Microsoft Word - Analyys_Jaatmeveoga liitumine_L_Kanger.doc
|
|
- Andres Kotov
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 RIIGIKOHUS ÕIGUSTEABE OSAKOND Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine JäätS 69 lg 4 alusel Kohtupraktika lühianalüüs Liina Kanger haldusõiguse analüütik Tartu September 2011
2 Sisukord Sissejuhatus Jäätmeveoga liitunuks lugemine Jäätmevaldaja Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine Korraldab jäätmekäitluse ise Kinnistul ei elata või seda ei kasutata Jäätmeveoga liitunuks lugemise vaidlustamine Jäätmehoolduseeskirja põhiseaduspärasuse kontroll... 8 Kokkuvõte
3 Sissejuhatus Käesolev kohtupraktika lühianalüüs uurib võimalusi isiku kohustusliku jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks. JäätS 69 lg 4 näeb ette, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Kohustusliku jäätmeveo keskseks probleemiks jäätmevaldaja jaoks on ilmselt tasude oluline erinemine valdade lõikes. Riigikontrolli aastal tehtud ülevaate andmetel Riigikogule erinevad jäätmeveo piirhinnad ja konkursi tulemusena kujunenud hinnad osas KOV-des kuni kaks korda. 1 Säästmaks jäätmeveole kuluvaid summasid, taotlevad inimesed korraldatud jäätmeveost vabastamist. Põhjused selleks on eranditult majanduslikud. Kaebuse esitajad toovad oma kaebustes välja, et ise prügi vedada (s.t viia linna prügikasti) on odavam ja paindlikum 2 või et jäätmeid ei teki üldse või tekib väga vähe, nt kui ei elata kinnistul alaliselt, vaid ainult suveperioodil. Sel juhul ei soovita maksta ka prügiveo eest. Tallinna halduskohus selgitab ühes oma otsustest, et korraldatud jäätmeveo ideeks on nn solidaarsuse põhimõte, st et tasutakse nii süsteemi toimimise kui ka prügi tekitamise eest. 3 Vaidlused tõusetuvadki pinnalt, et jäätmevaldajad ei soovi rahastada ainult süsteemi toimimist. Eelmainitud Riigikontrolli ülevaate andmetel erineb korraldatud jäätmeveost vabastatute osakaal omavalitsustes mitmeid kordi (0,1 28%). 4 Seadmata kahtluse alla vabastamiste õigsust, rõhutas Riigikontroll, et vabastuste põhjendatust peab toetama regulaarne järelevalve. 5 Käesolev kohtupraktika analüüs ei ole küll kirjutatud eesmärgiga teha Riigikontrolli poolt soovitatud regulaarset järelevalvet KOV-de üle, kuid käesolevas 1 Riigikontrolli ülevaade jäätmehoolduse olukorrast valdades ja linnades. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 22. juuli 2008, lk 2. Kättesaadav: 2 Vt nt TlnHKo , haldusasi TlnHKo , haldusasi , p Riigikontrolli ülevaade, lk 16 (p 47). 5 Riigikontroll analüüsis valitud KOVides korraldatud jäätmeveost vabastamise praktikat, millest selgus, et KOVide praktika vabastuste võimaldamisel ning vabastamisel aktsepteeritavad põhjendused on küllaltki erinevad. Sarnane on KOVides majandustegevuses osalevate isikute (nt kauplusteketid) vabastamine, kes on juba varasemast ajast korraldanud oma jäätmete äraveo ise. Vabastusi on antud ka põhjustel nagu ebasobivad teeolud (vedaja on mõnel pool nõudnud kindla laiusega teed), kinnistu koos sellel asuva hoonestusega ei ole aastaringi kasutuses (nt suvemajad, garaažid) või kasutatakse naaberkinnistuga ühist konteinerit. Seejuures võib ühes KOVis asuv suvemaja omanik saada vabastuse, kuid sarnastel tingimustel teises KOVis kasutatava suvemaja omanik mitte. Vabastamise alternatiivina on üsna levinud algselt kinnitatud konteinerite tühjendamissageduse muutmine, mida mõnes KOVis on praeguseks rakendatud juba ligikaudu kolmandikule jäätmevaldajatest. Kõrvuti korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluste menetlemisega korrastatakse mitmel pool ka jäätmevaldajate registrit, millesse algselt kantud andmed on osutunud ebaõigeteks (nt on sattunud registrisse hoonestamata kinnistud, kinnistuid väljaspool jäätmeveopiirkonda jms). Riigikontrolli ülevaade, lk (p 46). 3
