Tallinna linna eelarve eelnõu seletuskiri

Väljavõte

1 Tallinna linna seletuskiri

2 SISUKORD 1. ÜLEVAADE LINNA. AASTA EELARVEST Üldine majanduskeskkond Ülevaade st Tulud Kulutused Ülevaade linna olulisematest tegevustest ja investeeringutest valdkondade lõikes Laenutegevus Rahakäibe prognoos Määruse struktuur TULUD Ülevaade tuludest Eelarvetulude struktuur Riiklikud maksud Üksikisiku tulumaks Maamaks Kohalikud maksud Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemise maks Parkimistasu Lõivud Riigilõiv Kaupade ja teenuste müük (linnakassa tulu osa) Hoonestusõiguse seadmise tasu ja kasutusõiguse tasu Muud tulud Saastetasu Trahvid Finantstulud Kasum vara müügist Muud tulud varalt Dividendid Linna asutuste omatulu Toetused Toetused riigilt jm institutsioonidelt Välisrahastus Toetus välisprojektide kaasfinantseerimiseks KULUD Linna juhtimine Linnavolikogu Linnavalitsus Endiste linnapeade toetus (a) 39 1

3 3.2 Linna tugiteenused IT teenused Avalikud suhted Arendustegevus Personalijuhtimine Haldusteenused Finantsjuhtimine Arhiiviteenused Perekonnaseisuteenused Linnavolikogu kantselei Linnakantselei Piirkondlikud tugiteenused Projektid Haridus Alusharidus Põhi- ja üldkeskharidus Kutseharidus Huviharidus Hariduse tugiteenused Haridusamet Tallinna Õpetajate Maja Toetused Muud hariduskulud (Keskkonnaameti haldusala) Projektid Kultuur Kultuur Muinsuskaitse Kultuuriväärtuste Amet Ülelinnalised kultuuriüritused ja -projektid Kultuuriprojektide ja organisatsioonide toetamine Tallinna Botaanikaaed (Keskkonnaameti haldusala) Raamat Tänavaregister (Linnaplaneerimise Amet) Toetused (Ettevõtlusamet) Piirkondlikud vaba aja üritused ja projektid Sport ja vaba aeg Sportimisvõimaluste tagamine Sporditegevuse toetamine Muud positsioonid Piirkondlikud spordibaasid Välisrahastusega projektid Noorsootöö Noorsootöö Noorsootöö programmid ja projektid Piirkondlikud noorsookeskused Sotsiaalhoolekanne Puuetega isikute hoolekanne Eakate hoolekanne Laste hoolekanne Muude kriisirühmade hoolekanne Toimetulekuraskustes isikute hoolekanne Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Puuetega inimeste hooldajatoetus Muud hoolekandeteenused (Sotsiaal- ja Tervishoiuameti haldusala) Sotsiaalvalve teenus Sotsiaalabi osutamine juhtumikorralduse põhimõttel (linnaosavalitsuste haldusala) Muud sotsiaaltoetused Hoolekande uurimis- ja arendustegevus 169 2

4 Sotsiaalhoolekande töötajate koolitus Mittetulundustegevuse toetamine Piirkondlikud sotsiaalhoolekande projektid (Põhja-Tallinna linnaosa) Välisrahastusega projektid Tervishoid Esmatasandi arstiabi edendamine Mitmesugused tervishoiukulud Muud tervishoiutoetused Ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulud Laste visiiditasust vabastamine Toetus SA-le Tallinna Lastehaigla uimastiennetustegevuseks Kainestusmaja haldamine Noorte nõustamiskeskuste haldamine Tegevustoetus Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskusele Loksa Toetus MTÜ-le AIDS-i Ennetuskeskus uimastiennetustegevuseks Toetus AS-le Ida-Tallinna Keskhaigla ja AS-le Lääne-Tallinna Keskhaigla kehaväliseks viljastamiseks Ettevõtluskeskkond Ettevõtluse arendamine Turismi arendamine Tarbija- ja hinnapoliitika Ettevõtluse haldus Tallinna Turud Toetused Välisrahastusega projektid Linnamajandus Elamumajandus Äriruumide majandamine Linnatransport Ühistransport Liikluskorraldus Parkimiskorraldus Transpordiamet Ühistranspordi infrastruktuur Trammiliini nr 4 taristu rekonstrueerimine (ü) Muud linnatranspordi kulud Ühistranspordi uuringud ja projektid Välisrahastusega projekt Läänemere regiooni transpordi ja planeerimise mitmetasandiline juhtimine (BSR TransGovernance) (ü) (Linnaplaneerimise Amet) Projekt Koolibuss Projekt Pargi ja Reisi Teed ja tänavad Teetööd Tänavavalgustus Heakord Haljastus Kalmistud Loomakaitse Jäätmemajandus Rannad ja puhkealad Muud heakorrakulud Aegna saare Loodusmaja haldamine Lillefestivali korraldamine Toetus korteriühistutele õuealade heakorrastamiseks Toetus korteriühistutele fassaadide korrastamiseks Osalemine IX Pekingi Aia Expo näitusel Välisprojektid 238 3

5 3.14 Insenerivõrgud Vesi ja kanalisatsioon Energeetika Muud kommunaalkulud Spetsiifilised matuseteenused Kommunaalamet Keskkonnakaitse Keskkonnaamet Toetus SA-le Keskkonnakogu Keskkonnaprogrammid Välisosalusega projektid Linnaplaneerimine Geomaatika Planeeringud Linnaplaneerimise Amet Välisrahastusega projekt "Rail Baltica kasvukoridor" (ü) Avalik kord Munitsipaalpolitsei Amet Eraldised Põhja-Eesti Päästekeskusele Tuletõrje- ja päästetegevus Kesklinna videovalve Muud korrakaitse teenistused Linna rahahaldusega seotud finantskulud Linna asutuste palgavahendite kasv Linna asutuste energiakulude kompenseerimine Reservid ja reservfondid Riigi ja muude institutsioonide toetuste arvelt tehtavad kulud INVESTEERIMISTEGEVUS Ülevaade investeerimistegevusest aastal Välisprojektid Muud investeerimisprojektid FINANTSEERIMISTEGEVUS Ülevaade linna laenutegevusest Tallinna linna võlakoormus Ülevaade linna laenuportfellist Kassalaen Teenuste kontsessioonilepingud ehk avaliku- ja erasektori partnerlusprojektid Kapitalirent VÄLISRAHASTUSEGA PROJEKTID Linnakantselei Projekti nimi: CitizMap Projekti nimi: Arendusprogramm teenusekeskse organisatsiooni kujundamine linna finantsteenistuses Projekti nimi: Kvaliteetsem õigusteenus Tallinnas Projekti nimi: Omavalitsuste õigusalase võimekuse suurendamine Haridusamet 281 4

6 6.2.1 Tallinna õppenõustamiskeskus E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes E-matemaatika: matemaatika kompetentsuse parendamine uute õppemeetodite ja IKT abil Elos koolide kvaliteedinõuded Õismäe Kooli renoveerimine Kultuuriväärtuste Amet Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskuse ehitamine Spordi- ja Noorsooamet Pirita Spordikeskuse multifunktsionaalne arendamine Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Ööpäevaringne lapsehoiuteenus raske ja sügava puudega lastele Tallinna Lastekodus Rehabiliteeriv kunstfoto Ettevõtlusamet INNOREG Uudsete äristruktuuride arendamine konkurentsivõime tagamiseks Cross-Innovation Valdkonnaülese innovatsiooni edendamine Euroopa linnades ja regioonides Linnavaraamet Omavalitsuste õigusalase võimekuse suurendamine Lastele perelähedase elukeskkonna loomine (lastekodu lastele peremajade ja varjupaiga ehitamine) Sotsiaalmajutusüksuste ehitamine Transpordiamet Ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine Omavalitsuste õigusalase võimekuse suurendamine Kommunaalamet Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas II etapp Keskkonnaamet Reostunud maa-alade riskihinnangud (BECOSI) Välisrahastusega projekt "Võrdlusuuringud linnade veekaitses - CITYWATER" (ü) Välisrahastusega projekt "Regionaalne panus Euroopa taaskasutuskogukonda - R4R" (ü) _ Linnaplaneerimise Amet Rail Baltica kasvukoridor Omavalitsuste õigusalase võimekuse suurendamine Välisrahastusega projekt Läänemere regiooni transpordi ja planeerimise mitmetasandiline juhtimine (BSR TransGovernance) (ü) Haabersti Linnaosa Valitsus Kõik sihtgrupid liikuma Haaberstis! Kristiine Linnaosa Valitsus Projekt Töökohal vaimse tervise edendamine Kristiine linnaosas LINNA OSALUSEGA ÄRIÜHINGUD JA SIHTASUTUSED VALDKONDADE LÕIKES Linna tugiteenused SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus Kultuur SA Tallinna Kultuurikatel SA Tallinna Vene Muuseum SA Tallinna Lauluväljak SA Tallinna Televisioon Noorsootöö Sihtasutus Õpilasmalev 304 5

7 7.4 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid SA Tallinna Lastehaigla AS Ida-Tallinna Keskhaigla AS Lääne-Tallinna Keskhaigla SA Tallinna Hambapolikliinik Termaki Autopargi AS Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ Ettevõtluskeskkond Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise SA Linnamajandus Tallinna Linnahalli Aktsiaselts Linnatransport Tallinna Linnatranspordi AS Insenerivõrgud Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA AS Tallinna Vesi Kommunaalmajandus ja heakord AS Tallinna Soojus AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus Keskkonnakaitse SA Keskkonnakogu LISAD 311 6

8 1. ÜLEVAADE LINNA. AASTA EELARVEST 1.1 Üldine majanduskeskkond aastal on globaalne majanduskasv aeglustunud. Võrreldes varasemate aastatega püsib euroalal kõrge inflatsioon ja tööpuudus. Eestil, kelle majandus moodustab 0,2% euroala mahust, on majanduskriisi järgsel perioodil läinud Euroopa keskmisest veidi paremini. Kuigi välisnõudlus soosib majanduskasvu varasemast vähem, on seda kompenseerinud sisenõudluse kasv. Sisemajanduse kogutoodang kasvas aasta I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,4%, II kvartalis 2,2% ning III kvartalis 3,5%. Üle poole kasvust andis ehituses ja kaubanduses loodud lisandväärtuse kasv. Ehitustööde maht on kasvanud eeskätt Euroopa Liidult ja CO 2 kauplemisest saadud vahendite kasutamisele. Kaubanduse mahtude kasvu on oma panuse andnud välismaal töötavate inimeste arvu suurenemine, kelle sissetulekutest osa on suunatud Eesti sisesesse tarbimisse. Eesti elanike tööhõive on kasvanud nii välismaal kui ka Eestis. Eestis tulu saanud ja seda deklareerinud isikute arv kasvas Maksu- ja Tolliameti andmetel aasta 9 kuuga eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle 2,7% ning keskmine tulu 6,1%. Samal ajal tööstustoodangu maht on käesoleva aasta kõigis kuudes peale veebruari ja septembri vähenenud ning selle osakaal sisemajanduse kogutoodangust samuti vähenenud. Oktoobris tööstustoodangu vähenemine siiski peatus tänu elektroonikatööstuse toodangumahu kasvule peale vahepealset suurt langust. Konjunktuuriinstituudi uuringute andmetel on Eesti ettevõtjate kindlustunne tuleviku suhtes kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Soodustanud on seda asjaolu, et meie põhiliste kaubanduspartneritele (Rootsile, Soomele, Venemaale, Lätile ja Leedule) prognoositakse nii kui. aastal majanduskasvu jätkumist. Samas Rootsi ja Soome majanduskasv sõltub suuresti Saksamaa arengutest, kellele Rahvusvaheline Valuutafond (edaspidi IMF) prognoosib nii kui. aasta majanduskasvuks 0,9%. Ka. aastaks prognoositakse Eestis sisenõudluse püsimist suhteliselt kõrgel tasemel.. aasta on investeerimistegevuseks soodus, sest madal EURIBOR soodustab laenamist. Eesti Panga andemetel on peale mitmeaastast langust reaalsektori laenujääk hakanud kasvama. Investeeringute mahu kasvu aga pidurdab asjaolu, et. aasta on Euroopa Liidu 2007 perioodi viimane aasta ning toimub olemaolevate investeerimisprojektide lõpetamine ja uusi projekte ei alustata enne aastat aastal lõpetatakse ka enamus objekte, mis on rahastatud CO 2 kauplemisest saadud vahenditest. See vähendab. aastal märkimisväärselt ehitussektori ja sellega seotud sektorite panust Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvus. OECD prognoosib, et Eesti majandus kasvab aastal 3,1% ja. aastal 3,7%, Euroopa Komisjoni prognoosid on vastavalt 2,5% ja 3,1%, Rahandusministeeriumil 2,2% ja 3,0% ning Eesti Pangal 2,6% ja 3,4%. Mitmete majandusanalüütikute viimaste prognooside kohaselt võib Eesti majanduskasv ulatuda käesoleval aastal 3,1%-ni, kuid. aasta vaade on muutunud pessimistlikumaks. Rahandusministeerium prognoosib, et tööhõive kasvab Eestis aastal 2,4% ja. aastal 0,5% ning keskmine brutopalk vastavalt 5,6% ja 5,5%. Inflatsioon väheneb, kuid on siiski tunduvalt kõrgem kui euroalal keskmiselt, so aastal 3,9% ja. aastal 3,5%. 7

9 Riskidest on jätkuvalt suuremad majandusraskustes euroala riikide võimalikud negatiivsed arengud ja selle mõjud euroala teistele riikidele ning tooraine ja eeskätt nafta hinna jätkuv tõus. Eestis lisandub sellele elektrituru avanemisega seotud järsk elektrihinna kasv ning sellega kaasnev hinnaralli muudes sektorites. Samuti avaldab Eestis negatiivset mõju kvalifitseeritud tööjõu väljaränne ja struktuurne tööjõupuudus, mis suurendab palgasurvet. Viimase rahvaloenduse andmetel oli Eestis tööealisi elanikke 3,5% vähem kui jooksva arvestuse kohaselt, sh suurim 8,5%-line langus oli aastaste inimeste arvus. Järgnevalt on esitatud Rahandusministeeriumi avaldatud majandusprognoos aastateks Tabel 1 Eesti majandusnäitajad aastatel Eesti majandusnäitajad SKT püsihindades (mld ) 12 12,3 12,7 13,1 13,6 14 SKT nominaalkasv (%) 11,7 6,3 6,4 6,3 6,4 6,5 SKT reaalkasv (%) 7,6 2,2 3 3,4 3,5 3,6 Tarbijahinnaindeks (%) 5 3,9 3,5 2,8 2,8 2,8 Tööhõive (tuhat inimest) 609,1 623,9 627,4 630, ,6 Tööhõive muutus (%) 6,7 2,4 0,5 0,5 0,4 0,4 Tööpuuduse määr (%) 12,5 10,4 8,9 8,2 7,9 7,8 Keskmine brutokuupalk ( ) Keskmise brutopalga kasv (%) 5,4 5,6 5,5 5,8 6,0 6,0 Reaalpalga muutus (%) 0,4 1,6 1,9 2,9 3,1 3,1 Kaupade ja teenuste eksport (%) 24,9 3,5 5,5 6,3 6,7 6,8 Eratarbimise muutus püsihindades (%) 4,4 3,9 3,5 3,8 4,5 3,9 Valitsussektori tarbimise muutus (%) 1,6 2,2 1,0 0,1 0,1 0,1 Jooksevkonto (% SKT-st) 2,1 0,3 0,4 0,1-0,9-1,8 Eelarve tasakaal (% SKT-st) 1-1,2-0,6 0,1 0,4 1,3 Majandusprognoosist nähtuv tööhõive kasv ja elanike tulude suurenemine ning teiselt poolt pidevast riiklikust seadusandluse muutmisest tulenev kohalike omavalitsuste tulude vähendamine ja kohustuste suurendamine mõjutab ka Tallinna linna. aasta tulusid, kulusid ja investeerimisvõimet. 1.2 Ülevaade st Linna. aasta sissetulekute ja väljaminekute kogumahuks kujunes , mis on enam võrreldes aasta lõpliku mahuga Tulud Eelarve s on. aastaks prognoositud linna tulusid kokku mahus Järgmise aasta tuludest moodustavad maksutulud 65,4%, sh riiklikud maksud 63,7% ja kohalikud maksud 1,7%. Linna suuremad tulud on üksikisiku tulumaks , maamaks , kaupade ja teenuste müügist saadav tulu ning toetused Tulumaksu kasvuks võrreldes käesoleva aastaga on kavandatud 7,3%. Kasv on tingitud peamiselt prognoositava keskmise palga kasvu ning omavalitsustele eraldatava tulumaksu määra suurendamise arvelt. Tööhõive suureneb. aastal visalt ning sellest tulenev tulu saajate arv kasvab eeldatavalt vaid ca 0,3-0,5%. Arvestades järgmisel aastal Tallinna linnas rakenduvat tasuta ühistransporti on eeldatud tulu saavate inimeste arvu mõningast kasvu eeldusel, et Tallinna elama asunud inimesed registreerivad oma uue elukoha rahvastikuregistris. 8

10 . aastal rakendub riiklik maamaksuvabastus kodualusele maale ning lisaks ka riigi omandis oleva ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega maale, mille mõjul väheneb maamaksu tulu 6,9%. Kohalike maksude osatähtsus linna tulude kogumahust on marginaalne ehk 1,7%. Tulu kohalikest maksudest on. aastal , millest suurema osa moodustab parkimistasu. Saadavatest toetustest moodustavad toetused riigist , välisrahastus ja toetused välisprojektide kaasfinantseerimiseks Toetused kokku moodustavad 20,2% tulude kogumahust. Võrreldes aastaga väheneb kõige enam välisrahastuse ning välisprojektide kaasfinantseerimise osakaal linna tuludes. Põhjuseks on see, et. aasta on Euroopa Liidu rahastamisperioodi viimane aasta, so välisprojektide lõpetamise aasta, kus uusi suuremaid välisrahastusega investeerimisprojekte (peale trammiliini nr 4 taristu rekonstrueerimise) ei lisandu. Linna asutuste omatulud moodustavad. aastal ehk 11,8 % tuludest. Omatulu saavad asutused erinevate tasuliste teenuste osutamisest, vara kasutusse andmisest ja kaupade müügist.. aastal on kavandatud müüa linnavara, saades vara müügist , oodatav dividenditulu aktsiaseltsidelt Tallinna Vesi ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus moodustab Muude tulude, so trahvitulude, lõivude, saastetasu, loodusvarade kasutustasu, finantstulu jms osatähtsus on marginaalne, tululiigiti vaid ca 0,1-0,2% tuludest Kulutused Tallinna linna. aasta kolm olulist eelistust on lapsed, sport ja tasuta ühistransport. Oluliselt panustatakse linna koolide ja lasteaedade õppekeskkonna parandamisesse ning luuakse lisaks juurde 744 uut lasteaiakohta. Linnaelanike sportimisvõimaluste laiendamiseks alustatakse Tondiraba jäähalli ehitamisega, Haabersti linnaossa püstitatakse teisaldatav pneumohall. Lisaks varasemalt tasuta sõiduõigust omanud sihtgruppidele võimaldatakse alates. aastast ka kõigile rahvastikuregistrijärgsetele Tallinna linna elanikele ja Eesti õpilastele kasutada ühistransporti tasuta. Jätkuvalt väärtustatakse eakaid linnaelanikke, kes lisaks juba traditsiooniks saanud linnast sünnipäevaks makstavale pensionilisale saavad järgmisest aastast ka soodustust apteegikaupadelt aastas kuni 52 ulatuses. Sel eesmärgil on Tallinna linn ja OÜ Euroapteek allkirjastanud vastavasisulise heade kavatsuste protokolli. Leevendamaks hinnatõusust tulenevat reaalpalga langust kavandatakse mitmetes linna asutustes suurendada töötajate töötasu. Aasta vältel suurendatakse erinevate linna kultuuriasutuste (s.o Tallinna Filharmoonia, Tallinna Keskraamatukogu, Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna Linnateatri) töötajate, kõigi linna sotsiaalhoolekande ja noorsootöö töötajate palgavahendeid, samuti linna koolieelsete lasteasutuste ja ka Tallinna Linnatranspordi AS-i töötajatele ettenähtud töötasu. Enamiku eelnimetatud asutuste töötajate töötasud kasvavad 4%, Tallinna Filharmoonia orkestrantide töötasud kasvavad 8% ning Kesklinna Sotsiaalkeskuse töötajate töötasud 15%, mis tagab selle sotsiaalkeskuse töötajate palkade ühtlustamise linna teiste sotsiaalkeskuste töötajatega.. aasta s kavandatud tegevuskulude kogumaht on , millest kulud linna tulude arvelt moodustavad , kulud riigi eraldiste arvelt ning kulud välisrahastuse ja välisrahastusega projektide kaasfinantseerimiseks antava toetuse arvelt Tegevuskulude valdkondliku jaotuse 9

11 alusel moodustavad suurema osa kuludest haridusvaldkonna kulud 29% ja linnatranspordi kulud 19%. Nimetatud valdkondade kulude kasv võrreldes aasta kinnitatud ga on 6%. Investeerimistegevuse mahuks kujuneb. aastal kokku , mis on 3,5% enam, kui aastal. Investeeringuprojektid moodustavad investeerimistegevusest aastal kaetakse linna poolt teostatavatest investeerimisprojektide kogumahust 22,6% välisrahastuse, 36,8% laenu, 35,7% linna omavahendite ja 4,9% riigiliste toetuste arvelt. Investeeringuprojektidele lisanduvad avaliku ja erasektori koostööprojektide kulud kokku summas Valdkondliku jaotuse alusel moodustavad suurima osakaalu investeeringud teede- ja tänavate valdkonnas, hariduse valdkonnas ja spordivaldkonnas. Nii näiteks kasvavad investeerimisobjektide kulutused haridusvaldkonnas võrreldes aasta kinnitatud ga üle nelja korra 3,8 miljonilt 17 miljoni -ni Ülevaade linna olulisematest tegevustest ja investeeringutest valdkondade lõikes Haridusvaldkonnas on jätkuvalt üheks olulisemaks tegevuseks lasteaiakohtade loomine ja võimaldamine linna elanikele. Lähiaastatel kasvab lasteaiakohtade nõudlus eeskätt 3-7 aastaste laste hulgas. Nii ongi eeloleval aastal kavas luua juurde 33 uut rühma (sh 4 sõime-, 21 aia-, 7 liitrühma ja 1 erivajadustega laste rühm). Jaanuarist avatakse kaks rühma Lasteaias Kelluke ja üks rühm Tallinna Heleni Koolis. Alates sügisest avatakse täiendavad rühmad Tallinna Kristiine Lasteaias, Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkoolis, Tallinna Linnupesa Lasteaias, Lasteaias Kelluke, Tallinna Tuule Lasteaias, Tallinna Mustakivi Lasteaias, Tallinna Rukkilille Lasteaias, Tallinna Lasteaias Laagna-Rukkilill, Tallinna Lasteaias Karikakar ja kolm rühma Tallinna Suur-Pae Lasteaias. Täiesti uus 12 rühmaline lasteaed avatakse Lasnamäel Kihnu tänaval, kus renoveeritakse senise Läänemere Gümnaasiumi algkooli hoone lasteaiaks.. aastal laiendatakse lasteaiakohtade kättesaadavust ka lasteaiahoonetele moodulite lisamisega. Sel viisil luuakse rühmi juurde Tallinna Lepistiku Lasteaias, Tallinna Lasteaias Mikumanni, Tallinna Lasteaias Männimudila. Alustatakse projekteerimistöödega Koidula tänav 23 asuva hoone kohandamiseks lasteaiahooneks. Koostöös erasektoriga renoveeriti aastal Tallinna Lasteaed Vikerkaar ja Kolde Lasteaed.. aasta jaanuaris pärast hoone renoveerimise lõpetamist avatakse 2 sõime- ja 4 liitrühma Tallinna Lasteaias Vikerkaar (kokku 112 kohta). Alates 1. augustist on koolieelsete lasteasutuste töötasude kasvuks kavandatud 4%. Tähelepanu pööratakse lasteaedade mänguväljakute uuendamisele. Kavas on iga linna koolieelse lasteasutuse territooriumile paigaldada uusi mänguväljakute elemente vastavalt lasteaia vajadusele ja eelistusele. Jätkub ka väiksemamahuliste remonttööde teostamine lasteaedades, sh tuleohutusnõuete täitmiseks. Parendatakse koolide õppekeskkonda, sh viiakse lõpule Õismäe Kooli renoveerimine, teostatakse tervikrenoveerimine Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasiumis ja Ehte Humanitaargümnaasiumis. Alustatakse Merivälja Kooli juurdeehitustööde ja küttesüsteemi rekonstrueerimisega. Lisaks on kavas teostada põhikoolide ja gümnaasiumite väiksemamahulisi remonttöid, sh tuleohutusnõuete täitmiseks. Kultuurivaldkonnas on olulisemaks sündmuseks Neitsitorni avamine Tallinna Linnamuuseumi filiaalina. Jätkatakse Kultuurikatla rekonstrueerimist, eesmärgiga. aasta lõpuks viia lõpule eelkõige projektid, mille üheks rahastamisallikaks on toetus EAS-ilt. Väärtustamaks Tallinna arhitektuuripärandit paigaldatakse ajaloolistele hoonetele tähiseid ja 10

12 infotahvleid ning koostatakse mälestisi tutvustavaid trükiseid. Jätkub aastal alustatud ja populaarseks osutunud projekt "Ava lava, Tallinn", mille eesmärgiks on tutvustada tallinlastele ja linna külastajatele teisi Eesti regioone. Välisrahastuse toel toimub Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskuse ehitamine. Aasta alguses, alates 1. jaanuarist, on kavas tõsta Tallinna Filharmoonia orkestrantide töötasu 8% ning juhtide ja töötajate töötasu 4%. Tallinna Linnamuuseumi töötajate palgavahendid kasvavad keskmiselt 4% alates 1. veebruarist, Tallinna Keskraamatukogu töötajatel on oodata 4%-list palgavahendite kasvu alates 1. aprillist ning Tallinna Linnateatri töötajate palgavahendite kasvu 4% võrra alates 1. juunist. Spordivaldkonnas jätkub laste ja noorte sporditegevuse toetamine, mille puhul on eesmärgiks seatud kvalifitseeritud treenerite ja registreeritud õppekavade olemasolu tagamine spordiga tegelevatele ja sporditegevuse toetust saavatele lastele ja noortele. Valmimas on Pirita Spordikeskuse tervisespordihoone, kus on loodud tingimused ja võimalused tervise-, harrastus- ning võistlusspordiga tegelemiseks. Alustatakse Tondiraba jäähalli ehitamisega Varraku tn 14.. aastal valmib jäähalli korpus ja kaks harjutusväljakut abiruumidega ning aastal on kavas ehitada peaareen. Toetatakse jätkuvalt eraspordibaasides tegutsevaid jäähalle. Haaberstisse rajatakse multifunktsionaalne teisaldatav pneumohall. Noorsootöövaldkonnas on kavas pakkuda uusi teenuseid, nagu mobiilset noorsootööd, hõivamata ja töötutele noortele mõeldud teenuseid ja virtuaalset noorsootööd. Jätkatakse tegevusi, mis tagavad noorte info ja nõustamise parema kättesaadavuse, näiteks infoüritusi, koostööd koolidega, interaktiivse kodulehe arendust, sotsiaal- jm meedia aktiivset kasutamist ning suuremat koostööd venekeelse meediaga. Alates 1. maist suurendatakse kõigi linna noorsootöötajate (nii Tallinna Noorsootöö Keskuse kui ka linnaosade hallatavate asutuste noorsootöötajate) palgavahendeid 4% võrra. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonnas jätkatakse linnaelanike toimetulekuraskuste leevendamiseks sissetulekust sõltuvate toetuste maksmist, samuti linnaelanikuks olemise väärtustamist läbi linnaelanikele makstavate universaaltoetuste. Puuetega inimeste vajadustega arvestamiseks lisandub uue toetusena toetus eluruumi kohandamiseks. Eakad linnaelanikud saavad lisaks pensionilisa toetusele ka soodustust apteegikaupadelt aastas kuni 52 ulatuses. Sel eesmärgil on Tallinna linn ja OÜ Euroapteek allkirjastanud vastavasisulise heade kavatsuste protokolli. Jätkub toimetulekuraskustes perede laste toitlustamine päevakeskustes. Jätkuvalt toetatakse munitsipaalperearstikeskust, mille tegevust laiendatakse AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Haabersti Tervisekeskusesse. Jätkatakse ravikindlustuseta isikute ravikulude ning vähekindlustatud isikute ravimikulude kompenseerimist ja laste visiiditasust vabastamise toetamist. Järgmisel aastal eraldatakse linnale kuuluvatele haiglatele toetust kehaväliseks viljastamiseks.. aastal valmib Varre tänaval sotsiaalmajutusüksus ja lastekodulaste peremaja Künni tänaval. Sotsiaalhoolekande valdkonnas on töötajate palgavahendite kasv 4% võrra kavandatud alates 1. märtsist ning Kesklinna Sotsiaalkeskuse töötajatele alates 1. jaanuarist 15% võrra arvestades selle asutuse töötajate palgataseme ühtlustamise vajadust teiste samalaadsete asutuste palgatasemega. Ettevõtlusvaldkonna tegevuseks on turismi arendamine ja ettevõtluskeskkonna toetamine. Tallinna linna kui turismisihtkohta tutvustatakse lisaks välisturgudele ka Eestis. Kvaliteetsete turismiinfoteenuste pakkumiseks Tallinna külastajatele avatakse turismi kõrghooajal lisaks 11

13 vanalinnas aastaringselt töötavale turismiinfokeskusele turismiinfokeskus Tallinna sadama terminalides. Käivitub Kopli Arenduskeskuse projekt, mis seob ühtseks tervikuks Tallinna Kopli Ametikooli, Kopli ettevõtlusinkubaatori, Kopli noortekeskuse ja Põhja Spordihoone tegevused. Kavas on jätkata ja mitmekesistada sotsiaalsete töökohtade loomise toetamist linnale kuuluvates ettevõtetes ja asutustes, sh töökohad erivajadustega õpilastega ning keelekümblusega tegelevates koolides, linnatranspordi ettevõttes veeremi koristajatele ja Kadrioru Pargi haljastute hooldajatele. Keskkonnakaitse valdkonnas on prioriteediks aastaks rohelise pealinna tiitli saavutamise kriteeriumite täitmiseks vajalike tegevuste läbiviimine. Hooldatakse ja hoitakse korras linnale olulisi loodusobjekte, jälgitakse linna õhu ning veekogude ja merelahtede keskkonnaseisundit, jätkatakse keskkonnateadlikkuse tõstmist linnaelanike seas. Linnatranspordi valdkonnas on. aastal üheks suuremaks ettevõtmiseks Tallinna elanikele ning kõigile Eesti õpilastele tasuta ühistranspordi kasutamise võimaldamine. Tasuta ühistranspordi sujuvaks toimimiseks soetab Tallinna Linnatranspordi AS. aastal 40 uut kaasaegset autobussi, linn omalt poolt ajakohastab liinivõrku ning piletimüügi ja reisijateveo infosüsteemi ning täiustab bussiradade võrku. Alustatakse 4. trammiliini rekonstrueerimist ja soetatakse 15 uut kaasaegset trammi. Uute trammide tarbeks uuendatakse täielikult trammitee ja alajaamad. Lisaks eeltoodule on alates 1. septembrist kavas suurendada Tallinna Linnatranspordi AS töötajate palgavahendeid 4% võrra. Teede ja tänavate valdkonnas on olulisemaks sündmuseks Ülemiste liiklussõlme valmimine. Lisaks on olulisel kohal kvartalisiseste teede korrastamine. Suuremamahulised tööd teostatakse Mustamäel, Lasnamäel Seli asumis ning Nõmme tee ja Vindi tänava vahelisel alal. Valmib Männiku tee kuni linna piirini ning kavas on tööd Soo, Telliskivi ja Tehnika tänavatel. Harju ja Kullassepa tänavad on kavas muuta autoliikluse vabaks jalakäijate alaks. Ehitatakse ja rekonstrueeritakse foorisüsteeme ning tänavavalgustust. Lasnamäe kiriku juures ehitatakse välja parklad ja rajatakse valgustus. Linnamajanduse valdkonnas viiakse lõpule Raua tänava sauna renoveerimine ja jätkatakse Mustamäe turu väljaehitamist. Heakorra valdkonnas on oluliseks arenguks korraldatud jäätmeveo teenuse pakkumine viies linna piirkonnas (Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Põhja-Tallinn). Teenuse osutamine linna asutuse poolt on suunatud eelkõige jäätmeveo teenuse kvaliteedi parandamisele, mis suurendab kindlasti elanike rahulolu. Jätkatakse korteriühistute toetamist õuealade heakorrastamisel ning elamute fassaadide korrastamisel, korraldatakse juba traditsiooniline Tallinna lillefestival ning osaletakse IX Pekingi Aia Expo näitusel. Kalamaja parki püstitatakse kalmistu mälestistähis ning alustatakse Liiva kalmistul vana karjäär-prügimäe likvideerimistöödega. Linnaplaneerimise valdkonnas on. aastal oluliseks arengusuunaks Tallinna mereääre areng ning järk-järguline muutmine kvaliteetseks ja multifunktsionaalseks aastaringses aktiivses kasutuses olevaks linnaruumiks. Kauaaegse linnapea Anton Uessoni mälestuse ja panuse jäädvustamiseks ning noorte arhitektide ja linnaplaneerijate toetamiseks kutsuti ellu ka Anton Uessoni nimeline stipendium. Insenerivõrkude valdkonnas on tähtsaimaks tegevuseks Tallinna Energiaagentuuri töö käivitamine. Energiaagentuuri põhiülesanded on linna energiavaldkonna poliitika väljatöötamine ja rakendamine ning linna elanike teadlikkuse suurendamine säästva energia temaatikas. 12

14 1.2.4 Laenutegevus Eelarvelaen:. aastal planeeritakse välja võtta aastal realiseerimata jäänud laen mahus 23,8 miljonit ning. aasta investeeringute katteks mahus kuni 25 miljonit tähtajaga kuni 20 aastat. Arvestades. aastal võetavate võlakohustustega, kujuneb linna arvestuslikuks võlakoormuseks. aasta lõpuks 55% (lubatavaks piirmääraks on 60%). Kassalaen: Vastavalt Tallinna linna koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korrale võib aasta kestel võtta kassalise teenindamise vajaduseks kassalaenu vastava aasta s määratud piirsumma piires ja tingimustel. Eelarveaastal võetud kassalaen tuleb tagastada sama aasta jooksul. Eelarve näeb ette võimalust aasta kestel võtta kassalaenu kassalise teenindamise vajaduseks suurima lubatud jäägiga kuni 20 miljonit. Laenude tagasimaksed ja finantskulu: Linna võlakohustuste teenindamise kuludeks on. aastaks kokku planeeritud 20,9 miljonit, mis moodustab 5% linna puhastuludest. Sealhulgas on linna laenude ja kapitaliliisingute põhiosa tagasimakseteks planeeritud 15,7 miljonit ehk 3,8% linna puhastuludest ning finantskuludeks 5,2 miljonit, ehk 1,2% linna puhastuludest Rahakäibe prognoos. aastal prognoositakse linnakassasse laekumisi kokku 472,7 miljonit, väljamaksete mahuks on planeeritud 486,5 miljonit. Vastavalt linna rahakäibe prognoosile vähenevad linna vabad rahalised vahendid. aasta lõpuks 13,8 miljoni võrra. 1.3 Määruse struktuur. aasta koosneb määruses toodud regulatsioonist ja seitsmest alljärgnevalt nimetatud lisast: koond lisa 1; tulude - lisa 2; kulude - lisa 3; investeerimistegevuse - lisa 4; finantseerimistegevuse - lisa 5; rahakäibe prognoos - lisa 6; liigendus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse järgi lisa 7. Määruse regulatsiooni järgi on linnavalitsusel õigus: 1) kinnitada ja täpsustada Tallinna linnale antud riigi eraldiste, lepingute alusel linnale eraldatud vahendite ja saadud annetuste jaotus ametiasutuste, positsioonide ning vajadusel majandusliku sisu lõikes pärast vastavate riigi õigusaktide vastuvõtmist, lepingute sõlmimist või annetuste saamist eraldatud vahendite ulatuses; 2) linna ametiasutuste tegevuse lõpetamisel või ümberkorraldamisel vähendada nendele linnast ettenähtud vahendeid, suunates vabanevad summad linnavalitsuse reservfondi 13

15 ning eraldada reservfondist vahendeid ümberkorraldatavatele ja moodustatavatele struktuuriüksustele; 3) teha aasta jooksul muudatusi ametiasutuste, v.a linnavolikogu kantselei struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt ametiasutustele kinnitatud töötasu piires; 4) võtta aasta kestel kassalaenu suurima lubatud jäägiga vastavalt Tallinna Linnavolikogu 6. veebruari 2003 määrusega nr 10 kinnitatud Tallinna linna laenude võtmise ja haldamise korras kehtestatud tingimustele. Kassalaen tuleb tagastada aasta lõpuks; 5) võtta välja aastaks kavandatud, kuid realiseerimata, laen mahus ja võtta laenu. aasta investeeringute katteks mahus kuni tähtajaga kuni 20 aastat vastavalt Tallinna Linnavolikogu 6. veebruari 2003 määrusega nr 10 kinnitatud Tallinna linna laenude võtmise ja haldamise korras kehtestatud tingimustele; 6) refinantseerida olemasolevaid võlakohustusi; 7) anda ajutist finantseerimist linna sõltuvatele üksustele, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes, tingimusel, et finantseering tuleb linnale tagastada aruandeaasta lõpuks; 8) teha eraldisi käesoleva määruse lisas 3 ette nähtud kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reservist, allahinnatavate nõuete reservist, linna vara ja kohustusega seonduvate toimingute reservist ning oma- ja kaasfinantseerimise reservist. Linnavalitsusel on õigus muuta linnavalitsuse reservfondi ja käesolevas punktis nimetatud reservide jaotust ettenähtud üldsumma piires; 9) määruse lisas 2 asutusele kinnitatud omatulude kavandatust suuremas mahus täitmisel suurendada vastava asutuse kulutusi; 10) määruse lisas 2 asutusele kinnitatud omatulude kavandatust väiksemas mahus täitmisel vähendada vastava asutuse kulutusi; 11) jaotada linna üldkuludes ettenähtud linna asutuste energiakulude kompenseerimiseks ettenähtud vahendeid linna asutustele; 12) kinnitada linna üldkuludes palgavahendite kasvuks ettenähtud kulude jaotus asutuste lõikes. Eelarves ja seletuskirjas on summad esitatud eurodes. Määruse määruse lisas 3 "Kulude " toodud töötasukulude kokkuhoiu arvelt on linna asutustel lubatud suurendada majandamiskulusid. Kulude s ettenähtud vahendite arvelt on linna asutustel keelatud soetada materiaalset ja immateriaalset põhivara, välja arvatud juhul, kui materiaalse ja/või immateriaalse põhivara soetusmaksumus ei ületa (ilma käibemaksuta). Kui linna asutus soovib soetada tegevuskuludeks ettenähtud vahendite arvelt materiaalset ja/või immateriaalset põhivara, mille soetusmaksumus ületab (ilma käibemaksuta), peab asutus esitama vastava muudatusettepaneku linna muutmiseks. Koonds on kajastatud nii tulemi prognoos, mis hõlmab statud tulusid ja kulusid ning hindab aasta tegevustulemit, kui ka kavandatavad muutused bilansis, mis peegeldavad ga kavandatavaid muutusi varades, nõuetes, kohustustes ja netovaras. Eelarve tulud on kajastatud lisas 2, millest Tulude esitab planeeritavaid tulusid kokku, Linnakassa tulud linna asutuste poolt kogutavaid linnakassa tuludesse arvatavaid tulusid ja Linna asutuste omatulud linna asutuste kohustust. aastal oma ülesannete täitmisel teenida omatulusid vähemalt nimetatud lisas toodud mahus. 14

16 Ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele lisas 2 kavandatud omatulude ületamisel saab täiendavat omatulu kasutada katteallikana üksnes linna muutmisega Tallinna Linnavolikogus. Lisa 2 osas Toetused on esitatud ülevaade nii riigi ja muude institutsioonide toetustest linnale, annetustest kui ka saadavast välisrahastusest projektide lõikes. Tallinna linna s on kõikide linna ametiasutuste kui ka linnaosade valitsuste vastavate valdkondade kulud kajastatud tegevuspõhiselt, tuues need välja tootegruppide, toodete või positsioonide lõikes. Tootegruppide ja toodete puhul on kajastatud. aastaks püsititatud eesmärgid ja eesmärkide saavutamiseks eraldatavad vahendid. Seletuskirjas võrreldakse. aasta andmeid aasta täpsustatud andmetega, võttes aluseks Tallinna Linnavolikogu o määruse nr 44 Tallinna linna aasta, o määruse nr 15 Tallinna linna aasta esimene lisa, o määruse nr 24 Tallinna linna aasta teine lisa. Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 59 kinnitatud Tallinna linna koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra järgi määratakse kulud s kindlaksmääratutena, arvestuslikena või ülekantavatena. Kulud võib samaaegselt määrata arvestuslike ja ülekantavatena. Kui kulu liiki ei ole s määratud, loetakse kulu kindlaksmääratuks. Kindlaksmääratud kulu ei ole lubatud aastal ületada ega üle kanda järgmisesse aastasse. Vastavalt määruse le on kulude s tähisega (a) märgitud arvestuslikud ja tähisega (ü) ülekantavad kulud. Arvestuslikud kulud on kulud, mille suurus tuleneb riigi või linna õigusaktidest, riigist sihtotstarbeliste eraldiste arvel tehtavad kulud, välisabist või laenulepingust linnale tulenevad kulud. Arvestuslikku kulu võib aastal ületada. Kui arvestuslikku kulu ületatakse rohkem kui 5% s ettenähtud kulust, algatab linnavalitsus lisa.. aasta s on järgmised arvestuslikud kulud: Linnakantselei - liikmemaksud ja endiste linnapeade toetus; Haridusamet põhi- ja üldkeskhariduse finantskulud; Sotsiaal- ja Tervishoiuamet - transporditeenused, imiku hoolduspakid, puuetega inimeste hooldajatoetus, toetused lastele ja peredele (toetus paljulapselistele peredele Eesti Vabariigi aastapäevaks, ühekordsed lastetoetused, esmakordselt kooli mineva lapse toetus, toimetulekutoetust saavate perede laste kooliminekutoetus, sünnitoetus, lapsehoiuteenuse hüvitis, puudega lapse toetus, ellusuunamise toetus ja eluruumi kohandamise hüvitis puudega inimesele), pensionilisa, hooldusravi osaline kompenseerimine, vähekindlustatud elanike ravimikulude kompenseerimine, ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulud; Linnavaraamet korteriühistute toetus ja toetus korteriühistutele energiamärgise taotlemiseks; Kommunaalamet sademevee puhastus ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitus; linna üldkulud - linna rahahaldusega seotud finantskulud ning riigi ja muude institutsioonide toetuste arvelt tehtavad kulud; amortisatsioonikulud. 15

17 Ülekantav kulu on investeering või kulu, mille ülekantavus määratakse s. Ülekantavat kulu võib üle kanda järgmisesse aastasse, kuid selle suurust ei või ületada. Järgmisesse aastasse üle kantavaid kulusid võib kasutada samal otstarbel ning üksnes järgmise aasta jooksul.. aasta s on järgmised ülekantavad kulud: Linnakantselei finantsjuhtimine, välisrahastusega projektid CitizMap, Arendusprogramm-teenusekeskse organisatsiooni kujundamine linna finantsteenistuses, Kvaliteetsem õigusteenus Tallinnas ja Omavalitsuste õigusalase võimekuse suurendamine ; Haridusamet - välisrahastusega projektid Tallinna õppenõustamiskeskus, Eõppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes, E-matemaatika: matemaatika kompetentsuse parendamine uute õppemeetodite ja IKT abil ja Elos-koolide kvaliteedinõuded ; Kultuuriväärtuste Amet - toetus SA-le Tallinna Kultuurikatel välisrahastusega projektide "Linnaruum Kultuurikatlas" ja Tallinna avamine merele omafinantseerimise katteks; Sotsiaal- ja Tervishoiuamet - eluruumi kohandamise hüvitis puudega inimesele, välisrahastusega projektid Ööpäevaringne lapsehoiuteenus raske ja sügava puudega lastele Tallinna Lastekodus ja Rehabiliteeriv kunstfoto ; Linnavaraamet välisrahastusega projekt Omavalitsuste õigusalase võimekuse suurendamine ; Ettevõtlusamet - välisrahastusega projektid INNOREG - Uudsete äristruktuuride arendamine konkurentsivõime tagamiseks ja Cross-Innovation - Valdkonnaülese innovatsiooni edendamine Euroopa linnades ja regioonides ; Transpordiamet - Trammiliini nr 4 taristu rekonstrueerimine ning välisrahastusega projektid Ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine ja Omavalitsuste õigusalase võimekuse suurendamine ; Kommunaalamet - toetus korteriühistutele õuealade heakorrastamiseks ja toetus korteriühistutele fassaadide korrastamiseks; Keskkonnaamet keskkonnaprogrammid, välisrahastusega projektid Reostunud maa-alade riskihinnangud (BECOSI), Võrdlusuuringud linnade veekaitses CITYWATER, Regionaalne panus Euroopa taaskasutuskogukonda - R4R ; Linnaplaneerimise Amet - välisrahastusega projektid Rail Baltica kasvukoridor, Omavalitsuste õigusalase võimekuse suurendamine, Läänemere regiooni transpordi ja planeerimise mitmetasandiline juhtimine (BSR TransGovernance) ; Haabersti Linnaosa Valitsus välisrahastusega projekt Kõik sihtgrupid liikuma Haaberstis! ; Linna üldkulud - riigi ja muude institutsioonide toetuste arvelt tehtavad kulud. Tallinna linna s on kõik tulud ja kulud planeeritud tekkepõhiselt. Investeerimisobjektid ja projektid on esitatud investeerimistegevuse s valdkondlikult. Mitmed investeeringud on esitatud koondsummana, märkides ära investeerimisobjektide nimetused ilma maksumuseta, kuna koondsumma koosseisus olevate üksikobjektide maksumus selgub pärast riigihangete korraldamist. 16

