3. Ilmastik ja kliimamuutused Kliimamuutused on üks prioriteetsemaid valdkondi maailmas. Nüüdseks on selge, et kliima muutub ja valdav osa teadlastest
|
|
- Toomas Trei
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 3. Ilmastik ja kliimamuutused Kliimamuutused on üks prioriteetsemaid valdkondi maailmas. Nüüdseks on selge, et kliima muutub ja valdav osa teadlastest on veendunud, et seda põhjustavad inimtegevuse tagajärjel tekkivad kasvuhoonegaasid. Kasvuhoonegaaside heitkoguste kasv on tingitud peamiselt fossiilkütuste kasutamisest, oma osa annavad ka põllumajandus, tööstus, transport, maakasutuse muutused jms. Euroopa keskmine temperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud pea 1 C võrra. Maakera kliima muutmiseks piisabki vaid mõnest kraadist. Praegune rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärk on temperatuuri tõusu hoidmine alla 2 C, see hoiaks mõju minimaalsena. Kliimamuutused on globaalne probleem, mille tagajärjed on tõsised. Kliimamuutuste ilmingud on maailma eri regioonides erinevad. Kõige enam on ohus arengumaad, kus kannatatakse juba praegu toidu- ja veepuuduse all. Suuremad muutused, millega maailm peab silmitsi seisma, on jää sulamine ja liustike taandumine, mistõttu meretase tõuseb ja paljud rannikualad jäävad vee alla. Samuti esinevad ekstreemsed ilmastikuolud, nagu tormid, kuumalained, elurikkuse vähenemine ja muutused ökosüsteemis ning haiguste (nt malaaria) levimine. Eestile toob see ilmselt kaasa sademete hulga suurenemise, temperatuuri tõusu ja üleujutuste ohu.
2
3 3.1 Ilmastik ja kliima Kliimat määratletakse üldisemalt kui atmosfääri pikaajalist keskmist seisundit mingis piirkonnas. Kliima iseloomustamisel tuuakse tavaliselt esile aastakümnete jooksul mõõdetud meteoroloogiliste elementide keskmised ja äärmised väärtused eri perioodide (kuude, aastate jt) järgi. Tähtis on hinnata ka ohtlike ilmatüüpide ja -nähtuste (ekstremaalsed temperatuurid, tormid, väga kuivad või sademeterikkad suved jne) esinemissagedust ja äärmusväärtusi. Maailma meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) on võtnud kokkuleppeliselt kliimanäitajate arvutamise perioodide pikkuseks 30 aastat, millest viimane oli Ilmastik on lühema perioodi ilmadele iseloomulik režiim. Kui vaatame ajavahemikku, siis räägime sellele iseloomulikust ilmastikust. Ilmastikust ja ilmadest rääkides võrdleme neid iseloomustavaid meteoroloogilisi näitajaid kliima näitajatega. Siinses ülevaates on Eesti aasta ilmastikku võrreldud viimase 52 aasta ( ) keskmiste ja äärmustega Õhutemperatuur aasta keskmist õhutemperatuuri iseloomustab suur muutlikkus. Nii kui ka aasta on olnud keskmiselt selle sajandi kõige külmemad, seejuures oli aasta keskmine viimase 25 aasta madalaim (5,1 C), madalam ka viimase 52 aasta keskmisest. Samas küündib aasta keskmine õhutemperatuur ajavahemiku kõige soojemate aastate hulgas 4. kohale alates aastast (7,0 C). Aastate õhutemperatuuri trendi tõus jääb veidi ka alla aastate tõusule (joonis 3.1). Aastate kõige soojema suvekuu (juuli) õhutemperatuur ületab keskmiselt 2,1 C võrra aasta keskmise ja pooleteise kraadi võrra eelmise nelja aasta ( ) keskmise õhutemperatuuri. Viimase nelja aasta kõigi suve-, kevade- ja enamiku sügiskuude õhutemperatuur on olnud kõrgem kui 52 aasta keskmine ning kõikide talvekuude keskmine õhutemperatuur madalam kui aasta keskmine. Seejuures on kõige suurem erinevus meie kliima kõige palavamal suvekuul juulis ning kõige külmemal talvekuul veebruaris (mõlemad 2,2 C võrra)(joonis 3.2). Kuumarekordeid mõõdeti