Microsoft Word - Lisa_1_Lopparuanne-sertifitseerimine_parandatud.docx
|
|
- Aino Kalda
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Projekti lõpparuande Lisa 1 Seemnete sertifitseerimise süsteemi muutmise mõju hindamine. Protsessi ja katsete maksumuse analüüs Kalvi Tamm, Pille Ardel, Raivo Vettik Eesti Taimekasvatuse Instituut Projekt eesmärk oli hinnata seemnete sertifitseerimise protsessi maksumusi ja teha ettepanekuid kulude vähendamiseks. Hinnang koostati järgneva metoodika kohaselt: 1. koostati ülevaade praegusest sordi registreerimise ja majandusviljelusväärtuse katsete tegemise ning seemnete sertifitseerimise süsteemist; 2. loodi metoodika sordi registreerimise ja majandusviljelusväärtuse katsete tegemise ning seemnete sertifitseerimise kulude hindamiseks; 3. leiti sordi registreerimise- ja majandusviljelusväärtuse katsete maksumus praeguse süsteemi korral; 4. leiti seemnete sertifitseerimise erinevate etappide, nagu põldtunnustamine ja proovivõtmine, kulude maksumus praeguse süsteemi korral; 5. tehti ettepanekud, mida võiks muuta sordi registreerimise katsete tegemise ja sertifitseerimise protsessis, et nende tegevuste kulud väheneksid. Metoodika Arvutuste tegemiseks vajalike andmete saamiseks küsitleti järgmisi spetsialiste: Gunnar Koll, ETKI seemnekeskuse juhataja Merike Harjo, ETKI seemnekeskuse müügijuht Piia Puusepp, PMA seemnebüroo juhataja Tiina Käbin, PMA Ida-Viru keskuse peaspetsialist Toivo Lauk, PMK Viljandi katsekeskuse juhataja Agra Univer, PMK Viljandi katsekeskuse sordikontrolli osakonna juhataja Rein Peedel, PMK Võru katsejaama juhtaja Andmed koondati Exceli failidesse ja nende abil tehti arvutused. Majanduskatsete kulude leidmisel olid osaliselt alusallikaks PMA poolt avaldatud katsejuhendeid ja majanduskatsete tulemused. Masinakulude leidmiseks kasutati ETKI agrotehnoloogia osakonna poolt koostatud masinakulude arvutamise metoodikat. Spetsiifiliste katsemasinate ja proovivõtuseadmete hinnad saadi ETKI-st, üldkasutatavamate põllumajandusmasinate hinnast PRIA võrdlushindade kataloogist. SEEMNETE SERTIFITSEERIMINE Seemnete sertifitseerimise protsesside arendamisega alustati taasiseseisvunud Eesti Vabariigis algusaastail ja eesmärk oli 1) varustada Eesti põllumeest püsiva ja ühtlikku taimesordi kõrgekvaliteedilise kontrollitud seemnega ja 2) tagada Eesti seemnetootjatele turustamise võimalused nii kodu- kui välismaal. Selleks rajati rahvusvaheliselt tunnustatud seemnete sertifitseerimise süsteem. Õigusaktid on viidud vastavusse Euroopa Liidus kehtivatega. Valdkond on tänaseks saavutanud nii inim-kui tehnilise ressursi taseme, mis on vajalik seemnetootja teenindamiseks. Seemnete sertifitseerimise kulud kaetakse täna osaliselt riigieelarvest ja osaliselt seemnetootjatelt kogutavate riigilõivudega. Kaalumisel on seemnete sertifitseerimise süsteemi muutmine eesmärgiga
2 1) vähendada riigi kulusid seoses seemnete sertifitseerimise süsteemiga; 2) vähendada seemnetootjate kulusid seoses seemnete sertifitseerimisega ja 3) muuta seemnete sertifitseerimise protsess kiiremaks. Seemnete sertifitseerimise eest vastutav pädev asutus on Eesti Vabariigis Põllumajandusamet. Sertifitseerimiseks vajalikke seemneanalüüse tellitakse Põllumajandusuuringute Keskuse koosseisus olevast riiklikust seemnelaboratooriumist. Põldtunnustamise ja lõpliku sertifitseerimise eest vastutab Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna seemne büroo. Samal ajal on rahvusvahelisel tasandil üha enam riike, kes võimaldavad tootjal endal võtta vastutust ja riiklik kontroll on selleks, et teha tootjate üle pistelisi kontrolle (Holland, Taani). Tootjatele on vastavalt OECD seemneskeemidele võimalik volitada põldtunnustamist ja ISTA järgi seemnete analüüsimist laboris. Etikettide printimise volitamise õigus on loodud aastal põllumajandusministri määrusega. Seemneproovide võtmise volitamise määrusele annavad aluse seemnete valdkonda reguleerivad EL direktiivid. Tänaseks on välja arendatud võimalus tootjale volitatud proovivõtja koolitamiseks ja kasutamiseks ning etikettide printimiseks ettevõttes. See puudutab eelkõige suuremaid seemnekeskusi. Seemnelabori töö ülevõtmine firmade poolt ei ole otstarbekas tootmise väikese mahu ja ISTA akrediteeritud labori käigus hoidmise kulukust arvestades. Sortide registreerimise ja majanduskatseid ning sertifitseeritud seemne järelkontrolli katseid viib läbi Põllumajandusuuringute Keskus oma katsejaamades. Sertifitseerimise etapid Põldtunnustamine Tabelis 1 on esitatud põldtunnustamisega seotud kuluartiklid ja kulud. Arvutuste kohaselt on põldtunnustamise kulu PMA-le 6,79 /ha, samas riigilõivu küsitakse põllumehe käest 3 /ha (tabel 4). Seega käesoleva arvutustulemuse kohaselt ületavad tegelikud kulud riigilõivu 3,79 /ha. Sõitmisega seotud kulud on transpordikulu ja sõiduajast tingitud personalikulu. Transpordikulu on 2,9 km/ha 0,3 /km 1,2 (üldkulu)=1,04 /ha. Sõiduajast tingitud personalikulu on 2,9 km/ha:70km/h 9,78 /h 1,2 (üldkulu)=0,49 /ha, seega kokku 1,53 /ha. Kui lubada seemetootjale endal põldtunnustamisega tegeleda, siis on tulenevalt väiksematest vahemaadest küll sõitudega seotud kulu tõenäoliselt väiksem kui PMA põldtunnustajal, kuid isegi kui sõidukulu oleks 0 eurot ja üldkulu 10%, oleks tabelis 1 toodud tingimuste korral põldtunnustamisega seotud kulud 3,37 /ha. Arvestada tuleb ka, et kui seemnekasvataja teeb ise põldtunnustamist, siis PMA-l säilivad ikkagi süsteemi administreerimise ja järelkontrolliga seotud kulud. Kulud, mis arvutati seemnetootjapoolse tunnustamise korral, ei arvesta neid kulusid. Antud juhul PMA põldtunnustaja tunnustab aastas keskmiselt 38 põldu. PMA andmeil esitasid aastal 118 seemnetootjat tunnustamisele 11661,55 ha, seega keskmiselt 98,8 ha tootja kohta. Põllu suurus oli keskmiselt 11 ha, seega on ühel seemnetootjal keskmiselt ca 9 seemnepõldu. Selliseid ettevõtteid, mis aastal taotlesid tunnustamist 38-l või rohkemal põllul, oli Eestis kuus tükki. Kõige enam oli esitatud ETKI poolt põldu. Ka sellise arvu juures on põldtunnustamise kulu 3,07 /ha, seda juhul, kui seemnepõllud oleks keskmiselt 2 km kaugusel ja üldkulu 10%. Kui aga võtta aluseks keskmine seemnetootja põldude arv (9) ja keskmiseks põldtunnustamisega seotud sõidukauguseks näiteks 2 km (so keskmine kaugus ettevõtte keskusest seemnepõlluni) ja üldkulu 10%, siis oleks seemnepõllu tunnustamise kulu 5,34 /ha. See oleks siis olukorras, kui seemetootja tegeleks ise oma põldude tunnustamisega.
