EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 93 final 2012/0042 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS maakasutuse, maakasutuse muutuse
|
|
- Ülle Niit
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 93 final 2012/0042 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ja tegevuskavade kohta {SWD(2012) 40 final} {SWD(2012) 41 final}
2 SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU KONTEKST Kliimamuutustega on vaja tegeleda kohe Seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga aasta lõpus tunnistati, et maailmas ei tohi temperatuur tõusta rohkem kui 2 C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega 1. See on oluline selleks, et piirata inimtegevusest tulenevaid negatiivseid tagajärgi kliimasüsteemis. Seepärast tuleb hakata üleilmset heidet vähendama. Kõnealuse pikaajalise eesmärgi kohaselt tuleks aastaks vähendada ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 50 % võrra võrreldes aasta tasemega 2. Arenenud riigid üheskoos peaksid aastaks vähendama heidet % võrreldes aasta tasemega. Keskpikas perioodis on liit võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastaks 20 % võrreldes aasta tasemega ning sobivate tingimuste korral 30 % 3. Maakasutus- ja metsandussektor (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) ei ole kõnealusesse kohustusse kaasatud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli aasta direktiivis 2009/29/EÜ (millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi) 4 (ELi heitkogustega kauplemise süsteem, ELi HKS) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli aasta otsuses 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) 5 (jõupingutuste jagamist käsitlev otsus) on märgitud, et kõik majandussektorid peaksid aitama kaasa liidu eesmärgi saavutamisele vähendada aastaks kasvuhoonegaaside heidet. Lisaks kutsutakse otsuse 406/2009/EÜ artikli 9 kohaselt komisjoni üles hindama liidu heitkoguste vähendamise kohustusse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seonduvate heitkoguste ja nende neeldajates sidumise lisamise üksikasju ning tegema vastavalt vajadusele seadusandlikku ettepanekut, tagades maakasutus- ja metsandussektori panuse järjepidevuse ja keskkonnaalase terviklikkuse ning samuti nõuetekohase seire ja täpse arvestuse. Komisjon teeb pärast põhjalikku konsulteerimist liikmesriikide ja sidusrühmadega ning pärast mõju hindamist ettepaneku otsuse kohta, millega nähakse esimese sammuna ette õigusraamistik maakasutus- ja metsandussektori rangete, ühtlustatud ja põhjalike arvestuseeskirjade jaoks, mis on koostatud asjaomase sektori eripära arvestades. Ettepanekuga luuakse maakasutus- ja metsandussektori jaoks eraldi õigusraamistik, mis erineb kehtivaid kohustusi (ELi HKS ja jõupingutuste jagamist käsitlev otsus) reguleerivatest raamistikest; see tähendab, et praeguses etapis ei kaasata sektorit ametlikult kasvuhoonegaaside heite 20 % vähendamise eesmärgi täitmisesse. Alles pärast rangete arvestuseeskirjade ning seire- ja aruandlusmehhanismi kehtestamist, saaks maakasutus- ja metsandussektori ametlikult kaasata ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastuvõetud otsus 1/CP.16 (Cancúni kokkulepe). Põhineb valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandal hindamisaruandel. Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi aasta järeldused. ELT L 140, , lk 63. ELT L 140, , lk 136. ET 2 ET
3 liidu heite vähendamise eesmärgi täitmisesse. Sellega seoses esitas komisjon ka ettepaneku tunnistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari aasta otsus 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) 6 kehtetuks ja asendada see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta 7. Maakasutuse ja metsanduse roll kliimamuutustes Kasvuhoonegaaside heidet tekitavad liidus peamiselt energiatootmine ja muud inimtekkelised allikad. Samas neeldub (seotakse) süsinik fotosünteesi teel atmosfäärist ning talletatakse puudes ja puidutoodetes ning muudes taimedes ja mullas. Seepärast saaks asjakohaste maakasutuse ja -majandamise tavadega piirata metsanduses ja põllumajanduses CO 2 -heidet ja suurendada selle sidumist atmosfäärist. Kõnealused tavad kuuluvad maakasutus- ja metsandussektorisse, mis hõlmab peamiselt maismaaökosüsteemis tekkivat ja seotavat CO 2 - heidet, mida käsitatakse üldjuhul süsinikuvaru muutusena aastal seoti tänu maakasutus- ja metsandussektorile atmosfäärist selline kogus süsinikku, mis vastab ligikaudu 9 %-le liidu kasvuhoonegaaside koguheitest muudes sektorites. Põllumajandus, metsandus, nendega seotud tööstusharud ja energeetika on maakasutus- ja metsandussektori jaoks kõige olulisemad majandussektorid, mis saavad mitmel moel aidata kaasa heite vähendamisele ja neeldajate suurendamisele. Põllumajandusmeetmed, mille eesmärk on vähendada rohumaa muutmist põllumaaks ja turvasmulla harimisest tingitud süsinikukadu, peaksid hõlmama agronoomiatavade parandamist, näiteks võiks kasutada eri põllukultuuriliike (nt rohkem liblikõielisi taimi) ja laiendada külvikordi. Samuti aitaksid kasvuhoonegaaside heidet vähendada agrometsandustavad, mida kasutades suurendatakse mulla süsinikuvarusid, pidades loomi või viljeledes põllukultuure maa-alal, kus kasvatatakse ühtlasi metsa puidu, energia või muude puidutoodete saamiseks. Orgaanilise materjali maapinnale jätmise või tagasitoomisega on võimalik tõsta põllu- ja rohumaa tootlikkust, samas kui taassoostamine, maa tootmisest kõrvalejätmine või turvasmulla, sealhulgas turbaala kuivendamata jätmine ning degradeerunud muldade taastamine võivad tuua märkimisväärset kasu kliimamuutuste leevendamisel ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel. Seda silmas pidades oleks põllu- ja rohumaa majandamise lisamine heite arvestusse vajalik samm selles suunas, et kõnealuste tegevuste panust kliimamuutustega seotud kohustuste täitmisel tunnustataks täielikult. Ka metsanduses peitub suur kliimamuutuste leevendamise potentsiaal. See hõlmab selliseid metsandustavasid nagu maa muutmine metsaks (st metsastamine), 9 metsamaa kasutuse muutmise (st raadamise) vältimine, süsiniku talletamine metsades pikema raieringi abil, lageraiete vältimine (st valik- või harvendusraiel põhinev metsa majandamine) ja puutumata metsade otstarbe muutmise vältimine, ning ennetavate meetmete ulatuslikumat kasutamist, et piirata häiringute (tulekahjud, kahjurid ja tormid) mõju. Sama oluline on ELT L 49, , lk 1. KOM(2011) 789 (lõplik) 2011/0372 (COD) Muid põllumajandustegevuse tulemusena tekkinud kasvuhoonegaase, s.o mäletsejate ja väetiste tekitatud dilämmastikoksiidi- ja metaaniheidet maakasutus- ja metsandussektori puhul ei arvestata; maakasutus- ja metsandussektor hõlmab peamiselt CO 2 -heidet ja sidumist taimestikus ja mullas. Põllumajanduses tekkiva muude kasvuhoonegaaside kui CO 2 -heite üle peetakse eraldi aruannet. See on ka kompromiss, sest kasutuse muutmine ei tohiks põhjustada kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, st omamaiste toiduainete asendamine imporditud toiduainetega, mis tekitab veelgi negatiivsema CO 2 -jalajälje. ET 3 ET
