Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.12.2006 Avaldamismärge: RT III 2007, 1, 8 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006. a kohtumäärus XXXX AS (likvideerimisel), AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX (pankrotis), AS X.X.XXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXX XXXXXXX kaebustes Eesti Vabariigi kohustamiseks määrata hüvitus Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega kompenseeritud nõuete eest RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-82-06 Määruse kuupäev 12. detsember 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi XXXX AS (likvideerimisel), AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX (pankrotis), AS X.X.XXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXX XXXXXXX kaebused Eesti Vabariigi kohustamiseks määrata hüvitus Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega kompenseeritud nõuete eest Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuli 2006. a määrus haldusasjas nr 3-04-469 Menetluse alus Riigikohtus XXXX AS (likvideerimisel), AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX (pankrotis), AS X.X.XXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXX XXXXXXX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Jätta XXXX AS (likvideerimisel), AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXX XXXXXXX määruskaebused rahuldamata. 2.Rahuldada AS X.X.XXXX (pankrotis) määruskaebus osaliselt. 3.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuli 2006. a määrus haldusasjas nr 3-04-469 osas, millega kohus lõpetas AS X.X.XXXX (pankrotis) kaebuses menetluse ning saata AS X.X.XXXX (pankrotis) kaebus eelmenetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. 4.Arvata XXXX AS (likvideerimisel), AS XXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXX XXXXXXX kautsjonid riigituludesse. Asjaolud ja menetluse käik 1.Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi 13. jaanuari 1992. a määrusega nr 2172/1 külmutati määramata ajaks Põhja-Eesti Aktsiapanga (PEAP) ja Balti Ühispanga (UBB) korrespondentkontod NSVL Välismajanduspangas. 18. novembril 1992 kuulutati Eestis moratoorium Tartu Kommertspangale, Põhja-Eesti Aktsiapangale ja Balti Ühispangale. 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006. a kohtumäärus XX... Leht 1 / 6
20. jaanuaril 1993 võttis Riigikogu seoses Vene Föderatsiooni sanktsioonidega Eesti pankade vastu ning arvestades sellest tingitud olukorda PEAP-s ja UBB-s, vastu otsuse «NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontode kohta». Sellega otsustas Riigikogu moodustada Eesti Panga juures endises NSVL Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade summadest Eesti Vabariigi nõuete fondi nimetusega Riiklik VEB Fond (praegu SA VEB). Fondi koondati PEAP ja UBB nõuded endises NSVL Välismajanduspangas külmutatud kontode kohta, lubati fondil lasta välja fondi koondatud nõuete ulatuses vabalt ringlevaid sertifikaate, mille tingimused määrab Eesti Pank ning millega pidi kompenseeritama PEAP ja UBB klientide need nõuded nimetatud pankade vastu, mis on seotud endises NSVL Välismajanduspangas külmutatud kontodega. Riikliku VEB Fondi peaülesandeks määrati lahenduste leidmine Eesti pankade ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute nõuete rahuldamiseks endises NSVL Välismajanduspangas külmutatud kontode suhtes. 