4 kirjeldatakse, kas kohtupraktika näeb jäätmeveoga liitumisest vabastamises suurt erandit või on seda teatud juhtudel siiski võimalik teha ning osaliselt peegeldub sellest ka KOV-de praktika. Uuritavateks küsimusteks on, keda käsitleda jäätmevaldajana, kes tuleb lugeda jäätmeveoga liitunuks ja keda saab liitumisest vabastada ning kuidas liitumist vaidlustada. Analüüsitava materjali moodustasid 9 halduskohtu ja 6 ringkonnakohtu lahendit vahemikust 1. jaanuar 2009 kuni 1. september 2011, milles kõigis kohaldati JäätS 69 lg-t 4. Analüüsis esitatud seisukohtadel ei ole siduvat mõju ja need ei ole käsitatavad Riigikohtu seisukohana. Riigikohus võtab õiguslikke seisukohti vaid kohtulahendis. 1. Jäätmeveoga liitunuks lugemine Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas (JäätS 69 lg 1 ls 1). Tallinna Halduskohtu sõnades: Vastavalt JäätS 69 lg-le 1 toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte lisati seadusesse 69 lg 1 1, mille järgi kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga. Seega automaatse liitumise faktist saab isik teada. 2. Jäätmevaldaja Jäätmevaldaja mõiste on määratletud JäätS -s 9, mille tähenduses on jäätmevaldajaks jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Seadusandja on ilmselt püüdnud teha võimalikult kõikehõlmava loetelu, püüdes hõlmata nii jäätmetekitajad kui ka jäätmevaldajad, nii juriidilised isikud kui ka iseseisvaks juriidiliseks isikuks mitteolevad asutused. Samas kui avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on arvestatud, et asutused ei ole juriidiliseks isikuks, siis eraisikute puhul ei ole ette nähtud, et juriidilise isiku vormi mitteomav ühing võiks olla jäätmevaldajaks. JäätS 69 lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja JäätS 4. peatüki tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Seadusandja mõte on olnud, et kui jäätmeid tekib, siis keegi peab olema jäätmevaldaja, sõltumata juriidilise isiku olemasolust või liigist. Tallinna Ringkonnakohus on hooneühistu kaebust läbi vaadates järeldanud: Kuna kinnistul tekib jäätmeid, on kaebaja puhul tegemist jäätmevaldajaga. 7 Samale seisukohale on jõudnud ka Tartu halduskohus, pidades JäätS 9 loetelu avatud loeteluks ja märkides, et definitsioon ei ole ammendav: 6 TlnHKo , haldusasi TlnRKo , haldusasi , p 13. 4
5 /---/ kaebaja poolt esitatud taotluses korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise kohta on märgitud, et JäätS 69 lg 2 kohaselt ei ole hooneühistud (garaažid) jäätmevaldajad. JäätS 69 lg 2 sätestab, et jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Seega saab nimetatud õigusnormi alusel asuda seisukohale, et jäätmevaldajate loetelu ei ole lõplik, sest kooskõlas JäätS -ga 9 jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 8 Antud näites esitas kaebuse hooneühistu. 9 Kirjanduses on märgitud, et jäätmevaldajaks tuleks analoogiliselt korteriühistuga lugeda ka suvila- või aiandusühistut. 10 Jäätmevaldajaks olemist ei takista see, et kinnistul pole ehitisi, samuti see, kui need ehitised pole püstitatud õiguslikul alusel ega kantud ehitisregistrisse. Tallinna Ringkonnakohtu seisukoha järgi tuleks JäätS 69 lg 2 sisustamisel lähtuda eeldusest, et korraldatud jäätmevedu hõlmaks elukondlikku kinnisvara, mille kasutamisel eeldatavalt tekivad olmejäätmed. 11 Soojak või vagunelamu on ehitised EhS 2 lg 1 tähenduses ja kinnistu omanik, kelle kinnistul need asuvad, on jäätmevaldaja. Seaduse seletuskirja kohaselt võib jäätmevaldajana käsitleda ka kinnistu omanikuga võrreldavat haldajat või rendi (üüri)lepingu alusel toimivat kinnistu haldajat, 12 kohtupraktikat aga valdajate suhtes vaadeldud perioodis ei olnud. Seega ei ole teada, kas kohtupraktika kinnistu valdajat jäätmevaldajana käsitleks 3. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine Selleks, et säästa korraldatud jäätmeveo tasusid, on inimesed valmis elama vagunelamus või jätma allkirjastamata jäätmekäitluslepingu jäätmevedajaga, arvates, et sel viisil loetakse nad jäätmeveoga mitteliitunuks. 13 Tegelikkuses võimaldab isiku korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada JäätS 69 lg 4 alusel esitatud põhjendatud avaldus ja seda siiski üksnes 8 TrtHKo , haldusasi Hooneühistuseadus 1 lg 1: Hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. 10 J. Ratas, R. Ratas Jäätmetest ja jäätmeseadusest Keskkonnatehnika 5/2005. Seadus aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta 7 sätestab, et ühisesse omandisse jäetud vara valitsemiseks võivad omanikud kooperatiivi ümber kujundada, asutada äriühingu või sõlmida ühise tegutsemise lepingu. (Vastu võetud , RT 1992, 28, 371, jõustumine ). Seega pole välistatud, et aiandusja suvilaühistud tegutsevad ka äriühingu või seltsingu vormis. 11 TlnRKo , haldusasi , p Jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk TlnHKo ja TlnRKo , haldusasi (TlnHKo: Lepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine kaebaja ja jäätmevedaja vahel ei avalda mõju JäätS tulenevate kohustuste täitmisel, p 23). 5
6 piiratud juhtudel. Kohtupraktika on kujunenud selliseks, et vabastamisel tuleb kaaluda avalikku huvi. Tallinna Halduskohtu sõnades: JäätS 69 lg 4 eesmärgiks on jäätmevaldajatele nende soovi korral võimaluse loomine korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks. Seda sätet on kohtupraktikas tõlgendatud nii, et seadust tuleb tõlgendada vastupidiselt; erandi tegemisel ja võimaldamisel peab kohalik omavalitsus arvestama avaliku huviga, et olmejäätmete käitlemisega ei kahjustataks keskkonda ja avalikku tervist ning et jäätmekäitlus toimuks vastavalt kehtestatud nõuetele ja et selle üle oleks võimalik teostada kontrolli. Erandi tegemiseks tuleb esitada avaldus, mille alusel antakse korraldus ja vastavalt sellele korraldusele saab lugeda isiku mitteliitunuks mõjuval põhjusel. Seega tuleb korraldusega lahenda küsimus, kas kaebaja taotlus on mõjuvate põhjustega, et arvata ta korraldatud jäätmeveost eemalejäänuks, nn automaatset vabastust korraldatud jäätmeveost ei toimu. 14 Seesama, et erandi tegemine peab olema avalikes huvides, on kõlanud ka teistes kohtuotsustes, 15 seda nii varasemalt kehtinud 60 lg 4 sõnastuse (vt p 3.1) kui ka praegu kehtiva sõnastuse korral (vt p 3.2). 3.1 Korraldab jäätmekäitluse ise Kuni sätestas JäätS 69 lg 4, et valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Kohtupraktikas on selgitatud, et jäätmevaldajale erandi tegemise võimalused on eeltoodud sätte alusel väga piiratud. Tallinna Ringkonnakohus sõnastas oma otsuses haldusasjas nr edasist praktikat suunava reegli, 16 et sätte alusel erandi tegemine on lubatud juhul, kui valla- või linnavalitsusel on võimalik piisava kindlusega järeldada, et avaldaja korraldab jäätmekäitluse ise kooskõlas jäätmekäitluse nõuetega, jäätmekäitluse ise korraldamiseks on mõjuv põhjus ning erandit taotletakse kindlaks ajavahemikuks. Erandi tegemisest tuleb keelduda, kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud. Sealjuures ei pidanud ringkonnakohus jäätmekäitluse ise korraldamiseks olukorda, kus jäätmevaldaja viib tekitatud jäätmed mitte lähimasse jäätmekäitluskohta, vaid teise korraldatud jäätmeveopiirkonda ja annab seal üle vastavas veopiirkonnas eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale. Korraldatud jäätmevedu tähendab seda, et jäätmevaldajad annavad oma olmejäätmed käitlemiseks üle olmejäätmete määratud piirkonnast jäätmekäitluskohta kogumise ja vedamisega tegelevale kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras 14 TlnHKo , haldusasi , p Vt nt TlnHKo , haldusasi , p Vt nt TlnHKo , haldusasi , p 24. 6