3 Tabel 1. Põldtunnustamine PMA tunnustaja poolt Parameeter Ühik Väärtus Kommentaar Allikas Keskmine põllu suurus ha 11,00 PMA Keskmine kilometraaž km/ha 2,90 PMA Keskmine saagikus t/ha 5,00 ETKI Kohale ja tagasi sõitmise kulu /põld 9,57 2,9 km/ha*0,3 /km Keskmine põldude arv ühel tunnustamiskäigul Tunnustuskäigu aeg ühe põllu kohta koos sõiduajaga ( 1 h) tk 1 h/põld sis.10 min põldtunnustamisega seotud asjaajamiste ajakulu hindamise eel ja järel põllu kohta 4,00 Põldtunnustaja tunnitasu, bruto /h 6,88 PMA Sotsmaksu määr 0,33 Töötuskindlustuse määr 0,008 Puhkusetasu määr 0,083 Personalikulu /h 9,78 Personalikulu põllu kohta /põld 40,74 Ühe tunnustaja poolt tunnustatav põldude PMA tk 38 arv aastas Tunnustamisel vajalik inventar ja materjalid Binokkel /põld 0,224 85, amort 10 aastat Digizone Luup /põld 0,047 9, amort 5 aastat Oomipood Kirjatarbed /põld 0, aastas Põldtunnustamise osakaal kogu tööajast 0,076 4h*38põldu/2000h aastas PMA Töörõivaste komplekt /põld 0, eur, amort 4 aastat Sülearvuti rentimine /põld 0,53 22 kuus Tarkvara hoolduskulu Tarkvara arenduskulu /põld 1, kuus, 20% sellest põldtunnustamine, ha kohta /põld , 20% sellest 2,83 põldtunnustamine, amort 12 aastat, ha kohta Põldtunnustaja koolitamine /põld 1,32 50 aasta Koolitusele sõit /põld 2,37 keskmiselt 150 km*2*0,3 /km Palgakulu koolitusel käigule /põld 2,06 8 h aastas Kulud töövahenditele ja koolitusele kokku /põld 11,08 Üldkulud (20%),hõlmab kontoriga, järelkontrolliga, põldtunnustamise administreerimisega seotud kulusid /põld 14,94 Kulud kokku põllu kohta /põld 74,70 Kulud kokku hektari kohta /ha 6,79 PMA Seemneproovide võtmine Tabelis on 2 ja 3 on esitatud ülevaated seemneproovi võtmise kuluartiklitest ja proovivõtmise kuludest vastavalt ETKI ja PMA proovivõtja korral. Selle kohaselt on nii riigile kui antud juhul ka ETKI-le kasulikum, et ETKI kasutab oma proovivõtjat, kes võtab seemneproovid, saadab need analüüsimisele ning hiljem paneb kottidele etiketid ja plommid. ETKI proovivõtja korral maksab ühest teravilja partiist proovivõtmine ja selle etiketeerimine 13,68 (tabel 2). Riigilõiv PMA-lt seemneproovi võtmist ja etiketeerimist tellides on 40 esimese proovi eest ja 10 iga järgmise proovi eest (tabel 4). See tähendab, et antud juhul peaks PMA proovivõtja võtma vähemalt üheksast partiist proovid ühe proovivõtmise korra ajal, et ETKI-l oleks kasulikum lasta PMA-l proove võtta, siis on ühe proovi hind 13,33 /partii. Keskmiselt võtab aga PMA proovivõtja ühel proovivõtukorral proovid kolmest partiist (tabel 3, PMA andmed), mille korral on kulu seemetootjale 20 /partii.
4 Silmas tuleb pidada, et ETKI puhul on tegemist Eesti mastaabis suure seemnetootjaga, kus aastas võtab proovivõtja ca 200 seemneproovi ja seemneproovivõtuga seotud püsikulud jagunevad paljude partiide vahel ära. Väiksema tootmismahuga seemnetootja püsikulud seemnepartii kohta on suuremad. Selleks, et seemneproovivõtmise ja etiketeerimisega seotud kulud oleks seemnetootjale alla 20 /partii, peaks seemnetootja enda seemneproovivõtja käitlema 53 partiid aastas, eeldusel, et kulude struktuur on sama, mis ETKI-s. Kui ühe partii suurus on 30 t, siis peaks aastane seemnetootmise maht olema 1590 t ja keskmisel saagikusel 5 t/ha teraviljaseemne tootmine toimuma 318 hektaril. PMA andmete alusel tehtud arvutused näitavad, et tegelikult maksab seemneproovi võtmine PMA-le ca 98 teraviljaseemne partii kohta (tabel 3), juhul kui ühe käiguga käideldakse kolm partiid (kui on ainult üks partii ühe käigu kohta, siis on tegelik kulu 200 partii). Enamuse sellest moodustavad transpordikulud (53%). Ka personalikuludes moodustab märkimisväärse osa sõiduajaga seotud palgakulu - 35% proovivõtuga seotud palgakuludest. Lisaks tuleb arvestada seemnepartiide järelkontrolli kulusid. Järelkontrolli katsete kulud on leitud tabelis 3b ja kui need kulud jagada kõigi aastas käideldavate seemnepartiide peale, siis ühe seemnepartii menetlemiskuludele lisandub PMA-l seoses nende katsetega ca 40. Kuna aga neid katseid ei hakka seemnetootjad ise tegema, siis neid kulusid järgnevas analüüsis ei arvestata. Millised on võimalused riigilõivu ületavate kulude katmiseks lisaks sellele, et riik katab need kulud? 1. Tõsta riigilõivu. Nagu eelpool mainitud, on keskmine laekumine riigilõivudest seemnepartii kohta 20. Kui riigilõivu tõstetaks sellisel määral, et kolme seemnepartii käitlemisel ühe proovivõtukäiguga tuleks seemnetootjal maksta riigile 97 seemnepartii kohta, siis piisab seemnetootjal aastas kuuest partiist, et proovid tasuks juba ise võtta (87 /partii). Sel juhul aga tellitakse PMA -lt nii vähe proovivõtmise teenust, et PMA tegelikud kulud oleksid partii kohta veel suuremad kui praegu. Kui aga siiski lähtuda hinnatasemest 97 seemnepartii, siis lisaks see 30-tonnise partii korral seemnetonnile 3,09 ( võrreldes praeguse 0,67-ga). 2. Tõsta riigilõivu ja rakendada kilomeetritasu. Kuna PMA seemneproovivõtja tegelikud kulud sõltuvad olulisel määral kaugustest seemnetootjani, siis on küsimus, et millise kilometraaži korral oleks tegelik PMA kulu alla 20 /partii. Arvutused näitavad, et kolme partii puhul ei olegi seda võimalik saavutada, kuna ka null-kauguse korral oleks tegelik kulu 46 /partii. Siin ei aita ka partiide arvu suurendamine, kuna ka võrdlustase (20 /partii, kolme partii korral) väheneks. Arvutused näitavad ka, et ükskõik kui suur on partiide arv ühel proovivõtmisel, alla 41 partii kohta ei ole antud tingimustel võimalik tegelikuks kuluks saavutada. Analüüsi kohaselt peaks esimese proovi pealt riigilõiv olema vähemalt 53 (see on tegelik kulu null-kaugusel, kui ainult üks proov võetakse ühe käiguga). Iga järgmise proovi riigilõiv aga 43. Lisaks rakendatakse kilomeetritasu 2,2 /km (kauguseks on vahemaa proovivõtja kontori ja seemnetootja lao vahel). Selle meetodi puuduseks on aga, et eelisseisundi saavad PMA proovivõtja kontorile lähemal asuvate ladudega seemnetootjad. 3. Riigilõiv jääb samaks aga soodustatakse ettevõtte enda proovivõtjate süsteemi kasutamist. See aitaks vähendada PMA-lt tellitavate seemneproovide arvu. See küll ei võimalda katta ühe proovi võtmisega seotud kahjumit, aga aitaks oluliselt vähendada summaarset riigi kahjumit kõigi proovivõttude peale kokku. Väiksemate, lähestikku paiknevate seemnetootjate puhul tuleks soodustada koopereerumist, et nad kasutaksid mitme peale ühte kohalikku proovivõtjat. Märkida tuleb aga, et ka juhul kui seemnetootja ise teeb põldtunnustamist ja seemneproovide võtmist, on PMA-l seoses selle süsteemi administreerimisega ja seemnetootjate tegevuse järelkontrolliga kulusid. 4. Rakendada täiendavat riigilõivu (lisaks seemneproovide võtmise riigilõivule) seoses seemnepartiide registreerimisega. Riigilõivu abil kaetakse PMA kulud seoses seemnepartiide sertifitseerimise süsteemi administreerimise ja partiide järelkontrolliga. Seda riigilõivu rakendatakse kõigile seemnepartiidele, sõltumata sellest, kes võtab seemneproovid. 5. Kombineeritakse eeltoodud punktides esitatud võimalusi nii, et saavutatakse suurim ühisosa kõigi asjassepuutuvate osapoolte huvides.