2. XXXX AS (likvideerimisel), AS X.X.XXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXX XXXXXXXesitasid Tallinna Halduskohtule kaebusedtaotlusega kohustada Eesti Vabariiki (Vabariigi Valitsuse kaudu) kompenseerima kaebajatele väljastatud Riikliku VEB Fondi sertifikaadid kas riigi võlakirjade, raha maksmise või muu õiglase hüvitise määramise kaudu. Kaebajad väitsid, et pole tõendatud, et nende UBB-s või PEAP-s olnud arvelduskontodele laekunud välisvaluuta summade, millega teostati arveldusi eelnimetatud pankade NSVL Välismajanduspanga korrespondentkontode kaudu, käsutamisõigust oleks nendel korrespondentarvetel piiratud, mistõttu tuleb kaebajatele kompenseerida nendele väljastatud Riikliku VEB Fondi sertifikaadid kas riigi võlakirjade, raha maksmise või muu õiglase hüvitise määramise kaudu. Ka juhul, kui nende arvelduskontodele laekunud välisvaluuta kasutamine on piiratud, kuuluvad sertifikaadid hüvitamisele. Eesti haldusorganite ja Riigikogu poolt 1992-1993 Eesti pankade ja nende võlausaldajate ning Eesti majanduse kaitseks tarvitusele võetud meetmed, mis seisnesid UBB ja PEAP kohustuste hulgast teatud grupi võlausaldajate, kelle arveldusi need pangad teostasid NSVL Välismajanduspanga kaudu, eraldamises ja Riiklikku VEB Fondi koondamises, olid õigusvastased, sest ei vastanud võrdse kohtlemise põhimõttele. Nende meetmete tagajärjel on eelnimetatud suvalise tunnuse alusel eraldatud isikute grupp oma varast faktiliselt ilma jäänud, sest Eesti riik on vastuolus põhiseaduse -ga 14 olnud tegevusetu lahenduste leidmisel Riikliku VEB Fondi sertifikaadi omanike nõuete rahuldamiseks, rikkudes kaebajate põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Kaebust täiendati juhuks, kui eelnimetatud nõue ei kuulu rahuldamisele, nõudega tunnistada õigusvastaseks Eesti Vabariigi tegevusetus ja viivitus kaebajatele väljastatud Riikliku VEB Fondi sertifikaadi õiglasel kompenseerimisel. 3.Tallinna Halduskohus lõpetas 12. mai 2006. a määrusegahaldusasjas nr 3-04-469 menetluse kaebuste taotlustes kohustada Eesti Vabariiki kompenseerima kaebuse esitajatele väljastatud Riikliku VEB Fondi sertifikaat riigi võlakirjade, raha maksmise või muu õiglase hüvitise määramise kaudu (p 1), samas otsustati läbi viia ettevalmistavad ja eelmenetluse toimingud seoses esitatud kaebuste tõlgendamisega kahju hüvitamise ja toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebustena, jättes need kaebused käiguta ja andes tähtaja kaebuste puuduste kõrvaldamiseks. Määruse põhjendused olid järgmised: 1) HKMS 19 lg 7 teise lause kohaselt tuleb kaebuses sõnastatud kohustamistaotlusi Eesti Vabariigi kohustamiseks kompenseerima kaebuse esitajatele väljastatud Riikliku VEB Fondi sertifikaat riigi võlakirjade, raha maksmise või muu õiglase hüvitise määramise kaudu tõlgendada kahju hüvitamise kaebusena, mille esemeks on rahasumma, mis vastab kaebuse esitaja arvel olnud rahasummale või selles väärtuses riigi võlakirjale. Kaebuste eesmärgiks on õiguste rikkumisega tekitatud kahju eest hüvitise saamine. Järeldust, et tegemist on kahju hüvitamise kaebusega, kinnitab ka kaebajate esindaja poolt kohtuistungil toodud väide, et kaebuse täpsustusena esitatud tuvastamistaotluse esitamise põhjendatud huviks on kahju hüvitamise kaebuse esitamine. Kaebajad pole näidanud, millisest õigusaktist tuleneb riigi kohustus kompenseerida neile väljastatud VEB Fondi sertifikaat, mistõttu pole täidetud riigi vastu esitatud kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused; 2) kuna kohus on esitatud kaebused võtnud menetlusse kohustamiskaebustena, kuid menetlusse võtmisel on kaebusi tõlgendades ja uurimisprintsiipi rakendades jõudnud järeldusele, et tegemist on sisuliselt kahju hüvitamise kaebustega, kuulub menetlus