aasta augustis Kirde- Eestis, need ületasid seniseid kuni 1 C võrra, küündides Narva-Jõesuus +35,4 C-ni. Ka Vilsandil sündis sama aasta juulis absoluutselt maksimaalse õhutemperatuuri rekord +32,4 C (eelmine oli +31,0 C, pärit aastast). Veebruari keskmise õhutemperatuuri jaotuse kaardil (joonis 3.3) näeme Eesti kliimale iseloomulikku soojemat Lääne-Eesti ja saarte piirkonda ning madalamaid külmakraade Ida-Eestis. Joonisel on esitatud ka aastate veebruari keskmised ja kuu absoluutselt minimaalsed õhutemperatuurid. Erakordseks võib pidada a juulis Kesk-Eestis esinenud öökülmasid, mis küündisid 2 cm kõrgusel maapinnast 1 C-ni keskmine õhutemperatuur keskmine keskmine keskmine õhutemperatuur, C Joonis aasta keskmine õhutemperatuur Eestis ja erinevate perioodide trendid. Andmed: KAUR. 82
4 C I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Joonis 3.2. Kuu keskmise õhutemperatuuri jaotus aastas Eestis , võrreldes kliimaandmetega. Andmed: KAUR. Joonis aasta veebruari keskmise õhutemperatuuri jaotus Eestis ning sama kuu õhutemperatuuri keskmine ja absoluutne miinimum vaatlusjaamades. Andmed: KAUR. 83
5 3.1.2 Sademed Nii nagu õhutemperatuur, on ka Eesti keskmine sademete aastasumma tõusva trendiga. Aastad on olnud kõige sademeterikkam nelja-aastane periood alates aastast. Seejuures 2012 oli perioodi kõige suurema sademete hulgaga aasta (joonis 3.3). Sademeterohkusega paistsid silma kõigi nelja aasta puhul eriti august ja detsember. Erakordne oli aasta detsember, kui sademete hulk oli kõrgem aasta kõikide teiste kuude sademete hulgast, moodustades aasta detsembrikuu rekordi Eestis. Territoriaalselt langes sademeid kõige rohkem Edela-Eestis ja Lääne-Eesti mandriosas (joonis 3.4) aastal mõõdeti Kirde-Eestis järgmisi lume paksuse rekordeid: a veebruaris Jõhvis 78 cm ja a veebruaris-märtsis Jõhvis 82 cm ning Narva-Jõesuus 65 cm. 8. augustil aastal registreeriti Eestis mitu trombijuhtumit, samuti a juulis Jõgevamaal sademete hulk sademete hulga trend sademete hulk, mm Joonis 3.4. Eesti meteoroloogiajaamade keskmine sademete hulk ja trend aastatel Joonis aasta sademete hulga territoriaalne jaotus ja ööpäeva maksimaalne sademete hulk. Andmed: KAUR. 84
6 3.1.3 Veetasemed ja vooluhulgad aastal alguse saanud veerikas periood kestab. Vahemikul ületas keskmine äravool Eesti territooriumil tervikuna pikaajalist keskmist, kusjuures veerikkaim oli aasta, mil hüdroloogilise aasta äravool ületas pikaajalist lausa 50%. Aastaid jääb iseloomustama kevadiste suurveeperioodide kõrged veetasemed, kuid üheski hüdromeetriajaamas ajaloolisi rekordeid ei löödud. Esines sademetest tingitud tulvasid nii suvel, sügisel kui ka talvel, mistõttu paljudes hüdromeetriajaamades ületati senine pikaajaline kuu maksimaalne veetase. Sellel perioodil oli lumerohkeid talvesid ja suhteliselt pikki jääkatte perioode veekogudel, mis soodustasid kevadeti rohket suurvett. Pea kolm aastat järjest (2008. a septembrist kuni 2011.a augustini) oli nii Võrtsjärve kui ka Peipsi järve veetase stabiilselt üle pikaajalise keskmise. 