4 metsade tootlikkuse suurendamine raieringi kohandamisega maksimaalsele tootlikkusele, suurendades väiksema tootmisvõimsusega metsade tootlikkust ning suurendades äralõigete ja oksade kasutamist, tingimusel et säilivad bioloogiline mitmekesisus, mullaviljakus ja mulla orgaaniline aine. Tulemusi annaks ka liigilise koosseisu ja kasvumäärade muutmine. Lisaks otseselt metsanduse ja põllumajandusega seotud võimalustele on leevendamispotentsiaali ka nendega seotud tööstusharudes (nt tselluloosi- ja paberitööstus, puidutöötlemine) ning taastuvenergia valdkonnas, kui põllumajandusmaad ja metsi majandatakse puidu ja energia tootmise eesmärgil. Süsinik ladestub puudes ja muudes taimedes ning mullas, aga see võib talletuda aastakümneid ka toodetes, nt ehituspuidus. Tööstusele ja tarbijatele suunatud poliitikaga võib märkimisväärselt suurendada puidu pikaajalist kasutamist ja ringlussevõttu ja/või tselluloosi, paberi ja puidutoodete tootmist heitemahukamate materjalide (nt betoon, teras, fossiilkütustel põhinev plast) asendajana. Biotoorainel põhinevas tööstuses saaks kasutada kultuure, mida kasvatatakse materjalide asendamiseks (nt kanep ja rohi isoleerimiseks klaaskiu asemel, õled mööbli tootmiseks, autode lina- või sisalitaimedest uksepaneelid, bioplast) või energia saamiseks (nt biomassi kasutamine fossiilkütuste asemel). Uuringud on näidanud, et iga süsinikutonni kohta, mis on talletatud puidutoodetesse, mis asendatakse muust kui puidust valmistatud toodetega, väheneb kasvuhoonegaaside heide eeldatavalt keskmiselt ligikaudu kahe tonni süsiniku võrra 10. Kohustusliku arvestuse laiendamine metsa, põllu- ja karjamaa majandamisele aitaks parandada põllumajandustootjate, metsandusettevõtjate ja metsapõhiste tööstusharude võetud meetmete nähtavust ning looks aluse nimetatud valdkondade leevendusmeetmete tõhustamiseks ettenähtud poliitiliste stiimulite kavandamiseks. Kui selliseid jõupingutusi võetakse arvesse, siis arvestatakse asjakohasemalt nende üldist mõju kasvuhoonegaaside heitele ja parandatakse heite vähendamise eesmärkide saavutamise kulutasuvust. Võttes arvesse asjaolu, et põllumajandusmaa kasutus, metsandus ja nendega seotud tööstusharud erinevad liikmesriigiti suuresti nende heitepotentsiaali poolest liidus, ei sobi nende jaoks üks ja ainus lähenemisviis. Maakasutuse ja metsandustavade eri vormide reguleerimiseks on vaja individuaalset lähenemisviisi. Peamine eeltingimus süsinikuvarude kaitseks ning nende ja sidumise määra suurendamiseks on võrdsete võimaluste tagamine liikmesriikide eri sektorite meetmeliikide (nt karjamaa majandamine või bioenergia tootmine) vahel, võttes kasutusele nõuetekohase ja ühtlustatud arvestuse maakasutus- ja metsandussektorist tuleneva heite ja sidumise üle. Praegune poliitika ei ole piisav Kuigi maakasutus- ja metsandussektor ei ole veel arvatud liidu eesmärgi hulka vähendada aastaks heitkoguseid, moodustab see osa nõukogu otsusega 2002/358/EÜ 11 heakskiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli alusel aastateks võetud kohustusest. Kehtivates rahvusvahelistes arvestuseeskirjades, mille järgimine on osaliselt vabatahtlik ja osaliselt kohustuslik, esineb siiski märkimisväärseid puudusi. Oluline on see, et arvestuse pidamine on vabatahtlik enamiku maakasutus- ja metsandussektoriga seotud tegevuse, eelkõige metsa majandamise puhul (moodustab ligikaudu 70 % sektorist) ja põllu- ja karjamaa majandamise puhul (moodustab ligikaudu 17 % sektorist). Selle tulemusena erineb Kyoto protokolliga kehtestatud Vt nt Sathre R. and O Connor J. (2010), A synthesis of research on wood products and greenhouse gas impacts, 2. väljaanne, Vancouver, B. C. FP Innovations, lk 117. EÜT L 130, , lk 1. ET 4 ET
5 esimesel kohustusperioodil peetav arvestus liikmesriigiti suurel määral. Teine nõrk külg on kliimamuutuste leevendamiseks läbiviidavate stiimulite puudumine metsanduses. Arvestust on vaja täiustada selleks, et luua võrdsed võimalused põllumajanduses, metsanduses, nendega seotud tööstusharudes ja energeetikasektoris liikmesriikides, et tagada nende võrdne kohtlemine ELi siseturul. Heite ja sidumise range ja ühtlustatud hindamissüsteem põllumajanduses ja metsanduses nõuab investeeringuid seire- ja aruandlussuutlikkusse. Siiski esineb veel puudusi ning tuleb tõhustada aruandluses esitatavate andmete täpsust ja täielikkust, eelkõige põllumajanduslikke muldasid käsitlevate andmete puhul. Seega toetab seire ja aruandluse parandamine arvestuse pidamist ning sellega tagatakse ka tugev, selge ja nähtav näitaja kajastamaks edusamme põllumajanduses ja metsanduses. Samuti on oluline tugevdada koostoimet laiemate poliitiliste eesmärkidega. Bioenergia kasutamise edendamiseks on ette nähtud soodustused, 12 kuid maakasutus- ja metsandussektoris puudub sidus strateegia kliimamuutuste leevendamiseks põllumajanduses, metsanduses ja nendega seotud tööstusharudes võetavate meetmete kaudu. Kliimamuutuste leevendamisel peaks tõepoolest olema üha suurem roll ühisel põllumajandusel (ÜPP). Liidu aasta järgses maaelu arengu poliitikas saaks kliimamuutuste mõju leevendada ja sellega paremini kohaneda suuremate soodustuste pakkumisega CO 2 sidumiseks põllumajanduses ja metsanduses. Mõned neist suurendaksid ja kaitseksid samal ajal süsinikuvarusid ning tooksid täiendavalt kasu bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisele, suurendades mulla veekogumisvõimet ja vähendades erosiooni. Sellega seotud süsinikuvoogude kohustuslik arvestus tooks kõnealuste meetmetega kaasneva kasu rohkem nähtavale ja tagaks, et nende panus kliimaprobleemide lahendamisel oleks täielik. Maakasutus- ja metsandussektori üle peetav arvestus selgitaks ka säästva bioenergeetika eeliseid, kajastades paremini sellega seotud heidet, eelkõige biomassi põletamisel tekkivat heidet, mille üle praegu arvestust ei peeta. See tugevdaks taastuvenergia eesmärkide raames jätkusuutlikkuse kriteeriumidega ette nähtud soodustusi. Kuid maakasutus- ja metsandussektor erineb muudest sektoritest. Kõnealusest sektorist tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sidumine on suhteliselt aeglaste looduslike protsesside tulemus. Võib kuluda kümneid aastaid enne, kui meetmetega (nt metsastamine) kaasnev mõju on märkimisväärne. Seepärast tuleks sidumise suurendamise ja heite vähendamise meetmeid metsanduses ja põllumajanduses käsitleda pikaajalises perspektiivis. Lisaks on heide ja sidumine tagasipööratavad: sellise tagasipööramise võivad vallandada äärmuslikud nähtused, nagu tulekahjud, tormid, põuad või kahjurite tekitatud kahjustused metsas ja maakattel või majandamise otsused (nt puude raiumise või istutamise kohta tehtud otsused). Lisaks on heite ja sidumise kõikumine aastate lõikes suur ning see võib mõnes liikmesriigis looduslike häiringute või raie tulemusel ulatuda kuni 35 %ni aastasest koguheitest. See teeb aastapõhiste eesmärkide saavutamise liikmesriikidele raskemaks. Kuigi maakasutus- ja metsandussektorist tuleneva heite ja sidumise kohta esitatakse aruanne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel ning osaliselt arvestatakse neid Kyoto protokolli kohaselt, on sektor jäetud sektorist tuleneva heite ja sidumise üle peetavates rahvusvahelistes arvestuseeskirjades esinevate puuduste tõttu välja kliima- ja energiapaketi 12 Direktiiv 2009/28/EÜ. ET 5 ET