kohustamisnõuetes lõpetamisele ning kahju hüvitamise kaebuste suhtes tuleb läbi viia ettevalmistava ja eelmenetluse toimingud. Kaebajatel tuleb kõrvaldada kaebuse puudused, esitades kohtule kahju hüvitamise kaebusele kehtestatud suuruses riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kahju hüvitamise kaebused on esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) 31 lg-s 2 sätestatud tähtaja rikkumisega, sest kaebused esitati halduskohtule 2004. aasta detsembris ning kaebuste kohaselt tekitati kahju nõuete Riiklikusse VEB Fondi koondamisega, mis leidis aset Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse alusel, millest kaebuse esitajad pidid otsuse Riigi Teatajas avaldamise päeval aru saama, et lisaks fondi sertifikaatidele täiendava kompensatsiooni maksmist neile ette nähtud ei ole ning sertifikaadid on kompensatsiooniks nõuete koondamise eest. Kaebajatele tuleb anda võimalus esitada tähtaja ennistamise põhjendatud taotlused. 4.XXXX AS (likvideerimisel), AS X.X.XXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXX XXXXXXXesitasid halduskohtu määruse peale määruskaebused, taotledes määruse tühistamist osas, milles lõpetati kaebuste menetlus. Määruskaebuste esitajad leidsid, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud kaebusi kahju hüvitamise kaebustena. Kaebajatele väljastatud Riikliku VEB Fondi sertifikaatide kompenseerimise regulatsioon on hetkel selgelt puudulik ja isikute õigusi mittetagav, toimudes avalik-õiguslikke funktsioone kandva Eesti Panga ja Sihtasutuse VEB kaudu. Sertifikaadid kinnitavad kaebajate õigusi saada nimetatud halduskandjate poolt läbi viidava menetluse lõppresultaat. Kaebajate õiguste pöördumatu rikkumise hetkeks saab nimetada alles seda hetke, kui fondi kreeditoride suhtes nõuete kompenseerimisele suunatud haldusmenetlus lõpetatakse ja kaebajatele teatatakse, et sertifikaate ei hüvitatagi ja mingit muud kohast menetlust ei järgne. Sellist otsust pole tänaseni vastu võetud. Seega pole õige kohtu järeldus, nagu oleks kaebused esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Küll saab esitada kohustamiskaebuse ja vaidlustada viivitust, kui mõistliku aja jooksul ei ole asja lahendatud. Leht 2 / 6 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006. a kohtumäärus XX...
Kaebajad ei ole vaidlustanud Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse õiguspärasust. Kaebajatele loodi ühene ettekujutus, et isikud, kelle arveldusi teostati NSVL Välismajanduspanga kaudu, ei ole Riikliku VEB Fondi moodustamise tõttu oma varast ilma jäänud, vaid saavad riigi poolt loodud mehhanismide kaudu selle eest õiglase hüvitise. Nende meetmete lõpuleviimata jätmine on ebaõiglane ja kujutab endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, kus avalikku huvi realiseeritakse teatud grupi eraõiguslike isikute arvel. 5.Tallinna Ringkonnakohusrahuldas 10. juuli 2006. a määrusegaxxxx AS (likvideerimisel), AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXX XXXXXXX määruskaebused. AS X.X.XXXX (pankrotis) määruskaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse osas, milles halduskohus lõpetas XXXX AS (likvideerimisel), AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXX XXXXXXX kaebuste menetluse. Selles osas saatis ringkonnakohus asja halduskohtule eelmenetluse edasiseks läbiviimiseks, sealhulgas menetluse lõpetamise uueks otsustamiseks. AS X.X.XXXX (pankrotis) kaebuse menetluse lõpetamise osas asendas ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendused oma määruse p-s 11 toodud põhjendustega. Ringkonnakohus märkis, et kuigi halduskohus on juhtinud kaebajate tähelepanu võimalusele käsitada esitatud nõudeid kahju hüvitamise taotlustena, on kaebajate advokaadist esindaja järjekindlalt väljendanud kaebajate tahet esitada mitte kahju hüvitamise kaebust, vaid kohustamiskaebust. Kohtupraktika järgi on üksnes kaebuse esitajal õigus määrata kaebuse ese. Põhjendatud ei ole sellise nõude lahendamine, mille menetlemist kaebuse esitaja ei soovi. Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks esitatud kaebuste käsitamist kahju hüvitamise kaebustena. Kaebustes nõutakse sisuliselt kaebajate Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse p-s 4 nimetatud nõuete kompenseerimist muul viisil kui Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega. Õigus nõuda Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse p-s 4 nimetatud nõuete muul viisil kompenseerimist ei saa tuleneda Riikliku VEB Fondi sertifikaatidest, sest need sertifikaadid ise olidki eelviidatud sätte kohaselt ette nähtud kompensatsiooniks selles sättes viidatud nõuete eest. Kaebused on esitatud Eesti Vabariigi vastu seoses sellega, et Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse kohaselt nähti ette teatud Eesti pankade nõuete koondamine Riiklikku VEB Fondi ja nende pankade kohustuste nende klientide ees kompenseerimine eelnimetatud fondi moodustamise ja selle sertifikaatide väljalaskmise kaudu. Nõuete selline koondamine ja kompensatsioonimehhanismi loomine oli riigi avalik-õiguslik meede. Sellise meetme rakendamisest ei tekkinud Eesti Vabariigil tsiviilõigussuhteid PEAP ja UBB klientidega (või nende õigusjärglastega nõuetes, mis olid seotud NSVL Välismajanduspangas külmutatud kontodega). Käesolevas asjas esitatud kaebuste sisulisel lahendamisel kuulub muuhulgas tuvastamisele, kas ja milline avaliku õiguse norm annab endiste PEAP ja UBB klientidele (või nendelt NSVL Välismajanduspangas külmutatud kontodega seotud nõuded omandanud isikuile) subjektiivse õiguse nõuda nende nõudeõiguste kompenseerimist Eesti Vabariigilt tulenevalt asjaolust, et riik eelnimetatud avalik-õiguslikku meedet rakendas. Sellise vaidluse sisu on avalik-õiguslik. Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2003. a otsusega haldusasjas nr 2-3/612/2003 jõustus Tallinna Halduskohtu 5. märtsi 2003. a otsus haldusasjas nr 3-83/2003. Nimetatud otsusega jäeti rahuldamata AS X.X.XXXX (pankrotis) kaebus nõudes mõista välja Rahandusministeeriumilt kompensatsioon nõude eest UBB vastu seoses viimase valuutakontol NSVL Välismajanduspangas blokeeritud summadega. Seega eksisteerib jõustunud kohtuotsus AS X.X.XXXX (pankrotis) käesolevas asjas esitatud nõude suhtes kohustada riiki kompenseerima kaebuse esitaja nõudeõigus seoses NSVL Välismajanduspangas külmutatud valuutakontoga. Selle nõude osas kuulub menetlus lõpetamisele HKMS 24 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus ei ole eelmenetluses veel kontrollinud, kas XXXX AS (likvideerimisel), AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXX XXXXXXX kaebused Eesti Vabariigi kohustamise nõudes määrata kompensatsioon viimaste nõudeõiguste eest Eesti pankade vastu seoses viimaste NSVL Välismajanduspangas külmutatud kontodega on esitatud tähtaegselt. Seetõttu ei pidanud ringkonnakohus võimalikuks määruses otsustada, kas nendes kaebustes kuulub menetlus lõpetamisele HKMS 12 lg 3 alusel. Seda saab nende kaebuste eelmenetluse edasisel läbiviimisel HKMS 12 lg 3 alusel otsustada halduskohus. Menetlusosaliste põhjendused 6. XXXX AS (likvideerimisel), AS X.X.XXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXX XXXXXXXesitasid määruskaebusedriigikohtule, milles paluvad kohtumääruse tühistada AS X.X.XXXX suhtes menetluse lõpetamise osas ning jätta resolutsioonist välja viide, et asi saadetakse tagasi muu hulgas menetluse lõpetamise otsustamiseks, ka tuleks osalt muuta ringkonnakohtu põhjendusi. Määruskaebuse esitajad ei ole nõus ringkonnakohtu käsitlusega, et Riikliku VEB Fondi sertifikaadid iseenesest olidki kompensatsiooniks, vaid leiavad, et sertifikaate tuleb lugeda eelhaldusaktideks kompenseerimismenetluses. Kaebajatel on VEB fondi sertifikaadid olemas ja need kehtivad tänaseni, kuid ainuüksi sertifikaadi omandamisega ei ole kaebajatele nende nõudeid kompenseeritud. Sertifikaat üksnes kinnitab kaebajate õigust saada kompenseerimismenetluse lõppresultaadina hüvitust NSVL Välismajanduspangas külmutatud vahendite eest. Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse p 5 kohaselt oli Riikliku VEB Fondi eesmärk leida lahendusi külmutatud varade tõttu pankade vastu esitatud nõuete rahuldamiseks. 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006. a kohtumäärus XX... Leht 3 / 6
Kaebajatel oli õiguspärane ootus uskuda, et riik on loonud mehhanismi, mille kaudu nende nõuded õiglaselt rahuldatakse. Kompenseerimismenetlus tuleb lõpule viia ning selle kohustamisele ongi kaebused suunatud. Kaebajate õigust kompenseerimismenetluse lõpuleviimisele ei mõjuta ka asjaolu, et vastustajate arvates on Riikliku VEB Fondi eesmärkide saavutamise eelduseks kokkulepe Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, mis aga seni puudub ja ilmselt jääbki tulemata. Kui riik on andnud siseriiklikult lubaduse, mis on seotud välislepinguga, siis peab ta tegema ka endast oleneva, et lubadus täidetud saaks. Kui täitmine osutub võimatuks, tuleb rakendada muid kompensatsioonimehhanisme. Praegune tegevusetus riivab oluliselt Riikliku VEB Fondi sertifikaatide omanike põhiõigust korraldusele ja menetlusele (PS 14). Tallinna Ringkonnakohus märkis, et halduskohus ei ole eelmenetluses veel hinnanud kaebuste tähtaegsust. Määruskaebuste esitajad leiavad, et kaebetähtaeg ei ole möödunud. Kaebajate õiguste pöördumatu kahjustamine tekiks alles juhul, kui kaebajatele teatataks, et sertifikaate ei hüvitatagi ning muud kohast menetlust ei järgne. Seda seni tehtud ei ole, sertifikaadi väljaandmine oli eelhaldusakti tähenduses. Kaebajad leiavad, et eksitav on ringkonnakohtu määruse resolutsioonis sisalduv rõhutus, et asi saadetakse «halduskohtule eelmenetluse edasiseks läbiviimiseks, sealhulgas menetluse lõpetamise uueks otsustamiseks». AS X.X.XXXX (pankrotis) osas puudub jõustunud kohtulahend sama nõude osas. Ringkonnakohus on vääralt samastanud käesolevas asjas ja varasemas asjas esitatud nõudeid. Varasemalt taotles AS X.X.XXXX (pankrotis) kohtult kindla rahasumma väljamõistmist küll samal alusel (Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse alusel nõuete koondamine Riiklikku VEB Fondi), kuid kohus tookord jättis seisukoha võtmata Eesti Panga, VEB Fondi ja riigi tegevusetuse suhtes, kuna sellist nõuet ei esitatud (Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2003. a otsuse lk 10 kolmas lõik). Kaebuse ese on küll sama, aga praegusel juhul on kaebuse aluseks asjaolu, et Eesti Vabariigi, Eesti Panga ja SA VEB tegevusetuse tõttu pole Riikliku VEB Fondi sertifikaatide omanikeni jõudnud mingit reaalset kompensatsiooni. Selle nõude osas jõustunud kohtulahend puudub ja ei ole tegemist kaebusega samas asjas HKMS 24 lg 1 p 4 tähenduses. Ka Tallinna Halduskohus jättis selles asjas rahuldamata