EUROOPA LADINA-AMEERIKA PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE RESOLUTSIOON Kaubandus ja kliimamuutus majandus-, rahandus- ja kaubanduskomisjoni raporti alusel Euroopa Parlamendi kaasraportöörid: Susta (ALDE) Ladina-Ameerika riikide kaasraportöör: Alain Lipietz (Verts/ALE) ja Gianluca Elsa Guevara (Andide Parlament) Kolmapäev, 8. aprill 2009 Madrid (Hispaania) RE\782025.doc AP100.355v06-00
EUROLAT 8. aprilli 2009. aasta resolutsioon Madrid (Hispaania) (majandus-, rahandus- ja kaubanduskomisjoni raporti alusel) Kaubandus ja kliimamuutus Euroopa Ladina-Ameerika Parlamentaarne Assamblee, võttes arvesse oma 9. novembri 2006. aasta deklaratsiooni; võttes arvesse oma 19. detsembri 2007. aasta resolutsiooni globaliseerumisest tulenevate väljakutsete ja võimaluste kohta Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika riikide majandus- ja kaubandussuhetes ning oma 1. mai 2008. aasta resolutsiooni Doha vooru väljakutsete ja võimaluste kohta; võttes arvesse 28. 29. juunil 1999. aastal Rio de Janeiros, 17. 18. mail 2002. aastal Madridis, 28. 29. mail 2004. aastal Guadalajaras, 11. 13. mail 2006. aastal Viinis ning 16. 17. mail 2008. aastal Limas toimunud Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ning Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide viie tippkohtumise deklaratsioone; võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni kliimamuutuse kohta;1 võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1992. aasta kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja selle Kyoto protokolli; võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 13. konverentsi (COP 13) ja Kyoto protokolli osaliste kohtumist konventsiooniosaliste 3. konverentsil (COP/MOP 3), mis peeti 3. 15. detsembril 2007 Indoneesias Balil; võttes arvesse ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni; võttes arvesse osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli; võttes arvesse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni; võttes arvesse 30. oktoobril 2006. aastal esitatud Sterni ülevaadet kliimamuutuste majandustegurite kohta; võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 17. novembril 2007. aastal Hispaanias Valencias avaldatud neljanda hindamisaruande (AR4) järeldusi ning muid riikide valitsuste tellitud või ÜRO organite teostatud uuringuid; võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni UNFCCC osaliste 14. konverentsi (COP 14), Kyoto protokolli osaliste kohtumist konventsiooniosaliste 4. konverentsil (COP/MOP 4) ja 1. 12. detsembril 2008. aastal Poolas Poznanis toimunud allorganite istungeid; võttes arvesse majandus-, rahandus- ja kaubanduskomisjoni raportit, 1 ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 344. AP100.355v06-00 2/6 RE\782025.doc
A. arvestades, et temperatuur maakeral on alates 1800. aastast tõusnud 0,7 C võrra; arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kava piirata globaalset soojenemist tulevikus nii, et temperatuuri tõus ei ületaks vahemikku 2 2,4 ºC, eeldab olukorda, et kasvuhoonegaaside heitkoguseid arenenud riikides on 2020. aastaks vähendatud 25 40 % võrra ja 2050. aastaks 80 % võrra; arvestades, et kui esimestest tähtaegadest kinni ei peeta, ületab kliima soojenemine vältimatult 3 ºC piiri, mis toob Sterni aruande kohaselt kaasa 5 triljoni euro suurused kulud; B. arvestades, et kliimamuutus on peamisi maailma ees seisvaid väljakutseid; C. arvestades, et Ladina-Ameerika ja Euroopa riikide parlamendiliikmetel on kliimamuutuse vastases ja keskkonnaalases võitluses oluline roll; D. arvestades, et Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riigid saavad kliimamuutusest kahju olenemata sellest, kas nad on fossiil- või agrokütuste tootjad või mitte; E. arvestades, et biokütuste kasutamine on keskkonna seisukohast taunitav, kui nende tootmine toob kaasa energiatarbimise märkimisväärse kasvu ja kasvuhoonegaaside heite suurenemise, mis ületab biokütustest tuleneva tegeliku kasu; F. arvestades, et viimase 20 aasta jooksul on rahvusvaheline kaubandus kasvanud kiiremini kui tootmine maailmas; arvestades, et see on tingitud suundumusest kasutada rahvusvahelist tööjaotust, mis aitab küll optimeerida palga- ja maksukulusid, kuid ei arvesta keskkonnakuludega; G. arvestades, et Bali konverentsil võtsid kõik riigid kohustuse saavutada ülemaailmne kokkulepe 2012. aasta järgses tegevuskavas; H. arvestades, et Poolas Poznanis 1. 