"Luua arboreetum 55"
|
|
- Margus Mägi
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 LUUA ARBOREETUM
2 Selle väikese infovihikuga teeme kummaduse meie isa ja vanaisa elutööle Infovihiku koostamisel on kasutatud Alfred Ilvese käsikirjalisi materjale Ene ja Priit Ilves
3 ÜLDANDMED Asukoht: Jõgeva maakond Palamuse vald Luua küla. Pindala: 8,5 ha, sellest taimegeograafiline kollektsioon 6,0 ha, haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsioon 2,5 ha. Kollektsiooni omanik: Luua Metsanduskool. Arboreetum koosneb taimegeograafilisest kollektsioonist Põhja-Ameerika, Kaug-Ida, Siberi, Kesk-Aasia ja Euroopa osakonnaga ning haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsioonist. Taksonite arv: a kasvab arboreetumis ca 800 erinevat puud ja põõsast. Parimatel aegadel on taksonite arv kollektsioonis olnud üle Pärast aastat ei ole kollektsiooni oluliselt täiendatud. Küll istutati a sügisel Kaug-Ida osakonda hõlmikpuu heister, mille kinkis Karukäpa puukooli omanik Madis Jürima a täiendati arboreetumi 50. aastapäeval kollektsiooni kümmekonna taimeliigiga. Haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsiooni Hõlmikpuu Luua arboreetumis
4 on istutatud viimastel aastatel aiakujunduses hinnatud lehtpõõsaste sorte. Seoses maareformiga jäi osa võõrliike ja liigisiseseid vorme omanike maale, kus nad on tänaseks valdavalt hävinud (ca 150 taksonit). Luua arboreetum on looduskaitseobjekt 17. juulist a, olles ühtlasi üks kahest nõukogude ajal Jõgevamaal rajatud looduskaitseobjektist. Objekti valitseja on Jõgevamaa keskkonnateenistus. RAJAMIS- JA ARENGULUGU a alustas Luua mõisas tööd metsamajanduslik õppeasutus. Kuigi Luua mõisa park oli suhteliselt liigirikas, tekkis õppetööle asudes vajadus dendroloogilise kollektsiooni rajamiseks. Arboreetumi asukohavaliku, tööde kavandamise ja läbiviimisega hakkas tegelema tollane metsakultuuride õpetaja Alfred Ilves ( ). Arboreetumi rajaja Alfred Ilves ( ) Arboreetumi asukohaks valiti endise metsavahi kordoni ja koolile kuuluva väikese taimla vahetus läheduses olev sõjaaegne raiesmik ning selle lõunaserval asuv 0,25 ha suurune põlluriba. Raiesmikul kasvas 2 kuni 5 m kõrgune kase-, haava-, remmelga- ja valgelepavõsa, kus oli üksikuid põliseid saari ja tammesid. Põõsaliikidest kasvas sarapuud, harilikku kuslapuud, magesõstart,
5 punast sõstart ja näsiniint. Liigirikas ning lopsakas oli ka rohurinne. Siinne viljakas muld oli heaks eelduseks dendroloogilise kollektsiooni rajamiseks. Istutamisvõimaluste ja paremate valgustingimuste loomiseks alustati a sügisel võsa harvendamist. Kuna võõrpuid ja -põõsaid kavatseti istutada gruppidena, harvendati istutuskohti rohkem kui nende vahelisi alasid. Arboreetum otsustati rajada taimegeograafilise jaotuse järgi Euroopa, Siberi, Kesk-Aasia, Kaug-Ida ja Põhja- Ameerika osakondadega. Esimeste liikidena istutati a kevadel Põhja- Ameerika osakonda saarvahert ning pensilvaania saart ja Kaug-Ida osakonda kuriili, jaapani ning korea lehist; sama aasta sügisel mandžuuria saart. Saarvahtra, pensilvaania saare ja mandžuuria saare istikud pärinesid kohalikust puukoolist, lehised toodi Järvselja puukoolist. Järgmistel aastatel jätkati võõrpuuliikide istutamist. Alustati Nõukogude Liidu ja välismaa botaanikaaedadest haruldaste liikide seemnete tellimist ning neist istikute kasvatamist arboreetumisse istutamiseks. Ekskursioonidelt Lätti, Leetu ja Venemaale toodi kaasa haruldaste puu- ja põõsaliikide istikuid a istutati arboreetumisse 92 liiki 1209 istikuga, a 235 liiki 1064 istikuga. Edaspidi Mandžuuria pähklipuu arboreetumi Kaug-Ida osakonnas
