid. Ühe riigi kohtuotsuse või -määruse jõustamiseks teises liikmesriigis tuleb järgida Brüsseli I määruses (uuesti sõnastatud) sätestatud korda. Teavet selle määruse kohta leiab e-õiguskeskkonna portaali jaotisest, mis käsitleb Brüsseli I määrust (uuesti sõnastatud): recast-350-et.do. Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis on rohkelt materjali ELi piiriüleste kohtumenetluste kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 1 : Vaidlustamata nõuete korral, kui teatava rahasumma saamise õiguse kohta on välja antud kohtumäärus või muu kinnitus, on võimalik kasutada Euroopa täitekorraldust. Täpsemat teavet Euroopa täitekorralduse kohta saab Praktilisest juhendist Euroopa täitekorralduse määruse kohaldamise kohta : guide_european_enforcement_order_et.pdf Rahaliste nõuete puhul, mis ei ole seotud elatisega ja mille puhul avaldaja arvab, et nõuet ei vaidlustata või ei kavatseta vaidlustada, sobib Euroopa maksekäsu menetlus. See võimalus on eriti soodus avaldajale, kes püüab kätte saada rahalisi võlgnevusi mitmelt võlgnikult, sest maksekäsk on ette nähtud selliste nõuete väga kiireks täitmiseks, mida ei kaitsta. Samuti on menetlus korraldatud nii, et avaldust on võimalik esitada elektrooniliselt. Täpsemat teavet Euroopa maksekäsu kohta saab Praktilisest juhendist Euroopa maksekäsu määruse kohaldamise kohta : justice/civil/document/ Muud tüüpi nõuete puhul tsiviil- ja kaubandusasjades, sealhulgas nõuete puhul, mille väärtus ületab 5000 eurot, võivad sobida riiklikud menetlused, kuigi mõnes liikmesriigis on erimenetlused mõne konkreetset ( 1 ) Vt
9 Euroopa väiksemate nõuete menetlus 7 Kasutatava menetluse valimine Avaldajal on seega võimalik valida mitme kohtumenetluse vahel. Kuidas teha valik? Allpool esitatud joonisel on näha, millist menetlust sobib kasutada eri liiki juhtumite puhul. Kas nõue on rahaline? Kas nõue on vaidlustamata? Kas nõude väärtus on väiksem kui 5000 eurot rahas, kaupades või milleski muus? Kaaluge liikmesriigi süsteemi kasutamist. Selleks on riik, kus nõuet menetletakse. Kaaluge Euroopa maksekäsu kasutamist. Kaaluge väiksemate nõuete menetlust. Seda võib kasutada isegi siis, kui vastaspool nõudele vastab, nõuet tunnistab või kaitseb. Kui nõue on piiriülene, võite kasutada kas Euroopa maksekäsu või Euroopa väiksemate nõuete menetlust. Nõue tuleks esitada riigis, mille ametiasutuste pädevusse selle täitmine kuulub.
10 I OSA Menetluse eesmärk, kasutamine ja reguleerimisala
11 Euroopa väiksemate nõuete menetlus Mis on Euroopa väiksemate nõuete menetlus? (Praktilise juhendi punkt 1.1) Euroopa väiksemate nõuete menetlus on ELis tsiviilnõuete lahendamiseks ette nähtud kohtumenetluse liik mida saab kasutada ainult piiriüleste juhtumite puhul (vt 1.2); mida saab kasutada ainult nõuete puhul, mille väärtus ei ületa 5000 eurot (vt 1.4); mida saab kasutada nii rahaliste kui ka mitterahaliste nõuete puhul; mida saab rakendada nii kaitstud kui ka kaitsmata nõuete puhul; mille puhul ei ole kohustust kasutada esindamiseks advokaati, kuid see ei ole ka keelatud; mille eesmärk on olla muude menetlustega võrreldes suhteliselt kiire, lihtne ja vähem kulukas; mis ei asenda liikmesriikide sarnaseid menetlusi ja seega on selle kasutamine valikuline, mis tähendab, et kui seda on võimalik nõude puhul rakendada, siis on tavaliselt olemas ka liikmesriigi menetlus, mida saab nõude esitamiseks kasutada, ning valiku nende vahel teeb avaldaja. 1.2 Mis on piiriülene juhtum? (Praktilise juhendi punkt 2.2.2) See on juhtum, mille puhul vähemalt ühe poole asukoht ei paikne samas liikmesriigis kui nõudega tegelev kohus 2. See, kas nõude puhul on tegemist piiriülese juhtumiga, määratakse kindlaks kuupäeval, mil pädev kohus võtab nõude vastu. 1.3 Mis liiki nõudeid saab menetlust kasutades esitada? (Praktilise juhendi punkt 2.1.4) Menetlust saab kasutada enamikus tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud nõuetes, nagu raha maksmine; õnnetusjuhtumist tulenevad kahjutasud; kaupade või muu vallasvara tarnimine; kelleltki lepingu täitmise nõudmine; ebaseadusliku tegevuse peatamine või ennetada püüdmine. ( 2 ) Tuleb võtta arvesse, et määrus ei kehti Taani kohta ja seega tuleb Taanis asuva poole vastu esitatud nõude puhul kasutada Taanis kehtivat menetlust.
12 10 I osa Menetluse eesmärk, kasutamine ja reguleerimisala 1.4 Kuidas teha kindlaks, kas nõude väärtus jääb 5000 euro piiresse? (Praktilise juhendi punkt 2.1.1) Kui nõue esitatakse rahasumma maksmise kohta, on nõude väärtuseks kõnealune summa. Kui nõue ei puuduta rahasumma maksmist, tuleb kõnealuse mitterahalise nõude väärtus kindlaks määrata (vt praktilise juhendi punkt 2.1.2). Kui mitterahalise nõude täitmata jätmise korral on võimalik esitada ka rahaline nõue, tuleb seda eraldi mainida. Nõude väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse intresse, kulusid ega muid kõrvalnõudeid. 1.5 Nõuded eurodes või muus vääringus Nõude rahaline väärtus tuleb esitada selle riigi vääringus, kus asub nõudega tegelev kohus. Seda võib teha nõudevormil A, mille punktis 7 antakse selleks võimalus. Kui nõudega tegeleva kohtu asukohariigi vääring ei ole vääring, milles avaldaja on nõude koostanud, tuleb nõude väärtus esitada sobivas vääringus, konverteerides nõutava summa kohtu asukohariigis kasutatavasse vääringusse. Seejärel tuleb nõue esitada selles vääringus, nagu on näidatud nõudevormi 7. punktis. Kuna kõik liikmesriigid ei kasuta eurot, siis selleks, et kindlaks teha, kas nõude väärtus jääb 5000 euro piiresse, peab avaldaja konverteerima nõude eurodesse selle päeva kursiga, mil nõue läheb kohtusse. Euro kurssi ei ole vaja nõudevormil esitada, välja arvatud juhul, kui nõue saadetakse kohtusse, mille asukohariigi vääring ei ole euro. Liikmesriikidel võivad olla erimenetlused oma vääringu konverteerimiseks ja kui on vaja kasutada konverteerimist, on soovitav võtta kohtuga enne ühendust, et teada saada, milliseid nõudmisi kohaldatakse. Samuti võib kohus teatada, kas ta on valmis võtma vastu nõuet, mis on esitatud muus vääringus kui asjaomase liikmesriigi oma.