taotluse HKMS 24 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamiseks AS X.X.XXXX (pankrotis) kaebuse osas põhjendusega, et varasemas asjas riigi tegevusetust ei olnud vaidlustatud ega esitatud taotlust sellise kahju hüvitamiseks. Seda osa halduskohtu määrusest ei vaidlustatud ning ka ringkonnakohus ei ole oma määruses märkinud, et ta tühistab halduskohtu määruse punkti 6. Ringkonnakohtu määrus on vastuolus halduskohtu määruse resolutsiooni p-ga 6 ning ringkonnakohus otsustas küsimuse üle, mida ei vaidlustanud ükski menetlusosalistest. Kohtute määrused on selles osas üksteist välistavad ning kohtumääruse täitmine ei ole võimalik. Vastuolu tuleb kõrvaldada. Õige oli halduskohtu seisukoht ning väär ringkonnakohtu oma. 7.Vabariigi Valitsusvaidlebkirjalikus vastusesmääruskaebustele vastu ja palub need jätta rahuldamata. Ükski Riikliku VEB Fondi sertifikaadi saanud isik ei ole kunagi vaidlustanud, et NSVL Välismajanduspangas külmutati just nende nõuetega seotud vara. Vastustaja leiab, et ringkonnakohus ei ole andnud halduskohtule väärat juhendit, mille alusel peaks halduskohus kaebuste menetlemise lõpetama, vaid viitas üksnes sellele, et tuleb kontrollida tähtaegsust ja selle alusel otsustada, kas esinevad menetluse lõpetamise alused. Sisuliselt taotlevad määruskaebuste esitajad, et Riigikohus viiks ise läbi eelmenetluse ja kontrolliks kaebuste tähtaegsust. See ei ole lubatav. Arusaamatuks jääb määruskaebuste esitajate käsitlus Riikliku VEB Fondi sertifikaatidest kui eelhaldusaktidest. Riigikogu otsus sätestab selgelt, et sertifikaadid on vabalt ringlevad nimelised väärtpaberid, mis väljendavad selle omaniku õigust sertifikaadiga esindatud osale fondi varadest. Sertifikaadid on seega eraõigusliku olemusega väärtpaberid, mitte haldusaktid. Sertifikaatide vaba ringlust tõendab seegi, et AS X.X.XXXX omandas oma sertifikaadi just nn järelturult. Ebaõige on käsitlus, mille kohaselt viib riik kaebajate suhtes läbi jätkuvat kompensatsioonimenetlust. Kuna Eesti Vabariik ei ole kaebajate varasid külmutanud, siis ei pea riik ka neid hüvitama. Riigipoolne haldusmenetlus lõppes Riikliku VEB Fondi loomise ja sertifikaatide väljaandmisega. Seejuures võivad sertifikaatide omanikud oma nõudeõigust teostada ka iseseisvalt ning nad ei ole seotud SA-ga VEB. Riigikogu otsusega ei ole riik võtnud endale mingit kohustust maksta hüvitist Vene Föderatsiooni külmutatud varade eest. Ringkonnakohus lõpetas õigesti AS X.X.XXXX (pankrotis) kaebuse menetluse. Kaebaja taotles varasemas menetluses esmajoones küll kahju hüvitamist, kuid esitas ka alternatiivse nõude Rahandusministeeriumilt õiglase hüvituse saamiseks selle eest, et nõuded Riiklikku VEB Fondi koondati. Ka käesolevas menetluses nõuab AS X.X.XXXX (pankrotis) kaebust üksnes teisiti sõnastades sisuliselt sedasama õiglast hüvitust. Asjaolu kohta, et ringkonnakohtu määrus on vastuolus halduskohtu määruse resolutsiooni p-ga 6, märgib vastustaja, et halduskohtu määruse resolutsiooni p 6 ei olnud määruskaebusega vaidlustatav. HKMS 24 lg 1 p 5 alusel pidi ringkonnakohus menetluse lõpetama, menetlusosaliste taotlused pole selles küsimuses määravad. Halduskohtu määruse resolutsiooni p-ga 6 jäeti rahuldamata menetlusosaliste taotlused menetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohus lõpetas menetluse 24 lg 1 p 5 alusel omal algatusel. Seega ei eksisteeri vastuolu kohtumääruste vahel. Kolleegiumi seisukoht 8.Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et XXXX AS (likvideerimisel), AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXX XXXXXXX määruskaebused ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. AS X.X.XXXX (pankrotis) määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 9.Kolleegium märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuli 2006. a määrusega ei ole kaebusi veel lahendatud sisuliselt. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et Riikliku VEB Fondi sertifikaatidest ei saa tuleneda õigust Leht 4 / 6 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006. a kohtumäärus XX...