18 2. TULUD 2.1 Ülevaade tuludest Kohalike omavalitsuste tuludeks on maksutulud, kaupade ja teenuste müügitulud, lõivud, vara müügitulud, tulud varadelt, toetused ja muud tulud. Maksukorralduse seaduse, tulumaksuseaduse ja maamaksuseaduse alusel eraldatakse omavalitsustele kinnitatud maksumäära alusel osa omavalitsuse haldusterritooriumil elavate inimeste tulumaksust ning haldusterritooriumi maksustatavalt maalt kogutav maamaks. Kohalike maksude seadus võimaldab omavalitsustel kehtestada kuus kohalikku maksu. Nendeks maksudeks on reklaamimaks, tänavate sulgemise maks, parkimistasu, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks ja lõbustusmaks. Kohalike omavalitsuste tuludeks on ka toetused riigist ja välisrahastus. Vastavalt põhiseadusele võib riik seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsustega panna neile riiklikke kohustusi. Kohustustega seotud kulud kaetakse riigist. Riigi seaduse alusel teeb riik eraldisi kohaliku omavalitsuse sse tasandusfondi kaudu ja sihtotstarbeliste eraldistena. Riigiliste eraldiste jaotus kohalike omavalitsuste vahel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Enamus välisrahastusest laekub Euroopa Liidu regionaalarengu fondist, sotsiaalfondist ja ühtekuuluvusfondist, mis suunatakse läbi riigi ning jaotatakse valdkondlike rakenduskavade alusel projektipõhiselt Eelarvetulude struktuur. aasta tuludest moodustavad riiklikud maksud 63,7%, sh üksikisiku tulumaks 58%. Kohalike maksude osatähtsus on 1,7%-le. Võrreldes aastaga muutub kõige enam kaupade ja teenuste müügi ning välisrahastuse osatähtsus. Joonis 1 Tulude struktuur. aastal Toetus riigilt 16,5% Dividendid 1,4% Kaupade ja teenuste müük 11,9% Kohalikud maksud 1,7% Välisrahastus 3,7% Vara müük 0,5% Muud tulud 0,6% Maamaks 5,8% Tulumaks 58,0% Aastate lõikes tuludes toimunud muutused on esitatud järgmises tabelis. Tabel 2 Tulud Tululiik 2012 /2012 Osatäht- %-des sus %-s Maksutulud kokku ,7 65,4 17

19 Tululiik 2012 /2012 Osatäht %-des sus %-s Riiklikud maksud ,9 63,7 Üksikisiku tulumaks ,3 58 Maamaks ,9 5,8 Kohalikud maksud ,5 1,7 Reklaamimaks ,8 0,5 Tänavate sulgemise maks ,1 Parkimistasu Lõivud ,2 0,1 Kaupade ja teenuste müük ,1 11,9 Tulud majandustegevusest ,1 9,4 Üür ja rent ,6 1,4 Õiguste müük ,2 0,6 Muu toodete ja teenuste müük ,1 0,5 Muud tulud ,5 0,3 Saastetasu ,8 0 Trahvid ,4 0,2 Eespool nimetamata muud tulud ,1 Finantstulu ,9 0 Tulu finantsvara investeerimisest ,9 0 Kasum vara müügist ,1 0,5 sh tulu vara müügist ,8 x müüdava vara jääkmaksumus ,9 x vara müügi kulud ,4 x Muud tulud varalt ,8 0,1 Loodusvarade kasutustasu ,2 0,1 Võlalt arvestatud tulu ,4 0 Dividendid ,2 1,4 Tulud kokku (v.a toetused) ,6 79,8 sh omatulu ,3 11,8 Toetused ,1 20,2 sh riigilt jm institutsioonidelt ,6 16,5 välisrahastus ,7 3,7 välisprojektide kaasfinantseerimine ,7 0 Eelarve tulud kokku , aasta tulude kogumahuks on Suurimateks tululiikideks on üksikisiku tulumaks summas , maamaks , kaupade ja teenuste müük ning kohalikud maksud Linnavara kavandatakse. aastal müüa ulatuses, saades kasumit Dividenditulu on. aastal kavandatud Toetusi riigist ja muudelt institutsioonidelt planeeritakse ning välisrahastust

20 . aastal on maksude struktuur alljärgnev: Joonis 2 Maksude struktuur. aastal Reklaamimaks 0,8% Maamaks 8,8% Tänavate sulgemise maks 0,2% Parkimistasu 1,6% Tulumaks 88,6% 2.2 Riiklikud maksud Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Riiklikud maksud 63, ,9 Riiklikud maksud moodustavad 63,7% linna tuludest Üksikisiku tulumaks Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Üksikisiku tulumaks 58, ,3 Üksikisiku ehk füüsiliste isikute tulumaksuga maksustamise ning kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise põhimõtted sätestab tulumaksuseadus ja maksukorralduse seadus. Kohalikele omavalitsustele. aastal eraldatava tulumaksu summa sõltub kolmest põhitegurist. Nendeks on keskmise palga ja muude maksustatavate tulude, maksumaksjate arvu ning kohalikele omavalitsusüksustele eraldatava tulumaksu määra muutus. Mõju avaldab samuti maksuvõlgade muutus, nende sissenõudmine Maksu- ja Tolliameti poolt ja tulumaksu ajatamine. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt suureneb. aastal keskmine palk Eestis 5,5% ning tööhõive 0,5%. Eesti Pank on tööhõive kasu suhtes pessimistlikum prognoosides kasuks vaid 0,3%. Samas palgafondi kasvuks palgatöötaja kohta prognoosib Eesti Pank 5,9%. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli aasta 9 kuu keskmisena Tallinnas maksustatav brutotulu ühe tulu saaja kohta 943, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6,1%.. aastal prognoosib linna finantsteenistus keskmise palga kasvuks vähemalt 5%. Eeldusel, et Eesti majanduskasv. aastal püsib 3% lähedal, võib kvalifitseeritud tööjõu puudus kiirendada palkade kasvu. Keskmise palga kasv ühe protsendipunkti võrra suurendab linna s arvestuslikult tulumaksu tulu ligi 2,4 mln aastas. 19

21 Tulumaksu mõjutavaks teiseks oluliseks teguriks on maksumaksjate arvu muutus. Maksu- ja Tolliameti andmetel algas tulu saajate arvu kasv Tallinnas võrreldes eelmise aastaga aasta märtsis ning jätkus kuni oktoobrini. Novembrist kuni käesoleva ajani on kasv peatunud, püsides eri kuudes vahemikus tuhat inimest. Nii Eesti Pank kui Rahandusministeerium prognoosivad. aastal tööhõive kasvu vahemikus 0,3-0,5%. Tallinnas võib tööhõive kasv olla Eesti keskmisest kõrgem, sest tööjõu ränne toimub põhiliselt Tallinna ja Tallinna lähipiirkonda ning välismaale.. aasta koostamisel lähtub linna finantsteenistus tulu saajate arvu 0,5%-lisest kasvust ning aasta keskmiseks tulu saajate arvuks võib kujuneda veidi enam kui 181 tuhat inimest. Tulu saajate arvu suurenemine tuhande inimese võrra suurendab maksutulu üle 2,3 mln aastas. Kohalike omavalitsuste tulumaksu tulu sõltub samuti kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise määrast aasta aprillist alandas riik tulumaksu eraldamise määra 11,93%-lt 11,4%-le.. aastal tõstab riik tulumaksu eraldamise määra kohalikele omavalitsustele 0,17 protsendipunkti võrra, so 11,57%-le maksustatavast brutotulust. Määra tõstmine toimub mitte kriisieelse tasemele lähenemise eesmärgil, vaid eluaseme ja riigiasutuste maamaksuvabastuse osalise kompenseerimise eesmärgil. Tulumaksu eraldamise määra tõstmine suurendab Tallinna maksutulu üle 3,7 mln aastas. Tulumaksu tulu sõltub samuti maksuvõlgade muutusest ja maksu ajatamisest. Seoses majanduse elavnemisega on äriühingute tulusus kasvanud ja maksuvõlad vähenenud, mille tulemusena on ka tulumaksu ajatamine vähenenud Maamaks Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Maamaks 5, ,9. aasta s on kavandatud maamaksuks , vähenemine aastaga võrreldes ehk 6,9%. Maamaks on riiklik maks, mis maamaksuseaduse alusel laekub kohaliku omavalitsuse sse. Maamaksu tulu sõltub maa maksustamishinnast, maamaksu määrast, sihtotstarbest, maa kasutuselevõtust ja ümberkruntimisest, lubatud ehitusõiguse pindalast, maksusoodustustest jm teguritest. Maamaksuseaduse alusel võib kohalik omavalitsus kehtestada maksumääraks 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast. Tallinnas on alates aastast maamaksumäär 2,5% maa maksustamishinnast aastas analoogiliselt paljude Tallinna lähivaldadega. Tallinna Linnavolikogu vabastas aastal maamaksust Tallinna haldusterritooriumil asuva maa omanikud või maakasutajad nende kasutuses olevalt elamumaalt kuni 1500 m² ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus on taotleja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Tingimuseks oli, et taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. Juba varasemast ajast olid vabastatud maamaksust okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikud aastal andis linn kodualuse maa maamaksuvabastust isikule summas 8,9 mln. Keskmine vabastus koduomaniku kohta oli 71,11. Lisaks on aastal maamaksuvabastus määratud 791 represseeritud isikule summas 168 tuh.. aastast hakkab kehtima maamaksuseaduse alusel antav riiklik maamaksuvabastus. Selle alusel on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik või kasutaja tema omandis või 20

22 kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas kuni 0,15 hektari ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Maa kaasomandi puhul on maamaksuvabastus kaasomanikele kokku 0,15 hektarit (va korteriomandid). Selle tulemusena väheneb arvestuslikult linna maamaksutulu 11,5 mln (võrreldes olukorraga kui maksuvabastust ei rakendataks). Lisaks vabastatakse maamaksu tasumisest riigiasutuste ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega maa, mille tulemusena maamaksutulu väheneb veel 300 tuh võrra. Tallinna pindalast (159,22 km²) oli aasta oktoobriks maakatastrisse kantud 125,38 km². Katastrisse on kandmata reformimata riigimaa, mis moodustab 33,84 km², ehk 21,25% linna pindalast. Katastrisse oli kantud maatükki., millest ligi 70% moodustas elamumaa. Katastrisse kantud maast (pindala järgi) moodustab elamumaa 25%, sotsiaalmaa 18%, transpordimaa 14%, tootmismaa 7%, veekogude maa 9%, ärimaa 6%. Segasihtotstarbega maid on 10% ning ülejäänud maid (maatulundusmaa, mäetööstusmaa, sihtotstarbeta maa jm) 11%. Joonis 3 Katastrisse kantud maa struktuur sihtotstarbe alusel Segasihtotstarbeline maa 13% Muu sihtotstarve 14% Sotsiaalmaa 24% Ärimaa 8% Veekogude maa 12% Tootmismaa 10% Transpordimaa 19% 2.3 Kohalikud maksud Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Kohalikud maksud 1, ,5 Kohalike maksude seadus võimaldab omavalitsustel kehtestada reklaamimaksu, tänavate sulgemise maksu, parkimistasu, müügimaksu, paadimaksu, mootorsõidukimaksu, loomapidamismaksu ja lõbustusmaksu. Tallinna Linnavolikogu poolt on kehtestatud reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu Reklaamimaks Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Reklaamimaks 0, ,8 21

23 Reklaamimaksuga maksustatakse linna haldusterritooriumil eksponeeritud teave, mis on avalikustatud mistahes üldtajutaval kujul teenuse osutamise, kaubamüügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Seoses majanduskriisiga alandati aastal ajutiselt reklaamimaksu maksumäära 0,45 -lt 0,32 -le m² kohta kalendripäevas aastal kehtis alandatud maksumäär 0,40.. aastal hakkab taas kehtima aasta maksumäär, so 0,45 m² kohta kalendripäevas.. aastal aastaga võrreldes reklaamimaksu tulu kasvab seoses maksumäära tõusuga. Maksuhaldur on Ettevõtlusamet Teede ja tänavate sulgemise maks Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Teede ja tänavate sulgemise maks 0, Teede ja tänavate sulgemise maks on kehtestatud kohalike maksude seaduse alusel linnavolikogu määrusega. Maksuhaldur on Transpordiamet. Maksu eesmärgiks on eelkõige reguleerida Tallinna teede ja tänavate sulgemist selliselt, et teed oleksid liiklejate jaoks võimalikult lühikest aega või väikeses mahus suletud. Teede ja tänavate sulgemise maksu määruse kohaselt võetakse maksuobjekti maksustamisel aluseks liiklusintensiivsusest tulenevalt vastava tee, tänava või väljaku maksumäär. Maksumäärad on diferentseeritud sõltuvalt tänavate grupist, sulgemise viisist (täielik või osaline), nädalapäevast, kellaajast ja sulgemise kestvusest. Maksutulu on otseses sõltuvuses linna majanduse arengust ja ehitusmahtudest ning järelvalve tõhususest. Enamus teede ja tänavate sulgemise maksust koguneb I gruppi kuuluvate tänavate kaevetöödest (vee- ja gaasitrassid ning kanalisatsiooni rajamine). Suurt mõju on avaldanud maksu kogumisele ka linna tellimused, mille puhul firmad vabastatakse tänavate sulgemise maksu maksmisest aastast vähenes tänavate sulgemise maksutulu seoses seisakuga ehitussektoris. Mitmekordselt on vähenenud korruselamute ehitamine kesklinna piires aastal hakkasid üldehituse mahud kasvama, kuid seoses vanades elamupiirkondades ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitustööde lõpetamisega ei ole tänavate sulgemise maksu kasvu oodata.. aastal jääb teede ja tänavate sulgemise maksutulu aasta tasemele Parkimistasu Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Parkimistasu 1, Parkimistasu on kehtestatud kohalike maksude seaduse ja liiklusseaduse alusel linnavolikogu määrusega. Parkimistasu on linna avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil kehtestatud kohalik maks, mida tasub mootorsõiduki juht parkimise eest parkimisalal. Parkimisel on esimesed 15 minutid tasuta. Kesklinna piirkonnas on parkimine lähtudes parkimise tsoonist iga järgneva 15 minuti eest 0,26 kuni 1,15. 22

24 Parkimistasu maksmatajätmise või vähemmaksmise korral määratakse maksukohustuslasele viivistasu 30,68 ööpäevas. Parkimistasu maksuhaldur on Transpordiamet. Linnaga sõlmitud lepingu alusel müüvad parkimispileteid ja teostavad parkimise üle järelvalvet AS Ühisteenused ja AS EMT. Vastavalt 23. veebruaril 2011 sõlmitud halduslepingule Tallinna parkimise operaatorteenus on ühispakkujad AS EMT ja AS Ühisteenused kohustatud garanteerima minimaalselt sõltumata tegelikust parkimispiletitulust lepinguperioodil tulu Ühispakkujad on kohustatud korraldama ja tagama kontrolli parkimistasu kohase maksmise osas Tallinna linna tasulisel valveta parkimisalal, sh parkimistasu maksmisest vabastamise dokumentide osas. Aastatel 2009 ja 2010 parkimistasu vähenes seoses majanduslangusega. Tulu vähendas samuti hoogustunud konkurents parkimisturul. Pidevalt on kasvanud eraparklate ja parkimiskohtade arv linna tasulise parkimisala piirkonnas. Parkimistulu on vähendanud ka suvekohvikute avamine kesklinnas. Igal aastal on maist septembri lõpuni 900-st vanalinna tasulisest parkimiskohast loovutatud ligikaudu parkimiskohta suvekohvikutele. Parkimistulu kasv algas aastal ja jätkus aastal seoses majanduse elavnemisega ja elanike sissetulekute kasvuga. Parkimistulu mõjutab. aastal ühelt poolt tasuta ühistranspordi rakendamine, mille tulemusena osa autoga töölkäijaid hakkavad ühistranspordi kasutajateks. Teisalt aga keskmise palga kasv suurendab nende inimeste arvu, kes kasutavad enam linnaliikluses sõiduautot ja parkimist linna avalikus tasulises parkimisalal. Selle tulemusena parkimistulu kokkuvõttes ei muutu ning. aastal parkimistulu jääb aasta tasemele. 2.4 Lõivud Riigilõiv Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Riigilõiv 0, ,2 Põhilise osa riigilõivust saab linn ehitiste püstitamiseks, rekonstrueerimiseks ja ümberehitamiseks väljastatavate ehitus- ja kasutuslubade eest. Aastatel riigilõivu tulu vähenes seoses majanduslangusega aastast kasvas taas hoonete renoveerimine, sh kortermajade soojustamine. Märkimisväärse panuse selleks andis ka CO 2 vahendite toel hoonete renoveerimine. Uusehituste osas ei ole märkimisväärset kasvu aga toimunud, välja arvatud välisrahastusega teostavatel objektidel.. aastal ehitus- ja kasutuslubade väljastamise eest võetav riigilõiv jääb käesoleva aasta tasemele, kuid ühistranspordilubade, taksoveolubade, sõidukikaartide ja bussiveo liinilubade väljastamise eest võetava riigilõivu osas toimub väike kasv. 2.5 Kaupade ja teenuste müük (linnakassa tulu osa) Hoonestusõiguse seadmise tasu ja kasutusõiguse tasu Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Hoonestusõiguse seadmise- ja kasutusõiguse seadmise tasu 0, ,6 23

25 Asjaõigusseaduse kohaselt on isikul, kelle kasuks on kinnisasjal hoonestusõigus seatud, õigus võõrandada ja pärandada kinnisasjal olevat ehitist. Hoonestajal on vastavalt kokkuleppele kohustus maksta kinnistu omanikule hoonestusõiguse eest tasu. Tallinna linna omandis olevatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmise korra kohaselt muudetakse hoonestusõiguse aastatasu vastavalt maa maksustamishinna muutumisele.. aastal lähtutakse viimase, so aastal toimunud maa korralise hindamise andmetest. Hoonestusõiguse seadmise tasu saamise aluseks on notariaalselt sõlmitud leping. Hoonestusõiguse aastatasu kuulub muutmisele kolme aasta möödudes hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest ning uuesti iga kolme aasta möödumisel viimasest muutmisest. Hoonestusõiguse aastatasu suurus on sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest järgmine: äri- ja tootmismaa puhul 5% maa maksustamishinnast; transpordimaa puhul 4% maa maksustamishinnast; muude katastriüksuse sihtotstarvete puhul 2% maa maksustamishinnast. Lisaks aastatasule on linnal õigus võtta hoonestusõiguselepingu sõlmimisel ühekordset tasu.. aastal prognoositakse tulu hoonestusõiguse aastatasude ja lepingute sõlmimistasude eest kokku , suurenedes seoses uute lepingute sõlmimisega käesoleva aastaga võrreldes aastal on suuremateks hoonestusõigusega koormatud lepinguobjektideks Rummu tee 4 ja 4b, Tammsaare tee 111, Aia tn 20/Väike-Rannavärav 4, Paldiski mnt 135, Sõpruse pst 151, Petrooleumi tn 4 ja Kadaka tee 131. Isikliku kasutusõiguse tasu prognoos. aastaks on kokku , vähenedes eelneva aastaga võrreldes Põhiline osa kasutusõiguse tasust saadakse isikliku kasutusõiguse alusel ajutiseks kasutamiseks antud kinnistute eest. Enamus tulust saadakse maade kasutusse andmisest põhiliselt parklateenuse osutamiseks. Tehnovõrkude ehitamiseks seatud isiklik kasutusõigus on marginaalse tulususega, summas ca 12 tuh. 2.6 Muud tulud Saastetasu Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Saastetasu 0, ,8 Keskkonnatasude seaduse alusel maksab saastetasu isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse heita keskkonda saasteaineid. Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Saastetasu kantakse riigisse, välja arvatud osa olmejäätmete saastetasust. Kohaliku omavalitsuse sse laekub 75% olmejäätmete prügilasse viimisega seotud saastetasust. Tallinna linna sse laekub Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse prügilasse ladestatavatelt tavajäätmetelt arvestatud saastetasust 75%. Saastetasu määrasid on iga-aastaselt tõstetud aastal on saastetasu 17,25 tonn, alates. aasta 1. jaanuarist 20,77, alates aasta 1. jaanuarist 24,86 ning aasta 1. jaanuarist 29,84 tonn. 24

26 2010. aastast jõustunud keskkonnatasude seadusese muudatusega aga sätestati, et aastal kehtinud saastetasumäärade järgi arvutatud saastetasu summat ületav saastetasu summa kantakse riigisse. Seega saastetasumäärade tõstmisest saadud täiendav arvestuslik tulu on alates aastast riigi tulu. Alates aastast on olmejäätmete ladustamise kogused prügilasse vähenenud olmejäätmete sorteerimisega ja taaskasutusse andmisega ning jäätmekütuse liinide valmimisega aastal valmis kuni tonnise jõudlusega prügikütuse liin AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus MBT tehases ning aasta lõpus analoogiline jäätmekütuse liin ka AS-is Ragn Sells.. aasta kevadel valmib Eesti Energia AS Iru põletustehas.. aastal on kolm nimetatud ettevõtet võimelised töötlema tonni jäätmeid. Kogu Eestis tekib kokku segaolmejäätmeid vähem kui tonni aastas, millest Tallinnas tekib ca tonni. Uute rakendatud tootmisvõimsuste tulemusena viiakse prügilasse põletustehases tekkiv tuhk, tehaste remondi ajal töötlemata prügi ja taaskasutuseks mittekõlbulik muu prügi, mida on hinnanguliselt 25% prügi mahust. Saastetasu maksmise kohustust ei ole juhul kui jäätmeid taaskasutatakse. Iru põletustehase jääkide-tuha ladestamisel ei ole kohustust tasuda saastetasu juhul kui seda kasutatakse Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse prügila sulgemisel (sulgemiskava on koostatud). Prügila sulgemise protsess on pikaajaline ja etapiviisiline. Samas on teistel ettevõtetel võimalik suunata oma ladestamisele kuuluvad jäätmed eelnevalt Iru põletustehasesse ja seeläbi vähendada veelgi ladestamisele minevat jäätmekogust.. aasta saastetasu prognoosimisel on arvestatud, et ladestatakse kuni tonni prügi, millelt arvutatav saastetasu on Trahvid Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Trahvid 0, ,4 Trahvid määratakse väärteo toimepanemise eest. Enamus trahvitulust saadakse Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolli ja järelvalve tegevuse tulemusena. Märkimisväärne osa trahvituludest saadakse ühistranspordiseadusest tulenevate eeskirjade rikkumise eest ning liiklusseaduse rikkumise eest. Järgnevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel, teeseaduse, tarbijakaitseseaduse ja ehitusseaduse rikkumise eest määratud trahvid jm.. aastal ühistranspordiseaduse alusel (sõiduõigust tõendava dokumendita sõit) määratavate trahvide arv ja trahvitulu väheneb seoses Tallinna elanikele tasuta ühistranspordi võimaldamisega. Piletimüügi analüüsi kohaselt ligi 70% ühistranspordi kasutajatest on Tallinna elanikud. 2.7 Finantstulud Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Finantstulud 0, ,9 25

27 Finantstulu teenimise võimalused sõltuvad ajutiselt vabade rahaliste vahendite hulgast, paigutuste pikkusest, rahaturu intressimääradest ning linna õigusaktidest lähtuvatest piirangutest raha paigutamisel. Enamus linna finantstulust laekub raha paigutamisest tähtajalistesse deposiitidesse, rahaturufondidesse ja üleöö rahaturule. Finantsteenistus prognoosib, et. aastal intressimäärad aastaga võrreldes ei tõuse ja on jätkuvalt ajalooliselt madalamal tasemel. 2.8 Kasum vara müügist Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Kasum vara müügist 0, ,1. aastal on kavandatud müüa linnavara mahus Müüdava vara jääkväärtus on , müügikulud ning vara müügi kasumiks kujuneb Vara müüki korraldab Linnavaraamet.. aastal kavandatavatest müügiobjektidest on suurema alghinnaga Rannamõisa tee 1, Narva mnt 120, Paasiku tn 2a, Ümera tn 30, Vesse põik 7 ja Abara, Vähi ja Põlde tänavatel asuvad kinnistud. Lisaks müüakse korteriomandeid ja eelkõige korterid majades, kus linnal on vaid üksikud korterid.. aastal võib prognoosida mõningast kinnisvaraturu elavnemist, mistõttu võivad ka kinnisvara hinnad vähesel määral tõusta. Müügikulud kasvavad võrreldes aastaga seoses müüdavale varale eksperthinnangute tellimisega. Linnavara müügi all on eraldi välja toodud ka sihtotstarbelise vara müük, millest saadud vahendeid saab kasutada sihtotstarbeliselt vaid müügi teostamise korral. Sihtotstarbelise vara müüki on kavandatud Nõmme ja Pirita linnaosades kokku summas Nõmme linnaosas on kavas müüa kinnistud Sihi tn 122/Voolu tn 15 (endine Kivimäe saunahoone), Sihi tn 37a ja Vabaduse pst 65 hooned ja mitmed korteriomandid. Müügist saadud vahendite arvelt jätkatakse Valdeku tn 13 asuva endise koolimajahoone rekonstrueerimist, mille tulemusena valmivad üldkasutavad saunaruumid ja spordisaal. Pirita linnaosas müüakse Tuule tee 18 asuv korteriomand ning saadud vahendeid kasutatakse linnaosa haljastuse kulude katteks. 2.9 Muud tulud varalt Loodusvarade kasutustasu Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Loodusvarade kasutustasu 0, ,2 Tallinna sse laekub loodusvarade kasutusõiguse tasust maavaravara kaevandamisõiguse tasu ja vee-erikasutustasu. Maavaradest kaevandatakse Tallinna haldusterritooriumil dolokivi (paekivi). Loodusvarade kasutusõiguse tasu laekumine sõltub loodusvara kasutusõiguse tasu määradest, maavarade kaevandamisest ning veetarbimise mahust. Keskkonnatasude seaduse alusel laekub 50% kaevandusõiguse tasust riigisse 26

28 ja 50% kaevandamisala asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse sse. Vee erikasutusõiguse tasust laekub 50% riigisse ja 50% kohaliku omavalitsusüksuste tesse. Vabariigi Valitsuse määrustega Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad ja Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist on kavandatud tõsta maavarade kaevandamise ja vee erikasutuse tasu igal aastal kuni aastani Ka. aastal tõusevad nii dolokivi kaevandamisõiguse tasu kui vee-erikasutustasu määrad. Paraku on keskkonnatasude seadusesse lisatud säte, mille kohaselt alates aastast kehtestatud maavara kaevandamisõiguse tasumäära kõrgendatud osa alusel saadud maavara kaevandamisõiguse tasu kantakse riigisse. Riigikogu võttis vastu keskkonnatasude muutmise seaduse, millega kavandatakse. aastast vähendada veelgi kohalikele omavalitsustele eraldatava keskkonnatasude määrasid. Eelnõu alusel eraldatakse kohalikele omavalitsustele senise 50% asemel 25% üleriigilise tähtsusega maardlatest laekuvast kaevandamisõiguse tasust ja sellega seotud veeerikasutustasust. Kohalikele omavalitsustele lubatakse nelja aasta jooksul kompenseerida tulu vähenemist tasandusfondi kaudu. Kuna Tallinna linna sse tasandusfondist eraldisi ei tehta, siis ei toimu Tallinnale ka tulude kompenseerimist. Eelnimetatud põhjustel. aastal maavara kaevandamisõiguse tasu käesoleva aastaga võrreldes väheneb. Vähenenud on ka tulu vee erikasutustasust. Vee tarbimist on pidurdanud vee hinna pidev tõus. Dolokivi kaevandatakse Väo karjääris, mis paikneb nii Tallinna kui Rae valla haldusterritooriumil. Suurem osa kaevandustegevusest toimub Rae valla territooriumil. Paekivi killustikku, paekivi ja ehituspaasi toodavad osaühingud Paekivitoodete Tehas ja Väo Paas Dividendid Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Dividendid 1, ,2 Dividenditulu on kavandatud saada AS-ilt Tallinna Vesi ja AS-ilt Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Kuna börsiettevõtted ise ei avalda nii varakult aktsionäridele oma prognoosi, siis ettevõtete lõikes summasid ei esitata Linna asutuste omatulu Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Omatulu 11, ,3 Linna asutused teenivad omatulu teenuste osutamisest ja kaupade müügist. Suuremad omatulu liigid on tulu haridusteenuste ja transporditeenuste osutamise eest. Tabel 3 Tallinna ametiasutuste omatulud aastatel Ametiasutuse nimetus 2012 /2012 Osatäht- %-des sus %-s Linnavolikogu Kantselei ,04 27

29 Ametiasutuse nimetus 2012 /2012 Osatäht %-des sus %-s Linnakantselei ,7 1 Linnaarhiiv ,6 0,05 Perekonnaseisuamet ,1 0,3 Haridusameti haldusala ,1 42 Kultuuriväärtuste Ameti haldusala ,7 6,3 Spordi- ja Noorsooameti haldusala ,5 Sotsiaal- ja Tervishoiuameti haldusala ,1 4,1 Linnavaraamet ,4 6,5 Ettevõtlusamet ,4 2,1 Transpordiamet ,3 12,7 Kommunaalameti haldusala ,4 Keskkonnaameti haldusala ,6 4,1 Linnaplaneerimise Amet Haabersti Linnaosa Valitsuse haldusala ,6 Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusala ,9 6,5 Kristiine Linnaosa Valitsuse haldusala ,7 0,5 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse haldusala ,4 2,2 Mustamäe Linnaosa Valitsuse haldusala ,7 1,2 Nõmme Linnaosa Valitsuse haldusala ,5 0,9 Pirita Linnaosa Valitsuse haldusala ,7 0,8 Põhja-Tallinna Valitsuse haldusala ,4 2,4 Kokku asutuste omatulu , aastal kavandavad linna ametiasutused teenida omatulu , mis on ehk 18,3% vähem kui aastal. Enam kasvab omatulu Haridusameti haldusalas. Suurem vähenemine on Transpordiameti haldusalas seoses tasuta ühistranspordi võimaldamisega Tallinna elanikele. Joonis 4 Omatulude struktuur. aastal Õiguste müük 3,6% Muud tulud 7,7% Üür ja rent 12,1% Tulud transporditeenustest 12% Tulud haridusalasest tegevusest 37,4% Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 6,3% Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 4,1% Tulud kultuurija kunstialasest tegevusest 7,6% Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 8,7% 28

30 Järgnevalt on toodud ülevaade suurema osakaaluga omatuludest. Haridusameti asutuste omatulu Haridusasutuste omatulu on. aastal kokku , mis moodustab 42% linna asutuste omatuludest.. aasta tulud on planeeritud ehk 3,14% võrra suuremana kui aastal. Omatulu kasvab põhiliselt seoses koolieelsete lasteasutuste vanema poolt kaetava osa ja koolieelsete lasteasutuste toitlustustasu arvelt. Koolieelsete lasteasutuste kohatasuks on. aastal kavandatud , mis on enam kui käesoleval aastal. Keskmiseks laste arvuks kohatasu planeerimisel on arvestatud last. Lisaks on kohatasu planeerimisel arvestatud ka uute lasteaiakohtade lisandumisega. aastal aasta septembri seisuga rakendatakse kohatasu osalist või täielikku vabastust 427 lapsele. Koolieelsete lasteasutuste toitlustustasuks on kavandatud. aastal , mis on enam kui käesoleval aastal. Suurenemine on tingitud uute rühamade avamisest ja toidupäeva maksumuse tõusust. Sõimerühmas on toidupäeva maksumus võrreldes aastaga jäänud samale tasemele 1,49-le eurole kuid aiarühmas on keskmine toidupäeva maksumus tõusnud 1,65 eurolt 1,66-le eurole. Suurenemine on tingitud toiduainete hinnatõusust. Samas on vähekindlustatud perede lapsed vabastatud toiduraha maksmisest vastavalt Tallinna Linnavolikogu 4. märtsi 2004 määrusele nr 7 (kui netosissetulek leibkonnaliikme kohta alla 95,87 ) aasta septembri seisuga on toiduraha maksmisest vabastatud 522 last, keskmiselt 2,3% lastest. Toitlustustasu planeerimisel on lähtutud keskmiselt 146 toitlustuspäevast. Tulu planeerimise aluseks on koolieelse lasteasutuse seadus aasta jooksul avati lasteaedades kokku 15 uut rühma: 2 sõimerühma Tallinna Sõbrakese Lasteaias, 1 sõime- ja 1 aiarühm Tallinna Tuule Lasteaias, 2 aiarühma Tallinna Lepistiku Lasteaias, 2 aiarühma Tallinna Lehola Lasteaias, 1 liitrühm Tallinna Läänemere Lasteaias, 1 liitrühm Tallinna Nurmenuku Lasteaias, 1 sõimerühm Tallinna Lasteaias Kraavikrõll, 1 sõimerühm Mustamäe 1. Lasteaed-Algkoolis, 1 sõimerühm Tallinna Järveotsa Lasteaias, 1 aiarühm Tallinna Lauliku Lasteaias ja 1 liitrühm Tallinna Sitsi Lasteaias.. aastal avatakse lasteaedades veel 15 uut rühma: 3 Tallinna Suur-Pae Lasteaias, 3 Lasteaias Kelluke ning 1 nii Tallinna Lasteaias Laagna Rukkilill, Tallinna Lasteaias Karikakar, Tallinna Rukkilille Lasteaias, Tallinna Kristiine Lasteaias, Tallinna Linnupesa Lasteaias, Tallinna Mustakivi Lasteaias, Tallinna Tuule Lasteaias, Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkoolis ja Tallinna Heleni Koolis. Kihnu tn 1 renoveeritavas hoones avatakse. aastal uus lasteaed 12 rühmaga. Tallinna Lepistiku Lasteaeda, Tallinna Lasteaeda Mikumanni ja Tallinna Lasteaeda Männimudila renditakse igasse moodulid 2 uue rühma avamiseks. Seega luuakse. aastal 33 rühma 744-le lapsele. Peale selle renoveeriti koostöös erasektoriga aastal Tallinna Lasteaed Vikerkaar ja Kolde Lasteaed.. aasta jaanuaris pärast hoone renoveerimise lõpetamist avatakse Tallinna Lasteaias Vikerkaar 2 sõime- ja 4 liitrühma 112-le lapsele. Seega avatakse. aastal Tallinnas kokku 39 uut lasteaia- ja lastesõimerühma 856-le lapsele. Teistelt omavalitsusüksustelt saab linn. aastal haridusteenuse osutamise eest Tallinna koolides ja koolieelsetes lasteasutustes ning huvikoolides. Tulu koolitusteenuse osutamise eest teistele omavalitsustele suureneb seoses laste arvu ja õppekoha tegevuskulu maksumuse muutumisega. 29

31 Suuremad tululiigid on veel haridusasutuse ruumide kasutamine üritusteks, huvialaringi osalustasu, äriruumide üüritulu ja kommunaalteenused. Kultuuriväärtuste Ameti asutuste omatulu Kultuuriväärtuste Ameti asutuste omatulu. aastal on kokku , mis moodustab 6,3% linna asutuste omatuludest. Asutuste omatulu võrreldes käesoleva aastaga väheneb ehk 1,7%. Suuremad omatulud on Tallinna Linnamuuseumil, Tallinna Loomaaial, Tallinna Linnateatril ja Tallinna Filharmoonial ning suuremateks tululiikideks on kultuuriasutuste piletitulu, osutatavate teenuste eest saadav tasu ja kultuuriasutuse ruumide kasutamise eest saadav tasu.. aastal suureneb kultuuriasutuste piletitulu seoses Neitsitorni avamisega Tallinna Linnamuuseumi filiaalina. Tallinna Loomaial väheneb parkimistulu, sest. aastal toimuvad keskkonnahariduse keskuse ehitustööd loomaia läänevärava piirkonnas. Seoses ehitusega tuleb sulgeda osa parklast, mis vähendab parkimisest saadavat tulu. Spordi- ja Noorsooameti asutuste omatulu Spordi- ja Noorsooameti asutuste omatulu on. aastal kokku , mis moodustab 4,5% linna asutuste omatulust. Käesoleva aastaga võrreldes omatulu suureneb Enamus omatulude kasvust tuleb Nõmme Spordikeskuse üleandmisega Nõmme Linnaosa Valitsuse haldusalast Spordi- ja Noorsooameti haldusalasse. Omatulud kasvavad ka Tallinna Spordihallil, Kristiine Spordis, Tallinna Noorsootöö Keskuses ja ametil endal. Suuremad omatulud on Tallinna Spordihallil , Pirita Spordikeskusel , Nõmme Spordikeskusel , ja Kristiine Spordil Suuremad tululiigid on tulu spordi- ja noorsooalasest tasulistest teenustest ning ruumide jm rajatiste üür koos kommunaalteenustega Sotsiaal- ja Tervishoiuameti asutuste omatulu Sotsiaal- ja Tervishoiuameti asutuste omatulu on. aastal kokku , mis on väiksem kui aastal. Suuremad tululiigid on sotsiaalasutuste klientide teenindamise eest saadav hooldustasu , toitlustustasu , kiirabialased teenused , ruumide üür ja kommunaalkulud Suuremad omatulud on Iru Hooldekodul , Tallinna Lastekodul , Tallinna Kiirabil , Tallinna Sotsiaaltöö Keskusel , Tallinna Tugikeskusel Juks ja Päevakeskus Käol Enim väheneb omatulu Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses, kus väheneb nii hooldustasu kui teenustasu. Vähenemise põhjuseks on põhiliselt vältimatu abi järgse varjupaigateenuse vähenemine seoses Männiku tee 92 asuva sotsiaalmajutusüksuse avamisega linnavaraameti haldusalas, mis osutab nimetatud teenust. Teenustasu väheneb ka seoses teistest valdadest pärit teenusesaajate arvu langusega. Linnavaraameti omatulu Linnavaraameti omatulu on. aastal kokku , mis on ehk 0,4% enam kui käesoleval aastal. Suuremad tululiigid on tulu kommunaalteenuste osutamise eest , eluruumide üüritulu ja sotsiaalmajutusüksuste kohatasu

32 Omatulu kasvab põhiliselt sotsiaalmajutusüksuste kohatasu suurenemise tulemusena aasta lõpus valmis Männiku tee 92 asuv sotsiaalmajutusüksus ja. aastal valmib Varre tn 7 paiknev sotsiaalmajutusüksus. Era- ja avaliku sektori koostööprojektide raames valminud Loopealse ja Raadiku elurajooni majade üüritulu ei kajastu linna s. Transpordiameti omatulu Transpordiameti omatulu on. aastal kokku , mis on ehk 65,3% vähem kui aastal. Enamuse Transpordiameti tuludest moodustab ühistranspordi piletitulu Piletitulu väheneb võrra seoses tasuta ühistranspordi võimaldamisega Tallinna elanikele ja kõigile Eesti õpilastele. Tulu koolibussi teenuse osutamise eest teistele omavalitsusüksustele moodustab , piletitulu Tallinn - Aegna vahelisest laevaühendusest ning üür ja rent Linna teiste asutuste omatulu Linna teiste asutuste omatuludest on suuremamahulised elu- ja äriruumide üüritulu, tulu kaubandustegevusest, parkimisest, kalmistuteenuste osutamisest, Tallinn-Card piletite müügist ja linnarajatise reklaamitulu. Üür ja rendi tulu moodustab. aastal kokku Suurima osakaaluga on Kesklinna, Põhja-Tallinna ja Mustamäe linnaosavalitsuste üüritulud Toetused Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Toetused 20, ,1. aastal saadavatest toetustest ehk eraldistest moodustavad riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad vahendid 81,9% ja välisrahastus 18,1%. Välisprojektide kaasfinantseerimine on marginaalse osatähtsusega Toetused riigilt jm institutsioonidelt Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Toetus riigist 16, ,6 Tallinna linn saab toetusi riigi toetusfondist ning ministeeriumide ja Harju Maavalitsuse vahendusel halduslepingute ja muude lepingute alusel.. aastal planeeritakse linnale vahendeid tegevuskulude katteks ja investeerimistegevuseks Tegevuskulude katteks saab linn toetusfondist vahendeid hariduskuludeks, sh pedagoogide palkadeks, hariduse korralduskuludeks, õpikute jm õppevahendite soetamiseks, koolieelsete lasteasutuste pedagoogide palkadeks, pedagoogide koolituskuludeks, õpikeskkonna arendamiseks, ainesektsioonide tööks ja õpilas- ja noorteüritusteks jm.. aasta toetussfondi vahendite jaotamine toimub Vabariigi Valitsuse määrusega. aasta märtsis-aprillis.. aasta riigi seletuskirja põhjal võib prognoosida, et. aastal Tallinnale eraldatav summa väheneb ca 0,5%, toimetulekutoetuse osas on vähenemine 14,8%. Eelmiste aastatega võrdlust raskendab asjaolu, et. aasta 31

33 toetusfondist on välja arvatud toetus erakoolidele ja õpilasüritustele ning uue komponendina lisatud maamaksuvabastuse rakendamise kulude katmiseks antav toetus. Aastate lõikes on Tallinnale toetusfondist ja teede korrashoiu vahendeid eraldatud järgmiselt: Tabel 4 Eraldised toetusfondist ning teede ja tänavate korrashoiuks Toetuse liik tegelik tegelik tegelik tegelik prognoos Tallinn Toetusfond hariduskulud koolilõuna toetus koolieelsete lasteasutuste toetus sotsiaaltoetusteks ja -teenusteks toimetulekutoetuseks maamaksuvabastuse rakendamiseks Teede ja tänavate korrashoid Tegevuskulude katteks saab linn vahendeid ka riigiasutustega sõlmitud halduslepingute jm lepingute alusel. Halduslepingud sõlmitakse seaduste alusel juhul, kui kohalik omavalitsus täidab riiklike kohustusi. Halduslepingu alusel saab linn riigilt vahendeid perekonnaseisu- ja rahvastikuregistritoimingute teostamiseks, lastekodu asenduskodu teenuse osutamiseks, lastekodulaste lasteaiamakseteks, proteeside ja ortopeediliste abivahendite soetamiseks, tervishoiualaste riiklike kohustuste täitmiseks, uimastisõltuvusega noorte nõustamis- ja resotsialiseerimisteenuste osutamiseks jne. Riigilise toetuse kasutamise lepingu alusel eraldatakse Tallinna Linnateatrile vahendid palkadeks. Lisaks halduslepingutele sõlmitakse aasta jooksul ministeeriumide ja muude riigiasutustega muid lepinguid, mille alusel eraldatakse linnale sihtotstarbeliselt vahendeid konkreetseteks projektideks ja üritusteks. Investeerimistegevuseks planeeritud riigilistest vahenditest kavandatakse kasutada teede korrashoiuks , Tallinna Keskraamatukogu teavikute soetamiseks , ning botaanikaaias audiogiidi projekti finantseerimiseks Riigi s on kavandatud eraldiste kasvuks kohalike teede hoiuks 11 mln ehk 60,8%, mida on arvestatud ka Tallinna teede ja tänavate korrashoiu vahendite planeerimisel Välisrahastus Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Välisrahastus 3, ,7 Välisprojektide välisrahastusest on kavandatud kasutada investeerimisprojektide realiseerimiseks ja tegevuskulualaste ehk nn pehmete projektide rahastamiseks Investeerimistegevuse põhirõhk on teede ehitamise ja rekonstrueerimise valdkonnas. Välisrahastuse toel teostatakse. aastal teede remondi- ja rekonstrueerimistöid mahus aastal on kavandatud lõpetada Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine. Lastekodu lastele ehitatakse peremaju ja varjupaik. Toimetulekuraskustega inimestele ehitatakse Varre tn 7 sotsiaalmajutusüksus.. aastal lõpetatakse Tallinna Õismäe Kooli renoveerimistööd.. aastal teostatakse Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuse ehitamist ning jätkub Pirita Spordikompleksi multifunktsionaalne arendamine. 32

34 Välisrahastusega investeerimisprojekte käsitletakse põhjalikumalt seletuskirja investeerimistegevuse osas. Tegevuskulude osas on suuremad välisrahastusega projektid teede ja tänavate ning ühistranspordi valdkonnas.. aastal alustatakse trammiliin nr 4 infrastruktuuri rekonstrueerimist. Rekonstrueerimistöid korraldab Tallinna Linnatranspordi AS, kellele avab välisrahastuse rakendusüksuseks olek Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning nimetatud summa linnas ei kajastu. Välisprojekti omafinantseeringu tagab Tallinna linn investeerimistoetusena. Ühistranspordi valdkonnas jätkub ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamise projekt. Ülevaade projektidest on esitatud seletuskirja osas Välisrahastusega projektid Toetus välisprojektide kaasfinantseerimiseks Tululiik Ühik Osatähtsus 2012 /2012 tuludest % summa % Toetus välisprojektide kaasfinantseerimiseks ,7 Toetust välisprojektide kaasfinantseerimiseks kavandatakse. aastal Haridusameti haldusalas. 33