13 Euroopa väiksemate nõuete menetlus Kas on tsiviilasju, mille puhul ei saa menetlust kasutades nõuet esitada? (Praktilise juhendi punkt 2.1.3) Mõned tsiviilasjade alla kuuluvad nõuded, näiteks elatise nõuded ja töölepingutest tulenevad nõuded, on vastavalt Euroopa väiksemate nõuete menetluse määruse artiklile 2 jäetud menetluse reguleerimisalast välja. Samuti ei kuulu määruse reguleerimisalasse maksu-, tolli- või haldusasjadega seotud nõuded. 1.7 Kas menetluse korral on vaja kasutada advokaadi abi? (Praktilise juhendi punkt 9.1.1) Esindamine advokaadi poolt ei ole kohustuslik, aga see ei ole ka keelatud. Kui menetluse pool kasutab advokaadi abi, siis võib see mõjutada kulude väljamõistmist kohtu poolt (vt praktilise juhendi punkt ja II osa). Lisaks sellele ei loeta veel mõningaid nõudeid tsiviil- ja kaubandusasjadeks. Täiendavat teavet selle kohta, kas nõue kuulub nende alla, leiab praktilise juhendi punktist
14 II OSA Kulude ja muude väljaminekutega seotud küsimused
15 Euroopa väiksemate nõuete menetlus Kui palju maksab menetluse kasutamine? (Praktilise juhendi punkt 3.4) Enamikus ELi liikmesriikides tuleb menetluse algatamiseks nõude esitamisel kohtule lõivu maksta. Avaldaja peab lõivu maksmise viisi märkima nõudevormi A punktis 6 olevasse lahtrisse. Lõivu summa on erinev, teavet selle kohta saab Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist: Kohtukulud seoses väiksemate kohtuvaidluste menetlusega. Täiendavad kulud võivad lisanduda advokaadi ja ka teatavate tunnistajate, näiteks ekspertide, kasutamisel. 2.2 Kulude väljamõistmine võitnud poole kasuks Tavaliselt mõistab kohus kohtuotsusega välja kulude hüvitamise poolele, kelle kasuks otsus tehti. Väljamõistetud kulud peavad olema nõudega proportsionaalsed ja kohus ei tohi välja mõista ebaproportsionaalseid kulutusi advokaatide töötasude katmiseks Menetlusega kaasnevad kulutused Kuigi Euroopa väiksemate nõuete menetluse eesmärk on suhteliselt madalate kuludega menetlemine, kaasnevad selle kasutamisega kulud isegi siis, kui pool ei kasuta advokaati. Kui kasutatakse advokaadi abi, peab seda tegev pool arvestama võimalusega, et isegi kui otsus tehakse tema kasuks, võidakse õigusalase nõustamise kulude hüvitamist talle mitte välja mõista. 2.4 Kohtuistungi toimumisega seotud kulud Lisaks punktis 2.1 mainitud kohtulõivu maksmisele peavad pooled pidama meeles, et kui nad esitavad taotluse kohtuistungi pidamiseks ja kohus on nõus, kaasnevad sellega kulud. Sellisel juhul võidakse pooltelt nõuda ekspertide ja muude tunnistajate, dokumentide tõlkimise ning istungiks kasutatud erimenetluste, näiteks videokonverentsi kulude katmist. Kohus peab võtma arvesse kaasnevaid lisakulusid, kui juhtumi arutamiseks on vaja poolte ja tunnistajate suulisi tunnistusi, ning kasutama eksperdiarvamusi või võtma suulisi ütlusi ainult juhul, kui muude tõendite põhjal ei ole võimalik otsust teha. ( 3 ) Vt artikkel 16.
16 14 II osa Kulude ja muude väljaminekutega seotud küsimused Üldiselt tuleks istungiga kaasnevad kulud hoida nii madalad kui võimalik, sest kohus peaks kasutama tõendite kogumisel lihtsaimaid ja kõige vähem koormavaid meetodeid Kes tasub menetluse kulud? (Praktilise juhendi punkt 6.4) Põhimõtteliselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehakse, teisele poolele menetluse kulud. Nagu eespool öeldud, võtab kohus kulutuste hindamisel aluseks põhimõtte, et kulusid ei hüvitata, kui need on nõude väärtuse suhtes ebaproportsionaalsed või põhjendamatud, ning see hõlmab ka võitnud poole kulutusi, kui ta kasutas advokaadi abi. ( 4 ) Vt artikkel 9.1.
17 Euroopa väiksemate nõuete menetlus Täitmise kulud Oleks hea, kui avaldaja arvestaks enne nõudemenetluse alustamist kõikide teguritega, mis näitavad, kas nõude esitamisel on mõtet. Need tegurid hõlmavad nii menetluskulusid kui ka põhilisi küsimusi selle kohta, kas vastaspoolel on vahendeid nõude tasumiseks või vahendeid, mille arvelt saaks nõuet tasuda. Avaldaja peaks samuti arvestama, et lisaks menetluse kuludele kaasnevad kulud ka sellega, kui ta soovib kohtuotsuse täitmist, eriti kui võrrelda kaasnevaid kulusid väljamõistetud summa või summadega.