3.2 Kasvuhoonegaasid ja osoonikihi kaitsmine Õiguslik taust Eesti on allkirjastanud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aastal ja liitus Kyoto protokolliga aastal, võttes endale kohustuse vähendada ajavahemikul kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes aastaga 8% võrra. Kyoto teisel perioodil on Eesti Euroopa Liidu koosseisus võtnud teiste liikmesriikidega ühise kohustuse vähendada KHG heitkoguseid 20% võrreldes aastaga Osoonikihi kaitse esimene rahvusvaheline keskkonnalepe on aastal sõlmitud Viini konventsioon (jõustus 1988). Selle alusel algatati läbirääkimised halogeenitud süsivesinike kasutamise ja leviku tõkestamiseks. Aastal 1987 sõlmisid 31 riigi esindajad lepingu Montreali protokolli, mis jõustus aastal. Kokkuleppe järgi võib alates aastast kasutada vaid taasväärtustatud või sügavpuhastatud osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikke, aastast 2015 on nende kasutamine keelatud. Eesti ühines osoonikihi kaitse Viini konventsiooni ning osoonikihti lagundavate ühendite reguleerimise Montreali protokolliga aastal. Peale Montreali protokolli ja Viini konventsiooni reguleerib osoonikihti kahandavate ainete kasutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta. Riigisisene osoonikihi kaitsmine on reguleeritud välisõhu kaitse seadusega ning selles sisalduvate keskkonnaministri ja Vabariigi Valitsuse määrustega. Kasvuhoonegaaside heitkogused ja nende vähendamine Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus on võrreldes baasaastaga 1990 vähenenud umbes 50%. Kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) summaarne heitkogus oli baasaastal 40,5 miljonit tonni CO 2 ekvivalenti ja aastal 21 mln tonni CO 2 ekvivalenti (arvestamata maakasutuse, selle muutuse ja metsanduse sektori sidumist). Seega on aastaks võrreldes baasaastaga Eestis heitkogused vähenenud peaaegu 50%. Suure heitkoguse languse on tinginud majanduse ümberstruktureerimine 1990-ndate alguses. Praegusel ajal on peamine trendi mõjutaja majandustõusud ja -langused. Suurima panuse summaarsesse KHG heitkogusesse annab põlevkivil baseeruv energeetikasektor, mis aastal moodustas 89% (sh transport, mis on 11% summaarsest KHG heitkogusest). Järgnevad põllumajandussektor 6% ja tööstuslike protsesside ning jäätmekäitluse sektor 3% ja 2%-ga. Maakasutuse, selle muutuse ja metsanduse trend on ajavahemikul kõikunud. Üldjuhul mõjutab viimati nimetatud sektor kasvuhoonegaaside bilanssi CO 2 sidujana, kuid aastail (suurte raiemahtude tõttu metsanduses) oli arvestuslik mõju heitkoguste inventuuris vastupidine. Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid (CO 2 ), mis moodustab 90% summaarsest KHG heitkogusest. Nii metaani (CH 4 ) kui ka dilämmastikoksiidi (N 2 O) osakaal on 5% ja f-gaasidel 1%. Eesti keskmine KHG heitkogus aastas elaniku kohta on 15,6 tonni CO 2 ekvivalenti, mis ületab EL 27 keskmist (9,2 t CO 2 ekv elaniku kohta) 1,7-kordselt.1 Selle peamine põhjus on väga süsinikumahuka põlevkivi kasutamine energeetikasektoris. Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks ja piiramiseks rakendatakse ning plaanitakse tulevikus ellu viia mitmesuguseid meetmeid. Kuna enamik KHG heitkogustest pärineb energeetikasektorist, siis selles sektoris on ka suurim potentsiaal heitkoguseid vähendada. Positiivne mõju KHG heitkoguste vähendamisele ja piiramisele on taastuvenergia (nt tuuleenergia) ning biokütuste laialdasemal kasutamisel. Taastuvenergia kasutamist toetatakse nii investeeringutoetuste kui ka subsiidiumite abil ning toetatakse tõhusat koostootmist aastal tootsid tuulikud 448 GWh energiat, mis on u 5,5% kogu elektritarbimisest. 1 Greenhouse gas emission trends and projections in Europe Tracking progress towards Kyoto and 2020 targets. EEA Report No 6/
