TAIMETOITAINETE BILANSIST EESTI MAAVILJELUSES

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "TAIMETOITAINETE BILANSIST EESTI MAAVILJELUSES"

Väljavõte

1 230 TAIMETOITAINETE BILANSIST EESTI MAAVILJELUSES ABSTRACT: Balance of plant nutrients in Estonian agriculture. Total and active of plant nutrients (on the average of ) was calculated for Estonian agriculture. It was compared with plant nutrient of 1960, 1965, 1970 and The calculations of the of plant nutrients based on the input and output of main plant nutrients. The sources of input are plant nutrients from fertilizers, seeds, precipitation, symbiotically and non-symbiotically fixed nitrogen. The sources of output are removing of plant nutrients with the yield, leaching, runoff, volatilization of N. Keywords: plant nutrients, nitrogen, phosphorus, potassium,, input, output. Sissejuhatus Mulla viljakus kui ka põllumajanduskultuuride saagikus on tihedalt seotud taimetoitainete ringe ja bilansiga. Taimetoitainete bilanss maaviljeluses võimaldab hinnata väetiste kasutamise taset ja väetistega antavate toiteelementide suhte otstarbekust, prognoosida väetamise mõju mullale ning on abiks nii mullaviljakuse kui ka saagikuse suurendamise planeerimisel. Taimetoitainete bilansi arvestus eeldab ühelt poolt taimetoitainete kõigi juurdetulekuallikate, nagu väetiste, atmosfäärsetes sademetes sisalduvate toitainete, bioloogiliselt seotud lämmastikukoguste arvestamist ning nende osatähtsuse hindamist taimede toitumisel. Teiseks tuleb arvestada nii saagiga eemaldatavaid toitainetekoguseid kui ka kõiki toitainete kao allikaid, nagu leostumist, ärauhtumist, kadusid lendumise näol jne. Taimetoitainete bilanssi määratakse kas üld- või aktiivse bilansi põhimõttel. Üldbilansi korral võetakse toitainete tagastamisel aluseks kõigi katteallikatega antavate toitainete üldkogused. Kuid üldbilanss ei iseloomusta taimede toitumistingimusi ja taimede varustatust omastatavate toitainetega, sest taimed on suutelised omastama ainult osa bilansi passiva poolel juurdetulevatest toitainete kogustest. Selleks aga, et hinnata taimede toitainetega varustatust ja täpsustada väetiste vajadust, kasutatakse aktiivse bilansi koostamise printsiipi. Aktiivse bilansi koostamisel tuuakse passiva poolel ainult omastatavate toitainete kogused. Omastatavate toitainete koguste määramisel lähtutakse vastava toiteelemendi üldkogusest, korrutades selle läbi vastava koefitsiendiga, mis näitab, kui suure osa antud toitainekogusest on taimed külvikorra vältel suutelised ära kasutama. Taimetoitainete bilanss iseloomustab toitainete saldot (defitsiiti või liiga), bilansi struktuuri ja bilansi intensiivsust. Toitainete saldo kujutab endast vahet bilansi passiva ja aktiva poole vahel ning on antud töös väljendatud kilogrammides külvipinna hektari kohta. Bilansi struktuur iseloomustab aga ühe või teise katteallika või eemaldamisallika osatähtsust aktiva või passiva kogusummast. Taimetoitainete bilansi universaalseks iseloomustajaks on bilansi intensiivsuse näitaja ja ta kujutab endast katteallikate summa suhet eemaldatud toitainete kogusesse ja väljendatakse protsentides. Bilansi intensiivsust võib väljendada kas üldise või väetistega tagastamisena. Võtmesõnad: taimetoitained, lämmastik, fosfor, kaalium, bilanss, eemaldamine, tagastamine. Metoodika Et hinnata Eesti põllumajanduses viimastel aastatel toimunud tootmistingimuste muutuste mõju taimetoitainete bilansi kujunemisele ja saada ettekujutust praegu Eesti maaviljeluses kujunenud taimetoitainete bilansist, võeti vaatluse alla aastad ja leiti taimetoitainete bilanss mainitud aastate keskmisena. Selline aastate keskmine taimetoitainete bilansi leidmine on tingitud sellest, et viimaste aastate ilmastikutingimused on olnud väga erinevad (näiteks oli a väga sademeterikas, a aga põuane), mis on oluliselt mõjutanud põllumajanduskultuuride saagikust kui ka hektarilt eemaldatavate taimetoitainete koguseid nendel aastatel. Samal ajal on aga kasutatud väetiskogused vaatlusalustel aastatel kaunis lähedased. Selline aastate keskmine bilansinäitaja annab ettekujutuse taimetoitainete bilansist enam-vähem normaalsete ilmastikutingimustega aastal. Saagiga eemaldatud taimetoitainete koguse määramise aluseks on võetud ühelt poolt põllumajanduskultuuride külvipinnad ja kogusaagid vaatlusalustel aastatel (Eesti statistika aastaraamat ) ja teiselt poolt mitmetes juhendmaterjalides (Kärblane, 1996; Peterburgskij; 1979, Piho, 1976) toodud arvud, iseloomustamaks saagiga äraviidavat taimetoitainete kogust, arvestatuna 1 tonni põhitoodangu kohta. Nimetatud näitajate ja üksikute kultuuride kasvupinna alusel leiti aastas hektarilt saagiga eemaldatud toitainete kogused (kg ha 1 ).