35 3. KULUD. aasta s on tegevuskulude mahuks kavandatud , sellest kulud riigi eraldiste arvelt ning kulud välisrahastuse ja välisrahastusega projektide kaasfinantseerimiseks antava toetuse arvelt Tegevuskuludest moodustavad suurema osa haridusvaldkonna kulud 29%, linnatranspordi kulud 19% ja sotsiaalhoolekande valdkonna kulud 9%. Tabel 5 Tegevuskulud valdkonniti 2012 Valdkond 2012 % Põhitegevuse kulud (s.o ilma avaliku ja erasektori koostööprojektide kuludeta) % Avaliku ja erasektori koostööprojektide kulud % Põhitegevuse kulud koos avaliku ja erasektori koostööprojektide kuludega ,11% Linna juhtimine % Linna tugiteenused % Haridus % Kultuur % Sport ja vaba aeg % Noorsootöö % Sotsiaalhoolekanne % Tervishoid % Linnamajandus % Ettevõtluskeskkond % Linnatransport % Teed ja tänavad % Heakord % Tehnovõrgud % Muud kommunaalkulud % Keskkonnakaitse % Linnaplaneerimine % Avalik kord % Valdkonnad kokku % Finantskulud % Linna asutuste energiakulude kompenseerimine Reservfond (linnavalitsus ja linnaosad) % Kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reserv % Allahinnatavate nõuete reserv % Linna vara ja kohustustega seonduvate toimingute reserv % Oma- ja kaasfinantseerimise reserv Tegevuskulud, v.a riigi ja muude institutsioonide toetuste arvelt % Riigi ja muude institutsioonide toetuste arvelt tehtavad kulud % 34

36 Joonis 5. aasta tegevuskulude struktuur Linna tugiteenused 7,3% Linnatransport 14,8% Riigi ja muude institutsioonide eraldiste arvelt tehtavad kulud 17,0% Sotsiaalhoolekanne 7,5% Haridus 23,6% Teed ja tänavad 5,4% Tehnovõrgud 3,5% Kultuur 4,8% Muud 5,2% Linnamajandus 4,6% Sport ja vaba aeg 2,3% Ettevõtluskeskkond 1,0% Finantskulud 1,3% Heakord 1,8% Tabel 6 Tegevuskulud ametiasutuste haldusalade lõikes 2012 Ametiasutus(e haldusala) 2012 % Linnavolikogu Kantselei % Linnakantselei % Linnaarhiiv % Perekonnaseisuamet % Haridusamet % Kultuuriväärtuste Amet % Spordi- ja Noorsooamet* % Sotsiaal- ja Tervishoiuamet % Linnavaraamet % Ettevõtlusamet % Transpordiamet % Kommunaalamet % Keskkonnaamet % Linnaplaneerimise Amet % Munitsipaalpolitsei Amet % Haabersti Linnaosa Valitsus % Tallinna Kesklinna Valitsus % Kristiine Linnaosa Valitsus % Lasnamäe Linnaosa Valitsus % Mustamäe Linnaosa Valitsus % Nõmme Linnaosa Valitsus* % Pirita Linnaosa Valitsus % Põhja-Tallinna Valitsus % Ametiasutuste haldusalad kokku % Finantskulud % Linna asutuste palgavahendite kasv Linna asutuste energiakulude kompenseerimine Linnavalitsuse reservfond % 35

37 Ametiasutus(e haldusala) 2012 % Kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reserv % Allahinnatavate nõuete reserv Linna vara ja kohustustega seonduvate toimingute reserv % Oma- ja kaasfinantseerimise reserv Riigi ja muude institutsioonide toetuste arvelt tehtavad kulud % KOKKU ,11% * Alates on Nõmme Spordikeskus Spordi- ja Noorsooameti hallatav asutus. Kuludest kaetakse 70% linnakassa vahendite arvelt (2012. aastal 66,8%). Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused moodustavad katteallikatest. aastal 17% (2012. aastal 16,8%) ning omatulud 12,7% (2012. aastal 15,6%). Välisrahastuse osakaal tegevuskulude katteallikana jääb nii kui ka. aastal alla 1%. Joonis 6. aasta tegevuskulude katteallikate struktuur Linnakassa 70,0% Riigi ja muude institutsioonide toetused 17,0% Välisrahastus ja toetus välisprojektide kaasfinantseerimiseks 0,2% Omatulud 12,7% Ülevaade linna kulude sisust Suurima osakaaluga linna tegevuskuludes on majandamiskulud (34%). Majandamiskulud koosnevad: administreerimiskuludest; kinnistute, hoonete, ruumide, rajatiste, sõidukite ja inventari majandamiskuludest; koolituse, õppevahendite, meditsiini- ja materjalide kuludest; toitlustus- ja muud teenused. Tööjõukuludest 74% on töötasukulud ja 23% tööjõukuludega kaasnevad maksud. Antavatest toetustest 79% moodustavad siht- ja mittesihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks ning 21% sotsiaaltoetused. 36

38 Joonis 7 Kulude struktuur majandusliku sisu järgi Toetused 18% Tööjõulud 26% Muud kulud 27% Majandamiskulud 29% Majandamiskuludest suurima osakaaluga on kinnistute, hoonete, ruumide ja rajatiste haldamis- ja majandamiskulud (47%). Seoses energiaturu avanemisega. aastal on oodata olulist elektrienergia ja suure energiamahukusega toodete kulude kasvu. Samuti prognoositakse küttehindade märkimisväärset tõusu. Kuna antud hinnatõusude osas ei ole konkreetseid prognoose esitatud, siis linna asutuste vastavate kulude suurenemise operatiivseks kompenseerimiseks on linna s ette nähtud vastav reserv summas Muudest kuludest enamuse moodustavad käibemaksukulud (64%). 37

39 3.1 Linna juhtimine Tallinna linn on eesti suurim omavalitsusüksus. Tallinn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Tallinn kohaliku omavalitsuseüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. Tallinna omavalitsusorganid on: - linnavolikogu omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; - linnavalitsus linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan Linnavolikogu Tallinna Linnavolikogu on Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduses sätestatud korras neljaks aastaks. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu VII koosseisu valimised toimusid 18. oktoobril 2009 ja koosseisu volitused algasid 29. oktoobril Linnavolikogu töötab täiskoguna, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. Linnavolikogu praegune koosseis on moodustanud 10 komisjoni: haridus- ja kultuurikomisjon, keskkonnakomisjon, korrakaitsekomisjon, linnamajanduskomisjon, linnavarakomisjon, rahanduskomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, tarbijakaitsekomisjon, revisjonikomisjon ja õiguskomisjon. Linnavolikogu praeguses koosseisus on 79 liiget. Volikogu koosseisu kuulub 4 fraktsiooni, sh Keskerakond (44 liiget), Reformierakond (14 liiget), Isamaa ja Res Publica Liit (13 liiget) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8 liiget). Tallinna Linnavolikogu asub Vana-Viru tn 12. Eelarvepositsioon hõlmab Tallinna Linnavolikogu liikmete ning alates ka volikogu esimehe ametikohaga seotud tööjõu- ja majandamiskulusid. Kulud kokku, sellest töötasu Linnavolikogu liikmetele makstakse tasu vastavalt Tallinna Linnavolikogu 04. märtsi 2004 määrusele nr 6 Linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kinnitamine, mille järgi on tasu 50% Statistikaameti poolt veebruarikuus avaldatavast eelmise nelja kvartali Eesti keskmisest palgast. Eelnõus on arvestatud liikmetele makstava tasu 4,8% kasvuga (alates 01. märtsist ) võrreldes aastaga Linnavalitsus Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu riigi ja Tallinna õigusaktidega pandud ülesandeid. Tallinna linna tegevjuhtkonnaks on 7 liikmeline Tallinna Linnavalitsus, sh linnapea ja 6 abilinnapead. Linnavalitsuse liikmete kohustused on piiritletud tööjaotusega. Linnavalitsuse töö vorm on istung. Linnavalitsus juhib linna ametiasutuste (v.a Linnavolikogu Kantselei) ja nende kaudu hallatavate asutuste 38

40 tegevust ning osaleb linnavolikogu poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena linna eraõiguslike juriidiliste isikute juhtimistegevuses. Linnavalitsus asub Vabaduse väljak 7. Kulud kokku, sellest töötasu Kavandatud on 7 koosseisulise ametikohta töötasukulud Endiste linnapeade toetus (a) Toetust makstakse neljale endisele pensionärist linnapeale (Ivar Kallion, Albert Norak, Harri Lumi, Ivi Eenmaale) 550 kuus. Toetuse maksmise aluseks on Tallinna Linnavolikogu 29. novembri 2007 määrus nr 39 Toetuse maksmine Tallinna endistele linnapeadele. Kulud kokku

41 3.2 Linna tugiteenused Linna tugiteenuste valdkonna tooted ja tootegrupid

42 Linna tugiteenuste valdkond hõlmab erinevaid tootegruppe ja muid positsioone Linnavolikogu Kantselei, Linnakantselei, Linnaarhiivi ja Perekonnaseisuameti haldusalas ning piirkondlikke tugiteenuseid linnaosade valitsuste haldusalades IT teenused Toode: IT teenused Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on linna ametiasutuste teenistujatele kaasaegse IT infrastruktuuri ja IT teenuste tagamine vastavalt teenustasemete kokkulepetele. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab: linna ametiasutuste ühtse infotehnoloogilise infrastruktuuri loomist, arendamist ja IT seadmete hankimist; infotehnoloogilise tugiteenuse organiseerimist kõikidele linna ametiasutustele infotehnoloogiliste seadmete ja rakenduste optimaalse töö tagamiseks; teenistuse infotehnoloogilises keskkonnas peetavate infosüsteemide tervikliku, käideldava ja turvalise halduse ja nende tehnilise toe tagamist; linna ametiasutuste infotehnoloogia arengustrateegia loomise, arendamise ja teostamise organiseerimist, linna ametiasutuste nõustamise korraldamist infosüsteemide loomisel, arendamisel ja kasutuselevõtmisel ning infotehnoloogiliste vahendite valikul. Dokumendihaldus- ja teabesüsteemid Dokumendihaldussüsteemide kuludes planeeritakse vahendid: infosüsteemide TÕR, AKTAL, DHS ja LIIS majutamiseks, administreerimiseks, hooldamiseks ja kasutajatoeks; süsteemide täiendamiseks, linna õigusaktide registri tarkvararakenduse uuendamiseks, riigi digitaalarhiiviga liitumise ja seadusandluse muudatustega vastavusse viimiseks. Linna teabesüsteemideks on linna veebilehed, veebikaart, veebilehelt kasutatavad infosüsteemid ja linna ametnike siseteabe süsteem (intranet). Teenuste infosüsteemid Linna ametiasutuste halduses olevate infosüsteemide pidamise ja arendamise kuludes planeeritakse vahendid: linna ametiasutuste poolt hallatavate infosüsteemide (Ettevõtlusameti Tallinn Cardi administreerimissüsteem; Keskkonnaameti kalmistute infosüsteem, koerteregister ja raielubade infosüsteem ja väljatöötamisel olev mänguväljakute infosüsteem; Linnaarhiivi kultuuriväärtuslike objektide infosüsteem KAJA ning arhivaalide digitaliseerimine ja säilitamine; Linnavaraameti maainfosüsteem) hoolduseks ja/või majutuseks ja/või kaasajastamiseks; toimetulekust mittesõltuvate toetuste (toetus pensionäridele, sünni- ja kooliminekutoetus) arvestuse infosüsteemide ning erivajadustega inimestele osutatavate teenuste infosüsteemide pidamiseks ja arendamiseks; operatiivinfo andmebaasi, sporditoetuste süsteemi ja sõiduplaanide andmebaasi pidamiseks ja kaasajastamiseks; avalike teenuste andmebaasi, statistika infosüsteemi ja avalike ürituste infosüsteemi pidamiseks. 1 Toote s ei kajastu isikkoosseisu ülalpidamise ja töökeskkonna kulud. 41

43 Tugiteenuste infosüsteemid Linna tugiteenuste infosüsteemide pidamise ja arendamise kuludes planeeritakse vahendid järgmiste tugiteenuste infosüsteemide toimimiseks: Ettevõtlusameti hallatavad müügi- ja reklaamilubade ning turismiturunduse infosüsteemid; Keskkonnaameti hallatav haljastute infosüsteem ja jäätmevaldajate register; Linnavaraameti hallatav munitsipaalelamispindade üüriarvestuse süsteem Reeni- Haldur; Munitsipaalpolitsei Ameti hallatav väärteoasjade register; Transpordiameti hallatav Viru Keskuse bussiterminali juhtimissüsteem, sõitjateloenduse andmebaas ja ühistranspordi infosüsteem; Linnakantselei hallatav uuringute infosüsteem, välisrahastusega projektide andmebaas, mittetulundustegevuse infosüsteem, personaliarvestuse infosüsteem Persona, kohtuasjade infosüsteem jt ametnike tööd toetavad infosüsteemid. IT infrastruktuuri säilitamine ja arendamine IT infrastruktuuri säilitamise ja arendamise kuludeks planeeritakse vahendid järgmisteks tegevusteks: töökoha- ja süsteemitarkvara, kaarditarkvara ja viirustõrjetarkvara litsentside haldamine ja versioonide uuendamine; kesksüsteemirakenduste (arvutiviirusetõrje, rämpspostitõrje jt kesksete IT-süsteemide) arendamiseks vajalike tugitööde ja nõustamiste tellimine; IT-seadmete hankimine asendamaks linna ametiasutuste laua- ja sülearvuteid, kuvareid, printereid jt selliseid lisaseadmeid, mille remont ei ole majanduslikult põhjendatud; olemasoleva riistvara hooldus ja renoveerimine; andmeside kulud, mis hõlmavad linna ametiasutuste kohtvõrkude hooldus- ja arendustöid, linna sisemise traadita andmeside pidamist, andmeside tagamist linna ametiasutuste vahel, välise ühenduse tagamist muu maailmaga (internetiühendus) ja GPRS-side kulud. Muu IT-alane tegevus Kavas on linna IT-poliitikate väljatöötamine, analüüside, kaardistuste ja auditite korraldamine, nõustamisteenuse tellimine riigihangete lähteülesannete koostamisel ja keeruliste hangete korraldamisel. IT tsentraliseeritud tegevuskulud Kavas on hallatavate asutuste IT-valdkonna etapiline korrastamine ja ühinemine linna IT tsentraliseeritud teenustega. Kulud kokku Eelarveaasta tegevuseesmärgid Tagada linna ametiasutuste teenistujatele kaasaegne IT infrastruktuur ja IT teenused vastavalt teenustasemete kokkulepetele. 42

44 3.2.2 Avalikud suhted Toode: avalikud suhted Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on avalikkuse teavitamine linnaorganisatsiooni tegevustest. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab: linnavalitsuse liikmete ja linna ametiasutuste ametlikku tegevust kajastava informatsiooni kogumist, süstematiseerimist ja levitamist; linnavalitsuse liikmete ja linna ametiasutuste avalike suhete korraldamist; linnaorganisatsiooni sisese informatsiooni vahendamist. Planeeritud kulud jaotuvad: Infomaterjalide kuludeks planeeritakse Koostatakse ja tellitakse esindus- ja reklaamtrükiseid, infovoldikuid, õnnitlus- ja kutsekaarte, märkmepabereid, raamatuid, dokumendikaasi, kommipabereid, ajakirju, e-kaarte jms. Samuti kogutakse informatsiooni, tõlgitakse ja toimetatakse teksti eesti, inglise ja vene keeles, tegeletakse plakatite ja muude infokandjate kujundustööde, küljendustööde, tellimise ja eksponeerimisega ning ürituste reklaamidega erinevates infokanalites ja infokandjatel. Kogutakse ja süstematiseeritakse informatsiooni ning avaldatakse teavet kolmandates väljaannetes. Lisaks administreerib osakond igapäevaselt Tallinna veebilehte ning intranetti, millega kaasnevad sisutootmise ja bännerite kujunduste kulud. Samuti administreeritakse igapäevaselt Vabaduse väljaku ekraani, millega kaasnevad ekraanile materjalide tootmise, vahendamise ja tehnilise konverteerimise kulud. Koordineeritakse kaubamärgi komisjoni tegevust, millega kaasnevad patenditeenuse sisseostmisega seotud kulud. Esindusteavikute kuludeks planeeritakse Avalike suhete teostamine on tihedalt seotud linnakodanikele mõeldud ürituste korraldamisega ja see toob kaasa mitmete teenuste sisseostmise vajaduse (helitehnika rent, telgi ja lava üürimine, kultuuriline teenindamine, toitlustus jms). Soetatakse üritusel osalejatele jagatavaid Tallinna sümboolikaga või infoga materjale. Meediakuludes planeeritakse järgmised tegevused: sisekommunikatsioon; ülelinnalinnalise nädalalehe Pealinn/Stolitsa väljaandmine; ülelinnalise ajalehe Roheline pealinn väljaandmine; linna ametlikud teated üleriiklikus trükimeedias; tele- ja raadiosaated ning filmiprojektid; ürituste reklaam; BNS infoteenus kogu linna laivõrgule; ETA meediamonitooring kogu linna süsteemile; muud kulud: fototeenused linna tähtsündmuste jäädvustamiseks. 1 Toote s ei kajastu isikkoosseisu ülalpidamise ja töökeskkonna kulud. 43

45 Kulud kokku Eelarveaasta tegevuseesmärgid Välja anda ülelinnalist ajalehte Pealinn/Stolitsa 1 kord nädalas; välja anda ülelinnalist ajalehte Roheline pealinn; tagada raadios ja televisioonis vähemalt 4 sarja eesti- ja venekeelseid infosaateid; avaldada 12 kuud linna ametlikud teated üleriiklikus trükimeedias; võimaldada 12 kuud BNS infoteenust kogu linnasüsteemile Arendustegevus Toode: arendustegevus Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on linna igakülgse, tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu kindlustamine. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab: linna strateegiliste dokumentide ja programm-tegevuskavaliste arengudokumentide koostamise koordineerimist ja metoodilist juhendamist; välisprojektide ja struktuurfondide projektide ettevalmistamise koordineerimist, elluviimise toetamist ja seiret; avalike teenuste andmekogu haldamist koos SAP-i müügiartiklitega, sellealase töö koordineerimist ja nõustamist, kvaliteedinõuete ja teenuste kirjelduste väljatöötamist koostöös linna ametiasutustega, teenuste tarbimise statistika ja ülevaadete koostamist; osalemist linna organisatsioonilise arengu kavandamises, ettevalmistamises ja rakendamises; linna aktuaalsete probleemide lahendamiseks vajalike uuringute ja küsitluste korraldamist; töö korraldamist Tallinna esinduses Euroopa Liidu juures. Planeeritud kulud jagunevad teemade järgi: UNESCO Tallinna nõukogu soovituste kohaselt Vanalinna elukeskkonna parandamiseks vajaliku uuringu koostamine; linna uue arengukava trükkimine, tõlkimine, kujundamine ja trükkimine; statistikakogumiku Tallinn Arvudes kujundamine ja trükkimine; linnaelanike rahulolu uuring linnapoolt osutatavate avalike teenustega; teleauditooriumi uuring telekanalite vaatajaskonna kohta koos Infosys + aastase kasutuslitsentsiga; küsitlusuuring Elanike hinnangud linna juhtimisele ja juhtidele ; Tallinna teemalised lühiküsitlused; SMS-ide ostmine ( tk). SMS-ide ostmine on vajalik selleks, et rakendada SMS-teavitusi kui linna poolt osutatavat teenust kodanikele, kes vastavat teavitust on tellinud. SMS-e on kavas osta tsentraliseeritult, st linnakantselei arenguteenistus ostab 1 Toote s ei kajastu isikkoosseisu ülalpidamise ja töökeskkonna kulud. 44

46 SMS-id operaatorfirmadelt ja jagab need vastavalt linna ametitelt saadud tellimustele. Ametiasutused jaotavad need omakorda hallatavatele asutustele teavituste saatmiseks; antud loetelus mitte ettenähtud uuringud ja küsitlused vastavalt linna juhtkonna operatiivsele infovajadusele. Kulud kokku Eelarveaasta tegevuseesmärgid Koordineerida linna üldiste ja valdkondlike arengudokumentide koostamist; hallata ja arendada linna avalike teenuste andmekogu, koostada teenuste tarbimise statistikat ja ülevaaateid; viia läbi 6 linna arendamise seisukohalt olulist uuringut/küsitlust; koordineerida Euroopa Liidu vahendite taotlemist ja kasutamist, välisprojektide ettevalmistamist, toetada nende projektide elluviimist Tallinna Brüsseli esindus Tallinna esindus Euroopa Liidu institutsioonide juures Brüsselis avati 13. mail Esinduse tegevust koordineerib Tallinna Linnakantselei. Esinduse tegevuse üldeesmärkideks on: luua tõhus koostöövõrgustik Euroopa Liidu institutsioonides ja linnade ning regioonide esindustes; kaitsta ja esindada Tallinna huve Euroopa Liidu institutsioonide juures. Kulud kokku Tallinna esindus Brüsselis esindab linna huve regionaalsetes koostöövõrgustikes ja tegutseb linna nähtavuse suurendamiseks välismeedias Personalijuhtimine Toode: valik ja värbamine Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on kvaliteetse ja efektiivse valiku- ja värbamisprotsessi tulemusena professionaalsete töötajate leidmise ja kinnistamise tagamine. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab: väärtustatud põhimõtete alusel toimuva personali valiku ja värbamise tagamist; ametiasutuste sisese ja -välise värbamise kaudu linna ametiasutuste personalivajaduse rahuldamist uute teenistujate osas; personalivalikul kasutatavate meetodite ja vahendite kindlustamist ametikohale sobivaima kandidaadi leidmisel; 1 Toote s ei kajastu isikkoosseisu ülalpidamise ja töökeskkonna kulud. 45

47 ametiasutuste juhtidele ja linnakantselei struktuuriüksuste juhtidele professionaalset abi ja tuge valikuprotsessi läbiviimisel. Tuginedes erinevate värbamiskanalite kasuteguri ja otstarbekuse võrdlusele, tagab linnakantselei kahe elektroonilise personaliotsingu keskkonna - CV Keskus ja CV Online - kasutamisvõimaluse kõigile linna ametiasutustele ning tasub kasutamisõigusega seotud kulud. Linnakantselei teenistujate ja linna ametiasutuste juhtide värbamisel kasutatakse personaliotsingu kuulutuste avaldamiseks, lähtuvalt ametikoha spetsiifikast, lisaks ajalehele Postimees (kui linna ametlike teadete avaldajale) ka teisi meediaväljaandeid (Äripäev, Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress). Kulud kokku Eelarveaasta tegevuseesmärgid Tagada 2 internetipõhise personaliotsingu keskkonna kasutamise võimalus; tagada personali valiku- ja värbamise protsessi tulemusena vakantsete ametikohtade täitmine 90%; tagada 75% juhtudest personali valiku- ja värbamisprotsessi pikkuseks mitte üle 3 kuu avaliku personaliotsingu läbiviimisel ametikoha vabanemise hetkest ja mitte üle 1 kuu organisatsioonisisese valikuprotsessi läbiviimisel ametikoha vabanemise hetkest Toode: personaliarendus Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on linna ametiasutuste teenistujate ja hallatavate asutuste töötajate oskuste arendamine ja toetamine kvaliteetse ja järjepideva arendus- ja koolitustegevuse kaudu. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab: koolitus- ja arendustegevust, mis toimub väljatöötatud koolituspõhimõtete alusel, arvestades iga-aastaseid linnavalitsuse poolt heaks kiidetud koolitusprioriteete; ametiasutuste teenistujate ja hallatavate asutuste töötajate iga-aastast tsentraliseeritud koolitusvajaduse väljaselgitamist, selle alusel koolitusplaani ja koolitus koostamist; koolitusplaani täitmise tagamist ja kontrolli koolitus kasutamise üle; linnavalitsuse liikmete ja linnakantselei teenistujate koolitusvajaduste välja selgitamist, koolitusplaanide ja kavade ning optimaalse koolitus koostamist, samuti koolitusplaani täitmise tagamist selleks eraldatud vahendite piires. Koolituskuludeks planeeritakse kokku , sh linna ametiasutuste tsentraliseeritud koolituskuludeks ja linnakantselei koolituskuluks Linnakantselei teenistujate koolituskuludeks on planeeritud 15% teenistujate ametipalkadest kuus. Koolituskulu sisaldab koolitusteenuse ostmist, sh käibemaksu, kohvipauside korraldamist koolituste ja ka koolituslähetusi. Tsentraliseeritud koolituskulud on planeeritud järgmiste koolituste läbiviimiseks: 1 Toote s ei kajastu isikkoosseisu ülalpidamise ja töökeskkonna kulud. 46

48 Asjaajamine, arhiivindus, sekretäritöö Arvutiõpe ja infotehnoloogia Juhtimine/arendus Euroopa Liit ja välissuhtlusvaldkond Klienditeenindus ja suhtlemispsühholoogia Majandus, rahandus ja raamatupidamine Personalitöö Sisekontroll Sotsiaaltöö Suhtekorraldus ning toodete ja teenuste turundus Õigus Muud koolitused lähtuvalt jooksvast vajadusest Kulud kokku Eelarveaasta tegevuseesmärgid Tagada linna tsentraliseeritud koolituste korraldamine Toode: töötervishoid Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on töökeskkonna kujundamine Linnakantseleis, vältimaks tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitamaks teenistujate töövõime ja tööheaolu. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab: tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel seadusega ja teiste õigusaktidega tööandjale pandud töötervishoiu nõuete ning kohustuste täitmise tagamist Linnakantseleis; riskigrupi teenistujate vaktsineerimist viiruste vastu; teenistujate tervisekontrolli suunamise tagamist; töötervishoiuarsti otsuste täitmist; nägemisteravust reguleerivate abivahendite ja massaažikuuride maksumuse hüvitamist. Arvestades linnakantselei töökeskkonna riskianalüüsi ja selle alusel koostatud tegevuskava planeeritakse töötervishoiuarsti otsuse alusel hüvitada arstliku läbivaatuse (tervisekontroll), riskigruppi kuuluvate töötajate vaktsineerimise, nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (prillide) ja massaaži-, ravivõimlemise või muu sellise kuuri kulud. Kulud kokku Eelarveaasta tegevuseesmärgid Tagada Linnakantselei teenistujate tervisekontrolli läbiviimine ja töötervishoiualane teenindamine. 1 Toote s ei kajastu isikkoosseisu ülalpidamise ja töökeskkonna kulud. 47

49 3.2.5 Haldusteenused Toode: infrastruktuuri haldamine Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on tagada Linnakantselei hallatava kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine läbi kinnisvara kasutamisega seotud protsesside juhtimise ja dokumenteerimise. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab Linnakantselei bilansis olevate hoonete ekspluateerimiseks, korrashoiuks ja säilimiseks vajalikku tegevuste kogumit, sh vara haldamiseks vajalike lepingute sõlmimist, jooksvate remonttööde teostamist, soojus- ja elektrienergiaga, vee- ja kanalisatsiooniga varustamise kindlustamist, tuleohutusnõuete järgimise kindlustamist, valve- ja sidesüsteemide toimimise kindlustamist jms. Toote kuludeks kavandatakse kinnistute, hoonete, ruumide majandamiskulud. Linnakantselei haldamisel on hooned Vabaduse väljak 7, Vabaduse väljak 10/Harju tn 13, Müürivahe tn 2, Rotermanni 10, Rotermanni 12, Raekoja hoone, Roosikrantsi residents, Särgava külalistemaja ja hoonete kompleks J. Poska tn 8. Kulud kokku Eelarveaasta tegevuseesmärk Tagada hallatava kinnisvara hooldamine ja säilimine Toode: varustusteenused Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on linnavalitsuse liikmetele ja linnakantselei teenistujatele tööks vajalike vahendite kindlustamine. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab väikevahendite ja kulumaterjalide hankimist, väikevahendite hooldust, arvestuse pidamist kulumaterjalide kasutamise ning väikevahendite säilimise üle ning sidekulusid. Kulud kokku Eelarveaasta tegevuseesmärk Tagada nõuetele vastav töökeskkond ja vahendid Linnakantselei teenistujatele. 1 Toote s ei kajastu isikkoosseisu ülalpidamise ja töökeskkonna kulud. 2 Toote s ei kajastu isikkoosseisu ülalpidamise ja töökeskkonna kulud. 48

50 Toode: transporditeenused Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on linnakantselei tegevuste logistiline toetamine. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab: tööalasteks sõitudeks isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamist linnakantselei teenistujatele ja hüvitise õiguspärasuse monitooringut; linnakantselei tegevuseks vajalike veoste teostamist linnakantselei transpordivahenditega; täiendavate transporditeenuste tellimist. Kulud kokku Eelarveaasta tegevuseesmärgid Tagada vajadusel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitus teenistujale; tagada tellitav transporditeenus Finantsjuhtimine Toode: arvestus Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on Tallinna linna asutuste raamatupidamisarvestuse vastavuse tagamine riigi ja linna õigusaktidele. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab: linna konsolideerimisgrupi konsolideeritud finantsaruannete ja linna konsolideerimata raamatupidamisaruannete koostamist ja esitamist õigustatud isikutele; ühtse raamatupidamisarvestuse metoodika väljatöötamist ja kaasajastamist; linna asutuste raamatupidamisüksuste metoodilist juhendamist raamatupidamise valdkonnas; sisekoolituste läbiviimist, eesmärgiga tagada raamatupidamisarvestuse ühtse metoodika järgimine linna struktuuriüksustes; linna asutuste ja linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ning äriühingute raamatupidamisarvestuse teostamist raamatupidamiskeskuses. Kavandatud kulud nähakse ette linna konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete (sh aruanded) auditeerimiseks ja finants-, maksu- ja juhtimisarvestuse valdkonnas konsultatsiooniteenuste ning koolituste tellimist. Planeeritud kulud jagunevad: audiitorteenus linnale (922 tundi); 1 Toote s ei kajastu isikkoosseisu ülalpidamise ja töökeskkonna kulud. 2 Toote s ei kajastu isikkoosseisu ülalpidamise ja töökeskkonna kulud. 49

51 audiitorteenus raamatupidamiskeskuses teenindatavatele linna sihtasutustele, äriühingutele ja mittetulundusühingutele (kokku 390 tundi); konsultatsiooniteenus (250 tundi); käibemaks (20%) linnale osutatavalt audiitorteenuselt ja konsultatsiooniteenuselt; tellitavad analüüsid. Kulud kokku Eelarveaasta tegevuseesmärgid Tagada finantsaruandluse auditeerimine; tagada linna asutustele ja linna valitseva mõju all olevatele äriühingutele Eesti heale raamatupidamistavale ja linna nõuetele vastav raamatupidamisteenuse osutamine Toode: rahahaldus Toote üldeesmärk Linna kassahalduse rahavoogude juhtimise korraldamine. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab: linna rahavoogude planeerimist ja juhtimist, sh rahavoo prognooside ja aruannete koostamist, kontsernikonto haldamist, makseliikluse korraldamist; linna likviidsuse juhtimist, sh - ja kassalaenu võtmist, sildfinantseerimise korraldamist; linna vabade rahaliste vahendite investeerimist, investeerimiskeskkonna jälgimist ja analüüsimist; linna finantsriskide maandamist; linna rahahaldust reguleerivate õigusaktide ja juhendmaterjalide koostamist; ametiasutuste ressursijuhtimisüksuste jooksvat metoodilist juhendamist. Linna krediidireitingu uuendamise kuludeks on planeeritud Krediidireitingu uuendamiseks aastal läbi viidud hanke võitis Fitch, kellega sõlmiti kaheaastane leping. Linn peab oma krediidireitingut uuendama iga-aastaselt, et saada parimaid tingimusi võõrvahendite kaasamisel nii linnale endale kui ka linna konsolideerimisgruppi kuuluvatele linna ettevõtetele. Iga-aastane reitingu uuendamine on vajalik ka tulenevalt linna kehtivatest laenu- ja võlakirjalepingutest, millest on krediidireitinguga seotud aastal Euroopa Investeerimispangaga sõlmitud laenuleping, mille tingimuste kohaselt on pangal õigus laen tagasi kutsuda, kui linna reiting langeb teatud tasemele. Samuti on reiting vajalik lühiajalise laenukapitali kaasamiseks aasta jooksul rahavoogude juhtimisel. Kulud kokku Eelarveaasta tegevuseesmärgid Korraldada linna reitingu uuendamine. 1 Toote s ei kajastu isikkoosseisu ülalpidamise ja töökeskkonna kulud. 50

52 Toode: finantsinfosüsteemide haldamine Toote üldeesmärk Tagada linna juhtimiseks vajaliku finantsinformatsiooni süsteemi funktsioneerimine. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab: linna ühtse integreeritud finantsinfosüsteemi toimimise tagamist ja tuge majandustarkvara SAP kasutajatele; sisekoolituste läbiviimist, eesmärgiga tagada linnaorganisatsioonis ühtse metoodika alusel finantsinfosüsteemi tõrgeteta kasutamine. Planeeritud kulud jaotuvad: majandustarkvara SAP linnale soetatud litsentside hooldus; SAP-is loodud lahenduste hooldusteenus; SAP-i süsteemi majutus; E-arvelduse süsteemi haldamine; SAP NW-BI süsteemi hooldustööd; SAP Bank Bridge süsteemi hooldustööd; täiendavalt loodavate süsteemi komponentide (SAP HCP mooduli ja kassasüsteemide liidese) arendustööd; muudeks toote eesmärkide täitmiseks vajalikud kulud (nt IT konsultatsiooniteenused). Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta tegevuseesmärk Tagada linna ühtse finantsinfosüsteemi haldamine ja arendus Üldjuhtimine Tootegrupi finantsjuhtimine positsiooni kuluna on planeeritud finantsjuhtimise üldkulud. Tulenevalt finantsteenistuse ülelinnalisest funktsioonist, on vajalik planeerida ressurss ka teenistuse funktsioonide täitmisega kaasnevateks külaliste ja partnerite vastuvõtmisega ning linna esindamisega seotud kuludeks ning esinduskuludeks ning muude teenistuse üldkuludega. Kulud kokku Toote s ei kajastu isikkoosseisu ülalpidamise ja töökeskkonna kulud. 51

53 3.2.7 Arhiiviteenused Toode: arhivaalide kogumine ja säilitamine Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on Tallinna omavalitsuse ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaalide (alates 13. sajandist kuni tänapäevani) kogumine ja säilitamine ning arhiiviväärtuslike kogude järk-järguline väljaselgitamine; dokumentide hindamine Tallinna linna asutustes nende arhiiviväärtuse väljaselgitamise eesmärgil. Tegevuse kirjeldus Toote raames kogutakse, säilitatakse, kaitstakse, konserveeritakse ja restaureeritakse Tallinna omavalitsuse ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale, täiustatakse arhivaalide arvestus- ja teatmesüsteemi, tagatakse linnaarhiivile säilitamiseks üleantud arhivaalide säilimine ja kaitse, parandades arhivaalide säilitustingimusi linnaarhiivi hoonetes ja teostatakse arhiivijärelevalvet Tallinna linna ametiasutustes ja asutustes. Kulud kokku, sellest töötasu Kavandatud on 16 koosseisulist ametikohta. Eelarveaasta eesmärk Tagada kõigi arhivaalide säilitamine nõuetekohastes tingimustes Toode: arhivaalides sisalduva info vahendamine Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on linnaarhiivis säilitatavates säilikutes sisalduva informatsiooni vahendamine avalikkusele. Tegevuse kirjeldus Toote raames väljastatakse arhiiviteatisi, ärakirju ja väljavõtteid linnaarhiivis säilitatavatest arhivaalidest, publitseeritakse arhiivinduslikke teatme- ja metoodilisi ning ajalooteaduslikke väljaandeid ja teatmikke (sh elektroonilisi), tehakse veebipõhiselt kättesaadavaks arhivaalide digitaalkujutised, korraldatakse Tallinna ajaloo teaduslikku uurimist ja ajaloo- ning arhiivindusalaseid seminare ja nõupidamisi, tehakse koostööd teiste arhiivide ja teadusasutustega arhiivinduse ja ajaloouurimise alal, tutvustatakse Tallinna ajalugu ja linnaarhiivi varasid avalikkusele; nõustatakse uurijaid ja edastatakse informatsiooni linnaarhiivi kohta Tallinna veebilehel. Kulud kokku, sellest töötasu Alates on toote nimetus arhivaalide kogumine ja säilitamine, kuni selle ajani arhivaalide kogumine, säilitamine, järelvalve. 52

54 Kavandatud on 7 koosseisulist ametikohta. Eelarveaasta eesmärk Vastata õigeaegselt kõikidele päringutele Arhiivinduse haldus Arhiiviteenuste osutajaks on Tallinna Linnaarhiiv (edaspidi: linnaarhiiv). Linnaarhiiv on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 26. Jaanuari 2012 määrusega nr 3 kinnitatud põhimääruse alusel. Linnaarhiiv asub Tolli tn 6. Kulud kokku, sellest töötasu Kavandatud on 6 koosseisulist ametikohta Perekonnaseisuteenused Tootegrupp perekonnaseisuteenused hõlmab tooteid perekonnaseisu toimingud ja rahvastikuregistri toimingud ning positsiooni perekonnaseisuteenuste haldus. Perekonnaseisuteenuste sihtgrupiks on Tallinna linna ja Eesti teiste piirkondade täisealised elanikud ning välisriikide kodanikud Toode: perekonnaseisu toimingud Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on perekonnaseisualaste riiklike ja kohaliku tähtsusega ülesannete täitmine Tallinna linnas. Tegevuse kirjeldus Toote raames toimub abielu sõlmimine, pidulik abielu sõlmimine, abielu lahutamine, sünniakti koostamine, sünniakti registreerimine väljaspool maja, surmaakti koostamine, nime muutmine, akti parandamine, statistiliste lehtede koostamine riigi statistikaametile, informatsiooni koostamine riigiasutustele ja Tallinna Linnavalitsusele, perekonnaseisuaktide arhiivi pidamine, arhiiviinfo väljastamine nii oma arhiivi põhjal kui ka teiste perekonnaseisuasutuste arhiivide info vahendamisega, vallalisuse tõendite väljastamine ja nõustamine perekonnaseisu toimingute küsimuses. Kulud kokku, sellest töötasu Kavandatud on 3 ametikohta millele lisandub 9 riigist finantseeritavat ametikohta. Eelarveaasta eesmärk Teostada vähemalt perekonnaseisu toimingut. 53

55 Toode: rahvastikuregistri toimingud Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on rahvastikuregistri toimingud ja rahvastikuregistri kasutamise korraldamine. Tegevuse kirjeldus Toote raames teostatakse kandeid elukoha aadressi, statistiliste andmete, abielu lahutuse kohtuotsuse ning välisriigi abielu, abielulahutuse, sünni ja surma kohta, samuti arhiivsete perekonnaseisuaktide kandeid. Koordineeritakse ja juhendatakse rahvastiku arvestuse alast tegevust, korraldatakse rahvastikuregistri kasutamist, peetakse Tallinna elanike statistikat, nõustatakse rahvastikuregistri küsimustes. Kulud kokku, sellest töötasu Kavandatud on 4 ametikohta millele lisandub 6,5 riigist finantseeritavat ametikohta. Eelarveaasta eesmärk Vastata õigeaegselt kõikidele rahvastikuregistri päringutele Perekonnaseisuteenuste haldus Perekonnaseisuteenuste osutajaks on Tallinna Perekonnaseisuamet (edaspidi: perekonnaseisuamet). Perekonnaseisuamet on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 10. detsembri 1998 määrusega nr 42 kinnitatud põhimääruse alusel. Perekonnaseisuamet asub Pärnu mnt 67. Kulud kokku, sellest töötasu Kavandatud on 8 ametikohta Linnavolikogu kantselei Linnavolikogu kantselei Tallinna Linnavolikogu Kantselei (edaspidi: kantselei) on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusega nr 15 kinnitatud põhimääruse alusel. Kantselei põhiülesandeks on linnavolikogu asjaajamise ja majandusliku teenindamise korraldamine ning komisjonide ja fraktsioonide töö tagamine. Oma ülesannete täitmisel tegutseb kantselei koostöös Tallinna Linnakantseleiga. Kantselei asub Vana-Viru tn 12. Eelarvepositsioon hõlmab kantselei ametnike ja abiteenistujate tööjõukulusid ja majandamiskulusid. 54

56 Kulud kokku, sellest töötasu Kavandatud on 27 koosseisulist ja 8 koosseisuvälist ametikohta Ombudsmani büroo Tallinna Linnavolikogu Kantseleis moodustati uue struktuuriüksusena aastal linna ombudsmani büroo, mille koosseisus on ombudsmani, ombudsmani nõuniku ja ombudsmani abi ametikoht. Ombudsman on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kelle põhiülesandeks on kontrollida põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtete ning hea halduse tava järgimist linnavalitsuses ja linna asutustes. Ombudsman esitab iga aasta veebruaris linnavolikogule oma tegevuse põhjal ülevaate põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtete ning hea halduse tava järgimisest linnavalitsuses ja linna asutustes. Eelarvepositsioon Ombudsmani büroo hõlmab selle ametnike tööjõukulusid ja majandamiskulusid. Kulud kokku, sellest töötasu Kavandatud on 3 koosseisulist ametikohta Visioonikonverents Tulenevalt vajadusest leida lahendusi Tallinna linna arengu jaoks olulistele probleemidele korraldatakse igal aastal Tallinna Visioonikonverents. Püstitatakse teatud teema ning kuulatakse arvamusliidrite ja ekspertide visioone neil teemadel. Eesmärgiks on Tallinna linna kui pealinna ja elukeskkonna tulevikupildi saavutamine.. aastal peetav Tallinna Visioonikonverents on järjekorras üheteistkümnes. Kulud kokku Linnakantselei Tallinna Linnakantselei (edaspidi: linnakantselei) on linna ametiasutus, mis tegutseb Tallinna Linnavolikogu 30. novembri 2000 määrusega nr 47 kinnitatud põhimääruse alusel. Linnakantselei tööd juhib linnapea poolt ametisse nimetatud linnasekretär. Tallinna Linnakantselei koosseisu kuuluvad nõunikud, struktuuriüksustena 8 teenistust ja 3 osakonda. Linnakantselei asub Vabaduse väljak 7. Linnakantselei põhiülesanded on: linnavalitsuse asjaajamise korraldamine; 55

57 elanike vastuvõtu korraldamine linnavalitsuse liikmete ja linnakantselei ametnike poolt; linnavalitsuse istungite organisatsiooniline ja tehniline ettevalmistamine ning läbiviimise tagamine vastavalt linnavalitsuse reglemendile; linnavalitsuse liikmete ja linnakantselei õigusalane teenindamine; Tallinna õigusaktide avaldamine ja avalikustamine; linna avaliku teenistuse koordineerimine, linna ametiasutuste ühtse personali-, koolitus- ja palgapoliitika väljatöötamine ja elluviimine; linna infotehnoloogia arengustrateegia loomine, arendamine ja teostamine; linna ja kava koostamine, täitmise korraldamine, majandusarvestuse korraldamine; linna strateegia kujundamine ja elluviimine; kohalike maksude haldamise korraldamine; linnavalitsuse tegevust kajastava informatsiooni kogumine ja levitamine; riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse esitatavate andmete kogumine ja kontroll andmete esitamise üle; Tallinna linna nimel ostjana riigihankeid teostatavate asutuste metoodiline juhendamine riigihangete teostamisel, selle tegevuse juhtimine Tallinnas ja Tallinna riigihangete arvestuse pidamine; linna ühtse sisekontrolli süsteemi koordineerimine ning juhtimis-, administratiivse ja finantskontrolli teostamine Linnakantselei isikkoosseis Linnakantselei isikkoosseisu kuludeks planeeritakse 277,5 koosseisulise ja 19 koosseisuvälise ametikoha ning ajutiste lepinguliste töötajate tööjõukulud. Kulud kokku, sellest töötasu Juhtimistugi Juriidilised teenused Tallinna linna tegevus avalik-õiguslike ülesannete täitmisel on seotud õiguslike küsimuste ja probleemide lahendamisega, mille juures võib esineda vajadus kvaliteetse õigusteenuse sisseostmiseks advokaadibüroodelt ja teistelt kutselistelt õigusabi pakkujatelt. Õigusteenuse kasutamine on ette nähtud ka Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 määrusega nr 46 kehtestatud Tallinna linna kohtus esindamise ja linnale õigusteenuse osutamise korra 5 lg 3 sätestatud juhtudel. Tallinna Linnakantselei korraldab Tallinna linna kohtus esindamist, mis hõlmab muuhulgas kohtuasjade algatamist, pooleliolevates vaidlustes apellatsiooni-, kassatsiooni- ja määruskaebuste esitamist ning teiste menetlustoimingute tegemist sätestatud ulatuses. Kulud jagunevad õigusabikuludeks , vähekindlustatud linnaelanike juriidiliseks nõustamiseks ja riigilõivudeks

58 Kulud kokku Asutuse esindus- ja vastuvõtukulud Asutuse esindus- ja vastuvõtukulud on ette nähtud linna esindusürituste, protokolliliste vastuvõttude ja välisdelegatsioonide vastuvõtmiste korraldamiseks ning linna meenete soetamiseks. Oluline on säilitada Tallinna Euroopa kultuuripealinna aastaga saavutatud positsioon ning tähistada väärikalt linna tähtsündmusi nagu Tallinna päev, taasiseseisvumispäev ja muud traditsioonilised üritused. Kulud kokku Muu juhtimistugi Muu juhtimistoe kuludest on: lähetuskulud, mis on seotud Tallinna osalemisega rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöövõrgustikes ning sõprus- partnerlinnade üritustel. Tallinn osaleb 14 rahvusvahelise organisatsiooni töös, millest 6 tööd koordineerib Linnakantselei. Ka ametite poolt koordineeritavate organisatsioonide töös osalemine toob kaasa lähetusi linnavalitsuse liikmetele, kes esindavad organisatsioonides linna poliitilisel tasandil. muud administreerimiskulud, sh toiduainete maksumus (kaetakse 100% omatulude arvel), mis on vajalik külalismajades toitlustamisteenuse pakkumiseks. Kulud kokku Liikmemaksud (a) Tallinna Linavolikogu on võtnud vastu otsuse Tallinna liikmelisuse kohta järgmistes rahvusvahelistes organisatsioonides koos kohustusega tasuda iga-aastaseid liikmemakse: Eesti Linnade Liit (ELL) Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) Euregio Eurocities UBC (Läänemere Linnade Liit) INTA (Ülemaailmne Linnaarengu Organisatsioon ICF (Intelligentsete Kogukondade Foorum) UCEU (Euroopa Liidu Pealinnade Liit) Europa Nostra Kulud kokku