5 Tabel 2. Proovivõtmise kulud ETKI-s, kus seemneproove võtab ETKI seemnekeskuse proovivõtja Parameeter Ühik Väärtus Kommentaar Ajakulu dokumentatsiooniga tegelemiseks h/partii 0,5 30 min partii kohta Ajakulu ühest partiist proovide võtmiseks, h h/partii 0,5 30 min proovi kohta Ajakulu proovi saatmisele h/partii 0,17 10 min partii kohta Ajakulu etiketeerimisele, h h/partii 0,25 15 min proovi kohta Ajakulud kokku ühe partii kohta h/partii 1,42 partii kohta Proovivõtja tunnitasu /h 4,36 Sotsmaksu määr 0,33 Töötuskindlustuse määr 0,008 Puhkusetasu 0,083 Personalikulu /h 6,20 Personalikulu partii kohta /partii 8,78 Partii suurus t 30 Teravilja partiide arv keskmiselt aastas 200 proovivõtja kohta (Jõgeval), PMA andmed Proovipuur /partii 0,638 amort 10 aastat Seemnejagaja /partii 0,57 amort 10 aastat Antistaatik seadmete kleepuvuse /partii vähendamiseks. 0,015 2 ämbrit 10 L /partii 0,003 amort 5 aastat 1 redel, 4 m lihtredel /partii 0,03 amort 10 aastat Cargoga saatmise kulu /partii 1,00 1 /partii Plommitangid /partii 0,048 48, amort 5 aastat Plomminöör /partii 0,463 3,70, 120 m, 0,5 m pakend Paberkott /partii 0,022 2,16, 100 tk Plomm /partii 0 0,042 /plomm, Plommid PMA-lt tasuta Proovivõtmise osakaal kogu tööajast 0,142 Kui suur osa tööriiete kasutusest on seotud proovivõtmisega töötundi aastas Töörõivaste komplekt /partii 0, eur, amort 4 aastat Proovivõtja koolitamine /partii 0,021 42,79, kord 10 a kohta, edasi tasuta /partii keskmiselt 150 km*2*0,3 /km, kokku 90 Koolitusele sõit 0,45 aasta Personalikulu koolitusele käigule /partii 0,248 8 h aastas Kulud kokku tarvikutele ja koolitusele /partii 3,539 Üldkulud /partii 1,368 10% kogukulust Kulud kokku partii kohta /partii 13,68 30 t partii Kulud kokku seemnetonni kohta /t 0,456 Tabel 3. Proovivõtmise kulud, kui seemneproove võtab PMA seemneproovivõtja Parameeter Ühik Väärtus Kommentaar Allikas Kohale ja tagasi sõitmise kulu proovivõtmiseks /päev 42,00 keskmiselt 70 km*2*0,3 /km PMA Kohale ja tagasi sõitmise kulu etiketeerimiseks /päev 42,00 keskmiselt 70 km*2*0,3 /km PMA Ajakulu kohale ja tagasi sõitmiseks proovivõtul h/päev 2 Tööjõu ajakulu Ajakulu kohale ja tagasi sõitmiseks etiketeerimisel h/päev 2 Tööjõu ajakulu Keskmine partiide arv ühel proovivõtmisel partiid 3,00 PMA Sõidukulud kokku /partii 28,00 Ajakulu dokumentatsiooniga tegelemiseks h/päev 0,25 ühe tööpäeva partiidele PMA Ajakulu proovide võtmisele h/päev 3,00 ühe tööpäeva partiidele, so on aeg PMA
6 kolmest partiist ainult proovide võtmisega tegelemiseks Ajakulu etiketeerimisele h/päev 3,00 ühe tööpäeva partiidele, so on aeg kolme partii puhul ainult etiketeerimisega tegelemiseks PMA Ajakulu turvakleebistele ja seemneetikettide ettevalmistamisele h/partii 0,17 10 min ühele partiile Ajakulu proovide saatmisele h/päev 0,50 ühe tööpäeva partiidele Ajakulud kokku ühe partii kohta h/partii 3,75 Proovivõtja tunnitasu /h 6,88 Personalikulu /h 9,78 Vt maksumäärad tabelist 2 Personalikulu partii kohta /partii 36,66 Partii suurus t/partii 30 Partiide arv keskmiselt aastas 115 proovivõtja kohta PMA Paki mass kg/pakk 1000 Proovipuur /partii 1, km-ta, amort 10 a ETKI Seemnejagaja /partii 0, km-ta, amort 10 a ETKI Antiseptik /partii 0,07 8, 1l Chemisept aastas 3 ämbrit 10 L /partii 0,009 5, amort 5 aastat Plommitangid /partii 0,084 48, amort 5 aastat Eesti Templitehas Plomminöör /partii 0,463 3,70, 120 m, 0,5 m pakend Paberkott /partii 0,022 2,16, 100 tk Pakendikeskus Plomm /partii 1,26 0,042 /plomm PMA Turvakleebis /partii 0,84 0,028 /etikett PMA Kaal /partii 0,035 20, amort 5 aastat OnOff Lood /partii 0,035 20, amort 5 aastat Bauhof Kühvel /partii 0,009 10, amort 10 aastat K-Rauta Joonlaud /partii 0,009 2, amort 2 aastat Charlot.ee Proovivõtu laud /partii 0,013 15, amort 10 aastat Vineerplaat äärtega. PMA Tolmuimeja /partii 0,1 46, amort 4 aastat Käsitolmuimeja, Euronics Paberlapid /partii 0,044 2 pakk, 135 lehte, 3 lehte/partii Kontorikaubad.ee Cargoga saatmise kulu /partii 1,00 1 /partii Proovivõtu ja etiketeerimise osakaal tööajast 0,216 Kui suur osa tööriiete kasutusest on seotud proovivõtmisega. Töörõivaste komplekt /partii 0, , amort 4 aastat Sülearvuti rentimine /partii 0,5 22 kuus Tarkvara hoolduskulu /partii 600 kuus, 50% seemneproovide 0,2 võtmine, 1500 partii kohta /partii , amort 12 aastat, 50% Tarkvara arenduskulu seemneproovide võtmine, 1500 partii kohta Proovivõtja koolitamine /partii 0,37 42,79 aasta ETKI Koolitusele sõit /partii 0,78 keskmiselt 150 km*2*0,3 /km Palgakulu koolitusel käigule /partii 0,68 8 h aastas Kulud vahenditele ja 13,7 koolitusele kokku /partii Üldkulu, (20%) /partii 19,59 kontorikulud, järelkontroll, seemne serti.süsteemi administeerimiskulud Kulud kokku partii kohta /partii 97,96 juhul kui ühe kohalesõiduga menetletakse 3 partiid Kulud kokku tonni kohta /t 3,27
7 Tabel 3a. Etikettide valmistamise kulud säilitusseemnete pakenditele, ETKI-s praegu Parameeter Ühik Väärtus Kommentaar Allikas Etikettide arv aastas tk/aasta 500 ETKI 372,5+km, amort 10a, Mudel: TSC, TTP-343C Printer /aasta 44,7 ETKI Printerikulu /etikett 0,0894 Printeri hoolduskulu /etikett 0,0447 5% aastas printeri hinnast Etiketi paber /etikett 0,025 12,5 500 etiketi PMA Termosiirderull /etikett 0, ,7 rull 500 etiketi kohta PMA Ühe partii etikettide trükkimise aeg h/partii 0, min ETKI Etikettide arv partiis tk/partii 30 Etikettide printija tunnitasu /h 4,36 ETKI Personalikulu /h 6,2 Personalikulu etiketi kohta /etikett 0,0344 Printeri võimsustarve kw 0,09 Printeri tööaeg h/etikett 0,00031 Energiakulu kwh/etikett 0, Elektrienergia hind /kwh 0,13 Kulu elektrienergiale /etikett 0, Kulud kokku ilma üldkuluta /etikett 0,146 Üldkulu (10 %) /etikett 0,0162 Kokku koos üldkuluga /etikett 0,162 1,12 s/etikett, 114 mm, 102 mm/s Printeritootja Etiketikulude juures tuleb arvestada seda, et kui seemnetootjad hakkavad ise etikette välja trükkima, siis trükifailid koostatakse ikkagi PMA poolt. Tabelis 3a ei ole arvestatud kulusid, mis on PMA-l seotud nende failide valmistamise ja seemnetootjale saatmisega. Üheks seemete sertifitseerimise komponendiks seemnete analüüsimine. Käesolevas uuringus ei peetud otstarbekaks arvutada tegelikke analüüsikulusid. Need tegelikud kulud on juba arvutatud PMK spetsialistide poolt. Lisaks on riigipoolseteks kuludeks seemnepartiide järelkontrolli katsete kulud, mille eest seemnetootja ei pea midagi maksma aastal tehti katsed 396 seemnepartii järelkontrolliks. Tabelis b3 on arvutatud ühe partii järelkontrolli katse hinnaks ca 152 taliviljadel. Suviviljadel seemne puhtimist ei tehta ja kulud vähenesid sellega 2 senti partii kohta. Seega võib kõigil teraviljadel võtta kuludeks 152 partii. Sellele lisaks tuleb arvestada PMA kulud järelkontrollide administreerimisele.