7 valitud ettevõtjale (JäätS 66 lg 1). Sellest järeldas ringkonnakohus, et jäätmekäitlust erandina ise korraldades peab jäätmevaldaja saavutama samasuguse tulemuse kui korraldatud jäätmeveoga ning üldjuhul järgima ka samu nõudeid, mis on kehtestatud veopiirkonnas konkursi alusel jäätmeveo ainu- või eriõigust omavale ettevõtjale. Muuhulgas peab jäätmevaldaja jäätmekäitlust ise korraldades tagama, et olmejäätmed kogutakse ja veetakse nende tekkimise kohast jäätmekäitluskohta, leidis ringkonnakohus. Mõjuvat erandlikku põhjust tõlgendavad kitsalt ka halduskohtud. 17 Oluliseks põhjuseks saavad olla üksnes mingid erilised ja põhjendatud asjaolud avaldajal, milleks ei ole nt see, et avaldaja kasutab suvilat harva ning tekkivad jäätmed käideldakse kaebaja elukohajärgses jäätmeveopiirkonnas. 18 Kohtupraktika andis selge signaali, et korraldab jäätmekäitluse ise ei tähenda, et inimene viib ise oma prügikoti maalt linna prügikonteinerisse. Kohtupraktika asus niisiis väga kitsale tõlgendusele. Sätte sõnastuse probleemsust tajus ka seadusandja ja seda muudeti. 3.2 Kinnistul ei elata või seda ei kasutata jõustus uus 69 lg 4 sõnastus, milles lubati liitumisest vabastada jäätmevaldaja juhul, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Selles, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, peab kohaliku omavalitsuse üksus olema veendunud ja eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad ( 69 lg 4 2 ). Seadusemuutus kitsendas erandi tegemise võimalust veelgi. Kohtupraktika jätkas kinnitamist, et suvilas alaliselt mitte-elamine ei ole aluseks korraldatud jäätmeveoga mitte liitumiseks. 19 Kui isik kasutab suvilat harva ning jäätmeid tekib vähe, ei ole see iseenesest põhjuseks, et kohaldada JäätmeS 69 lg 4 märgitud erandit. Kui isik on mitme kinnisasja omanik, siis on ta ka niisama mitmes kohas jäätmevaldaja JäätS tähenduses. JäätS 69 lg 4 kohaldamiseks ei anna alust pelgalt see, et inimene ei ela kogu aeg samas kohas. Kohtud rõhutavad, et neid asjaolusid saab arvestada ka korraldatud jäätmeveo raames nn kliendilepingu kaudu (jäätmekonteinerite tühjendamissagedust vähendatakse, jäätmevaldajad sõlmivad mitme naabriga (või terve aiandusühistu peale) konteineri ühiskasutuslepingu ning kasutavad ühist konteinerit või kasutavad kilekotte konteineri asemel) Vt nt TlnHKo , haldusasi , p TlnHKo , haldusasi TlnHKo , haldusasi , TlnHKo , haldusasi TlnHKo , haldusasi , p 26.1 ja TlnRKo , haldusasi , p 15. 7
8 3.3 Jäätmeveoga liitunuks lugemise vaidlustamine Jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise korral saab selle vaidlustada halduskohtus, võlaõiguslikke vaidlusi jäätmevedajaga aga lahendada maakohtus. Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari a otsuses on selgitus KOV, jäätmevedaja ja jäätmevaldaja kolmiksuhte kohta, milles Riigikohus märgib, et jäätmeseadus ei sätesta seda, milline on korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise õiguslik tähendus ning millised on liitumise tagajärjed. Halduskolleegium teeb selgeks, et Ragn-Sells AS poolt kaebajale esitatud arvete vaidlustamiseks saab kaebaja pöörduda maakohtusse 21 ning et tsiviilõiguslik suhe jäätmevaldajaga ei teki ainuõiguse andmise korralduse ning selle lisaks oleva halduslepingu alusel. Halduslepingu, mis reguleerib eeskätt jäätmevedaja ja linna vahelisi õigusi ja kohustusi, punktide vaidlustamine ei saa olla kaebajale kasulik, sest esitatud teenustasu arvete ja nende tasumise kohustuse tekkimise aluseks ei ole haldusleping Jäätmehoolduseeskirja põhiseaduspärasuse kontroll