59 Ühekordsed kohtuvaidlused Ühekordsetest kohtuvaidlustest tulenevatest kuludest kaetakse kuni hüvitised. Üle hüvitised kaetakse linnavalitsuse reservfondist. Kulude planeerimisel on aluseks võetud kohtupraktika ja pooleliolevate kohtuvaidluste maht. Kulud kokku Välisprojektide administreerimine Välisprojektide administreerimise kulude arvelt kaetakse projektitaotluste ettevalmistamisega seotud konsultatsioonikulud. Samuti hõlmab positsioon projektide elluviimisel tekkivate küsimuste lahendamiseks vajalikke nõustamisteenuste kulusid ja välisprojektidega kaasnevaid tõlkimis- ja auditeerimiskulusid. Kulud kokku Valimised Kulud on ette nähtud. aasta kohalike omavalitsuste valimiste läbiviimiseks. Kulud kokku, sellest töötasu Rahvaküsitlused Rahvaküsitlused teostatakse nii uuringutega kui ka iseseisvalt vastavalt linna juhtkonna operatiivsele infovajadusele. Kulud kokku, sellest töötasu Rahuliku kooselamise programm aastal loodud linna rahuliku kooselamise programmi üldiseks eesmärgiks ja esmaseks ülesandeks on ennetada kõikvõimalikke julgeolekuriske, mis võivad tuleneda rahvuspingetest ning tagada linnaelanike turvalisus, vastastikune usaldus ja rahulik kooselu. Programmi raames korraldatakse projektikonkursse, mille võitjaid toetatakse antud positsioonis ettenähtud vahenditega vastavalt Tallina linna st mittetulundustegevuse toetamise korrale. Kuludest , sellest töötasudeks nähakse ette Vene Kultuurikeskusele eesti keele süvaõppe jätkamise korraldamiseks venekeelsete koolide ja lasteaedade pedagoogidele. 58

60 Kulud kokku, sellest töötasu Omavalitsusfoorumid Alates aastast korraldatakse Omavalitsusfoorumeid, kus käsitletakse kohalikele omavalitsustele aktuaalseid teemasid. Foorumist võtavad osa omavalitsuste esindajad üle Eesti ning foorum lõppeb ühisavalduse vastuvõtmisega.. aastal korraldatakse vähemalt 4 omavalitsusfoorumit, mille läbiviimise kulud on seotud foorumite korraldamisega kaasnevate materjalide koostamise ja trükkimise kuludega. Kulud kokku, sellest töötasu Toetus SA-le Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus asutati Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2008 otsusega nr 3. Sihtasutuse eesmärgiks on Tallinna linna, Eesti ja teiste riikide omavalitsuste jaoks oluliste arendusprojektide edendamine, uuringute ja analüüside teostamine, innovatsioonitoetuste määramine ning koolitustegevus.. aastal jätkatakse sihtasutuse toetamist kavandatavate projektide kulude ja tegevuskulude katmisel. Kulud kokku Koostöö arendamine partnerlinnade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Tallinn osaleb 15 rahvusvahelise organisatsiooni töös ja on aktiivsetes partnerlussuhetes ca 20 linnaga, neist aktiivsemalt Helsingi, Riia, Moskva, Sankt-Peterburi, Pekingi, Hangzhou, Groningeni, Genti, Kieli, Kotka ja Schweriniga aastal sai alguse aktiivne suhtlemine Kuala-Lumpuri, Budapesti ja Bratislavaga ning on eeldada uute koostööprojektide tekkimist eelnimetatud linnadega.. aastal osaletakse taas Hansapäevadel ja Kieli Nädalal. Samuti planeeritakse Malaisia kultuuripäevi Tallinnas ja osalemist Pekingi aiandusnäitusel. Lisaks tähistatakse Idamaade uut aastat. Toimuvad ka laiaulatusliku programmiga Peterburi Kohtumised Tallinnas. Kulud kokku

61 Piirkondlikud tugiteenused Haabersti Linnaosa Valitsus Haabersti Linnaosa Valitsus Haabersti Linnaosa Valitsus (edaspidi: linnaosa valitsus) on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 01. oktoobri 2009 määrusega nr 35 kinnitatud põhimääruse alusel. Linnaosa valitsus otsustab ja korraldab oma haldusterritooriumil kas vahetult või teiste isikutega sõlmitud lepingute alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud riigi või Tallinna õigusaktidega. Linnaosa valitsus asub Ehitajate tee 109a. Eelarvepositsioon Haabersti Linnaosa Valitsus hõlmab linnaosa valitsuse teenistujate ja halduskogu liikmete tööjõukulusid ja majandamiskulusid. Kavandatud on 39 koosseisulist ametikohta. Linnaosa halduskogu on 19 liikmeline. Kulud kokku, sellest töötasu Tallinna Kesklinna Valitsus Kesklinna Valitsus Kesklinna Valitsus (edaspidi: linnaosa valitsus) on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 01. oktoobri 2009 määrusega nr 35 kinnitatud põhimääruse alusel. Linnaosa valitsus otsustab ja korraldab oma haldusterritooriumil kas vahetult või teiste isikutega sõlmitud lepingute alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud riigi või Tallinna õigusaktidega. Linnaosa valitsus asub Nunne tn 18. Eelarvepositsioon Kesklinna Valitsus hõlmab linnaosa valitsuse teenistujate ja halduskogu liikmete tööjõukulusid ja majandamiskulusid. Kavandatud on 72 koosseisulist ametikohta. Linnaosa halduskogu on 21 liikmeline. Kulud kokku, sellest töötasu Kristiine Linnaosa Valitsus Kristiine Linnaosa Valitsus Kristiine Linnaosa Valitsus (edaspidi: linnaosa valitsus) on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 01. oktoobri 2009 määrusega nr 35 kinnitatud põhimääruse alusel. Linnaosa valitsus otsustab ja korraldab oma haldusterritooriumil kas vahetult või teiste isikutega sõlmitud lepingute alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud riigi või Tallinna õigusaktidega. Linnaosa valitsus asub Tulika tn 33b ja linnaosa valitsuse teenindussaal Sõstra tn 4a. 60

62 Eelarvepositsioon Kristiine Linnaosa Valitsus hõlmab linnaosa valitsuse teenistujate ja halduskogu liikmete tööjõukulusid ja majandamiskulusid. Kavandatud on 46 koosseisulist ametikohta. Linnaosa halduskogu on 17 liikmeline. Kulud kokku, sellest töötasu Lasnamäe Linnaosa Valitsus Lasnamäe Linnaosa Valitsus Lasnamäe Linnaosa Valitsus (edaspidi: linnaosa valitsus) on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 01. oktoobri 2009 määrusega nr 35 kinnitatud põhimääruse alusel. Linnaosa valitsus otsustab ja korraldab oma haldusterritooriumil kas vahetult või teiste isikutega sõlmitud lepingute alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud riigi või Tallinna õigusaktidega. Linnaosa valitsus asub Pallasti tn 54. Eelarvepositsioon Lasnamäe Linnaosa Valitsus hõlmab linnaosa valitsuse teenistujate ja halduskogu liikmete tööjõukulusid ja majandamiskulusid. Kavandatud on 97 koosseisulist ametikohta. Linnaosa halduskogu on 33 liikmeline. Kulud kokku, sellest töötasu Mustamäe Linnaosa Valitsus Mustamäe Linnaosa Valitsus Mustamäe Linnaosa Valitsus (edaspidi: linnaosa valitsus) on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 01. oktoobri 2009 määrusega nr 35 kinnitatud põhimääruse alusel. Linnaosa valitsus otsustab ja korraldab oma haldusterritooriumil kas vahetult või teiste isikutega sõlmitud lepingute alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud riigi või Tallinna õigusaktidega. Linnaosa valitsus asub Tammsaare tee 135. Eelarvepositsioon Mustamäe Linnaosa Valitsus hõlmab linnaosa valitsuse teenistujate ja halduskogu liikmete tööjõukulusid ja majandamiskulusid. Kavandatud on 56,5 koosseisulist ametikohta. Linnaosa halduskogu on 23 liikmeline. Kulud kokku, sellest töötasu Nõmme Linnaosa Valitsus Nõmme Linnaosa Valitsus Nõmme Linnaosa Valitsus (edaspidi: linnaosa valitsus) on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 01. oktoobri 2009 määrusega nr 35 kinnitatud põhimääruse alusel. 61

63 Linnaosa valitsus otsustab ja korraldab oma haldusterritooriumil kas vahetult või teiste isikutega sõlmitud lepingute alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud riigi või Tallinna õigusaktidega. Linnaosa valitsus asub Vabaduse pst 65. Eelarvepositsioon Nõmme Linnaosa Valitsus hõlmab linnaosa valitsuse teenistujate ja halduskogu liikmete tööjõukulusid ja majandamiskulusid. Kavandatud on 46 koosseisulist ametikohta. Linnaosa halduskogu on 19 liikmeline. Kulud kokku, sellest töötasu Pirita Linnaosa Valitsus Pirita Linnaosa Valitsus Pirita Linnaosa Valitsus (edaspidi: linnaosa valitsus) on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 01. oktoobri 2009 määrusega nr 35 kinnitatud põhimääruse alusel. Linnaosa valitsus otsustab ja korraldab oma haldusterritooriumil kas vahetult või teiste isikutega sõlmitud lepingute alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud riigi või Tallinna õigusaktidega. Linnaosa valitsus asub Merivälja tee 24. Eelarvepositsioon Pirita Linnaosa Valitsus hõlmab linnaosa valitsuse teenistujate ja halduskogu liikmete tööjõukulusid ja majandamiskulusid. Kavandatud on 32,5 koosseisulist ametikohta. Linnaosa halduskogu on 13 liikmeline. Kulud kokku, sellest töötasu Põhja-Tallinna Valitsus Põhja-Tallinna Valitsus Põhja-Tallinna Valitsus (edaspidi: linnaosa valitsus) on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 01. oktoobri 2009 määrusega nr 35 kinnitatud põhimääruse alusel. Linnaosa valitsus otsustab ja korraldab oma haldusterritooriumil kas vahetult või teiste isikutega sõlmitud lepingute alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud riigi või Tallinna õigusaktidega. Linnaosa valitsus asub Niine tn 2. Eelarvepositsioon Põhja-Tallinna Valitsus hõlmab linnaosa valitsuse teenistujate ja halduskogu liikmete tööjõukulusid ja majandamiskulusid. Kavandatud on 71 koosseisulist ametikohta. Linnaosa halduskogu on 21 liikmeline. Kulud kokku, sellest töötasu

64 Projektid Projekt CitizMap (ü) Projekti kogu ja välisrahastus on Projekti eesmärgiks on luua internetipõhine statistika andmebaas, mis visualiseeritud kujul kajastab Tallinna olukorda ja muutusi ning varustab kodanikke ja ametnikkonda rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulise teabega, sealhulgas planeerimistegevuseks, arengukavade ja prognooside koostamiseks, erinevate poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringute tegemiseks ning teadmuspõhiste otsuste langetamiseks. Projekt kestab Kulud kokku, sellest töötasu Projekt Arendusprogramm teenusekeskse organisatsiooni kujundamine linna finantsteenistuses (ü) Projekti kogu on , sellest välisrahastus on ja rahaline omafinantseering Projekti eesmärgiks on Tallinna Linnakantselei koosseisu kuuluva ülelinnaliselt finantsvaldkonda juhtiva linna finantsteenistuse strateegia väljatöötamine ja aluste loomine finantsteenistusest teenusekeskse organisatsiooni kujundamiseks. Projekt kestab Kulud kokku Projekt Kvaliteetsem õigusteenus Tallinnas (ü) Projekti kogumaksumus on , sellest välisrahastus , omafinantseering ja projektiga kaasnev lisafinantseering 598. Projekti eesmärk on välja selgitada, kas Tallinna linna õigusteenuse osutamise korraldus on kvaliteetne ja efektiivne ning kas ja milliseid ümberkorraldusi tuleb teha, et õigusteenuse kvaliteeti tõsta ja edasi arendada. Projekti väljundiks on õigusteenuse reformi ellu viimine Tallinna linna asutustes eesmärgiga tõsta teenuse kvaliteeti ja efektiivsust. Projekt kestab Kulud kokku Projekt Omavalitsuste õigusalase võimekuse suurendamine (ü) Projekti kogumaksumus on 6 097, sellest välisrahastus 1 870, omafinantseering 695 ja projektiga kaasnev lisafinantseering

65 Tallinna linna ametiasutused (Linnakantselei, Transpordiamet, Linnavaraamet ja Linnaplaneerimise Amet) osalevad projektis lihtpartnerina. Projekti juhtpartner on Tartu Linnavalitsus. Tegemist on nelja linna juristide koolituse projektiga. Projekti raames toimub viis kahepäevast koolitust. Projekti eesmärgiks on Eesti suuremate kohalike omavalitsusüksuste haldusvõimekuse ja avalike teenuste kvaliteedi tõstmine läbi õigusalase pädevuse suurendamise pidevalt muutuvas seadusruumis. Projekt kestab Kulud kokku Projekt Töökohal vaimse tervise edendamine Kristiine Linnaosas 72 Projekti kogumaksumus on , millest välistoetus on Omafinantseering kaetakse Tallinna linna s Kristiine Linnaosa Valitsusele ettenähtud vahenditest. Projekti eesmärgiks on inimeste enesesuutlikkuse tõus, mis aitab kaasa tööturul püsimisele ning konkurentsivõime säilitamisele. Projekt koosneb kahest osast: uuringust ja koolitusest. Projekti käigus koostatakse Kristiine piirkonna 8 tervist edendava töökoha psühhosotsiaalse keskkonna uuring, seejärel tehakse järeldused ning koostatakse koolitusprogramm. Projekti lõpetab konverents Vaimne tervis töökohal, mis teeb kokkuvõtted uuringu ja koolituse tulemustest. Projekti kestus on Kulud kokku, sellest töötasu

66 3.3 Haridus HARIDUS Alusharidus Põhi- ja üldkeskharidus Kutseharidus Huviharidus Hariduse tugiteenused Lastehoid ja alusharidus Põhi- ja üldkeskharidus Kutseharidus Huviharidus Lasnamäe Lastekeskus IKT keskkond Haridusalased tugiteenused Hariduse valdkonna tooted ja tootegrupid

67 2012. aastal toimusid Tallinna Haridusameti hallatavate asutustes järgmised muudatused: Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012 otsusega nr 4 korraldati Lepistiku Lasteaed- Algkool ümber Tallinna Lepistiku Lasteaiaks alates 1. septembrist Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkooli 4. klassi õpilased asusid täies koosseisus õppima Tallinna Tehnikagümnaasiumi. Hariduse valdkonna. aasta prioriteetideks on alljärgnevate programmide jätkuv teostamine ja elluviimine: Lasteaiakoht igale lapsele lasteaedade renoveerimine; Koolid korda koolide renoveerimine; koolide õppekavade arendamine ja rakendamine; Tallinna üldhariduse arengukava tegevuste elluviimine; toetatakse ja tunnustatakse kõiki olulisi haridusasutustega seotud sihtgruppe: haridusasutuste juhte, õpetajaid, teisi töötajaid, õpilasi, lapsevanemaid (hoolekogud) ning korraldatakse neile konkursse ja tunnustusüritusi; juhtide, pedagoogide ja õpilaste IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise) alase pädevuse toetamine. Hariduse valdkond hõlmab tootegruppe ja muid positsioone Haridusameti, Keskkonnaameti, Linnakantselei ning linnaosa valitsususte haldusalades Alusharidus Toode: lastehoid ja alusharidus Toote üldeesmärk Luua võimalused koolieast nooremate laste hoiuks ja alushariduse omandamiseks. Tegevuse kirjeldus Teenusega toetatakse peresid laste kasvatamisel, arendamisel ja individuaalsusega arvestamisel. Luuakse tingimused ja eeldused laste edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (koolivalmidus). Tallinna linnas osutavad 2012/. õppeaastal lastehoiu ja alushariduse teenust 128 lasteaeda (koolieelsed lasteasutused), Mustamäe 1. Lasteaed- Algkool, Laagna Lasteaed-Põhikool ja 1 lasteaiarühmadega kool (Tallinna Heleni Kool) aasta lõpuks avatakse kokku 15 uut rühma: 2 sõimerühma Tallinna Sõbrakese Lasteaias, 1 sõime- ja 1 aiarühm Tallinna Tuule Lasteaias, 2 aiarühma Tallinna Lepistiku Lasteaias, 2 aiarühma Tallinna Lehola Lasteaias, 1 liitrühm Tallinna Läänemere Lasteaias, 1 liitrühm Tallinna Nurmenuku Lasteaias, 1 sõimerühm Tallinna Lasteaias Kraavikrõll, 1 sõimerühm Mustamäe 1. Lasteaed-Algkoolis, 1 sõimerühm Tallinna Järveotsa Lasteaias, 1 aiarühm Tallinna Lauliku Lasteaias ja 1 liitrühm Tallinna Sitsi Lasteaias. Koostöös erasektoriga renoveeriti aastal K&L Arendus OÜ poolt Tallinna Lasteaed Vikerkaar ja Kolde Lasteaed. Kahe lasteaia rendimakseteks. aastal planeeritakse linnakassa arvelt , sh Tallinna Lasteaed Vikerkaar ja Kolde Lasteaed.. aasta jaanuaris pärast hoone renoveerimise lõpetamist avatakse Tallinna Lasteaias Vikerkaar 2 sõime- ja 4 liitrühma (kokku 112 kohta). Lisaks planeeritakse. aastal avada veel kuni 33 uut rühm (1 erivajadustega laste rühm, 4 sõime-, 21 aia-ja 7 liitrühma). Uusi rühmi luuakse pea kõikidesse linnaosadesse. Juba jaanuarist avatakse kaks rühma Lasteaias Kelluke ja üks rühm Tallinna Heleni Koolis. 66

68 Sügisest avatakse rühmad Tallinna Kristiine Lasteaias, Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed- Algkoolis, Tallinna Linnupesa Lasteaias, Lasteaias Kelluke, Tallinna Tuule Lasteaias, Tallinna Mustakivi Lasteaias, Tallinna Rukkilille Lasteaias, Tallinna Lasteaias Laagna- Rukkilill, Tallinna Lasteaias Karikakar ja kolm rühma Tallinna Suur-Pae Lasteaias. Täiesti uus 12-rühmaline lasteaed avatakse Lasnamäel Kihnu tänaval, kus renoveeritakse senise Läänemere Gümnaasiumi algkooli hoone lasteaiaks.. aastal laiendatakse lasteaiakohtade kättesaadavust ka lasteaiahoonetele moodulite lisamisega. Sel viisil luuakse rühmi juurde Tallinna Lepistiku Lasteaias, Tallinna Lasteaias Mikumanni, Tallinna Lasteaias Männimudila. Rahvastikuregistri andmetel registreeriti aastal Tallinnas kuni seitsmeaastast last (684 last rohkem kui aastal).. aastaks prognoositakse Tallinnas registreeritud laste arvu suurenemist 971 lapse võrra ( lapseni). Tallinna linna koolieelsetes munitsipaallasteasutustes võimaldatakse lastehoidu ja alusharidust. aastal lapsele (sh. aasta jaanuaris avatavad uue rühmad Tallinna Lasteaia Vikerkaar (112 uut lasteaiakohta), Lasteaias Kelluke (48 uut lasteaiakohta) ning Tallinna Heleni koolis (22 uut lasteaiakohta)). Võrreldes aastaga on laste arv munitsipaalkoolieelsetes lasteasutustes kasvanud 420 võrra. Laste arv kelle elukohaks ei ole rahvastikuregistri andmetel Tallinn linn on 856 (2012. aastal 921). Teiste linnade ja valdade lasteaedades käib. aastal 370 Tallinnasse registreeritud last (2012. aastal 300 last). Munitsipaalkoolieelsetes lasteasutustes tasustatakse. aastal linnakassa st koosseisulise ametikoha tööjõukulud, sh õpetaja tööjõukulud.. aastal on planeeritud töötasuks , mis võrreldes 2012 aastaga suureneb võrra. Töötasu suurenemine on tingitud uute rühmade avamisest ning Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkooli ümber korraldamisest Lepistiku Lasteaiaks. Lähtuvalt laste vanusest ja vajadustest osutavad lastehoiu ja alushariduse teenust: munitsipaallasteasutused: o lastesõim (kuni kolmeaastastele lastele), o lasteaed (kuni seitsmeaastastele lastele), o erilasteaed (kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele), o lasteaed-algkool, lasteaed-põhikool (lasteaiaga on ühendatud algkool/põhikool), o ööhoiuteenus (koolieast noorematele lastele tööpäeviti ööpäevaringse hoiu võimaldamine). eralasteasutused. Laste õpetamine ja arendamine toimub lasteasutuse õppekava alusel, lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevate teemade kaudu. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Võimaldada lapsele hoidu ja alushariduse omandamist koolieelse munitsipaallasteasutuse rühmas; võimaldada 370 lapsele hoidu ja alushariduse omandamist teiste kohalike omavalitsuste koolieelsetes lasteasutustes; võimaldada 856 lapsele hoidu ja alushariduse omandamist eralasteaias. 67

69 Mõõdik Ühik Keskmine rühma täituvus koolieelses munitsipaallasteasutuses, sh L/R 21,7 22,1 22,0 rühmade täituvus sõimes L/R 18,1 18,3 17,9 rühmade täituvus aiarühmades L/R 23,6 23,6 23,9 rühmade täituvus ööhoiul L/R 2,2 3,6 2,1 rühmade täituvus erirühmas L/R 12,7 15,6 12,3 Arvnäitajad Ühik (seisuga ) Laste arv munitsipaalkoolieelses lasteasutuses kokku, sh L laste arv sõime rühmades L laste arv aia rühmades L laste arv erirühmades L Laste arv erirühmades, sh L tasandusrühmas L arendusrühmas L meelepuudega laste rühmas L kehapuudega laste rühmas L liitpuudega laste rühmas L sobitusrühmas L Laste arv ööhoiul L Laste arv eralasteaedades kokku L Rühmade arv munitsipaalkoolieelses lasteasutuses R kokku, sh rühmade arv - sõim R rühmade arv - aed R rühmade arv - erirühmad R Rühmade arv - ööhoid R Logopeedikohtade arv aiarühmades LK Logopeedikohtade arv erirühmades LK Põhi- ja üldkeskharidus Toode: põhi- ja üldkeskharidus Toote üldeesmärk Võimaluste loomine põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Tegevuse kirjeldus Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Rahvastikuregistri andmetel registreeriti aastal Tallinnas koolikohustuslikku last.. aastaks prognoositakse koolikohustuslike laste arvuks aastal omandab põhi- ja üldkeskharidust munitsipaalkoolides last, sh last teistest omavalitsusüksustest. Tallinna linnas on võimalik põhi- ja üldkeskharidust 2012/. õppeaastal omandada 65 õppeasutuses, sh 1 lasteaed-põhikoolis, 1 lasteaed-algkoolis, 7 põhikoolis, 51 gümnaasiumis (sh Vanalinna Hariduskolleegiumis), 3 täiskasvanute gümnaasiumis ja 2 erivajadustega õpilaste koolis. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava määrab kindlaks gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, riikliku õppekava põhimõtted, omandatavad pädevused, 68

70 õppekorralduse alused, kohustuslikud õppeained ja tunnijaotusplaani, nõuded kooliastmele ja kooli lõpetamiseks. Riikliku õppekava alusel kujundab iga kool oma õppekava. Põhi- ja üldkeskhariduse omandamist võimaldatakse erinevaid õppekavasid rakendades, vajalikke õppevorme ja tugiteenuseid kasutades, 3 erineval tasemel: Põhitaseme (1.-9. klassis) õppe- ja kasvatuseesmärgid, õppekorralduse alused, kohustuslikud ja valikõppeained, ainete mahud ja ainekavad, nõuded kooliastmete ja kooli lõpetamiseks on sätestatud riiklikes õppekavades. Riikliku õppekava alusel kujundab iga kool oma õppekava. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Üldkeskhariduse ( klassis) omandamine annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. Gümnaasiumis toimub õppetegevus päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis. Kooli lõpetamine on lubatud ka eksternina. Täiskasvanutel (17-aastased ja vanemad) on võimalik omandada põhi- ja üldkeskharidust õhtuses ja kaugõppe õppevormis ning/või eksternina.. aasta kohaselt on planeeritud katta põhikooli õpilase koolilõuna kulud. Lisaks on planeeritud katta linna vahenditest 204 vähekindlustatud perest pärit X-XII klassis õppiva õpilase koolilõuna kulud. Kulud kokku, sellest töötasu finantskulud (a) Renoveeritud koolide üürimakseteks on. aastal planeeritud , sh avaliku ja erasektori koostööprojektid ja RKAS lepingud Koostöös erasektoriga renoveeriti aastal K&L Arendus OÜ poolt Tallinna Läänemere Gümnaasium ja Tallinna Kuristiku Gümnaasium. Avaliku ja erasektori koostööprojektidena on renoveeritud 16 koolihoonet: Vivatex Holding OÜ - Pelgulinna Gümnaasium, Tallinna Laagna Gümnaasium, Tallinna Kristiine Gümnaasium, Tallinna 32. Keskkool ja Kalamaja Põhikool; OÜ BCA Center - Tallinna Sikupilli Keskkool, Haabersti Vene Gümnaasium, Karjamaa Gümnaasium, Tallinna Ühisgümnaasium ja Tallinna Nõmme Gümnaasium; Kooliarenduse OÜ - Tallinna Humanitaargümnaasium, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Tallinna Õismäe Gümnaasium ja Liivalaia Gümnaasium; K&L Arendus OÜ Tallinna Kuristiku Gümnaasium ja Tallinna Läänemere Gümnaasium. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) koostööprojektina on renoveeritud 6 koolihoonet - Tallinna Mustamäe Gümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium, Tallinna Linnamäe Vene Lütseum, Tallinna Rahumäe Põhikool, Lasnamäe Vene Gümnaasium ja Mustamäe Humanitaargümnaasium. Eelarve 2012 Vivatex Holding OÜ OÜ BCA Center Kooliarenduse OÜ K&L Arendus OÜ RKAS Kokku

71 Võrreldes. aasta täpsustatud ga suurenevad koolide rendimaksed erasektorile euro võrra. Suurenemise aluseks on asjaolu, et alates 01. jaanuarist lisanduvad uue lepingupartneri K&L Arendus OÜ rendimaksed ja seoses olemasolevates rendilepingutes sätestatud rendihinna muutumist arvestades tarbijahinnaindeksi ja EURIBORi muutumist. Põhi- ja üldkeskhariduse kuludes sisalduvad ka avaliku ja erasektori koostööprojektide finantseerimisega seotud finantskulud (intressid) summas Eelarveaasta eesmärgid Luua õpilasele võimalused põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks riikliku õppekava alusel; võimaldada tasuta toitlustamist põhikoolis õppivale lapsele; võimaldada tasuta toitlustamist 204 X kuni XII klassi õpilasele vähekindlustatud peredest. Mõõdik Ühik Keskmine klassitäituvus munitsipaalkoolides, sh Õ/K 24,7 22,0 20,8 - I kooliaste Õ/K 24,4 21,9 20,8 - II kooliaste Õ/K 23,8 20,8 19,9 - III kooliaste Õ/K 23,2 20,0 18,6 - IV kooliaste Õ/K 27,7 26,3 24,8 m 2 õpilase kohta m 2 /Õ 9,6 9,8 9,9 Arvnäitajad Ühi k 2011 (seisuga ) 2012 (seisuga ) (seisuga ) Põhihariduse omandanute arv (9. klassi lõpetajad) Õ Üldkeskhariduse omandanute arv ( 12. klassi lõpetajad) Õ Õpilaste arv I kooliastmes ( I - III kl) Õ Õpilaste arv II kooliastmes ( IV - VI kl) Õ Õpilaste arv III kooliastmes ( VII - IX kl) Õ Õpilaste arv IV kooliastmes ( X - XII kl) Õ Õpilaste arv munitsipaalkoolides Õ Üldklassides õppivad õpilased Õ Õhtu- ja kaugõppes Õ Õpilaste arv ühtse asutusena tegutseva üldhariduskooli Õ huvikoolis (Vanalinna Hariduskolleegium), sh õpilaste arv kunstikoolides Õ õpilaste arv muusikakoolides Õ õpilaste arv teistes huvialaringides Õ Hariduslikud tugiteenused munitsipaalkoolides, sh Õ Tasandusklassis/õpiraskustega klassis õppivate õpilaste arv Õ Kasvatusraskustega/käitumishäiretega klassis õpilaste arv Õ Kuulmis- või nägemispuudega (meelepuudega) õpilaste arv Õ Kehapuudega/liikumispuudega klassi õpilaste arv Õ Kõnepuudega laste klassi õpilaste arv Õ 1 Abiklassi/lihtsustatud õppel olevate õpilaste arv Õ Toimetulekuklassi õpilaste arv Õ Liitpuudega laste klassi õpilaste arv Õ Hooldusklassi õpilaste arv Õ Väikeklassi õpilaste arv Õ Tundeelu- ja käitumishäiretega klassis õppivate õpilaste arv Õ Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppel olevate õpilaste Õ arv Klassikomplektide arv kokku, sh K I kooliaste K II kooliaste K

72 Arvnäitajad Ühi k 2011 (seisuga ) 2012 (seisuga ) (seisuga ) - III kooliaste K IV kooliaste K Munitsipaalkoolide pindala m Abiõpetajakohtade arv ÕP Koolipsühholoogide kohtade arv ÕP Sotsiaaltöötajate kohtade arv ÕP Ringijuhtide kohtade arv ÕP Pikapäevarühma kasvatajate kohtade arv ÕP Logopeedikohtade arv ÕP Kutseharidus Toode: kutseharidus Toote üldeesmärk Tagada õppijatele võimalused tööks vajalike teadmiste, oskuste ning eetiliste tõekspidamiste omandamiseks, arvestades seejuures Tallinna linna ja ettevõtete tööjõu ning Eesti tööjõuturu vajadusi. Tegevuse kirjeldus Kutseharidust pakub Tallinna Kopli Ametikool (edaspidi TKAK). Kutsehariduse eesmärk on pakkuda kutseharidust taotlevatele inimestele esma-, ümber- ja täiendõpet, kasutades selleks kaasaja nõuetele vastavaid konkurentsivõimelisi õppekavasid, - meetodeid ja baasi ning professionaalse õppetöö läbiviijaid, arvestades nii Tallinna linna ja ettevõtete tööjõu kui ka Eesti tööjõuturu vajadusi. Kutseharidus antakse õpilasele põhihariduse baasil (riiklikult toetatavad kohad) ning põhihariduseta õpilastele (linna poolt toetatavad kohad). 2012/ õppeaastal rakendatakse koolis järgmisi erialasid: kinnisvarahooldus, keskkonnatehnika lukksepp, kodumajandus, aiandus ja tekstiilitöö, elektrik, rahvuslik puutööndus ja sepatöö. Õppeaeg on kõigil erialadel kolm aastat.. aastal võimaldatakse elukutse omandamist kuni 450 noorele. TKAK on valmis vastu võtma ka erivajadustega õpilasi. 2012/ õppeaastal õpib koolis 270 noort, neist 252 põhiharidusega ja 18 põhihariduseta õpilast.. aasta kohaselt on planeeritud katta 270 õpilase koolilõuna kulud. Kulud kokku, sellest töötasu Asutuses on 20,5 koosseisulist ametikohta. Eelarveaasta eesmärgid Võimaldada õpet eelkutseõppes 18 põhihariduseta õpilasele; võimaldada õpet kutseõppes 252 põhiharidusega õpilasele; võimaldada tasuta toitlustamist 270 õpilasele. Mõõdik Ühik Keskmine täituvus grupis Õ/G 11,5 11,3 10,8 Arvnäitajad Ühik 2011 (seisuga ) 2012 (seisuga ) (seisuga ) 71

73 Arvnäitajad Ühik 2011 (seisuga ) 2012 (seisuga ) (seisuga ) Õppekohtade arv Õ Õppegruppide arv kokku G Põhihariduse baasil, sh G kinnisvarahooldaja G rahvuslik käsitöö ja ettevõtlus G 2 trammi- ja trollilukksepp-elektrik G 1 kodumajandus G keskkonnatehnika lukksepp G aiandus - tekstiilitöö G elektrik G rahvuslik puutööndus G sepatöö G Põhihariduseta, sh G kinnisvarahooldaja G rahvuslik puutööndus G 1 Õpilaste arv riiklikel ametikohtadel Õ Põhikooli baasil õpilaste arv, sh Õ kinnisvarahooldaja Õ rahvuslik käsitöö ja ettevõtlus Õ 28 trammi- ja trollilukksepp-elektrik Õ 13 kodumajandus Õ keskkonnatehnika lukksepp Õ aiandus - tekstiilitöö Õ elektrik Õ rahvuslik puutööndus Õ sepatöö Õ Põhihariduseta õpilaste arv, sh Õ kinnisvarahooldaja Õ rahvuslik puutööndus Õ 9 Põhihariduseta täiskasvanute gümnaasiumite õpilaste Õ 9 arv, kes omandavad kutseharidust, sh rahvuslik puutööndus Õ Huviharidus Toode: huviharidus Toote üldeesmärk Toetada lapse isiksuse arendamist, tema sotsialiseerimist ja vaba aja sisustamist turvalises õpikeskkonnas professionaalsete pedagoogide juhendamisel. Samuti linna huvikoolide võrgu toimimise tagamine. Tegevuse kirjeldus Linn pakub võimalust omandada huviharidust valitud huvialal/erialal. Õpe toimub, kas üleriigilise raamõppekava või huvikooli õppekava alusel, nii individuaalselt kui ka rühmaõppes. Eristatakse järgnevaid huvihariduse teenuseid: kunstialane, muusikaalane, individuaalpilliõpe, huvikoolide grupiõpe ja stuudiotegevus. Tallinnas saab huviharidust omandada järgmistes munitsipaalhuvikoolides: Tallinna Muusikakool, Tallinna Kunstikool, Lasnamäe Muusikakool, Nõmme Muusikakool, Tallinna Kanutiaia Noortemaja, Mustamäe Laste Loomingu Maja, Tallinna Nõmme Noortemaja, Tallinna Kopli Noortemaja ja Tallinna Huvikeskus Kullo. Asutustes on kokku 419 koosseisulist ametikohta. 72

74 Rahvastikuregistri andmete kohaselt on aastal Tallinnas registreeritud aastast last ja õpilast.. aasta prognooside kohaselt last ja õpilast aastal omandab munitsipaalhuvikoolides huviharidust õpilast.. aastal omandab huviharidust Tallinna huvialakoolides last ehk 10,7% õpilaste üldarvust. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Kaasata huvihariduse õppesse vähemalt 10,7% 4-19-aastastest Tallinna lastest ja õpilastest. Mõõdik Ühik Huviharidust omandavate õpilaste ja laste osatähtsus % 13,7 12,4 10,7 õpilaste ja laste üldarvust Arvnäitajad Ühik 2011 (seisuga ) Õpilaste arv (Õ) Tallinna munitsipaalhuvikoolides Õ kokku, sh 2012 (seisuga ) (seisuga ) õpilaste arv kunstikoolides Õ õpilaste arv muusikakoolides Õ õpilaste arv teistes huvikoolides Õ klasside koolikohustuslikus ujumises osalejate arv Õ Hariduse tugiteenused Toode: Lasnamäe Lastekeskus Toote üldeesmärk Võimaldada koostöös lapse elukohajärgse linnaosa valitsusega sotsiaalselt ebakindlates oludes elavate perekondade lastele ajutiselt õppimis-, elamis- ja kasvatustingimusi. Tegevuse kirjeldus Haridusameti prognooside kohaselt on Tallinnas. aastal kuni 630 vanemliku hoolitsuseta last ja 248 koolikohustust mittetäitvat õpilast. Viimane arvnäitaja on teist aastat järjest näidanud langustrendi. Lasnamäe Lastekeskus toetab nende laste sotsialiseerimist, osutab õpiabi ning võimaldab huvialategevust koolivälisel ajal. Lastekeskus tegutseb õppeperioodil ning vajadusel koolivaheaegadel, v.a suvevaheajal. Lasnamäe Lastekeskus pakub. aastal päevakodu teenust esmaspäevast-neljapäevani kella ja reedel kella kuni 110 lapsele ja ööpäevaringset õpilaskodu teenust (sh toitlustamine) kuni 40 lapsele. Asutuses on 14,5 koosseisulist ametikohta. Kulud kokku, sellest töötasu

75 Eelarveaasta eesmärgid Osutada päevakeskuse teenust 110 lapsele; osutada õpilaskodu teenust 40 lapsele; võimaldada tasuta toitlustamist 40 õpilasele. Mõõdik Ühik m 2 õpilase kohta m 2 /Õ 11,3 11,3 11,7 Arvnäitajad Ühik Lasnamäe Lastekeskuse õpilaste arv, sh Õ õpilaste arv päevakeskuses Õ õpilaste arv õpilaskodus Õ Lasnamäe Lastekeskuse ruumide pindala m Toitlustatavate õpilaste arv Õ Toode: haridusalased tugiteenused Toote üldeesmärk Parandada juhtimise kvaliteeti ning tunnustada head juhtimiskogemust ja õpetamist Tallinna haridusasutustes. Toetada ja motiveerida laste ja noorte arengut, hariduspüüdlusi, loomingulist tegevust, selgitada välja parimad ning tunnustada nende ja õpetajate-juhendajate head tööd. Tegevuse kirjeldus Ürituste planeerimisel ja rahastamise kavandamisel lähtutakse Tallinna Haridusameti põhisuundadest ja prioriteetidest, mille keskmes on põhimõte kvaliteetsest ametist, kvaliteetsest haridusvõrgust, kvaliteetsest juhtimisest ja kvaliteetsest õpikeskkonnast. Ameti fookuses on ennekõike kahe viimase prioriteedi realiseerimine. Tegevused hõlmavad ühtekokku 205 hallatavat asutust ja asutuste juhte. Olulisemad traditsioonilised üritused, mida Haridusamet soovib korraldada, on järgmised: KOKKU, sh kvaliteediprojektid juhtide nõupidamised konverentside korraldamine haridusasutuste ja mittetulundusühingute projektide taotlused Kvaliteediprojektid Kvaliteediprojektide raames korraldatakse erinevaid konkursse haridusasutustele ja pedagoogidele ning koolide ja koolieelsete lasteasutuste hoolekogudele. Antakse välja auhindu ja tunnustusi erinevate nominatsioonide lõikes, et motiveerida enam haridusasutuste töötajaid ja tunnustada nende head tööd. Erinevad valdkonnad on: juhtimine, õpikeskkond, terviseedendus, toitlustamine, turvalisus, õppe- ja kasvatustegevus, koostöö, huvitegevus.. aastal toimub 16 konkurssi, kus osalevad haridusasutused ja õpetajad saavad rahalisi auhindu ning tunnustusele kaasnevaid meeneid: 1. Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhind Hästi juhitud kool/lasteaed (3 auhinda); 2. Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhind Hea õpikeskkonnaga kool/lasteaed (3 auhinda); 3. Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhind Hea õpetaja (7 auhinda), mille raames õpetajad saavad rahalise preemia ca 1 keskmise kuupalga ulatuses; 74

76 4. integratsioonialane haridusasutuste konkurss Parim lõimumisprojekt (6 auhinda); 5. konkurss Innovaatiline tegu (6 auhinda); 6. konkurss Lapsesõbralikum koolisöökla (6 auhinda); 7. konkurss Parima toitlustamisega koolieelne lasteasutus (6 auhinda); 8. konkurss Parim Tervist Edendav Kool/lasteaed (6 auhinda); 9. konkurss Parim personaliprojekt haridusasutuses (6 auhinda); 10. konkurss eõpetaja (4 auhinda); 11. konkurss Noor õpetaja (4 auhinda); 12. konkurss Innovaatiline õpetaja (4 auhinda); 13. konkurss Tallinna Aasta Õpetaja (15 auhinda); 14. konkurss Tallinna aasta haridusasutuse juht (3 auhinda); 15. Konkurss Aasta hoolekogu (6 auhinda); 16. Konkurss Turvaline kool ( 3 auhinda). Lisandunud on konkursid Aasta hoolekogu ja lisandub konkurss Turvaline kool. Kvaliteediauhinna raames viiakse läbi koolitusi ja seminare (10) haridusasutuste meeskondadele, kes osalevad konkursil (koolitatakse ca 50 inimest). Samuti õpetatakse välja assessorid, kes hindavad võistlustöid (ca 60 inimest). Assessoritele makstakse lepingulist tasu haridusasutuste hindamise eest. Ürituse korraldamise kuludest kaetakse tunnustusplaatide, meenete soetamine võitjatele, assessorite ja ekspertide ning Parima toitlustamisega koolieelse lasteasutuse tänuürituse kulud, autasustamistseremooniaga seonduvad kulud: ruumide rentimine ja tehniliste vahendite rent. Juhtide nõupidamised Planeeritud on 45 seminari ligi le osalejale. Seminaride hulka on arvestatud ka regulaarselt kord kvartalis toimuvad nõupidamised allasutuste juhtidele. Seminaride ja koolitusprojektide raames viiakse läbi erinevaid koolitusi ka linnaosade kaupa erivajadustega laste haridusasutuste, lasteaed-algkoolide, koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ja huvialakoolide juhtidele. Seminaride teemad: 1. klassi vastuvõtu korraldamine, koolivõrgu arendamine, IKT vahendite kasutamine, finantsjuhtimine, planeerimine ja raamatupidamise korraldamine, sisekontrolli tulemused, dokumendihaldus, tugisüsteemid, ametijuhendid, kompetentsimudel, eksamid, tasemetööd, säästlik majandamine, personali töö korraldamine, tervisekaitse, koolivalmiduskaardi koostamine, hoolekogude töö, haldusosakonna soovitused asutuse paremaks haldamiseks, vastuvõtt koolieelsesse lasteasutusse, netiketist, toitlustamisest (sh toidupäeva maksumusest), teenustest, perepäeva korraldamisest ning programmist Märka ja Aita, TEL-ide laienemine ja muu päevakajaline. Esinduskulud on planeeritud allasutuste juhtidele ja koostööpartneritele korraldatavateks aastalõpu ja õppeaasta lõpu vastuvõttudeks, Aasta Õpetajate (koostöös ametiühinguga) ja Täiskasvanud Õppija Nädala parimate (aasta õppijate ja koolitajate autasustamine) vastuvõttudeks, mida traditsiooniliselt korraldatakse Eesti Kontserdi saalis, Lillepaviljonis, Õpetajate Majas ja mõnes konverentsikeskuses. Konverentside korraldamine aastal on planeeritud 6 konverentsi allasutustele (osalejaid üle 1 300), millest suurim (ca 250 osalejat) on aasta II poolel toimuv juhtimiskonverents kõikidele allasutuste juhtidele. 75

77 Konverentside teemadeks on parimad praktikad erinevates valdkondades, uue õppeaasta avamine, IKT, õppeaasta kokkuvõte. Toetatakse ka koolieelsete lasteasutuste perepäeva korraldamist jõulude eel. Mittetulundusühingute projektide taotlused Mittetulundusühingute projektide toetamise maht jääb aasta tasemele ja planeeritud on ca 80 MTÜ projekti toetamine. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Korraldada 57 konverentsi ja seminari; korraldada 9 konkurssi. Arvnäitajad Ühik Konverentside, seminaride, nõupidamiste arv tk Asutustele mõeldud konkursside arv tk Õpetajatele mõeldud konkursside arv tk Osalevate asutuste arv (ka juhtide arv) tk Toetatud mittetulundustegevuse projektide arv tk Mittetulundustegevuse projektides osalejate arv Õ Toode: IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) keskkond Toote üldeesmärk Luua Tallinna lastele ja õpilastele õppekeskkond, kus on võimalik omandada IKT pädevusi, mis vastavad riiklikus õppekavas esitatud nõuetele. Tegevuse kirjeldus IKT alase tegevuse aluseks on Tallinna Linnavolikogu 01. juuni 2006 otsus nr 175 Tallinna munitsipaalharidusasutuste infotehnoloogilise keskkonna arengukava ja Tallinna Haridusameti 22. detsembri 2010 käskkirjaga nr 1.-2/671 kinnitatud Tallinna munitsipaalharidusasutuste infotehnoloogilise keskkonna programm aastateks aastal on Haridusameti andmetel Tallinna munitsipaalkoolides õpilast ja haridustöötajat, sh õpetajat. Koolides on keskmiselt üks õpilaste käsutuses olev arvuti 20,2 õpilase kohta. Ühe arvutiga töötab keskmiselt 1,5 õpetajat. Samuti soovitakse tagada üks projektor 1,6 klassikomplekti kohta. Koolieelsetes lasteasutustes soovitakse tagada vähemalt 1 arvuti 1,1 rühmaruumi kohta. Tänaseks on e-kooliga on liitunud kõik linna munitsipaalkoolidest. E-õppekeskkonna rakendamise mõjul on oluliselt paranenud Tallinna koolide ja lastevanemate koostöö. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärgid Tagada internetiühenduse kiirus 8/8Mb/s 80% munitsipaallasteaedades, 76