6 istutamise intensiivsus langes, kuna enamlevinud liigid olid juba olemas. Vähelevinud liikide paljundusmaterjali oli keerulisem muretseda a kasvas kollektsioonis 692 liiki ja 3209 istikut. Liigirikkamateks osakondadeks olid a Põhja-Ameerika (269 liiki) ning Kaug-Ida (252 liiki). Liigivaesemad olid Kesk-Aasia (29 liiki) ning Siberi (33 liiki) osakonnad a kasvas taimegeograafilises kollektsioonis 751 liiki ja vormi, a 521 liiki ja vormi. Praeguseks on taksonite arv veelgi vähenenud. Punane e põhja tamm arboreetumi Põhja-Ameerika osakonnas Istutatud taimed ei jäänud püsima erinevatel põhjustel. Hukkumine toimus põhiliselt aastal pärast istutamist. Põhjuseks olid eelkõige talvised külmad, suvised pikad põuaperioodid ning haigused ja kahjurid. Viimastel aastatel on osa taimi hävinud vanaduse tõttu. Osakondadesse istutati puid ja põõsaid vastavalt nende geograafilisele päritolule ning võimaluste piires samas koosseisus nagu nad kasvavad kodumaal. Kollektsioonis omab esmatähtsust dendrofloora liigirikkus ja liikide õige paiknevus geograafiliste piirkondade ning sealsete metsade liigilise koosseisu järgi. Teisejärguline on istutuse kujunduslik lahendus kaunite ja huvitavate vaadetega. Säilinud on kartoteek, kust leiab Alfred Ilvese märkmed iga puuliigi arenguloo kohta Arboreetumi rajamine toimus Alfred Ilvese eestvedamisel ja juhendamisel metsanduskooli ning tehnikumi õpilaste ja Luua puukooli töötajate kaasabil.
7 1984. a liideti arboreetumiga nn vana puukool ning see nimetati haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsiooniks. TAIMMATERJALI HANKIMINE Esialgu varuti kohapeal või lähemas ümbruses kasvavate puude-põõsaste seemneid. Metsakooli õpilastele anti metsakultuuride õppeaines seemnevarumise kodutöö. Neid suunati seemet korjama oma kodude lähiümbrusest parkidest, puiesteedelt, metsakultuuridest, üksikpuudelt. Nii saadi seemneid kogu Eestist. Kogutud seeme külvati kohalikku puukooli. Selle töö tegid metsakooli õpilased, saades ühtlasi väärtuslikke erialaseid kogemusi. Mõne aastaga oli Luua puukoolis kõigi nende liikide istikuid, mis Eestimaal kasvasid ja viljusid. Arboreetumi täiendamiseks oli vaja aga rohkemat. Selleks pakkusid häid võimalusi Euroopa, Aasia ja Põhja- Ameerika botaanikaaiad ja teised dendroloogilised kollektsioonid. Seemneid hakati tellima seemnenimekirjade järgi posti teel. Saadeti nii kohalike kui ka introdutseeritud liikide seemneid. Kollektsiooni täiendamiseks saadi Euroopast 5140 pisipakki 410 liigiga, Põhja-Ameerikast 602 pisipakki 250 liigiga ja Aasiast 150 pisipakki 55 liigiga. Botaanikaaedadest saadetud postipakkide ja liikide kõrge arv ei iseloomusta veel võimalusi arboreetumi täiendamisel. Nii saadi Moskva peabotaanikaaiast Istikud kasvatati ette puukooli külviosakonnas
