GEN

Väljavõte

1 EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 30. mai 2012 (04.06) (OR. en) 8876/12 SOC 287 ENV 293 EDUC 93 RECH 119 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Alaliste esindajate komitee (COREPER I) / nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused) Eelm dok nr: 8314/12 SOC 247 ENV 251 EDUC 76 RECH 105 Teema: Sooline võrdõiguslikkus ja keskkond: parem otsuste tegemine, kvalifikatsioon ja konkurentsivõime ELis kliimamuutuste leevendamise poliitika valdkonnas - Nõukogu järelduste eelnõu 1. Seoses aastal toimunud ÜRO naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi tegevusprogrammi järelmeetmetega koostas Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut aruande Naised ja keskkond: sooline võrdõiguslikkus ja kliimamuutused. Aruande tekst on esitatud addendum is Sellega seoses koostas eesistujariik nõukogu järelduste eelnõu Sooline võrdõiguslikkus ja keskkond: parem otsuste tegemine, kvalifikatsioon ja konkurentsivõime ELis kliimamuutuste leevendamise poliitika valdkonnas. 8876/12 tv/ju 1 DG B 4A ET

2 3. Sotsiaalküsimuste töörühm jõudis lisatud teksti suhtes kokkuleppele. 4. Komiteel palutakse edastada järelduste eelnõu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogule vastuvõtmiseks. 8876/12 tv/ju 2 DG B 4A ET

3 Sooline võrdõiguslikkus ja keskkond: parem otsuste tegemine, kvalifikatsioon ja konkurentsivõime ELis kliimamuutuste leevendamise poliitika valdkonnas Nõukogu järelduste eelnõu 1 VÕTTES ARVESSE, ET: 1. naistel on oluline roll säästvas arengus, ning et võitlusesse kliimamuutustega tuleks selle võitluse tõhustamiseks kaasata soolisi, sotsiaalseid ja tööhõivega seotud aspekte; 2. neljandal naiste maailmakonverentsil aastal vastu võetud Pekingi tegevusprogrammis nimetatakse Naised ja keskkond ühena kaheteistkümnest määrava tähtsusega valdkonnast ning märgitakse, et Strateegilised meetmed usaldusväärseks keskkonnajuhtimiseks nõuavad terviklikku, multidistsiplinaarset ja valdkondadevahelist lähenemisviisi. Naiste osalemine ja juhtpositsioon on selle lähenemisviisi kõikide aspektide seisukohast ülioluline. 2 Naised ja keskkond on üks kolmest Pekingi tegevusprogrammi määrava tähtsusega valdkonnast, millega nõukogu peab veel tegelema; 3. kliimamuutuste leevendamine on üks kaasaja suurimaid väljakutseid ning Euroopa Liidu poliitikameetmete oluline valdkond. Seega on selles valdkonnas vaja kohaldada soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi ning töötada välja näitajad edusammude mõõtmiseks. Teised olulised küsimused, millele peab soolisest aspektist tähelepanu pöörama, on kliimamuutustega kohanemise poliitika, asjaolu, et kliimamuutused mõjutavad naisi ja mehi erinevalt, ning kliimamuutuste arenguaspektid. Naised ja keskkond on väga suur valdkond ja käesolevad järeldused on üsna piiratud ulatusega; Käesolevad järeldused on üksnes esimene samm naiste täieliku osalemise saavutamiseks selles olulises valdkonnas. 1 2 Pekingi tegevusprogrammi rakendamise läbivaatamise raames vastu võetud järeldused, milles käsitletakse eelkõige määrava tähtsusega valdkonda K: naised ja keskkond ja eelkõige selle eesmärgile K.1: Kaasata naisi aktiivselt keskkonnaalaste otsuste tegemisse kõikidel tasanditel. Pekingi tegevusprogramm, punkt /12 tv/ju 3 DG B 4A ET