18 III OSA Väiksema nõudega kohtusse pöördumine
19 Euroopa väiksemate nõuete menetlus Kuidas menetlust alustada? (Praktilise juhendi 3. peatükk) Enne menetluse kasutamist tuleks kõigepealt teha kindlaks, mis on nõude alus, ja koguda kokku kõik kirjalikud materjalid, mis seda toetavad. Kui materjalid on kogutud, tuleks menetluse alustamiseks hankida nõudevormi koopia, sest menetlus on oma olemuselt kirjalik. 3.2 Kust on võimalik nõudevormi saada? (Praktilise juhendi punkt 3.2) Nõudevorm A peaks olema kättesaadav kõigis ELi liikmesriikides igas kohtus, kus menetlust saab algatada, sh liikmesriikide kohtute veebisaitidel. Sõltuvalt liikmesriigis kehtivast korrast võib vorm olla kättesaadav ka teistes avalikes kohtades, näiteks avalikes raamatukogudes, nõustamiskeskustes ja tarbijaorganisatsioonides. 3.3 Kuidas nõudevormi kasutada? Nõudevormis on põhjalikud juhised selle täitmise kohta. 3.4 Kas nõudevormi täitmisel on võimalik abi saada? (Praktilise juhendi punkt 4.1.3) ELi liikmesriigid peavad tagama, et avaldajad ning ka teised pooled saavad menetluse vormide täitmisel praktilist abi Abi kohtu töötajate poolt Kohtu töötajate abi vormi täitmisel ei tohi hõlmata õigusabi, kuid nõustavatest asutustest võib saada abi seoses nõude sisuga. Lisaks sellele on vorm, nagu ka menetluse teised vormid, kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes Euroopa e-õiguskeskkonna portaali jaotises Dünaamilised vormid. Siin on link eestikeelsele versioonile.
20 18 III osa Väiksema nõudega kohtusse pöördumine Muud abistavad allikad Abi nõudevormi täitmiseks on kättesaadav eri viisidel, sõltuvalt iga liikmesriigi sisemisest korraldusest. Paljudes liikmesriikides on tarbijate, õigusalaste ja muude nõustamiskeskuste võrgustikke, kus avaldajad ja ka vastaspool saavad küsida nõu menetluse vormide ja korra kohta. Lisaks sellele võib Euroopa tarbijakaitsekeskuste võrgustik pakkuda oma teabekeskuste kaudu avaldajatele tarbijate õigusabi raames nõu seoses menetluse algatamisega. Avaldajatel ja vastaspooltel soovitatakse uurida, mis teenused on nende asukohas kättesaadavad. Selleks saavad nad abi näiteks Euroopa Komisjoni veebisaidilt 5 ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist Kohtuistungi taotlemine (praktilise juhendi punkt 5.3) Euroopa väiksemate nõuete menetlus on põhimõtteliselt kirjalik menetlus, seega on teave, mida kohus arvesse võtab, esitatud kirjalikult ja isiklikult ei ole vaja kohtusse minna. Kohus teeb juhtumi kohta otsuse avaldaja ja, kui nõude puhul on korraldatud kaitse, vastaspoole esitatud teabe alusel. Kohus võib siiski ka ise otsustada istungi pidada, kui ta leiab, et otsust ei saa teha kirjalike tõendite alusel. Avaldajal ja vastaspoolel on samuti õigus taotleda istungi pidamist. Kui esitatakse vastav taotlus, peab kohus pidama istungi, kui ta ei leia, et istung ei ole juhtumi õiglaseks menetlemiseks vajalik. Avaldaja võib avaldada soovi istungi pidamiseks, täites nõudevormi vastava lahtri 8.3 ja esitades taotluse põhjused. Vastaspool saab taotleda istungi pidamist II osa 3. küsimusele vastates, lisades selle põhjused. 3.6 Mis kohtule tuleks nõue saata? (Praktilise juhendi punkt 3.1) Nõudega tegelevaks kohtuks võib olla kas avaldaja või vastaspoole asukohas paiknev kohus. ( 5 ) Vt ( 6 ) Vt punkt 2.2. Kõigepealt tuleks kindlaks teha, millise ELi liikmesriigi või milliste liikmesriikide kohtud on asjaomase ELi õigusakti (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) alusel pädevad. Selleks tuleks tutvuda kõnealuse juhtumi suhtes kehtivate
21 Euroopa väiksemate nõuete menetlus 19 kohtualluvuse eeskirjadega ja uurida välja, mis kohus on pädev kohtuasja asjaomases liikmesriigis lahendama. Tarbija seisukohalt on eriti tähtis teada, et taotluse võib kohtule esitada riigis, kus ta elab. Selles tähenduses on tarbija isik, kes ei tegutse ärilistel eesmärkidel seoses nõude esitamise aluseks oleva küsimusega (vt eelkõige tarbija suhtes kehtivaid kohtualluvuse eeskirju praktilise juhendi punktis 3.2.1). Täiendavat teavet kohtualluvuse eeskirjade kohta võib leida e-õiguskeskkonna portaalist. 3.7 Nõudevormi saatmine kohtule (praktilise juhendi punkt 3.6) Nõudevormi võib saata kohtule posti teel või mõnda muud asjaomase kohtu lubatud edastamisviisi kasutades või viia isiklikult kohtusse. Teave edastamisviiside kohta peaks olema kättesaadav e-õiguskeskkonna portaalis ja see võib olla kättesaadav ka asjaomase riigi kohalikel veebisaitidel. 3.8 Mis dokumendid tuleb saata koos nõudevormiga? (Praktilise juhendi punkt 3.5) Kuna Euroopa väiksemate nõuete menetlus on kirjalik, tuleb kõik vajalikud taotlust toetavad dokumendid saata koos nõudevormiga. Dokumentideks võivad olla tellimused, kviitungid, arved, aruanded, pooltevaheline kirjavahetus ning ka fotod ja muu illustratiivne materjal. Mis materjalid on vajalikud, sõltub konkreetse kohtuasja asjaoludest. Eesmärgiks on tagada, et kohtu käsutuses oleks kogu teave, mida ta vajab otsuse tegemiseks. 3.9 Mis keeles peaksid vorm A ja dokumendid olema? (Praktilise juhendi punkt 3.7) Nõudevorm ja tõendavad dokumendid peaksid olema kohtu menetluskeeles või muus keeles, milles kohus on nõus dokumente vastu võtma. Ka see teave peaks olema asjakohastel veebisaitidel kättesaadav. Tõendavate dokumentide tõlkimine ei pruugi olla vajalik. Parem oleks seda kohtult otse küsida.
