TJ/a TJ Transport ja liikuvus. ENMAK stsenaariumid Mari Jüssi, SA Säästva Eesti Instituut Marek Rannala, Kami OÜ Tööversioon HETKE
|
|
- Alexander Klaas
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 TJ/a TJ Transport ja liikuvus. ENMAK stsenaariumid 23+ Mari Jüssi, SA Säästva Eesti Instituut Marek Rannala, Kami OÜ Tööversioon HETKEOLUKORRA ANALÜÜS Viimase 15 aasta jooksul on transpordisektoris energia ja kütuste tarbimine suurenenud üle 33%, ainult majanduslanguse aastatel kütuste tarbimine mõnevõrra vähenes (vt joonis 3.1). Ligi 9% kütuste tarbimisest ja tarbimise kasvust pärineb maanteetranspordist. Energiatarbimine Eesti transpordisektoris (TJ) Lennuk/Air Laev/Sea Raudtee/Rail Maantee/Road Joonis.1 Energiatarbimine Eesti transpordisektoris (TJ) Allikas: ostat 35 3 Energiatarbimine maanteetranspordis Veoauto Sõiduauto Mootorratas Kaubik Buss Joonis.2 Energiatarbimine maanteetranspordis sõidukiliikide lõikes (TJ) Allikas: Copert mudel, Eesti Keskkonnaagentuur 213
2 Maanteetranspordis on ligi 6% energia tarbimisest põhjustatud sõiduautokasutusest. Kütuste tarbimise kasv on toimunud aastatel eriti kiirelt sõiduautode, kaubikute ja veoautode kasutamise kasvu tõttu (vt joonis 1.2). Kütuste tarbimine transpordis oleneb peamiselt liikumisviisist ja kaubaveo liigist, transpordinõudlusest, asustusstruktuurist, sõidukite energiatarbest ning kasutatavatest energiaallikatest. Viimase 1 aasta jooksul on Eestis sõiduautode kasutus suurenenud ligi 5% ning ühistranspordi kasutajate hulk vähenenud. Oluline osa (ca 44%) energiatarbimisest on seotud linnade ja asulasisese liiklusega, mis näitab, et oluline roll transpordi energiatarbe vähendamisel on kohalikul tasandil. Võrreldes Eesti keskmisega on ühistranspordi kasutus suurem linnaelanike seas, kuid selle roll tööleliikumise viisides on kahanenud igal pool, samas kui isikliku auto kasutuse roll on suurenenud. Eesti transpordi energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid on põhjalikumalt analüüsitud Riigikantselei 21. aasta säästva transpordi raportis (Jüssi jt 21), milles järeldati, et Eesti transpordi kütuse tarbimine on kiirelt kasvanud eelkõige sõiduauto kasutuse ja maanteevedude kiire kasvu, valglinnastumise ning ühistranspordi ja kergliikluse osakaalu vähenemise tõttu. Maanteetransport ja kütuste tarbimine transpordis on kasvanud samas tempos majandusega, mistõttu on Eesti majandus üks oopa transpordimahukamaid ja kütusekulukamaid näiteks SKT ühiku kohta kulub Eestis 2 korda rohkem transpordikütust kui EL-s keskmiselt. Eesti transporti iseloomustab kiirele autostumisele ja maanteevedude kasvule lisaks sõidukipargi ebaökonoomsus ja taastuvkütuste marginaalne osakaal. 1.3 VALDKONNA STSENAARIUMIDE KIRJELDUS Tabel 1 Stsenaariumide ülesed eeldused Stsenaariumide ülesed eeldused Muutus aastaks 23 võrreldes aastaga 212 Rahvastiku prognoos 212: : Transpordikütuste hinnamuutus, /TJ, (fossiilkütuste prognoos IEA-lt New Policies 213) barrel (USD 212) võrdlus % 1 13,67 111,1 117,43 Gaas, hinnamuutus % 1 11,71 15,13 18,55 diislikütus bensiin
3 biodiislikütus etanool biogaas CNG Elekter Transpordikütuste aktsiisimäärad, prognoos EL energiamaksustamise direktiivi eelnõu põhjal diislikütus bensiin biodiislikütus etanool biogaas maagaas Tabel 2 Stsenaariumide valdkonnaspetsiifilised eeldused, 23 Baastase Mittesekkuv Vähesekkuv EE Inimeste transpordinõudluse % +35% +2% muutus (miljonit reisija-km) Ühistranspordi osakaal motoriseeritud liiklusest 19% 15% 16% 23% Kergliikluse muutus, miljonit reisija-km Autostumise tase, SA/1 el % +32% +4% Sõiduautode arv % +26% -,2% Sõidukite ökonoomsuse muutus, Sõiduauto, MJ/sõiduki-km 2,77-6% -8% -17% Buss, reisija-km, MJ/reisija-km,58-7% -18% -24% Rong, MJ/reisija-km,87-29% -38% -49% Veoauto, MJ/tonn-km 2,42-4% -17% -24% Kaubarong, MJ/tonn-km,21-7% -13% -13% Kaubaveod, keskm, MJ/tonn-km 1,16 22% % -27% Kaubaveokäive, miljon tonn-km % +28% +2% Raudtee osakaal kaubavedudes 57% 43% 47% 6% Taastuvenergia osakaal transpordis % 9% 15% 26%