4 4. naised ja mehed mõjutavad kliimat erinevalt: nende tarbimisharjumused on erinevad ja neil on erinev CO 2 -jalajälg 3 ning nad ei ole kõnealuses valdkonnas otsuste tegemisel võrdselt esindatud 4 ; 5. uuringud näitavad, et naistel ja meestel on kliimamuutuste suhtes erinevad arusaamad ja suhtumised: üldiselt tunnevad naised selle küsimuse pärast suuremat muret ja on rohkem motiveeritud tegutsema 5. Tuleb tunnustada naiste võimet olla muutuste eestvedajad: tagades kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttega naiste täieliku osalemise kliimamuutustevastase võitluse igas aspektis on võimalik saavutada tasakaalustatumad, laiaulatuslikumad ja tõhusamad poliitikameetmed. N iisama oluline on tagada naiste täielik osalemine kliimamuutuste seisukohalt vajalikes teadusuuringutes; 6. Pekingi tegevusprogrammi rakendamise läbivaatamise raames koostas Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) aruande 6 Naised ja keskkond: sooline võrdõiguslikkus ja kliimamuutused. 7. nimetatud aruanne sisaldab nelja näitajat, mis keskenduvad kliimamuutustega seotud otsuste tegemisele ja kõnealuse valdkonna seisukohalt olulistele haridusvaldkondadele 7 : a. naiste osakaal kliimamuutusi käsitlevaid otsuseid ELi liikmesriikides riigi tasandil tegevates organites; b. naiste osakaal kliimamuutusi käsitlevaid otsuseid ELi tasandil tegevates organites; c. naiste osakaal kliimamuutusi käsitlevaid otsuseid rahvusvahelisel tasandil tegevates organites; Vt 7948/12 ADD 1, lk 33. Vt 7948/12 ADD 1, lk 29. Vt 7948/12 ADD 1, lk /12 ADD 1. Täiendava teabe saamiseks vt I lisa. 8876/12 tv/ju 4 DG B 4A ET

5 d. naissoost kolmanda taseme hariduse omandanute osakaal lõpetanute koguarvus loodusteaduste ja tehnoloogiate valdkonnas ELi ja liikmesriikide tasandil. Aruandest ilmneb selge vajadus suurendada naiste osalemist otsuste tegemisel, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise valdkonnas, nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning vajadus suurendada kõrgharidusega naiste arvu loodusteaduste ja tehnoloogiate valdkonnas; 8. käesolevad järeldused tuginevad Euroopa Parlamendi, nõukogu, Euroopa Ülemkogu, komisjoni ning teiste selle valdkonna osalejate poolt võetud poliitilistele kohustustele, sealhulgas II lisas loetletud dokumentidele. RÕHUTADES, ET: 9. Kiiresti on vaja parandada soolist võrdõiguslikkust kliimamuutuste leevendamise valdkonna otsuste tegemisel, eelkõige transpordi- ja energiasektoris, ning suurendada teaduse ja tehnoloogia valdkonnas asjakohase haridusega naiste arvu ning asjaomaste teadusasutuste töös kõige kõrgemal tasandil osalevate naiste arvu. Kõigi naiste ja meeste võimalus realiseerida oma potentsiaali kogu elu jooksul, sealhulgas tärkavas rohelises majanduses, suure töökohtade loomise potentsiaaliga valdkonnas, mis pakub samuti uusi võimalusi ettevõtjatele, on oluline ka Euroopa konkurentsivõimele; 10. Soolised eelarvamused ja stereotüübid aitavad põlistada sooliselt segregeeritud haridussüsteemi, mille tulemuseks on sooliselt segregeeritud tööturg, sealhulgas kliimamuutuste leevendamiseks kõige olulisemates rohelise majanduse valdkondades nagu transpordi- ja energiasektor. Sellised eelarvamused ja stereotüübid on meeste ja naiste palgaerinevuse ja majandusliku ebavõrdsuse peamised põhjused ning need põhjustavad inimressursside raiskamist ning takistavad seega ELil saavutada maksimaalset konkurentsivõimet. 8876/12 tv/ju 5 DG B 4A ET