78 huvikoolides; tagada internetiühenduse kiirus 1 GB/s linna munitsipaalkoolides; tagada 92% munitsipaalharidusasutuste liitumine infrastruktuuriteenusega; tagada viirusetõrje teenus haridusasutuste arvutile; tagada MS Office ja MS Windowsi litsentside uuendatud versioonid haridusasutuste arvutile. Mõõdik Ühik Õpilasi arvuti kohta Õ/A 18,2 18,1 20,2 E-kooli rakendatud koolid % Õpetajaid arvuti kohta Õp/A 1,0 1,3 1,5 Klassikomplektide arv ühe projektori kohta Kk/P 3,8 2,0 1,6 Klassikomplektide arv ühe interaktiivse tahvli kohta Kk/I 8,7 5,7 Lasteasutuse rühmi ühe arvuti kohta R/Ra 1,4 1,1 1,1 Arvnäitajad Ühik Tallinna munitsipaalkoolide arv K Tallinna munitsipaallasteasutuste arv L Tallinna munitsipaalhuvikoolide arv H Õpilaste arv Tallinna munitsipaalkoolides Õ Klassikomplektide arv munitsipaalkoolides Kk Õpetajate arv munitsipaalkoolides Õp Arvutite arv munitsipaalkoolides, sh A koolis õpilaste käsutuses A õpetajate käsutuses olevate arvutite arv A teiste töötajate käsutuses olevate arvutite arv A Arvutite arv munitsipaalkoolide klassiruumides A Projektorite arv munitsipaalkoolides P Interaktiivsete tahvlite arv munitsipaalkoolides I Rühmade arv koolieelsetes lasteasutustes R Arvutite arv koolieelsetes lasteasutustes kokku La neist koolieelsete lasteasutuste rühmaruumides A Huvikoolides olevate arvutite arv HA E-kooli õppega liitunud koolide arv E Haridusamet Haridusamet Tallinna Haridusamet on linna ametiasutus, mis tegutseb Tallinna Linnavolikogu 22. veebruari 2007 määrusega nr 4 kinnitatud põhimääruse alusel. Amet asub Estonia pst 5a, Tallinn. Kulud kokku, sellest töötasu Vahendid on ette nähtud Estonia pst 5A hoone majandamis- ja kommunaalkuludeks (samuti ameti halduses olevate hoonete majandamis- ja kommunaalkuludeks) ning teenistujate tööjõukuludeks.. aastal on ametil 123,3 koosseisulist ametikohta. Haridusameti koosseisu kuuluvad hariduskorralduse teenistus (sh alushariduse, üldhariduse ja koolivälise töö osakond), ökonoomikateenistus (sh raamatupidamise osakond ja osakond), üldosakond, personaliosakond, haldusosakond ja sisekontrolli sektor. 77

79 Ameti põhiülesanneteks on: hariduspoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine Tallinnas; laste ja nende vanemate ning haridusasutuste nõustamine; tingimuste loomine alus-, põhi- ja kesk- ning huvialahariduse korraldamiseks hallatavates asutustes; ameti hallatavate asutuste võrgu korraldamine, selle arengusuundade kujundamine, ettepanekute tegemine linnavalitsusele asutuste asutamiseks, ümberkorraldamiseks ja tegevuse lõpetamiseks; teenistusliku järelvalve teostamine hallatavate asutuste üle; haridusalase aruandluse analüüs; hariduskulude aasta koostamine ja hallatavate asutuste te kinnitamine; ameti hallatavate asutuste ehitamise, kapitaalremondi ja renoveerimise planeerimine, vajadusel selle ettevalmistamine ning korraldamine; haridusasutuste infotehnoloogilise arengu koordineerimine; haridusasutuse juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimine; ameti valitsemisele antud linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korraldamine; haridusalase rahvusvahelise koostöö arendamine ja koordineerimine; haridusalaste andmekogude pidamine; teenistusliku järelvalve teostamine hallatavate asutuste üle Tallinna Õpetajate Maja Tallinna Õpetajate Maja Tallinna Õpetajate Maja on Tallinna Haridusameti hallatav asutus, mis tegutseb Tallinna Linnavalitsuse 29. septembri 2010 määrusega nr 70 kinnitatud põhimääruse alusel. Asutus asub Raekoja plats 14, Tallinn. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarvepositsiooni eesmärk on luua haridustöötajatele ja teistele linnakodanikele, sh noortele erinevaid võimalusi oma teadmiste ja võimete arendamiseks ja täiendamiseks ning vaba aja sisustamiseks. Tallinna Õpetajate Maja korraldab üritusi ja kursuseid haridustöötajatele ning teistele linnakodanikele. Korraldatakse õpetajate ainesektsioonide tööd ja ainevõistlusi õpilastele. Õpetajate Maja tagab ülelinnaliste haridusürituste läbiviimise ning tutvustab kunsti, korraldades näituseid asutuse galeriis. Asutus osaleb Raekoja platsil toimuvate ülelinnaliste ürituste organiseerimisel. Tallinna Õpetajate Maja korraldab. aastal 305 üritust (195 ainesektsioonide õppepäeva ja 15 ainevõistlust), 55 kursust haridustöötajatele ning teistele linnakodanikele ja 40 meeskonnakoolitust eraisikutele ja firmadele. Asutuses on 9,5 koosseisulist ametikohta. Arvnäitajad Ühik Kursustel osalejate arv Õ

80 Kursuste arv tk Ainesektsioonides osalevate õpetajate arv Õp Ainesektsioonide arv tk Toetused Jaan Poska stipendium Kulud kokku Jaan Poska nimeline stipendium suuruses määratakse kümnele Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) statsionaarse õppevormi üliõpilasele, kes on läbinud õppeastme esimese õppeaasta ja elavad alaliselt Tallinnas. Stipendiumi määramisel arvestatakse üliõpilase silmapaistvat tegevust Eesti Vabariigi ja Tallinna linna arenguks, suurepäraseid teadmisi oma erialal, akadeemilist edukust, avarat silmaringi, positiivseid isikuomadusi ja väljapaistvaid juhiomadusi, iseloomu tasakaalukust ning autoriteeti kaasüliõpilaste ja õppejõudude seas. Arvnäitajad Ühik Stipendiumi saavate üliõpilaste arv Üõ Stipendiumi suurus ühele üliõpilasele Toetuse taotlemise aluseks on stipendiumi asutamise kokkulepe, millele kirjutasid alla Tallinna linnapea ja TTÜ rektor Tallinna linna stipendium (Tallinna Ülikool) Kulud kokku Stipendium määratakse kaheksale õppe- ja teadustöös väljapaistnud üliõpilasele, õppe- ja teadustöös edukale ning ühiskondlikult aktiivsele magistri- ja doktoriõppe üliõpilasele, kelle uurimistöö käsitleb linnale olulisi probleeme ja kelle eelmise õppeaasta kaalutud keskmine hinne on vähemalt 4,0 ning kelle uurimistöö on seotud Tallinna linna ökoloogilise, sotsiaalse, või kultuuri- ja hariduskeskkonna arendamisega. Stipendiumifondi suurus on aastas, iga stipendiumi suurus on Stipendiumi kandidaatide valimise korraldab Tallinna linna stipendiumi komisjon, mille koosseisu kuuluvad Tallinna Ülikooli teadus- ja arendusprorektor, akadeemiline prorektor ning üks Tallinna Linnavalitsuse esindaja. Arvnäitajad Ühik Stipendiumi saavate üliõpilaste arv Üõ Stipendiumi suurus ühele üliõpilasele Toetuse taotlemise aluseks on Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2006 määrus nr 30, millega kiideti heaks Tallinna linna stipendiumi asutamine ja stipendiumi statuudi projekti heakskiitmine Tallinna linna Peterburi stipendium Kulud kokku

81 Tallinna linna Peterburi stipendium määratakse üks kord aastas kahele Eesti Kunstiakadeemias täiskoormusega õppivale, õppetöös edukale ning aktiivsele bakalaureusevõi magistriõppe taseme üliõpilasele õppimaks ühe semestri vältel Peterburi Riiklikus Tehnoloogia- ja Disainiülikoolis ning kahel Peterburi Riiklikus Tehnoloogia- ja Disainiülikoolis ja/või Stieglitzi nimelises Peterburi Riiklikus Kunsti- ja Tööstusakadeemias õppival, õppetöös edukal ning aktiivsel bakalaureuse-, spetsialisti- või magistriõppe taseme üliõpilasel õppimaks ühe semestri vältel Eesti Kunstiakadeemias. Stipendiumid määratakse üks kord aastas, ühe stipendiumi suurus on kevadsemestril ja sügissemestril Arvnäitajad Ühik Stipendiumi saavate üliõpilaste arv Üõ Stipendium kokku Toetuse taotlemise aluseks on Tallinna Linnavalitsuse 03. oktoober 2007 määruse nr 81 dokumendiga kinnitatud Tallinna Linna Peterburi stipendiumi asutamine ja stipendiumi statuudi projekti heakskiitmine. Eelnevalt sõlmiti 02. mail 2006 Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna linna vahel ühiste kavatsuste protokoll, tugevdamaks ülikooli ja Tallinna linna vahelist koostööd ning ühiseid väärtusi. Millest lähtuvalt kirjutati 02. juulil 2007 Eesti Kunstiakadeemia ja Peterburi Riikliku Tehnoloogia- ja Disainiülikool poolt alla koostöölepingule, kus lepiti kokku teha koostööd üliõpilaste vahetuses Tallinna linna Johan Pitka stipendium Kulud kokku Tallinna linna Johan Pitka nimeline stipendium määratakse üks kord aastas kuni kümnele Eesti Mereakadeemia üliõpilasele, kes valitakse järgmistele tingimustele vastavate üliõpilaste seast: täiskoormusega õppiv rakenduskõrgharidusõppe üliõpilane, kes on õppe- või teadustöös edukas ning ühiskondlikult aktiivne ning kelle jooksva õppeaasta kevad- ja sügissemestri kaalutud keskmine hinne on vähemalt 4,0; magistriõppe üliõpilane, kelle jooksva õppeaasta kaalutud keskmine hinne on vähemalt 4,0; üliõpilane, kelle uurimistöö on seotud Tallinna linna merendusalase, ökoloogilise, sotsiaalse või kultuuri- ja hariduskeskkonna arendamisega; magistriõppe üliõpilane, kes töötab Eesti Mereakadeemias kas õppejõuna või tugipersonali koosseisus. Stipendiumi statuut sätestab Eesti Mereakadeemia üliõpilastele stipendiumi määramise põhimõtted ja korra. Stipendiumi statuudi ja selle muudatused kehtestab Eesti Mereakadeemia rektor, kooskõlastades need enne Tallinna Linnavalitsusega, stipendiaatide valimise korraldab Tallinna linna Johan Pitka stipendiumi komisjon (edaspidi stipendiumikomisjon), mille koosseisu määrab Eesti Mereakadeemia rektor. Stipendiumikomisjoni koosseisu kuulub üks Tallinna Linnavalitsuse esindaja. Tallinna Linnavalitsus kinnitab stipendiaadid oma korraldusega ning kannab stipendiumi maksmiseks määratud vahendid üle Eesti Mereakadeemiale. Stipendiumid maksab välja Eesti Mereakadeemia. Arvnäitajad Ühik Stipendiumi saavate üliõpilaste arv Üõ Stipendiumi suurus ühele üliõpilasele

82 Toetuse taotlemise aluseks on stipendiumi asutamise ja statuudi projekti heakskiitmise korraldus nr 753-k, mille allkirjastasid Tallinna linnapea ja Eesti Mereakadeemia rektor Tallinna linna Mihhail Bronšteini stipendium Kulud kokku Mihhail Bronšteini nimeline stipendium määratakse üks kord aastas kuni viiele Majanduse ja Juhtimise Instituudi üliõpilasele, kes valitakse järgmistele tingimustele vastavate üliõpilaste seast: täiskoormusega õppiv rakenduskõrgharidusõppe üliõpilane, kes on õppe- või teadustöös edukas ning ühiskondlikult aktiivne ning kelle jooksva õppeaasta kevad- ja sügissemestri kaalutud keskmine hinne on vähemalt 4,0; magistriõppe üliõpilane, kelle jooksva õppeaasta kaalutud keskmine hinne on vähemalt 4,0; üliõpilane, kelle uurimistöö on seotud Tallinna linna ökoloogilise ja sotsiaalse või majandus-, kultuuri- ja hariduskeskkonna arendamisega; magistriõppe üliõpilane, kes töötab Majanduse ja Juhtimise Instituudi õppejõuna või tugipersonali koosseisus ning kelle uurimisteema on seotud Tallinna linnale huvipakkuva ja vajaliku problemaatikaga. Stipendiumi statuut sätestab Majanduse ja Juhtimise Instituudi üliõpilastele stipendiumi määramise põhimõtted ja korra. Stipendiumi statuudi ja selle muudatused kehtestab Majanduse ja Juhtimise Instituudi rektor, kooskõlastades need Tallinna Linnavalitsusega. Stipendiaadid valib Majanduse ja Juhtimise Instituudi rektori moodustatud stipendiumimääramise komisjon. Stipendiumikomisjoni koosseisu kuulub Tallinna Linnavalitsuse esindaja. Tallinna Linnavalitsus kinnitab stipendiaadid oma korraldusega ning kannab stipendiumi maksmiseks määratud vahendid üle Majanduse ja Juhtimise Instituudile. Stipendiumid maksab välja Majanduse ja Juhtimise Instituut. Arvnäitajad Ühik Stipendiumi saavate üliõpilaste arv Üõ Stipendiumi suurus ühele üliõpilasele Toetuse taotlemise aluseks on Tallinna Linnavolikogu 12. jaanuar 2011 määrus nr 1, millega kiideti heaks Tallinna linna Mihhail Bronšteini stipendiumi asutamine ja statuudi projekti heakskiitmine Sihtasutus Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus Sihtasutuse Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus põhitegevuseks on nüüdisaegse tehnika- ja teaduskeskuse loomine ning mitteformaalse ja näitliku õppe arendamine. Teaduskeskuse all töötab ka Energia Avastuskeskus (edaspidi EAK), mille missiooniks on tekitada ja süvendada külastajates huvi loodusteaduste ja tehnoloogia vastu, aidates läbi praktiliste kogemuste parandada hoiakuid teaduse uurimise suhtes ning motiveerida lapsi/noori end tulevikus erinevate teaduserialadega siduma. Kulud kokku

83 Tallinna linna Anton Uessoni stipendium (Linnaplaneerimise Amet) Kulud kokku Stipendiumi asutamine on kokku lepitud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Tallinna linna vahel sõlmitud ühiste kavatsuste protokollis. Stipendiumi eesmärk on motiveerida EKA üliõpilasi tegema uurimis- ja lõputöid Tallinna linnale huvipakkuvatel ja vajalikel teemadel linnaplaneerimise ja arhitektuuri valdkonnas. Stipendiumi statuudi ja selle muudatused kehtestab EKA rektor, kooskõlastades need Tallinna Linnavalitsusega. Stipendiumikandidaadid valib EKA rektori moodustatud Tallinna linna Anton Uessoni stipendiumi määramise komisjon (edaspidi stipendiumikomisjon). Stipendiumikomisjoni koosseisu kuulub Tallinna Linnavalitsuse liikmetest linnaplaneerimise valdkonna abilinnapea või tema poolt selleks volitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti teenistuja. Stipendiumifondi suurus on aastas, ühe stipendiumi suurus on Stipendiumi väljaandmiseks vajalikud vahendid nähakse ette Tallinna linna s. Arvnäitajad Ühik Stipendiumi saavate üliõpilaste arv Üõ Stipendiumi suurus ühele üliõpilasele Toetuse taotlemise aluseks on Tallinna Linnavolikogu 07. novembri 2012 määrus nr 53, millega kiideti heaks Tallinna linna Anton Uessoni stipendiumi asutamine ja statuudi projekti heakskiitmine Tallinna linna infotehnoloogia stipendium (Tallinna Linnakantselei) Infotehnoloogia stipendiumi asutamise kokkulepe on sätestatud ja alla kirjutatud Tallinna linna ja Eesti Infotehnoloogia Kolledži vahel 25. veebruaril 2008 sõlmitud koostöölepingus, mis kinnitati Tallinna Linnavalitsuse 16. aprilli 2008 määrusega nr 32. Stipendium on loodud eesmärgiga motiveerida ITK tudengeid osalema Tallinna linna asutustele huvipakkuvates ITalastes projektides ja IT lahenduste väljatöötamisel või Tallinna linna asutuste poolt pakutud teemadel. Stipendiumifondi suurus on aastas ja summa jaguneb vähemalt 3 stipendiumiks vastavalt stipendiumikomisjoni otsusele. Kulud kokku Tallinna linna stipendium (EBS Tallinna Linnakantselei) Tallinna Linna stipendium määratakse üks kord aastas viiele Estonian Business School i EBS i (edaspidi EBS i) üliõpilasele, kes valitakse järgmistele tingimustele vastavate üliõpilaste seast: täiskoormusega ülikoolis õppiv bakalaureuse taseme üliõpilane, kes on õppe- või teadustöös edukas ning ühiskondlikult aktiivne ning kelle jooksva õppeaasta kevadja sügissemestri kaalutud keskmine hinne on vähemalt 4,0; magistritaseme üliõpilane, kelle jooksva õppeaasta kaalutud keskmine hinne on vähemalt 4,0; üliõpilane, kelle uurimistöö on seotud Tallinna linna organisatsiooni- ja juhtimisalaste teemadega, linna ettevõtlusalaste küsimustega, kogukonna arendamisega, linna koostööküsimustega (nii era- kui avaliku sektori 82

84 tasandil), sotsiaalmajanduslike küsimustega ja linnamajanduse arendamisega; magistriõppe üliõpilane, kes töötab EBS is õppejõuna või tugipersonali koosseisus ning kelle uurimisteema on seotud Tallinna linnale huvipakkuva ja vajaliku problemaatikaga. Stipendiumifondi suurus on aastas, iga stipendiumi suurus on 640. Kulud kokku Stipendiumi asutamine on kokku lepitud EBS i ja Tallinna linna vahel 15. mail 2011 sõlmitud koostöölepingus. Toetuse taotlemise aluseks on Tallinna Linnavalitsuse 6. septembri 2011 määrus nr 105, millega kiideti heaks Tallinna linna stipendiumi asutamine ja statuudi projekti heakskiitmine Muud hariduskulud (Keskkonnaameti haldusala) Õppekava toetav loodusõpe Tallinna Botaanikaaias Õppekava toetava loodusõppe korraldamine on oluline osa Botaanikaaia Loodusmaja tegevusest. Õppekava toetavat loodusõpet on Botaanikaaias projektipõhiselt läbi viidud alates aastast. 2011/2012. õppeaasta lõpuks oli õppepäevadest osa võtnud Tallinna üldhariduskoolide õpilast, aasta lõpuni prognoositakse veel täiendavalt ca 450 õpilast. Õppetöö läbiviimiseks on koostatud 8 erinevatele vanuseastmetele sobivat programmi. Õppetegevuse järjepidevus võimaldab pakkuda Tallinna üldhariduskoolidele nende jaoks väga suurt huvi pakkuvat ja olulist õppetöövormi aastal toimus loodusõpe erandlikult ainult riigist eraldatud vahendite arvel. Kulud kokku Projektid Välisrahastusega projekt Tallinna õppenõustamiskeskus Kulud kokku, sellest töötasu Tallinna Linnavolikogu22. jaanuari 2009 otsusega nr 3 Osalemine välisprojektiga Tallinna õppenõustamiskeskus programmis Õppenõustamissüsteemi arendamine, sildfinantseerimisega nõustumine ja volituse andmine Andres Pajulale nõustuti projektis osalemisega, määrati projekti hoidjaks Tallinna Haridusamet ning volitati Tallinna Haridusameti juhatajat alla kirjutama projektis osalemiseks vajalikele dokumentidele. Programmi üldeesmärk on piirkondlike õppenõustamiskeskuste loomise ja nõustamiskvaliteedi arendamise kaudu nõustamisteenuse kättesaadavuse parandamine, mis aitab ennetada õpilaste koolist väljalangemist ning parandada noorte edasist toimetulekut ja konkurentsivõimet nii igapäevaelus kui ka tööturul. Projekti kestus esialgselt oli

85 Käesoleval aastal sõlmisid Sihtasutus Innove ja Tallinna Haridusamet partnerluslepingu nr /186 lisa 17, millega pikendati projekti tegevuste jätkamist ja täiendavat finantseerimist Sihtasutus Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt perioodil summas Tallinna Linnavolikogu18.oktoobri 2012 otsusega nr 143 Euroopa Liidu struktuurivahendite meetme Teavitamis- ja nõustamissüsteemi arendamine programmi Õppenõustamissüsteemi arendamine raames välisprojektis Tallinna õppenõustamiskeskus osalemise jätkamine ja sildfinantseerimisega nõustumine otsustati jätkata projektis osalemist. Toetusest moodustab välistoetus 85% (eraldajaks Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove) ja toetus riigi st 15% (eraldajaks Haridus- ja Teadusministeerium). Linna omafinantseeringut ei ole.. aasta sildfinantseerimise vajadus on Välisrahastusega projekt E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes Kulud kokku, sellest töötasu Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse Innove 07. veebruari 2011 otsusega nr 4.-3/1018 kinnitati Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi osalemine meetme Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine raames välisrahastusega projektis E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes. Projekti eesmärk on kaasajastada täiskasvanuõpet e-õppemeetodi laialdasema rakendamise abil, võimaldades sellega üldhariduse paindlikumat omandamist, ennetada väljalangevust ja hõlbustada põhi- või keskhariduseta täiskasvanute tagasitoomist üldharidusõppesse. Projekti kestus on Projekti kogumaksumus on Toetusest moodustab välistoetus 85% (eraldajaks Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove) ja toetus riigi st 15%. Projektis osalemiseks omafinantseeringut ei nõuta Välisrahastusega projekt E-matemaatika: matemaatika kompetentsuse parendamine uute õppemeetodite ja IKT abil Kulud kokku, sellest töötasu Tallinna Linnavolikogu 06. oktoober 2011 otsusega nr 160 kiideti heaks Tallinna Haridusameti osalemine Kesk-Läänemere programmi INTERREG IVA raames lihtpartnerina välisprojektis E-matemaatika: matemaatika kompetentsuse parendamine uute õppemeetodite ja IKT abil. Projekti juhtpartneriks on Soome Vabariigi Turu linna haridusosakonna haridusteenuste keskus (Opetuspalvelukeskus). Projekti eesmärk on noorte matemaatikaalaste teadmiste taseme parendamine uue õppemeetodi kaudu, tõstmaks nende konkurentsivõimet kõrgtehnoloogilisele tööturule sisenedes. Projekt on üles ehitatud uuele matemaatika õpetamismeetodile struktureeritud derivatsioonid - mida on edukalt katsetatud Turus viimased 10 aastat. Matemaatiliste argumentide esitamiseks nõuab meetod õpilaselt matemaatilises derivatsioonis iga sammu hoolikat motiveerimist ja tugevat mõistmist. 84

86 Meetodi tõhusust suurendab arvuti ja interneti kasutamine. Projekti kestus on aasta sildfinantseerimise vajadus on Projekti st 85% moodustab välistoetus (Kesk-Läänemere programm INTERREG IVA, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt) ja 15% omafinantseering Välisrahastusega projekt Elos koolide kvaliteedinõuded Kulud kokku, sellest töötasu Tallinna Linnavolikogu 06. septembri 2012 otsusega nr 128 Osalemine Euroopa Komisjoni elukestva õppe programmi Comenius välisprojektis Elos-koolide kvaliteedinõuded (Elos - Qualityreview&recognition at policylevel / Elos QR), nõustumine oma- ja sildfinantseeringuga ning volituse andmine Tallinna Haridusameti juhatajale, võeti vastu otsus osaleda lihtpartnerina välisprojektis Elos-koolide kvaliteedinõuded. Projekti eesmärk on Euroopa Elos-koolide võrgustiku kvaliteedinõuete väljatöötamine ja nende kehtivuse tagamine ning tunnustamine Euroopa riikide haridusinstitutsioonide poolt. Projekti kestus on Projekti kogu on ja Tallinna projekti on , millest välistoetus on ja linna omafinantseering Projekti omafinantseering kaetakse linnas Tallinna Haridusametile tööjõukuludeks ettenähtud vahendite arvelt.. aasta ks on 4 764, sellest töötasu aasta sildfinantseerimise vajadus

87 3.4 Kultuur Kultuurivaldkonna tooted ja tootegrupid. aastal on planeeritud ellu viia alljärgnevad olulisemad tegevused: Kultuurivaldkonna kõige tähtsama tegevusena tagatakse linna kultuurikalendri ürituste jätkusuutlikkus järgnevatel aastatel ja säilitatakse kultuuripealinna projekti raames välja arendatud uued algatused ja festivalid. Oluline on, et omapärasemad, rahvusvahelist potentsiaali omavad sündmused jääksid kestma ning areneksid edasi ka järgnevatel aastatel. Jätkatakse Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskuse rajamist. Tagatakse Tallinna rikkaliku ajaloopärandi säilimine, eksponeerimine, uurimine ja tutvustamine läbi muinsuskaitse osakonna töö. Säilitatakse olemasolev kultuuriasutuste võrgustik, et tagada Tallinna kultuurielu mitmekesisus ja pakkuda linnakodanikele kvaliteetset kultuuriteenust. Edendatakse kodanikuühiskonda kultuuri ja pärandi hoidmise valdkonnas. Kultuuri ja kunsti valdkond hõlmab tootegruppe ja muid positsioone Kultuuriväärtuste Ameti, Ettevõtlusameti ning linnaosa valitsuste haldusalades. 86

88 3.4.1 Kultuur Toode: raamatukogud Toote üldeesmärk Tagada elanike juurdepääs kirjandusele ja informatsioonile ning toetada inimeste elukestvat õpet ja enesetäiendamist. Tegevuse kirjeldus Kogusid komplekteerivad, korraldavad ja teevad kättesaadavaks Tallinna Keskraamatukogu peamaja ja tema 19 filiaali, sh Tallinna Keskraamatukogu oma filiaal, raamatukogubuss Katariina Jee ja 17 haruraamatukogu erinevates linnaosades.. aastal on Haabersti linnaosas 2 (Nurmenuku ja Väike-Õismäe), Kesklinnas 3 (Kadrioru, Tondi ja Torupilli), Lasnamäe linnaosas 2 (Laagna ja Paepealse), Mustamäe linnaosas 3 (Kännukuke, Männi ja Sääse), Nõmme linnaosas 3 (Männiku, Nõmme ja Pääsküla), Pirita linnaosas 1 (Pirita) ja Põhja-Tallinnas 3 (Kalamaja, Pelguranna ja Sõle) haruraamatukogu ning Keskraamatukogu osakonnad kahes eraldi hoones (peamaja ja filiaal). Raamatukogubuss Katariina Jee alustas oma tegevust aastal. Käesolev teenus pakub raamatulaenutusteenust piirkondades, kus täna raamatukogu ei ole või kust on olemasolevasse raamatukokku keeruline jõuda.. aasta eesmärgiks on pakkuda raamatukogu kasutajatele võimalikult kvaliteetset teenust. Lugejatele pakutakse: teavikute kojulaenutust; teavikute kohalkasutust; teatme- ja infoteenust; juurdepääsu informatsioonile arvutivõrkude kaudu; e-teenuseid (e-raamatute laenutus, e-päringutele vastamine, raamatukogudevaheline laenutus, juurdepääs e-kataloogile, e-kogudele ja andmebaasidele, laenutustähtaja pikendamine jne). Lisaks eelnevale korraldatakse: eakate ja liikumispuudega inimeste koduteenindust; kasutajakoolitusi (raamatukoguekskursioonid ja tunnid, arvuti ja internetikoolitused, raamatukogu kataloogide ja andmebaaside kasutamise õpetused); interneti töökohtade kasutamist; üritusi (näitused, laste- ja noorteüritused, kirjandushuviliste klubid, uudiskirjanduse tutvustamine lugejatele).. aastaks prognoositakse laenutust ja raamatukogu külastust, sh virtuaalset külastust. Kavandatakse kasutajakoolituse ja raamatu populariseeriva ürituse korraldamist. Raamatukogu kasutajate poolt internetitöökohtade kasutamist planeeritakse tundi. Planeeritakse päringule (sh virtuaalsele) vastamist. Kulud kokku, sellest töötasu

89 Eelarveaasta eesmärgid Teenindada külastust; võimaldada laenutust; vastata päringule (sh virtuaalsele); võimaldada internetitöökohtade kasutamist tundi; korraldada lugejakoolitust ja raamatut populariseerivat üritust. Arvnäitajad Ühik Külastuste (sh virtuaalsete) arv tk Laenutuste arv tk Päringute (sh virtuaalsete) arv tk Internetitöökohtade kasutamine tund Lugejakoolituste ja ürituste arv tk Toode: kultuuritegevus (Kultuuriväärtuste Ameti haldusala) Toote üldeesmärk Luua mitmekesised võimalused vaba aja veetmiseks, sealhulgas harrastus- ja seltsitegevuse arendamiseks ning kontsertide, etenduste ja näituste korraldamiseks. Tegevuse kirjeldus Teenust osutavad 3 Kultuuriväärtuste Ameti hallatavat asutust: Tallinna Toomklubi, Pelgulinna Rahvamaja ja Vene Kultuurikeskus. Asutused loovad tingimused mittetulundusühingute ja harrastusringide tööks, toetavad pärimuskultuuril põhinevat harrastustegevust, korraldavad traditsioonilisi kultuuriprojekte, organiseerivad riiklike ja rahvakultuuri tähtpäevade tähistamist, viivad läbi konverentse, kontserte, etendusi ja meelelahutusüritusi ning algatavad koostööprojekte. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Tagada 96 harrastusringi tegevus; kaasata harrastusringide tegevusse vähemalt inimest; korraldada 632 üritust; tagada tingimused 39 mittetulundusühingu ja seltsi tegevuseks. Arvnäitajad Ühik Ürituste arv tk Mittetulundusühingute ja seltside arv tk Harrastusringide arv tk Harrastajate arv tk Toode: kultuuritegevus (linnaosad) KOKKU, sh Haabersti linnaosa Lasnamäe linnaosa

90 Mustamäe linnaosa Nõmme linnaosa Pirita linnaosa Põhja-Tallinna linnaosa Toote üldeesmärk Luua mitmekesised võimalused vaba aja veetmiseks, sealhulgas harrastus- ja seltsitegevuse arendamiseks ning kontsertide, etenduste ja näituste korraldamiseks. Tegevuse kirjeldus Teenust osutavad: - Tallinna Haabersti Linnaosa Vaba Aja Keskus, - Kultuurikeskus Lindakivi, - Mustamäe Kultuurikeskus Kaja, - Nõmme Kultuurikeskus, - Pirita Vaba Aja Keskus, - Salme Kultuurikeskus. Asutused loovad tingimused mittetulundusühingute ja harrastusringide tööks, toetavad pärimuskultuuril põhinevat harrastustegevust, korraldavad traditsioonilisi kultuuriprojekte, organiseerivad riiklike ja rahvakultuuritähtpäevade tähistamist, viivad läbi konverentse, kontserte, etendusi ja meelelahutusüritusi ning algatavad koostööprojekte. Kulud kokku, sellest töötasu kokku Kulud (Haabersti Linnaosa Vaba Aja Keskus), sellest töötasu Kulud (Kultuurikeskus Lindakivi ), sellest töötasu Kulud (Mustamäe Kultuurikeskus Kaja ), sellest töötasu Kulud (Nõmme Kultuurikeskus), sellest töötasu Kulud (Pirita Vaba Aja Keskus), sellest töötasu Kulud (Salme Kultuurikeskus), sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Kaasata harrastusringide tegevusse vähemalt inimest, sh 600 Haabersti linnaosas, Lasnamäe linnaosas, 650 Mustamäe linnaosas, 980 Nõmme linnaosas, 900 Pirita linnaosas, 762 Põhja-Tallinna linnaosas; tagada 195 harrastusringi tegevus, sh 8 Haabersti linnaosas, 45 Lasnamäe linnaosas, 32 Mustamäe linnaosas, 32 Nõmme linnaosas, 50 Pirita linnaosas, 28 Põhja- Tallinna linnaosas; korraldada kuni üritust, sh 59 Haabersti linnaosas, 700 Lasnamäe linnaosas, 120 Mustamäe linnaosas, 215 Nõmme linnaosas, 100 Pirita linnaosas, 245 Põhja- Tallinna linnaosas; tagada tingimused 120 mittetulundusühingu ja seltsi tegevuseks, sh 8 Haabersti linnaosas, 30 Lasnamäe linnaosas, 22 Mustamäe linnaosas, 12 Nõmme linnaosas, 20 Pirita linnaosas ja 18 Põhja-Tallinna linnaosas. 89

91 Arvnäitajad Ühik Ürituste arv, sh tk Haabersti tk Lasnamäe tk Mustamäe tk Nõmme tk Pirita tk Põhja-Tallinn tk Üritustel osalejate arv, sh in Haabersti in Lasnamäe in Mustamäe in Nõmme in Pirita in Põhja-Tallinn in Mittetulundusühingute ja seltside arv, sh tk Haabersti tk Lasnamäe tk Mustamäe tk Nõmme tk Pirita tk Põhja-Tallinn tk Harrastusringide arv, sh tk Haabersti tk Lasnamäe tk Mustamäe tk Nõmme tk Pirita tk Põhja-Tallinn tk Harrastajate arv, sh tk Haabersti tk Lasnamäe tk Mustamäe tk Nõmme tk Pirita tk Põhja-Tallinn tk Toode: muuseumid Toote üldeesmärk Koguda, uurida ja säilitada eelnevate põlvkondade poolt loodud väärtusi ning vahendada neid teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel üldsusele. Tegevuse kirjeldus Tallinna ajaloo ning inimestega seotud materjalide kogumise, säilitamise, teadusliku läbitöötamise ja tutvustamisega tegeleb Tallinna Linnamuuseum. Tallinna Linnamuuseum koosneb 10 erineva spetsiifikaga muuseumist: Linnamuuseum, Fotomuuseum, Kiek in de Kök ja bastionide alused käigud, Lastemuuseum, Peeter I Majamuuseum, Jaani Seegi Muuseum, E. Vilde Muuseum, A. H. Tammsaare Muuseum ja laste teemamuuseum Miia-Milla- Manda. Kogutud kultuuripärand eksponeeritakse, selle tutvustamiseks korraldatakse näitusi, konverentse, loenguid ja ekskursioone. Toote raames antakse konsultatsioone, teostatakse ekspertiise, teenindatakse uurijaid, avaldatakse trükiseid ning korraldatakse muuseumipedagoogilisi ja muid üritusi. 90

92 . aastal avatakse uue muuseumina Neitsitorn. Lastemuuseumis Miia-Milla-Manda alustatakse uue teema sisseseadmist. A.H.Tammsaare muuseumi sisustatakse ja avatakse külastamiseks endise Deco galerii ruumi informatiivne kirjandustuba. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Tagada tingimused museaali säilimiseks ja eksponeerimiseks; teenindada muuseumi külastajat; korraldada ekskursiooni; korraldada üritust. Arvnäitajad Ühik Muuseumide arv tk Museaalide arv tk Muuseumi külastajate arv in Ekskursioonide arv tk Korraldatud ürituste arv tk Toode: loomaaed Toote üldeesmärk Pakkuda linlastele looduslähedast puhkevõimalust, tagada liigikaitse zooloogilise uurimistöö ja ökoloogilise kasvatuse kaudu ning populariseerida loodus- ja keskkonnaalaseid teadmisi. Tegevuse kirjeldus Ülesandeks on luua loomaaias võimalikult soodsad elu- ja sigimistingimused ca 580 liigist ühtekokku isendi suurusele kollektsioonile. Vastavalt vajadusele ja võimalustele suurendatakse kollektsiooni zooloogilist, botaanilist ja didaktilist väärtust. Kollektsiooni tutvustamiseks korraldab loomaaed üldtutvustavaid ja temaatilisi ekskursioone ning koostab ja annab välja õppematerjale.. aastal soovitakse kollektsiooni tutvustada kuni külastajale ning korraldada kuni 375 ekskursiooni. Samuti soovitakse tagada 14 õpperingi tegevus, korraldatakse temaatilisi koolitunde (zookool) ja õpiringe, millega aidatakse kaasa ökoloogiliste probleemide teadvustamisele ja tutvustatakse säästva arengu põhimõtteid. Tallinna Loomaaias kogutakse liikide kohta infot ning viiakse läbi nende teaduslikku uurimist. Tallinna Loomaaed teeb koostööd paljude ülikoolide ja teiste loomaaedadega üle maailma, vahendab uurimistulemusi ning osaleb liigikaitselistes in situ ja ex situ programmides. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Pakkuda looduslähedast puhkevõimalust ning tutvustada loomaia kollektsiooni külastajale; 91

93 korraldada 375 ekskursiooni; tagada 14 õpperingi tegevus; korraldada 50 üritust. Arvnäitajad Ühik Kollektsiooni suurus liik Kollektsiooni suurus isend Külastajate arv in Ürituste arv tk Ekskursioonide arv tk Õpperingide arv tk Toode: teater Toote üldeesmärk Kindlustada teatrikunsti kättesaadavus ja tutvustada eesti kultuuri erinevatele sihtgruppidele. Tegevuse kirjeldus Teenust osutab Tallinna Linnateater. Teater säilitab ja arendab edasi Eesti teatrikunsti ning rahuldab elanike kultuurilisi vajadusi. Teenuse raames korraldatakse regulaarselt teatrietendusi, tuuakse välja uusi lavastusi, võetakse osa teatrifestivalidest ning antakse külalisetendusi.. aastaks planeeritakse 7 uuslavastust, repertuaaris on 22 lavastust. Eelarveaastal planeeritakse anda 410 etendust ning tagada teatrikunsti kättesaadavus kuni külastajale. Traditsiooniline üritus teatrifestival Talveöö unenägu toimub üle aasta, eelmine festival toimub aasta detsembris ja järgmine toimub aastal.. aasta on festivali ettevalmistav aasta aastaks on Kultuuriväärtuste Ameti ülelinnaliste ürituste all ürituse kuludeks Tallinna Linnateatrile planeeritud Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Tuua lavale 7 uuslavastust; tagada repertuaaris 22 lavastust; anda 410 etendust aastas; tagada teatrikunsti kättesaadavus külastajale. Arvnäitajad Ühik Lavastuste arv repertuaaris tk Uuslavastuste arv tk Etenduste arv aastas tk Teatrikülastajate arv in Toode: kontsertteenus Toote üldeesmärk Tagada elanike juurdepääs muusikasündmustele ning luua loovisikutele võimalused oma loomingu tutvustamiseks ja rahvusvaheliseks koostööks. 92

94 Tegevuse kirjeldus Teenust pakub Tallinna Filharmoonia, mille raames: korraldatakse kontserte ja festivale; algatatakse muusikaprojekte ja tehakse koostööd teiste loominguliste ühendustega; korraldatakse rahvuskultuuri seisukohalt oluliste muusikateoste jäädvustamist; koordineeritakse kammerorkestri tööd ja loominguliste töötajate rakendamist; korraldatakse ja arendatakse Mustpeade Maja tegevust Tallinna elanikke teenindava esindusliku muusika- ja kultuuritegevuse keskusena. Tallinna Filharmoonia korraldab traditsioonilist kõrgetasemelist Birgitta Festivali, millest on 8 aastaga kujunenud Läänemere ja Baltimaade regiooni suurim ning omanäolisem klassikalise muusika üritus. Ajaloolised Pirita kloostri varemed on festivali kaudu muutunud kultuuripealinna oluliseks kontserdipaigaks. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Korraldada 40 kontserti; pakkuda kontsertteenust külastajale; osaleda 12 muusikalises koostööprojektis. Arvnäitajad Ühik Kontsertide arv tk Koostööprojektide arv tk Külastajate arv in Toode: koolitusteenus Toote üldeesmärk Mitmekesistada koolitusturgu ning väärtustada elukestvat õpet. Tegevuse kirjeldus Täiskasvanute vabaharidus- ja täiendkoolitust korraldab Tallinna Rahvaülikool. Teenus võimaldab täiendada inimeste kunsti-, ajaloo-, kultuuri-, psühholoogia-, tervise-, looduse-, käsitöö- ja muusikaalaseid teadmisi ning oskusi. Rahvaülikoolis korraldatakse loenguid, praktilisi kursusi, konverentse, õppeekskursioone ja näitusi.. aastal on kavas rakendada 120 õppeprogrammi, võimaldada koolitust vähemalt inimesele ning korraldada kuni 13 näitust ning 11 üritust.. aastal planeeritakse toote ks , sellest (ehk 75% kuludest) kaetakse omatulude arvelt. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Võimaldada vabaharidus-, huvi- ja täiendkoolitust vähemalt inimesele; 93

95 viia läbi tundi loenguid aastas; pakkuda 120 õppeprogrammi; korraldada 13 näitust; korraldada 11 üritust. Arvnäitajad Ühik Õppeprogrammide arv tk Loengute maht tund Õppijate arv in Korraldatud näituste arv tk Korraldatud ürituste arv tk Toetus SA-le Tallinna Kultuurikatel Kulud kokku, sellest välisrahastusega projekti Linnaruum Kultuurikatlas omafinantseerimise katteks välisrahastusega projekti Tallinna avamine merele omafinantseerimise katteks Kultuurikatla rekonstrueerimine toetus SA Tallinna Kultuurikatel - tegevuskuludeks SA Tallinna Kultuurikatel on Tallinna linna poolt loodud sihtasutus, mille tegevuse põhieesmärgiks on Tallinna Kultuurikatla arendamine nüüdiskultuuri ja loomemajanduse arenduskeskuseks, atraktiivseks linnaruumiks ning hariduse- ja vabaajakeskuseks.. aasta s planeeritav toetuse summa on , sh projekti Linnaruum Kultuurikatlas teostamiseks , projekti Tallinna avamine merele toetuseks ja toetus SA Tallinna Kultuurikatel. aasta tegevuskuludeks aastaks planeeritud toetus on ette nähtud töötasudeks (sh 6-liikmelise nõukogu, 1 juhatuse liige ja 10 koosseisulist töötajat). Lisaks on planeeritud sihtasutuse ruumide, asukohaga Pärnu mnt 8/Väike-Karja 9, ülalpidamiskulud ja bürookulud ning Kultuurikatla, asukohaga Põhja pst 27a ja 35, kinnistu jooksvad halduskulud (elekter, side, vesi, korrashoid, valve, kindlustus, maamaks, küte jms) Muinsuskaitse Toode: muinsuskaitse Toote üldeesmärk Hoida ja teadvustada kultuuripärandit, tagada mälestiste materiaalne korrashoid ning väärtustada ajaloolist elukeskkonda. Tegevuse kirjeldus Tegevuste raames: tellitakse mälestise omanikele ja valdajatele esitatavate kaitsekohustuse teatise koostamine; tellitakse mälestiste ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise muinsuskaitse eritingimused; tellitakse konserveerimis-, restaureerimis- ja remondiprojektidele; korraldatakse muinsuskaitsealast teavitustööd; tellitakse metoodilisi materjale; konserveeritakse ja restaureeritakse mälestisi (uksi, aknaid, talalagesid, portaale jt). 94

96 . aastal on kavas: muinsuskaitse aastaraamatu väljaandmise toetamine; Tallinna vanalinnas ja ajaloolistes eeslinnades paremini restaureeritud hoonete omanike premeerimine; toetused ajalooliste eeslinnade arhitektuuri- ja ajaloomälestiste projektdokumentatsiooni koostamiseks ning säilinud originaaldetailide ja tarindite restaureerimiseks; eeslinnade arhitektuuri-, ajaloo- ja arheoloogiamälestiste uuringute ning ekspertiiside koostamine; Tallinna vanalinnas asuvate kultuuriväärtuslike hoonete, ajalooliste kindlusrajatiste, säilinud originaaldetailide ja tarindite konserveerimine, restaureerimise toetamine, projektdokumentatsiooni koostamine; Vanalinnas uuringute läbiviimine ning ekspertiiside koostamine; Tallinna linnas asuvate vallasmälestiste uurimine, restaureerimine, projektdokumentatsiooni koostamine. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärgid Väljastada 30 kaitsekohustuste teatist; tellida 10 restaureerimisprojekti; tellida 10 muinsuskaitse eritingimust; paigaldada 30 mälestiste tähist. Arvnäitajad Ühik Väljastatud kaitsekohustuste teatiste arv tk Tellitud restaureerimisprojektide arv tk Tellitud muinsuskaitse eritingimuste arv tk Paigaldatud mälestiste tähiste arv tk Toode: miljööalade kaitse Toote üldeesmärk Säilitada ja teadvustada linnakodanikele arhitektuuriliselt ja kultuuriliselt terviklikult säilinud ajaloolise linnaruumi (miljööväärtuslike hoonestusalade) väärtusi. Tegevuse kirjeldus Miljööväärtuslike hoonestusalade säilitamiseks tagatakse majaomanikele konsultatsioonivõimalus ja innustatakse majade korrastamist välisviimistluspasside koostamise ja väärtuslike detailide (välisuksed, aknad, varikatused, ehisdetailid jms) restaureerimistoetuste kaudu. Toote raames töötatakse välja säästva arengu printsiipe arvestavad kaitse- ja kasutustingimused, dokumenteeritakse miljööalade hooned ning tellitakse teemakohaste uuringute, inventariseerimiste, ekspertiiside, trükiste ning näituste koostamine. Lisaks sellele osaletakse miljööalade ja ajaloolise linnaruumi teemalistes välisprojektides.. aastal on kavas: 95