12. detsembril 2008. aastal toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsi järeldused on seega tervitatavad olulise verstapostina, pidades silmas Kopenhaageni konverentsi; I. arvestades, et ÜRO järgmise, 7. 18. detsembril 2009 Taanis Kopenhaagenis toimuva kliimamuutuse konverentsi eesmärk on saavutada ambitsioonikas ülemaailmne kokkulepe 2012. aasta järgseks ajaks, 1. rõhutab vajadust leida piiriülestele keskkonnaprobleemidele mitmepoolsed lahendused; toonitab samuti võimalust tugevdada kliimamuutust käsitlevaid mitmepoolseid kokkuleppeid, mis peavad aitama kaasa mitmepoolse kaubandussüsteemi tugevdamisele; 2. märgib, et kui varem langes peamine vastutus kliimamuutuse eest arenenud riikidele, siis tulevikus on peale nende järjest suurem vastutus tärkava turumajandusega riikidel; märgib, et peamised kannatajad on arengumaad ning et seetõttu on Rio maailma tippkohtumisel ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis viidatud ühise, kuid eristatud vastutuse põhimõttele; 3. tunnistab, et kuigi suurimad süsinikdioksiidi atmosfääri paiskajad on põhjapoolsed riigid, on nad (välja arvatud Ameerika Ühendriigid) asunud heidet vähendama; palub Ameerika Ühendriikidel võtta meetmeid oma riigi sees heite vähendamiseks ja töötada tulevastel rahvusvahelistel läbirääkimistel aktiivselt selle nimel, et osaleda tulevikus kliimamuutuse vastases võitluses; RE\782025.doc 3/6 AP100.355v06-00
4. rõhutab, et seevastu arengumaades jääb heide elaniku kohta enamasti allapoole piirmäära, mida maakera ökosüsteem suudab neelata; märgib aga, et tärkava turumajandusega riigid on liikumas nimetatud piirmäära ületamise suunas; täheldab, et fossiilseid energiaallikaid kaevandavad riigid on selle määra juba ületanud, kuigi oleks õiguspärane jagada fossiilsete energiaallikate kaevandamis- või esmase töötlemise protsessi käigus tekkivad kohalikud heitkogused tootja- ja tarbijariikide vahel; 5. rõhutab, et kuna põllumajandusel on endiselt väga oluline roll lõunapoolsetes riikides, on kliimamuutusel seal suurem negatiivne mõju, kuna nende riikide piiratud ressursid ei võimalda neil kliimamuutusega piisavalt kohaneda; 6. on seisukohal, et iga riik peab tegutsema vastavalt oma võimalustele ja kooskõlas jagatud vastutuse põhimõttega ning et tööstusriigid peaksid andma arengumaadele rahalisi vahendeid ning keskkonnasäästlikku tehnikat; toonitab, et see asjaolu ei tohi arengumaid takistada loomast ja arendamast suutlikkust valmistada kliimasõbralikke tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid; 7. juhib tähelepanu vajadusele saavutada pikaajaline mitmepoolne kokkulepe kõigi maailma riikide osavõtul, et vältida olukorda, kus tootmise ümberpaigutamine suurendab kasvuhoonegaaside heidet; märgib seetõttu, et 1. 12. detsembril 2008 Poolas Poznanis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil keskenduti tärkava turumajandusega riikide ja arengumaade abistamisele kohanemisel uute rahvusvaheliste eeskirjadega; 8. rõhutab, et tööstusinvesteeringuid tuleks optimeerida, et vähendada nii palju kui võimalik keskkonnakulusid; toonitab, et tuleb vähendada transpordist pärineva heite põhjustatavaid kulusid, lülitada keskkonnakulu transpordi hinda ja luua kombineeritud transpordisõlmi, mis ühendavad endas vähe kasvuhoonegaase tekitavaid transpordiliike (mere-, jõe ja raudteetransport); 9. rõhutab asjaolu, et tõhusa kliimamuutuse vastase võitluse edendamiseks on vaja kaasata keskkonnamõõde kõikidesse meie poliitikavaldkondadesse, sealhulgas kaubanduspoliitikasse; 10. kutsub kõiki B lisas nimetatud riike tungivalt ratifitseerima Kyoto protokolli; samuti kutsub rahvusvahelist kogukonda saavutama Kopenhaagenis kokkuleppeid, mis on vajalikud 2012. aasta järgset perioodi (2012 2020) käsitleva protokolli