2 Taimetoitainete bilansist Eesti maaviljeluses 231 Statistika andmetel väetistega hektarile antud toitainete kogustest on maha arvatud väetiste transpordil ja säilitamisel esinevad kaod, milliste ulatuseks mineraalväetiste lämmastiku osas on arvestatud 4%, PK puhul aga 2%. Orgaaniliste väetiste toiteelementide sisalduseks on võetud N 0,5, P 0,1 ja K 0,5% ning orgaaniliste väetiste säilitamisel ja transpordil esinevateks toiteelementide kadude ulatuseks N puhul 39% ja P ning K puhul vastavalt 12 ja 24%. Taimetoitainete kadude ulatuse määratlemisel on lähtutud Eesti Maaviljeluse Instituudi uurimistulemustest (Kärblane, 1996). Lämmastikukadude ulatuseks lendumise teel on arvestatud 20% väetistega antud lämmastiku kogusest. Toiteelementide kaoks leostumise teel on arvestatud 1,5% väetistega antud lämmastikust, 0,2% fosforist ja 4% kaaliumist. Ärauhtumise ehk erosiooni ulatuseks on võetud vastavalt 1,0; 0,3 ja 0,8% väetistega antust. Liblikõieliste poolt seotud lämmastiku koguse arvutamisel on aluseks võetud liblikõieliste kultuuride külvipinnad ja kogusaagid. Liblikõielistes taimedes sisalduva lämmastiku alusel leiti nende poolt fikseeritud lämmastiku kogus, kusjuures fiksatsiooni koefitsiendiks on võetud 0,66 (Kärblane, 1991). Leiti, et liblikõielised fikseerisid lämmastikku koguses, mis arvestatuna külvipinna hektarile moodustab vabariigi keskmisena 20 kg. Peale liblikõieliste on bioloogilise lämmastiku sidumisel teatud osa ka mullas vabalt elavatel lämmastikusidujatel bakteritel asotobakteril ja Clostridium Pasteurianum il. Mullas vabalt elevate lämmastikusidujate bakterite poolt seotud lämmastiku kogus sõltub bakterite elutegevuseks vajaliku energeetilise materjali (süsivesikute) juurdetulekust mulda. Arvestades viimastel aastatel kasutatud sõnniku koguseid ja mulda sattunud taimejäänuste hulka, aga ka seda, et paljudes muldades esinevad ebasoodsad tingimused asotobakteri tegevuseks, võibki arvestada, et mittesümbiootilised mullas vabalt elavad lämmastikusidujad bakterid seovad lämmastikku koguses, mis külvipinna hektarile arvestatuna moodustaks keskmiselt 2 kg aastas. Vähesel määral satub lämmastikku mulda ka sademetega. Kirjanduse andmetel (Frey jt, 1988; Peterburgskij, 1979; Tjurin jt 1962) sattus varasematel aastatel Eestis ja tolleaegse NSV Liidu Euroopa osas sademetega mulda keskmiselt 4 kg lämmastikku hektari kohta aastas. Et viimastel aastatel on tööstuse poolt õhku paisatud lämmastiku hulk vähenenud, võib praegu sademetega hektarile langevaks lämmastikukoguseks võtta 3 kg. Väike kogus taimetoitaineid satub mulda ka seemnega. Võttes aluseks külvipinna struktuuri, seemne normi ja keemilise koostise võibki arvestada, et teraviljaseemne ja seemnekartuliga satub külvipinna hektaril mulda keskmiselt 3 kg N, 0,5 kg P ja 2,5 kg K. Aktiivse bilansi arvutamisel on taimede poolt omastatavate toitainete koguste määramisel lähtutud üldbilansi arvutusel saadud toitainete kogusest, mis on läbi korrutatud vastavas tagastamisallikas oleva ühe või teise toitaine omastatavust iseloomustava koefitsiendiga. Viimaseid on saadud mitmetest kirjandusallikatest (Kärblane, 1996; Peterburgskij, 1979; Piho, 1976). Uurimistulemused Lämmastikubilanss Aastate aastakeskmist lämmastikubilanssi Eesti taimekasvatuses iseloomustavad tabelis 1 toodud arvud. Selgub, et kõige enam eemaldatakse lämmastikku saagiga. Et viimastel aastatel on väetiste kasutamine olnud tagasihoidlik, on ka lämmastiku lendumisest tingitud kaod suhteliselt väikesed, moodustades 9% hektarilt eemaldunud lämmastiku kogusest. Leostumisest tingitud lämmastikukaod on meie ilmastikutingimuste juures paratamatud, kuid väetiste nõuetekohase kasutamise korral on need suhteliselt väikesed vaatlusaluste aastate keskmisena 1,4% väetistega antud lämmastikust. Erosioonist tingitud lämmastikukaod sõltuvad reljeefist. Suuremad on need künklikel aladel, väiksemad aga tasastel maadel. Tabelis 1 on toodud Eesti keskmisena haritava maa hektarilt ära uhutav lämmastikukogus. Tabeli 1 andmetest selgub ka, et mineraalväetistega tagastatakse praktiliselt sama suur kogus lämmastikku, kui seda seotakse sümbiootiliselt liblikõieliste taimede poolt. Selline olukord ei ole tingitud mitte liblikõieliste kultuuride osatähtsuse suurenemisest külvikorras, vaid mineraalsete lämmastikväetiste vähesest kasutamisest. Vähenenud on ka orgaaniliste väetistega hektarile antavad lämmastikukogused. Lämmastiku teised tagastamisallikad omavad suhteliselt väikest osatähtsust. Lämmastiku eemaldamis- ja tagastamisallikate kokkuvõttena on meil viimastel aastatel kujunenud negatiivne lämmastikubilanss ja seda nii aktiivse kui ka üldbilansi. Selline negatiivne lämmastikubilanss on põllukultuuride üheks väikeste saakide põhjuseks. A. Piho (1976) poolt tehtud statsionaarsete põldkatsete andmete analüüs näitas, et lämmastikubilanss on optimaalne (tasakaaluline), kui lämmastiku tagastamise protsent üldbilansi kõigub vahel ja kasutatava lämmastiku alusel vahel. Viimastel aastatel on lämmastiku tagastamise protsent optimaalsest väiksem.

