Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011
Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite kaupa. Tegemist on esimese detailsema Peamiste kommunaalteenustega seotud veokite CO 2 heitkogustest - jäätmeveokid, bussid, tänavapuhastusmasinad Euroopa parimatest praktikatest raskeveokite keskkonnamõju vähendamiseks linnades Analüüsida regionaalseid ja kohalikke strateegiaid/arengukavasid (kui palju neis käsitletakse kliimamuutuste ja säästva transpordiga seotud temaatikat) Analüüsida säästva sõiduviisi potentsiaali busside ja raskeveokite heite vähendamisel Küsitlus (Faktum Arico) 13 suuremat kommunaalvaldkonna ettevõtet Transpordi süsinikuaudit tugineb Tallinna liiklusloenduste (TTÜ), COPERT mudeli (Keskkonnateabe Keskus) ja Soome LIPASTO heitetegurite andmetel Kokku analüüsiti 10 Tallinna transpordi arengukava/planeeringut
1000 tonni Tallinna transpordi CO 2 auditi peamised tulemused 700 600 500 400 300 200 100 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 tramm-troll 26 26 26 26 26 26 25 25 25 23 buss 34 35 36 36 37 40 41 38 35 31 veoauto 113 126 153 167 171 223 238 233 235 193 sõiduauto 208 225 233 247 260 274 298 343 339 327 veoauto 34% CO 2 e Tallinna transpordist buss 5% trammtroll 4% sõiduauto 57% 30% Eesti transpordi CO 2 emissioonist on pärit Tallinna liiklusest 57% Tallinna transpordi CO 2 on pärit sõiduautodest CO 2 heide on viimase 10 a jooksul kasvanud 54% eelkõige sõiduauto ja kaubavedude kasvu tõttu Säästupotentsiaal on kõige suurem sõiduautode valdkonnas Säästev sõiduviis on võrdlemisi tõhus ja soodne viis kütusekulu ja CO 2 vähendamiseks - selle rakendamine kõikides kommunaalteenustega seotud ettevõtetes vähendaks Tallinna transpordi CO 2 heidet ca 0,25%, juhul kui seda rakendaks kõik sõidukijuhid, siis 2,5-5%.
1000 tonni CO 2 e Tallinna transpordist 700 Text 600 500 400 300 200 100 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 tramm-troll 26 26 26 26 26 26 25 25 25 23 buss 34 35 36 36 37 40 41 38 35 31 veoauto 113 126 153 167 171 223 238 233 235 193 sõiduauto 208 225 233 247 260 274 298 343 339 327 Lähteandmed: TTÜ, Keskkonnateabe Keskus, COPERT, LIPASTO
Text 1,8 1,6 1,4 1,2 1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 Tallinna liiklusest tulenev CO 2 e elaniku kohta (tonni aastas) tramm-troll buss veoauto sõiduauto
KHG heide Eestis 2000-2008 transpordiliigiti 1,80 1,60 1,40 1,20 1,00 0,80 0,60 0,40 0,20 0,00 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Lähteandmed: EEA, COPERT model Sõiduauto Veoauto Buss Rong Laev Lennuk
180 Transpordi KHG intensiivsus SKT suhtes (tonni miljoni EUR SKT kohta) 160 140 120 100 80 60 40 20 0 Taani Saksa Rootsi UK EU15 Soome EU27 Austria Poola Tshehhi Eesti Läti Leedu Allikas: Eurostat
Transpordi KHG elaniku kohta 2008, tonni/a 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0 Poland Lithuania Latvia Estonia Czheck Germany EU27 UK EU15 Sweden Denmark Finland Austria Source: Eurostat, (andmed puudutavad kogu transpordi KHG-d riigis)
81-100 101-120 121-140 141-160 161-180 181-200 201-250 251-300 301-350 351-450 2009. a Eestis registreeritud uued autod CO2 heite/energiaklassi järgi 2500 2000 2317 2077 1692 Sõidukite arv 1500 1000 500 14 926 1244 1334 232 29 13 CO2 g/km Kütusekulu bensiin l/100km A 3,5-4,3 B C 5,2-4,4-5,2 6,0 D 6,1-6,9 E 6,9- F 7,8-7,6 8,6 G 8,7-10,8 G+ 10,8-12,9 G++ 12,9-15,1 G+++ 15,1-19,4 9
Harju Tartu Pärnu Saare Põlva Valga Hiiu Jõgeva Ida-Viru Võru Lääne Viljandi Järva Lääne-Viru Rapla 2004-2009. a esmaselt registreeritud uute autode CO 2 g/km maakondade lõikes 170 175 180 185 190 CO 2 g/km Allikas: Maanteeamet/Säästva Eesti Instituut 10
tonni 140 Peenosakeste heitkogused Tallinna liiklusest 2000-2009 120 100 80 60 40 20 buss veoauto sõiduauto 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Peenosakeste heitkogused Tallina liiklusest Lähteandmed: TTÜ 2010, TTÜ 2007, Keskkonnateabe Keskus 2011, Lipasto 2011
% läbisõidust; % PM heitest 18 16 14 läbisõit PM heitkogus 12 PM heitkogus 10 8 läbisõit 6 4 2 0 Peenosakeste ja läbisõidu osakaal sõidukitüüpide ja euroklasside lõikes, % PM heitkogusest ja % läbisõidust. Lähteandmed: TTÜ 2010, TTÜ 2007, Keskkonnateabe Keskus 2011, Lipasto 2011