8 hulgaliselt seemnepakke, kuid tihti liigid kordusid. Põhiliselt kuulusid nad kukerpuu, kuslapuu, enela, kase, kibuvitsa jt perekondadesse. Kollektsioonis lähestikku kasvades olid mõnedki neist risttolmelnud ja andnud liikidevahelisi hübriide. Ristlusvanemad võisid olla erinevate areaalidega ja niisuguseid hübriide ei saanud istutada taimegeograafilise jaotusega kollektsiooni. Viiekümnendate aastate lõpul saadi väheses koguses kvaliteetset istutusmaterjali Järvselja, Harku-Järve ja Suure-Jaani puukoolidest ning mitmetest väikestest taimlatest a alustas tegevust Tallinna botaanikaaed, kuhu rajati väike, kuid väga liigirikas puukool. Seal kasvatati istutusmaterjali põhiliselt oma vajadusteks, kuid vahetuse korras saadeti korduvalt istikuid ka Luuale. Boskoopist tellitud istikutest kasvab taimegeograafilises osakonnas veel ainsana korea nulg Korduvate taotluste peale õnnestus kollektsiooni täiendamiseks välismaalt istikuid tellida vaid ühel korral a eraldas tollane Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium 300 valuutarubla puudepõõsaste istikute ostmiseks. Istikud telliti Hollandist Boskoopist firma C. Esveldi puukoolist. Tellimus esitati a. Istikud saabusid a Hollandi laevaga Peterburi ja sealt raudteed mööda Saku taimekarantiiniaeda. Istikud olid Hollandis eeskujulikult pakitud. Peterburi tolliametis ja taimekarantiinikeskuses vabastati nad pakendist, pesti ja desinfitseeriti. Sakus toimus istutamine kiiresti ja hoolikalt. Siiski hukkusid 1-4 nädala vältel kõik ebaküpressid, kannatasid kadaka vormid, alpi seedermänni sort Nana, alpi seedermänni sort Compacta Glauca, hariliku männi sort Waterer, schwerini mänd ning vilsoni kuusk a kasvas
9 saadetisest arboreetumis 17 taksonit 26 istikuga. Papli ja pajuliikide istikute saamiseks paljundati neid pistokste, vaiade ja juurvõrsikutena, mis istutati kas otse arboreetumisse või kasvatati ette puukoolis. Ka looduslikult tärganud juurevõsusid (ameerika haab) tuli arenenud juurekava saamiseks puukoolis ette kasvatada. VÕÕRAMAISEID METSI SAAB JÄRELE AIMATA PIIRATULT Võõrpuuliikide kogumikes olid isendid juba kaheksakümnendate aastate keskpaiku omavahel liitunud. Kujunenud olid võõramaised metsakooslused. Põhja-Ameerika osakonna idaosas kasvasid liituses halli pähklipuu, pensilvaania saare, ameerika pärna ja palsamnulu grupid ning nende all ja servades alusmetsana kasvavad lodjapuulehine põisenelas, kanada kuslapuu ja karvane viirpuu. Niisuguse koosseisuga metsad kasvavad Põhja-Ameerika idaosas. Sama osakonna põhjaservas kasvas liitunud palsamnulu kogumik, piirnedes torkava kuuse, musta kuuse ja ameerika lehise isenditega, andes mulje Kanada põhjaosa metsadest. Kaug-Ida osakonnas olid liitunud korea ja dauuria lehise, korea papli ja mandžuuria pähklipuu isendid. Nende turbe all kasvasid harilik pihlenelas, karvaseviljaline enelas, maksimovitši viirpuu, rohkeõieline roos, korea kontpuu jt. Sellise koosseisuga metsad kasvavad peamiselt Koreas. Ebatsuugad Põhja-Ameerika osakonnas
10 Siberi osakonnas oli välja kujunenud siberi seedermänni ja siberi nulu noorendik. Seedermänni-nulu puistuid kõrge lopsaka alustaimestikuga leidub sagedasti Altais. Taimegeograafilistes osakondades saab võõramaiseid metsi järele aimata piiratult. Paljud liigid, mis siinses kliimas kasvavad kiratsedes, on kodumaal hiigelpuud. Nii kasvab Põhja-Ameerika lääneosas hall nulg m kõrguseks. Meil esineb sama liigi a vanuseid isendeid harva üle 20 m kõrgustena. Ka Kaug-Idast pärinevad, seal m kõrgeks kasvavad ajaani kuusk ja korea seedermänd jäävad meil ainult m kõrgusteks. Siberi nulud - tükike Siberi taigat Luua arboreetumis Leidub ka liike, mis kasvavad aga sama