8 Seemnepartiide järelkontrolli katsete kulud Praegu võetakse aastas seemnetootjatelt ca 1500 partiist proovid. Järelkontrolli katsete kulud kõigi partiide peale on aastas kokku 152x396/1500=40,13 /partii. Tabel 3b. Teravilja seemnepartiide järelkontrolli kulud taliviljade korral Töö, materjali liik Kulu Ühik Märkused Kõrrekoorimine 19,00 /ha Kündmine 84,00 /ha Kultiveerimine 2X 28,40 /ha 14,2 /ha üks kord Kivide koristamine 12,10 /ha Seemne puhtimine 1,60 /ha 16 /t*0,1t/ha Puhtimispreparaat (Baytan Universal) 4,00 /ha 13,3 /l*0,3l/ha Seeme kogus külv on tavapärasest poole hõredam, seega ka pool külvinormist 0,1 t/ha Seemne laadimine ja vedu 1,44 /ha 8 /t Külvamine 216,00 /ha Väetise kulu 222,00 /ha Viljandi katsekeskuses majanduskatsetele a 222 /ha Väetise kogus Kogused kokku, 0,65 t/ha Väetiste laadimine ja vedu 5,20 /ha 8, /t Väetamine (2 x) 25,40 /ha 12,7 /ha üks kord Taimekaitsevahendid 75,00 /ha Katsekohtade keskmine talinisule Vesi (3 x) 0,75 /ha 1 m3, 250 l/ha 1 kord Vee vedu (3 x) 6,00 /ha 8 /t Pritsimine (3 x) 47,70 /ha 15,9 /ha üks kord Teravilja saak punkrikaalus 5,71 t/ha, 19% niiskus, 3% prahisus Koristamine 80,00 /ha kombainijuhi töötasu on personalikulu real Teravilja vedu 45,66 /ha 8 /t Viljeluskulud kokku hektari kohta 874,25 /ha Katselappide suurus 0,0024 ha/partii 5,5m*1,8m*2,42tk=23,76m 2 aastas partiile Viljeluskulud kokku partii kohta Järelkontrollikatsete personalikulu (Laboritööd, põllutööd, vaatlused, tulemuste analüüs ja aruannete koostamine ja saatmine) 80,84 2,09 /partii/a /partii/a ajakulu ühele partiile 9,4 h, personalikulu 8,6 /h 0,22 /partii/a niidetavat ala on 0,06 ha 0,2 ha katseala kohta, 5 niidet aastas Katselappide vahede niitmine Külvikotid 1,00 /partii/a 2tk/1 partii Külvikastid 1,00 /partii/a 1tk/1 partii Katseala ümberkülvi seeme 4,68 /partii/a 3,90 /kg, 0,06 ha, 200 kg/ha Etiketi plastikalus 0,50 /partii/a 2 tk/1 partii Ilmastikukindlad etiketid 0,50 /partii/a 2 tk/1 partii Etiketi tikud 1,00 /partii/a 2 tk/1 partii Mullaproovi analüüs (ph, P, K) 7,04 /partii/a 1tk/1 partii Muud kulud kokku 96,78 /partii/a Kulu katselappidele, üldkuluta 98,87 /partii/a Üldkulud (22%) 27,89 /partii/a Koos üldkuludega, käibemaksuta 126,76 /partii/a Koos käibemaksuga (20 %) 152,11 /partii/a
9 SEEMNETE TOOTMIS- JA REALISEERIMISKULUD Seemnetootmiskulude arvutamisel lähtuti sellest, et nii põldtunnustamine kui seemneproovivõtmine tehakse PMA poolt ja kuludena arvestatakse vastavaid riigilõivusid. Tabel 4. Teraviljakultuuride seemnete sertifitseerimise riigilõivu määrad Riigilõiv Ühik Määr alates Kommentaar Seemnepõllu tunnustamine /ha 3 teraviljakultuurid ja kaunviljad Seemneproovi võtmine 40 ühe proovi kohta iga järgmine proov sama proovivõtmise korral 10 lisaks iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal Seemneproovi analüüsimine teraviljakultuuri liikide, õlikultuuri liikide, liblikõieliste 60 heintaimede liikide, köögiviljakultuuri liikide, kaunviljade ja lillede puhul Idanevuse kontrollanalüüs /kord 20 Tabel 5. Teravilja tootmiskulud Töö, materjali liik Väärtus Ühik Kulu /ha Kõrrekoorimine 18,5 /ha 18,5 Kündmine 49 /ha 49 Kultiveerimine 12,1 /ha 12,1 Libistamine ribistiga 7,3 /ha 7,3 Seemne hind 400 /t Seeme kogus 0,22 t/ha /t Seemne laadimine ja vedu 2,5 /t 0,55 Külvamine 19,7 /ha 19,7 Külviku puhastamine 7 /h 0,21 1,5 h Jõgeval, 50 ha kohta 1. Väetise hind 340 /t kg/ha, AN Väetise hind 600 /t kg/ha, PK väetis NPK Väetise kogus 0,5 t/ha Kogused kokku Väetiste laadimine ja vedu 2,5 /t 1,25 Väetamine (2 x) 16 /ha 16 2 korra hind Taimekaitsevahendid 90 /ha 90 Vesi (3 x) 0,75 /ha 0,75 1 /m3, 250 l/ha 1 kord Vee vedu (3 x) 3,2 /t 2,4 Pritsimine (3 x) 30 /ha 30 3 korra hind niidetava serva ala on 2 m ehk 0,11 ha kui ruutja põllu pindala on 20 ha Põldude ümbruse niitmine 33 /ha 0,18 Teravilja saak punkrikaalus 5,71 t/ha 19% niiskus, 3% prahisus Koristamine 72 /ha 72 Teravilja vedu 2,5 /t 14,27 Koristusseadmete, veokite ja laadurite puhastamine 7 /h 0,49 2,5 h kombain, 1 h veok, 50 ha kohta, tunnitasu=personalikulu+töövahendid Eelpuhastamine ja kuivatamine 21 /t 119,86 13% niiskusele Eelpuhasti, kuivati ja sorteerla puhastamine 7 /h 1,12 Sorteeritava vilja kogus aidakaalus 5,15 t/ha sorteerimisjääke on 3% Sorteerimine 3,2 /t 16,49 Hoiustatava seemnevilja kogus 5 t/ha Pakendamiseelne hoiustamine 1 /t 5 Maa rent 70 /ha 70 Kokku /t 171,43 /ha 857,18 5 t/ha 2 inimest 4 tundi üks kuivatipool Jõgeval, 50 ha kohta 1 /t/kuu, hoiustatakse keskmiselt 1 kuu enne pakendamist
10 Tabel 6. Pakendamis- ja hoiustamiskulud Parameeter Ühik Väärtus Kommentaar Pakend Ühe pakenditäie mass kg 1000 Pakendi hind /tk 7,17 Pakendite hoiustamiseks ruumi vajadus m 3 /tk 0, pakendit m3 kohta Hoiustamiruumi hind /m 3 /a 13 KTBL lk 146 Getreidelagerhalle 5 Pakendite vahetumine ühes ruumiosas aastas Pakendivoorude arv aastas tk/a Pakendi hoiustamiskulu /tk 0,026 Kulu pakenditele /tk 7,196 Pakendikulu kokku /t 7,196 Pakendamine ja kaalumine Ajakulu pakendamisele min/pakend 2 Pakendaja tunnitasu, bruto /h 4,5 Pakendamise tööjõukulu /t 0,21 Aastane seemnekogus t/a t x85 partiid Kulu pakendamisseadmetele /t 0,45 Seade trans-ga, amort 10 a Pakendamisruumi suurus m3 75 3x5x5 m Kulu pakendamisruumile /t 0,38 Kaalu taatlemine /aastas 100 koos transpordiga Taatlemiskulu /t 0,04 Pakendamise ja kaalumise kulu /t 1,09 Sildistamine Etiketi hind /tk 0 Seemnetootja jaoks on see hind praegu 0 eurot. Etikettide kulu tk/pakend 1 Kulu etikettidele /t 0 Ajakulu sildistamisele min/pakend 0,5 Sildistaja tunnitasu /h 4,5 Personalikulu /h 6,4 Sildistamise tööjõukulu /t 0,053 Kokku sildistamisele /t 0,053 Pakkide virnastamine Virnastamise ajakulu min/pakend 2 Virna tõstmine ja virnast veokile laadimine Pakendi virnastamiskordade arv 1 Virnastaja tunnitasu /h 4,5 Virnastamise tööjõukulu /t 0,213 Kulu tõstukile /t 0,78 KTBL: seade 22 /h + elektrikulu 10kWh/h; 0,13 /kwh Virnastamise kulu /t 0,99 Pakkide hoiustamine Paki ruumala m3/pakend 1,44 Pakendi ruumikasutus koefitsient 0,3 Vajalikud on käiguteed virnade vahel ja tõstmisruum virna kohal Hoidla hind /m3/aastas 13 Keskmine hoiuaeg aastat 0,5 6 kuud keskmiselt Hoidlakulu /t 31,28 Pakihoidla puhastamine ja desinfitseerimine /t 0, /a Kahjurite tõrje pakihoidlas /t 0, /a rotimürgile Hoiustamise kulu /t 31,91 Kulu pakendamisele ja hoiustamisele kokku /t 41,24