3 232 Tabel 1. Lämmastikubilanss (kg külvipinna hektarile) Eesti maaviljeluses aastate keskmisena Table 1. Balance of nitrogen (kg per hectare of sowing area) in Estonian agriculture in as an average I. Eemaldamine / Output 1. Saagiga / By yield 55,4 2. Kaod lendumise teel / By volatilization 5,7 3. Leostumine / By leaching 0,4 4. Ärauhtumine / By runoff 0,3 Kokku / Total 61,8 II. Tagastamine / Input Üldbilansi By total Aktiivse bilansi By active 1. Mineraalväetistega / By min. fertilizers 19,4 9,7 2. Orgaaniliste väetistega / By org. fertilizers 9,3 5,6 3. Sümbiootiliselt seotud bioloogiline 20,0 10,0 lämmastik / By symbiotically fixed N 4. Mittesümbiootiliselt seotud bioloogiline 2,0 1,0 lämmastik / By non-symbiotically fixed N 5. Atmosfäärsete sademetega / By 3,0 0,1 precipitation 6. Seemnetega / By seeds 3,0 2,4 Kokku / Total 56,7 28,8 Saldo / Balance 5,1 33,0 Tagastamise % / % of input Väetistega tagastamise % % of input by fertilizers Fosforibilanss Fosforit eemaldatakse meil peamiselt ainult saakidega. Et fosfor on mullas väheliikuv, siis väetiste nii väikestes kogustes kasutamisel, nagu seda praegu tehakse, fosfori kaod leostumise näol praktiliselt puuduvad. Ärauhtumisest tingitud fosforikadusid võib praegu hinnata 0,1 kg külvipinna hektarilt aastas (tabel 2). Tabel 2. Fosforibilanss (kg külvipinna hektarile) Eesti maaviljeluses aastate keskmisena Table 2. Balance of phosphorus (kg per hectare of sowing area) in Estonian agriculture in as an average I. Eemaldamine/Output 1. Saagiga / By yield 9,7 2. Leostumine / By leaching 0 3. Ärauhtumine / By runoff 0,1 Kokku / Total 9,8 II. Tagastamine/Input Üldbilansi by total Aktiivse bilansi by active 1. Mineraalväetistega / By min. fertilizers 1,6 0,6 2. Orgaaniliste väetistega / By org. fertilizers 2,6 1,3 3. Seemnetega / By seeds 0,5 0,4 Kokku / Total 4,7 2,3 Saldo / Balance 5,1 7,5 Väetistega tagastamise % % of input by fertilizers Fosfori tagastamisallikatena esinevad peamiselt väetised. Et kasutatavad mineraalväetiste kogused on meil väga väikesed, tagastatakse fosforit orgaaniliste väetistega 1,6 korda rohkem kui mineraalväetistega. Et fosforit tagastame peamiselt ainult väetistega, siis iseloomustame ka bilansi intensiivsust just väetistega tagastatud fosfori näol. Tabelis 2 toodud andmetest nähtub, et ka fosforibilanss on viimastel aastatel olnud negatiivne. A. Piho (1976) luges fosforibilanssi rahuldavaks, kui väetistega tagastatav üldfosfori hulk on vähemalt kaks korda suurem saakidega eemaldatud kogusest ning omastatava fosforiga kaetakse 75 85% saagiga eemaldatud fosforist.