hästi kui kodumaal. Nii kasvab siberi nulg meil sama kõrgeks ja annab edukalt looduslikku uuendust nagu kodumaal. Häid eeldusi on Eestimaal serbia kuuse, siberi lehise, kuriili lehise jt. liikide kõrgekasvuliste puude kasvatamiseks. VÕÕRPUULIIKIDE AKLIMATISEERIMISE KOGEMUSED 55 aasta vältel on selgunud mõndagi meie vabariigis vähelevinud puu- ja põõsaliikide ja vormide aklimatiseerimise kohta. Nii osutusid külmakindlaiks ja rahuldava viljakandvuse ning seemnekvaliteediga liikideks haberoodne ja punane vaher, lepalehine pihlakas, karvane lepp jt. Külmakindlad ja heakasvulised on korginulu hõbedane vorm, korea nulg, korea seedermänd, mandžuuria nulg, maksimovitši kuusk,
11 mägisaar jt. Kiirekasvulised ja heade tehniliste tüveomadustega on euroopa ja kuriili lehise hübriid, korea ja hatuseviljaline pappel ning ameerika haab. Head kasvu näitavad mitmete eksootiliste okaspuuliikide haljastuses kasutatavad vormid ja sordid (serbia kuuse sort Nana, palsamnulu sort Nana, kanada kuuse sort Conica jt). HARULDASTE LIIKIDE JA LIIGISISESTE VORMIDE KOLLEKTSIOON a liideti arboreetumiga nn vana puukool ning see nimetati haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsiooniks. Kollektsiooni täiendamiseks saadi paljunduseoksi erinevatest Nõukogude Liidu ja välismaa dendroloogilistest kollektsioonidest. Alates a istutati puukooli siseste teede äärsetele haljasaladele haruldasi ning kõrge dekoratiivsusega puu- ja põõsaliike, -sorte, -vorme ning -teisendeid. Nende haljasalade esialgne eesmärk oli tutvustada puukooli ostjaskonnale müügilolevaid puid-põõsaid pisut vanemana kui paljunduspeenardel kasvavad istikud. Haljasala haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsioonist 80ndate aastate alguses a kasvas haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsioonis 434 taksonit 1495 istikuga, a inventuuri järgi oli taksonite arv poolesaja võrra vähenenud aastatel peeti siinset kuuse liikide ja vormide... ning sama haljasala aastal 2007
12 kollektsiooni taksonite arvult suurimaks tollases Nõukogude Liidus. Tänaseks on just kuuse vormide arv kollektsioonis erinevatel põhjustel oluliselt vähenenud. Huvipakkuvamad on nõrgakasvulised okaspuuvormid ja - sordid. Haruldaste liikide ja liigisiseste vormide osakonnas on ka aastate lõpust olnud väike püsilillede kollektsioon, millel on eelkõige õppeotstarbeline tähtsus. Peenar püsilillede kollektsioonist Haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsioon on tänapäeval huvipakkuvaim okaspuude liigisiseste vormide kollektsioon Eestimaal. Siin kasvavad kääbusokaspuud on sageli vanimad isendid Eestis. Samaaegselt väheneb kuuskede kollektsioonis pidevalt vormide arv ning uusi isendeid praktiliselt juurde ei ole istutatud. KORDUS- JA UUSLEIUD Rohkearvuline taimmaterjali kasvatamine andis võimalusi istikupeenardelt ning haljasaladelt mutantide ja hübriidide leidmiseks, mis olid sarnased varem kusagilt mujalt leitud vormide või hübriidliikidega. Niisuguseid korduvaid leide nimetatakse kordusleidudeks. Nad on tõendiks, et vaatlusalune takson tärkab ja eksisteerib ilma inimmõjutusteta, spontaanselt a kasvas haruldaste liikide ja liigisiseste vormide osakonnas 12 erinevat kohapeal leitud nn kordusleidu. Huvitavamateks neist võib pidada hariliku kuuse, kääbusseedermänni ja ebatsuuga vorme, mis olid ühtlasi kollektsiooni täienduseks.