6 11. TERVITADES EIGE poolt eesistujariik Taani taotlusel koostatud aruannet Sooline võrdõiguslikkus ja kliimamuutused, 8 milles tõendatakse soolise tasakaalu puudumist otsuste tegemisel, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise valdkonnas erinevatel tasanditel ning näidatakse, et on vaja parandada naiste juurdepääsu sellega seotud teaduse ja tehnoloogia valdkonna haridusele ning et on vaja parandada teadmisi ja andmete kättesaadavust naiste ja kliimamuutuste küsimuse kohta. 12. VÕTTES TEADMISEKS neli EIGE välja töötatud näitajat Pekingi tegevusprogrammi järelmeetmete võtmiseks, mis kajastavad määrava tähtsusega valdkonda K naised ja keskkond ja eelkõige selle eesmärki K.1: Kaasata naisi aktiivselt keskkonnaalaste otsuste tegemisse kõikidel tasanditel. EUROOPA LIIDU NÕUKOGU KUTSUB LIIKMESRIIKE JA EUROOPA KOMISJONI ÜLES kooskõlas nende vastavate pädevustega: 13. võtma aktiivseid ja konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on saavutada kõikidel tasanditel, sealhulgas ELi tasandil naiste ja meeste tasakaalustatud esindatus kliimamuutuste leevendamise valdkonna otsuste tegemisel; 14. toetama naisi, kes tegutsevad riigi ja Euroopa tasandil teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, sealhulgas seoses Euroopa teadusruumiga ja asjaomaste ELi raamprogrammidega, ning hõlbustama naiste juurdepääsu haridusvaldkondadele ja elukutsetele loodusteaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas (STEM), kus nad on sageli alaesindatud; 8 Täielik pealkiri: Ülevaade Pekingi tegevusprogrammi K valdkonna: naised ja keskkond: sooline võrdõiguslikkus ja kliimamuutused rakendamise kohta ELis. (Review of the Implementation in the EU of area K of the Beijing Platform for Action: Women and the Environment: Gender Equality and Climate Change) 8876/12 tv/ju 6 DG B 4A ET

7 15. kaotama soolised stereotüübid ja edendama soolist võrdõiguslikkust hariduse ja koolituse kõigil tasanditel ning tööelus, et vähendada tööturul soolist segregatsiooni kliimamuutuste leevendamisega seotud tööstuses, teadusasutustes ja teistes valdkondades; 16. kõrvaldama tõkked, mis jätkuvalt takistavad naisi jõudmast kõrgemale tasemele kraadiõppes ja teaduses, eelkõige nn STEM erialadel, ning juhtivatele kohtadele kliimamuutuste leevendamise valdkonna otsuste tegemisel, eesmärgiga leida veel seni avastamata andeid; 17. tugevdama soolise mõõtme integreerimist Euroopa teadusruumi selle kvaliteedi ja mõju parandamiseks; 18. määrama kindlaks allesjäänud rahalised, halduslikud, kultuurilised ja liikuvusega seotud tõkked ja ületama need ning looma teaduse ja tehnoloogia valdkonnas ligitõmbavamad ja paindlikumad töötingimused, sealhulgas meetmetega töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, et nii naised kui mehed saaksid sellest kasu; 19. edendama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, et võidelda sooliste stereotüüpidega, soolise haridusliku ja ametialase segregatsiooniga ning soolise ebavõrdsusega kliimamuutusi käsitlevate otsuste tegemisel; 20. integreerima soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtte kõikidesse asjaomastesse kliimamuutuste leevendamise valdkonna õigusaktidesse, poliitikameetmetesse ja - vahenditesse, sealhulgas strateegia Euroopa 2020 raames, et eelkõige saavutada peamisi eesmärke hariduse, tööhõive, teadus- ja arendustegevuse ning heite vähendamise valdkonnas; ning KUTSUB komisjoni ÜLES jätkama meeste ja naiste võrdõiguslikkuse alaseid edusamme käsitlevate iga-aastaste aruannete koostamist, et jälgida asjaomaseid arenguid ELis strateegia Euroopa 2020 raames, Pekingi tegevusprogrammi, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti ( ) ja naiste harta (2010) järelmeetmete võtmist, andes juhiseid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise küsimuse integreerimiseks poliitikavaldkondadesse; ning kaaluma ühes tulevases aruandes keskendumist naiste ja kliimamuutuste küsimusele; 8876/12 tv/ju 7 DG B 4A ET

