ÕLLUMAJANDUSULTUURIDE LOETELU õllumajanduskultuur Maakasutustüübid Märkus Otstarve* Teravili talinisu uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks talinisu allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks suvinisu uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks suvinisu allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks speltanisu uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks speltanisu allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks rukis uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks rukis allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks Sangaste rukis uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks Sangaste rukis allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks talioder uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks talioder allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks suvioder uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks suvioder allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks kaer uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks kaer allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks tatar uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks tatar allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks tritikale uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks - haljalt koristatavad taimed (haljasmass)
aunvili tritikale allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks teraviljade segu uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks Taotleja d põllumajanduskultuurid põldude loetelu teraviljade segu allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks Taotleja d põllumajanduskultuurid põldude loetelu mais uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks muud teraviljad uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks Taotleja muud teraviljad allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks Taotleja põldhernes uiva tera saamiseks või haljalt põlduba uiva tera saamiseks või haljalt maguslupiin uiva tera saamiseks või haljalt suvivikk uiva tera saamiseks või haljalt lääts uiva tera saamiseks või haljalt kikerhernes uiva tera saamiseks või haljalt segavili/segatis Teravilja ja kaunvilja segu. uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks või taastuvenergia tootmiseks. Segavili on teraks kasvatamine ja segatis on haljasmassiks. Taotleja - haljalt koristatavad taimed (haljasmass)
kaunviljade segu uiva tera saamiseks, haljalt Mitme kaunvilja segu. Taotleja täpsustab kasvatatava põllumajanduskultuuri põldude loetelu vormi veerus 7 "kasvatatav põllumajanduskultuur", ruumipuudusel muud kaunviljad uiva tera saamiseks, haljalt Taotleja Rühvelkultuurid - kartul suhkrupeet/poolsuhkrupeet Suhkru ja alkoholi tootmiseks k.a taastuvenergia tootmiseks. söödapeet.a suhkrupeet haljasmassi söödakapsas aljasmassi muud rühvelkultuurid Õli- ja kiukultuurid - Taotleja taliraps Seemne saamiseks, k.a haljasmassi taliraps allakülviga Seemne saamiseks, k.a haljasmassi talirüps Seemne saamiseks, k.a haljasmassi talirüps allakülviga Seemne saamiseks, k.a haljasmassi suviraps Seemne saamiseks, k.a haljasmassi suviraps allakülviga Seemne saamiseks, k.a haljasmassi suvirüps Seemne saamiseks, k.a haljasmassi suvirüps allakülviga Seemne saamiseks, k.a haljasmassi õlilina Seemne ja kiu päevalill Seemne sinep Seemne saamiseks, k.a valgesinep. tuder Seemne saamiseks, näidatakse koos nii põldtuder kui ka õlituder. kiulina iu ja seemne - haljalt koristatavad taimed (haljasmass)
sojauba Seemne Muud tehnilised kultuurid harilik kanep iu Taotleja täpsustab kasvatatava sordi põldude loetelu vormi veerus 7 "kasvatatav - moon (magun) köömen Ravim- ja maitsetaimed humal muud tehnilised kultuurid Taotleja - ravim- ja maitsetaimed Siin näidatakse ravim- ja maitsetaimed. Maitsetaimed erinevad köögiviljadest seeläbi, et neid kasutatakse väikestes kogustes ning pigem toidu maitsestamiseks kui otseselt toiduks. Taotleja öögivili - valge peakapsas Avamaal (sh sissemineku võimaluseta lillkapsas ja brokkoli Avamaal (sh sissemineku võimaluseta muud kapsad Avamaal (sh sissemineku võimaluseta Taotleja kurk Avamaal (sh sissemineku võimaluseta tomat Avamaal (sh sissemineku võimaluseta söögipeet Avamaal (sh sissemineku võimaluseta - haljalt koristatavad taimed (haljasmass)
porgand Avamaal (sh sissemineku võimaluseta sibul Avamaal (sh sissemineku võimaluseta küüslauk Avamaal (sh sissemineku võimaluseta aedhernes Avamaal (sh sissemineku võimaluseta kaalikas Avamaal (sh sissemineku võimaluseta aeduba Avamaal (sh sissemineku võimaluseta salat Avamaal (sh sissemineku võimaluseta rabarber Avamaal (sh sissemineku võimaluseta mädarõigas Avamaal (sh sissemineku võimaluseta porrulauk Avamaal (sh sissemineku võimaluseta mustrõigas Avamaal (sh sissemineku võimaluseta seller Avamaal (sh sissemineku võimaluseta maapirn Avamaal (sh sissemineku võimaluseta redis Avamaal (sh sissemineku võimaluseta kabatšokk Avamaal (sh sissemineku võimaluseta kõrvits Avamaal (sh sissemineku võimaluseta arbuus Avamaal (sh sissemineku võimaluseta - haljalt koristatavad taimed (haljasmass)
