Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 16.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2010, 1, 1 3-2-1-125-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2009. a kohtuotsus D. N. hagis O. N. vastu kohustuse täitmiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-125-09 Otsuse kuupäev Tartu, 16. detsember 2009. a Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Kohtuasi D. N. hagi O. N. vastu kohustuse täitmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-33354 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O. N. kassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus 150 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja D. N.(isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja O. N. (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Jekaterina Jevšina Asja läbivaatamise kuupäev 2. november 2009. a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-33354 ning saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. 2.Rahuldada kassatsioonkaebus. 3.Tagastada O. Nile kassatsioonkaebuselt 23. juunil 2009. a tasutud kautsjon 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Asjaolud ja menetluse käik 1.D. N. (hageja) esitas 8. novembril 2006 Viru Maakohtule hagi O. N. (kostja) vastu, paludes võlaõigusseaduse (VÕS) 100 ja 101 lg 1 p 1 alusel kohustada kostjat täitma endale võetud kohustus võimaldada hagejale Narva linnas 2-toaline korter, mille hind oleks vähemalt 150 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja 17. märtsil 2004 endale kohustuse ühe aasta jooksul pärast kohustuse allkirjastamist võimaldada hagejale 2-toaline korter hinnaga 150 000 krooni. Kostja ei ole võtnud tarvitusele mingeid meetmeid, et kohustust täita või saada nõusolek kohustuse täitmise ajatamiseks. Kostja kohustus sisaldab kahte omavahel seotud tingimust: 2-toaline korter ja selle hind 150 000 krooni. Kohustus on täidetud kõikide tingimuste täitmisel, st kostja ei vabane kohustuse täitmisest, makstes hagejale välja 150 000 krooni ja jättes võimaldamata 2-toalise korteri. Hageja on nõus vastu võtma kostjalt 2-toalise korteri, mis maksab rohkem kui 150 000 krooni, kuna peab võimalikuks, et praegu on 2-toalise korteri hind Narvas kõrgem, kui on võlakirjas märgitud. Selline olukord tekkis kostja süül, kes ei täitnud võetud kohustust õigel ajal. Nimetatud olukord ühtib VÕS -ga 90, mille järgi kohustuse täitmisega seotud kulud kannab võlgnik. 2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et ta on oma kohustuse täitnud. Kostja võttis kohustuse anda hagejale 2-toaline korter, mille hind oleks vähemalt 150 000 krooni. Kostja võttis kohustuse selle tõttu, et hageja ei teinud laiskuse ja soovimatuse tõttu iseseisvalt midagi, et korterit leida. Kostja leidis Xxxxxxx xx-xxx asuva müügiloleva 1-toalise korteri hinnaga 150 000 krooni. Sellel ajal oli see Narvas kõige kallim 1-toaline korter, kus oli tehtud ümberplaneering ja euroremont. Pooled vaatasid korteri üle ja mingit muud elamispinda hageja enam ei soovinud, kuigi korduvalt pakuti välja mõistlikumaid kortereid. Korteri ost-müük vormistati Jõhvi 3-2-1-125-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2009. a kohtuotsus D... Leht 1 / 5
notari Oksana Baueri juures. Kuna kostja ei saanud notari juurde tulla, sõidutas kostja tuttav Mihhail Varlamov hageja notari juurde. M. Varlamov maksis ka notariaalse tehingu eest. Hagi on esitatud selleks, et osutada kostjale survet elatise nõudest loobumiseks. 2006. a juulis-augustis esitas kostja kohtutäiturile avalduse, milles palus täita kohtuotsus, millega hagejalt mõisteti välja elatis alaealisele lapsele. Seejärel helistas kostjale jurist, kes koostas hagejale hagiavalduse ja pakkus välja võimaluse, et kui kostja loobub elatisest, loobub hageja oma nõuetest. 3.Viru Maakohus jättis 12. veebruari 2008. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt sõlmisid pooled 30. märtsil 2004 abikaasade ühisomandis oleva vara jagamise lepingu, kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega on tõendatud, et abikaasad jagasid Narvas Rahu 10-32 asuva korteriomandi, mis oli nende ühisomandis, omavahel võrdsetes mõttelistes osades, mille tulemusena sai kumbki abikaasa ainuomandisse 1/2 mõttelist osa korteriomandist, ning et hageja kinkis endale ainuomandiõiguse alusel kuuluva 1/2 mõttelise osa korteriomandist kostjale. Abikaasad hindasid kingitava korteriomandi 1/2 mõttelise osa väärtuseks 50 000 krooni. 