4 1.4 Stsenaariumide eesmärgid Tabel Eesmärgid Mittesekkuv Vähesekkuv Teadmispõhine EE Transpordi energiatõhusus Eraldi eesmärke ei seata. Energiasäästliku ühistranspordi eelisarendamine, ebaökonoomsete sõiduautode ja veokite tagasihoidlik maksustamine sellest tulenevalt tõhusama logistika taotlemine. Hangete kaudu energiasäästlike sõidukite eelistamine. Vähemalt 15% sõidukipargi energiatõhususe paranemine. Reisijate- ja kaubaveo energiamahukuse vähendamine parema transpordi maksustamise, sõidukite optimaalse täituvuse, logistika arendamise ja energiatõhusate sõidukite kaudu KHG heide Eraldi mõõdetavaid eesmärke ei seata. 22: Maks. 11% KHG kasv võrreldes 25 tasemega, 23 sama, mis 211 Ca 1% vähem aastaks 22, 23 3% vähem, 25. aastaks 65%-8% väiksem KHG heide Taastuvenergia osakaal 1% 22 15% aastaks 23 25% aastaks 23 Kütuste CO 2 jalajälg Eesmärgid puuduvad Nõrgad säästlikkuse kriteeriumid kütustele Tugevad säästlikkuse kriteeriumid kütustele. Sõiduautode energiatõhusus Eesmärgid puuduvad Uute autode kütusekulu vähemalt EL keskmine Transpordi maksupoliitika kaudu ökonoomsete autode soodustamine, uued autod EL keskmisest ökonoomsemad Ühistransport Eesmärk langust vähendada 23 oluline osa transpordinõudluse kasvust püütakse katta reisirongiliikluse arendamisega. Ligi 3 korda rohkem reisijakäivet rongidega kui 212. Ühistranspordi osakaalu kasv kuni 35%ni motoriseeritud liikumisest. Linnadevahelises liikluses rongiliikluse kasv 2-3 aastaga ca 5 korda. Kergliiklus Eesmärgid puuduvad Praeguse osakaalu hoidmine ja tagasihoidlik kasv Kasvab lühikesed linnasõidud enamuses jalgsi-rattaga, hästi kombineeritud ühistranspordiga. Kergliiklust soodustav avalik ruum ja liikluskorraldus linnades. 1.5 MEETMETE JA TEGEVUSTE KIRJELDUS
5 Meede 3.1 Transpordinõudluse vähendamine Kilomeetripõhised teekasutustasud Kütuseaktsiisi tõstmine ja maksustamispõhimõtete muutmine Linnade parkimispoliitika uuendamine autokasutuse reguleerimiseks Tallinna ummikumaksu rakendamine Ühistranspordi osakaalu suurendamine Energiasääst, %, 23 Lühikirjeldus 1% Sõidukite läbitud vahemaast, kohast, infrastruktuuri koormatusest ja keskkonnanäitajatest sõltuvad diferentseeritud transpordi maksustamissüsteem. Olenevalt teekasutustasude suurusest täiendab või asendab teisi transpordi- ja tööjõumakse. Kasutuselevõtu vajadus hiljemalt alates aastast kui kütuseaktsiisist laekuvad tulud hakkavad vähenema ning üldise kütusehinna kasvu taustal aktsiisi tõstmine on ebaotstarbekas. 2-3% Transpordis kasutavate kütuste aktsiisimäärade tõstmine ja/või muutmine kütuste energiasisaldusest ja CO2 jalajäljest sõltuvaks. 2-3% kütusetarbimise vähenemine eeldab ca 15% kütuseaktsiisi tõstmist reaalhindades. Ei rakendata juhul kui kehtestatakse teisi transpordimakse. 2-3% Linnade parkimisnõuete uuendamine (planeeringutes optimaalsete parkimiskohtade arvu nõuete väljatöötamine sõltuvalt arenduse asukohast), autode parkimiskohtade subsideerimise vähendamine (nii avalikus ruumi kui ettevõtete parkimisega seoses). Soodustab ühistranspordi kasutamist ja vähendab kulutusi parkimiskohtade ehitamisel. Tegevuse maksumus ja maksutulu Eeldusel, et Eestis rakendataks Soomega võrreldes poole väiksema tasumääraga teekasutustasu, keskmiselt 3 senti/km, siis maksutulu oleks aastas 8 miljardi sõiduauto-km puhul u 2-25 M /aastas, kütuseaktsiisi laekumise vähenemine 5 M /a. Süsteemi maksumus on hinnanguliselt 2% maksutuludest, 5 M /a. Ca 7 M aktsiisitulu suurenemine Ca 4 korda suurem parkimistulu linnade eelarvetes (praegu ca 6 M /a), kulud ca 1% parkimistasude tuludest. Elanike ja ettevõtete parkimiskulude vähenemine 3% Tallinna kesklinna ummikumaksu kehtestamine teiste linnade kogemuse eeskujul. Maksumus Tallinna