6 raames võetud liidu kliimakohustustest. Samuti eeldati liidu heite vähendamise eesmärgi seadmise ajal, et Kopenhaagenis toimunud kliimaalasel tippkohtumisel aastal sõlmitakse rahvusvaheline kliimakokkulepe, sealhulgas esitatakse maakasutus- ja metsandussektori läbivaadatud arvestuseeskirjad, mida liit saaks seejärel vastu võtta. Kuid see jäi tookord olemata. Edu saavutati Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 17. konverentsil Durbanis aasta detsembris. Selles kontekstis on otsuses -/CMP.7 sätestatud eeskirjad, mõisted ja üksikasjad maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori üle arvestuse pidamiseks alates Kyoto protokolliga kehtestatud teisest kohustusperioodist. Seega muutub kohustuslikuks arvestuse pidamine eelkõige metsa majandamisega seotud tegevuse, sealhulgas raietoodete üle, ning on kehtestatud looduslike häiringute, sookuivendamise ja taassoostamise mõiste. Seepärast on oluline jätkata tegevust liidu tasandil paralleelselt rahvusvaheliste protsessidega. Asjakohasel tasemel sidususe tagamiseks peab õigusakti ettepanek maakasutus- ja metsandussektoriga seotud tegevusest tuleneva heite ja sidumise arvestamise kohta liidus olema vastavuses rahvusvahelisel tasandil võetud otsustega. Samas oleks liidul ka võimalus näidata Kyoto protokolliga kehtestatud teise kohustusperioodi ajal eeskuju rahvusvaheliste lepingutega. Käesoleva ettepaneku eesmärk on seega integreerida maakasutus- ja metsandussektor järkjärgult liidu kliimapoliitikasse eraldi õigusraamistikuga, mis arvestaks sektori eripära ning tagaks range ja ühtlustatud arvestusraamistiku. Oluline on, et sellega täiendataks arvestust kogu liidu majandusetegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite üle. Osana sellest suurendaks see praeguste ja uute leevendusmeetmete nähtavust põllumajanduses, metsanduses ja nendega seotud tööstusharudes ning oleks aluseks asjakohaste poliitiliste stiimulite väljatöötamisel (nt ühises põllumajanduspoliitikas ja seoses ressursitõhusa Euroopa tegevuskavaga 13 ). Ühiste liidu arvestuseeskirjade kehtestamine tagaks liikmesriikidele ka võrdsed võimalused. Ettepanek hõlmaks kohapeal toodetud biomassi kasutamisest tingitud süsinikuvarude muutusi ja täiendaks seega bioenergeetika arvestust majanduse tasandil. Ettepanekuga tugevdatakse liidu kliimapoliitika keskkonnaalast terviklikkust. Lisaks oleks see tähtis ja vajalik samm kulutõhusa tegevuse suunas ambitsioonikamate kliimaeesmärkide saavutamisel. Seepärast on oluline kehtestada sektori jaoks ranged ja ühtlustatud arvestuseeskirjad ning tagada nende panus kliimaprobleemide lahendamisse. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED Konsulteerimine sidusrühmadega aasta alguses loodi Euroopa kliimamuutuste programmi raames kliimapoliitika eksperdirühm maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse valdkonnas. Rühm koosnes arvukatest sidusrühmadest, kuhu kuulusid: keskkonnakaitset edendavad vabaühendused, kaubandusühendused, riiklikud haldusorganid ja teadlased. Rühma ülesanne oli määratleda olulised probleemid, mis on seotud maakasutus- ja metsandussektori lisamisega liidu jõupingutuste hulka kliimamuutuse leevendamiseks, ning esitada oma arvamus. See aitas 13 KOM(2011) 571 (lõplik). ET 6 ET
7 komisjoni töö ulatust määratleda ja juhtida. Kokkuvõtlik aruanne koos peamiste järeldustega on kättesaadav komisjoni asjaomasel veebisaidil aastal toimus avalik veebiarutelu, et koguda arvamusi võimaluste ja probleemide kohta seoses maakasutus- ja metsandussektori lisamisega liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuste hulka 15. Laekus 153 vastust eraettevõtjate, ettevõtlus- ja tööstusharu organisatsioonide, üksikisikute ja eraisikust maaomanike, vabaühenduste, haridus- ja teadusringkondade ning ametiasutuste arvamustega. Seejärel kasutati samu küsimusi eraldi konsultatsioonis liikmesriikidega ja saadi 14 vastust. Avaliku veebiarutelu käigus kogutud andmed võib kokku võtta järgmiselt: enamik vastajatest usub, et maakasutusega seotud tegevus võiks aidata kliimamuutusi leevendada isegi lühiajaliselt (kuni aastani) ning pikemas perspektiivis ajavahemikul 2020 kuni 2050; enamik vastajatest leidis, et maakasutus- ja metsandussektor peaks olema osa liidu eesmärgist vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020, toetades sektori kaasamist üksnes juhul, kui liit võtaks ambitsioonikama kohustuse; vastajad toetasid enamasti eraldi arvestusraamistiku loomist maakasutus- ja metsandussektori jaoks, mitte aga sektori lisamist ELi HKSi või jõupingutuste jagamist käsitlevasse otsusesse; enamik vastajatest tunnistas vajadust seire ja aruandluse ühtlustamise ja standardimise järele liidus; suur osa vastajatest leidis, et liidu ja riikide praegune poliitika ei ole piisav, et tagada maakasutusega seotud tegevuse panus kliimamuutuste leevendamisse. Avaliku veebiarutelu ja liikmesriikidega peetud konsultatsiooni lõplikud tulemused on kättesaadavad komisjoni asjaomasel veebisaidil 16. Komisjoni ja sidusrühmade kohtumine toimus 28. jaanuaril 2011 Brüsselis. Arutelust võttis osa 75 osalejat, kes esindasid liikmesriike, kaubandusühendusi, keskkonnakaitset edendavaid vabaühendusi ja uurimisinstitutsioone. Ülevaade kohtumisest on kättesaadav komisjoni asjaomasel veebisaidil 17. Mõju hindamine Mõjuhinnangus uuriti kolme põhiküsimust, millega on vaja tegeleda, hinnates maakasutus- ja metsandussektori lisamise võimalusi liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuste hulka, nimelt seda, kuidas: tagada ranged arvestuseeskirjad kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kohta; tagada range seire- ja aruandlusmehhanism; ET 7 ET