Jäätmeseaduse kooskõla põhiseadusega on kohtuotsustes nenditud üldsõnaliselt, 23 tõsiseid kahtlusi regulatsiooni põhiseadusvastasuse kohta pole kerkinud. Jäätmehoolduseeskirjade nende sätete osas, mis sätestavad seadusega võrreldes laiemad võimalused teha jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandi tegemist, on paaril korral kohtu huviorbiiti jäänud (Saue valla jäätmehoolduseeskiri 24 ja Häädemeeste valla korraldatud jäätmeveole ülemineku korra ja rakendamise juhend 25 ), kuid kohtud pole pidanud konkreetse normikontrolli tingimustes võimalikuks nimetatud määruste kohaldamata jätmist ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist, sest sellest ei ole sõltunud kohtuasja lõpptulemus. 21 Seda on kaebuse esitajale meelde tuletanud nt TlnHKo , haldusasi , RKHKo haldusasi , p TlnHKo , haldusasi , p TlnRKo , haldusasi , p TlnHK (Pärnu) , haldusasi
9 Kokkuvõte Kokkuvõttes näitab jäätmeveoga liitumisest vabastamise problemaatika erahuvi ja avaliku huvi põrkumist. Avalikus huvis on võimalikult puhas keskkond ja kõigile ühetaoliselt korraldatud jäätmevedu ning veendumus, et jäätmed ei satu loodusesse, neid ei põletata vms; erahuvis on mitte rahastada jäätmeveo kui süsteemi toimimist ja saada oma jäätmetega hakkama võimalikult kokkuhoidlikult. Kohtupraktika lahendab selle vastasseisu ühemõtteliselt avaliku huvi kasuks. Üheski analüüsitud kohtuotsuses ei loetud isiku vabastamist kohustuslikust jäätmeveost põhjendatuks. Kolmel juhul rahuldati küll isiku kaebus ja kohustati KOV jäätmeveost vabastamise taotlust uuesti läbi vaatama, kuid seda menetluslikel põhjustel (haldusakti polnud piisavalt motiveeritud 26 või see oli vormistatud volikogu istungi protokolli osana ja sellest ei selgunud peamised kaalutlused 27 ). Kohtupraktika on ühetaoline ja kinnitab selgelt, et jäätmeveoga liitumisest vabastamine on äärmiselt erandlik. Nii korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise varem kehtinud alust JääTS 69 lg-t 4 sõnastuses isik korraldab jäätmekäitlust ise kui ka praegu sõnastust kinnistul ei elata või seda ei kasutata tõlgendatakse kitsalt ning pidades silmas avalikku huvi jäätmeveosüsteemi käigushoidmiseks ning minimaalseks jäätmete omaalgatuslikuks veoks. Suvilas hooajaline elamine või mitmes kohas elamine iseenesest ei ole nendeks alusteks, et isikut jäätmeveost vabastada. Kulusid saab kokku hoida jäätmevedajaga lepingutingimustes kokku leppimise teel. 26 TlnHKo , haldusasi ja TlnHKo , haldusasi TlnHK (Pärnu) , haldusasi
Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemKirjaplank
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015
RohkemMicrosoft Word - Tallinn _Halden KV_ vs Semiglasov.doc
Üürivaidlusasi nr. 11-1/34/11 Otsuse kuupäev ja koht 29.04.2011.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Anne Oad (istungi juhataja), Heli Hellamaa, Kaja Tassa, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemSlaid 1
Jäätmete liigiti kogumine KOVides. aastal Keskkonnaamet Reet Siilaberg.9. Tartu Sissejuhatus Käimas on Riigi jäätmekava rakendamine Riigi jäätmekava eesmärkideks on jäätmetekke vähendamine, ringlussevõtu
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
RohkemMicrosoft Word - OTSUS maket vs korobova.doc
Üürivaidlusasi nr. 11-1/90/10 Otsuse kuupäev ja koht 20.09.2010.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Kaja Tassa (istungi juhataja), Heli Hellamaa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemLisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014
Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade
RohkemKARU
Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.12.2006 Avaldamismärge: RT III 2007, 1, 8 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006.