22 20 III osa Väiksema nõudega kohtusse pöördumine 3.10 Kas on veel midagi, mida tuleb koos nõudega saata? (Praktilise juhendi punkt 3.3) Kui kohus nõuab, et nõude esitamiseks tuleb maksta lõiv, siis peab kohtule esitama andmed selle kohta, kuidas lõiv makstakse. Nõudevormil on selle jaoks koht (vt eespool punkt 2.1). Mõnes liikmesriigis peab lõiv olema makstud enne, kui kohus menetlust alustab. Kohtul võib olla abi sellest, kui ta teab, milliseid täiendavaid tõendeid avaldaja soovib esitada, kui juhtum vaidlustatakse, sealhulgas tunnistajate ning meditsiinialaste, tehniliste ja muude ekspertide nimed Mis juhtub, kui kohus nõudevormi kätte saab? (Praktilise juhendi punktid ja 4.1.2) 3.12 Kui antakse korraldus nõudevormi parandada (praktilise juhendi punkt 4.1.3) Kohus võib saata avaldajale nõudevormi B, milles palutakse avaldajal nõudevormi täiendada või parandada. See võib hõlmata nõudevormi koostamise keele muutmist, vormi täiendamist teabega, mida kohus vajab otsustamiseks, kas nõue kuulub menetluse reguleerimisalasse ja on põhjendatud, või lihtsalt ilmsete vigade parandamist. Kohus määrab tähtaja, mis ajaks avaldaja peab vastama vormis B esitatud nõudmistele. Kui avaldaja ei täienda ega paranda nõudevormi kohtu määratud aja jooksul, lükatakse taotlus tagasi. Eriolukorras võib kohus tähtaega pikendada, kui ta arvab, et see on poolte õiguste kaitsmiseks vajalik. Pärast kättesaamist kontrollib kohus esmalt, kas vorm ja sellele lisatud dokumendid on täidetud nõuetekohaselt, seejärel kas nõue kuulub menetluse reguleerimisalasse, ja lõpuks, kas nõue on põhjendatud või mitte. Kohus teavitab avaldajat, kui nõue ei kuulu menetluse reguleerimisalasse või kui ta jõuab seisukohale, et nõue ei ole põhjendatud. Samuti võib kohus paluda avaldajal nõudevormi täiendada või parandada.
23 Euroopa väiksemate nõuete menetlus Mis juhtub, kui kohus otsustab, et nõue ei kuulu menetluse reguleerimisalasse? (Praktilise juhendi punkt 4.1.2) Kui kohus otsustab, et nõue ei kuulu menetluse reguleerimisalasse, siis ei lükka ta seda tagasi. Avaldajal on võimalik nõue tagasi võtta ja kui seda ei tehta, jätkab kohus nõude menetlemist liikmesriigi asjakohase menetluse alusel Kes teatab vastaspoolele nõudest? (Praktilise juhendi punkt 4.2) Kohus täidab vastusvormi C esimese osa ja saadab selle vastaspoolele koos tõendavate dokumentide koopiatega, kui see on võimalik. Kohus teeb seda 14 päeva jooksul pärast nõuetekohaselt täidetud või parandatud nõudevormi kättesaamist Mis juhtub, kui kohus lükkab nõude tagasi? (Praktilise juhendi punkt 4.1.1) Selles järgus on tagasilükkamine protseduuriline otsus, mitte otsus nõude sisu kohta. See tähendab, et avaldaja võib esitada nõude uuesti kas menetluse alusel (võttes arvesse põhjuse, mille alusel nõue tagasi lükati) või liikmesriigi sobiva menetluse alusel.
24 IV OSA Nõudele vastamine
25 Euroopa väiksemate nõuete menetlus Vastaspoole võimalikud sammud nõude kättesaamisel (praktilise juhendi punkt 4) Vastaspoolel on võimalus nõudele pärast selle kättesaamist vastata või mitte. 4.2 Nõudele mittevastamise tagajärjed Kui vastaspool ei vasta nõudele 30 päeva jooksul pärast selle kättesaamist või aja jooksul, mille võrra kohus on lubanud seda tähtaega pikendada (vt punkt 3.3), teeb kohus nõude kohta otsuse. 4.3 Nõudele vastamine (praktilise juhendi punkt 4.3) Vastaspool võib vastata nõudele vormi C II osa kasutades või mõnel muul nõuetekohasel viisil. Vastusele tuleb lisada kõik asjassepuutuvad dokumendid, mis toetavad vastaspoole väiteid. Vastus tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Erandjuhul, kui see on vajalik poolte õiguste kaitsmiseks, võib kohus 30-päevast perioodi pikendada. Tähtaja pikendamiseks tuleb kohtule esitada taotlus asjaga tegeleva kohtu korra kohaselt 4.4 Nõudele vastamise võimalikud viisid (praktilise juhendi punkt 4.3) Vastaspoolel on nõudele vastamiseks mitmeid võimalusi. Nendeks on muuhulgas: teha juhtumi lahendamiseks makse nõudes näidatud summas; nõude põhjendatusega nõustuda ja tunnistada, et nõudes näidatud summa on maksmata, ja teha makse, ja/või nõustuda maksmisega, et rahuldada nõue tervikuna, makstes tasumata summa korraga või osamaksete kaupa, või vaidlustada nõutud summa; vaidlustada nõude põhjendatus tervikuna või osaliselt; ja ka nõutava summa osas; koostada vastunõue, kasutades nõudevormi A; vaidlustada kohtualluvus ilma nõude põhjendatust vaidlustamata; vaidlustada nõue menetluslikel põhjustel, kuna nõude sisu jääb väljapoole menetluse reguleerimisala, või nõude väärtus on suurem kui menetluse piirväärtus, või tegemist ei ole piiriülese nõudega 7. ( 7 ) Vt punkt 1.2.