28. aprilli 2004. a korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepinguga on tõendatud, et hageja ostis Narvas Xxxxxxx xx-xxx asuva korteriomandi 150 000 krooni eest. Kohtule on esitatud 17. märtsi 2004. a kohustuskiri, mille kohaselt kohustus kostja võimaldama hagejale 150 000 krooni maksva 2-toalise korteri ühe aasta jooksul alates leppe allkirjastamisest. Hageja väidab, et pärast abielusuhete halvenemist ei saanud ta viibida kostjaga ühes korteris, kuid tal ei olnud kuhugi minna. Seetõttu leppisid pooled kokku, et kostja ostab hagejale korteri, kuhu ta kolib. Hageja ostis endale 1-toalise korteri 150 000 krooni eest, korteri ostmiseks võetud laenu maksab ta üksinda. Kostja väidab, et ei mõelnud sõna «võimaldama» all korteri ostmist hageja jaoks, vaid korteri otsimist ja seda ta on teinud. Kostja kohustust maksta hagejale 150 000 krooni kohustuskirjast ei nähtu. Hageja loobus 2-toalisest korterist, kuna 1-toalises korteris oli tehtud ümberplaneering ja euroremont, mistõttu oli 1-toalise korteri hind suurem kui 2- toaliste korterite hind Narvas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS 231 lg-st 1 tulenevalt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Vene-eesti seletav sõnaraamat eesti-vene sõnastikuga (Eestikeelne väljaanne. TEA, Tallinn, 2001) annab vene sõnale предоставить järgmise seletuse (lk 652, 2. veerg): ПРЕДОСТАВИТЬ, -влю, -ишь; -вленный; сов., кому-чему кого-что и с неопр. Сделать так, чтобы кто-н. мог пользоваться, распоряжаться кем-чем-н. или поступать каким-н. образом. П. семье отдельную квартиру. П. отпуск. П. полную свободу. Предоставьте мне выбирать самому. võimalust andma; (valdusse, käsutusse) andma; võimaldama. Kostja 17. märtsil 2004 allkirjastatud kohustuskiri ei ole leping VÕS 8 lg 1 mõttes, kuna puudub lepingu teine pool. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et poolte vahel tekkisid võlasuhted teistel alustel (VÕS 3). Tulenevalt VÕS 4 lg-st 1 on mittetäielik kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Sama paragrahvi lõike 2 punkt 2 sätestab, et mittetäielik kohustus on kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale. Tunnistajate Valeri Belovi ja Aleksandr Mohhovi ütlustega on tõendatud, et pooled ei saanud pärast abielusuhete halvenemist elada ühes korteris ja kuna hagejal ei olnud kuskile kolida, andis kostja hagejale vaidlusaluse kohustuskirja. Kohus tõlgendas kostja 17. märtsi 2004. a kohustuskirja mittetäieliku kohustusena. Hagejal ei ole õigust kostjalt selle kohustuse täitmist nõuda. Seega puudub seaduslik alus hagi rahuldamiseks. 4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. 5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 25. mai 2009. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 150 000 krooni. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaalõiguse normi, kui leidis, et vaidlusalune dokument on mittetäielik kohustus, mille täitmist reguleerib VÕS 4 lg 1. Ringkonnakohus leidis, et kostja 17. märtsil 2004. a koostatud dokumendile tuleb kohaldada võlatunnistuse regulatsiooni. Tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistusega soovisid pooled kinnitada, et kostjal on kohustus anda hagejale kindla väärtusega eluruum. Kohustus tulenes poolte tehtud tehingutest ühisvarasse kuulunud 4-toalise korteriga ja sama korteri kohta sõlmitud kokkulepetest. Kostja 17. märtsil 2004 koostatud võlatunnistuse sisuks oli hageja eluruumi saamise nõude tunnustamine, mis on sõltuvuses võlatunnistuse aluseks olevast põhikohustusest ning mis ei lõpetanud ega muutnud olemasolevat võlasuhet. Pooled vaidlevad võlatunnistuse sisu üle, st selle üle, millise kohustuse võlatunnistuse andja dokumendiga endale võttis. Kostja väitel oli tema tahe dokumendi koostamisel suunatud sellele, et abistada hagejat 2-toalise korteri (hinnaga vähemalt 150 000 krooni) saamisel. Kostja väitel pidas tema võimaldamise või andmise all Leht 2 / 5 3-2-1-125-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2009. a kohtuotsus D...