8 kehtestada asjakohane poliitika sektori kaasamiseks liidu kliimamuutustega võitlemise kohustustesse. Mõjuhinnang põhines poliitilisel kontekstil kaasata sektor liidu kohustustesse, mida praegu reguleeritakse jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse ja ELi HKSiga, ning selles käsitleti kolme võimalust maakasutus- ja metsandussektori kaasamise juures, nimelt kas kaasata jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse osana või eraldi raamistikuna, või viivitada kaasamisega. Iga võimaluse puhul käsitleti arvestuse ja seirega seotud küsimusi. Üksikasjalikult vaadeldi eri poliitikavalikute võimalikku majanduslikku ja keskkonnamõju. Mõjuhinnangus järeldati, et maakasutus- ja metsandussektori kaasamiseks liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustustesse on mõjuvad põhjused, eelkõige on selleks poliitika sidususe ja keskkonnaalase terviklikkuse parandamine ning majandusliku tõhususe suurendamine. Kuid see on võimalik üksnes juhul, kui maakasutus- ja metsandussektori jaoks on töötatud välja õige poliitiline raamistik. Heite ja sidumise suur varieeruvus metsades tähendab, et muudes sektorites kohaldatavad aastased heite vähendamise eesmärgid on sobimatud. Maakasutus- ja metsandussektorit eristab muudest sektoritest ka leevendusmeetmete jõustumiseks vajalik pikk teostusaeg. Sellega seoses näitas mõjuhinnang, et maakasutus- ja metsandussektori puhul oleks eelistatud eraldi õigusraamistik. Mis puutub arvestusse, siis kindlakstehtud sobivad võimalused hõlmasid kohustuslikku arvestust nii metsandus- kui ka põllumajandustegevusest tuleneva heite ja sidumise üle ning sellega tagatakse võrdne osatähtsus leevendusmeetmetele sõltumata sellest, kas need on võetud metsanduses, põllumajanduses, nendega seotud tööstusharudes või energeetikasektoris. See on kulutõhusam ning võrdsed võimalused on tagatud mitte üksnes liikmesriikidele, vaid ka liidu siseturu eri sektoritele. Sellega nähakse ette soodustuste raamistik põllumajandustootjate, metsandusettevõtjate ja nendega seotud tööstusharude võetavatele leevendusmeetmetele ning tagatakse selliste meetmete nähtavus ja nõuetekohane arvestus. Heite ja sidumise laiem katvus tagab ka võimaliku tagasipööramise kajastamise arvestussüsteemis. Siiski ei tohiks leevendusmeetmetega viivitada. Tuleks koostada riiklikud tegevuskavad, milles sätestatakse strateegia ja prognoos maakasutus- ja metsandussektori puhul. See oleks vaheetapp sektori täielikuks kaasamiseks kehtivatesse poliitikatesse. Lisaks näitas mõjuhinnang, et seiret ja aruandlust on vaja parandada, et toetada arvestusraamistikku ja edusammude hindamist põllumajanduses ja metsanduses. Komisjoni kavatseb seda saavutada eraldi raamistiku kaudu, eelkõige seiremehhanismi otsuse läbivaatamisega. Võrreldavuse ja kulutõhususe huvides tuleks paremini kasutada ka üleeuroopalisi seirevahendeid nagu LUCAS ja CORINE. Lõplikud tulemused on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus. Ettepaneku kokkuvõte Käesoleva otsuse peamine eesmärk on kehtestada maakasutus- ja metsandussektori jaoks ranged ja ulatuslikud arvestuseeskirjad ning töötada välja tulevane poliitika, et kaasata maakasutus- ja metsandussektor õigete tingimuste korral täielikult liidu heitkoguste vähendamise kohustusse. Sellega seoses kehtestatakse käesoleva otsusega järgmine raamistik: liikmesriikide kohustus pidada arvestust maakasutus- ja metsandussektoris põllumajandus- ja metsandustegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite üle allikatest ja sidumise üle neeldajates ning vabatahtlik arvestus taastaimestamise, sookuivendamise ja taassoostamise üle; ET 8 ET
9 üldised arvestuseeskirjad, mida tuleb kohaldada; arvestuse erieeskirjad metsastamise, taasmetsastamise, raadamise ja metsa majandamise kohta ning arvestuse erieeskirjad, milles käsitletakse muutusi raietoodete süsinikureservuaaris, põllu- ja karjamaa majandamist, taastaimestamist, sookuivendamist ja taassoostamist; arvestuse erieeskirjad looduslike häiringute kohta; maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade vastuvõtmine liikmesriikides, et piirata või vähendada allikatest põhjustatud heidet ning säilitada või suurendada sidumist neeldajates maakasutus- ja metsandussektoriga seotud tegevuse korral, ning sellise kavade hindamine komisjoni poolt; komisjoni õigus muuta artiklis 2 sätestatud mõisteid, võttes arvesse mõistete muudatusi, mis on tehtud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või liidu poolt sõlmitud mitmepoolsete kokkulepetega kliimamuutuste kohta; õigus muuta I lisa, et lisada arvestusperioodid ja tagada kooskõla nende arvestusperioodide ja asjaomaste perioodide vahel, mida kohaldatakse liidu heite vähendamise kohustuste suhtes muudes sektorites; õigus muuta II lisa ajakohastatud võrdlustasemetega vastavalt liikmesriikide poolt artikli 6 kohaselt esitatud võrdlustasemete ettepanekutele, võttes arvesse käesoleva otsusega tehtud parandusi; õigus vaadata läbi III lisas sätestatud teave ning artikli 9 lõikes 2 sätestatud tingimused seoses arvestuseeskirjadega looduslike häiringute kohta, võttes arvesse teaduse arengut või selleks, et kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste asutuste poolt vastu võetud muudatusi õigusaktides. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Õiguslik alus Õigusakti ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1. Ettepanek aitab saavutada ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikes 1 sätestatud õiguslikke eesmärke, täpsemalt võidelda kliimamuutuste vastu. Õigusakti eesmärk on tagada liikmesriikide täpne ja sidus arvestus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise üle ning parandada seega poliitika kujundamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks vajaliku teabe kättesaadavust liidu kliimamuutuste kontekstis ja näha ette soodustused leevendusmeetmetele. Seda eesmärki ei ole võimalik vähem piiravate vahenditega kui õigusakti ettepanek saavutada. Subsidiaarsuse põhimõte Selleks et meetmete võtmine liidu tasandil oleks põhjendatud, tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet: (a) Probleemi piiriülene olemus (vajalikkuse hindamine) Kliimamuutused on oma olemuselt piiriülesed, mis nõuavad liikmesriikide ühismeetmeid. Üksnes riiklike meetmetega ei suudetaks saavutada liidu tasandil kehtestatud ühiseid ET 9 ET
10 kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärke; samuti ei piisaks nendest rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks ega kohustuste täitmiseks. Seepärast on vajalik, et liit kehtestaks õigusraamistiku, mis tagaks ühtlustatud arvestuse maakasutus- ja metsandussektori puhul igal võimalusel, et see hiljem kaasata liidu kliimamuutustega võitlemise kohustustesse. (b) Tõhususe hindamine (lisandväärtus) Tõhususe seisukohalt tooks liidu tasandi meede selget kasu võrreldes riikliku tasandi meetmega. Kuna üldised kliimamuutustega võitlemise kohustused võetakse liidu tasandil, on parem, kui vajalikud arvestuseeskirjad töötataks välja samuti ELi tasandil. Lisaks on mõne tuvastatud probleemi (vajadus täpsete ja sidusate arvestusmeetodite järele maakasutus- ja metsandussektoriga seotud tegevuse üle) lahendamiseks vaja ühiseeskirju kõigis liikmesriikides. Seda saab tagada üksnes liidu tasandil. Kõnealune õigusraamistik tagab ühtlustatud ja rangete arvestuseeskirjade ning maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade kasutamise tõhususe; samuti saab selle alusel liikmesriikide edusamme üksikasjalikumalt hinnata. See tagab sidususe liidu kliimapoliitikaga, parandab liidu kliimamuutustega võitlemise kohustuste keskkonnaalast terviklikkust ja suurendab liidu kliimapoliitika majanduslikku tõhusust. Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. Ettepanek kehtib üksnes ulatuses, mis on vajalik selleks, et parandada kliimamuutusi käsitlevate andmete kvaliteeti ning tagada rahvusvaheliste ja ELi nõuete ja kohustuste järgimine. Ettepanek vastab proportsionaalselt ELi kliima- ja energiapaketi, Kyoto protokolli, Kopenhaageni kokkuleppe ning otsusega 1/CP.16, 1/CMP.6 ja 2/CMP.6 (Cancúni kokkulepped) kehtestatud liidu üldeesmärkidele. Ettepanekuga nähakse ette arvestuseeskirjade rakendamine. Need on sarnased rahvusvahelisel tasandil, eelkõige seoses otsusega -/CMP.7 arutlusel olnud ja kasutatud eeskirjadele, kuid on rangemad ja ulatuslikumad. 4. MÕJU EELARVELE Vastavalt käesolevale otsusele lisatud finantsselgitusele kasutatakse otsuse rakendamisel olemasolevat eelarvet ning see ei avalda mõju mitmeaastasele finantsraamistikule. 5. VALIKULISED ÜKSIKASJAD Ettepanek sisaldab sätet, mille kohaselt vaatab komisjon käesolevas otsuses sätestatud arvestuseeskirjad läbi hiljemalt ühe aasta jooksul alates esimese arvestusperioodi lõpust. 2012/0042 (COD) ET 10 ET
11 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ja tegevuskavade kohta EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 18, võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 19, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Liidu maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor (edaspidi maakasutus- ja metsandussektor ) kujutab endast netoneeldajat, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaase sellisel määral, mis vastab märkimisväärsele osale ELi koguheitest. Maakasutus- ja metsandussektoris toimub inimtekkeline kasvuhoonegaaside heide ja sidumine selle võrra, kuidas muutub taimestikus ja mullas talletunud süsiniku kogus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli aasta otsuse nr 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) 20 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) 21 kohaselt ei ole maakasutus- ja metsandussektorist tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sidumine arvatud liidu eesmärgi hulka vähendada aastaks heitkoguseid 20 %, kuigi need moodustavad osa liidu heitkoguste piiramise või vähendamise eesmärgist vastavalt nõukogu otsusega 2002/358/EÜ 22 heakskiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli (edaspidi Kyoto protokoll ) artikli 3 lõikele ELT C,, lk. ELT C,, lk. ELT L 140, , lk 136. ELT L 275, , lk 32. EÜT L 130, , lk 1. ET 11 ET
12 (2) Otsuse 406/2009/EÜ artikli 9 kohaselt peab komisjon hindama liidu heitkoguste vähendamise kohustusse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seonduvate heitkoguste ja nende neeldajates sidumise lisamise üksikasju, tagades sektori panuse järjepidevuse ja keskkonnaalase terviklikkuse ning nõuetekohase seire ja täpse arvestuse asjaomaste heitkoguste ja nende sidumise üle. Seepärast tuleks käesolevas otsuses esimese sammuna sätestada maakasutus- ja metsandussektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad. Selleks et süsinikuvarusid vahepeal hoida ja suurendada, tuleks ette näha, et liikmesriigid võtaksid vastu maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad, milles sätestatakse meetmed maakasutus- ja metsandussektori heite piiramiseks või vähendamiseks ning sidumise säilitamiseks või suurendamiseks. (3) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 17. konverentsil Durbanis aasta detsembris võeti vastu Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsus -/CMP.7 (otsus - /CMP.7). Kõnealuses otsuses on sätestatud maakasutus- ja metsandussektori arvestuseeskirjad alates Kyoto protokolliga kehtestatud teisest kohustusperioodist. Käesolev otsus peaks olema kõnealuse otsusega kooskõlas, et tagada asjakohasel tasemel sidusus liidusiseste eeskirjade ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga kokkulepitud metoodika vahel. Käesolevas otsuses tuleks kajastada ka liidu maakasutus- ja metsandussektori eripära. (4) Maakasutus- ja metsandussektori arvestuseeskirjades peaksid sisalduma põllumajandus- ja metsandussektoris tehtud jõupingutused maaressursside kasutamisega saadava panuse suurendamiseks heite vähendamisse. Käesoleva otsusega tuleks ette näha arvestuseeskirjad, mida metsandussektoris kohaldataks kohustuslikus korras metsastamise, taasmetsastamise, raadamise ja metsa majandamise suhtes ning põllumajandussektoris karja- ja põllumaa majandamise suhtes. Lisaks tuleks sellega ette näha arvestuseeskirjad, mida kohaldatakse vabatahtlikkuse alusel taastaimestamise ning sookuivendamise ja taassoostamise suhtes. (5) Selleks et tagada liidu maakasutus- ja metsandussektori suhtes kohaldatavate arvestuseeskirjade keskkonnaalane terviklikkus, peaksid kõnealused eeskirjad põhinema Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi otsustes -/CMP.7 ja 16/CMP.1 sätestatud arvestuspõhimõtetel. (6) Arvestuseeskirjades tuleks täpselt kajastada inimtegevusest tingitud muutusi heites ja sidumises. Sellega seoses tuleks käesolevas otsuses sätestada konkreetse metoodika kasutamine maakasutus- ja metsandussektori eri tegevuste suhtes. Metsastamisest, taasmetsastamisest ja raadamisest tulenev heide ja sidumine on inimeste otsese sekkumise tulemus ning seepärast tuleks kõnealune tegevus täies ulatuses arvestusse kaasata. Võttes siiski arvesse, et mitte kogu metsamajandamise heide ja sidumine ei ole inimtekkeline, tuleks asjaomastes arvestuseeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et välistada loodusliku ja riigispetsiifilise eripära mõju. Võrdlustasemed on liikmesriigi territooriumil metsa majandamisest tuleneva aastase netoheite või - sidumise prognoosid arvestusperioodiga hõlmatud aastate kohta ning need tuleks kehtestada läbipaistvalt kooskõlas otsusega -/CMP.7. Kõnealuseid võrdlustasemeid tuleks ajakohastada, et võtta arvesse liikmesriikides kasutatavas metoodikas ja saadaolevates andmetes tehtud parandusi. Arvestuseeskirjades tuleks sätestada metsa majandamisest tuleneva kasvuhoonegaaside netoheite ja netosidumise suhtes ET 12 ET