13 Luua arboreetumi dendrofloora hulka saab arvata ka mõned uusleiud, mis pretendeerivad uusavastustele. Neid kirjeldati, anti nimi, selgitati päritolu jne ning kirjeldused avaldati trükiväljaannetes. Seejuures peeti kinni rahvusvaheliselt kehtestatud korrast. Siinses kollektsioonis on uusleidudeks 7 hariliku kuuse vormi ja sorti, hariliku männi sort Jõgeva, sookase põõsasvorm ja dekoratiivõunapuu Professor August Vaga. Hariliku kuuse sortidest on dekoratiivsemad ja omavad haljastuses olulist tähtsust vormid Luua Pärl, Luua, Pikassaare jt. Okaspuude uusavastused olid edukad seetõttu, et aretusmaterjalina kasutati tuulepesade seemnetest kasvatatud istikuid. Luua arboreetumi uusleide: vasakul hariliku kuuse sort Luua Pärl, paremal hariliku männi sort Jõgeva LUUA ARBOREETUM OLULINE TURISMIOBJEKT VOOREMAAL Tänapäeval kasvavad kollektsioonis paljud Eestimaa vanimad võõrliikide ning liigisiseste vormide isendid. See annab kollektsioonile olulise väärtuse turismiobjektina. Lisaväärtuse siinsele kollektsioonile annab Johannes Semperi ja tema perekonna istutatud kolm püramiidtamme koos mälestuskiviga. Samasse on istutanud oma puu maakonnas tunnustatud looduskaitsjad jt. Puukooli endises kontorihoones avatakse a lõpus üks osa Luua Metsanduskooli muuseumi ekspositsioonist, mis tutvustab Luua arboreetumi, 2. september 1967: püramiidtammede istutamine arboreetumi eesaeda. Keskel Johannes Semper
14 puukooli ja haljastusgrupi arengulugu ning tähtsust Eestimaa kodukaunistamise traditsiooni hoidmisel läbi poole sajandi. Arboreetumi eesaeda on rajatud telkimisväljak ja nii võib dendroloogiahuviline soovi korral veeta siin mitu päeva. Luua Metsanduskooli puukool on dekoratiivtaimi kasvatanud 50ndate aastate algusest Arboreetumi eesaiast saavad alguse Luua arboreetum Prossa järv Pikkjärv Nava küla Luua arboreetum loodusrada ning metsatüpoloogiline õpperada. Kohaliku suveniirina saab iga külastaja kaasa osta ilupuu või -põõsa istiku.
15 ABSTRACT In 1952 started the foundation of Luua arboretum following the rules of plant geography. In 1984 the arboretum was united with the so-called old nursery of Luua nursery with its collection of rare species and intraspecific forms. Today the collection contains ca 800 taxons of trees and bushes. Several Estonian oldest representatives of foreign species grow in the collection. It is the object of wildlife protection since 17 th July Luua arboretum is one of the most important tourist attractions in Vooremaa.
16 Väljaandja: Luua Metsanduskool Tekst: Ene Ilves Fotod: Ene Ilvese erakogu, Priit Ilves Kujundus: prepress OÜ Trükis on valminud Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel
METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks
METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemPowerPointi esitlus
Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemSõnajalad
1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,
RohkemAiakujundus 2 Click-in aiakujunduse lahendused ridaelamutele
Clickin aiakujunduse lahendused ridaelamutele Sisukord Asendiplaan...3 Taimmaterjali spetsifi katsioon...5 Muude materjalide ja tööde spetsifi katsioon...8 Joonised...9 2 Asendiplaan 3 Asendiplaan TAIMMATERJAL
RohkemTuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste
Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis
Rohkem(Valgj\344rve_metsapargi_dendroloogiline_hinnang11.xls)
1 Ü harilik tamm Quercus robur 5 Tüvi osaliselt kaetud samblaga, tüve alumises osas esinevad üksikud kuivanud oksad. ca 6m 21 60 2 Ü harilik saar Fraxinus excelsior 2 Tüvi osaliselt murdunud, latv puul
RohkemTiitel
O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemHarku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt
Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
RohkemA5_tegevus
AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemEELNÕU
Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused
RohkemMicrosoft Word - RVLi juhend.doc
KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemHunt - looduse raamatukogu - tutvustus
2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vork.ppt
AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290
RohkemEesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald
Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald
RohkemMicrosoft Word - Vinni dendrohinnang.doc
DENDROLOOGILINE HINNANG Vinni mõisa pargi kõrghaljastusele TELLIJA: VINNI VALLAVALITSUS reg. kood. 75008746 L-Viru mk. Vinni vald, Tartu mnt. 2, Pajusti, 45201 TEOSTUS: OÜ VIRU HALJASTUS Reg. nr. 11131449
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemMicrosoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI
Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: maastikuehitaja 4. taseme kutsehariduse taotlejad Õppevorm: Statsionaarne Moodul nr 5 Mooduli vastutaja: Istutusalade r