4 Taimetoitainete bilansist Eesti maaviljeluses 233 Selline negatiivne fosforibilanss, kus aastas väetistega tagastatakse ainult 43% eemaldatavast fosforikogusest, põhjustab muldade pideva fosforist vaesestumise ja mullaviljakuse languse. Kaaliumibilanss Eespool toodud seisukohtadest lähtudes koostati ka kaaliumibilanss. Bilanssi iseloomustavad andmed on toodud tabelis 3. Selgub, et aastate keskmisena eemaldati külvipinna hektarilt saakidega 44,4 kg kaaliumi. Tühised on kaaliumi kaod aga leostumise ja ärauhtumise teel. Põhiline osa mullast eemaldatud kaaliumist tagastati väetistega, eeskätt just orgaaniliste väetistega. Teiste katteallikate osatähtsus on väiksem. Kaaliumibilansi passiva poolel ei ole arvestatud lubiväetistega antud kaaliumikoguseid ja seda põhjusel, et lubiväetisi kasutatakse enamasti just piirkondades, kus levivad ulatuslikumalt kergema lõimisega mullad ja kus kaaliumikaod leostumise näol on keskmisest suuremad. Sellistel aladel katab lubiväetistega antav kaaliumikogus enam-vähem ulatuslikumast leostumisest tingitud kaaliumikaod. Samuti selgub, et kaaliumibilanss oli vaatlusaluste aastate keskmisena negatiivne ja väetistega tagastatud kaalium moodustas eemaldatud kaaliumi kogusest üldbilansi 33 ja aktiivse bilansi ainult 20%. Kaaliumibilanssi loetakse optimaalseks, kui väetistega tagastatav üldkaalium moodustab ja taimede poolt omastatav kaalium % eemaldatavast kaaliumikogusest. Tabel 3. Kaaliumibilanss (kg külvipinna hektarile) Eesti maaviljeluses aastate keskmisena Table 3. Balance of potassium (kg per hectare of sowing area) in Estonian agriculture in as an average I. Eemaldamine / Output 1. Saagiga / By yield 44,4 2. Leostumine / By leaching 0,6 3. Ärauhtumine / By runoff 0,1 Kokku / Total 45,1 II. Tagastamine / Input Üldbilansi by total Aktiivse bilansi by active 1. Mineraalväetistega / By min. fertilizers 3,6 2,2 2. Orgaaniliste väetistega / By org. fertilizers 11,4 6,8 3. Atmosfäärsete sademetega / By 2,0 0,2 precipitation 4. Seemnetega / By seeds 2,5 2,0 Kokku / Total 19,5 11,2 Saldo / Balance 25,6 33,9 Väetistega tagastamise % % of input by fertilizers Taimetoitainete bilansi muutus aastatel Taimetoitainete bilanssi Eesti maaviljeluses on määratud ka varem. Aastate 1960, 1965, 1970 ja 1975 kohta on teinud seda A. Piho (1976) ning aasta kohta H. Kärblane ja L. Kevvai (1988). Et vaatlusalusel perioodil on põllukultuuride saagikus varieerunud, on ka aastati saakidega eemaldatud taimetoitainete kogused erinevad. Erinevates hulkades ja vahekordades on kasutatud ka väetisi. Kõik see on põhjustanud erinevusi ka taimetoitainete bilansis. Tabelis 4 on toodud toitainete bilansi olulisemate komponentide (saagiga eemaldamine ja väetistega tagastamine) suurused vaatlusalustel aastatel. Saldo (bilansi aktiva ja passiva vahe) kui ka väetistega tagastamise protsent on toodud aga kõiki bilansikomponente arvestades. Toodud andmetest selgub, et kõige vähem on toitaineid saakidega eemaldatud a. Toitainete suhteliselt väike eemaldamine oli tingitud põllukultuuride madalast saagikusest nimetatud aastal. Nii saadi a Eesti keskmiseks teravilja saagiks 1,33, kartulisaagiks 13,1 ja mitmeaastaste põldheinte saagiks 2,0 t ha 1, mis on väiksemad isegi aastate a saakidest. Aastatel 1974 ja 1985, millal väetisi kasutati rikkalikumalt, suurenesid põllukultuuride saagid ja saagiga eemaldatavad toitainete kogused. Vaatamata sellele, et aastatel kasutati väetisi, eriti fosfor- ja kaaliumväetisi, vähem kui a, eemaldati esimesena nimetatud aastatel taimetoitaineid saagiga enam kui a. Sellise nähte üheks põhjuseks on see, et ja 1980-ndate aastate positiivne fosfori- ja kaaliumibilanss oli muldi rikastanud laktaatlahustuvate (omastatavate) fosfori- ja kaaliumiühenditega, mille positiivne mõju taimede fosfori ja kaaliumiga varustatusele avaldub veel praegugi. Ka on viimastel aastatel hakatud väetisi hoolikamalt kasutama. Paranenud on kasutatavate väetiste kvaliteet ning suurenenud paikväetamise osatähtsus. Kõik see tingiski nähte, et aastate keskmine teraviljasaak ületas 1,3 korda a teraviljasaake.

5 234 Tabel 4. Taimetoitainete bilansi muutus aastati Table 4. Changes of plant nutrient in time Aasta/Year Saagiga eemaldamine Output by yield kg ha 1 Väetistega tagastamine Input by fertilizers kg ha 1 üldbilansi by total aktiivse bilansi by active Saldo/Balance Väetistega tagastamise % kg ha 1 Input by fertilizers, % üldbilansi by total aktiivse bilansi by active üldbilansi by total aktiivse bilansi by active Lämmastikubilanss / Balance of nitrogen Keskmiselt Average ,4 28,7 15,3 5, Fosforibilanss / Balance of phosphorus ,8 18,3 5,1 +11,5 1, ,1 24,4 6,5 +15,3 2, ,5 24,9 7,1 +15,4 2, ,4 22,2 8,5 +10,8 2, ,3 32,0 13,4 +17,9 0, Keskmiselt Average ,7 4,2 1,9 5,1 7, Kaaliumibilanss / Balance of potassium ,2 41,5 29,1 +3,3 9, ,0 60,6 42,3 +11,6 6, ,5 83,0 58,1 +31,5 +6, ,6 102,9 71,4 +42,3 +10, ,1 118,0 70,8 +52,5 +3, Keskmiselt Average ,4 15,0 9,0 26,6 33, Võrreldes Eestis aastal kujunenud lämmastikubilanssi A. Piho poolt ja aasta kohta leitud lämmastikubilansiga, selgub, et see oli a vähem positiivne kui varem. Lämmastiku väetistega tagastamise protsent üldbilansi oli ja aastal vastavalt 180 ja 164, a aga ainult a vähem positiivne lämmastikubilanss on tingitud eeskätt sellest, et A. Piho oli lämmastiku eemaldamise allikana arvestanud ainult saagiga eemaldamist, a bilansiarvestuses lisandus nimetatud eemaldamisallikale veel ka teisi lämmastikukao komponente (lämmastiku gaasiline lendumine, leostumine, ärauhtumine). Siinkohal peab rõhutama, et sageli mittearvestatuks, kuid seejuures oluliseks lämmastikukaoks, eriti väetiste rikkalikuma kasutamise juures, on kadu lendumise teel, mis moodustab 20 25% väetistega antud lämmastikust. Kui võrrelda lämmastikubilanssi aastate lõikes, siis selgub, et see oli aastatel 1965 ja 1985 tasakaaluline. Tasakaalulise lämmastikubilansi puhul on lämmastik teiste saaki limiteerivate teguritega enam-vähem kooskõlas. Aastatel 1970 ja 1974 oli lämmastikubilanss positiivne, sest väetistega antud lämmastikukogus ületas 1,6 1,8 korda eemaldatava koguse. Positiivne lämmastikubilanss kujuneb juhul, kui saaki limiteerivad mingid teised tegurid peale lämmastiku. Aastatel 1960 ja oli lämmastikubilanss negatiivne, sest isegi üldbilansi tagastati väetistega lämmastikku vähem, kui seda eemaldati. Negatiivne lämmastikubilanss kujuneb juhul, kui saaki limiteerib lämmastik. Et varasematel aastatel kasutati meil fosforväetisi piisavalt, oli fosforibilanss enamasti rahuldav. Kui hinnata fosforibilanssi üldbilansi alusel, oli see aastatel 1960, 1965 ja 1970 isegi positiivne, aktiivse bilansi hinnatuna aga tasakaaluline. Nähte, et fosforibilanss üldbilansi oli positiivne, aktiivse bilansi alusel aga tasakaaluline, tingis asjaolu, et mainitud aastatel kasutati fosforväetisena rohkesti ka fosforiidijahu, mille fosfori kasutatavus taimede poolt on aga väga väike (1 5%). Näiteks anti a Eestis külvipinna hektarile fosforit (P)