kohta tehtud uuringute põhjal 13 M /a, maksutulu 7-75 M 3% Ühistransporditeenuste ja ühistranspordi kättesaadavuse arendamine piletisüsteemi ja liinivõrgu arendamise, graafikute tihendamise, teadlikkuse tõstmise ning uute teenuste pakkumise kaudu. Ca M /a, arvestades minimaalselt 2% avaliku liiniveoteenuse tellimuse kasvu Kergliikluse arendamine linnades Maakasutuse suunamine valglinnastumise ja autost sõltuvuse vähendamiseks Linnatänavate ümberkorraldamine ühistranspordi ja kergliikluse edendamiseks Linnade ja ettevõtete liikuvuskorralduse arendamine 1% Kergliiklejate juurdepääsu ja liikumistingimuste arendamine, jalg- ja jalgrattateede parem hooldamine. Jalgrattateede võrgustiku ning ohutu jalgrattaga liiklemise arendamine, turvalise parkimise ning jalgrataste ühiskasutuse edendamine. Planeeringutes ja infrastruktuuri projektides kergliiklejate vajadustega arvestamine. Kuigi otsene energiasääst on võrdlemisi väike, loob see olulised eeldused ühistranspordi ja elukeskkonna arendamiseks. 6% Asustuse ja liiklust tekitava arendustegevuse planeerimisel valglinnastumise ning autost sõltuvuse vältimine, vajadusel maade munitsipaliseerimine või riigistamine tõhusate ühistranspordikoridoride, kompaktsete ja atraktiivsete tõmbekeskuste kujundamiseks. 2% Tänavaruumi ümberkujundamine ohutu liiklemise, ühistranspordi ning jalgsi- ja jalgrattaga liiklemise ning kohaliku elu- ja ärikeskkonna soodustamiseks. See loob olulise eelduse koolilaste iseseisvaks liiklemiseks, ühistranspordi juurdepääsu tagamiseks ning aktiivse kehalise liikumise ühendamiseks igapäevase liikumisega.,5% Linnade ja suuremate asutuste (koolid, haiglad, suuremad tööandjad, kontoriarendused, kaubanduskeskused jt liikumist tekitavad tõmbepunktid) liikuvuse süsteemne analüüsimine ja aktiivne ühistranspordi, kergliikluse, autode lühirendi ja kooskasutuse soodustamine). Eeldus süsteemseks aktiivsete liikumisviiside ja ühistranspordi eelistamiseks. 14 M /a, eeldusel, et ca 2% riigimaanteede investeeringutest läheb kergliikluse arendamiseks ja 2% KOV teehoiukuludest kergliikluse investeeringuteks ning jalg-ja jalgrattateede hooldustaseme tõstmiseks. Hinnanguline maksumus 1 M /a, planeerimise, maade munitsipaliseerimise või riigistamise kulud (1-2 ha aastas) kompaktse arendustegevuse suunamiseks ühistranspordisõlmedesse. Ca 4 M /a. 3 M / 1 a;,3 M /a, eeldades 1 aasta jooksul 1 suurema tööandja, 42 tõmbekeskuse, 1 suurema linna liikuvuskava, selle seire ning teadlikkuse tõstmise kampaaniate rahastamist
6 3.1.1 Kaugtöötamise edendamine 1,5-2% Kaugtöökeskuste, ühiskontorite arendamine, paindliku tööaja ning kodus töötamise võimaldamine. Ca 6 täiendava kaugtöökeskuse/ühiskontori loomise toetamine külades.,3 M /a Autode kooskasutuse ja lühirendi arendamine Meede 3.2 Tõhus sõidukipark Energiasäästlike autode soodustused Energiaklassipõhine sõiduauto registreerimis- ja aastamaks,5% Autode kooskasutuse ja lühirendisüsteemide ühtsete ITK-lahenduste, ühistranspordi ja autode lühirendi koostoime ning lühirendi kättesaadavuse (parkimiskohtade analüüs) arendamine. Nende süsteemidega on võimalik vähendada linnaelanike isikliku auto või mitme auto omamist peres, täiendada ühistranspordisüsteemi hõreda asustuse kohtades ning kasutada olemasolevaid sõidukeid tõhusamalt.,5-1% Toetuste ja soodustuste süsteem energiasäästlike sõidukite soetamiseks. Toetuste kulusid kaetakse sõiduautodega seotud maksutuludest. Toetused on laiendatavad ka elektri abimootoriga kaubajalgratastele, mis vähendavad lastega perede autokasutust ning linnalogistika energiakulu. Aastaks 23 eeldab EE stsenaarium erinevate maksu ja toetusmeetmete peale kokku ca 7% üliökonoomsete autode läbisõidu osakaalu (ca 35 autot). Toetus suunatud vähemalt 5% keskmisest sõiduautost ökonoomsemate sõidukitele. 