97 miljööalade korrastamise ja restaureerimise ning kultuuripärandit populariseerivate avalike tegevuste korraldamine ja toetamine, sh o uste, akende jm arhitektuursete detailide restaureerimistoetused; o preemiad aastal paremini korrastatud majade, uusehitise omanikele; inventariseerimised, sh o välisviimistluspassid (10 tk); o miljööalade ja hoonete inventeerimine, tehnilised ja arhitektuuriajaloolised ekspertiisid ja fotografeerimised; trükised, näitused, uuringud, sh PR ja tutvustavad üritused; Vana Maja Korda! projekti raames tehtavad otsepostitused; miljööväärtuslikke piirkondi, tööstuspärandit, renoveerimistegevust jne tutvustavad trükised, näitused, PR-üritused; miljöö-, arhitektuuripärandi-teemalised konverentsid, seminarid. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärgid Koostada 10 välisviimistluspassi miljööväärtuslikel hoonestusaladel asuvatele vanadele majadele; toetada 50 ajaloolise detaili restaureerimist miljööväärtuslikel hoonestusaladel asuvatel vanadel majadel. Arvnäitajad Ühik Koostatud välisviimistluspasside arv tk Restaureerimistoetused, lepingute arv tk Kultuuriväärtuslike objektide täiendav tähistamine ja tutvustavate tekstide lisamine Kulud kokku aasta on kuulutatud Eesti kultuuripärandi aastaks, mille raames pööratakse senisest rohkem tähelepanu ka arhitektuuripärandile. Eelarvepositsiooni eesmärk on kultuuriväärtuslike objektide täiendav märgistamine ja tutvustavate tekstide lisamine. Vahenditega nähakse ette mitmesuguste infotahvlite ja -viitade kujundamine, paigaldamine ja nende jaoks vajalike infotekstide tellimine, arhitektide memoriaaltahvlite paigaldamine, konverentside ja infopäevade ning õpitubade korraldamine või nende korraldamise toetamine, mitmesuguste Tallinna kultuuripärandit tutvustavate trükiste jaoks vajalike tekstide tellimine, nende kujundamine või välja andmise toetamine, Tallinna kultuuripärandit tutvustavate filmide, raadio- ja telesaadete tegemise toetamine. Tegeletakse ka uurimis- ja arendustööga, mis on suunatud muinsuskaitse ja kultuuripärandi valdkonda puudutava info senisest laiemalt üldsusele kättesaadavaks tegemisele ning osakonna töö tõhusamaks, kaasaegsemaks ja kliendisõbralikumaks muutmisele. 96

98 3.4.3 Kultuuriväärtuste Amet Kultuuriväärtuste Amet Amet korraldab Tallinna linna kultuurielu läbi linna kultuuriasutuste tegevuse ja kultuuriprojektide toetamise, samuti täidab muinsuskaitseseadusest tulenevaid kohustusi ja tegeleb miljööalade kaitsmise küsimustega. Kultuuriväärtuste Amet asub Raekoja plats 12. Kulud kokku, sellest töötasu Vahendid on ette nähtud ameti majandamis- ja kommunaalkuludeks ning teenistujate tööjõukuludeks.. aastal on ametil 27,5 koosseisulist ametikohta. Tallinna Kultuuriväärtuste Ametil on 3 osakonda: -, kultuuri- ja muinsuskaitse osakond Ülelinnalised kultuuriüritused ja -projektid Ülelinnalised kultuuriüritused ja -projektid Kulud kokku, sellest töötasu Eelarvepositsioon hõlmab endas linna poolt algatatud kultuuriürituste korraldamist. Ülelinnalistest kultuuriüritustest on suuremad Birgitta festival, Tallinna päev, Taasiseseisvumise aastapäev, Tallinna Merepäevad ja Hiina uusaasta tähistamine. Eelarvesse on planeeritud riiklike pühade ja tähtpäevade tähistamise üritused, mälestuspäevade toetamine ning preemiate (Kristjan Raua kunstipreemia, A. H. Tammsaare kirjanduspreemia) ja autasude väljaandmine. Jätkatakse tasuta Hingedepäeva ning Jõulukontserdi korraldamist linnarahvale.. aastal viiakse läbi laulu- ja tantsupeo Tallinna eelproovid ja koorifestival Tallinn.. aasta sse planeeritud üritustest annab ülevaate järgnev tabel: Üritus Hingedepäeva kontsert Jõulukontsert Tallinna päev Taasiseseisvumise aastapäev Birgitta Festival Teatrifestival Talveöö unenägu Tallinna Merepäevad Kristjan Raua kunstipreemia Hiina uusaasta Muud ülelinnalised kultuuriüritused Korraldaja Tallinna Filharmoonia Tallinna Filharmoonia linn linn Tallinna Filharmoonia Tallinna Linnateater linn linn linn linn 97

99 3.4.5 Kultuuriprojektide ja organisatsioonide toetamine Kultuuriprojektide jaorganisatsioonide toetamine Kulud kokku Eelarvepositsioon hõlmab endas mittetulundustegevuse ja projektide toetamist, mis on kooskõlas Tallinna arengukava eesmärkidega. Toetuste eraldamisel on prioriteetsed valdkonnad: linna traditsiooniliste kultuuriürituste järjepidevuse tagamine ja linna kultuurikalendrit mitmekesistavate uute algatuste toetamine; laulu- ja tantsupeoprotsessis osalevatele kollektiivide tegevuste toetamine; vähemusrahvuste kultuuriseltside ja nende omakultuurilise tegevuse toetamine; linnale oluliste kultuuriorganisatsioonide tegevuse toetamine, kes tegutsevad valdkonnas, mida linn ei kata oma hallatavate asutuste kaudu; Toetusi eraldatakse vastavalt Tallinna Linnavolikogu 04. aprilli 2002 määrusega nr 20 kinnitatud Tallinna linna st mittetulundustegevuseks toetuste andmise kord kohaselt. Toetuste määramise otsustamiseks on ameti juhataja käskkirjaga moodustatud komisjon, mille koosseisus on linnavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni poolt määratud vähemalt kaks linnavolikogu liiget. Lisaks hõlmab positsioon organisatsioonide tegevuste ja projektide toetamiseks ettenähtud vahendeid, mille toetus on linna t kinnitades otsustanud Tallinna Linnavolikogu. Jätkuvalt toetatakse kultuuriprojekte: rahvusvahelist laulu- ja tantsupidu Slaavi Pärg , Rahvusvahelist Rahvuskultuuride Ühenduste Liitu Lüüra , haridusseltsi "Vene Kultuuri Rahvaülikool" ja Tallinnas tegutsevat Vana Baskini teatrit MTÜ-le Pimedate Ööde Filmifestival on planeeritud toetuseks , sellest Tallinna Grand Prix ja publikupreemia ning MTÜ-le ART-Forum (Kuldne Mask) Toetus SA-le Tallinna Vene Muuseum Kulud kokku SA Tallinna Vene Muuseum asutati Tallinna Linnavolikogu 26. augusti 2010 otsusega nr 173 Sihtasutuse Tallinna Vene Muuseum asutamine ja selle põhikirja kinnitamine. Sihtasutuse tegevuse põhieesmärk on uurida ja tutvustada Eesti vene kultuuri, luua tingimused kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning võimaldada neid vahendada üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, korraldada kultuuriüritusi oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu. Sihtasutuse ülesandeks on muuseumi arendamine vanalinnas aadressil Pikk 29a ning Mittetulundusühingu Vene Muuseum poolt Sihtasutusele Vene Muuseum üleantavate museaalide üle arvestuse pidamise jätkamine, nende uurimine, restaureerimine ja säilitamine. 98

100 Linna kunstikogu haldamine ja täiendamine Kulud kokku Eelarvepositsiooni eesmärk on linna kunstikogusse kuuluvate kunstiteoste eksponeerimine linna asutustes (kultuuri-, hariduse-, spordi-, meditsiiniasutustes) ja avalikes kohtades (tänavad, väljakud, pargid). Kunstikogu andmebaas on üleval Tallinna linna veebilehel.. aasta sse on planeeritud vahendid kunstikogu haldamisega (kindlustus, hooldus) seotud kulude katteks Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia Kulud kokku Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2010 määrusega nr 49 Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia asutati Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia. Preemia eesmärk on tunnustada tallinlastest teenekate kultuuritegelaste loomingulist tegevust. Preemia antakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest kunsti, teatri, filmi, tantsu, muusika, arhitektuuri või kirjanduse alal. Preemia andmisega tunnustatakse loovisiku panust Tallinna kultuuriellu. Taotlusi preemia andmiseks on õigus esitada Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsuse liikmetel ning linna ametiasutustel Projekt Ava lava, Tallinn Kulud kokku Projekti Ava lava, Tallinn eesmärgiks on kutsuda Tallinna teisi Eesti regioone, mille raames külalised saavad tutvustada enda piirkonna kultuuriorganisatsioone ja -kollektiive, käsitöö-, disaini- ja toidukultuuri, vaatamisväärsusi, matkaradu ja kultuuriobjekte, kultuuriturismi valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid ja nende tooteid. Projekt annab tallinlastele võimaluse tutvuda ülejäänud Eesti kultuuri ning vaba aja veetmise võimalustega ning annab külla tulnutele võimaluse tutvustada ennast Tallinnas ja kutsuda tallinlasi omakorda endale külla Projekt Tallinna Raamat Kulud kokku Tallinna Raamat on Tallinna Linnavalitsuse poolt välja antav raamatusari, mis tutvustab Tallinna ajalugu ja kultuuri. Tallinnaga seotud väärtkirjanduse toetamiseks planeeritakse. aasta sse Toetuse taotlused vaatab läbi Tallinna Raamatu kolleegium, kelle ettepanekul toetab linn Tallinna Raamatu sarjas kirjastatavaid raamatuid. Kolleegiumi eesmärgiks on motiveerida raamatusarja arendamise kaudu autoreid tegelema Tallinna ajaloo ning kultuuri uurimise ja jäädvustamisega. 99

101 3.4.6 Tallinna Botaanikaaed (Keskkonnaameti haldusala) Tallinna Botaanikaaed Tallinna Botaanikaaed on Keskkonnaameti hallatav asutus, kes tegutseb Tallinna Linnavalitsuse 19. juuni 2002 määrusega nr 70 kinnitatud põhimääruse alusel. Asutuse põhiülesanneteks on taime- ja seeneriigi uurimine; asutuse taimekollektsioonide ja maastikulise kompleksi eksponeerimine, nende arendamine, täiendamine ja kaitsmine loodusja kultuuriväärtusena; haruldaste ja hävimisohus olevate taimeliikide ja nende genofondi säilitamine ja kaitsmine koostöös riigiasutustega ning rakenduslike ja teoreetiliste konverentside, seminaride ja nõupidamiste, kursuste, praktikumide ja suvekoolide korraldamine. Botaanikaaed asub Kloostrimetsa tee 52. Eelarvepositsioon hõlmab asutuse töötajate tööjõukulusid ja majandamiskulusid. Tallinna Botaanikaaia koosseisunimestikus on. aastaks planeeritud 50,3 töökohta. Kulud kokku, sellest töötasu Raamat Tänavaregister (Linnaplaneerimise Amet) Tegemist on tänavanimeraamatuga, kus leiavad kajastust Tallinna tänavad koos lühikese ajalooga, mis nimesid ajalooliselt mingi tänav on kandnud. Sellist raamatut antakse välja näiteks Helsingis. Ka Tallinnas on seda varem tehtud, viimati küll 1970ndatel aastatel. Kulud kokku Toetused (Ettevõtlusamet) Toetus SA-le Tallinna Lauluväljak SA Tallinna Lauluväljak asutati Tallinna Linnavolikogu otsusega 11. detsembrist 2003 nr 367. SA Tallinna Lauluväljak on kultuuri- ja sotsiaalmissiooni kandev ettevõte, kelle põhieesmärk ei ole ärikasumi teenimine läbi erinevate kommertstegevuste. Kommertstegevus on kõrvaltegevus lauluväljaku klientide paremaks teenindamiseks ja täiendavate finantside hankimiseks. Toetuse eesmärkideks on sihtasutuse halduses olevate territooriumide ja hoonete haldamine ning majandamine; Tallinna Lauluväljaku pikaajalise arengukava elluviimine ja kultuuriürituste korraldamine; teenindus Tallinna Lauluväljaku territooriumil. SA Tallinna Lauluväljak on operaator-tüüpi teenindusettevõte, mis haldab riigile kuuluvat lauluväljaku maa-ala ja Tallinna linnale kuuluvaid hooneid ning rajatisi ja pakub oma klientidele erinevaid teenuseid. Toetus on kavandatud SA Tallinna Lauluväljak majandamiseks. Kulud kokku

102 Toetus SA-le Tallinna Televisioon SA Tallinna Televisioon asutati Tallinna Linnavolikogu 28. mai 2009 otsusega nr 107 Sihtasutuse Tallinna Televisioon asutamine ja selle põhikirja kinnitamine. Sihtasutuse põhieesmärgiks on kaasaegsete kommunikatsioonivahendite kaudu mitmekülgselt ja loovalt kajastada sündmusi Tallinnas, pakkudes vaatajatele tasakaalustatud tõepärast informatsiooni, meelelahutust ja TV-teenuseid.. aastal toetatakse sihtasutust aasta mahus, lisaks eraldatakse täiendavad vahendid summas serveri soetamiseks. Kulud kokku Piirkondlikud vaba aja üritused ja projektid Kultuuriürituste korraldamise eesmärgiks on kohaliku kultuurielu säilitamine ja arendamine Piirkondlikud vaba aja üritused ja projektid (Haabersti linnaosa) Kulud kokku Olulisemad traditsioonilised üritused, mida. aastal soovitakse korraldada või korraldamist toetada on: Haabersti liiklusäss, Haabersti Väike Elupäästja, Haabersti kevad, Haabersti sügis, jaaninädal, X Tallinna linna koolieelikute etlemiskonkurss, haridusjuhtide ümarlaud, õpetajate päev, kudumisvõistlus Koome käpikuisse päikest, linnaosa tervisepäevad märtsis ja oktoobris, lasteaedade esmaabiprojekt Mina hoolin, ülelinnaline eakate traditsiooniline bowlinguvõistlus Habsotke, lasteaedade VII miniolümpiamängud kergejõustikus, Eesti Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine, erinevad jõuluüritused ning lastelaagrid koolivaheaegadel Piirkondlikud vaba aja üritused ja projektid (Kesklinn) Kulud kokku, sellest töötasu Vanalinna Päevad Olulisemad traditsioonilised üritused, mida. aastal soovitakse korraldada või korraldamist toetada on: Vanalinna Päevad, talvefestival Tule ja jää pidu, kontsertsari Keskpäevakontsert Kesklinnas, Keskaja Päevad Tallinna vanalinnas, koolieelikute luulekonkurss, kooliaasta alguse puhul Kooliaasta avalöök, terviseteemaline üritus Kesklinna tervisepäev, kesklinna lasteaedade spordipäevad, erinevad üritused, lastelaagrid koolivaheaegadel ning aastavahetuse ilutulestik. 101

103 Piirkondlikud vaba aja üritused ja projektid (Kristiine linnaosa) Kulud kokku Olulisemad traditsioonilised üritused, mida. aastal soovitakse korraldada või korraldamist toetada on: Eesti Vabariigi 95. aastapäeva üritused, Kristiine Kevadlaat, linnaosapäevad, etlemiskonkurss Emakeelel kaunis kõla linnaosa eelvoor, Maisimman koolieelikutele, Veneetsia karneval, Kuninganna Kristina päev koos Kristiine sügislaadaga, õpetajate päeva tähistamine, jõuluüritused, eakate sünnipäevalaste kontsert ja vastuvõtud, liikluskuu üritused, orienteerumispäev piirkonna kuuendate klasside õpilastele, koolides õppeaasta lõpetamisega seotud üritused, lastelaagrid koolivaheaegadel, koolieelsete lasteasutustele Talvetrall, tantsupäev ja sügisspordipäev koolieelikutele, isadepäeva saalijalgpalli turniir, erivajadustega inimeste tervisepäev, Tallinna seenioride tervisepäev ja saalijalgpalli turniir.. aastal on kavas esmakordselt läbi viia filmiõhtud kinos Artis, vabaõhukontserdid Löwenruh pargis ja petangiturniir. Ürituste korraldamisel teeb linnaosavalitsuse vaba aja sektor koostööd linnaosa üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutustega, Kristiine Spordiga, Audentese Spordikeskusega, MTÜ-ga Tondi Ratsaspordiklubi, Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga, MTÜ-ga Spordiklubi Schnelli ja võrkpalliklubiga Täht Piirkondlikud vaba aja üritused ja projektid (Lasnamäe linnaosa) Kulud kokku Olulisemad traditsioonilised üritused, mida. aastal soovitakse korraldada või korraldamist toetada on: Eesti Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine, 20. Lasnamäe päevad, linnaosa jaanituli, rahvusvaheline noorte estraadilauljate konkurss Laagna Laul, vanavanemate päeva kontsert, rahvusvahelise eakate päeva üritus, lasteaedade teabepäev Mina oskan seda, võidupüha, jõuluüritused, etlemiskonkurss Emakeelel kaunis kõla, "Minimissi võistlus" koolidele, rahvusvaheline sumoturniir, vehklemisturniir Anastassia Cup, korvpalliturniir "NewoxCup ", koolidevahelised võistlused Püramiid ja Lasnamäe Rammumees, perespordipäevad ja koolivaheaja linnalaagrid.. aastal on kavas esmakordselt läbi viia koolide omaloomingu päev "Looming ja leiutised, õpilasomavalitsuse ümarlauad ja koolitused, taasiseseisvumispäeva ja linnaosa 20. sünnipäeva kontsert Piirkondlikud vaba aja üritused ja projektid (Mustamäe linnaosa) Kulud kokku Olulisemad traditsioonilised üritused, mida. aastal soovitakse korraldada või korraldamist toetada on: Eesti Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine, Koolilaat Mustamäe 102

104 koolide infopäev, koolilaste jutuvõistlus Ed. Vilde sünniaastapäevaks, rahvapidu Männi pargis, Kadaka küla simman, laste lauluvõistlus Mustamäe Laululinnuke, Mustamäe lipu päev koos tunnustusauhinnaga Mõtlev mees, õpetajate päev koos tunnustusega Mustamäe aasta õpetaja, vastlatrall Männi pargis, koolidevahelised spordivõistlused, bowlinguturniir Mustamäe karikas, Mustamäe laskmisvõistlused, koolivaheaja linnalaagrid.. aastal on kavas esmakordselt läbi viia koostöös üliõpilastega Tudengi eurovisioon ja Fotojaht Piirkondlikud vaba aja üritused ja projektid (Nõmme linnaosa) Kulud kokku Olulisemad traditsioonilised üritused, mida. aastal soovitakse korraldada või korraldamist toetada on: Nõmme kevad kultuuri- ja spordiüritused, eakate juubilaride austamiskontserdid, Eesti Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine, Nõmmele linnaõiguste andmise aastapäeva tähistamine, jõulukontserdid, Nõmme linnaosa eakate võimlemisrühma toetamine ja linnalaagrite korraldamine koolivaheaegadel Piirkondlikud vaba aja üritused ja projektid (Pirita linnaosa) Kulud kokku Olulisemad traditsioonilised üritused, mida. aastal soovitakse korraldada või korraldamist toetada on: Eesti Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine, Tartu rahu aastapäeva tähistamine, taasiseseisvumisepäeva tähistamine, lauluvõistlus Pirivisioon, eelkooliealiste etlemiskonkursi Emakeelel kaunis kõla, 1. klassi minejate vastuvõtt, Pirita vähekindlustatud laste jõulupidu, emade- ja isadepäeva vastuvõtud, linnaosa tervisepäev, eakate bowlingu turniirid, Pirita Ööjalgpalliturniir, lumelinna päev, Jüriöö jooks, eakate juubilaride vastuvõtud ning linnalaagrite korraldamine koolivaheaegadel Piirkondlikud vaba aja üritused ja projektid (Põhja- Tallinn) Kulud kokku Olulisemad traditsioonilised üritused, mida. aastal soovitakse korraldada või korraldamist toetada on: Stroomi ranna hooaja avamine ja lõpetamine, linnaosa jaaniõhtu Stroomi rannas, turvaline koolitee, vähemusrahvuste aastalõpu kontsert Sinilind, Hingedepäev Kalamaja pargis, taasiseseisvumispäeva üritused, eakate sügis- ja jõulupidu ning iseseisvumispäeva pidulik kontsert Salme Kultuurikeskuses, sibulalaat, eakate juubilaride õnnitlemine ja lastelaagrite korraldamine koolivaheaegadel. 103

105 3.5 Sport ja vaba aeg SPORT JA VABA AEG Sportimisvõimaluste tagamine Sporditegevuse toetamine Spordihallid ja -väljakud Spordihooned ja -rajatised Ujulad Staadionid 4-19 a. harrastajate sporditegevus Spordi ja vaba aja valdkonna tooted ja tootegrupid Olulised tegevused Tallinna arengukavas on spordi- ja vaba aja valdkonna põhieesmärgina määratletud linna elanikkonna ja eriti noorte harrastus- ja saavutusspordiga tegelemise võimaluste laiendamine. Selle eesmärgi saavutamiseks jätkatakse sportimisvõimaluste pakkumist ja uute loomist ning laste ja noorte sporditegevuse toetamist. Spordi ja vaba aja valdkond hõlmab tootegruppe ja muid positsioone Spordi- ja Noorsooameti ning piirkondlike spordiürituste ja spordibaaside kulusid linnaosade valitsuste haldusalades Sportimisvõimaluste tagamine Toode: spordihallid ja -väljakud Toote üldeesmärk Tagada soovijatele võimalused sportlikuks vaba aja tegevuseks ja sportliku võimekuse arendamiseks linnale kuuluvates ja linna hallatavates spordibaasides. Tegevuse kirjeldus Spordihalle ja -väljakuid haldab linnaasutus Tallinna Spordihall. Spordihallides ja -väljakutel pakutavad teenused võimaldavad soovijatel tegeleda kõigi sisekergejõustikualadega, mängida tennist ja muid pallimänge. Kergejõustikuhallides on võimalus tegeleda kaljuronimisega, batuudihüpetega, aeroobikaga ning grossinguga, samuti kasutada jõusaali, sauna, solaariumi ja teisi kõrvalteenuseid. Nõmme Tennisekeskuses on klientide käsutuses vaipkattega sise- ja harjutusväljak ning 6 savi-liivaväljakut pluss asfaltplatsid aasta lõpus lisandus Tallinna linna spordiasutuste koosseisu ajalooline Kalevi Spordihall. Spordihallis toimuvad põhiliselt korv- ja võrkpalli treeningud/võistlused, kuid ka 104

106 mitmete teiste spordialade võistlused (vehklemine, iluvõimlemine, käsipall, tennis, jalgpall, sulgpall, võitluskunstid jpm). Teenuse kättesaadavus kõikides spordiasutustes on soovijatele tagatud keskmiselt tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Kasutada saab: - Tallinna Spordihalli (Herne tn 30); - Lasnamäe Kergejõustikuhalli (Punane tn 45); - Nõmme Tennisekeskust (Rahu tn 3); - Kalevi Spordihalli (Juhkentali tn 12). Spordihallide ja väljakute kasutamine võimaldab: rahvusvaheliste, vabariiklike ja ülelinnaliste spordivõistluste ja -ürituste korraldamist; laste, noorte ja täiskasvanute treeningute ning spordiharrastuse läbiviimist; rahvusvaheliste spordialaste kohtumiste, seminaride jms korraldamist. Kulud kokku, sellest töötasu Kulude katteallikaks on 72% omatulud ja 28% linnakassa tulud. Teenuste osutamiseks on planeeritud 38 ametikohta. Eelarveaasta eesmärk Tagada spordihallide ja -väljakute lahtiolek tundi aastas. Arvnäitajad Ühik Summaarsed lahtioleku tunnid aastas, sh h/aastas Tallinna Spordihall h/aastas Lasnamäe Kergejõustikuhall h/aastas Nõmme Tennisekeskus h/aastas Kalevi Spordihall h/aastas Toode: spordihooned ja -rajatised Toote üldeesmärk Tagada soovijatele võimalused sportlikuks vaba aja tegevuseks ja sportliku võimekuse arendamiseks linnale kuuluvates ja linna hallatavates spordibaasides. Tegevuse kirjeldus Spordihooneid ja rajatisi haldavad linnaasutused Kristiine Sport ja Pirita Spordikeskus. Teenus võimaldab soovijatel tegeleda paljude erinevate spordialadega nagu jalg-, korv-, käsi-, võrkpall, lauatennis, sulgpall, tennis, judo, male, kabe, rendžu, poks, maadlus, võimlemine ning kasutada jõusaali. Võimalik on tegeleda surfamisega, sõudmise ja aerutamisega. Spordihoonete juurde on tegevuse mitmekesistamiseks ning elanikkonnale kompaktsema teenuse pakkumiseks rajatud välisspordiväljakud, mis võimaldavad soovijatel soodsatel ilmastikuoludel mängida korv- ja jalgpalli, minigolfi. Talvel väljakutele rajatavad liuväljad võimaldavad pakkuda linnarahvale uisutamisvõimalust. Terviseradadel on võimalik harrastada jooksu, kõndi ja rattasõitu. Talvel on rajad pikema kasutusaja saavutamiseks kaetud kunstlumega. Soovijatele on võimalik laenutada rulluiske, kepikõnnikeppe, uiske, 105

107 jalgrattaid.. aasta septembris on planeeritud avada Pirita Spordikeskuse tervisespordihoone koos vajalike seadmete ja inventariga tagamaks tervisesportlastele spordikeskuse kasutamiseks kaasaegsed riietus-, pesemis- ning puhkevõimalused, mis tõstab osutatavate teenuste kvaliteeti ja aitab kaasa klientuuri suurenemisele. Teenuse kättesaadavus on soovijatele tagatud keskmiselt tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Teenust osutavad Pirita Spordikeskuse filiaalid: 1. Pirita Velodroom (Rummu tee 3), 2. Kristiine Spordimaja (Sõpruse pst 161), 3. Paul Kerese Malemaja (Vene tn 29), 4. Lasnamäe Sportmängude Maja (J. Koorti tn 25), 5. Kopli Spordihoone (Erika tn 5), 6. Põhja Spordihoone (Kopli tn 98/Uus-Maleva 10), 7. Lasnamäe Sulgpallihall (Punane tn 69a). Kristiine Spordi filiaalid: 8. Kristiine Spordihall (Forelli tn 12), 9. Kadaka Spordihall (Kadaka tee 62b), 10. Harku sõudebaas (Sõudebaasi tee 21). Nõmme Spordikeskuse filiaalid: 1. Nõmme Spordikeskus ja terviserada 2. Vana-Mustamäe suusahüppebaas Erineva suuruse ja otstarbega saalid ja väljakud võimaldavad: rahvusvaheliste, vabariiklike ja ülelinnaliste spordivõistluste ja -ürituste korraldamist; rahvusvaheliste spordialaste kohtumiste, seminaride jms korraldamist; laste, noorte ja täiskasvanute treeningute ning spordiharrastuste läbiviimist; lauamängude treeningute läbiviimist. Kulud kokku, sellest töötasu Kulude katteallikaks on 47% omatulud ja 53% linnakassa tulud. Teenuste osutamiseks on planeeritud kokku 89,45 ametikohta. Eelarveaasta eesmärk Tagada spordihoonete ja -rajatiste lahtiolek tundi aastas. Arvnäitajad Ühik Summaarsed lahtioleku tunnid aastas, sh h/aastas Pirita Velodroom h/aastas Kristiine Spordimaja h/aastas Paul Kerese Malemaja h/aastas Lasnamäe Sportmängude Maja h/aastas Kopli Spordihoone h/aastas Põhja Spordihoone h/aastas Lasnamäe Sulgpallihall h/aastas Pirita Terviserada h/aastas Kristiine Spordihall h/aastas

108 Arvnäitajad Ühik Kadaka Spordihall h/aastas Harku Sõudebaas h/aastas Nõmme Spordikeskus h/aastas Mustamäe hüppetorn h/aastas Toode: ujulad Toote üldeesmärk Tagada soovijatele võimalused sportlikuks vaba aja tegevuseks ja sportliku võimekuse arendamiseks linna hallatavates spordibaasides. Tegevuse kirjeldus Teenust osutab linnaasutus Tallinna Spordihall. Ujulates pakutavad teenused võimaldavad soovijatel tegeleda ujumisega ja harrastada vesiaeroobikat ning aeroobikat. Lisaks on võimalik kasutada jõusaali, solaariumi, sauna, (ka infrapunasauna), spakapslit ja mullivanni. Kasutada saab: - Nõmme Ujulat (Vabaduse pst 156), - Õismäe Ujulat (Ehitajate tee 109a/2). Ujulate kasutamine võimaldab: linnakodanikele kõikide pakutavate teenuste kasutamist; laste, noorte ja täiskasvanute treeningute ning spordiharrastuse läbiviimist; rahvusvaheliste, vabariiklike ja ülelinnaliste sportlike ning taastusürituste korraldamist. Kulud kokku, sellest töötasu Kulude katteallikaks on 78% omatulud ja 22% linnakassa tulud. Teenuste osutamiseks on planeeritud 29 ametikohta. Eelarveaasta eesmärk Tagada ujulate lahtiolek tundi aastas. Arvnäitajad Ühik Summaarsed lahtioleku tunnid aastas, sh h/aastas Nõmme Ujula h/aastas Õismäe Ujula h/aastas Toode: staadionid Toote üldeesmärk Tagada soovijatele võimalused sportlikuks vaba aja tegevuseks ja sportliku võimekuse arendamiseks linnale kuuluvatel ja linna hallatavates spordibaasides. Tegevuse kirjeldus Teenust osutavad 1. Kadrioru Staadion asukohaga Roheline aas 24 ja tema filiaalid: 107

109 Võidujooksu Jalgpalliväljak asukohaga Võidujooksu 8 (üürile antud, vt märkuste lahtrit); Wismari Jalgpallikompleks asukohaga Wismari 15a (üürile antud, vt märkuste lahtrit); 2. Snelli staadion asukohaga Toompuiestee 24a. 3. Hiiu staadion asukohaga Pidu tn 11. Kadrioru Staadion on vabariigi ja pealinna esindusstaadion, kus korraldatakse rahvusvahelisi ja vabariiklikke võistlusi, ning mis omab alates 2006 aastast IAAF-i (Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu) II klassi sertifikaati. Lisaks võistlustele viiakse staadionil läbi peamiselt jalgpalli ja kergejõustiku treeninguid ning jõutreeninguteks saab kasutada üldfüüsilise treeningu ruumi. Snelli staadioni peamiseks eesmärgiks on teenindada piirkonna üldhariduskoole ning pakkuda spordiklubidele ja -harrastajatele treeningtingimusi. Tegeleda saab jalgpalli, korvpalli, kergejõustiku ja tervisespordiga. Kunstkattega jalgpalliväljakut ümbritsevad tartaanist jooksurajad, 4 kaugushüppe ja 1 kuulitõuke sektor. Lisaks on plaanis taastada saepururada ja rajada jõulinnak, kus saab tegeleda tervisespordiga. Õppetegevuse ajal ajavahemikul on piirkonna üldhariduskoolidel võimalik staadionil tasuta läbi viia kehalise kasvatuse tunde ning spordipäevi. Teistel aegadel saavad staadionit tasu eest kasutada spordiklubid ning linnakodanikud. Snelli staadion on avatud kõigil nädalapäevadel Alates. aastast kuulub toote staadionid alla ka Hiiu staadion, mis eelnevalt oli Nõmme Linnaosa Valitsuse hallata. Staadioni kasutamine võimaldab: rahvusvaheliste, vabariiklike ja ülelinnaliste spordivõistluste ja -ürituste korraldamist; rahvusvaheliste ja vabariiklike spordialaste kohtumiste, seminaride jms korraldamist; laste, noorte ja täiskasvanute treeningute ning spordiharrastuse läbiviimist; üldhariduskoolide õpilaste kehalise kasvatuse tundide läbiviimist. Kulud kokku, sellest töötasu Kulude katteallikaks on 36% omatulud ja 64% linnakassa tulud. Teenuste osutamiseks on planeeritud kokku 15 ametikohta. Eelarveaasta eesmärk Tagada staadioni lahtiolek tundi aastas. Arvnäitajad Ühik Summaarsed lahtioleku tunnid aastas, sh h/aastas Kadrioru Staadion h/aastas Snelli staadion h/aastas Hiiu staadion h/aastas

110 3.5.2 Sporditegevuse toetamine Toode: 4-19-aastaste harrastajate sporditegevus Toote üldeesmärk Toetada 4-19-aastaste ning püsiva töövõimetusega (vähemalt 40%) harrastajate sporditegevust. Tegevuse kirjeldus Sporditegevuse toetamine toimub Tallinna Linnavolikogu 21. augusti 2008 määruse nr 28 Sporditegevuse toetamise kord alusel. Toetuse andja on Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale, kes peab erakooli ja eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle põhitegevuseks on spordi arendamine ja kes korraldab organiseeritud sporditegevust 4-19-aastastele lastele, sh puuetega lastele, kes tegelevad iluuisutamise, ujumise, võimlemise ja võistlustantsuga ja 7-19-aastastele noortele, sh puuetega noortele ning püsiva töövõimetusega inimestele, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras töövõime kaotusega vähemalt 40%. Toetuse saaja peab korraldama organiseeritud sporditegevust 9 kuud ja 10 päeva aastas, sõltuvalt 4 6-aastastele lastele 2 korda nädalas nädalakoormusega vähemalt 1,5 tundi, 7 15-aastastele noortele 3 korda nädalas kokku 4 tundi ning aastastele noortele 4 korda nädalas ja kokku vähemalt 6 tundi. Lisaks toetatakse 4-19-aastaste harrastajatega ning püsiva töövõimetusega (vähemalt 40%) harrastajate treeningrühmadega töötavaid treenereid, kes omavad vähemalt kutsekvalifikatsiooni II taset ning töötavad treeningrühmade põhitreeneritena. Lisaks toetuse saamise senistele tingimustele antakse. aastaks sporditegevuse toetust neile spordiorganisatsioonidele, kes peavad spordikooli ja kus spordiala kohta on registreeritud õppekava Eesti Hariduse Infosüsteemi. Arengu eesmärgiks on tagada spordiklubi kui huvikoolipidaja sihipärasem, jätkusuutlikum ja tulemuslikum töö. Toetuse saaja kohustub kasutama toetust sihtotstarbeliselt treenerite töötasudeks, spordirajatiste üürikuludeks ning kuni 30% ulatuses muude sporditegevusega seotud kulude katteks. Sporditegevuse toetuse arvestuslik baassumma on. aastal 165. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Tagada sporditegevuse toetus le 4-19-aastaste ning püsiva töövõimetusega (vähemalt 40%) harrastajale. Arvnäitajad Ühik Harrastajate (4-19-aastaste ning puuetega inimeste/püsiva in töövõimetusega (vähemalt 40%)) arv sh: Laste (4-6-aastaste) arv in Laste (4-6-aastaste iluuisutajate, iluvõimlejate, ujujate, võistlustantsijate) arv in Harrastajate (püsiva töövõimetusega vähemalt 40%) arv in Harrastajate (7-10-aastaste) arv in Harrastajate (7-10-aastaste iluuisutajate, iluvõimlejate, in

111 Arvnäitajad Ühik ujujate, võistlustantsijate) arv Harrastajate (11-15-aastaste) arv in Harrastajate (11-19-aastaste iluuisutajate, iluvõimlejate, in ujujate, võistlustantsijate) arv Harrastajate (16-19-aastaste) arv in Treenerite arv sh: in Treenerite (III tasemega) arv in Treenerite (IV tasemega) arv in Treenerite (V tasemega) arv in Muud positsioonid Spordi- ja Noorsooamet (halduskulud) Tallinna Spordi- ja Noorsooamet on linna ametiasutus, mis tegutseb Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2010 määrusega nr 38 kinnitatud põhimääruse alusel. Amet asub aadressil Vabaduse väljak 10b. Ameti tegevuse eesmärkideks on: - spordi ja noorsootöö valdkonna tegevuste korraldamine Tallinnas, sh ameti hallatavate spordiasutuste ja noorsootööasutuse töö korraldamine; - Tallinna linna sporditegevuse ja noorsootöö kavandamine ja elluviimine, sh linna spordiasutuste ja noorsootööasutuse ning teiste linna asutuste valdkondliku töö koordineerimine, jälgimine ja analüüsimine; - sportimise, vaba aja veetmise ja mitteformaalse õppe võimaluste loomine. Kulud kokku, sellest töötasu Kavandatud on 21,5 koosseisulist ametikohta Eraspordibaaside toetus Eraspordibaasidele toetuste eraldamine toimub Tallinna Linnavolikogu 17. oktoobri 2002 aasta määruse nr 58 Tallinna linna st spordiehitiste omanikele ja valdajatele toetuse andmise kord alusel. Eraspordibaaside tegevuse toetamine linna st võimaldab eraspordibaaside omanikel pakkuda spordibaasiteenuseid noorte spordiklubidele ja linnakodanikele sobivama hinnaga. Toetus on ette nähtud jäähallidele. Kulud kokku Spordiprojektide toetus Spordiprojektide toetamine toimub Tallinna Linnavolikogu 04. aprilli 2002 määruse nr 20 Tallinna linna st mittetulundustegevuseks toetuste andmise kord alusel. Toetusi planeeritakse eraldada järgmiselt: Spordiselts Tallinna Kalev

112 LiVal Sport Terviseliikumise programmüritused Tallinna meistrivõistlused Rahvusvahelised spordiüritused Tallinna Spordiveteranide Koondis Muude spordiprojektide toetus Tallinna Spordiselts Kalev ühendab spordi vastu huvitundjaid ja harrastusspordiga tegelejaid. Spordiseltsi kuulub ca harrastajat kellele võimaldatakse osaleda läbi aasta korraldatavatel üritustel. Toetust kavandatakse eraldada ka Tallinna Kalevi korvpalli meeskonnale. Spordiklubi LiVal Sport ühendab spordi vastu huvi tundvaid ja harrastusspordiga tegelevaid Tallinna Linnavalitsuse süsteemi töötajaid, võimaldades ca 220 harrastajal osaleda läbi aasta korraldatavatel üritustel. Toetus on ettenähtud klubi tegevuse osaliseks toetamiseks ja see võimaldab tegutseda erinevatel spordisektsioonidel, nagu jalg-, võrk- ja korvpall, ujumine, tennis, ning toetada nende läbiviidavaid üritusi nii LiVal Sport liikmetele kui ka Tallinna Linnavalitsuse teenistujatele. Terviseliikumise programmürituste korraldamise kulude osaliseks katmiseks on kavandatud eraldada toetust erinevatele terviseliikumisprojekte teostavatele mittetulundusühingutele ja spordiorganisatsioonidele massi-, tervise- ja seeriaürituste läbiviimiseks kokku ca osalejale. Eesmärgiks on terviseliikumisprogrammi Tallinn Liigub! jätkuv arendamine ning terviseliikumise üldise kandepinna laiendamine. Toetatakse ka Tallinna maratoni läbiviimist, mis on osalejate arvult kasvanud nii Tallinna, Eesti kui ka kogu Baltimaade suurimaks tervisespordiürituseks. Tallinna meistrivõistluste korraldamise kulude osaliseks katmiseks on kavandatud eraldada toetust erinevatele Tallinna klubidele, kes korraldavad erinevate spordialade meistrivõistlusi, kus selgitatakse välja Tallinna parimad täiskasvanute, juunioride ja kahe vanema noorte vanuseklassi arvestuses. Iga spordiala parimale omistatakse Tallinna meistrimeene. Toetatakse erinevaid mittetulundusühinguid ja spordiorganisatsioone Tallinna meistrivõistluste korraldamisel. Rahvusvaheliste spordiürituste toetus on kavandatud vastavate ürituste ja võistluste korraldamise kulude osaliseks katmiseks. Toetatakse juba traditsioonilisi rahvusvahelisi suurvõistlusi nagu Tallinn International Horse Show, Tallinn International Open Cup võistlustantsus, Kristjan Palusalu mälestusvõistlused maadluses, maailmakarika etapp vehklemises "Tallinna Mõõk", rahvusvaheline autoralli Tallinn Rally ning mitmetel spordialadel korraldatavaid Euroopa ja Maailmameistrivõistlusi ning maailmakarika etappe. Tallinna Spordiveteranide Koondis ühendab veteranspordi vastu huvitundjaid ja harrastusspordiga tegelejaid. Ühendusse kuulub aasta seisuga 370 harrastajat, kellel on võimalus osaleda läbi aasta korraldatavatel veteranidele mõeldud üritustel. Toetus on kavandatud spordisektsiooni ja nende poolt läbiviidavate ürituste korraldamise kulude osaliseks katmiseks. Muude spordiprojektide toetused on kavandatud mitmete kohaliku tasemega traditsiooniliste spordiürituste, mis on suunatud nii noortele kui täiskasvanutele (sh teenekate sporditegelaste nimelised memoriaalturniirid jms), korraldamise kulude osaliseks katmiseks. Kulud kokku

113 Noorsportlaste terviseuuringud Linna spordipoliitika kujundamisel lähtutakse jätkuvalt põhimõttest Sport läbi terve elukaare. Sellest tulenevalt on plaanis tervistava liikumise ja tervisespordi arendamiseks läbi viia erinevaid uuringud, et võtta need aluseks spordisüsteemi võimalikele arengusuundadele. Lisaks uuringutele toetatakse ka noorsportlaste terviseuuringuid, mida teostab Spordimeditsiini Sihtasutus koostöös Spordi- ja Noorsooameti ning noortespordiga tegelevate klubidega juba aastast Planeeritav kasusaajate arv on 785. Kulud kokku Piirkondlikud spordibaasid Lasnamäe Spordikompleks Lasnamäe Spordikompleks (Pae tn 1/Peterburi tee 15) on Lasnamäe Linnaosa Valitsuse haldusalas 11 ametikohaga tegutsev spordiasutus. Lasnamäe Spordikompleksi põhieesmärgiks on spordihoone, maadlusangaari, staadioni ja välisväljakute korrashoid, hooldamine, majandamine ja selleks vajalike ürituste korraldamine ning võimaluste loomine mitmesuguseks sporditegevuseks. Kulud kokku, sellest töötasu Välisrahastusega projektid Välisrahastusega projekt: Kõik sihtgrupid liikuma Haaberstis! Kulud kokku, sellest töötasu Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2012 otsuse nr 19 alusel osaleb Haabersti Linnaosa Valitsus Euroopa Liidu struktuurivahendite meetme Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine välisrahastusega projektis Kõik sihtgrupid liikuma Haaberstis!. Projekti kestus on Haabersti linnaosas elab suur hulk vähekindlustatud perede lapsevanemaid, kes ei pea oma tervist prioriteediks ja piiratud majandusliku toimetuleku tõttu on nad ebavõrdsemas seisus tööturul. Samas vajab aga just antud sihtgrupp enam tähelepanu tervisega seotud riskide maandamisel ja seetõttu on vajalik pakkuda antud sihtgrupile neile sobivaid valikuvõimalusi liikumisaktiivsuse suurendamiseks ning terviseteadlikkuse tõstmiseks, et nad saaksid olla eeskujuks oma lastele ja üheskoos liikumisest ja tervise eest hoolitsemisest rõõmu tunda. Projekti tegevustikku kaasatakse Haabersti linnaosa tööealise elaniku (eesti ja venekeelsed) seast kuni 3000 vähekindlustatud perede lastevanemat (passiivset) eesmärgiga suurendada nende liikumisaktiivust ja terviseteadlikkust. Selleks korraldatakse kokku kümme 112

114 liikumisharrastuse teabepäeva, kus tutvustatakse erinevaid vaba aja veetmisega seotud liikumisharrastusi ja nendega tegelemise võimalusi oma linnaosas. Teabepäevad sisaldavad nii teoreetilist tervisealase teabe jagamist kui ka liikumisaktiivsuse suurendamise eesmärgil liikumisega seotud tegevuste praktilist tutvustamist. Liikumisharrastuse teabepäevad koos vastava temaatika ja liikumisega korraldatakse antud liikumisharrastuse läbiviimiseks sobivas kohas linnaosa territooriumil, kus jagatakse projekti sihtgrupile tervisega seotud kompleksset teavet (sh tervislik toitumine ja suitsetamise kahjulikkus, nende seos liikumisega) töövõimetuse ennetamiseks ja töövõime parandamise osas, et suurendada sihtgrupi terviseteadlikkust ja konkurentsivõimelisust tööturul. Teabepäevad korraldatakse koostöös Haabersti linnaosa territooriumil tegutsevate liikumise ja tervisega seotud mittetulundusühingute ja ettevõtetega, tihendades sotsiaalse sidususe alast koostööd eri poolte vahel vähekindlustatud perede lastevanemate liikumisharrastuste soodustamiseks. Koostöö arendamiseks korraldatakse mittetulundusühingutega ja ettevõtetega viis ümarlauda. Projekti koostööpartneriks on MTÜ Ole Terve Selts. 113

115 3.6 Noorsootöö Noorsootöö valdkonna tooted ja tootegrupp Tallinna arengukavas on noorsootöö valdkonna põhieesmärgina määratletud noortele arendavaks tegevuseks soodsa keskkonna tagamine. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks teostatakse valdkonna arendustegevust läbi noorsoouuringute, noorsootöötajate täiendkoolitusprogrammi, erialaste materjalide väljaandmise, seminaride, infopäevade ja konverentside ning noorsootöö programmide ja projektide toetamise. Noorsootöö valdkond hõlmab tootegruppi noorsootöö ja muid positsioone Spordi- ja Noorsooameti haldusalas ning piirkondlikke noorsookeskusi, noorsoo- ja erinoorsootöö üritusi ja projekte linnaosade valitsuste haldusalades Noorsootöö Toode: noortekeskus Toote üldeesmärk Noortele arendavaks tegevuseks tingimuste tagamine. Tegevuse kirjeldus Noortekeskuse teenust haldab linnaasutus Tallinna Noorsootöö Keskus. Teenust osutatakse alljärgnevates piirkondlikes noortekeskustes: - Lasnamäe noortekeskus (Kahu tn 4), - Pääsküla noortekeskus (Rännaku pst 1), - Kristiine noortekeskus (Sõpruse pst 4), - Männiku noortekeskus (Männiku tee 96), - Kopli Noortekeskus (Kopli tn 98), - Järve Noortekeskus (Alajaama tn 1). 114