Intervjueeriti 13 suurimat kommunaalvaldkonna ettevõtet 10% of Tallinn transpordi CO 2 heitest on pärit nendest ettevõtetest Tallinna linnaliinibusside osakaal kogu linna bussiliikluse heitest 87% Kommunaateenuste veokite osakaal raskeveokite heitest 14% Valdkond Veokijuhtide arv Veokite arv Aastane läbisõit km/veok Aastane läbisõit 1000 km/park Aastane kütusekul u 1000l Kulutused kütusele (1,165 EUR/l) CO 2 e tonni/a Teedehoid 130 200 27500 5350 2407,5 2804738 8016 Tänavapuhastus 210 105 22333 2500 1203,6 1402233 4007 Bussid 600 300 63333 19000 7942 9252430 26442 Jäätmevedu 292 335 50021 12580 4404,2 5130893 14663 Muu 11 15 26528 120 19 22135 63 Kokku 1243 955 34745 39550 15976,3 18612429 53192
CO 2 heide Tallinna kommunaalamajanduse ettevõtetest 2010 60000 50000 40000 30000 20000 10000 0 Kokku Bussid Teedehoid Tänavapuhastus Jäätmevedu Muu CO2ekv tonni/aasta 49974,4 7530,7 3765,0 24842,8 13776,4 59,4
Text CO 2 heite jagunemine 2010 Muu 0% Jäätme-vedu 28% Teede-hoid 15% Tänava-puhastus 7% Bussid 50%
EUR aastas 20000000 Kulutused kütusele Tallinna kommunaalettevõtetes 2010 18000000 16000000 14000000 12000000 10000000 8000000 6000000 4000000 2000000 0 Kokku Teede-hoid Tänavapuhastus Bussid Jäätme-vedu Muu EUR 18612429 2804737,5 1402233,3 9252430,0 5130893,0 22135
CO 2 Eco Driving heite ja kulude kokkuhoiu potentsiaal 50% ettevõtetest on osaliselt säästvat sõiduviisi rakendanud Puuduvad täpsemad andmed kui paljud veokijuhid on koolituse saanud ja kui regulaarsed on jätkukoolitused Pikemas perspektiivis vähendab säästev sõiduviis koolituse saanud juhi kohta 5% kütust ja CO 2 Arvestades, et osa Tallinna kommunaalvaldkonna ettevõtetest juba rakendab säästvat sõidustiili ja eriveokite puhul on säästuvõimalused piiratumad, siis on 13 ettevõtte veokite säästupotentsiaal kokku ca 2,5-5% Regulaarse säästva sõiduviisi koolituse puhul kommunaalettevõtetes Aastane CO 2 kokkuhoid - 1330-2660 tonni - (ca 0,25-0,5% kogu Tallinna transpordi CO2 heitest) Kokkuhoid kütusekuludelt aastas 0,5-1 miljon EUR! Juhul kui säästvat sõiduviisi rakendada kõikide veoki- ja bussijuhtide hulgas on säästupotentsiaal: 5600-11 200 tonni aastas
Tallinna transporti puudutavate arengukavade analüüs Tallinn on ühinenud linnapeade paktiga, mis kohustab linna vähendama CO 2 heidet 20% võrra aastaks 2020. Tallinnal on ambitsioonikas plaan saada Euroopa Roheliseks Pealinnaks aastal 2018. Praktiliselt kõikides linna transporti puudutavates arengudokumentides on rõhutatud säästvate transpordiliikide ja transpordi keskkonnamõjude vähendamise prioriteetsust -- kuid tulemustest ja tegevustes see prioriteet ei kajastu. Säästvat sõiduviisi ja raskeveokite kütusekulu ja CO 2 vähendamist enamasti arengudokumentides ei käsitleta
Soovitused veokite keskkonnamõju vähendamiseks Kommunaalvaldkonnas otstarbekas keskenduda kahe suurema valdkonna peale selleks on linna ühistranspordi sõidukid ja jäätmekäitlusega seotud veokid (75% küsitletud ettevõtete CO 2 ). Riigihangetes säästva sõiduviisi koolituse, säästvate rehvide, vähemalt EURO 4 klassile vastava sõidukite ning säästvate alternatiivkütustega sõitvate veokite (nt biogaas) eelistamine. Jäätmemajanduse puhul jäätmetekke vähendamise ning krundil toimuva kompostimise soodustamine selleks, et vähendada transporditavaid jäätmekoguseid ja selle kaudu vedudega seotud keskkonnamõjusid. Suunata arendustegevust rohkem rööbastranspordi- ja trolliliinide teenindusalasse, vältides sellega valglinnastumist ja autostumist ning vajadust eraldi bussiliine avama NB! Suurim CO 2 ja kütuse säästupotentsiaal on sõiduautode ja kaubavedude hulgas
Soovitused Tallinna transpordi keskkonnamõju vähendamiseks (2) Suurim CO 2 ja kütuse säästupotentsiaal on sõiduautode ja kaubavedude hulgas Ummikumaksu kehtestamine kesklinnas Madala saastetasemega ala kehtestamine kogu linnas Linnalogistika arendamine Säästvate alternatiivkütuste soodustamine Ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamine, sh tänavaruumi muutmine autokesksest inimkeskseks Transpordivalikute mõjutamine parkimise ohjamise ja liikuvuskorralduse kavade kaudu Linna- ja transpordiplaneerimise parem integreerimine autosõltuvuse vähendamiseks