11 Teraviljaseemnete tootmiskulud kokku Arvestatud on, et puhastatud, kuivatatud ja sorteeritud seemne saak on 5 t/ha Tabel 7. Teraviljaseemne tootmiskulud kokku Tegevus Kulu liik Teostaja Maksumus, /t Seemnepõllu tunnustamine Riigilõiv Põllumajandusamet 0,6 Seemneproovi võtmine Riigilõiv, kui PMA võtab proovi PMA proovivõtja 0,67 Seemneproovi analüüsimine Riigilõiv (sõltub kultuurist) Seemnelabor 2 Idanevuse kontrollanalüüs Riigilõiv (sõltub kultuurist) Seemnelabor 0,67 Seemnevilja kasvatamine Viljeluskulud Seemnetootja 171,43 Seemnete pakendamine ja pakkide käitlemine Pakendamiskulud (vt kuluarvutus) Seemnetootja 41,24 Abitegevused Üldkulu 10% Seemnetootja 24,07 Seemnetootmine Seemnetootmise kulud kokku 240,67 Tabelist 7 ilmneb, et seemnepõllu tunnustamise, seemneproovi võtmise ja analüüsimise kulud moodustavad teraviljaseemne tootmiskuludest 1,6%. Näiteks Jäneda Maamajanduskeskuse aasta kattekuluarvutustes kasutatavad seemnete hinnad on järgmised (km-ta): oder 350 /t, kaer 330 /t, suvinisu 380 /t, talinisu 390 /t, rukis 600 /t (arvatavasti hübriid), tritikale 370 /t. SORTIDE MAJANDUSKATSETE KULUD Metoodika Katsete kulud leiti peamiste Eestis kasvatatavate teraviljaliikide kohta. Aluseks võeti PMA Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna Sordibüroo riiklike majanduskatsete katsemetoodika teraviljadele. Katsetööde kohta ülevaate saamiseks küsitleti Agra Univeri, Toivo Lauku ja Rein Peedelit. Nende andmete põhjal leiti masina- ja personali- ja analüüsikulud. Väetiste ja taimekaitsevahendite kulud leiti aasta riiklike majanduskatsete kogumikus avaldatud andmete abil. Samuti keskmised saagikused ja tuhande tera massid. Analüüsikulude summa leidmisel võeti aluseks Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) hinnakiri. Kuna erinevatel teraviljaliikidel on mõned kulud erinevad, siis on kulud samuti liikide kaupa leitud. Tabel 8. Teravilja saagianalüüside hinnakiri PMK laboris Bioloogilisest saagist tehakse järgmised Nisu Rukis Oder Kaer analüüsid: Proovi ettevalmistus 8,32 8,32 8,32 8,32 niiskus (kõik liigid); 5,75 5,75 5,75 5, tera mass (kõik liigid); 7,9 7,9 7,9 7,9 sõklasus (kaer); 19,75 mahukaal (kõik liigid); 4,79 4,79 4,79 4,79 proteiin kuivaines (kõik liigid); 6,39 6,39 6,39 6,39 langemisarv (rukis, nisu, tritikale); 10,93 10,93 märg kleepvalk ja gluteenindeks (nisu); 14,53 Ze-indeks (nisu); 46,08 sõelanalüüs (oder) 7,9 Kokku 104,69 44,08 41,05 52,9
12 Tulemused Tabel 9. Talinisu majanduskatsete kulud Ühikuhind Kulu Märkused Töö, materjali liik Ühik /ha Kündmine 84 /ha 84 Kultiveerimine 2X 14,2 /ha 28,4 Seeme kogus 0,18 t/ha Seemne laadimine ja vedu 8 /t 1,44 Külvamine 394 /ha 394 Väetise kulu 222 /ha 222 Viljandi katsekeskuses a Väetise kogus 0,65 t/ha Kogused kokku Rullimine 27 /ha 0 27 /ha Väetiste laadimine ja vedu 8 /t 5,2 Väetamine (3 x) 12,7 /ha 38,1 3 korra hind Taimekaitsevahendid 75 /ha 75 Viljandi katsekeskuses a Vesi (3 x) 0,75 /ha 0,75 1 /m 3, 250 l/ha 1 kord Vee vedu (3 x) 8 /t 6 Pritsimine (3 x) 15,9 /ha 47,7 3 korra hind Katselappide vahede niitmine 160 /ha 192 niidetavat ala on 0,3 ha 1 ha katseala kohta, kui lapi suurus on 1,5X10 m ja vahed 0,5 m, niidetakse 4 korda Teravilja saak punkrikaalus 11,42 t/ha 19% niiskus, 3% prahisus Koristamine 871 /ha 871 Teravilja vedu 8 /t 91,32 Kuivatamine 10,6 /t 121,00 13% niiskusele Eelpuhasti, kuivati ja sorteerla 7 /h 1,12 puhastamine Sorteeritava vilja kogus aidakaalus 10,31 t/ha sorteerimisjääke on 3% sorteerimisele minevast viljast Sorteerimine 10,1 /t 104,12 Hoiustatava seemnevilja kogus 10 t/ha Saagi hoiustamine 1 /t 60 1 /t/kuu, arvestatud on et hoiustatakse keskmiselt 6 kuud Maa rent 70 /ha 70 Majanduskatsete personalikulu 4300 /a/ha 4300 teraviljad - 1,5 töökohta katsekeskuse kohta, personalikulu 8,6 /h, aastas ca 2000 töötundi, katseala 6 ha Kokku kulud hektari kohta /ha 6713,2 Katselappide suurus 0,006 ha/sort/a 1 aasta, 4 lappi, 15 m 2 lapp Külvikotid /sort/a 2,00 4tk/1 sort Koristuskotid /sort/a 2,00 4tk/1 sort Proovikott /sort/a 0,50 1tk/1 sort Külvikastid /sort/a 1,00 1tk/1 sort Etiketi plastikalus /sort/a 1,00 4tk/1 sort Ilmastikukindlad etiketid /sort/a 1,00 4tk/1 sort Etiketi tikud /sort/a 2,00 4tk/1 sort Kulu katselappidele /sort/a 49,78 Nisu saagianalüüsid 104,69 /sort/a Kulu koos saagianalüüsidega /sort/a 154,47 Üldkulud (22%) /sort/a 43,57 Koos üldkuludega, käibemaksuta /sort/a 198,04 Koos käibemaksuga (20 %) /sort/a 237,64
13 Tabel 10. Suvinisu majanduskatsete kulud Ühikuhind Kulu Märkused Töö, materjali liik Ühik /ha Kündmine 84 /ha 84 Kultiveerimine 2X 14,2 /ha 28,4 Seeme kogus 0,26 t/ha Seemne laadimine ja vedu 8 /t 2,08 Külvamine 394 /ha 394 Väetise kulu 207 /ha 207 Viljandi katsekeskuses a Väetise kogus 0,55 t/ha Kogused kokku Rullimine 27 /ha 27 Väetiste laadimine ja vedu 8 /t 4,4 Väetamine (2 x) 12,7 /ha 38,1 2 korra hind Taimekaitsevahendid 152 /ha 152 Viljandi katsekeskuses a Vesi (3 x) 0,75 /ha 0,75 1 /m 3, 250 l/ha 1 kord Vee vedu (3 x) 8 /t 6 Pritsimine (3 x) 15,9 /ha 47,7 3 korra hind Katselappide vahede niitmine 160 /ha 192 niidetavat ala on 0,3 ha 1 ha katseala kohta, kui lapi suurus on 1,5X10 m ja vahed 0,5 m, niidetakse 4 korda Teravilja saak punkrikaalus 8,56 t/ha 19% niiskus, 3% prahisus Koristamine 871 /ha 871 Teravilja vedu 8 /t 68,49 Kuivatamine 10,6 /t 90,75 13% niiskusele Eelpuhasti, kuivati ja sorteerla 7 /h 1,12 puhastamine Sorteeritava vilja kogus aidakaalus 7,73 t/ha sorteerimisjääke on 3% sorteerimisele minevast viljast Sorteerimine 10,1 /t 78,09 Hoiustatava seemnevilja kogus 7,5 t/ha Saagi hoiustamine 1 /t 45 1 /t/kuu, arvestatud on et hoiustatakse keskmiselt 6 kuud Maa rent 70 /ha 70 Majanduskatsete personalikulu 4300 /a/ha 4300 teraviljad - 1,5 töökohta katsekeskuse kohta, personalikulu 8,6 /h, aastas ca 2000 töötundi, katseala 6 ha Kokku kulud hektari kohta /ha 6708 Katselappide suurus 0,006 ha/sort/a 1 aasta, 4 lappi, 15 m 2 lapp Külvikotid /sort/a 2,00 4tk/1 sort Koristuskotid /sort/a 2,00 4tk/1 sort Proovikott /sort/a 0,50 1tk/1 sort Külvikastid /sort/a 1,00 1tk/1 sort Etiketi plastikalus /sort/a 1,00 4tk/1 sort Ilmastikukindlad etiketid /sort/a 1,00 4tk/1 sort Etiketi tikud /sort/a 2,00 4tk/1 sort Kulu katselappidele /sort/a 49,75 Nisu saagianalüüsid 104,69 /sort/a Kulu koos saagianalüüsidega /sort/a 154,44 Üldkulud (22%) /sort/a 43,56 Koos üldkuludega, käibemaksuta /sort/a 198,00 Koos käibemaksuga (20 %) /sort/a 237,60