8 21. jälgima regulaarselt soolise võrdõiguslikkuse olukorda kliimamuutuste (eelkõige kliimamuutuste leevendamise) valdkonna otsuste tegemisel ja asjaomastes haridusvaldkondades, kasutades I lisas sätestatud näitajaid, ning edendama täiendavaid uuringuid naiste ja keskkonna ning naiste ja kliimamuutuste kohta, sealhulgas kavandatud näitajate edasiseks arendamiseks ja parandamiseks, rakendades täiel määral EIGE tööd; 22. vaatama korrapäraselt läbi edusammud, mis on saavutatud nendes Pekingi tegevusprogrammis määratletud määrava tähtsusega valdkondades, mille puhul on juba kehtestatud näitajad, ning töötama välja näitajad kooskõlas komisjoni koostatud vahehindamise kavaga; ning KUTSUB komisjoni ÜLES võtma nende läbivaatamiste tulemusi arvesse oma iga-aastases meeste ja naiste võrdõiguslikkuse alaseid edusamme käsitlevas aruandes; 23. kasutama tõhusalt olemasolevaid võrreldavaid ELi andmeid ning koostöös riiklike ja Euroopa statistikaametitega tuginema olemasolevatele struktuuridele ja vahenditele, soodustades tõhusust ning kasutades vajaduse korral täiel määral ära EIGE tööd, et veelgi parandada võrreldavate ELi andmete kogumist, analüüsimist ja levitamist; 24. võtma kodanikuühiskonna osalusel meetmeid, et tõsta teadlikkust kliimamuutuste poliitika soolisest mõõtmest. 8876/12 tv/ju 8 DG B 4A ET

9 I LISA Näitajad, mis käsitlevad teemat Naised ja keskkond: sooline võrdõiguslikkus kliimamuutusi puudutavate otsuste tegemisel ja asjaomastes haridusvaldkondades Valdkond K on üks Pekingi tegevusprogrammis määratletud määrava tähtsusega valdkondadest, millega nõukogu peab veel tegelema. Naiste alaesindatuse jälgimise ja dokumenteerimise abil poliitiliste meetmete toetamiseks kõnealustes sektorites ja haridusvaldkondades soovitatakse esimese sammuna piiratud arvu asjakohaseid näitajaid. Näitajad annavad teavet, millises ulatuses on saavutatud Pekingi tegevusprogrammi eesmärk K.1. Need näitajad hõlmavad naiste osalemist kliimamuutuste valdkonna otsuste tegemisel riikide, ELi ja rahvusvahelisel tasandil ning keskkonna/kliimamuutuste valdkonnaga seotud hariduse soolist killustatust. EIGE koostatud aruanne näitab, et kliimamuutuste valdkonna poliitika sisu määravad suures osas energia- ja transpordisektorid. Seetõttu on loogiline keskenduda kõigepealt nendele sektoritele. Lisaks märgitakse EIGE aruandes, et transpordi- ja energiasektoris domineerivad otsustamisel mehed nii avaliku kui ka erasektori ettevõtetes ning samuti teadustegevuses. Osaliselt on selle põhjuseks soopõhised haridusalased valikud, mistõttu on see teine teema, millele esitatud näitajad keskenduvad. Kliimamuutuste poliitikas on väga asjakohased ka mitmed muud valdkonnad. Kuigi käesolevad näitajad keskenduvad peamiselt kliimamuutuste leevendamise küsimusele, hõlmavad need mõningal määral ka kliimamuutustega kohanemise poliitikat ning üldisemaid keskkonnaküsimusi, mida käesolevates järeldustes eriti ei käsitleta. Näitajad ei hõlma kliimamuutuste arenguaspekte, ega ka arengu- ja kliimamuutuste poliitikat teistes maailmajagudes. 8876/12 tv/ju 9 I LISA DG B 4A ET

