PowerPoint Presentation

Väljavõte

1 Teabepäevade korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi kaudu Taimekasvatus ja mesindus - üksteisele toeks või takistuseks Marika Mänd Eesti Maaülikool

2 Tolmeldamisest tulenev tulu Tolmeldamise majanduslik väärtus Euroopa Liidus - 5 miljardit eurot aastas Maailmas - 37 kuni 91 miljardit dollarit Tolmeldamisest saadav tulu ületab mesindussaadustest (mesi, suir, vaha) saadava tulu kümnekordselt , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 2

3 Tolmeldamist vajavad kultuurid Tolmeldamine oluline rüps tatar põlduba ristikud lutsern köömen kirsi-, ploomi-, õuna- ja pirnipuu vaarikas mustsõstar Seemnete saamiseks porgand redis kaalikas naeris sibul peet Tolmeldamine suurendab saaki raps lina aedmaasikas karusmari Kasvuhoones vajavad tolmeldamist tomat, kurk, maguspipar, aedmaasikas , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 3

4 Erinevat tüüpi tolmeldajate mõju saagi kujunemisele Liigid 1. ja 2. suurendavad saaki Kolmas liik ei mõjuta tolmeldamist Saak 1. liik 2. liik 3. liik 4. liik Neljas liik mõjutab saaki keskmisel tasemel A B C Tolmeldamine , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 4

5 Erinevused meemesilasteja kimalaste suiste pikkuses , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 5

6 Õietolmu % Õietolmu % Mesilaste eelistused erinevad liigiti (Kera, 2014 magistritöö) Karukimalastelt kogutud õietolmu päritolu ja osakaal (%) 41,4% 37,9% Meemesilastelt kogutud õietolmu päritolu ja osakaal (%) 24,6% 21,6% 12,3% 11,9% 8,3% 7,2% 5,0% 4,7% 2,0% 1,5% 0,9% 5,7% 4,6% 3,5% 3,4% 3,4% , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 6

7 100 Tolmeldamiskriis ja rapsi seemnesaak Seemneid kõdra kohta a Tolmeldamise defitsiit bee abundance b c 0 pollination deficit A B -8 C , Nelijärvel Morandin and Winston 2005 Ecological Eesti mesinike Applications teabepäev 7

8 Kas ühest tolmeldaja liigist piisab? Õunapuu tolmeldamisse panustasid ligi 20 liiki Viljapuuaedade omanikel on tähtis, et ümbruses oleks looduslikke alasid, kust tuleksid tolmeldajad Tolmeldajate arvukus on positiivselt seotud metsade osatähtsusega aedade ümbruses , Nelijärvel Russo ja Danforth, 2017 Eesti mesinike teabepäev 8

9 Lutserni tolmeldavad looduslikud mesilased, meemesilased varastavad nektarit pis_mellifera_-_medicago_sativa_-_valingu.jpg Mänd et al 1996 Journal of Apicultural Research , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 9

10 Nektari varastamise või röövimisega ei kaasne tolmeldamist , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 10

11 Majandatavad mesilased Meemesilased Suured põllud Istandikud Madala õiepõhjaga liigid Töölisi peres kuni , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 11

12 Majandatavad mesilased Kimalased Väiksemad põllud Marjakultuurid Puuviljaaiad Kasvuhooned Sobivad mitmesuguste õitega taimedele Peres töölisi kuni , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 12

13 Majandatavad mesilased Erakmesilased Marjakultuurid Puuviljaaiad Kasvuhooned Taime- ja tolmeldaja liik peavad kokku sobima Töölisi ei ole, munev ema teeb kogu töö Sünkroniseerimine , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 13 võib olla raske

14 Kuhu paigutada tarud/pesad? Meemesilaste arv päevalille õitel sõltus kaugusest tarudest Seemnesaak oli 300 m kaugusel tarudest oluliselt väiksem Kimalaste arv aedmaasika istandikus oli 100 m ja 250 m ulatuses võrdne Erakmesilased tasub paigutada ühtlase vahega üle kogu aia/põllu, korjeraadius mõned sajad meetrid , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 14 OCL 2017, Fougeroux et al.