7% Autode kütusekulust sõltuva sõiduautode registreerimis- ja/või aastamaksu rakendamine. Maksustatakse eelkõige keskmisest kütusekulukamaid sõidukeid. Asendab kütuseaktsiisi tõstmise vajadust ja toimib nn üleminekumaksuna kuni nutikate teekasutustasude süsteemi rakendamiseni. Sõltuvalt maksumäärast võib osaliselt asendada ka tööjõuga seotud makse. Ca,2 M /a Võimalik ühendada kaugtöökeskuste, elektriauto toetustega, liikuvuskavade väljatöötamisega,5-3 M aastas olenevalt muude transpordimaksude kujundamisest ja ökonoomsemate tehnoloogiate hinnavahest. Maksutulu 15 M /a,millest ca 7 M registreerimismaks ja 8 M aastamaks Raudtee elektrifitseerimine Raudtee infrastruktuuri arendamine, sh Rail Baltic Kütusesäästlik ühistranspordiveerem Kütusesäästlikud raskeveokid Kütusesäästlikud vedurid Säästva sõidustiili rakendamine 1% Raudtee elektrifitseerimine Tartu ja Narva suunal kaubarongide võimsusi arvestades 1 M /a, 4 M ajatatuna 4 a 2,5% Raudtee infrastruktuuri arendamine 16 km/h kiirustele, reisirongiliikluse läbilaskvuse suurendamine, Rail Balticu ehitamine Toetused hübriidbusside, hübriidtrollide, elektribusside jt energiasäästlike ühistranspordisõidukite soetamiseks suuremate linnade ühistranspordiliinidele. 2% Hangetes kütusesäästlike raskveokite eelistamine,5% Hangetes kütusesäästlike (hübriid)vedurite eelistamine 3% Säästva sõidustiili täiendkoolituste toetamine, hangetes säästva sõidustiili koolitusnõuete arvestamine, ITK lahenduste toetamine säästva sõidustiili jälgimiseks, teadlikkuse tõstmine. Rail Baltic - 3 M /a, ajatatuna 4 a, Tallinn-Narva ja Tapa-Tartu 16 km/h tõstmine, 5 M 2-3 M /a, ca 2 ökonoomse ühissõiduki toetused,1-,2 M /a
7 Transpordi energiasäästupotentsiaal 23, TJ Energiatõhusate autode toetused Kütusesäästlike ühissõidukite toetused Hübriidvedurid Autode kooskasutus Asutuste liikuvuskorraldus Linnades ÜT kampaaniad ja otseturundus Raskeveokite teekasutustasud Kergliikluse arend. Energiatõhusad veokid Raudtee elektr. Raudtee 16 kmh, Rail Baltic Kaugtöö, e-teenused Linnatänavate ümberkorrald. Kütuseaktsiisi tõstmine Tallinna ummikumaks Linnade parkimispoliitika Säästev sõiduviis Ühistranspordi teenuse arendamine Automaks, aasta Sõiduauto reg. maks Maakasutuse suunamine, planeerimine Autode teekasutustasud Sõiduauto Kaubik Veoauto Buss Reisirong Kaubarong Lennuk Laev Stsenaariumi tegevuste mõju transpordi energiatarbimisele 23, TJ Energiatõhusate autode toetused Kütusesäästlike ühissõidukite toetused Teadmispõhine, EE Hübriidvedurid Autode kooskasutus Vähesekkuv Linnade ja ettevõtete liikuvuskorraldus ÜT kampaaniad ja otseturundus Raskeveokite teekasutustasud Kergliikluse arend Energiatõhusad veokid Raudtee elektr. 459 Raudtee 16 kmh, Rail Baltic Kaugtöö, e-teenused Linnatänavate ümberkorrald Kütuseaktsiisi tõstmine 343 Tallinna ummikumaks 1281 Linnade parkimispoliitika Säästev sõiduviis Ühistranspordi teenuse arendamine Energiakl. sõiduauto maksustamine 417 Maakasutuse suunamine, planeerimine Autode teekasutustasud
8 Tabel 5 Meetmete, sh tegevuste rakendamise erinev ulatus stsenaariumites Maksumus Vähesekkuv Teadmispõhine 1 Kaal Kulud/a Maksutulu Kaal Kulud/a Maksutulu 1 Kilomeetripõhised autode teekasutustasud 5, ,1 Raskeveokite teekasutustasud Kütuseaktsiisi tõstmine, Linnade parkimispoliitika uuendamine 24, Ummikumaks Tallinnas Ühistranspordi teenuse 5 arendamine 1643, Kergliikluse arendamine 13927,5 6963, Maakasutuse suunamine 1, Linnatänavate ümberkorraldus 41, Linnade ja ettevõtete 9 liikuvuskorraldus 9 Linnade ja ettevõtete liikuvuskorraldus 188, Kaugtöötamise arendamine 4, Autode kooskasutus 14, Energiasäästlike autode 12 soodustused 561,5 285, Energiaklassipõhine autode maksustamine, Raudtee elektrifitseerimine Raudtee 16 km/h, Rail Baltic , Kütusesäästlikud bussid Kütusesäästlikud veoautod 7744, Kütusesäästlikud vedurid 576,3 1728, Säästva sõiduviisi rakendamine 12, KOKKU STSENAARIUMIDE ENERGIATÕHUSUSE NÄITAJAD Tabel 6 Stsenaariumide energiatõhususe näitajad Tõhususe näitajad Mittesekkuv (BAU) Vähesekkuv (VS) Energiatõhus (EE) Energia lõpptarbimine aastal Energiatarbimise muutus % 212 vs 23 +6% +34% -2% CO2ekv heide vs % +5% -43% Fossiilkütuste tarbimine TJ vs % +13% -28% Taastuvate energiaallikate tarbimine TJ