26 24 IV osa Nõudele vastamine 4.5 Kohtuistungi taotlemine. Vt ka punkt 3.5 Vastaspool võib ka avaldada soovi viia läbi kohtuistung, kasutades vormi C II osa punkti 3, ja märkida vormi C II osa punktis 2, milliseid tunnistajaid ja tõendeid ta kavatseb esitada, ning lisada asjakohased tõendavad dokumendid ka võimaliku vastunõude kohta. NB! Vastaspoole vastuse ja vastunõude keelt käsitlevad eeskirjad on samad kui põhinõude puhul (vt punkt 3.9). 4.6 Mis juhtub, kui kohtualluvuse vaidlustamist saadab edu? (Praktilise juhendi punktid ja 3.2.2) Kui kohtualluvuse vaidlustamist saadab edu, näiteks kui nõue on tarbija vastu ja tarbijaga seotud kohtualluvust käsitlevaid eeskirju ei ole järgitud, ei saa nõue jätkuda ja avaldaja peab selle tagasi võtma ning võib soovi korral esitada pädevale kohtule uue nõude. 4.7 Mis saab siis, kui nõue ei kuulu menetluse reguleerimisalasse? (Praktilise juhendi punktid 2.1 ja 4.1.2) Kui kohus leiab, et nõue ei kuulu oma väärtuse või sisu poolest menetluse reguleerimisalasse, peab ta pooli sellest teavitama 30 päeva jooksul pärast vastaspoole vastuse kättesaamist. Sellisel juhul ei saa nõude menetlemist menetluse alusel jätkata. Avaldaja võib nõude tagasi võtta ja kaaluda uue nõude esitamist liikmesriigi asjakohase menetluse alusel või kohus võib jätkata nõude menetlemist liikmesriigi asjakohase menetlusõiguse alusel. 4.8 Mis juhtub, kui vastunõue ületab rahalist piirväärtust? (Praktilise juhendi punkt 4.4) Kui vastunõue ületab ettenähtud 5000 euro suurust rahalist piirväärtust, ei kuulu ei nõue ega vastunõue menetluse reguleerimisalasse ja neid ei saa selle alusel edasi menetleda. Selle tagajärgi kirjeldatakse punktis 4.6. Vastunõude ja põhinõude väärtust hinnatakse eraldi ilma neid kokku liitmata.
27 Euroopa väiksemate nõuete menetlus Mida saab avaldaja teha, kui vastaspool esitab vastuse? (Praktilise juhendi punkt 4.5) Kohus peab saatma vastaspoole vastuse koopia koos kõikide seda tõendavate dokumentidega avaldajale 14 päeva jooksul pärast selle kättesaamist. See kehtib ka vastaspoole esitatud vastunõude kohta. Avaldajal on vastunõudele vastamiseks aega 30 päeva. Seda saab teha vastusevormi kasutades või mõnel muul nõuetekohasel viisil. Nagu vastaspoole nõudele vastamise puhul, võib kohus ka siin 30-päevast tähtaega pikendada (vt punkt 4.3).
28 V OSA Otsuse tegemine
29 Euroopa väiksemate nõuete menetlus Mis on kohtu ülesanne vaidluste puhul? (Praktilise juhendi punkt 5.1) Euroopa väiksemate nõuete menetlus on põhiliselt kirjalik menetlus ja kohtu esmane ülesanne on otsustada, mis tõendeid ja muud teavet on vaidlusaluses küsimuses otsuse tegemiseks vaja ning millisel viisil kohus neid tõendeid kogub. 5.2 Mis on kohtu tegutsemisvõimalused? (Praktilise juhendi punkt 5) Kohus saab teha järgmist: nõuda avaldajalt ja/või vastaspoolelt lisateavet; koguda tõendeid; pidada kohtuistungi. 5.3 Mis saab siis, kui kohus küsib pooltelt lisateavet? (Praktilise juhendi punktid 4.1 ja 5.2) Lisaks võimalusele nõuda avaldajalt pärast nõudevormi esitamist (vt punkt 3.12) või vastunõude esitanud vastaspoolelt lisateavet, on kohtul õigus nõuda pooltelt, et nad esitaksid kohtu määratud tähtajaks täiendavaid andmeid nõude ja/või vastunõude kohta. See tähtaeg ei tohi olla pikem kui 30 päeva pärast seda, kui kohus on saanud kätte vastaspoole vastuse nõudele või siis avaldaja vastuse vastunõudele. Tähtaega võib erandjuhtudel pikendada, kui seda on vaja poolte õiguste kaitsmiseks. Selleks tuleb esitada kohtule taotlus tähtaja pikendamiseks asjakohase kohtu vastava menetluse alusel. 5.4 Mis saab siis, kui pooled ei täida kohtu nõudmist? (Praktilise juhendi punkt 5.2) Kui kohus kehtestab tähtaja täiendava teabe esitamiseks, peab ta teavitama pooli tähtajast kinni pidamata jätmise tagajärgedest, kui nad ei esita kohtule nõutud teavet määratud või pikendatud tähtajaks. Selleks võib olla nõudmisele vastamata jätnud poole nõude või vastunõude rahuldamata jätmine või otsuse tegemine kohustuse täitmata jätnud poole vastu. 5.5 Mis saab siis, kui kohus otsustab pidada kohtuistungi? (Praktilise juhendi punkt 5.3) Kohus võib otsustada pidada kohtuistungi, kui ta leiab, et otsust ei saa teha kirjalike tõendite alusel, või kui üks pool seda taotleb ja kohus ei keeldu selle rahuldamisest (vt punkt 3.5). Kui kohus otsustab pidada kohtuistungi, peab ta kutsuma pooled kohtuistungile ja istung peab toimuma 30 päeva jooksul pärast pooltele kutse esitamist. 30-päevast tähtaega võib erakorralistel asjaoludel pikendada, aga ainult juhul, kui see on vajalik poolte õiguste kaitseks.
30 28 V osa Otsuse tegemine 5.6 Milliseid tõendeid esitatakse kohtuistungil? (Praktilise juhendi punktid 5.1, 5.4 ja 5.5) Kui kohus otsustab pidada kohtuistungi, otsustab ta, mis tõendeid on otsuse tegemiseks vaja ja kuidas neid tõendeid kogutakse. Seejärel teatab kohus pooltele, mis tõendeid, sealhulgas suulisi tunnistusi, ta nõuab ja kuidas need tuleb esitada. Tõendeid võib koguda poolte ja tunnistajate, sealhulgas ekspertide kirjalike tunnistuste kujul. Kohus võib anda korralduse, et tõendite kogumiseks kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, näiteks video- või telekonverentse, või muid sidetehnilisi vahendeid, kui need on kättesaadavad. Kuigi kohus teeb lõpliku otsuse selle kohta, mis tõendeid arvestatakse ja mis viisil neid kogutakse, on pooltel alati võimalik teha ettepanekuid tõendite, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise kohta. Nagu on öeldud punktis 2.4, peab kohus tõendite kogumiseks kasutama kõige vähem kulukat ja koormavat tõendite kogumise viisi ning võtma arvesse tõendite kogumise kulusid. 5.8 Kas kohtuistungil peab olema advokaat? Nagu menetluse puhul üldiselt, ei ole kohtuistungil vaja advokaadi abi. Kui menetluspool kasutab abi, on see lubatud, aga sellega seotud kulusid võidakse edu korral teiselt poolelt täies ulatuses mitte välja nõuda (vt punkt 2.5). 5.9 Kuidas peaks kohtuistungiks valmistuma pool, kellel ei ole esindajat? Nagu kõigi kohtuistungite puhul, peab menetluspool (kas avaldaja või vastaspool) juhtumiga seotud väited eelnevalt läbi mõtlema ning kontrollima, et tal oleksid istungil käepärast kõik vajalikud paberid, dokumendid ja tunnistajad. 5.7 Kas mõlemad pooled peavad kohtuistungil kohal olema? Kui kohus vajab poolte suulisi tunnistusi, võib ta kulusid silmas pidades otsustada, et ei nõua ühelt või mõlemalt poolelt istungil kohal olemist või et üks pool või mõlemad pooled võivad anda tunnistuse kohtule esitatava kirjaliku avalduse kujul.