10 NÄITAJA 1 Nimetus: Naiste ja meeste osakaal kliimamuutusi käsitlevaid otsuseid ELi liikmesriikides riigi tasandil tegevates organites Kontseptsioon: See näitaja annab teavet naiste ja meeste osakaalu kohta keskkonna/kliimamuutuste, transpordi- ja energiapoliitika kõrgeima taseme otsustamispädevusega riigiasutustes (tavaliselt ministeeriumid). Tuleks hõlmata järgmised ametikohad: 1. tasand: kõrgeimad tasandid/ametikohad (poliitiline tasand). 2. tasand: kõrgeim juhtimis- või haldusalane otsustustasand. 3. tasand: valdkondlike osakondade või üksuste juhatajad. 8876/12 tv/ju 10 I LISA DG B 4A ET

11 NÄITAJA 2 Nimetus: Naiste ja meeste osakaal kliimamuutusi käsitlevate otsuste tegemisel Euroopa Parlamendis ja komisjonis Kontseptsioon: See näitaja mõõdab naiste ja meeste osalemist kliimamuutuste poliitikat määravate otsuste tegemisel ELi tasandil. Teave kõrgel ametikohal olevatest isikutest (Euroopa Komisjon) ja komisjonide liikmetest (Euroopa Parlament) on kättesaadav nimetatud institutsioonide veebisaitidel. Euroopa Komisjonis vaadeldi nelja peadirektoraati: kliimameetmete peadirektoraat; keskkonna peadirektoraat; liikuvuse ja transpordi peadirektoraat; energeetika peadirektoraat. Igas peadirektoraadis vaadeldi kolme kõige kõrgemat otsustustasandit: 1. tasand: volinik; 2. tasand: kõrgeim juhtimis- või haldusalane otsustustasand; 3. tasand: valdkondlike osakondade juhatajad. 8876/12 tv/ju 11 I LISA DG B 4A ET

12 Nimetatud näitajaga määratakse naiste ja meeste osalus ka Euroopa Parlamendi kolmes komisjonis, kus kõige tõenäolisemalt tehakse kliimamuutusi käsitlevad otsused. See hõlmab: keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liikmeid; tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liikmeid; transpordi- ja turismikomisjoni liikmeid. 8876/12 tv/ju 12 I LISA DG B 4A ET

13 NÄITAJA 3 Nimetus: naiste ja meeste osakaal kliimamuutusi käsitlevaid otsuseid rahvusvahelisel tasandil tegevates organites Kontseptsioon: See näitaja annab teavet naiste ja meeste osalusest rahvusvahelise kliimapoliitika otsuste tegemisel. See näitab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsil (COP) ja allorganites (SB) riikide delegatsioonidesse ja ELi delegatsiooni kuuluvate naiste osakaalu. UNFCCCi osaliste konverentsi delegatsioonid kujutavad endast rahvusvahelist kliimamuutuste poliitikat käsitlevaid poliitilisi läbirääkimisi pidavat ja seda poliitikat käsitlevaid otsuseid tegevat organit, mida toetavad teaduse ja tehnika küsimustes nõustav allorgan (SBSTA) ja täiendav rakendusorgan (SBI). Selle näitaja lähteandmed peaks hõlmama osaliste konverentsil (COP), SBSTAs ja SBIs liikmesriikide delegatsioonidesse ja ELi delegatsiooni kuuluvate naiste osakaalu viimase viie aasta jooksul, mille kohta andmed on kättesaadavad. Näitaja hõlmab: osaliste konverentsil (COP) liikmesriikide delegatsioonidesse ja ELi delegatsiooni kuuluvate naiste ja meeste keskmist osakaalu viimase viie aasta jooksul; SBSTAs ja SBIs liikmesriikide delegatsioonidesse ja ELi delegatsiooni kuuluvate naiste ja meeste keskmist osakaalu viimase viie aasta jooksul; SBSTAs ja SBIs delegatsioonide juhtide hulka kuuluvate naiste ja meeste keskmist osakaalu viimase viie aasta jooksul. 8876/12 tv/ju 13 I LISA DG B 4A ET