9 Taastuvate osakaal 23, % 9% 15% 26% 1.7 STSENAARIUMIDE MAKSUMUSE PROGNOOS Maksumus (1 ) Mittesekkuv (BAU) Vähesekkuv (VS) Enegiatõhus (EE) BAU-VS BAU-EE Otsekulu kokku Taristu investeeringud Taristu hooldus Ühistranspordi toetused Kulutused kütustele Transpordimaksud Energiasäästu tegevuste kulu Väliskulud-tulud CO2 heite väliskulu Kergliikluse tervisekulu/kokkuhoid* Maksumus kokku Aastas Keskmiselt säästetud TJ kokku võrreldes BAUga Keskmine kogukulu-kokkuhoid võrreldes BAU * Tulu on tabelis negatiivse märgiga Transpordi stsenaariumide kulud kokku Enegiatõhus (EE) -1 Vähesekkuv (VS) Mittesekkuv (BAU) Väliskulud-tulud Energiasäästu tegevuste kulu Transpordimaksud 21 7 Kulutused kütustele Ühistranspordi toetused Taristu hooldus Taristu investeeringud
10 1.8 STSENAARIUMIDE VÄLISMÕJUD Välismõjud, 1 Mittesekkuv (BAU) Vähesekkuv (VS) Enegiatõhus (EE) BAU-VS BAU-EE Aktsiisitulu kütustelt Tulu muudelt transpordimaksudelt Sõiduautode soetamine Sõiduautode hooldus Kergliikluse tervisemõju
11 1.9 STSENAARIUMIDE TULEMUSED 6 Energiatarbimine transpordis, TJ BAU VS EE 8 Kulutused taristule ja ühistranspordi dotatsioonidele, BAU VS EE Kütuseaktsiis ja transpordimaksud, BAU VS EE
12 Kulutused kütusele sh aktsiis, BAU VS EE Transpordi energiatarbimine, TJ. Mittesekkuv Biometaan Biodiisel Etanool Maagaas Diislikütus Bensiin Elekter Transpordi energiatarbimine, TJ. Vähesekkuv Biometaan Biodiisel Etanool Maagaas Diislikütus Bensiin Elekter
13 Transpordi energiatarbimine, TJ. Energiatõhus Biometaan Biodiisel Etanool Maagaas Diislikütus Bensiin Elekter
14 1.1 KOOSTATUD JA KASUTATUD UURINGUTE LOETELU Anspal, S., Poltimäe, H. (29) Transpordi ühiskondlike kulude mudel. Uuringuaruanne Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile IMPACT (28): Maibach, M. et al. Handbook on estimation of external cost in the transport sector. Report. Jüssi, M., Poltimäe, H., Luts, H., Metspalu, P. (214) Energiasäästupotentsiaal Eesti transpordis ja liikuvuses. Energiamajanduse arengukava 23+ taustauuring. World Health Organization. Health Economic Assessment Tool. LIPASTO. Suomen liikenteen pakokaasupäästöjen ja energiankulutuksen laskentajärjestelmä. VTT. Ea Energy Analyses, Stream mudel
15 LISA 1 Stsenaariumi tegevuste analüüsis kasutatud meetmete mõju transpordi energiatarbimisele sõidukiliikide lõikes 1 Meede Sõiduauto Kaubik Buss Veoauto Rong Mõju hinnangu allikas EcoDrive Autode kooskasutus ÜT ja kergliikluse kampaaniad 2% ÜT teenuse lisamine Kaugtöö, e-teenused Liikuvuskorralduskavad asutustes 3% 3% 3% 3%,8% % % % Jüssi, M., Poltimäe, H Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas. Uuringuaruanne Tallinna Keskkonnaametile. Säästva Eesti Instituut, Tallinn WSP Sweden 27. Effekter av Mobility Management åtgärder en analys baserad på internationell litteratur 1% % % % WSP Sweden 27. Effekter av Mobility Management åtgärder en analys baserad på internationell litteratur 6% % -1% % CENTAR 28. Uute rongide soetamise tulu-kulu analüüs. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ. Tallinn. 3,5% % % % Schroten 212 refereerib CE Delft 211 hollandikeelset ja ilma täpse viiteta tööd, et maksimaalne sääst koos rebound effecti arvestades on 6-8%, kuna WSP Sweden 27 ülevaade on 2 keskelt ja hindab potentsiaaliks ca 1%, siis eeldame keskmiselt 3,5%, kuna kaugtöötamise võimalused on vahepeal oluliselt arenenud. 1,9% % -1% Ettevõtete kavad -1,6%, koolid -,3% WSP Sweden 27. Effekter av Mobility Management åtgärder en analys baserad på internationell litteratur Sõiduautode registreerimismaks Autode aastamaks Sõiduautode teekasutustasud 7% % % % 7% 2% 7% -4% -5% Soome transpordi kliimastrateegia stsenaariumite ja EEA 21 järgi kokku 14-17%, siin jagatud kahe maksu peale ära Soome teekasutustasude analüüsi vaheraporti põhjal, eeldades, et teekasutustasudel on esiteks sama mõju, mis mootorsõidukite aktsiisil ja autode aastamaksul kokku + 6-7% lisamõju. (Suvanto 213) Eeldatakse, et teekasutustasud asendavad autode registreerimisja aastamakse 1 Positiivne mõju (number) antud tabelis tähendab energiatarbimise vähenemist, negatiivne suurenemist