15 Taimekaitsevahendite mõju mesilastele , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 15

16 Kuidas jõuab pestitsiid mesilasteni? Põllud Põlluservad Pritsimise kõrvalekalle Põlluserva taimede nektarist on leitud puhise aineid Puhitud seemnest läheb 80-98% a.i. kaduma (Goulson 2013) Määramatu kaugus Mullas liigub põhja- ja pinnavee abil põllult välja Õhu kaudu/vihma teel Balsari et al , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 16

17 Taimekaitsevahendid keskkonnas , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 17

18 Thompson et al Suured kasvuhooned (180 m2), keerispea, mesilaspered, glüfosaat (2,88 kg a.e./ha) Glüfosaadi jäägid nektaris ja õietolmus leitud ka 7 päeva pärast töötlust , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 18

19 Glüfosaadi jäägid mesilastes pärast töötlust? Thompson et al. (2014) Erinevates kontsentratsioonides (worst case field realistic) glüfosaati söödeti suhkrulahusega mesilasperedele Jälgiti mõju haudmele pärast 4. ja 7. päeva Olulised mõjud suremusele puudusid, kuid mesilaste vaglad sisaldasid endas märkimisväärsel hulgal glüfosaati Dose rates , Nelijärvel mg/kg Eesti mesinike teabepäev 19

20 Glüfosaadi silmale mittenähtavad mõjud Balbuena et al. (2015) Erinevad glüfosaati sisaldavad konts. (2,5 ; 5; 10 mg/l) Mesilastele gps saatjad turjale Glüfosaat 10 mg/l põhjustas mesilastes olulisi häireid tarru tagasi lendamisel , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 20

21 , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 21

22 Mis on lahenduseks? 1. Uute tehnoloogiate kasutamine: pestitsiidide jääkide vähendamine nektaris 2. Saksamaa näide: keelatud on õitsvate taimede töötlemine muude taimede töötlemine ajal kui mesilased neid külastavad näiteks kartulipõlde 60 m mesilast on keelatud taimekaitse tööd (lubatud mesiniku nõusolekul) Pidev riiklik taimekaitsevahendite kontroll ja mesilaste kaitse Suvised mesilasperede kaod on enamikel juhtudel seotud pestitsiidide väärkasutusega Dr. Otto Boecking (LAVES) Bee Institute Celle, Germany , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 22

23 Säilita looduslikke alasid Looduslike alade rohkus puhverdab pestitsiididest tulenevaid probleeme Hokkanen et al., Arthropod-Plant interactions , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 23 Park et al. Pproceedings of the Royal Society, 2015

24 Biotõrje kasutamine taimekaitses Prestop Mix vectored by honey bees Quality of apples Rubinola in February , Nelijärvel Päivi Heino, Verdera Eesti mesinike Oy/Lallemand teabepäev Plant Care 24

25 MAK keskkonna- ja kliimameede ehk põllumajanduslik keskkonnatoetus 1. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus e. KSM 2. Keskkonnasõbraliku aianduse toetus 3. Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus 4. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 5. Piirkondlik mullakaitse toetus 6. Piirkondlik veekaitse toetus , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 25

26 Keskkonnasõbraliku tootmise mõju PMA seire tulemused tõestavad, et keskkonnasõbralikuma tootmisega (KSM, Mahe) taludes on Rohkem õitsvaid taimi põlluservades (toit tolmeldajatele) Rohkem kimalaste liike , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 26

27 Mesilaste korjealade rajamise tegevus on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse lisategevus: füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik miinimumpind 1,0 ha toetust saab põllumaa kohta, sh kuni 4 a. rohumaad kolm erinevat põllumajanduskultuuri KSM nõudeid tuleb täita viiel järjestikusel aastal (mesilaste korjealade rajamise lisategevust ühel aastal) Reelika Päädam Maaeluministeerium , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 27