14 NÄITAJA 4 Nimetus: naiste ja meeste osakaal kolmanda taseme hariduse omandanute (ISCEDi tasemed 5 ja 6) koguarvus loodusteaduste ja tehnoloogiate valdkonnas ELi ja liikmesriikide tasandil Kontseptsioon: See näitaja mõõdab naiste ja meeste osakaalu kolmanda taseme hariduse omandanute hulgas. Hõlmatud on era- ja riiklike kõrgkoolide lõpetajad nii bakalaureuse- ja magistriõppe (ISCED 5) kui ka kõrgema teadusõppe / doktorikraadi (ISCED 6) tasemel. Näitaja 9 koosneb kahest koondväljast, mis sisaldavad seonduvaid asjaomaseid Eurostati haridusvaldkondi. Näitaja hõlmab: naiste ja meeste osakaalu loodusteadustes: bioteaduste (EF42 10 ) ja füüsikaliste loodusteaduste (EF44 11 ) valdkonnas; naiste ja meeste osakaalu tehnoloogias: tehnikaalade (EF52 12 ), tootmise ja töötlemise (EF54 13 ), arhitektuuri ja ehituse (EF58 14 ), transporditeenuste (EF84 15 ) ja keskkonnakaitse (EF85 16 ) valdkonnas Näitaja määratlemisel kasutatud haridustasemed ja -valdkonnad lähtuvad rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest (ISCED) ning haridus- ja koolitusvaldkondi käsitlevast Eurostati käsiraamatust. ISCED 5 on määratletud kui kolmanda taseme hariduse esimene etapp ning see koosneb kahest kategooriast ISCED 5a ja ISCED 5b. Enamik ISCED 5a taseme õppekavasid on üldjuhul suures osas teoreetilised ja nende eesmärk on anda piisav kvalifikatsioon kõrgema taseme teadusõppesse astumiseks ja kõrgetasemelisi oskusi nõudvatel ametikohtadel töötamise alustamiseks. ISCED 5b programmid on praktilise suunitlusega ning nende sisu on tavaliselt valitud eesmärgiga valmistada õpilasi ette konkreetsel ametialal töötamiseks. ISCED 5b õppekavade läbimisel saadud kvalifikatsioon ei anna otsest juurdepääsu kõrgema taseme teadusõppele. ISCED 6 viitab kolmanda taseme hariduse teise etapi õppekavadele, mis annavad õiguse anda kõrgem teaduskvalifikatsioon, tihti doktori või filosoofiadoktori või muu kraadi tasemel. Õppekavad sisaldavad kõrgema taseme õpet ja iseseisvat uurimistööd ning valmistavad lõpetanuid ette akadeemiliseks karjääriks kõrgharidusasutustes. Viide koodidele Eurostati andmebaasis. Samas. Samas. Samas. Samas. Samas. Samas. 8876/12 tv/ju 14 I LISA DG B 4A ET

15 8876/12 tv/ju 15 I LISA DG B 4A ET

16 Viited II LISA 1) Euroopa Parlament Aruanne Naised ja kliimamuutused, vastu võetud 20. aprillil 2012 (dok T7-0145/2012). 2) Nõukogu Kõik nõukogu järeldused, mis on Pekingi tegevusprogrammi läbivaatamise kohta vastu võetud 17 ja eelkõige allpool esitatud. Nõukogu 28. novembri aasta järeldused kõrghariduse ajakohastamise kohta (ELT C 372, , lk 36). Nõukogu 11. oktoobri aasta järeldused Rio+20: säästva arengu saavutamise suunas majanduse roheliseks muutmise ja juhtimise parandamise kaudu (dok 15388/11). Nõukogu järeldused, 7. märts 2011, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt ( ) (ELT C 155, , lk 10). Nõukogu 14. veebruari aasta järeldused hariduse ja koolituse rolli kohta Euroopa aasta strateegia rakendamisel (ELT C 70, , lk 1). Nõukogu 6. detsembri aasta järeldused, milles käsitletakse konkurentsivõimelise, vähese CO 2 -heitega, ressursitõhusa ja keskkonnahoidliku majanduse tööhõivepoliitikat (dok-d 16992/10 + COR 1). Nõukogu järeldused, 6. detsember 2010, mis käsitlevad pühendunumat ja tõhusamat tegutsemist meeste ja naiste palgaerinevuse kaotamiseks ning Pekingi tegevusprogrammi rakendamise läbivaatamist (ELT C 345, , lk 1). Nõukogu järeldused, 6. detsember 2010, Euroopa Komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia rakendamise toetamise kohta (dok 18127/10) indicators/platformaction/index_en.htm 8876/12 tv/ju 16 II LISA DG B 4A ET