RohkemVäljaandja: Kolga-Jaani Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: H
Väljaandja: Kolga-Jaani Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.06.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 07.06.2018, 50
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 39,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 23.10.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 39, 335 3-3-1-57-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2006.
Rohkem2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta
Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemRiigikogu keskkonnakomisjon Lossi plats 1a Tallinn Meie nr 4/271 Pöördumine seoses jäätmeseaduse eelnõuga 495 SE Lugupeetud Rainer Va
Riigikogu keskkonnakomisjon Lossi plats 1a 15165 Tallinn Meie 13.09.2018 nr 4/271 Pöördumine seoses jäätmeseaduse eelnõuga 495 SE Lugupeetud Rainer Vakra! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 8,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.02.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 8, 54 3-3-1-81-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. veebruari 2009.
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
Rohkem897FCEA9
Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan
Rohkem265-78
EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 22,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 10.06.2003 Avaldamismärge: RT III 2003, 22, 213 3-3-1-38-03 Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2003. a
RohkemTeie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei
Teie nr Meie 21.06.2013 nr 6-1/130800/1302841 Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politseiteenistust puudutavate küsimuste osas. Esmalt küsite,
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemG4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh
G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemÜÜRIKOMISJONI TAGASELJAOTSUS
Üürivaidlusasi nr. 11-1/11/17 Otsuse kuupäev ja koht 13.04.2017, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Heli Hellamaa (istungi juhataja), Anne Oad, Mai Sõber, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi Tallinna
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 13,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 09.03.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 13, 98 3-3-1-94-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a kohtuotsus
RohkemMicrosoft PowerPoint - NarvaJaatmepaev130310
Jäätmemajanduse arendamise võimalused Narva linnas Arina Koroljova Narva Linnavalitsuse keskkonnateenistuse peaspetsialist Otsustaja ülesanded otsuste tegemisel jäätmemajanduse korraldamise kohta Otsused
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemMicrosoft Word - otsus ISS Eesti vs Bannikova avaldamiseks.doc
Üürivaidlusasi nr. 11-1/66/09 Otsuse kuupäev ja koht 26.10.2009.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Heli Hellamaa (istungi juhataja), Kaja Tassa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
Rohkem6iguskantsleri ettepanek nr 1 kuusalu vallavolikogule_maamaksumäärade kehtestamine
Hr Tõnu Tamm Volikogu esimees Kuusalu Vallavolikogu Kiiu Mõis 74604 Kuusalu vald Teie nr Õiguskantsler.01.2006 nr 6-8/1922 ETTEPANEK Kuusalu Vallavolikogu 09.12.2004 määruse nr 20 Maamaksu kompenseerimise
RohkemMicrosoft Word - LEPING Leping3.doc
TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemTallinna_Ringkonnakohtu otsus Reimo Metsa asjas_
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets 23.11.2017, Tallinn Haldusasja number Haldusasi
RohkemUntitled
RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-81-12 Otsuse kuupäev 9. mai 2013 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving Kohtuasi
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.05.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 21, 191 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
RohkemElva Vallavalitsus
ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid
RohkemMicrosoft Word - HagiTagamine.doc
RIIGIKOHUS ÕIGUSTEABE OSAKOND HAGI TAGAMINE TSIVIILKOHTUMENETLUSES Kohtupraktika analüüs Margit Vutt analüütik Tartu november 2009 1. Analüüsi eesmärk...3 2. Valdkonna õiguslik reguleerimine TsMS-i muudatused
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemECHR
EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS TEINE OSAKOND KOHTUASI NIKITIN JT vs. EESTI (Kaebused nr 23226/16 ja veel 6) KOHTUOTSUS STRASBOURG 29. jaanuar 2019. a Käesolev kohtuotsus jõustub konventsiooni artikli 44 lõikes
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemMicrosoft Word - OTSUS- iss vs hjelmgren.doc
Üürivaidlusasi nr. 11-1/4/11 Otsuse kuupäev ja koht 21.03.2011. a., Tallinn Üürikomisjoni koosseis Kaja Tassa (istungi juhataja), Heli Hellamaa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi
RohkemASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik
ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril 2006 1 1. Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 34 punkti 2,2 mis näeb ette, millistel tingimustel
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60,
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 14.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 60, 444 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009.