silmas seda, et ta otsib korteri, pakub seda hagejale ja vajadusel aitab kaasa korteri omandiõiguse vormistamise toimingute tegemisel. Korteri väärtus 150 000 krooni märgiti dokumenti selleks, et kostjal oli kohustus vaid heas korras elamiskõlblikke eluruume pakkuda. Kostja väitel koostas ta dokumendi üksnes seetõttu, et hageja ei soovinud iseseisvalt midagi teha selleks, et leida endale korter. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, et kostja tahe oli dokumendi koostamisel suunatud üksnes hageja abistamisele korteri otsimisel. Hageja esitatud väited ja hagi alusena esitatud asjaolud ning neid kinnitavad tõendid annavad aluse asuda seisukohale, et hageja sai kostja tahtest teisiti aru. Vaidlusaluse dokumendi tõlgendamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 75 lg 1 teisest lausest ning kostja tahteavaldust tuleb tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Pooled ei vaidle selle üle, et dokument koostati 17. märtsil 2004. Poolte abielulised suhted olid lõppenud ning pooled soovisid, et hageja koliks välja poolte ühisvaraks olevast korterist ja asuks elama teise korterisse. Hagejal ei olnud eluruumi, kuhu elama asuda. Hageja nõustus loobuma oma osast ühisvaras ja vabastama eluruumi tingimusel, et tal oleks eluruum, kuhu elama asuda. Ringkonnakohus leidis, et mõistlik isik oleks kostja tahteavaldust sellistes oludes tõlgendanud kui kohustuse võtmist muretseda 150 000 krooni eest hagejale eluruum. Sellist arusaamist kinnitab ka 30. märtsil 2004. a koostatud abikaasade ühisomandis oleva vara jagamise leping, kinkeleping ja asjaõigusleping (kohtutoimiku I kd, lk 72). Nimetatud lepinguga deklareerisid abikaasad, et ühisomandis on 4-toaline korteriomand asukohaga Narva linn, Rahu 10, mis kuulub võrdsetes mõttelistes osades abikaasadele. Sama lepinguga kinkis hageja oma osa ühisvaraks olevast korteriomandist kostjale, kes võttis kingi vastu. Ka asjaolu, et hageja võttis üle ühisomandisse kuulunud korteriomandi 12 000 krooni suuruse laenujäägi tasumise kohustuse, kuigi kinkis oma osa abikaasale, viitab sellele, et hageja sai aru, et abikaasa võttis endale kohustuse soetada oma raha eest 150 000 krooni maksev eluruum. Mõlemad pooled on kinnitanud, et kostja soovis, et hageja vabastaks oma senise eluruumi. See asjaolu selgitab, miks hageja oli nõus laenu võtma soetatud eluruumi eest tasumiseks. Hageja seletuse kohaselt nõustus ta ostma 1-toalise korteri, kus elada senikaua, kuni kostja täidab 2-toalise korteri ostmise lubaduse. Ringkonnakohtu arvates tõendavad hageja arusaamist kostja tahtest ka tunnistajate ütlused. Maakohtus üle kuulatud tunnistaja V. Belovi seletuse kohaselt andis tema nõu, et kuna hageja vajab korterit, siis nõuaks ta võlakirja. Kostja pidi esitama korteri ja hageja pidi ostma endale korteri. Hageja ostis, aga tema abikaasa pidi ostma või hüvitama korteri maksumuse (kohtutoimiku I kd, lk 143). Tunnistaja A. Mohhovi seletuse kohaselt pakkus kostja hagejale, et viimane koliks korterist välja, ja kuna hagejal ei olnud kusagil elada, siis võttis kostja kohustuse osta temale korter. Tunnistaja väitel sai tema võlakirjast aru, et sõna «andma» pidi tähendama ostma 2-toalise korteri turuhinnaga. Hageja sai aru, et selle võlakirja järgi tuleb talle osta korter (kohtutoimiku I kd, lk 144). Teistsugusteks järeldusteks ei anna alust ka tunnistaja T. Pavlova seletus, mille kohaselt «hageja ütles mulle, et kolisid lahku ja 4-toaline jäi kostjale. Ostis 1-toalise, et oleks, kus elada ja võlakiri oli garantiiks, et 1-toaline on hageja oma. See võlakiri, see on tema 1-toalise korteri garantii Xxxxxxx aadressil» (kohtutoimiku I kd, lk 146). 