116 Noortekeskused soodustavad mitteformaalset õppimist ja on piirkondliku noorsootöö peamiseks korraldajaks, viies läbi nii avatud piirkondlikke kui ka ülelinnalisi noorteüritusi. Noored saavad noorsootöötajailt infot, abi ja toetust oma ideede rakendamisel, võivad kasutada keskuste ruume ning vahendeid, osaleda noortekeskuste korraldatavates tegevustes. Noortekeskused on avatud septembrist juunini 5 päeva nädalas, keskmiselt 35 tundi nädalas, kuid tulenevalt vajadusest on keskused avatud ka nädalavahetustel. Juulikuus on keskused suletud ja sellel ajal toimuvad tegevused erinevates randades, kus noorsootöötajad pakuvad noortele erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks. Keskuste külastamine on tasuta. Perioodilistes (klubilistes) tegevustes osalemiseks peab osalejal olema Tallinna noortekeskuste kaart (ühekordne tasu 3,5 ). Peamised töömeetodid : avatud noorsootöö meetod - tegevused, mis põhinevad noorte aktiivsusel ja initsiatiivil, noored saavad ise osaleda tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel; klubi/stuudio meetod - perioodilised tegevused programmi või tegevuskava alusel, kus osalejad on registreeritud ja osalustasu on sõltuv tegevusest. Kulude katteallikaks on 7% omatulud ja 93% linnakassa tulud. Teenuste osutamiseks on planeeritud kokku 33,75 ametikohta. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärk Tagada Tallinna 7-26-aastastele noortele noortekeskuste külastust aastas; tagada hallatavate noortekeskuste lahtiolek tundi aastas. Arvnäitajad Ühik Noortekeskuste ruumide suurus m Noortekeskuste külastus kord Noortekeskuste lahtiolekuaeg tund Toode: noorte info ja nõustamiskeskus aastast nimetatakse toode Noorte info ja nõustamine ümber tooteks Noorte info- ja nõustamiskeskus, mis omakorda jaguneb kaheks alamtooteks so info ja nõustamine ning mobiilne noorsootöö. Alamtoode: info ja nõustamine Toote üldeesmärk Koondada ja levitada Tallinnas noortele arendavaks tegevuseks vajalikku infot ning pakkuda teavitamis- ja nõustamisteenust. Tegevuse kirjeldus Teenus aitab suurendada valikuvõimalusi, pakkudes teavet ja nõu ning seeläbi võimaldades noortel teha lihtsamini iseseisvaid valikuid. Teenust osutatakse kahes Tallinna Noorsootöö Keskuse osakonnas: Tallinna noorte infokeskus; Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskus. Tallinna noorte infokeskus on ainus Tallinnas ülelinnalist noorteinfot haldav asutus. Keskuse põhiülesandeks on vahendada noortele informatsiooni. Noorte infokeskus korraldab infoüritusi, infotunde koolides, info kogumist ja levitamist, infotrükiste koostamist ja 115

117 levitamist ning haldab ülelinnalist noorteinfo portaali Noortel on võimalik saada informatsiooni kohapealt, telefoni, i ja kodulehe kaudu. Info edastamine ja küsimine on tasuta. Tallinna noorte infokeskus on külastajatele avatud viiel päeval nädalas. Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskus toetab noori iseenda tundmaõppimisel, tulevikuplaanide koostamisel, teadlike karjääriotsuste tegemisel ning karjäärivalikuteks vajaliku informatsiooni leidmisel. Keskus pakub noortele alljärgnevaid teenuseid: karjäärinõustamine, karjääriinfo ja psühholoogiline nõustamine. Keskus haldab karjääriteenuseid koondavat infoportaali Kulude katteallikaks on peamiselt linnakassa tulud. Teenuste osutamiseks on planeeritud kokku 13 ametikohta. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Tagada 7-26 aastaste noorte, lastevanemate ja noortega tegelevate inimeste informeerimine ja nõustamine mahus kontakti aastas; tagada infokeskuse lahtiolek tundi aastas; Arvnäitajad Ühik Info ja nõustamise kontaktid kokku, sh kord ja külastused kord info vahendamise otsesed kontaktid kord info ja nõustamise üritustel osalejate arv kord karjäärinõustamise otsesed kontaktid kord Infokeskuse lahtiolekuaeg tund Teabe- ja nõustamiskeskuse lahtiolekuaeg tund 2200 Alamtoode: mobiilne noorsootöö Toote üldeesmärk Jõuda noorteni, kes ei ole leidnud noorsootöö poolt pakutavaid võimalusi või on nendest eemaldunud, ning suunata neid harivate ja arendavate vaba aja tegevuste juurde. Tegevuse kirjeldus Noorte info- ja nõustamiskeskuse toote alamtoode on mobiilne noorsootöö, mille eesmärgiks on info edastamine ning võimaluste tutvustamine noortele, kes ei ole leidnud noorsootöö pakutavaid võimalusi või on nendest eemaldunud. Mobiilse noorsootöö sihtgrupiks on eelkõige noored, kellel puudub organiseeritud vaba aja tegevus ja kes veedavad enamuse oma vabast ajast sihitult avalikes kohtades. Töö toimub avalikus kohas, kus kogunevad noored (tänaval, kaubamajas, pargis, bussijaamas jne). Peamiseks töömeetodiks on tänavatöö, mida tehakse regulaarselt, kindlatel kellaaegadel ja noorte kohtumiskohtades. Tänavatöö protsess koosneb: tööpiirkondade analüüsimisest, millega saadakse informatsiooni noorte kogunemiskohtadest; kontakti loomisest, mis jaguneb otseseks, kaudseks ja juhuslikuks kontaktiks; klienditööst - nõustatakse ja sõlmitakse kokkuleppeid ning toimub konkreetne suunamine; sihtgrupile tegevuste korraldamine nende endi sotsiaalruumis. 116

118 Teenust osutatakse Kesklinna, Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades ning teenuse osutajateks on spetsiaalse väljaõppe saanud noorsootöötajad. Mobiilne noorsootöö on noortele sotsiaalpedagoogiline lähenemine, mis hõlmab endas nelja omavahel tihedas seoses olevat töömeetodit: - tänavatöö e. noortega kontakti loomine ja hoidmine ja nõustamine noorte sotsiaalruumis (linnatänaval); - individuaalne töö ja nõustamine; - töö noorterühmadega sotsiaalsete oskuste arendamiseks; - töö kogukonnaga. Mobiilne noorsootöö on suunatud eelkõige nendele riskikäitumisega noortele, kes traditsiooniliste haridus- ning noorsootööasutusteni või avatud noorsootöö poolt pakutavate teenusteni ei jõua või on nendest eemaldunud. Kulude katteallikaks on linnakassa tulud. Teenuste osutamiseks on planeeritud kokku 1 noorsootöö koordinaatoti ametikoht. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Tagada mobiilse noorsootöö rakendamine tundi aastas; tagada mobiilse noorsootöö kontakti aastas. Arvnäitajad Ühik Mobiilse noorsootöö kontaktid kord 8000 Mobiilse noorsootöö rakendamine tund Noorsootöö programmid ja projektid Noorsootöö programmid ja projektid Kavas on järgmised toetused ja tegevused: toetus SA-le Õpilasmalev toetus SA-le Teaduskeskus Ahhaa laagriprojektid noorsootöö projektid noorteühingud noorsootöö arendustegevus parima noorsootöötaja preemia Õpilasmaleva tegevust Tallinna linna lastele ja noortele korraldab SA Õpilasmalev. Tegevus on suunatud aastaste noorte töökasvatusele ja võimaldab neile aktiivset suvepuhkust. Keskmiselt tegutseb õpilasmalevas suve ajal malevarühma, millest pooled on linnasisesed ja pooled linnavälised. Tööd varieeruvad marjakorjetööde, heakorratööde ja muude abitööde vahel. Lisaks on õpilasmalevas noortele huvitav kultuuri- ja meelelahutusprogramm. Kavandatav osalejate arv on 750 noort. Teaduskeskus AHHAA pakub oma tegevusega noortele ja vanematele interaktiivsel ja harival viisil ülevaadet teadussaavutustest ja arengutest ning kasvatab noortes teadmisteja õpihuvi. Teaduskeskus korraldab Vabaduse väljaku all ruumides interaktiivseid 117

119 teadusnäitusi, pakub 4-D kino võimalust, korraldab teadusteatreid ja õpitubasid, teeb koostööd linna noorsootööasutustega. Planeeritud on külastust. Laagriprojektidest planeeritakse toetada suve-, sügis- ja talvevaheajal korraldatavaid noortelaagreid. Tallinna 7-19-aastastel noortel on võimalus osaleda nii mere-, seikluskasvatuslikes, skaudi- ja gaidilaagrites, kunsti-, teatri-, tsirkuse-, matka-, matemaatikaalastes, muusika- ja tantsulaagrites, keeleõppelaagrites ja laagrites erivajadustega noortele (puuetega noored, sh lastekodulapsed, probleemsed noored), spordilaagrites ning rahvusvahelistes noortelaagrites. Noortelaagreid korraldavaid mittetulundusühinguid ehk potentsiaalseid lepingupartnereid on 50. Planeeritav osalejate arv on Noorsootöö projektidest toetatakse jätkuvalt noorte omaalgatuslikke projekte, mitteformaalse õppimisega seonduvaid projekte, erinevate sihtrühmade kaasamisele orienteeritud projekte, sh muukeelsetele noortele mõeldud tegevusi ning tervislikku eluviisi toetavaid projekte. Endiselt on kavas toetada Tallinna Noorteaastast alguse saanud jätkusuutlikke tegevusi nagu noortelehe väljaandmine, väitlusüritused, noorte moeloojate konkurss, ekstreemspordipäevad, noorte tervislike retseptide konkurss, linnalegendide konkurss, pakendikonteinerite kaunistamine jne. Noorteprojekte korraldavaid mittetulundusühinguid ehk potentsiaalseid lepingupartnereid on 92. Planeeritav kasusaajate arv on Noorteühingute toetamise eesmärk on noorteühingute kaasalöömine ja -rääkimine linnaelus ja otsustes ning nende tegevuse jätkusuutlikkuse tagamine. Potentsiaalseid lepingupartnereid on 23. Noorsootöö arendustegevuseks planeeritakse mitmeid tegevusi ja noortele mõeldud üritusi. Olulisemad traditsioonilised üritused, mida. aastal soovitakse korraldada, on Tallinna noortenädal; Tallinna VII noorsootöö foorum; tunnustusauhindade konkursid Suured teod Tallinna noortele ja Tallinna noorte suured teod ning aasta noorsootöötaja konkurss; noorsootöötajate ja noorsootööametnike ühisseminar; infopäevad partneritele, koostööprogramm lastekaitsepäeva ja ettevõtluspäeva raames. Antakse välja iga-aastane linna noorsootööd tutvustav trükis, korraldatakse koostööseminare ja infopäevi, toetatakse noortevolikogu ja noortenõukogu tööd, viiakse läbi uuringuid, teavitamist, tunnustusauhindade konkursse ja noorsootöö mainekampaaniad. Parima noorsootöötaja preemia on ette nähtud Tallinna aasta noorsootöötaja rahaliseks premeerimiseks. Kulud kokku, sellest töötasu Piirkondlikud noorsookeskused Haabersti avatud noortekeskus Haabersti avatud noortekeskuse ülesandeks on noorsootöö korraldamine Haabersti linnaosas. Keskus korraldab huviringide tööd, sporditegevust, puhkemajandust, kultuuri- ja spordiüritusi, festivale, seminare ja koolitusprogramme, noorte teavitamist ja nõustamist, noorteühingute arendamist ja teenindamist, noorte töö- ja puhkelaagreid ning noorsooüritusi. Noortekeskus töötab välja ning viib ellu noorte ja noorteorganisatsioonide arengut toetavaid sihtprogramme. Keskus asub aadressil Õismäe tee 88a. 118

120 Keskuses on 12 erineva suunitlusega tegevusringi. Noortel on keskuses võimalik mängida piljardit, lauajalgpalli ning erinevaid lauamänge, lugeda ajakirju ja noortele suunatud infomaterjale, õppida ja saada seejuures õpiabi noorsootöötajalt. Jätkatakse traditsiooniliste ürituste korraldamist. Lisaks rakendatakse alaealiste komisjoni poolt suunatud laste sihipärast tegevust pedagoogiliste mängude-võtetega ja integreeritakse neid tagasi kooli ja ringitegevusse. Kavandatud töökohtade arv on 6, neist noorsootöötajaid 4. Kulud kokku, sellest töötasu Mustamäe avatud noortekeskus Avatud noortekeskuse eesmärgiks on noorsootöö korraldamine Mustamäe linnaosa noortega ning noorte narkomaania ja kuritegevuse ennetamine. Keskuses on infopunkt noortele suunatud materjalidega, ajalehtede-ajakirjade lugemisnurk, internetipunkt, kööginurk, jõusaal, peeglitega saal ja klaver. Noortele pakutakse võimalust harrastada erinevaid laua- ja sportmänge, näiteks mängida koroonat, lauatennist või korvpalli. Noortekeskus pakub vajadusel abi õppimisel ja koduste ülesannete lahendamisel. Keskus asub aadressil Ehitajate tee 82. Avatud noortekeskuses on 6 koosseisulist ametikohta. Kulud kokku, sellest töötasu Mähe noortekeskus Mähe noortekeskuse eesmärgiks on noorsootöö korraldamine Pirita linnaosas ning noorte narkomaania ja kuritegevuse ennetamine. Keskuses on kavandatud avatud ringid noortekeskuse liikmetele, huviringid ja noorteüritused. Noortele pakutakse võimalust tegeleda keeleõppe, muusika, käsitöö ja kokandusega. Lisaks tegeletakse vabatahtliku töö ja kodanikualgatuse propageerimisega. Eesmärgiks on säilitada sisulised tegevused saavutatud mahus. Keskus asub Aianduse tee 64a. Noortekeskuses on 2 koosseisulist ametikohta. Kulud kokku, sellest töötasu Kose noortekeskus Kose noortekeskuse eesmärgiks on noorsootöö korraldamine Pirita linnaosas ning noorte narkomaania ja kuritegevuse ennetamine. Keskuses on kavandatud avatud ringid noortekeskuse liikmetele, huviringid ja spordiväljakute kasutamine. Noortele pakutakse võimalust tegeleda spordi, muusika, teaduse, kunsti, käsitöö ja kokandusega. Keskuses on saal, ringiruum ning arvutiruum 5 internetiühenduses oleva arvutiga. Eesmärgiks on säilitada sisulised tegevused saavutatud mahus. Keskus asub Puhkekodu tee 55b. Noortekeskuses on 3,5 koosseisulist ametikohta. 119

121 Kulud kokku, sellest töötasu

122 3.7 Sotsiaalhoolekanne SOTSIAAL- HOOLEKANNE Puuetega inimeste hoolekanne Eakate hoolekanne Laste hoolekanne Muude kriisirühmade hoolekanne Toimetulekuraskustes isikute hoolekanne Töö- ja rakenduskeskuse teenused Päevategevus ja -hoid Teenused psüühiliste erivajadustega inimestele Isikliku abistaja teenused Nõustamisteenused Puudega inimese perekonda toetavad teenused Üldhooldekodu teenused Eaka inimese perekonda toetavad teenused Perekeskuseteenused Perekonda toetavad teenused Hooldamine perekonnas Varjupaiga- ja rehabilitatsiooniteenus Laste päevakeskus Transporditeenused Viipekeeleteenused Psühholoogiline nõustamine Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenused Laste ja perede varjupaigateenused Hooldamine lastekodus Imiku hoolduspakid Õigusalane nõustamine Vältimatu sotsiaalabi Sotsiaalselt tundlike sihtgruppide rehabilitatsiooniteenused Sotsiaaltoetused Supiköögiteenused Toimetulekut soodustavad teenused Kriisiabi Päevakeskuse teenused Koduteenused Toetatud elamine Kodutute öömajaja varjupaigateenused Sotsiaalhoolekande valdkonna tooted ja tootegrupid

123 Sotsiaalhoolekande valdkonna peamiseks eesmärgiks on tagada linnaelanike erinevate gruppide sotsiaalne toimetulek. Vastavalt Tallinna sotsiaalhoolekande arengukavale on püstitatud järgmised sotsiaalkaitse alased eesmärgid: puuetega inimestele avalike ja erateenuste kättesaadavuse ning abistava toe tagamine ja võimaluste loomine toimetulekuks ja aktiivseks eluks; eakate hoolduse ja toimetuleku tagamine ning toimetulekuraskustes eakate perekondade toetamine; riskiperedele ja vanemliku hoolitsuseta lastele sotsiaalabi ning käitumisprobleemidega lastele rehabilitatsiooni võimaluste tagamine; majanduslikult vähekindlustatud ja kriisirühmadesse kuuluvatele täiskasvanutele sotsiaalabi ning sotsiaalse rehabilitatsiooni võimaluste tagamine. Tallinna Lastekodu laste asenduskoduteenuse reorganiseerimise käigus valmib. aastal üks peremaja Künni tänaval, mille ehitust finantseeritakse linnaliste piirkondade arendamise meetme projekti Lastele perelähedane elukeskkond raames. Tallinna Lastekodult oktoobris 2012 Päevakeskusele Käo üle antud uutes ruumides aadressil Maleva tn 16 osutatakse täies mahus hooldusteenust kahele vaimu- ja liitpuudega täiskasvanute rühmale. Tallinna Lastekodus taastatakse osaliselt linnast finantseeritavate lastehoolekande teenuste (intervallhooldus puuetega lastele, noortekodu teenus, väikelaste varjupaik, laste varjupaik) maht. Kõigile abivajajatele tagatakse vajalikus mahus vältimatu sotsiaalabi teenused (toiduabi, rehabilitatsiooniteenused jmt) eesmärgiga, et abi saamiseks pöördunud isikutele pakutakse abi lähtudes tema reaalsest abivajadusest. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks plaanitakse järgmisel aastal käivitada teenuse osutamine Varre tn sotsiaalmajutusüksuses, mis valmib linnaliste piirkondade arendamise meetme projekti Sotsiaalmajutusüksuste ehitamine raames.. aasta üheks eesmärgiks seatakse parandada invatransporditeenuse (invabussi ja invataksoteenuse) kättesaadavust, et veelgi suurendada liikumis- ja nägemispuudega inimeste liikumisvabadust, seda eriti nende osas, kellel puudub täna ligipääs ühistransporditeenusele. Kuna puuetega inimeste sihtgrupp kasvab aasta aastalt, siis on sellest tulenevalt suurem surve erinevate sotsiaalteenuste järele, mida püütakse läbi sotsiaalhoolekande valdkonna tagada. Sama kehtib ka eakate puhul, kus üritatakse toetada just ennekõike kodulähedaste teenuste kättesaadavust, sealhulgas laiendatakse koduse ööpäevaringse häirenupu teenuse osutamist. Sotsiaalhoolekande valdkond hõlmab tootegruppe ja muid positsioone Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Ettevõtlusameti ning linnaosa valitsuste haldusalades Puuetega isikute hoolekanne Toode: transporditeenused (a) Toote üldeesmärk Toetada puudega isikute toimetulekut ja aktiivsust, tagada teenuste kättesaadavus, luua puuetega inimestele võrdsed võimalused ühiskonnas. Tegevuse kirjeldus Puuetega inimeste arv Tallinnas on kasvanud viimase 5 aasta jooksul keskmiselt 900 isiku võrra aastas, aastal isiku võrra. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli seisuga Tallinnas isikut, kellele oli määratud puue, nendest lapsi 1 627, ning kelle elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Tallinn. Puude aste oli määratud isikutele järgmiselt: keskmine puue isikule, raske puue isikule ja sügav puue 122

124 2 721 isikule. Eelarve koostamisel on prognoositav teenuse sihtrühma suurus raske ja sügava puudega isikut. Transporditeenus on tasuta teenus puudega inimestele, kes ei saa kasutada ühistransporti iseseisvalt ja kasutavad liikumiseks abivahendeid (raske või sügava liikumis- ja/või nägemispuudega isikutele alates 4. eluaastast). Transporditeenust puudega inimesele osutab linnale kuuluv äriühing Termaki Autopargi AS. Taksoteenuse osutaja selgitatakse riigihanke konkursiga ning teenust osutatakse riigihangetega kinnitatud tunni-/kilomeetrihinna alusel. Teenust osutavad AS Tulika Takso ja ratastoolibussi taksoteenust Termaki Autopargi AS. Taksoteenusel ja ratastoolibussi taksoteenusel rakendatakse kliendi omaosalust. Teenuste osutamist koordineerib Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Taksoteenuse kasutajate arv suureneb iga aastaga aastal on taksokaardi kasutusõigus antud isikule, sh 198-le ratastoolibussi kasutajale.. aastal planeeritakse täiendavalt anda välja 222 taksokaarti aasta I poolaastal tehti taksoteenuse kasutajate poolt keskmiselt sõitu kuus, mis on 700 sõitu kuus enam võrreldes aasta vastava perioodiga. Ratastoolibussi teenuse kasutajate poolt tehti keskmiselt 465 sõitu kuus, mis on 70 sõitu rohkem kui aastal. Lisaks taksokaardiga sõitudele võimaldatakse klientidel kasutada talongide alusel taksoteenust omaosalusega ¼ arvest, milleks on linnaosad väljastanud vastavalt vajadusele (2011. aastal 50-80) talongi kuus, ratastooli kasutajatele (2011. aasta tasemel) talongi kuus.. aastal on planeeritud taksoteenuse limiit 32 kuus, mis võimaldab kasutada teenust 3-4 sõitu kuus ning ratastoolibussi takso limiit 143,20 kuus (arvestuslikult 8 pooletunnist sõitu). Sotsiaalhoolekande seaduse, Tallinna Linnavolikogu 04. novembri 2010 otsuse nr 255 Strateegia Tallinn 2030 ja Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsuse nr 129 Tallinna arengukava kinnitamine kohaselt on suund puudega inimestele transporditeenuse osutamiseks senisest suuremas mahus. Eelnevatel aastatel saadud lisavahendid on kasutatud kütuse hinnatõusu kompenseerimiseks. Eelarvelised vahendid ei võimalda tõsta taksoteenuse kuulimiiti. aastal. Transporditeenust tööle osutatakse ratastoolikasutajale kuus. Teenus hõlmab: bussiteenust haridus- ja hoolekandeasutusse ehk regulaarveod ühisliinidena toimiv igapäevane tasuta transport õpetust, haridust ja päevahoidu korraldavatesse asutustesse; transporti tööle põhikohaga töötavatele ratastooli kasutavatele isikutele; bussiteenust dialüüsile, ravile ja taastusravile ehk eriveod tasuta transport korduval ravil ja taastusravil käimiseks (rehabilitatsiooniplaani alusel või arsti suunamisel), hooldekodusse ja rehabilitatsiooni teenustele viimiseks ka väljapoole Tallinna, kaasa arvatud lamava või ratastooli kasutava kliendi teenindamine; linnaosade poolt vajadusel jaotatavaid taksotalonge eelistusega koduteenusel olevate isikute arsti juurde või muudele vajalikele teenustele ligipääsemiseks. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärgid Tagada haridusasutustes ja hoolekandeasutustes käivate isikute igapäevane regulaarvedu ja üksiksõidud 488 isikule kuus; võimaldada regulaarvedudena transport kodust tööle ja tagasi 11 ratastooli 123

125 kasutajale; võimaldada puuetega inimestele taksoteenuse kasutamist taksokaartide alusel isikule, sh 210 ratastooli kasutajale kuus; võimaldada taksoteenust puuetega inimestele taksotalongide alusel 100 isikule, sh 20 ratastooli kasutajale kuus. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest, sh transporditeenust % taksoteenust % ratastoolibussi taksoteenust % Arvnäitajad Ühik Bussiteenuse maht (regulaarveod ja üksiksõidud) Taksoteenus ja ratastoolibussi taksoteenus Koordineerimine (1498 isikut) Igapäevane regulaarvedu ja üksiksõidud isik/kuus Regulaarvedu ratastooli kasutajale isik/kuus Taksoteenus taksokaartide alusel, sh: isik/kuus ratastooli kasutajad isik/kuus Taksoteenus taksotalongide alusel (linnaosad), sh isik/kuus ratastooli kasutajad isik/kuus Toode: viipekeeleteenus Toote üldeesmärk Luua kuulmispuudega isikutele maksimaalne osavõtt ühiskonna elust ja tagada juurdepääs üldistele ja avalikele teenustele Tallinna linnas. Tegevuse kirjeldus Viipekeelt kasutavate kuulmispuudega elanike sihtrühma suurus on 550 (2012. aastal 585) inimest, kes rahvastikuregistri andmetel elavad Tallinnas. Viipekeele teenuse kasutajaid on isikut aastas. Eelarve koostamisel lähtutakse prognoosist, et. aastal jääb nimetatud sihtgrupi suurus samale tasemele aastal rakendatud uut teenuse kontode süsteemi kliendile saab hinnata aasta lõpus. Teenus hõlmab: viipekeele tõlketeenust isiklikus asjaajamises avalikes asutustes, nn olmetõlge; grupiviisilist teenindamist konverentsidel, seminaridel, kursustel (soovitavalt rohkem kui 3 inimest grupis), teatrietendustel, perekondlikel sündmustel, avalikel üritustel jms. Teenust koordineerib mittetulundusühing, kellel on sõlmitud kokkulepped viipekeele tõlketeenuse osutajatega. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Tagada viipekeelt kasutavatele isikutele tõlketeenust tundi aastas. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse kasutajatest %

126 Arvnäitajad Ühik Nimekirjas arvel teenuse kasutajaid isik Teenust saavate isikute arv isik/kuus Teenuse tunnihind 29,4 26,85 26,85 Teenuse maht tundi/aastas Teenuse tundide maht ühele kliendile tund 3 4,52 4, Toode: isikliku abistaja teenused Toote üldeesmärk Abistada raske ja sügava liikumis-, nägemis-, vaimu- ja/või liitpuudega lapsi ja täiskasvanuid liikumisel ja tegevustel, millega inimene iseseisvalt toime ei tule. Aidata puudega inimesel integreeruda ühiskonda, võimaldada teenuste kättesaadavust, toetada puudega lapse hariduse omandamist. Tegevuse kirjeldus Seisuga oli sihtrühma suuruseks Tallinnas isikut, kellel on raske või sügav vaimu-, nägemis- ja/või liikumispuue. Eelarve koostamisel lähtutakse prognoosist, et. aastal suureneb sihtrühma suurus ni. Toode hõlmab teenuse osutamist Tallinna linnas: ühiskondlike- ja tööülesannete täitmisel, haridus-, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste külastamisel, isiklikeks käikudeks ja vaba aja veetmisel; nägemispuudega inimestele, kes vajavad abistajat ettelugemisel, abistamisel isiklikes asjaajamistes ja saatmisel väljaspool kodu; õppuritele õppematerjalide leidmisel; tavakoolis õppivale nägemis- ja/või liikumispuudega lapsele saatmist kooli ja koju, koolis ja kooliruumides liikumisel, söömisel ja isikliku hügieeni toimingutes, ei täida abiõpetaja funktsioone, küll aga on vajadusel õppetundides abiõpetaja abiline; abistab koduõppele suunatud last kodustes tingimustes toimingutes, millega laps ise toime ei tule; vaimupuudega noortele iseseisva elu toetamiseks. Teenust osutavad: - MTÜ Eesti Iseseisva Elu Keskus, - Põhja-Eesti Pimedate Ühing, - Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu aastal viidi isikliku abistaja tunnitasu vastavusse vabariigis kehtestatud alampalga tunnimääraga, aastal kasvas isikliku abistaja tunnitasu 8,3%. Isikliku abistaja tunnitasu on püsinud vabariigis kehtestatud miinimumtunnitasu tasemel. Teenuse osutamisel rakendatakse kliendi omaosalustasu vastavalt teenuse osutajaga sõlmitud lepingus sätestatule. Isikliku abistaja teenuse osutamisel tavakoolis õppivale puudega lapsele omaosalustasu ei rakendata. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Tagada isikliku abistaja teenus 184 puudega isikule kogumahus tundi aastas. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest %

127 Arvnäitajad Ühik Teenust saavate isikute arv isik Teenuse tunnihind 2,3 2,42 2,42 Teenuse maht tundi/aastas Teenuse tundide maht ühele kliendile tundi/aastas Toode: töö- ja rakenduskeskuse teenused Toote üldeesmärk Toetada nägemispuudega ja psüühiliste erivajadustega inimesi, kes ei ole võimelised töötama tavatöökeskkonnas ning vajavad juhendamist ja tuge, toetada puuetega inimeste toimetulekut läbi päevategevuse. Tuginedes sotsiaalhoolekande seaduse 26 lg 3 toetatakse Tallinna linnast kommunaalkulude tasumist ja teenuse osutamiseks vajalikke abitegevusi. Tegevuse kirjeldus Psüühiliste erivajadustega täiskasvanud isikute arvestusliku sihtgrupi suurus aastal on (2011. aastal 4 250), sellest nägemispuudega isikuid 300 (2012. aastal 837), kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Tallinna linn. Eelarve koostamisel lähtutakse prognoosist, et. aastal jääb töö- ja rakenduskeskuse teenuse tarbijate arv samale tasemele kui ei suurene riigi poolt finantseeritavate kohtade arv. Toode hõlmab: igapäevaelu toetamise teenust (võimaluste loomine Merimetsa Tugikeskuses igapäevategevusteks ja osalemiseks ühiskonnaelus, eelkõige klientide töise tegevuse toetamine, kasutades ära nende endi oskusi ja võimeid); töötamise toetamise teenust avatud tööturul vähese konkurentsivõimega isikutele ning tööalast nõustamist ja koolitust nägemispuudega inimestele; tööalast nõustamist ja koolitamist nägemispuudega inimestele; puuetega inimeste tegevuskeskuse teenust. Teenust osutavad: - MTÜ Merimetsa Tugikeskus, - MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner, - Eesti Pimemassööride Ühing, - Tallinna Puuetega Inimeste Koda. KOKKU, sh Puuetega inimeste kaitstud töö- ja rakenduskeskuse teenused Tallinna Puuetega Inimeste Koda Puuetega inimeste kaitstud töö ja rakenduskeskuse teenus 1.1. Tallinnas pakuvad rakenduskeskuse teenust mitmed mittetulundusühingud, mis on finantseeritud projektide kaudu. Suurim neist on Merimetsa Tugikeskus (Merimetsa tee 1), kelle teenust tarbib 142 Tallinna psüühiliste erivajadustega inimest, sh töötamise toetamise teenust 11 klienti ja igapäevaelu toetamise teenust 131 klienti. Tugikeskuse kasutuses on m² pinda töökodade ja igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks vajalike ruumidega. Sotsiaalhoolekande seaduse 26 lg 3 alusel kaetakse Tallinna st 142 kliendi tegevuseks vajalike ruumide ülalpidamiskulud ja abiteenused. Merimetsa Tugikeskuse on (142 klienti x 12 kuud x 43,34 ). 126

128 1.2. Kaitstud töö- ja rakenduskeskuse teenust pakub MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner (Laki tn 7). Võimalus on töötada 30 puudega inimesel. Töökeskuse tegevuse eesmärgiks on puudega, eelkõige nägemispuudega, inimeste abistamine oma koha leidmisel ühiskonnas, neile võimetekohase töö andmine ja tööalane rehabiliteerimine, osalise tööajaga töötamise kõrval pakutakse klientidele ka sotsiaalnõustamise teenust. Riigipoolset toetust nägemispuudega inimeste töötamisele ei ole. Sotsiaalhoolekande seaduse 26 lg 3 alusel toetatakse Tallinna linna st MTÜ Pimedate Töökeskuse Hariner töökeskuse ülalpidamiskulusid ja abiteenuseid. MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner on (30 klienti x 12 kuud x 72,97 ) Eesti Pimemassööride Ühing (Hariduse tn 6) on kutseorganisatsioon, mis koolitab, nõustab ja pakub tööd nägemispuudega massööridele, loob võimalusi kutsealaseks arenguks. Aastas saab nõustamist, koolitust ja täiendkoolitust ligi 30 nägemispuudega inimest. Tallinna hoolekande arengukava näeb ette puuetega inimeste töötamise toetamist. Tallinn toetab Eesti Pimemassööride Ühingu ruumide rendi tasumist, arvestuslikult kuni 10,42 kliendi kohta aastas. Eesti Pimemassööride Ühingu on (314,25 x 12 kuud). 2. Puuetega Inimeste Tegevuskeskus Puuetega Inimeste Tegevuskeskus (Endla tn 59) on keskus kõigile Tallinna puuetega inimestele. Puuetega inimeste organisatsioonid teostavad keskuses oma organisatsioonide arendustegevust. Tallinna Puuetega Inimeste Kojal on kokku 21 liikmesorganisatsiooni. Töötavad huvialaringid, pakutakse vabaaja tegevusi, korraldatakse koolitusi ja infopäevi. Avatud on infotuba ja internetipunkt, osutatakse sotsiaalnõustamise teenust. Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse on (5 038,4 x 12 kuud). Kulud kokku Eelarveaasta eesmärgid Tagada igapäevaelu toetamise teenus 131 psüühilise erivajadustega isikule ja töötamise toetamine 11 isikule; toetada pimedate töö- ja koolituskeskuse tegevust 30 isikule aastas; võimaldada tööd osalise tööajaga 30 pimedale ja nägemiskahjustusega inimesele; pakkuda ja arendada erinevaid päevategevusi ning avalikke teenuseid Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest % 8,8 8 8 Arvnäitajad Ühik Arvestuslik sihtrühma suurus, sh isik psüühiliste erivajadustega inimeste arv isik nägemispuudega inimeste arv isik Teenust saavate isikute arv isik Toode: nõustamisteenused Toote üldeesmärk Puudega inimese ja tema perekonna toetamine. 127

129 Tegevuse kirjeldus 1. jaanuari aasta seisuga on Sotsiaalkindlustusameti andmetel puuetega isikuid Tallinnas Eelarve koostamisel lähtutakse prognoosist, et. aastal kasvab nimetatud isikute arv isiku võrra ( isikuni). Teenus hõlmab: puuetega laste ja täiskasvanute ning nende lähedaste nõustamist puudest tulenevate igapäevaelu probleemide lahendamisel; nõustamist tööhõive, hariduse, hoolekande ja teistes küsimustes. Nõustamisteenust osutatakse individuaalselt ja grupiviisiliselt. Teenust osutavad vastava eriala spetsialistid (psühholoogid, puuetega inimeste ühingute vastavad spetsialistid). Nõustamisteenus on rehabiliteeriva iseloomuga ja teenuse osutamise tulemusena paraneb puudega inimeste ja nende lähedaste toimetulek ning integratsioon ühiskonda. Teenuse osutamisel lähtutakse Eesti Varbariigi invapoliitika üldkontseptsioonist Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid ning Puuetega inimeste õiguste konventsioonist. Teenust osutavad: - Eesti Kurtide Liit, - Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu, - Eesti Pimekurtide Tugiliit, - Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit, - Põhja-Eesti Pimedate Ühing.. aastal kavandatakse osutada teenust järgmiselt: sotsiaalnõustamine kurtidele 479,5 tundi; toimetulekualane nõustamine vaimupuudega inimestele tundi; pimekurtide ja pimedate inimeste nõustamine 130 tundi; kuulmispuudega laste ja noorte ning nende perede nõustamine 290 tundi; psühholoogi grupitöö ja individuaalkonsultatsioonid nägemuspuudega inimestele 120 tundi; tavakooli kaasatud puuetega laste ja nende perede nõustamine 50 tundi. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Pakkuda nõustamist, koolitust ja ekspertide abi 360 nõustamist vajavale puudega isikule ja nende peredele. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest % Arvnäitajad Ühik Teenust saavate isikute arv isik Teenuste maht tundi/aastas ,5 Keskmine tunni maksumus 9,10 9,10 3, Toode: päevategevus ja -hoid

130 Toote üldeesmärk Vaimu- ja/või liitpuudega isikute või nende perekondade toimetulekuraskuste ennetamine, kõrvaldamine või kergendamiseks abi osutamine. Sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Vaimu- ja/või liitpuudega noorte kaasamine kutseõppesse ja tööellu harjutamine. Tööealiste raske ja sügava puudega inimeste pereliikmete töötamise soodustamine. Tegevuse kirjeldus Psüühiliste erivajadustega isikuid (psüühikahäire ja vaimupuue) oli aastal Tallinnas Eelarve koostamisel lähtutakse prognoosist, et. aastal suureneb teenuse vajajate arv 25 isiku võrra. Raske, sügava ja keskmise vaimu- ja/või liitpuudega täiskasvanud inimeste ning laste päevategevus ja -hoid on toimetulekut ning arendavaid tegevusi sisaldav päevane teenus. Teenust osutavad: - Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu, - Tallinna linna hoolekandeasutus Päevakeskus Käo, - Tallinna linna hoolekandeasutus Tugikeskus Juks. KOKKU, sh Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu Päevakeskus Käo Tallinna Tugikeskus Juks Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Toetada 50 vaimupuudega täiskasvanud isiku päevategevust 5 päeva nädalas (kokku 853 tundi aastas); võimaldada päevahoiu teenust 101 sügava puudega isikule, sh 36 lapsele; pakkuda intervallhoiuteenust 27 täiskasvanud sügava ja raske puudega isikule; võimaldada päevategevust 95 keskmise ja raske puudega isikule. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest % Puudega täiskasvanud inimeste päevategevuse teenus on vaimupuudega inimestele toimetulekut ja arengut ning hoidu pakkuv päevahoiu teenus. Teenust osutab Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu (Maleva tn 16). Päevategevuse teenuse eesmärgiks on: pakkuda teenust hetkel ilma päevategevuseta isikutele või lisavõimalusena riiklikul teenusel olevatele inimestele (toetatud elamise teenus, töötamise toetamine jne); toetada puudega inimese perekonda võimaldades pereliikmetel töötada; võimaldada pereliikmetele ajutist puhkust; toetada perekonda pereliikmete haigestumise või kriisi korral.. aastal kavandatakse osutada päevahoiuteenust kuni 50 kliendile 5 päeva nädalas kokku 853 tundi aastas, ühele kliendile 17 tundi aastas. Teenust osutatakse pealelõunasel ajal ja ka nädalavahetustel vastavalt kinnitatud kindlale nädalakavale. Erivajadustega Inimeste Toetusühingu Tugiliisu on (4,8 x 853 tundi). 129

131 Kulud kokku Arvnäitajad Ühik Päevategevusega hõlmatud raske ja keskmise puudega isik isikute arv Päevategevuse maht keskmiselt tundides isiku kohta tundi/aastas aastas Raske puudega täiskasvanud inimeste päevategevuse teenuse hind ühele isikule /aastas 90,89 90,89 81,8 2. Päevakeskus Käo Päevakeskus Käo (Käo tn 53) on hoolekandeasutus, mis tegutseb alates aastast päevakeskusena sügava ja raske puudega ning liitpuudega lastele. Tänaseks on Päevakeskusest Käo kujunenud segatüüpi hoolekandeasutus. Muutunud on teenuste valik ja sihtgrupp. Asutuse Käo tänava keskuses pakutakse päevahoiuteenust lastele ja koostöös Käo Põhikooliga saavad lapsed omandada põhihariduse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel hooldusõppe tasemel. Lasnamäe keskuses, mis avati , (Pae tn 37/Võidujooksu tn 18) osutatakse päevahoiu- ja intervallhoiuteenust täiskasvanute sihtrühmale ning lisaks viiakse läbi koostöös Kopli Ametikooliga hooldustaseme kutseõpet (2012/ õppeaastal õpetatakse 5 noort). Tallinna linn andis alates päevakeskuse kasutusse Tallinna Lastekodu Kopli korpuse oma kahe hoonega aadressil Maleva 16, kus avati Päevakeskus Käo tegevuskeskus täiskasvanud teenusesaajatele. Tegevuskeskuses on põhieesmärk suunatud töötaoliste tegevuste õppimisele. Vastavalt Tallinna linna võimalustele on plaan korrastada jätkuvalt ruume Maleva keskuses, kus edaspidi on võimalik pakkuda teenust täiskasvanule. Lisaks osutab Päevakeskus Käo riigi finantseeritavate teenustena rehabilitatsiooniteenust ja igapäevaelu toetamise teenust.. aastal planeeritakse osutada teenust 101 kliendile, sh 36 lapsele ja 66 täiskasvanule. Intervallhoiuteenust pakutakse keskmiselt 27 kliendile 466 ööpäeva aastas. Päevakeskuses Käo on 57 koosseisulist kohta. Kulud kokku, sellest töötasu Arvnäitajad Ühik Päevakeskuse teenust saavate raske ja sügava puudega isik isikute arv Teenuse hind ühele isikule keskmiselt /aastas Intervallhoiuteenust saavate raske ja sügava puudega isik isikute arv Toitlustamine kordi/päevas Toidupäeva maksumus täiskasvanule /päevas 2 2,5 3 Toidupäeva maksumus lapsele /päevas 2 2 2,5 3. Tallinna Tugikeskus Juks Tallinna Tugikeskus Juks (Pihlaka tn 12) tegutseb alates aastast. Asutus on Tallinna linna hoolekandeasutus, mille tegevuse peaeesmärgiks on aidata korraldada puuetega inimeste igapäevaelu toetamist, eluõpetust ja võimetekohast rakenduslikku tegevust ning arendada loovat ja iseseisvat toimetulekut. Koostöös Tallinna Kopli Ametikooliga viiakse alates 130

132 läbi kutseõpet,. aastaks on planeeritud 4 õpperühma. Asutus asub aadressil Pihlaka 10, töökeskus aadressil Ehitajate tee 82 ning ööpäevaringne osakond ja päevahoiu rühm aadressil Kadaka tee 153. Alates aastast osutatakse ööpäevaringse hooldamise teenust 12-le vaimupuudega täiskasvanule, teenuse osutamist finantseeritakse riigist. Tallinna Tugikeskus Juks koosseisu on kinnitatud 50 ametikohta ja 1 koosseisuväline töötaja ning lisaks saavad koosseisuvälist töötasu töökeskuses töötavad kliendid vastavalt nende panusele töö tegemisel. Kulud kokku, sellest töötasu Arvnäitajad Ühik Päevakeskuse teenust kasutavate keskmise ja raske isik puudega noorte/täiskasvanute arv Teenuse hind ühele isikule keskmiselt /aastas Toitlustamine (päevategevusel) kordi/päevas Toidupäeva maksumus (päevategevusel) /päevas 1,6 2,25 2,25 Toitlustamine (ööpäevaringsel hooldamisel) kordi/päevas Toidupäeva maksumus (ööpäevaringsel hooldamisel) /päevas Toode: puudega inimese perekonda toetavad teenused (Sotsiaal- ja Tervishoiuameti haldusala) Toote üldeesmärk Puuetega lastele päevahoiu ja tegevuse pakkumine koolivaheaegadel, et võimaldada pereliikmetel töötada; tugiteenuste osutamine perekonnale, et aidata kaasa toimetulekule ja edukale kasvatustööle. Tegevuse kirjeldus Tallinna rahvastikuregistris olevaid kooliealisi lapsi, kes vajavad abi tulenevalt puudest, on aastal Sotsiaalkindlustusameti andmetel 1 450, nägemispuudega inimesi, kes vajavad puudest tingitud takistuste tõttu kohandatud informatsiooni on 847. Teenust osutatakse lastele, noortele ja täiskasvanutele, kes rahvastikuregistri andmetel elavad Tallinnas. Teenus võimaldab: viipekeele õppimist viipleva kooliealise isiku pereliikmetele; erinevaid laagreid koolivaheaegadel, kus laps kindlustatakse päevase või ööpäevaringse hoolduse ja järelvalvega; erinevaid laagreid puudega noortele ja täiskasvanutele, kus toetatakse nende enesehinnangut ja suurendatakse iseseisvat toimetulekut; informatsiooni parema kättesaadavuse tagamiseks pakutakse anonüümse nõuandetelefoni teenust ja osutatakse lugemisteenust nägemispuudega inimestele. Teenust osutavad: - Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit, - MTÜ Meie Lapsed, - Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, - Eesti Kurtide Liit, - MTÜ Jumalalaegas, - Eesti Pimekurtide Tugiliit. 1. Puuetega laste päevahoid koolivaheaegadel

133 Puuetega laste päevahoid koolivaheaegadel on teenus, mida pakutakse kooliealistele puudega lastele õppetöö vaheaegadel. Teenuse osutamise käigus käsitletakse puudespetsiifilisi probleeme ning õpetatakse kuidas nendega toime tulla, samas võimaldab koolivaheaja sisustamise teenus lastevanematel jätkata töötamist. Teenuse saamiseks on vanematele kehtestatud omaosalus vastavalt teenuse osutajaga sõlmitud lepingus sätestatule. Lastele tegevuse kindlustamine koolivaheaegadel võimaldab lastevanematel töötada, vähendab nende koormust laste hooldamisel ja annab perele võimalused taastumiseks. Koolivaheaja sisustamise teenust korraldatakse Tallinnas päevategevusena ning väljaspool Tallinna ööpäevaringsete laagritena. Teenuse osutamisel on põhimõtteks lapse puudest tingitud vajalike oskuste süvendamine ning kinnistamine. 2. Viipekeele kursused lastevanematele Teenuse eesmärgiks on eesti viipekeele õpetamine kurtide ja implantaadi saanud laste vanematele ja pereliikmetele ning teistele viipleva lapse perekonnaga kokku puutuvatele inimestele, et integreerida kurte kuuljate ja kuuljaid kurtide kogukonda. Viipekeele õpetamine lastevanematele ja pereliikmetele loob paremad võimalused kommunikatsiooniks ning vastastikuseks mõistmiseks laste ja vanemate vahel.. aastal kavandatakse osutada teenust 110 tundi, ühe tunni maksumus on 26,14. Kursustel osaleb 35 inimest. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärgid Võimaldada ajutine päevahoiuteenus koolivaheaegadel 66-le puudega lapsele; võimaldada ööpäevaringne hooldus puhke- ja vaba aja sisustamise laagris 55-le puudega lapsele; võimaldada kuulmispuudega laste lähedastele (35 lapsevanemat) viipekeele õpe; tagada nõustamistelefoni teenuse osutamine 220 abivajajale; osutada lugemisteenust 18-le nägemispuudega isikule. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest % Arvnäitajad Ühik Teenust saavate isikute arv kokku, sh isik päevahoiuteenust saavate laste arv isik ööpäevaringset hooldust saavate laste arv isik viipekeele kursustel osalevate lapsevanemate arv isik nõustamistelefoni teenuse saajad isik lugemisteenuse kasutajad isik Päevahoiuteenuse või ööpäevaringse hoolduse hind ühele 20,45 20,45 20,45 isikule Kuulmispuudega laste lähedastele viipekeele õppe hind 0,7 0,7 0,7 ühele isikule Programmi 100%-liselt läbinud isikute arv isik