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemKOHTUOTSUS
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok- Toomsalu
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemTallinna Munitsipaalpolitsei Amet_soovitus hea halduse tagamiseks
Monica Rand Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee Teie kuupäev nr [Seosviit] Õiguskantsler 2.12.2011 nr 7-5/110776/1105937, 7-5/110777/1105937 Soovitus hea halduse tagamiseks
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemSaastetasud
Jäätmete prügilasse ladestamise saastetasud Harri Moora Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn EL jäätmekäitluse põhineb JÄÄTMEHIERARHIAL 1. Jäätmetekke vältimine 2. Korduskasutus 3. Jäätmete ringlussevõtt
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemPowerPoint Presentation
Pakendi taaskasutus jäätmekäitleja pilgu läbi Agu Remmelg Ragn-Sells AS ärijuht 30. november 2005 Teemad Ragn-Sells pakenditeenused 3 viisi pakendi liigitamiseks Kes vastutab? Veo- ja rühmapakend vs müügipakend
RohkemMicrosoft Word - Lisa 27.rtf
Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide
Rohkemc_ et pdf
7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:
RohkemHalduse kontoll
RIIGI- JA KOHALIKU OMAVALITSUSE AMETNIKE PÄDEVUSKOOLITUSPROGRAMM AARE REENUMÄGI HALDUSÕIGUS HALDUSE KONTROLL EESTI VABARIIGI RIIGIKANTSELEI EESTI HALDUSJUHTIMISE INSTITUUT Tallinn 1998 Käesolev väljaanne
RohkemMicrosoft Word - EHR.docx
earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...
RohkemEeskirja näidis../valla, LINNA/ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI (Volitusnorm ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 5 lg 2 1 )
Eeskirja näidis../valla, LINNA/ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI (Volitusnorm ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 5 lg 2 1 ) 1. Eeskirja reguleerimisala 1. peatükk ÜLDSÄTTED (1).
RohkemSotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte
Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti
RohkemA5 kahjukindlustus
Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemBit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis
Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,
RohkemKÄSKKIRI nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai a määruse nr 39 Siseminis
KÄSKKIRI 28.03.2018 nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 Siseministeeriumi põhimäärus 23 lõike 2 punktide 2 ja 14 alusel.
RohkemKohtulahendid_en-et_12115_Affaire_267-83_ET_korr
Kohtuasi 267/83 [...] Bundesverwaltungsgericht i eelotsusetaotlus Võõrtöötajad Töötajate perekonnaliikmete õigus elada teatud riigi territooriumil [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 13. veebruar 1985 Kohtuasjas
RohkemMicrosoft Word - vistremid.yhi.doc
TARTU NOTAR TIINA TOMBERG BÜROO ASUKOHT TARTU SOOLA 8 Notariaalakt ametitoimingute raamatus 2003.a. nr Täna, üheteistkümnendal augustil kahetuhande kolmandal aastal (11.08.2003.a.) pöördus Ellen Tohvri,
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja
RohkemTiitel
O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula
RohkemMicrosoft Word - M8_jäätmekava aastateks lisa
KEHTESTATUD Kadrina Vallavolikogu 30. aprilli 2014 määrusega nr 8 KADRINA VALLA JÄÄTMEKAVA 2014-2020 2008-2013 jäätmekava uuendamine 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD RIIKLIKUL
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )
Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemMicrosoft Word otsus
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Halduskohus Janek Laidvee 25.11.2016, Tallinn Haldusasja number Haldusasi MTÜ Hiiu Tuul kaebus Hiiu maavanema 20.06.2016
RohkemEsitlusslaidide kujundusest
ADS-iga liidestumine Andre Kaptein Maa-ameti aadressiandmete osakonna vanemspetsialist 22.11.2017 Aadressiandmete süsteemi (ADS) kasutamise kohustus tuleneb seadustest Ruumiandmete seadus 59 lg 1 - ADS-i
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemTARTU ÜLIKOOL
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE ÕPPETOOL Liina Kruglova LAHUTATUD ABIKAASA ÜLALPIDAMINE Bakalaureusetöö Juhendaja: T. Göttig, L.L.M. Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD...2 SISSEJUHATUS...3 1. LAHUTATUD
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET
ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014
Rohkem