6 Taimetoitainete bilansist Eesti maaviljeluses 235 superfosfaadiga 10,9 ja fosforiidijahuga 8,7 kg. Tingituna fosforiidijahu suurest osatähtsusest fosforväetiste seas kujunes fosfori saldo üldbilansi positiivseks (+15,3), aktiivse bilansi aga negatiivseks ( 2,6 kg ha 1 ). Aastate negatiivne fosforibilanss on tingitud fosforväetiste vähesest kasutamisest. See aga põhjustab mullaviljakuse alanemist ja takistab soovitud saakide saamist. Aastatel 1960 ja 1965 kujunenud kaaliumibilanss rahuldas tollal valitsenud kultuuride vahekorra ja saagitaseme juures taimede kaaliumitarbe. Aastatel 1970, 1975 ja 1985 oli kaaliumibilanss optimaalsest positiivsem, mis põhjustas mulla kaaliumiga rikastumise. Viimastel aastatel ( ) on pilt olnud aga vastupidine: kaaliumibilanss oli negatiivne, mis põhjustas muldade vaesestumist kaaliumi suhtes. Viimastel aastatel on kõigi vaatlusaluste taimetoitainete bilanss olnud negatiivne, kuid kõige negatiivsem on olnud just kaaliumibilanss. Tugevalt negatiivne kaaliumibilanss hakkab alandama just rohkesti kaaliumi vajavate kultuuride (heintaimed, rühvelkultuurid) saake. Kokkuvõte ja järeldused Taimetoitainete bilansi arvutustest selgub järgmist. 1. Aastatel on nii lämmastiku-, fosfori- kui ka kaaliumibilanss Eesti maaviljeluses olnud tugevasti negatiivne. 2. Nimetatud aastate keskmisena on taimetoitainete saldo üldbilansi olnud lämmastiku osas 5,1, fosforil 5,1 ja kaaliumi isegi 25,6 kg ha 1. Aktiivse bilansi on vastavad arvud aga 33,0; 7,5 ja 33,9 kg Üldbilansi moodustab väetistega tagastatu eemaldunud N, P ja K kogusest vastavalt 92, 43 ja 33%. 4. Taimetoitainete tugevalt negatiivne bilanss viimastel aastatel manitseb meid väetiste rikkalikumale kasutamisele. 5. Eriti negatiivseks on viimastel aastatel kujunenud kaaliumibilanss. See aga hakkab alandama just rohkesti kaaliumi vajavate kultuuride (rühvelkultuurid, heintaimed jt) saake. 6. Võrreldes aastate keskmisena kujunenud taimetoitainete bilanssi varasemate aastate omaga, selgub, et viimastel aastatel on see olnud negatiivsem kui varasematel aastatel. 7. Taimetoitainete bilansi struktuurist selgub, et bilansi aktiva poolel moodustavad tähtsama komponendi saagiga eemaldatavad toitainekogused. Taimetoitainete tagastamisallikatest on olulisemaks osutunud väetised. 8. Hinnata saab ka orgaaniliste väetiste osatähtsust toitainete bilansis. Varasematel aastatel ületasid mineraalväetistega hektarile antud taimetoitainete kogused orgaaniliste väetistega antud koguseid aastal ületas mineraalväetistega hektarile antud lämmastikukogus orgaaniliste väetiastega antut ligemale 3, fosforikogus 2 ja kaaliumikogus 1,7 korda. Aastatel oli orgaaniliste väetiste osa fosfori- ja kaaliumibilansis mineraalväetiste omast suurem. Nimetatud aastate keskmisena anti kaaliumi külvipinna hektarile orgaaniliste väetistega 11,4, mineraalväetistega aga ainult 3,6 kg. 9. Et lämmastikubilansis võib liblikõieliste poolt seotud sümbiootiline lämmastik etendada tähtsat osa (sümbiootilise lämmastiku osatähtsus kogu tagastatavast lämmastikust oli a 14% ja a keskmisena isegi 35%), tuleb lämmastikubilansi tasakaalustamiseks külvikorras suurendada liblikõieliste osatähtsust. 10. Praegune äärmiselt tagasihoidlik väetiste kasutamine põhjustab taimetoitainete negatiivse bilansi ega taga mullaviljakuse säilimist. Kirjandus Eesti statistika aastaraamat Frey, J., Frey, T., Rästa, E. Tähtsamate saasteainete koormus a. sademetes. Kaasaegse ökoloogia probleemid. Tartu, lk 20 23, Kärblane, H., Kevvai, L. Taimetoitainete bilanss intensiivselt kasutataval maal. Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi. Nr 29. Maaviljelus. Tallinn, lk 21 27, Kärblane, H. Liblikõieliste poolt sümbiootiliselt seotud lämmastiku osatähtsusest lämmastikubilansis ja põllukultuuride saagikuse suurendamisel. Agraarteadus, 2, lk , Kärblane, H. (koostaja). Taimete toitumise ja väetamise käsiraamat. Tallinn, lk. Peterburgskij: Петербургский А. В. Круговорот и баланс питательных веществ в земледелии. Наука, Москва, с. Piho, A. Toitainetebilanss Eesti NSV taimekasvatuses. Sotsialistlik Põllumajandus, 2, lk 57 62, Tjurin, Mihnovskij, Jartseva: Тюрин И. В., Михновский В. К., Ярцева А. К. Из результатов работ по изучению азотного баланса в дерново-подзолистых почвах при их сельскохозяйственном использовании. Почвоведение, 8, стр , 1962.