7 Rahvusvaheline lubatud heitkogustega kauplemine Lubatud heitkoguste (AAU-de) müük toimub rohelise investeerimisskeemina. See tähendab, et AAU-de müügist saadud raha tuleb suunata ostjaga kokkuleppel investeeringutesse, millega kaasneb tegelik CO 2 emissiooni vähenemine. Paljud rohelise investeerimisskeemi projektid on seotud energiatõhususe tõstmisega. Näiteks on rahastatud avalike hoonete, korterelamute ja ka eramute renoveerimist. Peale selle on toetatud ka nt katlamajade soojatrasside renoveerimist. On investeeritud ühistranspordi arendamisse ja elektriautode kasutuselevõttu. Ühisrakendus Eesti kasutab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ühte kahest Kyoto protokolli projektipõhisest mehhanismist ühisrakendust. Koostööd tehakse Soome, Taani, Hollandi, Rootsi ja Austriaga. Projekti põhimõte seisneb selles, et investeerijariik vähendab kasvuhoonegaase mõnes teises riigis, kus seda on odavam teha. Kokkuvõttes võidavad mõlemad osapooled, sest vastuvõtjariiki jõuab uus tehnoloogia ja teadmised, millele lisandub saadud tulu vähendatud kasvuhoonegaaside heitkoguste müügist. Praegu on Eestis heaks kiidetud kaksteist ühisrakendusprojekti, suurima panuse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel annavad tuulepargid tuhat tonni CO 2 ekvivalenti Joonis 3.6. Kasvuhoonegaaside heitkogused ja sidumine sektorite kaupa jäätmekäitlus põllumajandus lahustite ja muude toodete kasutamine tööstuslikud protsessid transport energeetika maakasutus, selle muutus ja metsandus Allikad: Greenhouse Gas Emissions in Estonia (2013) National Inventory Report under the UNFCCC and the Kyoto Protocol. Submission to the UNFCCC secretariat. Tallinn. 86
8 3.2.2 Osoonikihti kahandate ainete kasutamine ja heitkogused Osoonikihti kahandavate ainete järkjärguline käibelt kõrvaldamine hakkab peagi lõpule jõudma. See tähendab, et juba on lõpetatud täielikult halogeenitud süsinike (CFC) kasutamine ja suurel määral on vähendatud osaliselt halogeenitud süsivesinike (HCFC) kasutust. Osoonikiht on justkui Maad kaitsev kilp, mille ülesanne on peegeldada tagasi Päikeselt tulevat ultraviolettkiirgust. Kui see tähtis element atmosfääris puuduks, hävitaks Päike kogu elu Maal. Seejuures on huvitav märkida, et osoonikiht ei paikne stratosfääris kihina, vaid kaootiliselt, kõige enam kilomeetri kõrgusel. Osoonikiht on nii õhuke, et kui kõik stratosfääris olevad osoonimolekulid ühele tasapinnale kokku tuua, siis keskmine paksus küündiks normaaltingimustele (temperatuur 0 C ja rõhk 1 at) taandatuna vaid kolme millimeetrini. Meie jaoks on aga nimetatud kiht ülioluline, sest see pakub tervele keskkonnale kaitset liigse ultraviolettkiirguse eest. Osooni kontsentratsioon atmosfääris varieerub looduslikult vastavalt temperatuurile, ilmale, laius- ja pikkuskraadile. Ka inimtegevus mõjutab osoonikihti. Osoonikihti kahandavad ained on ühendid, mis sisaldavad kloori (Cl), broomi (Br) või fluori (F). Neil ainetel on suur osoonikihi kahandamise potentsiaal (ODP). Osoonikihti kahandavad ained jagunevad järgmiselt: täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud (CFC) ja osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud (HCFC). Neid aineid kasutatakse külmutusagendina olme- ja tööstuskülmikutes, kaubanduse külmutusseadmetes, külmhoonetes jne. Peale selle ka õhu konditsioneerimisel, vahu tekitajatena, aerosoolides ja lahustites. Veelgi suurema osoonikihi kahandamise potentsiaaliga on haloonid (süsivesinike broomiühendid), mis hävitavad osooni 3 10 korda rohkem kui CFC-d või HCFC-d. Praeguseks ajaks tohib haloone kasutada vaid olulise kasutuse tarbeks. Osoonikihti kahandavate ainete kasutust Euroopas reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta. Määrusest tulenevalt on kasutuselt kõrvaldatud CFC-d alates aastast. Aastal 2015 laieneb keeld