17 Nõukogu järeldused, 19. november 2010, säästva arengu alase hariduse kohta (ELT C 327, , lk 11). Nõukogu järeldused, 26. mai 2010, Euroopa teadusruumi arendamisega seotud erinevate küsimuste kohta (dok 10246/10). Nõukogu järeldused, 30. november 2009, Sooline võrdõiguslikkus: majanduskasvu ja tööhõive suurendamine panus aasta järgsesse Lissaboni strateegiasse (dok 15488/09). Nõukogu järeldused, 21. oktoober 2009, mis käsitlevad ELi seisukohta Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsil ( detsember 2009) (dok 14790/09). Nõukogu järeldused, 30. mai 2008, peresõbraliku teaduskarjääri kohta: integreeritud mudeli väljatöötamine (dok 10212/08). Nõukogu järeldused, 9 juuni 2008, Pekingi tegevusprogrammi rakendamisel liikmesriikide ja ELi institutsioonide poolt tehtud töö läbivaatamise kohta: Naiste osalemine poliitiliste otsuste tegemisel (dok 9670/08). Nõukogu järeldused, 9. juuni 2008, mis käsitlevad sooliste stereotüüpide kaotamist ühiskonnas (dok 9671/08). Nõukogu 30. mai aasta järeldused Pekingi tegevusprogrammi rakendamisel liikmesriikide ja ELi institutsioonide poolt tehtud töö läbivaatamise kohta: Naiste hariduse ja koolitusega seonduvad näitajad (dok 9152/07). Nõukogu järeldused inimressursside arendamise kohta teaduse ja tehnoloogia valdkonnas Euroopa teadusruumis (dok 8194/05). 8876/12 tv/ju 17 II LISA DG B 4A ET

18 Nõukogu 1. detsembri aasta järeldused Pekingi tegevusprogrammi rakendamisel liikmesriikide ja ELi institutsioonide poolt tehtud töö läbivaatamise kohta [naiste osalemine otsustusprotsessides avalikus ja erasektoris]" (dok 15205/03). Nõukogu 2. detsembri aasta soovitus naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise kohta otsustamisprotsessis (EÜT L 319, , lk 11). 3) Euroopa Ülemkogu Strateegia Euroopa 2020 (dok EUCO 13/1/10 REV 1). 4) Komis jon Aruanne naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas aastal saavutatud edu kohta (dok 8905/12 ADD 2). Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia ( ) (dok 13767/10). Komisjoni teatis Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus Naiste harta Euroopa Komisjoni avaldus aasta rahvusvahelise naistepäeva puhul seoses 15 aasta möödumisega tegevuskava ja avalduse vastuvõtmisest ÜRO naiste maailmakonverentsil Pekingis ning seoses naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise ÜRO konventsiooni 30. aastapäevaga (dok 7370/10). 5) Muu Alates 1. juulist 2011 ametis olevate eesistujariikide kolmiku (Poola, Taani ja Küpros) poolt 21. oktoobril 2011 Krakówis toimunud perekonna ja soolise võrdõiguslikkuse ministrite mitteametlikul kohtumisel esitatud deklaratsioon soolise võrdõiguslikkuse kohta. 8876/12 tv/ju 18 II LISA DG B 4A ET

19 Tööhõivekomitee 10. novembri aasta arvamus, milles käsitletakse tööhõivemõõdet keskkonnaalaste väljakutsetega tegelemisel (dok-d 16514/10 + ADD 1). Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Nõukogu resolutsioon 10/4 inimõiguste ja kliimamuutuse kohta (25. märts 2009). Johannesburgi säästva arengu deklaratsioon (4. september 2002). Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 20. põhimõte (1992. aasta juuni). &l=en Agenda 21: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Rio tegevuskava (1992. aasta juuni). ELi ja ÜRO naiste vaheline partnerlus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks /12 tv/ju 19 II LISA DG B 4A ET