31 Euroopa väiksemate nõuete menetlus Kuidas kohus istungi läbi viib? (Praktilise juhendi punkt 5.5) Kohtu ülesanne on määrata kindlaks istungi üldine kord. See ei tähenda mitte ainult seda, et kohus otsustab, mis tõendeid arvestatakse ja kuidas neid kogutakse, vaid ka seda, et kohus otsustab kõik menetlusega seotud küsimused ja annab pooltele nende kohta teavet. Kohtuistung viiakse põhimõtteliselt läbi sidevahendite abil (nt video- või telekonverents), kui see tehnika on kohtule kättesaadav. Kohus kasutav kättesaadavaid tehnilisi vahendeid, välja arvatud juhul, kui juhtumi asjaolusid arvesse võttes ei ole sellise tehnika kasutamine sobiv juhtumi õiglaseks menetlemiseks. Pooled ei pea andma õiguslikku hinnangut nõudele ega vastunõudele, kui see on esitatud, vaid seda teeb kohus. Samuti püüab kohus alati, kui see on võimalik, saavutada pooltevahelist kokkulepet Millal teeb kohus otsuse? (Praktilise juhendi punkt 6.1) Kohus teeb otsuse: 30 päeva jooksul pärast kogu kohtu nõutud teabe kättesaamist, kui kohus nõudis ühelt poolelt täiendavat teavet ja pool esitas selle määratud tähtajaks; 30 päeva jooksul pärast tõendite kogumist ilma kohtuistungit pidamata; 30 päeva jooksul pärast kohtuistungi pidamist. Kui kohtul ei ole võimalik teha otsust 30 päeva jooksul, peab ta võtma meetmeid selleks, et teha otsus nii kiiresti kui võimalik Kuidas saavad pooled otsusest teada? (Praktilise juhendi punkt 6.3) Kohus peab otsuse pooltele teatavaks tegema. Üldiselt tuleb otsus pooltele kätte toimetada kohe, kui see on tehtud, ja soovitavalt punktis 5.10 nimetatud tähtaegadeks. Kui otsust ei ole pooltele kätte toimetatud mõne päeva jooksul pärast kõnealuste tähtaegade möödumist, soovitatakse pooltel kohtult küsida, kas otsus on tehtud, ja kui on, siis millal see kätte toimetatakse. kui pool ei ole määratud tähtajaks teinud menetluse läbiviimiseks nõutavat toimingut ega ole seega tähtajast kinni pidanud, võib kohus kõnealuse tähtaja möödumisel teha otsuse selle poole vastu (vt täpsemalt praktilise juhendi punktid ja 6.1.2); 30 päeva jooksul pärast nõudele või, vastavalt olukorrale, vastunõudele vastuse saamist, kui kohus otsustab, et ei pea istungit ja ei vaja kummaltki poolelt täiendavat teavet;
32 VI OSA Pärast kohtuotsust
33 Euroopa väiksemate nõuete menetlus Mida saavad pooled teha pärast kohtuotsuse tegemist? (Praktilise juhendi punktid 7 ja 8) Pool, kelle kasuks otsus tehti, võib võtta meetmeid otsuse jõustamiseks. Tehtud kohtuotsuse võib jõustada teises ELi liikmesriigis samadel tingimustel, kui see oleks tehtud kõnealuses riigis; ilma mingit erimenetlust nõudmata; selleks ei ole vaja eriotsust täidetavaks tunnistamise kohta; olenemata sellest, kas on edasikaebamise võimalus; ilma et teises riigis peaks olema postiaadress või volitatud esindaja, ja ilma mingit tagatist nõudmata. 6.2 Mida on vaja otsuse täitmiseks? (Praktilise juhendi punkt 8.2) Täitmist sooviv pool peab esitama kohtuotsuse ärakirja ja kohtu väljaantud kinnituse. Kumbki pool võib taotleda, et kohus väljastaks kohtuotsuse kinnituse, ja kohus annab sellise kinnituse, kasutades vormi D. 6.3 Mis keeles tuleb kinnitus anda? (Praktilise juhendi punktid ja 8.3.2) Kohtuotsuse täitmist sooviv pool peab teatama kohtule, mis liikmesriigis kohtuotsus täidetakse, ja kui selles riigis on rohkem kui üks ametlik keel, siis mis kohas selles liikmesriigis kohtuotsus täidetakse. Kinnitus peab olema kohtuotsust täitva liikmesriigi jaoks sobivas ametlikus keeles või muus keeles, mille vastuvõetavusest kõnealune liikmesriik on teatanud, või tõlgitud ühesse neist keeltest. Taotluse korral esitab kohus sellele poolele kinnituse liidu institutsioonide mis tahes teises ametlikus keeles, kasutades selleks Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis olevat mitmekeelset dünaamilist tüüpvormi. Kohus ei ole kohustatud esitama kinnituse vaba tekstiga väljadele sisestatud teksti tõlget ja/või transliteratsiooni, vaid selle hankimine on täitmist taotleva poole kohustus. 6.4 Milliseid meetmeid peab kohtuotsuse täitmist sooviv pool võtma enne ametliku täitemenetluse alustamist? Poolel, kelle kasuks on otsus tehtud, ehk võlausaldajal on soovitav kaaluda kõiki tegureid, mis viitavad sellele, kas otsuse täitmisele pööramisel on mõtet. Mõistlik oleks kõigepealt saata võlgnikule ametlik kiri, milles nõutakse kohtuotsusega määratud makse või toimingu tegemist, koos hoiatusega, et kui seda ei tehta, algatab võlausaldaja ametliku täitemenetluse, mille vältimatuks tagajärjeks on täiendavate kulude tekkimine võlgnikule. 6.5 Kas võlausaldajal on võimalik saada teavet täitemeetmete kohta? (Praktilise juhendi punkt 8.5.2) Võlausaldaja saab ELi liikmesriikide täitemeetmete kohta teavet Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist. Sealt võib leida teavet liikmesriikide