ka HCFCdele, mis tähendab, et nimetatud ainet enam seadmetesse juurde lisada ei tohi. Osoonikihti kahandavate ainetele on välja töötatud ka mitmeid alternatiive, mis on osoonikihile tunduvalt sõbralikumad. Enim kasutust leiavad fluorosüsivesinikud (HFC), süsihappegaas (CO 2 ), propaan, ammoniaak (NH 3 ), süsivesinikud (HC) jne. Eesti silmapaistvamad saavutused osoonikihi kaitsmisel Aastail vähenes märgatavalt osoonikihti kahandavate ainete müük: kui aastal müüdi CFC-sid kg ja HCFC-sid kg, siis aastal CFC-sid ei müüdudki ning HCFC-de müük vähenes kg-ni; kokku vähenes nende ainete müük lt kilogrammini. Osoonikihile eriti ohtlikud haloonid on paiksetelt seadmetelt ja Eesti lipu alt sõitvatelt laevadelt maha monteeritud, kriitilised halooniobjektid on arvele võetud ja neid kontrollitakse pidevalt. Külmaseadmetes kasutatakse peamiselt asendusaineid. Astmaravis on lõpetatud CFC-põhiste dosaator-inhalaatorite kasutamine. Lõpetati metüülbromiidi kasutamine kahjuritõrjes ning osoonikihti kahandavate ainete kasutamine vahutootmises. Tallinnasse, Suur-Sõjamäele rajati osoonikihti kahandavate ainete riiklik käitluskeskus, kus on võimalik määrata osoonikihti kahandavate ainete tüüpi ja keemilist koostist, muuhulgas ained keskkonnaohutult utilitiseerida ja transportida, samuti ka külmasüsteeme maha monteerida, koos külmaaine eemaldamise ja nõuetekohase ladustamisega. Keskkonnaministri määrusega on kehtestatud osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite käitlemisega tegelevate isikute pädevusnõuded ja ka osoonikihti kahandavate ainete käitlemisenõuded. 87
9 Osoonikihti kahandav potentsiaal ODP Eri ained kahjustavad osoonikihti erineval määral. Ainete kahjulikkust osoonikihile väljendab selle osoonikihti lõhustav potentsiaal ehk ODP (ingl ozone depleting potential). Sealjuures freooni CFC-11 osoonikihti lõhustav potentsiaal võrdsustatakse 1-ga ning ülejäänud ühendite potentsiaale väljendatakse selle suhtes. Tabel 3.1. Mõne aine osoonikihti kahandava potentsiaali võrdlus. Allikas: EKUK Aine Klorofluorosüsivesikud (CFC) 0,6 1,0 Haloonid 3 10,0 Süsiniktetrakloriid CCl 4 1,1 1,1,1-triklooretaan e metüülkloroform CH 3 CCl 3 0,1 Metüülbromiid CH 3 Br 0,7 Bromofluorosüsivesnikud (HBFC-d) Klorofluorosüsivesinikud (HCFC-d) Klorobromometaan 0,12 0,02 7,5 0,02 0,11 ODP 3.3 Kliimamuutustega kohanemine Rahvusvahelise kliimamuutuste kokkuleppe ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte konverentsi otsused, mis rakendavad konventsiooni põhimõtteid, kutsuvad kõiki konventsiooni osapooli, sh Eestit, tegelema kliimamuutusega kohanemise temaatikaga, sh planeerima, prioriseerima ja rakendama kliimamuutusega kohanemise meetmeid. Sellega on Eesti rahvusvahelisel tasandil võtnud endale kohustuse tegeleda kliimamuutusega kohanemisega ehk hinnata kliimamuutuste mõju eri sektorites ja vajaduse korral võtta tarvitusele meetmeid kliimamuutuste vältimatute negatiivsete tagajärgedega toimetulekuks. Euroopa Liidu poliitikas on kliimamuutuse tagajärgedega kohanemine integreeritud sektoriaalsetesse poliitikadokumentidesse, nt ühisesse põllumajanduspoliitikasse, looduskaitse poliitikasse, üleujutusriski hindamise ja maandamisega kaasnevad tegevused reguleeritakse eraldi direktiiviga ja kohanemine kajastub ka Euroopa Liidu fondide üldmääruses. Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise Valge raamatu Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik valguses võeti aasta aprillis vastu Euroopa Liidu kliimamuutuste mõjudega kohanemise strateegia mis suurendab Euroopa regiooni võimet tulla toime kliimamuutuste mõjuga ja millega esitatakse väga konkreetsed soovitused EL-i liikmesriikidele. Euroopa regiooni tasandil hõlmavad kliimamuutuse mõjuga kohanemise teemat Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja HELCOM-i Läänemere tegevuskava. Eestil puudub praegu kliimamuutuste mõjudega kohanemise valdkonnas ühtne visiooni ja strateegia dokument, kuid üksikuid kohanemise meetmeid rakendatakse nt looduskaitse ja metsanduse arengukavas aastani 2020, rahvastiku tervise arengukavas , maaelu arengukavas, veeseaduses ning hädaolukorra seaduses ja riiklikes hädaolukorra riskianalüüsides. Kuna kliimamuutuste mõjud võivad raskendada veeraamdirektiiviga seatud eesmärkide saavutamist, siis integreeritakse detsembriks 2015 ajakohastatud veemajanduskavadesse kliimamuutustest tulenevad võimalikud mõjud. Veemajanduskavades näidatakse, kuidas kliimamuutuste mõjudega on arvestatud survetegurite ja mõjude hindamisel, seireprogrammi koostamisel ja meetmete valikul. Kliimamuutustega kohanemine on lisatud tegevusvaldkonnana ka Keskkonnaministeeriumi arengukavasse (alamtegevusvaldkond: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine ja kiirgus- ja tuumaohutuse tagamine; alamtegevusvaldkonna eesmärk: kliimamuutuste mõjudega kohanemine on korraldatud parimal viisil; tegevussuund: kliimamuutuste mõjudega kohanemine; tähtsaim tegevus: kliimamuutuste mõjude analüüsimine Eestis; kliimamuutuste mõjudega kohanemise kulutõhusate meetmete leidmine ning strateegilise dokumendi koostamine eesmärkide ja meetmete rakendamiseks). 88
10 Kliimamuutuste leevendamise ehk heitkoguste vähendamise kõrval on ressursitõhusale majandusele üleminekuks tähtis ka kliimamuutustega kohanemine. Kohanemismeetmete planeerimisel on tähtis võtta omaks valdkondadevaheline lähenemisviis, mis põhineb ökosüsteemide vastupanuvõimel, elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel ning ökosüsteemiteenustel. Eestis ei ole kliimamuutuste mõjude teadmisi varem ühte kohta kokku kogutud, kuid on toimunud ja käimas mitu kliimamuutuste mõju käsitlevat ja hindavat projekti, nt Astra 1, Baltadapt 2, Baltcica 3, Baltclim 4, RADOST 5 jne. Seni tehtud uuringute tulemusena võib üldjoontes väita, et eeldatavasti pole Eestis kliimamuutused nii ekstreemsed kui paljudes teistes riikides (sh Euroopa kesk- ja lõunaosa riikides), kuid ka meil võib toimuda kliimamuutustest tulenevaid muutusi ilmastikus ja majandusvaldkondades: a) temperatuuritõus (sellest tulenev jääkatte vähenemine, suvised kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid, muutused taimekasvus, võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate tulek; külmumata ja liigniiske metsamaa, mis toob kaas metsaraiepiirangud, talvise ja suvise energiatarbimise muutused (tarbimistippude silumine suvel jahutusseadmete lisandumine); rahva (eriti vanurite) tervisehädade sagenemine, turismisektori teenustemahu kasv jne); b) sademetehulga suurenemine (eriti talveperioodil) ja sellest tulenev talvise teehoole mahtude ja üldise teehoolevajaduse kasv, sesoonsete üleujutuste kasv ja sellest tingitud kuivendussüsteemide hooldamise ja -rajamise mahu kasv, jõgede kaldaerosiooni ning seetõttu kaldakindlustamise mahu suurenemine, kaevandusvete pumpamismahu kasv jms; c) merepinna tõus ja sellest tulenev rannaalade kadumine ja kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve elamute/ rajatiste ümberpaigutamiseks jms) tormid ja tuulekiiruse kasv ning sellest tulenevad nõuded ehitiste, rajatiste, elektriliinide vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise suutlikkusele. Eestil ei ole küll veel riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegiat, kuid sellise dokumendi ettevalmistustega on alustatud. Keskkonnaministeerium on esitanud EMP/Norra finantsmehhanismi alt rahastamiseks projektitaotluse, mille tulemusena valmib Eesti kliimamuutuse mõjuga kohanemise strateegia eelnõu koos rakenduskavaga. Selle projektiga analüüsitakse kliima andmeridasid ning koostatakse olemasolevate andmete ja ligipääsetavate mudelite kaudu Eesti lühi- ja pikaajalised kliimamuutuste stsenaariumid (aastaks 2050 ja 2100). Koondatakse kogu olemasolev teadmistebaas kliimamuutuste mõjude kohta eri sektorites, hinnatakse haavatavust kliimamuutuste suhtes ja töötatakse välja kliimamuutuste mõjuga kohanemise meetmed. Projekti tulemusena valmiv Eesti kliimamuutuse mõjuga kohanemise strateegia on planeeritud esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks aastal. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia koostamisel kaasatakse mitmesuguseid huvigruppe ja tehakse koostööd paljude ekspertidega eri valdkondadest. 1 Interreg III. 2 Euroopa Regionaalarengu Fond. 3 Euroopa Regionaalarengu Fond. 4 Saksamaa Föderaalne Keskkonnaministeerium documentation_en.htm 89
Project meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemAbimaterjal [kliimaseadmete mooduli õpetamiseks] autoerialade riiklikus õppekavas Tallinn 2010
Abimaterjal [kliimaseadmete mooduli õpetamiseks] autoerialade riiklikus õppekavas Tallinn 2010 Eessõna Käesolev dokument on mõeldud abimaterjalina koolidele, kus autoerialade kutseõppes käsitletakse mootorsõidukite
RohkemRE_art103
EUROOPA LADINA-AMEERIKA PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE RESOLUTSIOON Kaubandus ja kliimamuutus majandus-, rahandus- ja kaubanduskomisjoni raporti alusel Euroopa Parlamendi kaasraportöörid: Susta (ALDE) Ladina-Ameerika
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vork.ppt
AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemKeskkonnaministri …
Keskkonnaministri 11.07.2012 määruse nr 25 Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemT&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014
T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua
RohkemPowerPointi esitlus
Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
RohkemBiometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV
Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV Tartu 14.11.2013 Mis on mis? Biogaas - anaeroobsel
RohkemMicrosoft Word - KKM_ _m25_Lisa3
Keskkonnaministri 11. juuli 2012 määruse nr 25 Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus
RohkemTartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained
Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained Eestis aastatel 1951-2017 Triin-Merilyn Õispuu Juhendaja:
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
Rohkem5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V
ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemPowerPoint Presentation
Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite
RohkemVeeproovivõtjate koolitus 18.juunil 2007
HCFC-de alternatiivid külmamajanduses Tallinn 2009 Käesoleva brošüüri HCFC-de alternatiividest koostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tänusõnad Soovime tänada Eesti Külmaliitu, kes oli suureks abiks
RohkemKliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
1. Sisukord 2. Sissejuhatus... 4 3. Olukorra analüüs... 5 3.1. Valdkondlikud probleemid... 5 3.2. Tulevikukliima Eestis... 6 3.2.1. Õhutemperatuur Eestis 2 m kõrgusel... 6 3.2.2. Keskmised sademed... 7