16 Raskeveokite teekasutustasud 3% EEA TERM-stsenaariumid (25) (EEA 21) Kütuseaktsiisi tõstmine Tallinna ummikumaks Linnade parkimispoliitika Maakasutuse suunamine 23 Kergliikluse arendamine Kütusesäästlikud/hübriid bussid linnades Linna tänavaruumi ümberjagamine Raskeveokite säästlikud rehvid Raskeveokite tõhusam aerodünaamika 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 14% 14% 14% 12% 25% 1% 1% 1% 1% 15% 1% 4% 3% Kütuseaktsiisi tõstmine nii, et kütuse hind kasvab 5% (ca 15% mootorikütuste aktsiisimäära kasv). Schroten ref AGPC 211, eeldusel, et Eesti on sarnasele UK-le kui võrdlemisi kõrge kütuseaktsiisiga riik; on kütusehinna elastsus -,25 -,75. Arvestatud keskmisega,5% Arvestatakse Tallinna liikluse kohta. Rotaris jt 29, Eliasson jt 29, Transport for London 28 Whitelegg 21, % puudutab linnade autoliiklust Puudutab linnade liiklust. Skinner I., van Essen H., Smokers R., Hill N. 21. Towards the decarbonisation of EU s transport sector by 25. Final report produced under the contract ENV.C.3/SER/28/53 between opean Commission Directorate-General Environment and AEA Technology plc. Soome transpordi kliimastrateegia (22) stsenaarium (LVM 29) Puudutab linnaliinibusse, SEI 212, 22 säästetud kogus on arvutatud eeldusel, et pooled linnas sõitvad bussid on kütusesäästliku tehnoloogiaga 1% linnade autode läbisõidust (Cairns et al., 1998, ref Whitelegg ). Madalama veeretakistusega rehvide kasutamine toob umbes 4 %-lise kütusekulu säästu (Schroten et al, 212). Arvestades veeretakistuse olulist rolli kõigil kiirustel, on ettepanekuks arvestada 4% säästu kogu veokipargilt. Veokite aerodünaamika parandamine toob umbes 7 %-lise kütusekulu säästu (Schroten et al, 212). Oluline hinnata, millised aerodünaamikat parandavad meetmed on juba kasutusel ja millised mitte. Arvestades aerodünaamika olulist rolli eelkõige suurematel kiirustel, on ettepanekuks arvestada 7% säästu alates 32 t veokitest. Mudelis on arvestatud 3% vähenemisega kogu veoautopargi lõikes
17 Veoautode Start-stop süsteem Mitmemootorilised vedurid kaubarongidele 3% 14% Start-stop mootori lülitussüsteemi paigaldamine veokitele, vähendamaks seeläbi kütusekulu sõiduki tühikäigul seismisel, annab kütusekulu säästu umbes 3% (Schroten et al, 212). Arvestades start-stop lahenduste olulist rolli eelkõige lühematel vahemaadel ning linnades, on ettepanekuks arvestada 3% säästu vaid kergematelt veokitelt (nt <32 t) National Railway Equipment Co. (27): Multi-Engine GenSet Ultra Low Emissions Road- Switcher Locomotive.
18
PowerPoint Presentation
Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite
RohkemPowerPoint Presentation
Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia regionaalse koostöö väljakutsed 13.2.2018 Linnade ja valdade päevad 2019 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Tallinna piirkonna
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemPowerPointi esitlus
Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemMicrosoft PowerPoint - EK TEUK ppt
Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks
RohkemPowerPoint Presentation
Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemInvestment Agency
Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
RohkemPowerPoint Presentation
MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse
RohkemPowerPoint Presentation
Horisont 2020 transport ja energia Tartu-Tallinn 11.-12.12.2013 Horisont 2020 struktuur Tipptasemel teadus Euroopa Teadusnõukogu (ERC) Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad Marie Skladowska-Curie nimelised
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemSlide 1
1 Linnatranspordi strateegiad Miks me mõtleme nii nagu me mõtleme? 1 Millised on Tallinna transpordisüsteemi peamised probleemid? Neli peamist puudust: Keskajal väljakujunenud tänavavõrk.... Selleks et
RohkemTuuleenergeetika võimalikkusest Eestis
Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate
RohkemBiometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV
Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV Tartu 14.11.2013 Mis on mis? Biogaas - anaeroobsel
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
Rohkem(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)
TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg
RohkemMicrosoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc
Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
Rohkem(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud])
Ühtse piletisüsteemi pilootprojekt Viimsi vallas Pärt Põldemaa Harjumaa Ühistranspordikeskus 21.10.2005 Pilootala Pilootprojekt Hõlmab 2 KOV: Tallinn ja Viimsi 600 000 sõitjat aastas Plaanimisperiood märts-august
RohkemM (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa
190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:
RohkemEnergia valdkonna tööprogrammi ettevalmistamine aastateks
Energia valdkonna rahastamine 2018-2020 tööprogrammis Mari Habicht Eesti Teadusagentuur 21. ja 24.11.2017 Horisont 2020 struktuur Tipptasemel teadus Euroopa Teadusnõukogu (ERC) Tulevased ja kujunemisjärgus
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemMicrosoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM
Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemPR_COD_1amCom
Euroopa Parlament 2014-2019 Istungidokument A8-0321/2018 15.10.2018 ***I RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike
RohkemPowerPoint Presentation
Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2016) 501 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 20.7.2016 COM(2016) 501 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa vähese heitega liikuvuse
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemRef. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a
Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemPowerPoint Presentation
Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit
RohkemTeema
Veopakendi standardiseerimine ja keskkond 26.10.2018 Hannes Falten Teemad Veopakend ja veopakendi standardiseerimine Eestis ja meie lähimate kaubanduspartnerite juures Miks seda vaja on? Kuidas me seda
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kalle Kukk, Estfeed.pptx
Keskne platvorm energiateenuste arendamiseks Estfeed Kalle Kukk Elering AS Strateegiajuht kalle.kukk@elering.ee 27.03.2014 110-330 kv liinid 5223 km kõrgepinge õhuja kaabelliine Ülepiirilised ühendused
RohkemSiseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis
Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemMajandus- ja taristuministri käskkirja nr 1.1-1/ Alternatiivkütuste taristu tegevuskava programmi kinnitamine Lisa Alternatiivkütuste
Majandus- ja taristuministri 13.04.2017 käskkirja nr 1.1-1/17-078 Alternatiivkütuste taristu tegevuskava programmi kinnitamine Lisa Alternatiivkütuste taristu tegevuskava 1. Mõisted Käesolevas tegevuskavas
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )
Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemLabisoit 2004 aruanne.doc
INSENERIBÜROO STRATUM Mootorsõidukite 2003.a. läbisõidu ankeetküsitluse läbiviimine TALLINN 2004 Seletuskiri Mootorsõidukite 2003.a. läbisõidu ankeetküsitluse läbiviimine Sissejuhatus Eestis on rea aastate