28 Korjetaimede asukoht ja pind Reelika Päädam Maaeluministeerium Vähemalt kolm korjetaime liiki 15. augustini Korjetaimede põllud mesilasperedest kuni 200 meetri kaugusel Korjetaimed puhaskultuurina, õitsevad Kolmest peamisest korjetaime liigist väikseima liigi kogupindala vähemalt 20% kolme peamise korjetaime liigi kogupindalast , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev Foto :Angelika Pedosk 28

29 Taotlemine ja ühikumäär Taotlusi võetakse vastu maini Taotlusega esitada mesilasperede arv, kellele korjeala rajatakse Kui taotlejal on kokkulepe mesilasperede kasutamiseks, esitatakse ka andmed mesiniku kohta Mesinik kinnitab andmete õigsust e-prias Ühikumäär alates aastast 193 /ha/a Reelika Päädam , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 29 Maaeluministeerium

30 Seemnesegud mesilastele suvised vahekultuurid suruvad umbrohtumuse alla Harilik kurgirohi 20% (1,6 kg/ha) Harilik keerispea `Stala` 60% (4,8 kg/ha) Harilik tatar `Lileja` 20% (18 kg/ha) Külvati 18 mail. Liina Talgre fotod ja tekst Eesti Maaülikool Esimesena hakkas segus õitsema tatar (26. juuni), keerispeal avanesid esimesed õied ja kurgirohul , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 30

31 Keerispea külvisenormi suurendamine segus vähendas umbrohtude arvukust ja biomassi. Mis on lahenduseks? Koos edasi! Peale keerispea õitsemise lõppu oli kurgirohi jõudnud täisõitsemise faasi, kuid mesilaste huvi oli väike. Tatar alustas õitsemist koos keerispeaga ja õitses ka veel koos kurgirohuga oli keerispea õitsemine lõppemas, kuid tatar õitses endiselt ning kurgirohi oli jõudnud õitsema hakata. Segu pakkus mesilastele korjet 1,5 kuu vältel. Mesilaste poolt oli külastatuim keerispea. Liina Talgre fotod ja tekst Eesti Maaülikool , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 31

32 Koos edasi - Hollandi näide NL Pollinator strateegia Bed and Breakfast for Bees Algus: Nov 2016 Osalevad: põllumajandusminister, kohalik omavalitsus, mesinikud, tamekaitsevahendite tootjad, taimekasvatajad, MTÜd, teadlased Eesmärk: luua strateegia mesilaste kaitseks Esimese aasta tulemused: 43 partnerit, 80 ettepanekut Eesmärgid paigas, leping allakirjutatud Uued partnerid liitunud , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 32

33 Mida loodetakse saavutada? Mitmete mesilasliikide arvukus on stabiilne või kasvav Selleks Soodustatakse elurikkust Parandatakse looduslike ja põllumajandusalade osakaalu maastikes Aidatakse mesinikel nende mesilaste tervist parandada Valitsus: kutsub kokku strateegia koosolekuid Rahastab uurimisprojekte Toetab mesilassõbralikke meetmeid põllumajanduses , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 33

34 Aasta Põllumees Tõnu Post Meie vastuolud Lähtuvad peamiselt põllumajanduse poole pealt -intensiivne põllumajandus kasutab taimekaitset -aga me teeme seda vajaduse põhiselt Vähene informeeritus vastastikku Mesilate andmed PRIAś puudulikud Usaldamatus Vähene teadlikkus Saab ka teisiti Kõigil on koht selle päikese all Käitu nii nagu tahad et Sinuga käitutaks Informeerigem teineteist vajadustest ja võimalustest Suhtume teineteise ettevõtmisesse lugupidavalt Peame kinni reeglitest Räägime faktidest, mitte arvamistest Kui on juhtunud.. tuleb võtta vastutus , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 34

35 20. MAI KÕIKIDE MESILASTE PÄEV (ALL BEES DAY) , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 35

36 Tänan tähelepanu eest! , Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 36