RohkemLiikudes madala süsiniksisaldusega Soome poole
Liikudes madala süsinikusisaldusega Soome poole Soome valitsuse ennetav kliima- ja energiapoliitika raport Teel vähese süsinikusisaldusega ühiskonna suunas Inimkond võib peagi sattuda silmitsi kliimamuutustest
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
RohkemVäljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2002, 26, 111 Ühinenud Rahvaste Org
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 16.02.2005 Avaldamismärge: RT II 2002, 26, 111 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 93 final 2012/0042 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS maakasutuse, maakasutuse muutuse
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 12.3.2012 COM(2012) 93 final 2012/0042 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemTuuleenergeetika võimalikkusest Eestis
Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemMicrosoft Word - B MSWORD
EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 19.11.2014 B8-0251/2014 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 1. 12. detsembril 2014 Peruus Limas
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemMicrosoft PowerPoint - EK TEUK ppt
Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemKeemia koolieksami näidistöö
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
Rohkemsisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja seg
sisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus... 9 1.1. Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja segunemine...9 1.2. Atmosfääri olulisus elukeskkonna määramisel...13
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemPärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemPowerPoint Presentation
MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemMicrosoft Word - MKM74_lisa2.doc
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise
RohkemSlide 1
Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemPpt [Read-Only]
20 aastat jätkusuutliku arengu mõtestamist ja sisustamist Kaja Peterson Säästva arengu komisjoni esimees Säästva Eesti Instituudi programmijuht 2012 Green Economy / Sustainable Governance The Future We
RohkemEesti Vabariigi Keskkonnaministeerium
Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste Eesti riiklik jaotuskava aastateks 2005 2007 Tallinn Mai 2004 KOKKUVÕTE Käesolev dokument ja selle lisad moodustavad Eesti kasvuhoonegaaside
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/
EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemMicrosoft PowerPoint - KESTA seminar 2013
Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala
RohkemPuitpõrandad
Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemMicrosoft Word - OceanLim_Notes05a.doc
5a. Magevee juurdevool ja veevahetus ääremeredes 5.1. Aurumine ja sademed, magevee voog atmosfäärist Läänemeres on sademed ja aurumine ligikaudu tasakaalus. Läbi viidud täpsemad arvutused, arvestades ka
RohkemPowerPointi esitlus
Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee
RohkemInvestment Agency
Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemPowerPointi esitlus
Eesti EL Nõukogu eesistumine 2017 II poolaasta Eesti EL Nõukogu eesistumise üldine ülevaade Lühidalt eesistumisest Programmid trio, rahvuslik, nõukogu Suured prioriteedid Keskkonnaministeeriumi eesistumise
RohkemKeskkonnaministri määruse lisa 1
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
Rohkem