14 Tabel 11. Rukki majanduskatsete kulud Ühikuhind Kulu Märkused Töö, materjali liik Ühik /ha Kündmine 84 /ha 84 Kultiveerimine 2X 14,2 /ha 28,4 Seeme kogus 0,17 t/ha Seemne laadimine ja vedu 8 /t 1,36 Külvamine 394 /ha 394 Väetise kulu 192 /ha 192 Viljandi katsekeskuses a Väetise kogus 0,5 t/ha Kogused kokku Rullimine 27 /ha /ha Väetiste laadimine ja vedu 8 /t 4 Väetamine (3 x) 12,7 /ha 38,1 3 korra hind Taimekaitsevahendid 82 /ha 82 Viljandi katsekeskuses a Vesi (3 x) 0,75 /ha 0,75 1 /m 3, 250 l/ha 1 kord Vee vedu (3 x) 8 /t 6 Pritsimine (3 x) 15,9 /ha 47,7 3 korra hind Katselappide vahede niitmine 160 /ha 192 niidetavat ala on 0,3 ha 1 ha katseala kohta, kui lapi suurus on 1,5X10 m ja vahed 0, 5 m, niidetakse 4 korda Teravilja saak punkrikaalus 9,70 t/ha 19% niiskus, 3% prahisus Koristamine 871 /ha 871 Teravilja vedu 8 /t 77,63 Kuivatamine 10,6 /t 102,85 13% niiskusele Eelpuhasti, kuivati ja sorteerla 7 /h 1,12 puhastamine Sorteeritava vilja kogus aidakaalus 8,76 t/ha sorteerimisjääke on 3% sorteerimisele minevast viljast Sorteerimine 10,1 /t 88,51 Hoiustatava seemnevilja kogus 8,5 t/ha Saagi hoiustamine 1 /t 51 1 /t/kuu, arvestatud on et hoiustatakse keskmiselt 6 kuud Maa rent 70 /ha 70 Majanduskatsete personalikulu 4300 /a/ha 4300 teraviljad - 1,5 töökohta katsekeskuse kohta, personalikulu 8,6 /h, aastas ca 2000 töötundi, katseala 6 ha Kokku kulud hektari kohta /ha 6593,81 Katselappide suurus 0,006 ha/sort/a 1 aasta, 4 lappi, 15 m 2 lapp Külvikotid /sort/a 2,00 4tk/1 sort Koristuskotid /sort/a 2,00 4tk/1 sort Proovikott /sort/a 0,50 1tk/1 sort Külvikastid /sort/a 1,00 1tk/1 sort Etiketi plastikalus /sort/a 1,00 4tk/1 sort Ilmastikukindlad etiketid /sort/a 1,00 4tk/1 sort Etiketi tikud /sort/a 2,00 4tk/1 sort Kulu katselappidele /sort/a 49,06 Rukki saagianalüüsid 44,08 /sort/a Kulu koos saagianalüüsidega /sort/a 93,14 Üldkulud (22%) /sort/a 26,27 Koos üldkuludega, käibemaksuta /sort/a 119,41 Koos käibemaksuga (20 %) /sort/a 143,30
15 Tabel 12. Odra majanduskatsete kulud Ühikuhind Kulu Märkused Töö, materjali liik Ühik /ha Kündmine 84 /ha 84 Kultiveerimine 2X 14,2 /ha 28,4 Seeme kogus 0,25 t/ha Seemne laadimine ja vedu 8 /t 2 Külvamine 394 /ha 394 Väetise kulu 207 /ha 207 Viljandi katsekeskuses a Väetise kogus 0,55 t/ha Kogused kokku Rullimine 27 /ha 27 Väetiste laadimine ja vedu 8 /t 4,4 Väetamine (2 x) 12,7 /ha 38,1 2 korra hind Taimekaitsevahendid 152 /ha 152 Viljandi katsekeskuses a Vesi (3 x) 0,75 /ha 0,75 1 /m 3, 250 l/ha 1 kord Vee vedu (3 x) 8 /t 6 Pritsimine (3 x) 15,9 /ha 47,7 3 korra hind Katselappide vahede niitmine 160 /ha 192 niidetavat ala on 0,3 ha 1 ha katseala kohta, kui lapi suurus on 1,5X10 m ja vahed 0,5 m, niidetakse 4 korda Teravilja saak punkrikaalus 9,13 t/ha 19% niiskus, 3% prahisus Koristamine 871 /ha 871 Teravilja vedu 8 /t 73,06 Kuivatamine 10,6 /t 96,80 13% niiskusele Eelpuhasti, kuivati ja sorteerla 7 /h 1,12 puhastamine Sorteeritava vilja kogus aidakaalus 8,25 t/ha sorteerimisjääke on 3% sorteerimisele minevast viljast Sorteerimine 10,1 /t 83,30 Hoiustatava seemnevilja kogus 8 t/ha Saagi hoiustamine 1 /t 48 1 /t/kuu, arvestatud on et hoiustatakse keskmiselt 6 kuud Maa rent 70 /ha 70 Majanduskatsete personalikulu 4300 /a/ha 4300 teraviljad - 1,5 töökohta katsekeskuse kohta, personalikulu 8,6 /h, aastas ca 2000 töötundi, katseala 6 ha Kokku kulud hektari kohta /ha 6726,63 Katselappide suurus 0,006 ha/sort/a 1 aasta, 4 lappi, 15 m2 lapp Külvikotid /sort/a 2,00 4tk/1 sort Koristuskotid /sort/a 2,00 4tk/1 sort Proovikott /sort/a 0,50 1tk/1 sort Külvikastid /sort/a 1,00 1tk/1 sort Etiketi plastikalus /sort/a 1,00 4tk/1 sort Ilmastikukindlad etiketid /sort/a 1,00 4tk/1 sort Etiketi tikud /sort/a 2,00 4tk/1 sort Kulu katselappidele /sort/a 49,86 Odra saagianalüüsid 41,05 /sort/a Kulu koos saagianalüüsidega /sort/a 90,91 Üldkulud (22%) /sort/a 25,64 Koos üldkuludega, käibemaksuta /sort/a 116,55 Koos käibemaksuga (20 %) /sort/a 139,86
16 Tabel 13. Kaera majanduskatsete kulud Ühikuhind Kulu Märkused Töö, materjali liik Ühik /ha Kündmine 84 /ha 84 Kultiveerimine 2X 14,2 /ha 28,4 Seeme kogus 0,21 t/ha Seemne laadimine ja vedu 8 /t 1,68 Külvamine 394 /ha 394 Väetise kulu 191 /ha 191 Viljandi katsekeskuses a Väetise kogus 0,5 t/ha Kogused kokku Rullimine 27 /ha 27 Väetiste laadimine ja vedu 8 /t 4 Väetamine (2 x) 12,7 /ha 38,1 2 korra hind Taimekaitsevahendid 51 /ha 51 Viljandi katsekeskuses a Vesi (3 x) 0,75 /ha 0,75 1 /m 3, 250 l/ha 1 kord Vee vedu (3 x) 8 /t 6 Pritsimine (3 x) 15,9 /ha 47,7 3 korra hind Katselappide vahede niitmine 160 /ha 192 niidetavat ala on 0,3 ha 1 ha katseala kohta, kui lapi suurus on 1,5X10 m ja vahed 0,5 m, niidetakse 4 korda Teravilja saak punkrikaalus 9,13 t/ha 19% niiskus, 3% prahisus Koristamine 871 /ha 871 Teravilja vedu 8 /t 73,06 Kuivatamine 10,6 /t 96,8 13% niiskusele Eelpuhasti, kuivati ja sorteerla 7 /h 1,12 puhastamine Sorteeritava vilja kogus aidakaalus Sorteerimine 10,1 /t 83,3 Hoiustatava seemnevilja kogus 8 t/ha Saagi hoiustamine Maa rent 70 /ha 70 8,25 t/ha sorteerimisjääke on 3% sorteerimisele minevast viljast 1 /t 48 1 /t/kuu, arvestatud on et hoiustatakse keskmiselt 6 kuud 4300 /a/ha 4300 teraviljad - 1,5 töökohta katsekeskuse kohta, personalikulu 8,6 /h, aastas ca 2000 töötundi, katseala 6 ha Majanduskatsete personalikulu Kokku kulud hektari kohta /ha 6640,91 Katselappide suurus 0,006 ha/sort/a 1 aasta, 4 lappi, 15 m 2 lapp Külvikotid /sort/a 2,00 4tk/1 sort Koristuskotid /sort/a 2,00 4tk/1 sort Proovikott /sort/a 0,50 1tk/1 sort Külvikastid /sort/a 1,00 1tk/1 sort Etiketi plastikalus /sort/a 1,00 4tk/1 sort Ilmastikukindlad etiketid /sort/a 1,00 4tk/1 sort Etiketi tikud /sort/a 2,00 4tk/1 sort Kulu katselappidele /sort/a 49,35 Kaera saagianalüüsid 52,9 /sort/a Kulu koos saagianalüüsidega /sort/a 102,25 Üldkulud (22%) /sort/a 28,84 Koos üldkuludega, käibemaksuta /sort/a 131,08 Koos käibemaksuga (20 %) /sort/a 157,30