muud köögiviljad Avamaal (sh sissemineku võimaluseta Siin ei näidata maitsetaimi. Maitsetaimed erinevad köögiviljadest seeläbi, et neid kasutatakse väikestes kogustes ning pigem toidu maitsestamiseks kui otseselt toiduks. Taotleja täpsustab kasvatatava põllumajanduskultuuri põldude loetelu vormi veerus 7 "kasvatatav põllumajanduskultuur", ruumipuudusel köögivili väikestel pindadel Maasikad - ui kasvatatakse erinevaid köögiviljakultuure, igat kultuuri alla 0,1 ha, siis märgitakse siia nende kultuuride pinna summa. Siia ei näidata koduaias omatarbeks kasvatatavat köögivilja. aedmaasikad Avamaal (sh sissemineku võimaluseta kuumaasikad Avamaal (sh sissemineku võimaluseta Lilled - lilled V.a lilled iluaias. Avamaal (sh sissemineku võimaluseta madala katte all, nt kiletunnel) või Lühiajaline rohumaa - Siia alla märgitakse ka pikaajalised üheliigilised/heinaseemnepõllud. ristik (vähemalt 80% ristikut) uni 5-aastane aas-, punane-, roosa, valge ristik lühiajalisel (v.a katteviljaalune) rohumaal..a haljasmassi lutsern (vähemalt 80% uni 5-aastane harilik ja hübriid lühiajalisel lutserni) (v.a katteviljaalune) rohumaal..a haljasmassi mesikas uni 5-aastane (v.a katteviljaalune) lühiajalisel rohumaal..a haljasmassi muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi) liblikõieliste-kõrreliste segu (20-80% liblikõielisi) kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi) üheaastane raihein jm üheaastased heintaimed esad - uni 5-aastane (v.a katteviljaalune) lühiajalisel rohumaal..a taastuvenergia tootmiseks või haljasmassi Mitmeaastased heintaimed kuni 5- aastasel (v.a katteviljaalune) lühiajalisel rohumaal..a, haljasmassi Mitmeaastased heintaimed kuni 5- aastasel (v.a katteviljaalune) lühiajalisel rohumaal..a taastuvenergia tootmiseks või haljasmassi Üheaastased heintaimed haljasmassi - haljalt koristatavad taimed (haljasmass)
ikaajaline kultuurrohumaa mustkesa M Mustkesa ehk kultuurideta kesa ehk puhaskesa - kesa, kus vegetatsiooniperioodi vältel toimub maa ettevalmistamine järgnevate kultuuride külviks ning eelkultuure ei kasvatata. Mustkesa tuleb harida selliselt, et umbrohutaimed ei kasvaks seal kõrgemaks kui 5 cm - soovitavalt iga 2-3 nädala tagant. Erandjuhul tulenevalt ilmastikust aktsepteeritakse mustkesana maad, millel umbrohtude kõrgus ei ületa 20 cm ja taimed ei ole jõudnud õitsemisfaasi. haljaskesa (haljasväetiseks kasvatatavad taimed) - aljaskesa viljeletakse järgnevate kultuuride külvi eelselt mulla toitainetega rikastamise eesmärgil. Üldjuhul küntakse haljaskesa taimestik suve teisel poolel enne umbrohuseemnete valmimist sisse. Vajadusel võib haljaskesa enne sissekündi niita ja lasta uuesti kasvada. Taotleja rohttaimed R Eelkõige loomasööda tootmiseks kasvatatav rohumaa, mis on pealtparandamise või uuskülvi teel väärtusliku heintaimiku omandanud ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viie aasta jooksul või kauem. Ühe kultuuriga külvatud rohumaad (k.a heinaseemnepõllud) ei loeta pikaajaliseks rohumaaks, kuna rohumaa peab olema külvatud seemnete seguga. Siia alla kuuluvad ka SM toetuse raames püsirohumaaks planeeritud lühiajalised rohumaad. Looduslik rohumaa - rohttaimed LR Looduslikeks rohumaadeks loetakse need rohttaimkattega alad, kus on säilinud (või looduslikele niitudele omase majandamise tingimustes taastumas) antud keskkonnatingimustele vastav looduslik rohukamar ja taimestik ning kus inimtegevus piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine). Looduslikud rohumaad on nii looduslikud niidud (poollooduslikud kooslused/pärandkooslused) ning nendeks arenevad ka endised, praegu niidetavad (karjatatavad) põllumaad ja kultuurrohumaad. - haljalt koristatavad taimed (haljasmass)
uukoolid - Viljapuu- ja marjaaiad puukoolid Avamaal kasvatatavad puu-, viljapuu-, marjapõõsa- ja ehistaimeistikud aeda, parki jm istutamiseks; põllumajandusmaal müügiks kasvatatavad puuistikud. Taotleja - õun pirn hapukirss murel ploom kreek, alõtsa jm puuviljad Taotleja punane ja valge sõstar must sõstar karusmari vaarikas astelpaju aroonia ebaküdoonia viinamari Avamaal (sh sissemineku võimaluseta muud marjad Taotleja kultuurjõhvikas kultuurmustikas Avamaal (sh sissemineku võimaluseta viljapuu- ja marjaaiad väikestel pindadel ui kasvatatakse erinevaid viljapuu- ja marjaaia kultuure, siis märgitakse siia nende kultuuride pinna summa (kui üks kultuur ei moodusta vähemalt 0,3 ha). Jõulupuud - jõulupuud asutataval põllumajandusmaal tulunduse eesmärgil jõulupuudeks kasvatatavad puud. uusk, nulg. aju - - haljalt koristatavad taimed (haljasmass)
Seenekasvatus põllumajandusmaal paju Lühikese raieringiga paju (Salix) madalmets. seened Seenekasvatus põllumajandusmaal. - haljalt koristatavad taimed (haljasmass)