nõuda Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse p-s 4 nimetatud nõuete muul viisil kompenseerimist, sest need sertifikaadid ise olidki otsuse kohaselt ette nähtud NSVL Välismajanduspangas külmutatud kontodega seotud nõuete kompenseerimiseks. Ringkonnakohus ei ole määruses lahendanud küsimust, kas Eesti Vabariik on kohustatud eelnimetatud nõuded kompenseerima ning kas Riikliku VEB Fondi sertifikaatide väljastamine on olnud piisavaks kompensatsiooniks. Nimetatud küsimused lahendatakse asja sisulisel läbivaatamisel. 10.Kohustamiskaebuste tähtaegsuse küsimust Riigikohtu halduskolleegium käesolevas määruses ei käsitle, sest seda ei ole madalama astme kohtud senise menetluse käigus veel läbi vaadanud. Õige on vastustaja seisukoht, et ringkonnakohus ei ole halduskohtule andnud juhist, mille alusel peaks halduskohus kaebuste menetluse lõpetama. Ringkonnakohus viitas üksnes sellele, et kuivõrd halduskohus käsitas kaebusi kahju hüvitamise taotlustena, kuid ringkonnakohus tõlgendas kaebuste taotlusi teisiti, ei ole eelmenetluses veel kontrollitud kohustamiskaebuste tähtaegsust. Kuivõrd kahju hüvitamise kaebuse ja kohustamiskaebuse vaidlustamistähtajad ei lange kokku, tuleb kaebuse taotluse varasemast erineva tõlgendamisega seoses vastavalt hinnata teiste kriteeriumide järgi ka menetluse lõpetamise aluste esinemist või puudumist. Kaebuse tähtaegsuse üle peab esmalt otsustama asja menetlev kohus, antud juhul Tallinna Halduskohus. Ringkonnakohus ega Riigikohus ei saa kohustamiskaebuste tähtaegsuse küsimust otsustada enne selle lahendamist halduskohtu poolt. 11.AS X.X.XXXX (pankrotis) kaebuse osas lõpetas Tallinna Ringkonnakohus kolleegiumi arvates HKMS 24 lg 1 p 4 alusel menetluse ebaõigesti. Kohus viitas, et Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2003. a otsusega haldusasjas nr 2-3/612/2003 jõustus Tallinna Halduskohtu 5. märtsi 2003. a otsus haldusasjas nr 3-83/2003, millega jäeti rahuldamata AS X.X.XXXX (pankrotis) kaebus mõista välja Rahandusministeeriumilt kompensatsioon seoses NSVL Välismajanduspangas blokeeritud summadega, sest Riikliku VEB Fondi rahatuse tõttu tema nõue praktiliselt sundvõõrandati. Ringkonnakohus leidis, et eeltoodut arvestades eksisteerib jõustunud kohtuotsus AS X.X.XXXX (pankrotis) käesolevas asjas esitatud nõude suhtes kohustada riiki kompenseerima kaebuse esitaja nõudeõigus seoses NSVL Välismajanduspangas külmutatud valuutakontoga ja menetlus tuleb seetõttu lõpetada. Riigikohtu halduskolleegium selle käsitlusega ei nõustu. Õige on määruskaebuse esitajate viide Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2003. a otsuse lehekülje 10 kolmandas lõigus sisalduvale, millest nähtub käesolevas asjas esitatud ringkonnakohtu seisukoha ekslikkus. Ringkonnakohus märkis 28. novembri 2003. a otsuses, et kaebuse esitaja taotles kohtult kindla rahasumma väljamõistmist. Nõude aluseks oleva toiminguna käsitles kaebuse esitaja Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse alusel toimunud nõuete koondamist Riiklikku VEB Fondi. Kohus leidis nimetatud otsuses, et kaebuse