13 kohaldatav ülemmäär, mida võib arvestusse kaasata, võttes arvesse võrdlustasemete aluseks olnud prognooside ebakindlust. (7) Selleks et näha ette stiimulid pika elutsükliga raietoodete kasutamiseks, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt aega, millal toimub kasvuhoonegaaside heide ülestöötatud puidust. Raietoodetest tuleneva heite suhtes kohaldatav esimese astme lagunemise funktsioon peaks seepärast vastama riiklike kasvuhoonegaaside andmekogude koostamist käsitleva valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) aasta suunistes esitatud valemile 12.1 ning vaikimisi määratud asjaomane poolestusaeg peaks põhinema valitsustevahelise kliimamuutuste rühma aasta hea tava juhistes maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse kohta esitatud tabelil 3a.1.3. (8) Kuna põllumajandussektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kõikumine aastate lõikes on palju väiksem kui metsandussektori asjaomased näitajad, peaksid liikmesriigid põllu- ja karjamaa majandamisega seotud tegevust arvestama asjaomase võrdlusaasta alusel vastavalt nende läbivaadatud esialgsele aruandele võrdlusaasta heiteandmete kohta, nagu on Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi otsuse 13/CMP.1 (otsus 13/CMP.1) kohaselt esitatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile. (9) Looduslikud häiringud nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud võivad põhjustada maakasutus- ja metsandussektoris ajutist kasvuhoonegaaside heidet või sidumist või varasema sidumise tagasipööramist. Kuna tagasipööramine võib olla tingitud ka majandamise otsustest, nt puude raiumise või istutamise kohta tehtud otsustest, tuleks käesoleva otsusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati maakasutus- ja metsandussektori arvestuses täpselt kajastatud. Lisaks tuleks käesoleva otsusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta neist sõltumata häiringute tekitatud heited oma maakasutus- ja metsandussektori arvestusest välja. Kuid see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, ei tohiks kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist. (10) Aruandluseeskirjad kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta, sealhulgas teave maakasutus- ja metsandussektori kohta, kuuluvad määruse (EL) nr / [Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta (KOM(2011) 789 (lõplik) 2011/0372 (COD)] reguleerimisalasse ega kuulu seega käesoleva otsuse reguleerimisalasse. (11) põhiselt koostatud arvestus maakasutus- ja metsandussektori üle oleks ebatäpne ja ebausaldusväärne järgmistel põhjustel: heite ja sidumise kõikumine on aastate lõikes suur, teatavad esitatud andmed on sageli vaja uuesti arvutada ning kulub pikk aeg enne, kui muudetud majandamistavad põllumajanduses ja metsanduses avaldavad oma mõju taimestikus ja mullas talletatud süsinikukogusele. Seepärast tuleks käesoleva otsusega ette näha pikemad ja asjakohasemad arvestusperioodid. (12) Liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavades tuleks sätestada meetmed maakasutus- ja metsandussektoris toimuva heite piiramiseks või vähendamiseks ning sidumise säilitamiseks või suurendamiseks. Kõik maakasutus- ja ET 13 ET
14 metsandussektori tegevuskavad peaksid sisaldama käesoleva otsusega kindlaksmääratud asjaomast teavet. Lisaks tuleks parima tava edendamiseks sätestada käesoleva otsuse lisas soovituslik loetelu meetmetest, mida võib samuti tegevuskavadesse lisada. Komisjon peaks korrapäraselt hindama liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavade sisu ja rakendamist ning vajaduse korral esitama soovitusi liikmesriikide meetmete tõhustamiseks. (13) Komisjonile tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega: artiklis 2 sätestatud mõistete ajakohastamine, võttes arvesse mõistete muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või muude liidu poolt sõlmitud mitmepoolsete kokkulepetega kliimamuutuste kohta; I lisa muutmine, et lisada arvestusperioodid ja tagada kooskõla kõnealuste arvestusperioodide ja asjaomaste perioodide vahel, mida kohaldatakse liidu heite vähendamise kohustuste suhtes muudes sektorites; II lisa muutmine seoses ajakohastatud võrdlustasemetega vastavalt liikmesriikide poolt artikli 6 kohaselt esitatud läbivaadatud võrdlustaseme ettepanekutele, võttes arvesse käesoleva otsusega tehtud parandusi; III lisas sätestatud teabe läbivaatamine kooskõlas teaduse arenguga; artikli 9 lõikes 2 sätestatud tingimuste läbivaatamine seoses arvestuseeskirjadega looduslike häiringute kohta, võttes arvesse teaduse arengut või selleks, et kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud muudatusi õigusaktides. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (14) Kuna kavandatava tegevuse eesmärke ei ole nende olemuse tõttu võimalik liikmesriigi tasandil täielikult saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Reguleerimisese ja -ala Käesoleva otsuses sätestatakse arvestuseeskirjad, mida kohaldatakse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tulenevale heitele ja sidumisele. Samuti nähakse käesolevaga ette liikmesriikide maakasutus- ja metsandussektori tegevuskavad, et piirata või vähendada heidet ning säilitada või suurendada sidumist, ning kõnealuste tegevuskavade hindamine komisjoni poolt. Artikkel 2 Mõisted ET 14 ET
15 1. Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid: (a) (b) (c) (d) (e) (f) (g) (h) (i) (j) heide inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heide allikatest; sidumine inimtekkeliste kasvuhoonegaaside sidumine neeldajates; metsastamine otsesest inimtegevusest tingitud muutus, kus maa, mis ei ole olnud mets vähemalt 50 aastat, muudetakse metsaks istutamise, külvamise ja/või looduslikule uuenemisele inimtegevusega kaasaaitamise abil, kusjuures selline muutus on toimunud pärast 1. jaanuari 1990; taasmetsastamine otsesest inimtegevusest tingitud muutus, mille käigus metsata maa-ala, mis on olnud metsa all ja muudetud ilma metsata maa-alaks, muudetakse metsaks istutamise, külvamise või ja/või looduslikule uuenemisele inimtegevusega kaasaaitamise abil, kusjuures selline muutus on toimunud pärast 1. jaanuari 1990; raadamine otsesest inimtegevusest tingitud muutus, mille käigus mets muudetakse ilma metsata maaks, kusjuures selline muutus on toimunud pärast 1. jaanuari 1990; metsa majandamine süsteemsete tööde käigus metsas toimuv tegevus, mille eesmärk on parandada metsa mis tahes ökoloogilist, majanduslikku või sotsiaalset funktsiooni; põllumaa majandamine süsteemsete tööde käigus toimuv tegevus maal, millel kasvatatakse põllukultuure, ja maal, mis on tootmisest kõrvale jäetud või mida ajutiselt põllukultuuride tootmiseks ei kasutata; karjamaa majandamine süsteemsete tööde käigus loomakasvatuseks kasutataval maal toimuv tegevus, mille eesmärk on kontrollida ja mõjutada kasvatatavate taimede ja loomade kogust ja liiki; taastaimestamine otsene inimtegevus, mille eesmärk on suurendada süsinikuvaru vähemalt 0,05 ha hõlmavas kohas taimestiku taastamise abil, kusjuures see tegevus ei ole metsastamine ega taasmetsastamine; süsinikuvaru süsinikureservuaaris talletatud element süsiniku kogus, väljendatud miljonites tonnides; (k) sookuivendamine ja taassoostamine tegevus, mis ei ole ükski artikli 3 lõikes 1 nimetatud tegevus ning mis toimub kuivendamise või taassoostamise süsteemi rakendamise käigus vähemalt 1 ha suurusel turvasmullaga maa-alal, kusjuures kuivendamine on otsesest inimtegevusest tingitud mulla põhjaveetaseme alanemine ja taassoostamine on kuivendamise osaline või täielik tagasipööramine otsese inimtegevuse tulemusel; (l) (m) allikas protsess, tegevus või mehhanism, mis eraldab atmosfääri kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet; neeldaja protsess, tegevus või mehhanism, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet; ET 15 ET