7 236 Balance of Plant Nutrients in Estonian Agriculture Summary Soil fertility and crop yield are tightly related with the cycle and of plant nutrients. The of plant nutrients enabled to evaluate the level of usage of fertilizers and rational relationship of applied plant nutrients, prognosticate the influence of applied fertilizers to the soil and plan of increasing of crop yield and soil fertility. The of plant nutrients can be calculated in 2 ways. In the case of total the total amount of plant nutrients are taken into account calculating the input. In the second case, in active, only available forms of plant nutrients are taken into account as an input source. The average of plant nutrients for years was calculated to except the influence of extremely weather conditions (1998 high level of precipitation, 1999 very dry). The crop yield, and consequently the output of plant nutrients were influenced by weather condition. In the same time the application rate of fertilizers were approximately equal. The output of plant nutrients based on the sowing area, total yield of crops (Eesti statistika aastaraamat ) and the output coefficients (Kärblane, 1996; Peterburgskij, 1979, Piho, 1976). The input is based on statistical data of application of fertilizers. The losses of plant nutrients from mineral fertilizers during the transportation and storage made 4% of N and 2% of P and K. The concentration of plant nutrient in organic fertilizers was 0.5% of N, 0.1% of P and 0.5% of K. The losses of plant nutrients from organic fertilizers during the transportation and storage made 39% of N and 12% of P and 24% of K. The calculation of losses based on the investigation of Estonian Research Institute of Agriculture (Kärblane, 1996). The fixation of N by legumes was taken into account in calculations. The fixation coefficient of legumes was 0.66 (Kärblane, 1991) and the total input made on the average 20 kg of N per ha of arable land. N fixation by non-symbiotic bacteria (Azotobacter sp., Clostridium Pasterianum) made only 2 kg of N per ha of arable land because of unfavourable living conditions of Azotobacter in several soil types of Estonia. The input of N by precipitation was on the average of 4 kg per ha in the 70ies and 80ies (Frey, Frey, Rästa, 1987; Peterburgskij, 1979; Tjurin, Mihnovskij, Jartseva, 1962). Because of decreasing rates of N fluxes to the atmosphere the amount of 3 kg of N per ha was taken into account in the calculations. Relatively small amount of plant nutrients entered into the soil by seeds also. Depending on the structure of sowing area, rate and chemical composition of seeds the input rate was 3 kg of N, 0.5 kg of P and 2.5 kg of K per ha of arable land in the average. It is clear from the calculations that the of nitrogen in Estonian agriculture was negative in (Table 1). The input of N was only 46% by the calculations of total and 25% by active from output which means that the of N was 5.1 and 33.0 kg ha 1 consequently as an average of The data from tables 2 and 3 show that the of phosphorus and potassium was negative during last years also. The input by fertilizers made only 43% phosphorus and 33% of potassium removed. The negative of plant nutrients caused the low productivity of crops and decreased the concentration of soil plant nutrients. Comparing the average of plant nutrients of with the of earlier years it became evident that the deficit in the grows by years (Table 4). Extremely deficient was the of potassium. It influenced to the crops with high need of this element such as potato and grasses at first. It became evident from the structure of the of plant nutrients that the main source of output made the nutrients removed by plants, the main source of input made fertilizers.