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
Rohkem2. Kohalik transport 2A. Hetkeolukord Palun täitke järgnev tabel kõige uuemate saadaolevate andmetega: Näitaja Andmed Ühikud Elanikkonna osakaal, kes
2. Kohalik transport 2A. Hetkeolukord Palun täitke järgnev tabel kõige uuemate saadaolevate andmetega: Näitaja Andmed Ühikud Elanikkonna osakaal, kes elab vähemalt 300 meetri raadiuses ühistransporditeenusest,
Rohkem2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING
2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING TARTU LINNAS 2016. AASTAL TALLINN 2016 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2016. aastal 2 Sisukord: Uuringu
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
Rohkemefo09v2pke.dvi
Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemAM_Com_NonLegReport
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon 1.10.2012 2012/2103(INI) MUUDATUSTEPANEKUD 249 524 Raporti projekt Niki Tzavela (PE491.249v01-00) Energia tegevuskava aastani
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemEeluuring ühtsete planeerimissuuniste koostamise kohta Eksperthinnang Koostanud: Heikki Kalle Eesti Keskkonnainstituut Tartu, 2012
Eeluuring ühtsete planeerimissuuniste koostamise kohta Eksperthinnang Koostanud: Heikki Kalle Eesti Keskkonnainstituut Tartu, 2012 SISUKORD Sissejuhatus... 4 1. Energitõhususe temaatikast planeeringute
RohkemPowerPoint Presentation
Koostöökogemus ja nõuanded Eesti-Läti programmi projektidelt Green Public Events ja Energy Advice Eeva Kirsipuu-Vadi Tartu loodusmaja 7. märts 2019 Keskkonnasõbralikud avalikud üritused Kestus: 1.03.2017
RohkemRemote Desktop Redirected Printer Doc
VI OSA, 10. klass füüsika Ühtlaselt muutuv liikumine ja kiirendus Ühtlaselt muutuv liikumine on mitteühtlase liikumise eriliik. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine, mille puhul keha kiirus
RohkemPärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemSlide 1
EUROOPA ENERGIA BAASINFO BACKGROUND ON ENERGY IN EUROPE Information prepared for the European Council, 4 February 2011 Sisukord 1 1. Euroopa energeetika põhiandmed 2. Euroopa energeetika eesmärgid ja eelistused
RohkemKrediidireiting
Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 10. november 2017 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0293 (COD) 14217/17 CLIMA 302 ENV 918 TRANS 466 MI 8
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 10. november 2017 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0293 (COD) 14217/17 CLIMA 302 ENV 918 TRANS 466 MI 807 CODEC 1787 IA 178 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemPowerPoint Presentation
Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemItella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed
Itella Estonia OÜ Uuendatud 05.06.2019 EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed kaalud ja mõõdud Min. kaal 100 g Maks. kaal 35 kg
RohkemMicrosoft Word - EAS_metaankytused_9_Lyhike_oja_ doc
EAS Energiatehnoloogia programm Töörühm - Metaankütuste kasutamise edendamine transpordis Metaankütuste kasutamine Eesti transpordis Ettepanekud valdkonna arendamiseks Eesti Biogaasi Assotsiatsioon Ahto
RohkemMicrosoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc
PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
RohkemLisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -
Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
RohkemMõjude analüüs Euroopa Komisjoni ettepanekule keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise direktiivi muutmise kohta Aruanne 30.0
Mõjude analüüs Euroopa Komisjoni ettepanekule keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise direktiivi muutmise kohta Aruanne 30.01.2019 Sisukord Sisukord... 2 1. Kokkuvõte... 2 2.
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
Rohkem