17 Tabel 14. Teraviljade majanduskatsete kulud ja PMK majanduskatsete hinna võrdlus Kultuur Arvutuslik maj. katse hind eurodes ühe sordi ja aasta kohta, üks katsepunkt PMK hinnakirjas olev hind eurodes ühe sordi ja aasta kohta, ühes katsepunktis Talinisu Suvinisu Rukis Suvioder Kaer Hinna erinevus: hinnakiri-arvutuslik, eurodes Majanduskatsete kulude arvutustulemused näitavad (tabel 14), et arvutuslik hind on PMK hinnakirja hinnast %. Liikide võrdluses on majanduskatsete hindade erinevuse peamiseks põhjuseks peamiselt saagi analüüsikulude erinevus (vt tabel 8). Need kulud moodustavad ka olulise osa majanduskatsete kuludest %. Viljeluskulud katselappidel on vahemikus 49,06-49,86 (KM-ta) sordile aastas. Nii väike erinevus erinevate liikide vahel on tingitus sellest, et ühe sordi majanduskatseks kasutatakse aastas ainult ca 60 m 2 ja eelnimetatud kuludest moodustab põhilise osa personalikulu, mis on vajalik katsete rajamiseks ja hooldamiseks ning andmete kogumiseks, töötlemiseks ja publitseerimiseks. Personalikulu on aga arvutustes kõigil liikidel sama. SORTIDE REGISTREERIMISKATSETE KULUD Metoodika Teraviljasortide registreerimiskatsete kulude leidmisel võeti aluseks PMA sordikontrolli juhataja Agra Univeri esitatud andmed. Nende andmete põhjal leiti masina- ja personali- ja analüüsikulud. Väetiste ja taimekaitsevahendite kulud leiti aasta riiklike majanduskatsete kogumikus avaldatud andmete abil. Masinate ja hoidlate amortisatsioon on arvesse võetud tööde ühikuhindades aasta suvel olid eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse katsetes 19 kandidaatsorti. PMK hinnakirja järgi maksavad neil EÜP katsed, üks sort, ühel katseperioodil, ühes katsekohas suviviljadel 157 ja taliviljadel 168. Agra Univeri sõnul on peamiseks erinevuseks nende vahel, et suviviljade külviseemet ei puhita. Tabelis 15 on arvutatud taliviljade katsekulud so. ca 770 / ha. Puhtimiseta variandil ehk siis suviviljade korral on see kulu 768 /ha. Arvutuslike kulude ja hinnakirja kulude suure erinevuse üheks põhjuseks on märkimisväärsed erinevused mõningates masinatööde kuludes Näiteks PMK hinnakirjas on künd 24,36 /h, katsekülvik 23,22 /h ja katsekombain 17,65 /h. Samas käesolevates arvutustes on saadud künni tunnihinnaks 43 /ha, katsekülvikuga külvamisel 39 /h ja koristamisel 71 /h.
18 Tabel 15. Teraviljasortide registreerimiskatsete kulud taliviljade korral Töö, materjali liik Kulu Ühik Märkused Kõrrekoorimine 19,00 /ha Kündmine 84,00 /ha Kultiveerimine 2X 28,40 /ha 14,2 /ha Kivide koristamine 12,10 /ha Seemne puhtimine 1,60 /ha 16 /t*0,1t/ha Puhtimispreparaat (Baytan Universal) 4,00 /ha 13,3 /l*0,3l/ha Seeme kogus Seemne laadimine ja vedu 0,80 /ha 8 /t Külvamine 216,00 /ha külv on tavapärasest poole hõredam, seega ka pool külvinormist 0,1 t/ha Väetise kulu 222,00 /ha Viljandi keskuses maj.katsetele a 222 /ha Väetise kogus Kogused kokku, 0,65 t/ha Väetiste laadimine ja vedu 5,20 /ha 8, /t Väetamine (2 x) 25,40 /ha 12,7 /ha Taimekaitsevahendid 75,00 /ha Katsekohtade keskmine talinisule Vesi (3 x) 0,75 /ha 1 m3, 250 l/ha 1 kord Vee vedu (3 x) 6,00 /ha 8 /t Pritsimine (3 x) 47,70 /ha 15,9 /ha Teravilja saak punkrikaalus 5,71 t/ha, 19% niiskus, 3% prahisus Koristamine 712,00 /ha kombainijuhi töötasu on personalikulu real Teravilja vedu 45,66 /ha 8 /t Kuivatamine 60,50 /ha 13% niiskusele, 10,6 /t Eelpuhasti, kuivati ja sorteerla puhastamine 1,12 /ha 7, /h /ha 5,15 t/ha, sorteerimisjääke on 3% sorteerimisele Sorteeritava vilja kogus aidakaalus minevast viljast Sorteerimine 52,06 /ha 10,1 /t Hoiustatava seemnevilja kogus 5 t/ha Saagi hoiustamine 30,00 /ha 1 /t/kuu, hoiustatakse keskmiselt 6 kuud Viljeluskulud kokku hektari kohta 1649,29 /ha Katselappide suurus 0,2 ha aastas, kui taotlus on ainult ühele sordile Viljeluskulud kokku sordi kohta 329,86 /sort/a Registreerimiskatsete personalikulu (Laboritööd, põllutööd, vaatlused, tulemuste analüüs ja aruannete koostamine ja saatmine) 135,02 /sort/a ajakulu ühele sordile 15,7 h, personalikulu 8,6 /h, PMA andmed Katselappide vahede niitmine 18,00 /sort/a niidetavat ala on 0,06 ha sordi kohta, 60 /ha Külvikotid 1,00 /sort/a 2tk/1 sort Külvikastid 1,00 /sort/a 1tk/1 sort Kanistrid (võrdluskollektsioonile) 0,70 /sort/a 1tk/1 sort Kanistrid standardproovile 0,70 /sort/a 1tk/1 sort 0,32 /sort/a 0,2 m/1 sort. Riiul 445, amort 30aastat, 9,2 m riiulit. Riiul seemnelaos Katseala ümberkülvi seeme 4,68 /sort/a 3,90 /kg, 0,06 ha, 200 kg/ha Etiketi plastikalus 0,50 /sort/a 2 tk/1 sort Ilmastikukindlad etiketid 0,50 /sort/a 2 tk/1 sort Etiketi tikud 1,00 /sort/a 2 tk/1 sort Mullaproovi analüüs (ph, P, K) 7,04 /sort/a 1tk/1 sort Muud kulud kokku 170,46 /sort/a Kulu katselappidele, üldkuluta 500,32 /sort/a Üldkulud (22%) 141,12 /sort/a Koos üldkuludega, käibemaksuta 641,44 /sort/a Koos käibemaksuga (20 %) 769,73 /sort/a
Slide 1
Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a
RohkemPealkiri
Miniviljelusvõistlus Indrek Harlamov, Reivo Nugis, Martin Sumla Tartu 2018 Sissejuhatus Mulla liigiks - näivleetunud muld (LP); mulla ph 6,0; mulla Hu sisaldus 2,37 %; fosfori väetustarve väike P-4; kaaliumi
RohkemEesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020
Kinnitatud põllumajandusministri 28.10.2014 käskkirjaga nr 52 Lisa 1 x ARENGUKAVA EESTI SEEMNEMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2014 2020 SISUKORD Sisukord... 2 1. SISSEJUHATUS... 3 2. ARENGUKAVA EESMÄRGID...
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemEsitluspäev Eesti Taimekasvatuse Instituudis 10. juuli 2018 Talirukki sordi ja aretiste tavaviljeluse võrdluskatse 2018 (10 katsevarianti) Asukoht: Võ
Esitluspäev Eesti Taimekasvatuse Instituudis 10. juuli 2018 Talirukki sordi ja aretiste tavaviljeluse võrdluskatse 2018 (10 katsevarianti) Asukoht: Võduvere (fotol nr 1) Põllumassiivi nr: 63951595991 1.