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Microsoft PowerPoint - 01_maheaed.ppt

Microsoft PowerPoint - 01_maheaed.ppt Köögivili maheaias Priit Põldma EMÜ, aianduse osakond Kui palju peaks köögivilja sööma Tervislikku toitumist silmas pidades peaks ¼ toiduratsioonist moodustama puu- ja köögiviljad. Tarbimisnorm 1 inimese

Rohkem

KULTUURROHUMAA MULLA TOITAINETE SISALDUS, BOTAANILINE KOOSSEIS JA SAAGIKUS TAVA- NING MAHETALUS

KULTUURROHUMAA MULLA TOITAINETE SISALDUS, BOTAANILINE KOOSSEIS JA SAAGIKUS TAVA- NING MAHETALUS 3 TEADUSTÖÖD KULTUURROHUMAA MULLA TOITAINETE SISALDUS, BOTAANILINE KOOSSEIS JA SAAGIKUS TAVA- NING MAHETALUS ABSTRACT: Nutritive status of soils, botanical composition and yielding ability of grasslands

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx) Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Miniviljelusvõistlus Indrek Harlamov, Reivo Nugis, Martin Sumla Tartu 2018 Sissejuhatus Mulla liigiks - näivleetunud muld (LP); mulla ph 6,0; mulla Hu sisaldus 2,37 %; fosfori väetustarve väike P-4; kaaliumi

Rohkem

Mitmesugust.indd

Mitmesugust.indd Eesti Taimekasvatuse Instituut Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Estonian Crop Research Institute Estonian University of Life Sciences Institute of Agricultural and Environmental Sciences

Rohkem

Lämmastiku allikate, voogude ja transformatsiooni hindamine Metaandmebaas tööriist sisendite, andmeallikate, arvutuskäikude jm kaardistamiseks Arvo Ii

Lämmastiku allikate, voogude ja transformatsiooni hindamine Metaandmebaas tööriist sisendite, andmeallikate, arvutuskäikude jm kaardistamiseks Arvo Ii Lämmastiku allikate, voogude ja transformatsiooni hindamine Metaandmebaas tööriist sisendite, andmeallikate, arvutuskäikude jm kaardistamiseks Arvo Iital Üldine eesmärk: N ringe kvantitatiivne kirjeldamine

Rohkem

Microsoft Word - Kalev.doc

Microsoft Word - Kalev.doc 3 ILMASTIKU MÕJU ERINEVAT TÜÜPI PÕLDHERNESORTIDE SAAGILE JA SAAGI KVALITEEDILE ABSTRACT. Weather effects on yield and quality of yield of different field pea types. The trials of different types of field

Rohkem

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

LÄMMASTIKVEDELVÄETISE JA HARULDASTE MULDMETALLIDE

LÄMMASTIKVEDELVÄETISE JA HARULDASTE MULDMETALLIDE 261 LÄMMASTIKVEDELVÄETISE JA HARULDASTE MULDMETALLIDE TOIMEST SUVINISULE ABSTRACT. Effect of liquid nitrogen fertilizer and rare earths on spring wheat. On the basis of nitrogen-rich production residues

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020

Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020 Kinnitatud põllumajandusministri 28.10.2014 käskkirjaga nr 52 Lisa 1 x ARENGUKAVA EESTI SEEMNEMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2014 2020 SISUKORD Sisukord... 2 1. SISSEJUHATUS... 3 2. ARENGUKAVA EESMÄRGID...

Rohkem

Microsoft Word - 08.doc

Microsoft Word - 08.doc EESTI VÕIMALIK RAHVAARV JA VANUSKOOSSEIS AASTANI 2050 Aasa Maamägi Rahvastikustatistika talituse juhtivstatistik 2000. aasta rahva- ja eluruumide loenduse alusel Statistikaametis koostatud vaadeldava ajaperioodi

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Botaanika osakond Helis Soe MULLA LÄMMASTIKUSISALDUSE MÕJU METSADE

Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Botaanika osakond Helis Soe MULLA LÄMMASTIKUSISALDUSE MÕJU METSADE Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Botaanika osakond Helis Soe MULLA LÄMMASTIKUSISALDUSE MÕJU METSADE SÜSINIKUBILANSILE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Pille

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

MINERAALELEMENTIDE SISALDUS ÕUNAPUU

MINERAALELEMENTIDE SISALDUS ÕUNAPUU 17 MINERAALELEMENTIDE SISALDUS ÕUNAPUU VILJADES JA LEHTEDES ABSTRACT. Mineral content of apple fruits and leaves. Effect of mineral nutrient on fruit quality, including quality for storage and the development

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

LISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental

LISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental LISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental Research Centre Llc 1. Akrediteerimisulatus on: Accreditation

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Tiitelleht

Tiitelleht Company Data ASFALTSEGUDE TOOTMINE Production of Asphalt Mixtures AVA PDF TOODETUD ASFALTSEGUSID 2011. A. Produced Asphalt Mixtures in 2011 Mixture Type AC surf. bin AC base SMA Other types in tonnes 703

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Slide 1

Slide 1 PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria

Rohkem

EESTI PÕHILISTE HARITAVATE MULDADE HUUMUSHORISONDI PAKSUS,

EESTI PÕHILISTE HARITAVATE MULDADE HUUMUSHORISONDI PAKSUS, 264 EESTI PÕHILISTE HARITAVATE MULDADE HUUMUSHORISONDI PAKSUS, SELLE DÜNAAMIKA JA MÕJU MULLA VILJAKUSELE R. Kask SUMMARY: The thickness of the humus horizon in the main arable soils of Estonia, its dynamics

Rohkem

Kasutatava põllumajandusmaa klassifikaator

Kasutatava põllumajandusmaa klassifikaator ÕLLUMAJANDUSULTUURIDE LOETELU õllumajanduskultuur Maakasutustüübid Märkus Otstarve* Teravili talinisu uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks talinisu allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Biogaasi tootmise ressurss Saaremaa loomafarmide ja toiduainetööstuse biolagunevate jäätmete baasil Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool peep,pitk@ttu,ee + 372 55604106 Kes ja kust? TTÜ Keemiainstituudi