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: maastikuehitaja 4. taseme kutsehariduse taotlejad Õppevorm: Statsionaarne Moodul 5 Mooduli vastutaja: Istutusalade rajamine ja hooldamine Maria Jürisson mooduli maht 16,5
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemPowerPoint Presentation
KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²
RohkemKuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad
Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt
RohkemPealkiri
Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
RohkemAbies alba Mill
Eesti dendrofloora uuringud VIII Researches of woody plants of Estonia VIII ÜLEVAADE ARBOREETUMITE JA PARKIDE PUITTAIMEDEST Koostaja Heldur Sander OVERVIEW OF WOODY PLANTS IN ARBORETA AND PARKS Compiled
RohkemLuua Metsanduskool Merle Koorts MAASTIKUEHITUSE ERIALA ÕPILASTE PORTFOOLIO KOOSTAMISE JUHEND Luua 2019
Luua Metsanduskool Merle Koorts MAASTIKUEHITUSE ERIALA ÕPILASTE PORTFOOLIO KOOSTAMISE JUHEND Luua 2019 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Portfoolio koostamine... 4 1.1. Milline on hea tõendusmaterjal... 4
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T
1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa
RohkemKOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses
L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemPealkiri
Miniviljelusvõistlus Indrek Harlamov, Reivo Nugis, Martin Sumla Tartu 2018 Sissejuhatus Mulla liigiks - näivleetunud muld (LP); mulla ph 6,0; mulla Hu sisaldus 2,37 %; fosfori väetustarve väike P-4; kaaliumi
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemMicrosoft Word - MKM74_lisa1.doc
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
RohkemMicrosoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)
Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemMarko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar Marko Trave Saarema
Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar 2012. Marko Trave Saaremaa metskonna metsaülem. Foto: Vilma Rauniste Eesti on
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemEESTI KUNSTIAKADEEMIA
HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher
RohkemITK - suitsuvaba haigla 2014
Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa
RohkemMicrosoft Word - Lisa 27.rtf
Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide
RohkemKOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG
KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku
Rohkem(Microsoft Word - 40HK12 - seletuskiri K\366rdi\366\366biku pargi hoolduskava.doc)
Artes Terrae OÜ Puiestee 78 Tartu 51008 Tel: 742 0218 Koduleht: http:\\www.artes.ee Majandustegevuse registri nr EP 10914072-0001 Töö nr: Asukoht: Tellija: 40HK12 Põltsamaa linn Põltsamaa linnavalitsus
Rohkemseletus 2 (2)
Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
Rohkem2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh
2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas
RohkemMicrosoft Word - requirements.doc
Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 04.03.2008 Dokumendi loomine Madis Abel 1.1 09.03.2008 Kasutuslugude loomine Madis Abel 1.2 12.03.2008 Kasutuslugude täiendused Andres Kalle 1.3 13.03.2008
RohkemMicrosoft Word - LEPING Leping3.doc
TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
Rohkemlaoriiulida1.ai
LAORIIULID LAORIIULID KAUBAALUSTE RIIULID , arhiiviriiulid - Lk.3 Liikuvad arhiiviriiulid - Lk.5 Laiad laoriiulid - Lk.11 Kaubaaluste riiulid - Lk.13 Drive-in riiulid - Lk.14 Konsool- ehk harudega riiulid
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemKokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK 1 Ägedad 13 186.6 7 172.60 188.93
RohkemPimeda ajal sõitmine
Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemHiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti
Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti? Enam ei pea otsima, Espechal on neid valikus mitmeid!
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemMicrosoft Word - Eesti-turism2015
EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,
RohkemMascus - Jatiina esitlus 2017
Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse
RohkemNR-2.CDR
2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemloogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd
. Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed
RohkemTartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse
Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev
RohkemTõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava
KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tavalise või madala lävepakuga. Soovitav on ukse tellimise ajal käiguukse vajadus ning ning lävepaku
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
RohkemH.Moora ettekanne
Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
Rohkem