17. märtsi 2004. a dokument ei ole tühine vorminõuete rikkumise tõttu, kuna tegemist ei ole kinnisasja müügi eellepinguga. Dokumendi sisuks oli 150 000 krooni suuruse varalise kohustuse võtmine. Ringkonnakohtu arvates ei ole vaidluse lahendamisel olulised ka väited abikaasade muu vara jagamise kohta. Asjas on tõend ühisvarasse kuulunud 4-toalise korteriomandi jagamise kohta, ülejäänud vara jagamise kohta andmeid ei ole. Maakohtule esitatud hagiavalduses taotles hageja sissenõudmisele kuuluva kohustuse täitmist, kuid apellatsiooniastmes märkis, et kohustus tuleb täita ja kuna korteri muretses hageja ise, siis täitmisviisiks on rahaline nõue. Kostja ei ole hageja nõude kohta oma seisukohta väljendanud. Tegemist ei ole hagi muutmisega, vaid esialgse kohustuse täitmise asemel nõuab hageja nüüd rahalist hüvitist, mis on TsMS 376 lg 4 p 3 alusel lubatav. Menetlusosaliste põhjendused 7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Menetluskulud palub kostja välja mõista hagejalt. Ringkonnakohus ületas apellatsioonkaebuse piire, käsitledes kostja kohustust kui poolte ühisvara jagamise lepingust tulenevat kohustust. Ühisvara jagamise lepingust ei nähtu, et kinkelepingu eest võtab kostja endale kohustuse, mis tuleneb 17. märtsi 2004. a võlakirjast, ning et kui ta 2-toalist korterit hagejale ei võimalda, peab maksma 150 000 krooni. Ringkonnakohus tugines tõendamata asjaoludele, kui leidis, et hageja võttis endale kohustuse tasuda 12 000 krooni laenu, sest sellist tõendit kohtule ei esitatud. Kohus ei arvestanud kohtule esitatud 13. aprilli 2004. a laenulepingut 04-022919-EL, millega laenati pangalt 11 032 eurot Xxxxxxx xx-xxx asuva korteri ostmiseks hagejale. Laenulepingu tagatiseks seati kostja Rahu tänava korter ja kostja on märgitud lepingusse kaaslaenusaajana. Sellega on kostja võimaldanud hagejale korteri. Ühisvara jagamise lepingust tuleneb, et pooled olid oma korteri hinnanud 100 000 kroonile. Hageja ei vaidlustanud kohtus asjaolu, et korter oli halvas seisukorras ja vajas kapitaalremonti. Võlakirjas märgitud 3-2-1-125-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2009. a kohtuotsus D... Leht 3 / 5
kohustus ei saanud tuleneda ühisvara jagamise lepingust, kui vara maksis vähem sellest varast, mida pooled soetasid hagejale. Ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse piiridest, kuna tegi otsuse, mis erines hageja nõudest, ega järginud poolte esitatud põhjendusi ega tõendeid. Hageja esitas maakohtule järgmised nõuded: 1) kohustada kostjat täitma endale võetud kohustus võimaldada hagejale Narva linnas 2-toaline korter, mille hind oleks vähemalt 150 000 krooni; 2) jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja jäi maakohtus oma nõuete juurde ega muutnud neid. Võlakirjast ei nähtu, et kostja pidi võimaldama hagejale korteri Narvas. Apellatsioonimenetluses ei esitanud hageja menetluskulude väljamõistmise nõuet. Ringkonnakohus rikkus TsMS 651 lg-t 1, mille kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. See tõi kaasa väära kohtulahendi tegemise. Ringkonnakohus jättis hindamata kostja põhjenduse, et kinnisvara kohta lepingu sõlmimisel tuleb järgida lepingu notariaalset vormi asjaõigusseaduse (AÕS) 119 lg 1 järgi. Vorminõude rikkumisel on tehing TsÜS 83 lg 1 järgi tühine. 8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Kolleegiumi seisukoht 9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS 691 p 2 alusel ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. 10.Ringkonnakohus on leidnud, et hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, et kostja tahe oli dokumendi koostamisel suunatud üksnes hageja abistamisele korteri otsimisel. Ringkonnakohus märkis, et mõistlik isik oleks kostja tahteavaldust tõlgendanud kui kohustuse võtmist muretseda 150 000 krooni eest hagejale eluruum. Hageja seletuse kohaselt nõustus ta ostma 1-toalise korteri, sest kostja lubas osta hiljem 2-toalise korteri. Ringkonnakohtu arvates tõendavad hageja arusaamist kostja tahtest ka tunnistajate ütlused. Samas märgib ringkonnakohus otsuses, et 17. märtsi 2004. a dokument ei ole tühine vorminõuete rikkumise tõttu, kuna tegemist ei ole kinnisasja müügi eellepinguga. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole küll tuvastanud, et kostja kohustus oleks suunatud kinnisasja omandamisele, kuid samas jättis ringkonnakohus selgelt tuvastamata, millele oli kostja kohustus siiski suunatud. Leides, et tegemist ei ole kokkuleppega kinnisasja omandamise kohta, jättis ringkonnakohus tuvastamata, missuguse kohustuse täitmise asemel nõudis hageja rahalist hüvitist. 11.Kolleegium märgib, et kui kostja kohustus korteri võimaldamiseks hagejale oleks suunatud kokkuvõttes kinnisasja omandamisele, peaks AÕS 119 lg 1 järgi võlatunnistus olema notariaalselt tõestatud. AÕS 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Selle vorminõude rikkumisel on tehing TsÜS 83 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 18; 10. novembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-03, p-d 27 29; 19. novembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-03, p-d 23 26 ja 20. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-04, p-d 15 ja 16). Kolleegium kordab oma varasemates lahendites väljendatud seisukohta, et tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine kui lepingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele selgesõnaliselt tuginevad (vt Riigikohtu 8. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-09, p 13; 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14; 30. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-06, p 14 ja 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 21). Seega oleks poolte kokkulepe selles osas, mis puudutab kostja kohustust osta hagejale 2- toaline korter, tühine vorminõude rikkumise tõttu. TsÜS 85 kohaselt ei too aga tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata ja tuvastada, mis oli kostja kohustuse sisuks. Kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja kohustuse sisuks oli kinnisasja omandamine, tulnuks võlatunnistus selles osas notariaalselt tõestada ning on tühine vorminõude rikkumise tõttu. Kui aga ringkonnakohus tuvastab, et kohustuse sisuks oli see, et kostja finantseerib 150 000 krooniga hageja korteriostu, siis jääks kostjal kohustus hageja korteriostu 150 000 krooniga finantseerida kehtima. 12.Kolleegium märgib veel, et ringkonnakohus on vääralt leidnud, et see, et esialgse kohustuse asemel nõudis hageja rahalist hüvitist, on praegusel juhul TsMS 376 lg 4 p 3 alusel lubatav. TsMS 376 lg 4 p 3 alusel ei peeta hagi muutmiseks esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Seega ei peeta hagi muutmiseks olukorda, kui esialgu nõutud eseme asemel nõutakse teist eset või muud hüve asjaolude muutumise tõttu. Praegusel juhul ei nähtu, et asjaolud oleks muutunud kohtumenetluse ajal. Selline rikkumine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS 669 lg 2 järgi ja toob TsMS 692 lg 1 p 2 järgi kaasa otsuse tühistamise. 13.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata kõiki poolte esitatud väiteid, sh ka kostja väidet, et võlakirjas märgitud kohustus ei saa tuleneda ühisvara jagamise lepingust, kui vara maksis vähem sellest varast, mida pooled soetasid hagejale. 14.Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. 15.Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. Leht 4 / 5 3-2-1-125-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2009. a kohtuotsus D...
Jaak LUIK Peeter JEROFEJEV Tambet TAMPUU 3-2-1-125-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2009. a kohtuotsus D... Leht 5 / 5