esitaja ei ole õigusvastase tegevusena käsitlenud VEB Fondi ja Eesti riigi tegevusetust koondatud nõuete tagamisel ega ole esitanud taotlust sellise tegevusetuse läbi tekkinud kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus asus varasemas asjas seisukohale, et seega esitati apellatsioonkaebuses uus taotlus raha väljamõistmiseks Eesti Pangalt, VEB Fondilt ja Eesti riigilt ning kuivõrd uute nõuete esitamine ringkonnakohtus pole võimalik, jäeti see nõue tähelepanuta. Ringkonnakohus märkis lisaks, et samadel asjaoludel pole esimese astme kohus rikkunud ka menetlusnorme kui Eesti Panga, VEB Fondi ja Eesti riigi tegevusetusele hinnangut ei andnud, sest sellist nõude alust kaebuse esitaja oma taotlustes ei märkinud. 12.Käesolevas asjas on XXXX AS (likvideerimisel), AS X.X.XXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXX XXXXXXX kaebustes esitatud nõude aluseks aga nimelt käsitlus, et õigusvastane on Eesti Vabariigi tegevusetus, mille tõttu kaebajateni ei ole pika aja jooksul jõudnud reaalset kompensatsiooni Riiklikku VEB Fondi koondatud nõuete hüvitamiseks. Sellisel alusel esitatud nõuet Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2003. a otsusega ei lahendatud. Seega ei ole AS X.X.XXXX (pankrotis) kaebuses esitatud nõude osas olemas jõustunud kohtuotsust või kohtumäärust menetluse lõpetamise kohta, mistõttu puudus ringkonnakohtul alus lõpetada HKMS 24 lg 1 p 5 (kuni 31. augustini 2006 HKMS 24 lg 1 p 4) järgi asja menetlus. 13.Iseenesest õige on vastustaja arvamus, mille kohaselt halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 6 ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon ei ole vastuolus. Menetluse lõpetamine HKMS 24 lg 1 p 4 (alates 1. septembrist 2006 kehtiva HKMS 24 lg 1 p 5) alusel on kohtu kohustus ega sõltu menetlusosaliste taotlustest. Seetõttu juhul, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et samas asjas on juba olemas jõustunud kohtuotsus, peab ta menetluse lõpetama. Tähtsust ei oma asjaolu, et halduskohus leidis samas küsimuses, et menetlusosalise taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna aga kolleegium asus eespool seisukohale, et AS X.X.XXXX (pankrotis) ei ole esitanud käesolevas asjas nõuet samal alusel nagu Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2003. a otsusega lahendatud asjas, oli menetluse lõpetamine ringkonnakohtu poolt selles osas siiski sisuliselt ebaõige. 14.Eeltoodust tulenevalt jäävad XXXX AS (likvideerimisel), AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX (pankrotis), AS XXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXX XXXXXXX määruskaebused rahuldamata. Kolleegium rahuldab AS X.X.XXXX (pankrotis) määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuli 2006. a määruse osas, millega kohus lõpetas HKMS 24 lg 1 p 4 alusel AS X.X.XXXX (pankrotis) kaebuses menetluse. AS X.X.XXXX (pankrotis) kaebus tuleb eelmenetluse jätkamiseks saata Tallinna Halduskohtule. Ülejäänud osas jääb AS X.X.XXXX (pankrotis) määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. XXXX AS (likvideerimisel), AS XXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXX XXXXXXX tasutud 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006. a kohtumäärus XX... Leht 5 / 6
kautsjonid tuleb arvata riigituludesse. AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX (pankrotis) ja AS X.X.XXXX (pankrotis) olid kautsjoni tasumisest vabastatud. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Harri SALMANN Leht 6 / 6 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006. a kohtumäärus XX...