34 32 VI osa Pärast kohtuotsust täitemenetluste ning eri liikmesriikide täitevasutuste nimede ja aadresside kohta. NB! Kohtuotsuse läbivaatamist ei ole võimalik taotleda riigis, kus taotletakse kohtuotsuse täitmist. 6.6 Kas kohtuotsust on võimalik edasi kaevata? (Praktilise juhendi punkt 7.2) Kohtuotsuse edasikaebamise võimalus on reguleeritud iga liikmesriigi õigusega. Teave edasikaebamise võimaluste kohta on samuti leitav e-õiguskeskkonna portaalist. 6.8 Milline on läbivaatamise tulemus? (Praktilise juhendi punkt 7.1.2) Kui läbivaatamise taotlus lükatakse tagasi, jääb kohtuotsus jõusse ja kuulub täitmisele. Kui läbivaatamine on õigustatud, muutub kohtuotsus tühiseks ja avaldaja peab esitama uue nõude. 6.7 Kas kohtuotsuse läbivaatamine on võimalik? (Praktilise juhendi punkt 7.1) Vastaspool võib menetluse raames tehtud kohtuotsuse läbivaatamiseks esitada taotluse selle liikmesriigi kohtualluvuses olevale kohtule, kus otsus tehti, kui 6.9 Kas täitmisest võidakse keelduda? (Praktilise juhendi punkt 8.4) Võlgnik võib kohtuotsust täitva liikmesriigi pädevalt kohtult taotleda täitmisest keeldumist põhjendusel, et kohtuotsus on vastuolus mõnes teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud varasema kohtuotsusega. talle ei toimetatud nõudevormi kätte või ei kutsutud teda kohtuistungil osalema piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, või vastaspoolt takistasid nõude vaidlustamisel temast sõltumatud asjaolud või muud erakorralised asjaolud, mis ei olnud tema kontrolli all. Kohtuotsuse läbivaatamine ei ole võimalik, kui vastaspool ei vaidlustanud kohtuotsust, mil tal oli selleks võimalus, konkreetselt edasikaebamise teel. Läbivaatamise taotlus tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast seda, kui vastaspool sai otsuse sisust teadlikuks ja ta sai sellele reageerida.
35 Euroopa väiksemate nõuete menetlus Kas täitmist saab piirata või edasi lükata? (Praktilise juhendi punkt 8.4.3) Pool, kelle suhtes täitmist taotletakse, võib pöörduda liikmesriigi kohtu või pädeva ametiasutuse poole taotlusega täitmist piirata, edasi lükata või rakendada täitmisele tagatist, kui Menetluse kasutamise skeem Allpool esitatud skeemil on ära näidatud menetluse alusel nõude esitamise põhilised sammud. Selle eesmärk ei ole anda tervikpilti, kus oleksid näha kõik menetluse võimalikud osad, ega kujutada aspekte, mis kuuluvad eelkõige liikmesriigi menetlusõiguse reguleerimisalasse. pool on vaidlustanud menetluse raames tehtud kohtuotsuse, või kohtuotsuse vaidlustamine on veel võimalik, või pool on esitanud taotluse otsuse läbivaatamiseks.
36 34 Väiksemate nõuete menetlus Avaldaja esitab kohtule nõudevormi A Kohus uurib, kas nõue kuulub reguleerimisalasse Kohus kaalub, kas teave on piisav või nõudevorm nõuetekohaselt täidetud Nõue ei kuulu reguleerimisalasse Kohus teavitab avaldajat Nõue on ilmselgelt põhjendamatu või vastuvõetamatu Ebapiisav teave / viga nõudevormis Avaldaja võtab nõude tagasi Avaldaja ei võta nõuet tagasi Kohus palub avaldajal parandused teha Menetlus lõpeb Menetlus jätkub liikmesriigi õiguse alusel Taotlust ei võeta vastu Avaldaja ei vasta ega tee parandusi Avaldaja vastab
37 35 Vastaspool ei vasta Vastaspoolele kättetoimetamine Vastaspool vastab Kohus kaalub juhtumi asjaolusid ja tõendeid Kohus teeb otsuse ja annab kinnituse Tõendid Kohus nõuab täiendavaid üksikasju Kohtuistung Kohus saadab avaldajale vastuse ärakirja
38 Teabevahendid ja lingid Euroopa e-õiguskeskkonna portaali on koondatud kogu oluline teave Euroopa väiksemate nõuete menetluse kohta. Ülesanne esitada Euroopa väiksemate nõuete menetluse kohta teavet on jagatud liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel. A) Euroopa väiksemate nõuete menetlemisel kasutatavad vormid: B) Liikmesriikide teave menetluse kasutamise kohta, sh pädevad kohtud ja muu teave artikli 25 kohaselt.
39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli aasta määrus (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri aasta määrusega (EL) 2015/2421, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus, ning määrust (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus. PRINT ISBN doi: / DS ET-C PDF ISBN doi: / DS ET-N Euroopa Liidu autoriõigusega hõlmamata fotode või muu materjali kasutamiseks ja paljundamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse valdaja käest. Kaanefoto: Shutterstock Tekstis olevad fotod: Shutterstock Euroopa Liit, 2019 Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.
40 ET DS ET-N Lisateavet tsiviilõiguse kohta ELis leiate e-õiguskeskkonna portaalist: Jälgige meid Euroopa Justiitsvõrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades
(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik
ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril 2006 1 1. Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 34 punkti 2,2 mis näeb ette, millistel tingimustel
RohkemTASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM
30.11.2018 L 306/61 KODU- JA TÖÖKORRAD ÜLDKOHUS TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM Igal füüsilisel või juriidilisel isikul olenemata sellest, kas teda esindab advokaat, kes soovib taotleda tasuta õigusabi Üldkohtusse
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemJAI CNC ET#4.indd
ET Praktiline juhend uue Brüsseli II määruse kohaldamiseks www.europa.eu.int/civiljustice Sissejuhatus Euroopa Liidu vabadusel, julgeolekul ja õiglusel põhinev ala aitab inimesi nende igapäevaelus, kui
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60,
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 14.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 60, 444 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009.