16 (n) (o) (p) süsinikureservuaar liikmesriigi territooriumil asuv biogeokeemiline nähtus või süsteem osaliselt või tervikuna, millesse on talletatud süsinikku, süsinikku sisaldava kasvuhoonegaasi lähteainet või süsinikku sisaldavat kasvuhoonegaasi; kasvuhoonegaasi lähteaine artikli 3 lõikes 2 loetletud kasvuhoonegaasi tekitavas keemilises reaktsioonis osalev keemiline ühend; raietoode metsaraie tulemusel saadud toode, sealhulgas metsamaterjal ja puukoor, mis on metsa raiumisel metsast välja viidud; (q) mets maa-ala pindalaga 0,5 ha või enam, võrastiku liitusega vähemalt 10 % (või sellele vastava tagavaraga), kaetud puudega, mis saavutaksid küpsuseaks selles kasvukohas kõrguse vähemalt 5 meetrit, sealhulgas noorte kasvavate puude rühmad, või istutatud mets, mis ei ole veel saavutanud võrastiku liitust vähemalt 10 % (või sellele vastavat tagavara) ega puude kõrgust vähemalt 5 meetrit, sealhulgas maa-ala, mis on tavaliselt osa metsast ja ajutiselt puudest lage raiete või samalaadse inimtegevuse tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada tagasimuutmist metsaks; (r) (s) (t) (u) (v) (w) võrastiku liitus puuvõradega kaetud osa kindlaksmääratud maa-alast, väljendatud protsentides; tagavara seisvate ja kasvavate puude tihedus metsaga kaetud maa-alal, mõõdetud vastavalt liikmesriigi poolt määratud metoodikale; looduslik häiring sündmus või asjaolu, mis ei ole inimtekkeline, põhjustab metsas või põllumajandusmaal märkimisväärset heidet ja mille juhtumine ei ole asjaomase liikmesriigi kontrolli all, tingimusel et liikmesriik on ka objektiivselt võimetu oluliselt piirama selle sündmuse või asjaolu mõju heitele; poolestusaeg aastate arv, mis kulub puidutootes sisalduva süsiniku vähenemiseks pooleni selle esialgsest kogusest; kohese oksüdeerumise meetod arvestusmeetod, mille puhul eeldatakse, et kogu raietootes sisalduva süsiniku vabanemine atmosfääri toimub siis, kui liikmesriik lisab need tooted käesoleva otsuse kohasesse arvestusse; sanitaarraie tegevus, mille käigus võetakse kasutusele loodusliku häiringu tõttu tekkinud puit, mida on võimalik veel vähemalt osaliselt tarvitada. 2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et muuta käesoleva artikli lõikes 1 esitatud mõisteid nende ajakohastamiseks, et arvesse võtta mõistete muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või muude liidu poolt sõlmitud mitmepoolsete kliimamuutusega seotud lepingutega. Artikkel 3 Kohustus koostada ja pidada maakasutus- ja metsandussektori arvestust ET 16 ET
17 1. Liikmesriigid koostavad igaks I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodiks arvestuse ja peavad sellist arvestust, mis kajastab täpselt kogu heidet ja sidumist, mis on toimunud nende territooriumil aset leidnud järgmistesse kategooriatesse kuuluva tegevuse tulemusel: (a) (b) (c) (d) (e) (f) metsastamine; taasmetsastamine; raadamine; metsa majandamine; põllumaa majandamine; karjamaa majandamine. Liikmesriigid võivad ka koostada arvestuse ja pidada sellist arvestust, mis kajastab täpselt taastaimestamise ning sookuivendamise ja taassoostamise tulemusel toimunud heidet ja sidumist. 2. Lõikes 1 osutatud arvestus hõlmab järgmiste kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist: (a) süsinikdioksiid (CO 2 ); (b) metaan (CH 4 ); (c) dilämmastikoksiid (N 2 O). 3. Liikmesriigid lisavad konkreetse lõikes 1 osutatud tegevuse oma arvestusse selle tegevuse algamisel või alates 1. jaanuarist 2013, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Artikkel 4 Üldised arvestuseeskirjad 1. Liikmesriigid märgistavad artikli 3 lõikes 1 osutatud arvestuses allikad positiivse (+) märgi ja neeldajad negatiivse (-) märgiga. 2. Artikli 3 lõikes 1 osutatud ühte või mitmesse tegevuskategooriasse kuuluva tegevuse tulemusel toimunud heide või sidumine arvestatakse üksnes ühe kategooria all. 3. Liikmesriigid määravad läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel maa-alad, millel artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriasse kuuluv tegevus läbi viiakse. Nad tagavad, et kõik sellised maa-alad on vastava kategooria arvestuses täpselt määratavad. 4. Liikmesriigid lisavad artikli 3 lõikes 1 osutatud arvestusse kõik muutused järgmiste süsinikureservuaaride süsinikuvarus: (a) maapealne biomass; ET 17 ET
18 (b) (c) (d) (e) (f) maa-alune biomass; metsavaris; lagupuit; mulla orgaaniline süsinik; raietooted. Liikmesriigid võivad siiski otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused esimese lõigu punktides a e loetletud süsinikureservuaaride süsinikuvarus, kui süsinikureservuaar ei ole kahanev neeldaja ega allikas. Liikmesriigid ei pea süsinikureservuaari kahanevaks neeldajaks ega allikaks üksnes siis, kui seda on näha läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel. 5. Liikmesriigid teevad artikli 3 lõike 1 osutatud arvestuse valmis kõikide I lisas osutatud arvestusperioodide lõpuks ja märgivad välja koguheite ja kogusidumise, mida arvestus kõnealusel arvestusperioodil hõlmas. 6. Liikmesriigid peavad täielikku ja täpset registrit kõikide metoodikate ja andmete kohta, mida nad on käesolevast otsusest tulenevate kohustuste täitmiseks kasutanud. 7. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 I lisa muutmiseks, et lisada arvestusperioode ja tagada ühtsus nimetatud arvestusperioodide ja vastavate arvestusperioodidega, mida kohaldatakse liidu heite vähendamise kohustusele muudes sektorites. Artikkel 5 Metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise arvestuseeskirjad 1. Taasmetsastamise arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tulenevad üksnes sellest tegevusest maa-aladel, mis ei ole olnud mets 1. jaanuaril Kui liikmesriigid kajastavad arvestuses metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise tulemusel toimunud süsinikdioksiidi (CO 2 ) heite ja sidumise netomuutusi, siis kujutavad need netomuutused endast kogu sidumist ja heidet iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi aastate kohta ja see arvutatakse läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel nii, et kõnealuse arvestusperioodi iga aasta 31. detsembriks liidetakse kokku kogu süsinikuvaru ja sellest lahutatakse sama aasta 1. jaanuari süsinikuvaru. 3. Kui liikmesriigid kajastavad arvestuses metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise tulemusel tekkinud metaani (CH 4 ) ja dilämmastikoksiidi (N 2 O) heidet, siis kujutab see heide endast kogu heidet iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi aastate kohta ja see arvutatakse läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel nii, et kõnealuse arvestusperioodi igal aastal tekkinud heide liidetakse kokku. ET 18 ET
EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemEUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (
EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemKOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses
L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni
RohkemTA
11.9.2017 A8-0258/ 001-035 MUUDATUSTEPANEKUD 001-035 Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon Raport Julie Girling A8-0258/2017 ELi heitkogustega kauplemise süsteem: kehtivate piirangute kohaldamise
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2016) 759 final/2 2016/0375 (COD) CORRIGENDUM This document corrects document COM (2016) 759 final of
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 23.2.2017 COM(2016) 759 final/2 2016/0375 (COD) CORRIGENDUM This document corrects document COM (2016) 759 final of 30.11.2016 Concerns all language versions. The text shall read
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu (23. 24. oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 I. KLIIMA- JA EERGIAPOLIITIKA RAAMISTIK 2030
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
RohkemRE_art103
EUROOPA LADINA-AMEERIKA PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE RESOLUTSIOON Kaubandus ja kliimamuutus majandus-, rahandus- ja kaubanduskomisjoni raporti alusel Euroopa Parlamendi kaasraportöörid: Susta (ALDE) Ladina-Ameerika
RohkemTA
8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemEuroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon
Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. oktoober 2017 (OR. en) 13245/17 OJ CRP1 35 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I)
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. oktoober 2017 (OR. en) 13245/17 OJ CRP1 35 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) 2645. koosolek Kuupäev: 18. ja 20. oktoober 2017 Kellaaeg:
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemVäljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2002, 26, 111 Ühinenud Rahvaste Org
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 16.02.2005 Avaldamismärge: RT II 2002, 26, 111 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto
RohkemSANCO/10984/2010-EN Rev. 3
ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud
RohkemEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/•95/•EL, oktoober 2014, - millega muudetakse direktiivi 2013/•34/•EL seoses mitmeke
15.11.2014 L 330/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioks
5.6.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 140/1 I (EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik) MÄÄRUSED EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ)
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 23.11.2007 KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kohandatakse
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET
ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/
EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate
RohkemCOM(2017)472/F1 - ET
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}
RohkemEuroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)
L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.3.2014 COM(2014) 186 final 2014/0108 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS isikukaitsevahendite kohta (EMPs kohaldatav tekst) {SWD(2014) 118 final} {SWD(2014)
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat
9.2.2012 Euroopa Liidu Teataja C 35/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise
RohkemMicrosoft Word - n doc
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud
RohkemEN
ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Ettepanek: Brüssel 23.9.2009 KOM(2009) 491 lõplik 2009/0132 (COD) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele
RohkemCODE2APC
EUROOPA PARLAMENT 2004 ««««««««««««Istungidokument 2009 C6-0261/2007 2005/0211(COD) 06/09/2007 Ühisseisukoht Nõukogu 23. juuli 2007 ühine seisukoht, mis on vastu võetud eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemART. 6 INTERPRETATION GUIDE
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final Komisjoni teatis Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted ET ET Euroopa Komisjon Natura 2000 alade kaitsekorraldus
RohkemFood Supply Chain:
Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME
RohkemCODE2APC
EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 C6-0324/2008 2004/0209(COD) 22/09/2008 Ühisseisukoht Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemCommunication from the Commission
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 24.8.2016 COM(2016) 544 final 2013/0141 (COD) KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel ning milles käsitletakse
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosü
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 29.8.2011 KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemLinnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020
LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus
RohkemOhtlike ainete sisaldus kalades
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:
RohkemMicrosoft Word - B MSWORD
EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 19.11.2014 B8-0251/2014 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 1. 12. detsembril 2014 Peruus Limas
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET
ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisj
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemMajandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise
RohkemSelgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on
Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist
RohkemPA_Legam
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemEE acte(2)_ET+date et nr.doc
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17/08/2007 SG-Greffe (2007) D/205099 Sideamet Ädala 2 10614 Tallinn Eesti Kellele: hr Ando Rehemaa Faks: +372 693 1155 Lugupeetud hr Rehemaa Teema: Juhtum EE/2007/0666: Ringhäälingu
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K
Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid
RohkemET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA
ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 3529. istung (põllumajandus ja kalandus) Luxembourg
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemPR_COD_1amCom
Euroopa Parlament 2014-2019 Istungidokument A8-0321/2018 15.10.2018 ***I RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.10.2015 COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. november 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2015/0149 (COD) 13917/15 ENER 381 ENV 683 CONSOM 187 IA 1
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. november 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2015/0149 (COD) 13917/15 ENER 381 ENV 683 CONSOM 187 IA 16 CODEC 1494 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 795 final 2017/0353 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles sätestatakse tooteid
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 19.12.2017 COM(2017) 795 final 2017/0353 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise
Rohkem