allkirjastamiseks ja ratifitseerimiseks; 11. rõhutab, et muud mitmepoolsed kokkulepped (Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni, Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni raames) tuleb viia kooskõlla 2012. aasta järgset perioodi käsitleva kokkuleppega; 12. on seisukohal, et nii Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO kui Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni raames on oluline edendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamist; 13. palub, et kooskõlas WTO eeskirjadega uuritaks ajutisi meetmeid, mis soodustaksid keskkonnasäästlike toodete tootmist ja eksporti ning uuenduslikke tehnoloogiaid; 14. toetab Euroopa Investeerimispanga ja Ameerika Arengupanga (IADB) jõupingutusi AP100.355v06-00 4/6 RE\782025.doc
koostöö tugevdamise nimel ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna strateegiliste arenguprojektide kaasrahastamisel, mille keskmes on ühiskonnale ja keskkonnale positiivset mõju avaldavad taastuvenergiaprogrammid; 15. nendib, et kahe piirkonna vahelised partnerluskokkulepped peavad hõlmama kliimaküsimust ning võtma arvesse selle mõju majanduskasvule ja vaesuse vähendamisele arengumaades; 16. rõhutab, et tuleks arutada vajadust kehtestada tollimaksu nullmäär WTO eeskirjadega kooskõlas olevatele madala süsinikusisaldusega toodetele (säästupirnid jms) ning levitada puhtaid ja säästvaid tehnoloogiaid; 17. märgib, et tuleb keelustada eksootilise puidu sissevedu, kui see transportimise ja kasvuhoonegaase neelavate ökosüsteemide vähendamise tõttu põhjustab kliimamuutuse süvenemist; toonitab, et metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitlev leping tuleb muuta kohustuslikuks; 18. rõhutab, et heidet tuleks vaadelda kui lüli suuremas ahelas ja et eesmärke ei tuleks arvutada mitte ühes riigis tootmise tõttu tekkivate heitkoguste põhjal, vaid riigis tarbitud toodete koguhulga põhjal (nn ökoloogiline jalajälg); tunnistab, et kõige tõhusam viis heidet ohjata on teha seda tootmisetapis, samuti heitkogustega kauplemise süsteem; 19. tervitab ELi otsust kaasata lennundus Euroopa saastekvootide süsteemi, mis puudutab ka kolmandatest riikidest saabuvaid lennukeid (välja arvatud juhul, kui need riigid on kehtestanud samaväärse süsteemi), ja on seisukohal, et tegemist on sobiva sammuga kasvuhoonegaaside heite kogumaksumuse lisamiseks kaupade ja teenuste hinnale sihtkohas; 20. on seisukohal, et kui atmosfääri suuri heitkoguseid paiskavad riigid keelduvad 2012. aasta järgset perioodi käsitlevast kokkuleppest, tuleks kaubanduskaitse meetmete reformimisel võtta arvesse keskkonnategurite kaasamise võimalikkust, et vältida 2012. aasta järgse protokolli ratifitseerimata jätnud riikidest pärit toodete keskkonnaalast dumpingut; 21. on seisukohal, et Euroopa ja Ladina-Ameerika vaheline kokkulepe, millega kiidetakse heaks ranged energiatõhususe eeskirjad meie rahvaste heaks, austades iga riigi seadusi ja rahvusvahelisi lepinguid ning WTO eeskirju, looks hiigelsuure turu, mis dikteeriks automaatselt nende eeskirjade määratlemist rahvusvahelisel tasandil; 22. tervitab Bali kliimamuutuste konverentsil tehtud otsust käivitada strateegiline programm, et suurendada investeeringuid leevendamisele ja kohanemisele suunatud tehnoloogiate väljaarendamiseks ning siirdeks arengumaadesse ja nendes kasutamiseks, samuti tehnosiirde ekspertrühmale antud ülesannet hinnata rahaliste vahendite kättesaadavuse ja kasutamise puudujääke ja takistusi; * * * 23. teeb kaaspresidentidele ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Komisjonile, Euroopa Liidu liikmesriikide ning kõikide Ladina- Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide parlamentidele, Ladina-Ameerika RE\782025.doc 5/6 AP100.355v06-00
Parlamendile, Kesk-Ameerika Parlamendile, Andide Parlamendile ja Mercosuri Parlamendile, Kesk-Ameerika Integratsioonisüsteemi SICA peasekretariaadile, Kariibi Ühendusele CARICOM, Andide Ühenduse peasekretariaadile, Mercosuri alaliste esindajate komiteele ja Ladina-Ameerika Majandussüsteemi SELA alalisele sekretariaadile. AP100.355v06-00 6/6 RE\782025.doc