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemRIIKLIKE MAJANDUSKATSETE TULEMUSED
RIIKLIKE MAJANDUSKATSETE TULEMUSED 2015 Viljandi 2016 Katsete läbiviijad ja kogumiku koostajad PMK Viljandi katsekeskus Ülle Soorm Ülla Põldur Eve Siro osakonna juhataja, kaunviljad, kartul peaagronoom,
RohkemSularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_
Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas: P. Sarapuu (juhatuse esimees) Vers.: 2 Lk: 1/7 Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas:
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemFIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk
FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, 2014. Marek Kolk Artikkel 0. Sissejuhatus Artikkel 0.2 (uus) Millal läheb partii FIDE reitinguarvestusse? Reitinguarvestusse minev turniir tuleb ette registreerida
RohkemMicrosoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc
Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemKuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad
Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt
RohkemPowerPoint Presentation
Põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm 12. märts 2019 Türi Martin Paukson Programmi eesmärk Suurandmete programmi eesmärgiks on andmekasutuse koosvõime tõstmine
RohkemEfektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus
Efektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus Endla Reintam Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Mullateaduse ja agrokeemia osakond, Kreutzwaldi 1, Tartu, Estonia Tel: +372 731 3534, e-mail:
RohkemKasutatava põllumajandusmaa klassifikaator
ÕLLUMAJANDUSULTUURIDE LOETELU õllumajanduskultuur Maakasutustüübid Märkus Otstarve* Teravili talinisu uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks talinisu allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
Rohkemm
Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised
RohkemImatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü
Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab
RohkemTeema
Veopakendi standardiseerimine ja keskkond 26.10.2018 Hannes Falten Teemad Veopakend ja veopakendi standardiseerimine Eestis ja meie lähimate kaubanduspartnerite juures Miks seda vaja on? Kuidas me seda
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)
Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemPRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT
PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemGeograafilise tähise Estonian vodka tehniline toimik ( ) 1. Nimetus ja tüüp a. Registreeritav(ad) nimetus(ed) Estonian vodka b. Kategooria 15
Geograafilise tähise Estonian vodka tehniline toimik (12.04.2017) 1. Nimetus ja tüüp a. Registreeritav(ad) nimetus(ed) Estonian vodka b. Kategooria 15. Viin c. Taotleja riik/riigid d. Taotluse keel: eesti
RohkemEPKK Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Sisukord Te
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg kvartal Sisukord Teraviljatoodete tootmine Eestis 1 Eksport ja import 2 Eesti teraviljaturg 6 Põllumajandusbörsid 8 Teravilja kokkuostuhinnad
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemItella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed
Itella Estonia OÜ Uuendatud 05.06.2019 EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed kaalud ja mõõdud Min. kaal 100 g Maks. kaal 35 kg
RohkemMicrosoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI
Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemOhtlike ainete sisaldus kalades
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemMehaanilised seemnekülvikud Mehaanilised seemnekülvikud EcoLine, ProfiLine i ja MasterLine Moving agriculture ahead
Mehaanilised seemnekülvikud Mehaanilised seemnekülvikud EcoLine, ProfiLine i ja MasterLine Moving agriculture ahead EcoLine Kergekaaluline ja täpne Ideaalne tööriist väikese ja keskmise suurusega farmidele.
Rohkem\376\377\000T\000e\000r\000a\000t\000u\000r\000g\000 \000I\000V\000 \000k\000v\0001\0005\000.\000p\0006\0005
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg nr.4 kvartal Sisukord Teraviljatoodete tootmine Eestis 1 Eksport ja import 2 Eesti teraviljaturg 6 Põllumajandusbörsid 8 Teravilja kokkuostuhinnad
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemSuviodra Integreeritud Taimekaitse
SUVIODRA INTEGREERITUD TAIMEKAITSE Juhend I ÜLDOSA Integreeritud taimekaitse on keskkonda säästev ja ökoloogiliselt puhast toodangut tagav erinevate taimekahjustajate tõrjemeetmete (nt mehhaaniliste, keemiliste,
RohkemDias nummer 1
TEHNOLOOGIATE JA TARKVARA KASUTAMINE TÄPPISVILJELUSES Kristjan Ruusamäe, Haakeseadmete tootejuht, Baltic Agro Machinery OÜ TÄPPISVILJELUS 100 AASTAT TAGASI VS. TÄNAPÄEV PÕLLUMAJANDUSE ARENGUETAPID PÕLLUMAJANDUS
RohkemPõllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016
Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes
RohkemCaterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav
Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastavuse teave 1 Sisukord lk Ohutusmärgid ja -sildid... 3 Ohutusteated... 4 Muud sildid... 5 Üldine ohuteave... 6 Edastamine... 6 Sissejuhatus...
RohkemG4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh
G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald
RohkemPowerPoint Presentation
Pakendi taaskasutus jäätmekäitleja pilgu läbi Agu Remmelg Ragn-Sells AS ärijuht 30. november 2005 Teemad Ragn-Sells pakenditeenused 3 viisi pakendi liigitamiseks Kes vastutab? Veo- ja rühmapakend vs müügipakend
RohkemMicrosoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx
Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste
RohkemC-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID
C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
RohkemTallinna Haridusameti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsioonikonkursi Digimõte TAOTLUS Tallinna 32. Keskkool Kiili 10, Tallinn Tel: 6
Tallinna Haridusameti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsioonikonkursi Digimõte TAOTLUS Tallinna 32. Keskkool Kiili 10, Tallinn 12918 Tel: 6 579 952 E-post: kool@32kk.edu.ee Kontaktisik: õppealajuhataja
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemTaskuprinter KASUTUSJUHEND
Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemH.Moora ettekanne
Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja
RohkemVoodiagrammid.dft
Avatud riigihange riigihangete keskkond Ostja väljastab hankelepingu Täpse paigaldusaja Hankeleping allkirjastatakse Transport, paigaldus, kasutajakoolitus Tagasisde tarnijale Books sissekanne Kas valikus
RohkemPowerPoint Presentation
Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum 14.02.2019 Kemikaaliseadus ohtlike kemikaalide arvestus 9. Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemEesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev
Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon 1 25.03.2019 www.klab.ee Pädevuskatsete programm 2019 1 (6) 1. SISSEJUHATUS Katselaborite tehnilise kompetentsi hindamise
RohkemSlide 1
Tavapärase komplekteerimismeetodi peamised puudused Loetakse komplekteerimislehelt noppekoha aadress Loetakse komplekteeritav kogus Tehakse komplekteerimislehele märge noppe kohta Registreeritakse infosüsteemis
RohkemAS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001
AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks
Rohkem(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)
TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg
RohkemTervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates
Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika
RohkemMaster label MCW637
Maracas Fungitsiid Toimeaine: epoksikonasool 50 g/l, prokloraas 225 g/l Preparatiivne vorm: emulsioonkontsentraat Eesti reg. nr.: 0548/20.04.15 Partii nr. ja valmistamise kuupäev: vaata pakendilt Kehtivusaeg:
RohkemMicrosoft Word - RVLi juhend.doc
KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 931109740005 AUDRU KÜLM- JA LAOHOONE EHITAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU ARUANDE NR: 2012-029 07.12.2012 Auditi lõpparuanne saadetakse: Korraldusasutus
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/
EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate
RohkemOÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018
OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80391523 tänava nimi, maja number: Telliskivi tn 60a linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
Rohkem4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12
4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, 200...89 STORACELL SK 120-5ZB, SK 160-5ZB, SK 200-5ZB...90 STORACELL SK 300-5ZB,
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemSelgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul
Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul 27.03 02.04.2019 Taotlusi saab esitada taotlusperioodil 03.04 10.04.2019
RohkemKaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning
Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.
RohkemEST_9M2018 [Compatibility Mode]
Harju Elekter Grupp Esitlus 1-9/2018 Koostöö kindlustab edu! Kinnistud tööstusparkides Eestis (Keilas, Harkus, Haapsalus), Soomes (Ulvila, Kerava, Kurikka) ja Leedus (Panevežys), kokku 46 ha Tootmis-,
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )
Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte
RohkemPowerPointi esitlus
Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemHoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa
Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööaknas leia Windows Update 4.Lase arvutil kontrollida
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemPowerPoint Presentation
Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit
RohkemMicrosoft Word hankeplaan veebi.rtf
TALLINNA LINNAKANTSELEI 2016. AASTA HANKEPLAAN Jrk nr Riigihanke eseme nimetus Hankemenetluse liik Hankelepingu liik Elektrooniline riigihange (jah/ei) Riigihanke korraldamise eeldatav aeg (kuu või kvartal)
Rohkem