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

ÜLEVAADE VÄÄVLI KUI TALINISULE OLULISE TOITEELEMENDI MÕJU UURINGUTEST EESTIS

ÜLEVAADE VÄÄVLI KUI TALINISULE OLULISE TOITEELEMENDI MÕJU UURINGUTEST EESTIS Teadusartiklid / Research articles 1 Agraarteadus 1 * XXX * 2019 1 12 Journal of Agricultural Science 1 * XXX * 2019 1 12 ÜLEVAADE: ÜLEVAADE VÄÄVLI KUI TALINISULE OLULISE TOITEELEMENDI MÕJU UURINGUTEST

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Kinnitatud

Kinnitatud Projekti Kliimamuutuste mõju põllukultuuridele lõpparuanne Projektijuht: Triin Saue (ees- ja perekonnanimi) Asutus: Eesti Taimekasvatuse Instituut (programmis lubatud taotleja) Projektijuhi kontaktandmed:

Rohkem

KRISTALLILINE VÄETIS UUDISED 2013 PAREM OMASTATAVUS TÖÖLAHUSTE PAREM STABIILSUS SUUREMAD VÕIMALUSED KOMBINEERIMISEKS MIKROTOITAINEID SISALDAVATE VÄETI

KRISTALLILINE VÄETIS UUDISED 2013 PAREM OMASTATAVUS TÖÖLAHUSTE PAREM STABIILSUS SUUREMAD VÕIMALUSED KOMBINEERIMISEKS MIKROTOITAINEID SISALDAVATE VÄETI UUDISED 2013 PAREM OMASTATAVUS TÖÖLAHUSTE PAREM STABIILSUS SUUREMAD VÕIMALUSED KOMBINEERIMISEKS MIKROTOITAINEID SISALDAVATE VÄETISTEGA TAIMEDE PAREM STRESSITALUVUS H 2 Taimede varustamine vajalike mikroelementidega.

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Veevarud arvutustest Eestis

Veevarud arvutustest Eestis VEEVARUD ARVUTUSTEST EESTIS INDREK TAMM, AS MAVES PÕHJAVEEVARU PÕHJAVEEVARU ARVUTUSLIK PÕHJAVEE HULK, MIDA ON VÕIMALIK KASUTADA NII, ET OLEKS TAGATUD PÕHJAVEE HEA SEISUNDI SÄILIMINE. VEESEADUSE EELNÕU

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

PLM2010.pdf

PLM2010.pdf PÕLLUMAJANDUSLOENDUS AGRICULTURAL CENSUS EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA PÕLLUMAJANDUSLOENDUS AGRICULTURAL CENSUS TALLINN 2012 Kogumik esitab 2010. aasta põllumajandusloenduse andmeid majapidamiste

Rohkem

Mahekonverents_2019_04_veeb.indd

Mahekonverents_2019_04_veeb.indd Teaduselt mahepõllumajandusele Toimetised Tartu 2019 See on neljas, juba traditsiooniks kujunenud mahetootjatele suunatud eelretsenseeritud artiklite kogumik, tähistamaks 30 aasta möödumist mahetootmise

Rohkem

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus Kehtiv alates 01.01.2018 Vormi TSD lisa 3 Applicable from 01.01.2018 Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Customs Board MITTERESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU PÜSIVAST

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Efektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus

Efektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus Efektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus Endla Reintam Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Mullateaduse ja agrokeemia osakond, Kreutzwaldi 1, Tartu, Estonia Tel: +372 731 3534, e-mail:

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Vorm_V1_2014_18.02

Vorm_V1_2014_18.02 Kehtiv alates jaanuar 2014 Applicable from 2014 Maksu- ja Tolliamet Tax and Customs Board Vorm V1 Form V1 MITTERESIDENDI JA LEPINGULISE INVESTEERIMISFONDI EESTIS ASUVA VARA VÕÕRANDAMISEST SAADUD KASU DEKLARATSIOON

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_ Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas: P. Sarapuu (juhatuse esimees) Vers.: 2 Lk: 1/7 Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013 Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Sorb_LC_Est.smu

Sorb_LC_Est.smu Meetod baseerub Põhjamaade Toiduanalüüsi Komitee (Nordic Committee of Food Analyses) standardil nr. 124(87) KASUTUSALA: Bensoehappe ja sorbiinhappe määramine, mis on lisatud toiduainetele konservandina.

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine ( Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab

Rohkem

EDUKAS LEHEVÄETAMINE Magneesium ja väävel tagavad kvaliteedi

EDUKAS LEHEVÄETAMINE Magneesium ja väävel tagavad kvaliteedi EDUKAS LEHEVÄETAMINE Magneesium ja väävel tagavad kvaliteedi EPSO tootevalik vees lahustuvad väetised iga vajaduse jaoks EÜ VÄETIS Magneesiumsulfaat 16 % MgO vees lahustuv magneesiumoksiid 32, % SO₃ vees

Rohkem

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Aprill 2019 1 Üldised juhised mõlema vormi täitmiseks 1 Nimi, Rahaloomeasutuse

Rohkem

Kommunikatsioonisoovitused

Kommunikatsioonisoovitused Meediaülevaade - AEG Riigikantselei 2018 05:30-05:45 06:00-06:15 06:30-06:45 07:00-07:15 07:30-07:45 08:00-08:15 08:30-08:45 09:00-09:15 09:30-09:45 10:00-10:15 10:30-10:45 11:00-11:15 11:30-11:45 12:00-12:15

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016 Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes

Rohkem