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemMicrosoft Word - OTSUS maket vs korobova.doc
Üürivaidlusasi nr. 11-1/90/10 Otsuse kuupäev ja koht 20.09.2010.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Kaja Tassa (istungi juhataja), Heli Hellamaa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemMicrosoft Word - Tallinn _Halden KV_ vs Semiglasov.doc
Üürivaidlusasi nr. 11-1/34/11 Otsuse kuupäev ja koht 29.04.2011.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Anne Oad (istungi juhataja), Heli Hellamaa, Kaja Tassa, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemA5 kahjukindlustus
Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemMicrosoft Word - otsus ISS Eesti vs Bannikova avaldamiseks.doc
Üürivaidlusasi nr. 11-1/66/09 Otsuse kuupäev ja koht 26.10.2009.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Heli Hellamaa (istungi juhataja), Kaja Tassa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi
RohkemLEPING, UUS
PÜSIKLIENDI KREDIIDILEPING NR -PM Tallinnas, kuupäev AS PUUMARKET, registrikoodiga 10363212, aadressiga Väike-Männiku 11, Tallinn 11216, juhatuse liige (isikukood ) isikus, kes tegutseb põhikirja alusel
RohkemÜÜRIKOMISJONI TAGASELJAOTSUS
Üürivaidlusasi nr. 11-1/11/17 Otsuse kuupäev ja koht 13.04.2017, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Heli Hellamaa (istungi juhataja), Anne Oad, Mai Sõber, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi Tallinna
RohkemKirjaplank
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015
RohkemET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA
ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:
RohkemMÜÜGITINGIMUSED e-poes arlee.ee 1. Müügitingimuste kehtivus 1) Müügitingimused kehtivad Arlee.ee veebipoest ostja (edaspidi Tarbija) ja ettevõtja Avil
MÜÜGITINGIMUSED e-poes arlee.ee 1. Müügitingimuste kehtivus 1) Müügitingimused kehtivad Arlee.ee veebipoest ostja (edaspidi Tarbija) ja ettevõtja Avilet OÜ (registrikood 12998127, edaspidi ka Müüja) vahel
RohkemLisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014
Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemPA_Legam
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi
RohkemMicrosoft Word - RVLi juhend.doc
KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET
ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemJM_ _m46lisa
Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemEUPL v 1 1-all versions _4_
Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemMicrosoft Word - OTSUS- iss vs hjelmgren.doc
Üürivaidlusasi nr. 11-1/4/11 Otsuse kuupäev ja koht 21.03.2011. a., Tallinn Üürikomisjoni koosseis Kaja Tassa (istungi juhataja), Heli Hellamaa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET
ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014
RohkemKÄSKKIRI nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai a määruse nr 39 Siseminis
KÄSKKIRI 28.03.2018 nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 Siseministeeriumi põhimäärus 23 lõike 2 punktide 2 ja 14 alusel.
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemMicrosoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine
RohkemPowerPoint Presentation
Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
Rohkemja 51-86
Liidetud kohtuasjad 358/85 ja 51/86 [...] Euroopa Parlamendi tegevuskohad Resolutsioon Brüsselis vajaminevate ruumide kohta Õiguspärasus Paralleelmenetluste välistamine [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 22. september
Rohkem59-85
EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule
RohkemBit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis
Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,
RohkemMicrosoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc
DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:
RohkemTarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber , aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjum
Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber 10048462, aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjumaa. 2. KAMPAANIA KORRALDAJA: Sensesest OÜ, registrinumber
RohkemMicrosoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx
ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas
RohkemSotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte
Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti
RohkemMicrosoft PowerPoint - EMCS13
EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemEuroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353
28.5.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 163 A/1 V (Teated) HALDUSMENETLUSED EUROOPA KOMISJON Euroopa Andmekaitseinspektor Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta COM/2014/10353
RohkemCaterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav
Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastavuse teave 1 Sisukord lk Ohutusmärgid ja -sildid... 3 Ohutusteated... 4 Muud sildid... 5 Üldine ohuteave... 6 Edastamine... 6 Sissejuhatus...
RohkemFood Supply Chain:
Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 29,
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 20.05.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 29, 213 3-2-1-48-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. mai 2009. a
RohkemMicrosoft Word - Document1
E-poe kasutustingimused 1. Üldsätted 1.1. E-poe tingimused kehtivad ostjatele, kes kasutavad veebilehte www.k-rauta.ee (edaspidi nimetatud e-pood) ning ostavad e-poest kaupu. E-poe omanik ja müügilepingu
RohkemRiigi esindamine kohtus 2011
Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 28
Rohkem265-78
EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,
RohkemEUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (
EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega
RohkemOMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM
INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 7. juuli 1992 * Direktiiv 90/366/EMÜ üliõpilaste elukohaõiguse kohta Õiguslik alus Euroopa Parlamendi prerogatiivid [ ] Kohtuasjas C-295/90, Euroopa Parlament, esindajad: Euroopa Parlamendi
RohkemkaubamärgikaitsmineEkke [Kirjutuskaitstud] [Ühilduvusrežiim]
Kaubamärkide kaitsmine Eestis ja välisriikides. Ekke-Kristian Erilaid kaubamärgiekspert 26.04.2012 Mis on kaubamärk? Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku
RohkemÜldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v
Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis
RohkemSelgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul
Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul 27.03 02.04.2019 Taotlusi saab esitada taotlusperioodil 03.04 10.04.2019
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemAM_Ple_LegReport
21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga
RohkemTäida dokumendi properties TITLE väli
R I I G I K O H U S DISTSIPLINAARKOLLEEGIUM O T S U S Distsiplinaarasja number Otsuse kuupäev 27. märts 2019. a Kohtukoosseis Kohtuasi Distsiplinaarmenetluse algatajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil
RohkemKINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1
KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.12.2006 Avaldamismärge: RT III 2007, 1, 8 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006.
RohkemEuroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon
Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
Rohkem4-73
EUROOPA KOHTU OTSUS 14. MAI 1974 * Kohtuasjas 4/73, J. NOLD, KOHLEN- UND BAUSTOFFGROSSHANDLUNG, Saksa õiguse alusel asutatud usaldusühing, asukoht Darmstadt, esindaja: Manfred Lütkehaus, Esseni advokatuur,
RohkemHinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k
Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, kui kuus tehakse vähem kui 10 väljaminevaid makseid
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemHinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont
Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekonto avamiseks esitatud dokumentide analüüs/ Maksekonto avamine
Rohkem