134 Toode: teenused psüühiliste erivajadustega inimestele Toote üldeesmärk Tagada puuetega inimestele teiste inimestega võrdsed võimalused, anda neile maksimaalne võimalus osaleda ühiskonnaelus, avastada varakult puuetega lapsi ja kaasata nende peresid toetavate teenuste võrgustikku, tagada juurdepääs üldistele avalikele teenustele, toetada iseseisvat toimetulekut võimalikult vähese kõrvalise abiga, arendada süsteemselt neile vajalikke teenuseid ning teha koostööd valitsusväliste organisatsioonidega nende kaasamiseks puuetega isikute hoolekandeteenuste arendamisse. Tegevuse kirjeldus Eelarve koostamisel lähtutakse prognoosist, et psüühikahäiretega inimesi, kes vajavad toetavaid teenuseid igapäevaeluga toimetulekuks, elab Tallinnas kuni Prognoosi aluseks on elanikkonna arv ning välisuuringutele tuginev hinnang teenuseid vajavate raske psüühikahäirega isikute arvu kohta. Teenust osutatakse Tallinna rahvastikuregistrisse kantud psüühikahäiretega isikutele. Teenus hõlmab: igapäevaelu toetamise teenust päevakeskustes (igapäevaelu ja sotsiaalsete oskuste õpetamine ja arendamine, tööoskuste harjutamine, töö- ja tegutsemisvõime arendamine, töö leidmise toetamine, eneseabigruppide toetamine, loovteraapiliste rühmade läbiviimine); igapäevaelu toetamise teenust juhtumikorralduse meetodil (kliendi toimetuleku hindamine ja toetamine, kliendi seostamine talle sobivate teenustega ning teenuste koordineerimine, koostöö teiste teenuste osutajatega ja perekonnaga, haigusega toimetuleku toetamine); toetatud tööd (iseseisvalt elava või toetatud elamise teenust kasutava inimese töötamine tavapärastes töösuhetes, töövõtja ja tööandja toetamine); toetatud elamise teenust (igapäevaelu oskuste ja iseseisvuse arendamine turvalises keskkonnas, eluasemeteenuse pakkumine). Teenust osutab Tallinna linna hoolekandeasutus Tallinna Vaimse Tervise Keskus. Tallinna Vaimse Tervise Keskus (Pelguranna tn 31) on Tallinna linna segatüüpi hoolekandeasutus, mille ülesandeks on psüühiliste erivajadustega isikutele sotsiaalteenuste osutamine ja arendamine. Asutus koosneb seitsmest struktuuriüksusest, mis asuvad Tallinnas neljal aadressil: Õismäe tee 105a (Haabersti klubimaja ja Teabetuba), Pae tn 19 (Lasnamäe töö- ja tegevuskeskus), Pelguranna tn 32 (Pelguranna tegevus- ja teraapiakeskus ning Pelguranna tugikodu) ja Kopli tn 25 (administratsioon, kogukonnatöö meeskond ja rehabilitatsioonimeeskond). Asutuse tegevuse eesmärgiks on pakkuda ja arendada psüühiliste erivajadustega inimestele vaimse tervise teenuseid kogukonnas inimese parima võimaliku elukvaliteedi saavutamiseks. Tallinna Vaimse Tervise Keskuses on 36 koosseisulist ametikohta, millest 18 finantseeritakse riigist ja 18 linnast. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Võimaldada 358-l psüühikahäirega inimesel saada teenuseid, mis toetavad nende 133

135 iseseisvat elu ja toimetulekut ning ennetavad sattumist ööpäevaringsele hooldamisele, sh võimaldada igapäevaelu toetamise teenus 295 isikule; võimaldada töötamise toetamise teenus 26 isikule; võimaldada toetatud elamise teenus 37 isikule. Mõõdik Ühik Teenuste kasutajate arv isik Arvnäitajad Ühik Teenust saavate isikute arv kokku, sh isik toetatud elamise teenust saavate isikute arv isik igapäevaelu toetamise teenust saavate isikute arv isik töötamise toetamise teenust saavate isikute arv isik Programmi 100%-liselt läbinud isikute arv isik Eakate hoolekanne Toode: üldhooldekodu teenused (Sotsiaal- ja Tervishoiuameti haldusala) Toote üldeesmärk Kindlustada üksi elavate eakate isikute, kelle toimetuleku tagamiseks avahooldusteenuste (päevahoid, koduhooldus, sotsiaalvalve teenus) rakendamisest ei piisa, ööpäevaringne hooldamine üldhooldekodus. Tegevuse kirjeldus Eakaid elanikke, kes vajavad ööpäevaringse hooldamise teenust, on hinnanguliselt aastal Tallinnas Eelarve koostamisel lähtutakse prognoosist, et. aastal kasvab nimetatud inimeste arv 100 võrra ehk isikuni. Üldhooldekodus kindlustatakse isik ööpäevaringse järelvalvega, terviseabiga ja vaba aja veetmise võimalustega. Hooldekodusse suunamine korraldab ameti juurde moodustatud komisjon. Kui linnale kuuluvas Iru Hooldekodus puudub vaba koht, suunatakse isik, kes ise või kelle ülalpidajad tasuvad osaliselt hoolduskulude eest või vajavad kiiret paigutamist hooldekodusse, tema nõusolekul väljapoole Tallinna linna asuvasse hoolekandeasutusse. Üldhooldekodu koha taotlejatena võetakse arvele Tallinna eakad, kes ise või kelle seadusjärgsed ülalpidajad oma tervise, kõrge vanuse või vähekindlustatuse tõttu ei ole võimelised isikule hooldust tagama. Teenust osutavad: - Tallinna linna hoolekandeasutus Iru Hooldekodu, - hooldekodud väljaspool Tallinna haldusterritooriumi. KULUD KOKKU ( ), sh Iru Hooldekodu üldhooldekodu teenused Tallinna linn lähtub hooldust vajava isiku paigutamisel hooldekodusse konkreetsest juhtumist. Hooldekodu valikul koostöös linnaosadega võetakse arvesse isiku enda ja lähedaste soovi ning hooldusvajadust. Piirangud seab hetkel vakantsete hooldekodukohtade olemasolu, isiku tervislik seisund ja eraldatud liste vahendite hulk. 134

136 Paigutamist vajavad ka need isikud, kes viibivad haiglates, aga ei vaja enam haiglaravi. Esineb juhtumeid, kui isikul puuduvad dokumendid ja sissetulek, kuid ta vajab ööpäevaringset hooldamist. Sellistele isikutele otsitakse soodsaim hooldekodukoht, kuid linn tasub nende eest hoolduskulud täies mahus ehk orienteeruvalt kuus. Vajadus hooldekodudesse paigutamiseks on suur, sest Tallinna linna allasutus Iru Hooldekodu ei suuda kõiki hooldust vajavaid Tallinna elanikke teenindada. Pidevalt on hooldekodu kohta ootamas ligi 90 inimest aastal on üldhooldekodu kohamaksumus Eestis keskmiselt (koos erahooldekodudega) 550 kuus. Osa sellest tasub isik ise (95% pensionist), võimaluse korral tasuvad osa seadusjärgsed ülalpidajad või sugulased ja ülejäänud osa hüvitab linn. Arvestusega, et linn maksab ühe hoolealuse kohta 269,73 kuus (arvestatud on 7,4% kohamaksumuse tõusuga) ja aastal väljapoole Iru Hooldekodu suunatud isikute arv on 445, planeeritakse. aastal (445 in x 269,73 x 12 kuud) isikute suunamiseks teistesse hooldekodudesse. Iru Hooldekodus on 160 koosseisulist ametikohta. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Tagada üldhooldekodu teenus 795 isikule, sh 350 isikule Iru Hooldekodus; 445 isikule hooldekodudes väljaspool Tallinna. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest % Arvnäitajad Ühik Üldhooldekodu teenuse saajad, sh isik Iru Hooldekodus isik suunatud väljapoole Iru Hooldekodu isik Üldhooldekodu teenuse maksumus Iru Hooldekodus isiku /kuus kohta Tallinna keskmine osalus ühe isiku puhul väljapool Iru /kuus ,73 Hooldekodu Hooldekodu koha taotlejate arv keskmiselt isik Toode: üldhooldekodu teenused (Nõmme linnaosa) Toote üldeesmärk Tagada üksi elavate eakate isikute, kelle toimetuleku tagamiseks päevahoiu ja koduhooldusteenuste rakendamisest ei piisa, ööpäevaringne hooldamine üldhooldekodus. Tegevuse kirjeldus Eakate hooldamise eesmärgiks Nõmme Sotsiaalmaja pansionaadis on toetada ja parandada hoolealuste toimetulekut tervise ja elukvaliteedi tõstmise või säilitamise abil. Hoolduse sisu ja maht oleneb hoolealuse individuaalsetest vajadustest, mis kindlustaksid talle parima võimaliku elukvaliteedi. Üldhooldekodus kindlustatakse isik ööpäevaringse järelevalvega, meditsiinilise abiga, vaba aja sisuka veetmise võimalustega ja tervisliku toiduga. Hooldekodusse suunamine korraldab Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande 135

137 komisjon. Isik ise või tema ülalpidajad tasuvad osaliselt hoolduskulude eest. Teenust osutab Nõmme Sotsiaalmaja pansionaat. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärk Tagada üldhooldekodu teenus 20 isikule. Arvnäitajad Ühik Üldhooldekodu teenuse saajad, sh isik eakad isik puudega isikud isik lastega pered isik Üldhooldekodu teenuse maksumus isiku kohta /kuus Toode: eaka inimese perekonda toetavad teenused Toote üldeesmärk Võimaldada päevahoid Tallinna linnas elavatele dementsuse sündroomiga eakatele. Tegevuse kirjeldus aastal oli Tallinnas hinnanguliselt 250 elanikku, kes tervislikel põhjustel vajasid päevahoiuteenust. Eelarve koostamisel lähtutakse prognoosist, et. aastal kasvab nimetatud inimeste arv 10 võrra ehk 260 isikuni. Teenuse sihtgrupiks on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linnas elavad dementsuse sündroomiga eakad, kes vajavad päevahoidu. Teenus on eelkõige mõeldud peredele, kes ei saa eakat üksi koju jätta. Vältimaks vajadust paigutada selline isik hooldekodusse, pakutakse perele võimalust saada päevase hoolduse teenust päevakeskuses. Teenust osutab Merimetsa Tugikeskus. Päevahoid kuulub eaka inimese perekonda toetavate teenuste hulka, mis on ühtlasi ka alternatiiv hooldekodule. Teenus soodustab eakate inimeste kodus elamist, võimaldab nende lähedastel jätkata töötamist ja anda neile puhkust. Antud päevahoiu teenus võimaldab piirata linna lisi kulutusi eakate ülalpidamiseks hooldekodus. Linn osutab teenust alates aastast, teenust osutatakse 11 kuud aastas. Päevahoiuteenusele suunab perearst või psühhiaater. Teenuse osutamiseks on vaja kliendi elukohajärgse linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna suunamiskirja. Teenuse tarbijatele pakutakse lisaks hooldusele arendavaid tegevusi, mälutreeninguid, tegevusi füüsilise seisundi säilitamiseks, võimalust puhkuseks ja toitlustamist. Päevased tegevused planeeritakse vanuritele individuaalselt, lähtuvalt füüsilise ja vaimse seisundi hindamisest ning eaka lähedaste soovist aastal kehtestati seoses vähenemisega ( vähenes võrreldes aastaga 25%) kliendile omaosalustasu 2,68 /päev. Lisaks maksab klient või tema hooldaja ise toitlustamise ja hooldusvahendite (mähkmed, ravimid, jne) eest. Vastavalt lähedaste soovile toitlustatakse eakaid kuni kolm korda päevas. Kliendi hooldaja korraldab ise igapäevase transpordi. Omaosalustasu kehtestamisega vähenes klientide arv: kui aastal oli päevahoiuteenuse keskmine kasutus 213 päeva kuus, siis aastal oli see 146 päeva, aastal 141 päeva ja aastal on 7 kuu jooksul kuu keskmine kasutus olnud 134 päeva. 136

138 Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Tagada päevahoid 15 dementsuse sündroomiga isikule. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest % Arvnäitajad Ühik Hooldusel olevate isikute arv isik Teenuse kohamaksumus kuus isiku kohta /kuus 158,81 149,52 149, Laste hoolekanne Toode: psühholoogiline nõustamine Toote üldeesmärk Võimaldada Tallinnas elavatele lastele ja noorukitele ning nende peredele tasuta psühholoogilist nõustamist, k.a telefoninõustamist; teostada vastuvõtule pöördunud laste ja noorukite perekonna psühhoteraapiat; viia läbi lastega töötavate spetsialistide koolitusi, nõustamist ja konsultatsioone; lahendada komplitseeritud juhtumeid koos superviisoriga. Tegevuse kirjeldus Psühholoogilist nõustamist vajavate laste ja nende pereliikmete arv on pidevalt kasvanud aastal osutati ambulatoorse individuaalnõustamise, internetinõustamise, telefonikonsultatsioonide ja perekonna psühhoteraapia raames abi (2010. aastal 1 925) lapsele, noorukile või pereliikmele. Abivajajate suur arv on tingitud majanduslike riskide süvenemisest, mis eeskätt tabab lastega peresid, samal ajal on iga juhtum muutunud oma multiprobleemide tõttu aeganõudvamaks. Teenus hõlmab: süsteemset perekonna psühhoteraapiat; lahenduskeskset lühiteraapiat; käitumis-kognitiivset ja kunstiteraapiat; koolitusi ja konsultatsioone lastega töötavatele spetsialistidele. Teenust osutab SA Tallinna Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliiniku Laste ja Noorte Nõustamiskeskus aastal teostati 398 tundi individuaalset nõustamist ja tundi perekonna psühhoteraapiat, koos lastepsühhiaatritega viiakse läbi perekonna-psühhoteraapia seansse, samuti seansse pediaater-konsultantide ja lasteneuroloogide poolt suunatud laste peredega. Populaarseks on muutunud internetinõustamine, millele aastas kulub orienteeruvalt kuni 280 tundi. Jätkub juhtumite arutelu koos lastepsühhiaatrite ja superviisoriga, orienteeruvalt kuni 60 juhtumit aastas. Alla 12-aastaste laste pöördumise peamisteks põhjusteks on käitumisprobleemid, psühhosomaatilised kaebused koos erinevate terviseprobleemidega, kooliprobleemid seoses koolivägivallaga ja koolihirmud. Vanemad ei oska või ei suuda lapsele piire kehtestada ja ei ole teadlikud laste vajadusest. Sagenenud on söömisprobleemidega väikelaste hulk. Eelkõige on rahuldamata laste emotsionaalsed vajadused, nagu vajadus armastuse, mõistmise, koosolemise ja tunnustuse järele. Sagenenud on uneprobleemid ja enurees kooliskäivatel lastel. Teismeliste pöördumise peamisteks põhjusteks on depressiivsus, madal enesehinnang, halvad suhted vanematega, kooliprobleemid, kõrgenenud ärevus. Kasvanud on noorte 137

139 probleemid tingituna vanemate töötamisest väljaspool Eestit ja vanemate vastutustundetusest. Keskmiselt käib pere teraapias 5 korda. Positiivsena tuleb märkida isade huvi ja osaluse kasvu perekonna psühhoteraapias. Arvestades kujunenud majanduslikku surutist ja selle lähiaastatel ilmnevaid tagajärgi, on tõenäoline abivajajate arvu kasv. Teenust osutatakse nõustamiskeskuses kõikidel tööpäevadel kindlatel kellaaegadel eelregistreerimisega vastuvõtule. Teenust osutavad kaks psühholoogperekonna psühhoterapeuti nii eesti kui vene keeles. Teenus on kliendile tasuta. Teenuse osutamise aluseks on Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning SA Tallinna Lastehaigla vahel sõlmitud teenuse osutamise leping nr 5-1/11/20 teenuse osutamiseks perioodil kuni Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Nõustada koos teraapia läbiviimisega kasvu-, õpi- või käitumisraskustega last või noorukit koos pereliikmetega aastas. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest % 51, Arvnäitajad Ühik Nõustatavaid aastas isik Teenuse tundide arv kokku, sh tund individuaalnõustamine tund perede nõustamine, sellest tund internetinõustamine tund juhtumite arutelu koos superviisoriga tk Keskmine teenuse hind ühele isikule 19 18,6 20, Toode: perekeskuse teenused Toote üldeesmärk Nõustada lapsi ja lastega peresid ning osutada toetavaid sotsiaalteenuseid riskiperedele. Tegevuse kirjeldus Eelarve koostamisel lähtutakse prognoosist, et. aastal teenindatavate laste/perede/isikute arv jääb aastal planeeritud tasemele. Teenus hõlmab: psühholoogilist nõustamist ning nõustamist telefoni ja interneti teel; perekeskset aitamistööd; tugiisiku teenust lastele ning tugigruppi teismelistele emadele ja rasedatele; päevakeskuse teenust; lapsele suhtlemise korraldamist lahuselava vanemaga. Teenust osutab Tallinna linna hoolekandeasutus Tallinna Perekeskus. Asutuse koosseisu on kinnitatud 20,5 koosseisulist ametikohta, lisaks on planeeritud aastal ajutiste lepinguliste töötajate töötasudeks Ajutiste lepinguliste töötajatega on korraldatud perekeskuse sotsiaaltöötajate ja psühholoogide supervisioon. Kavandatud on töötasukulude kasv seoses palgakokkulepetega kaasnenud töötingimuste muutumisega (muutus täistööaja norm). 138

140 Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Tagada tugiisikuteenuse osutamine aastaringselt 20 lapsele; tagada psühholoogiline nõustamine isikule; tagada päevakeskuse teenus korraga 20 lapsele; tagada perekeskne aitamistöö 90 perele; tagada telefoni ja interneti teel nõustamine 160 lapsele; tagada lapse ja lahuselava vanema kohtumised 10 perele. Mõõdik Ühik Teenuseid saanud isikute (perede) arv isik Arvnäitajad Ühik Nõustamist saanud isikuid aastas isik Tugiisikuteenust saanud lapsi isik Perekeskset aitamistööd saanud pered pere Lahuselava vanemaga läbiviidud kohtumisi pere Interneti- ja telefoninõustamine isik Päevakeskuse kohti tk Toode: sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused Toote üldeesmärk Lapse ja perekonna toimetulekuvõime parandamine ning laste käitumishäirete leevendamine ja asendushoolduse ennetamine. Tegevuse kirjeldus aastal oli sotsiaalset rehabilitatsiooni iseseisvaks eluks ettevalmistamisel vajavate noorte planeeritud arv 16, kohtade arv sõltub teenuse vajadusest. Eelarve koostamisel lähtutakse prognoosist, et. aastal nimetatud isikute arv väheneb ja kohti noortekodusse planeeritakse 5. Teenus hõlmab noortekodu teenust lastekodus. Noortele osutatakse noortekodu teenust linnaosa valitsuse suunamise alusel. Tööd teostatakse individuaalplaanide alusel. Töövormidena kasutatakse individuaaltööd, toimetulekuvõime arendamisele suunatud rühmatööd, igapäevaoskuste arendamist (arvuti- ja keeleõpe, suhtlemisõpetus, enesehooldus, toiduvalmistamine, vaba aja asjalik sisustamine), suhete parandamist kooliga ja õppetöö korraldamist, sportlikke ja mängulisi tegevusi, vanemate nõustamist ning võrgustikutööd. Teenust osutab Tallinna Lastekodu. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärk Osutada noortekodu teenust korraga 5 noorele. 139

141 Mõõdik Ühik Kohti noortekodus I pa/ii pa tk 16 16/5 5 Arvnäitajad Ühik Teenust saanud isikute arv isik Toode: perekonda toetavad teenused Toote üldeesmärk Taastada perekonna jõuvarusid, ennetada/ületada kriisiolukordi ja parandada suhteid perekonnas. Tegevuse kirjeldus Toimetulekuraskustes peresid oli aastal Tallinnas Teenust osutatakse Tallinna rahvastikuregistrisse kantud isikutele, kes vajavad abi perekondlikust olukorrast tulenevalt. Teenus hõlmab: toimetulekuraskustes perede jõustamiseks erinevaid töövorme (laste suvepuhkus peredes, perepäevad, perepuhkus koos toimetulekuõpetusega, ranits vähekindlustatud pere kooliminevale lapsele, perekeskuse teenused, nõustamine, lapsehoiuteenus puuetega lastele); lastekaitse valveteenuse korraldamist lastekaitsetöötajate töövälisel ajal lastega toimuvates kriisiolukordades politsei kutsel; võrgustikukoolitust lastega töötavatele spetsialistidele; laste toitlustamine päevakeskustes. Teenust osutavad: - MTÜ Eesti Punase Risti Tallinna Ühendus, - Tallinna Lastekodu (Lasnamäe keskus lapsehoiuteenus puuetega lastele), - lepingulised töötajad (valveteenus), - teised füüsilised ja juriidilised isikud (perekonda toetavad teenused), - Haabersti Sotsiaalkeskus, Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskus, Lasnamäe Sotsiaalkeskus, Kristiine Sotsiaalkeskus, Mustamäe Avatud Noorte Keskus, Mustamäe Laste Loomingu Maja, Tallinna Perekeskus, Pirita Linnaosa Valitsus, Kristiine Linnaosa Valitsus, Mustamäe Linnaosa Valitsus, Nõmme Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus (laste toitlustamine päevakeskustes). Pered, kes saavad igakuist toimetulekutoetust või elavad toimetuleku piiril, kindlustatakse lapse I klassi minekul ranitsaga, mis sisaldab vajalikke õppevahendeid aastal käivitati lastekaitse valveteenus koostöös politseiga. Iga alla 14-aastase ja vajadusel ka vanema alaealise ülekuulamise ja kriisisündmuse juures viibib sotsiaaltöötaja või psühholoog aastal käivitati puudega laste intervallhooldus (lapsehoiuteenus) Tallinna Lastekodu Lasnamäe keskuses aastal finantseeriti intervallhooldust linnaliste vahendite puudusel riigist lapsehoiuteenuseks eraldatud vahenditest. Seoses asenduskoduteenusele suunatud laste arvu suurenemisega aastal on alates aastast võimalik perekonda toetavate teenuste osutamiseks kasutada riigilisi vahendeid väiksemas mahus. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Tagada vähekindlustatud perede esimesse klassi minevale 300 lapsele ranitsa soetamine; 140

142 tagada lastekaitse valveteenus lastekaitsetöötajate töövälisel ajal; viia läbi 2 võrgustikukoolitust; tagada 60 lapse toitlustamine päevakeskustes. Mõõdik Ühik Ranitsat saavate isikute osakaal teenuse vajajatest % Arvnäitajad Ühik Ranitsat saavate laste arv isik Laste toitlustamine päevakeskustes isik Võrgustikukoolitusi korda/aastas Toode: laste ja perede varjupaigateenused Toote üldeesmärk Osutada abi järelevalveta ja vanemliku hoolitsuseta lastele ja lastega emadele, kes on perevägivalla ohvrid. Tegevuse kirjeldus aastal oli Tallinnas vanemliku hoolitsuseta ja abivajajaid lapsi 992 ning kriisis emasid lastega 150. Eelarve koostamisel lähtutakse prognoosist, et. aastal nimetatud laste ja lastega emade arv ei kasva. Teenust osutatakse kõikidele abi vajavatele lastele ja Tallinna rahvastikuregistrisse kantud lastega emadele. Teenus hõlmab: varjupaigateenust lastele, kes on jäänud vanemliku hoolitsuseta või kelle elu või tervist ohustavad puudujäägid nende kodusel hooldamisel; varjupaigateenust emadele lastega, kes on perevägivalla ohvrid või muul moel sattunud kriisiolukorda. Teenust osutavad: - Tallinna Lastekodu (Nõmme, Kopli ning imikute ja puuetega laste keskused), - MTÜ Enne ja pärast sündi. Laste varjupaik pakub teenust kõigile lastele sõltumata nende elukohast. Laps kindlustatakse varjupaigas ööpäevaringse hoolduse, rehabilitatsiooni ja meditsiinilise abiga. Varjupaigas võib laps viibida kuni 2 kuud. Selle aja jooksul korraldab lapse elukohajärgne omavalitsus lapse edasise hoolduse ja eestkoste. Ema ja lapse varjupaik kindlustab abivajajad hädapärasega, mis on vajalik laste hooldamiseks ja kasvatamiseks. Toiduvalmistamise, pesupesemise jms eest hoolitsevad emad ise. Varjupaigas nõustatakse emasid, aidatakse lahendada töö ja eluasemega seotud probleeme, taastada sotsiaalset võrgustikku, õpetatakse korraldama oma igapäevaelu. Varjupaigateenust osutatakse seni, kuni see on vajalik ema ja laste turvalisuse tagamiseks. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Tagada 26 lapse hooldamine varjupaigas; tagada üheaegne võimalus kasutada ema ja lapse varjupaigateenust 14 emale lastega. 141

143 Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest, sh Lapsed % lastega emad % Arvnäitajad Ühik Laste varjupaiga teenuse vajajate arv isik/aastas Laste varjupaiga kohtade arv kohti Ema ja lapse varjupaiga teenuse vajajate arv isik Kohti emadele kohti Toode: hooldamine perekonnas Toote üldeesmärk Kindlustada vanemliku hoolitsuseta jäänud laste hooldamine kasuperes. Tegevuse kirjeldus Asendushooldust vajavaid lapsi oli Tallinnas aastal 683. Sobiva hoolduspere olemasolul eelistatakse alati lapse hooldamist hooldusperes hooldamisele asenduskodus. Eelarve koostamisel lähtutakse prognoosist, et. aastal hooldusperedele makstavate toetuste määr ei kasva. Teenust osutatakse Tallinna rahvastikuregistrisse kantud vanemliku hoolitsuseta lastele. Teenus hõlmab: hooldamist hooldusperekonnas (lapse hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu); hooldajatele teabepäevade, eneseabigruppide ja seminaride korraldamist. Hooldaja võtab vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse hooldada kuni tema tagasipöördumiseni oma bioloogiliste vanemate juurde, eestkoste või lapsendamise vormistamiseni, täiskasvanuks saamiseni või päevase õppevormi korral kuni nominaalse õppeaja lõpuni. Hooldaja sõlmib lepingu lapse elukohajärgse linnaosa valitsusega. Hooldaja jääb sotsiaalhoolekandeosakonna järelevalve alla. Lepingut ei sõlmita isikuga, kellel perekonnaseadusest tulenevalt on lapse ülalpidamiskohustus. Hooldaja peab tagama lapsele hoolduse ja kasvatuse arvestades tema east ja tervislikust seisundist tulenevate iseärasustega. Teenust osutavad: - MTÜ-d ja teised juriidilised isikud ning lepingulised töötajad (nõustamine, koolitamine), - hooldajad (füüsilised isikud). Linna listest vahenditest on vanemliku hoolitsuseta laste perekonnas hooldamise teenust osutatud alates aastast. Lisaks toetustele kaetakse linnalistest vahenditest kulutused seminaride, teabepäevade ja hooldajate eneseabigruppide läbiviimiseks aastal on alla 14-aastase lapse hooldamise toetuse piirmäär ühes kuus 211 ja 14- aastase ja vanema lapse toetuse piirmäär 243. Raskestikasvatatava lapse ülalpidamiseks nähakse ette täiendavalt 32 kuus. Linnast makstakse toetust lisaks riiklikele peretoetustele (kui alla 14-aastane laps saab peretoetust 211 kuus, siis linna poolt lisandub 32 ). Aastas on perekonnas hooldusel umbes 80 last, neist 50% vanuses 14 ja enam aastat aasta lõpus oli perekonnas hooldamisel 67 last ja noort, ja. aastal jääb laste ja noorte arv prognooside alusel samale tasemele. Kuna linna poolt makstava toetuse suurus sõltub riiklike toetuste suurusest, on tegelikult vajaminevate vahendite suurust raske prognoosida ja toetutakse eelnevate aastate kogemustele. Lisaks toetustele kaetakse lapse perekonnas hooldamise vahenditest ka hooldajatele korraldatud koolituste kulud. 142

144 Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Tagada 60-le vanemliku hoolitsuseta lapse hooldamine kasuperes; viia hooldajatele läbi 2 koolitust. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest % Arvnäitajad Ühik Lapsi/noori hooldusperekonnas isik Keskmine toetuse suurus lapse/noore kohta /kuus 15,54 12,23 12,23 Koolitusi hooldajatele tk Toode: hooldamine lastekodus Toote üldeesmärk Vanemliku hoolitsuseta laste hooldamine ja iseseisvaks eluks asenduskodus. ette valmistamine Tegevuse kirjeldus aastal oli Tallinna Lastekodus asenduskoduteenusel lapsi 191. Eelarve koostamisel lähtutakse prognoosist, et. aastal laste arv ei muutu. Lastekodu on asenduskodu vanemliku hoolitsuseta lapsele, kellele asendusperekonda pole leitud. Tallinna lapsed elavad peamiselt Tallinna Lastekodus, last teistes lastekodudes. Sama palju Tallinna lastekodu lastest (peamiselt puudega lapsed) on pärit teistest piirkondadest väljaspool Tallinna. Teenus hõlmab: lastekodulapse taskuraha, lastekodu turvateenust, laste koolivaheaja ja puhkuse korraldamist, lastekodu personali palgakulusid. Teenust osutab Tallinna Lastekodu. Lastekodus on 117,75 koosseisulist kohta. Lastekodu finantseeritakse peamiselt riigilistest vahenditest. Tallinna linn katab kulutused lastekodu turvateenusele, laste koolivaheaegade sisustamisele (laagrid ja puhkuse veetmine peredes) ja taskurahale (õppivatel lastel). Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Tagada Tallinna Lastekodus elavatele lastele turvateenus; kindlustada 120-le Tallinna Lastekodu kooliealisele lapsele taskuraha; võimaldada 40-le Tallinna Lastekodu lapsele koolivaheajapuhkust väljaspool lastekodu. 143

145 Mõõdik Ühik Tallinna Lastekodus vanemliku hoolitsuseta lapsed lapsi/noori Arvnäitajad Ühik Kooliealistele lastele taskuraha tagamine isik Lastekodu lastele suvepuhkuse võimaldamine (väljaspool lastekodu) isik Toode: varjupaiga ja rehabilitatsiooniteenus Toote üldeesmärk Tagada vanemliku hoolitsuseta lastele varjupaiga teenus ning käitumishäirega ja võõrutusravi läbinud sõltuvushaigetele lastele ja noortele rehabilitatsiooni teenus. Tegevuse kirjeldus aastal oli Tallinnas arvel vanemliku hoolitsuseta ja abivajavaid lapsi 992 ning sõltuvusprobleemidega lapsi oli hinnanguliselt Prognoositakse, et. aastal jääb abivajavate laste arv aasta tasemele. Teenust osutatakse võõrutusravi läbinud sõltuvushaigetele lastele ja noortele. Teenus võimaldab: varjupaigateenust 14-le vanemliku hoolitsuseta lapsele vanuses 4-18; rehabilitatsiooniteenust kuni 48-le kooliealisele lapsele. Laps viibib varjupaigas 2 kuud. Selle aja jooksul korraldab lapse elukohajärgne omavalitsus tema edasise hoolduse ja eestkoste. Rehabilitatsioonikeskuses on lapsed ja noored kindlustatud ööpäevaringse hooldusega, järelevalvega ja meditsiinilise abiga. Lapsed suunatakse programmi linnaosa lastekaitsetöötaja poolt või alaealiste komisjoni vastava otsusega. Rehabilitatsiooniprogramm kestab aasta. Rehabilitatsioonikeskusest lahkudes jääb laps mõneks ajaks keskuse töötajate nõustada. Täiskasvanutele (noored vanuses kuni 20 eluaastat, rasedad ja emad lastega) praegu veel teenust ei osutata. Teenust osutab Tallinna linna hoolekandeasutus Tallinna Laste Turvakeskus. Turvakeskuse koosseisus on 2 keskust, millest üks on Lilleküla keskus (Mooni tn 1/Paldiski mnt 51), kus on 14 varjupaiga kohta vanemliku hoolitsuseta lastele vanuses 3-18 aastat ja teine sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus (Nõmme tee 99), kus on 48 kohta ja mis on mõeldud sõltuvusprobleemidega lastele vanuses aastat. Tallinna Laste Turvakeskusest sai aastal abi kokku 212 (sh 89 sõltuvushäirega) last. Tallinna Laste Turvakeskuse koosseisus on 63 koosseisulist töökohta. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Tagada üheaegne ööpäevaringne hooldus ja päevategevus rehabilitatsioonikeskuses 48-le sõltuvushäirega lapsele; tagada 14-le vanemliku hoolitsuseta lapsele vanuses 4-18 aastat turvaline keskkond. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest, sh varjupaigateenust saajad % rehabilitatsiooniteenust saajad % Arvnäitajad Ühik Kohti rehabilitatsioonikeskuses kohti

146 Arvnäitajad Ühik Kohti varjupaigas kohti Teenuse kasutajate arv isik Toode: imiku hoolduspakid (a) Toote üldeesmärk Tagada igale Tallinna linna vastsündinule hoolduspakk. Tegevuse kirjeldus Teenust osutatakse perele, kus mõlemad vanemad on kantud Tallinna elanike registrisse. Vastsündinu emale antakse sünnitusmajast lahkumisel imiku hoolduspakk, milles on 7 nimetust imiku riide- ja pesuesemeid, mähkmete komplekt ning 2 nimetust imiku hooldusvahendeid. Toode sisaldab kulutusi pakile ja transpordile sünnitusmajja. Töötasust kaetakse pakkide väljastamisega tegelevate isikute (1 inimene Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja 1 inimene Ida-Tallinna Keskhaiglas) töötasu pakkide väljastamiseks ja arvestuse pidamiseks. Teenust osutatakse Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning Katarina OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärk Tagada igale Tallinna linna vastsündinule hoolduspakk. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest % Arvnäitajad Ühik Teenuse saajate arv isik Imiku hoolduspaki maksumus 29,3 30,3 28, Toode: laste päevakeskuse teenused (Nõmme linnaosa) Toote üldeesmärk Ennetada toimetulekuraskusi. Pakkuda lastele ja noortele päevast rakendust. Tegevuse kirjeldus Teenus hõlmab: vanemliku hoolitsuseta ja/või toimetulekuraskustes perede laste (vanuses 5-15 aastat) nõustamist; mängimis- ja suhtlemisvõimaluste loomist kuni 17-aastastele puuetega lastele ja eelkooliealistele lastele; kooliealistele lastele logopeedi ja psühholoogi teenuse pakkumist. Teenust osutab Nõmme Sotsiaalkeskus. Päevakeskuses töötab 4 koosseisulist kasvatajat ning käsunduslepingu alusel logopeed ja psühholoog. Laste Päevakeskuse koosseisus töötab Rahumäe mängujaam ja päevakeskuse filiaal aadressil Pihlaka tn Nõmme-Kase päevakeskus 145

147 Alates aastast tegutseb Nõmme linnaosas Rahumäe jaamahoones (Pärnu mnt 288b ) laste mängujaam. Rahumäe mängujaama sihtrühm on kuni 17-aastased lapsed, sealhulgas erivajadustega lapsed. Kuni 6-aastaste laste puhul eeldatakse, et mängujaama tegevustest võtab osa ka lapsevanem kuna mängujaam ei saa muutuda laste päevahoidu pakkuvaks asutuseks. Mängujaama tegevuse eesmärgiks on olla lastele tegevuskeskuseks, samuti erivajadustega laste ühistegevuste korraldamine tavalasteaia- ja koolilastega, võttes arvesse mõlema osapoole erisusi ja erivajadusi. Mängujaam on avatud septembrist maini (9 kuud) esmaspäevast reedeni. Mängujaamas korraldatakse töötubasid erinevas vanuses lastele, toimuvad muusikaja muinasjututunnid ning erivajadustega laste mängutunnid. Teenus hõlmab: liikumismänge, arendavaid mänge, mänge nukunurgas jne (tegevus toimub kogenud pedagoogide abil ja juhendamisel, kaasates erinevate puuetega lapsed ja tavalapsed ühisesse tegevusse); kolmel päeval nädalas kindla suunitlusega tegevust (maalimine, voolimine, meisterdamine); päeva jooksul on avatud töötuba, kus lapsed ja vanemad saavad loovalt tegutseda, neile on abiks pedagoog; üks kord nädalas kogunevad erivajadustega lapsed koos vanematega, et osaleda spetsiaalses mängutunnis. Võimalik on maalida, muusikat kuulata, arvutit kasutada, suhelda, samuti korraldatakse kohtumisõhtuid. Klubiõhtute korraldamisse kaasatakse noori vabatahtlikke. Kord kuus korraldatakse temaatilisi päevi rahvakalendri tähtpäevade tähistamiseks, samuti organiseeritakse elavnurgapäevi, kus lastel on võimalik tundma õppida taimi ja loomi. 2. Laste päevakeskuse filiaal Laste päevakeskuse eesmärgiks on toetada Nõmme linnaosas elavate lastega perede toimetulekuvõimet ning pakkuda mitmekülgseid perekonda toetavaid teenuseid. Päevakeskus pakub lastele ja nende peredele psühhosotsiaalset toetust, abi õppetöös ning arendab koostööd last ümbritsevate sotsiaalvõrgustike liikmete vahel. Lisaks laste sotsiaalsete oskuste arendamisele ja õpiabile toetab päevakeskus laste vaba aja sisustamist ja pakub erinevat huvitegevust. Koostöös linnaosavalitsusega edendatakse linnaosa noorte riskikäitumise vähendamisele suunatud ennetuslikku tegevust. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Tagada hooldamine ja nõustamine 115-le toimetulekuraskustes perede lapsele vanuses 5-15 aastat; tagada mängimis- ja suhtlemisvõimalused kuni 17-aastastele puuetega lastele ja noortele; tagada kooliealistele lastele logopeedi ja psühholoogi teenused. Mõõdik Ühik Linnaosa elanike arv isik Teenust saavate isikute osakaal linnaosa elanike arvust % 0,3 0,3 0,3 Teenust saavate isikute arv isik Arvnäitajad Ühik Teenuse kasutajaid kuus laps/kuus

148 Külastatavus kokku kordi/aastas Muude kriisirühmade hoolekanne Toode: sotsiaalselt tundlike sihtgruppide rehabilitatsiooniteenused Toote üldeesmärk Sotsiaalselt tundlike sihtgruppide sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ning isikute iseseisva toimetuleku soodustamine. Tegevuse kirjeldus. aastal on eluviisi muuta soovivate isikute arv 300 ja sotsiaalselt tundlike sihtgrupi suuruseks inimest, sest lisaks kodututele kuuluvad sihtgruppi ka kinnipidamiskohast vabanenud, vähekindlustatud, pikaajalised töötud ja heitunud. Teenus hõlmab: päevast rehabilitatsiooniteenust heitunutele, vähekindlustatutele, pikaajalistele töötutele ja neile kodututele, kes avaldavad soovi ja suudavad endisest eluviisist loobuda; toetatud eluasemeteenust koos rehabilitatsiooniga (isikutele, kes on ennast tööle vormistanud lepingu alusel või kes omavad muud legaalset sissetulekuallikat). Teenust osutab Tallinna Hoolekande Keskus. Rehabilitatsioonikeskustes toimub aktiivne kodutute, vanglast vabanenud isikute ning vähekindlustatud inimeste rehabiliteerimine sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ning isikute iseseisva toimetuleku soodustamiseks. Rehabilitatsiooniteenust osutatakse Suur-Sõjamäe tn 6a rehabilitatsioonikeskuses, kus toimub toimetulekuõpe, aktiviseerimine, tööharjumuste taastamine ja abi osutamine tööotsinguil. Keskuses on päevakeskus ja pesemisvõimalus Tallinna kodututele. Samas osutatakse toetatud eluasemeteenust koos rehabilitatsiooniteenustega. Ääretult vajalik on kodututele saunateenuse osutamise, riideabi kogumise, ladustamise ja jaotamise korraldamisega seonduvate kulutuste katmine. Turvalisuse tagamiseks on vajalik mehitatud turvateenus. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärgid Võimaldada päevast rehabilitatsiooni 90 isikule; võimaldada toetatud eluasemeteenust 30 isikule. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest % Arvnäitajad Ühik Päevase rehabilitatsiooni kohti kohti Toetatud eluasemeteenuse kohti kohti Teenuse saajate keskmine arv päevas isik/päevas Keskmine teenuse maksumus isiku kohta /aastas 1 247, ,

149 Toode: kodutute öömaja- ja varjupaigateenused Toote üldeesmärk Osutada öömaja- ja/või varjupaigateenust kõigile isikutele, kes vajavad abi elukoha puudumise tõttu. Tegevuse kirjeldus. aastal on teenust kasutavate isikute arv 600, kuid öömajateenuse vajajate arv külmaperioodi tipphetkedel suureneb, mistõttu on vajalik tekitada täiendavaid öömajakohti. Teenus hõlmab öömajateenust (kus abivajajad saavad pesta ja magada). Teenust osutab MTÜ Tallinna Hoolekande Keskus. Turvalisuse tagamiseks teenuse osutamisel on vajalik mehitatud turvateenus. Planeeritakse korraldada teenuste osutamist aadressil Alasi tn 8 (60 kohta). Öömajateenuse planeeritav maksumus. aastal on (60 inimest x 5,46 x 365 ööd). Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Tagada kodututele 60 öömaja kohta. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest % 36,4 36,4 36,4 Arvnäitajad Ühik Öömaja kohti kohti Keskmine täituvus % Ühe koha maksumus öömajas /öö 4,41 5,46 5,46 Toode: supiköögiteenused Toote üldeesmärk Kindlustada abivajajate toitlustamine supiköökides ja kodutute varjupaigas. Tegevuse kirjeldus. aastal on kodutute arv 600 isikut, kuid sotsiaalselt tundlike sihtgrupi suuruseks jääb kokku inimest, sest lisaks kodututele kuuluvad sihtgruppi ka kinnipidamiskohast vabanenud, vähekindlustatud, töötud ja heitunud isikud. Teenus hõlmab abivajajate aastaringset (7 päeva nädalas) toitlustamist supiköökides 1 kord päevas. Supiköögiteenuse planeeritav maksumus. aastal on , mille eest on võimalik valmistada ja jaotada abivajajatele toiduportsjonit (275 inimest x 1 x 365 päeva). Teenust osutavad: - Eesti Punane Rist, - MTÜ Päästearmee Eestis, - SA Sotsiaaltöö Keskus Sõbra Käsi. 1 Männiku tee 92 sotsiaalmajutusüksuse (90 kohta), Akadeemia tee 34 varjupaiga (39 kohta), Akadeemia tee 48 öömaja (40 kohta), Merelahe tn 4 öömaja (24 kohta) ja Mahtra tn 44 (40 kohta) varjupaiga teenuse osutamiseks on lised vahendid ameti hallataval asutusel Tallinna Sotsiaaltöö Keskus 148

150 Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Tagada toiduportsjonit abivajajate toitlustamiseks supiköögis (275 inimest päevas). Arvnäitajad Ühik Toiduportsjoni maksumus supiköögis 1,1 1 1 Toitlustatavaid (supiköögis) isik/päevas Toiduportsjonite arv supiköögis tk/aastas Toode: õigusalane nõustamine Toote üldeesmärk Võimaldada õigusalast nõustamist vähekindlustatud isikutele. Tegevuse kirjeldus Teenus võimaldab õigusalast nõustamist toimetuleku parandamise eesmärgil vähekindlustatud isikutele (pensionärid, puudega inimesed, üürivõlgades pered, eluasemeta pered, töötud, vangist vabanenud jne).. aastal kavandatakse teenust maksumusega 24 /tund osutada 399,5 tunni ulatuses. Teenust osutab SA Õigusteenuste Büroo. Teenus sisaldab vähese konkurentsivõimega inimeste juriidilist nõustamist ja abistamist eluaseme- ja tööhõiveprobleemidega seotud küsimustes. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Tagada vähekindlustatud isikute nõustamine kogumahus 399,5 tundi aastas. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest % Arvnäitajad Ühik Nõustamise maht tundi ,5 399,5 Teenuse tunnihind 22, Toode: toimetulekut soodustavad teenused Toote üldeesmärk Soodustada majanduslikes raskustes olevate isikute toimetulekut. Tegevuse kirjeldus aastal oli Tallinnas isikut, kes vajasid abi majanduslikest raskustest või puudest tulenevalt.. aastal jääb abivajajate arv samale tasemele. Teenus hõlmab toimetulekut soodustavaid teenuseid erinevatele sihtgruppidele: saunateenus vähekindlustatud peredele ja üksikisikutele; Tšernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimises osalenud isikute toetamine. 149

151 Harjumaa Tšernobõli Ühenduse andmetel on Tallinna rahvastikuregistris olevaid veterane 585. Neile kompenseeritakse. aastal hambaravihüvitis summas 150, sanatoorne rehabilitatsiooniteenus summas kuni 200, toetatakse prillide soetamist summas 40 ning kompenseeritakse saunapileti hind. Arvestades veteranide ea kasvu ja krooniliste tervisehädade süvenemist, kasvavad. aastal kulutused ühe veterani kohta. Teenust osutavad: - Harjumaa Tšernobõli Ühendus, - OÜ Kempens. Sauna sooduspilet maksab veteranile 1, alla 7-aastastele lastele on teenus tasuta, kuni 18- aastastele 2 ning pensionäridele neljapäeviti ja reedeti 3, laupäeviti ja pühapäeviti 3,5. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärgid Tagada saunateenuse kasutamise võimalus Tallinna vähekindlustatud peredele ja üksikisikutele; võimaldada kuni 250 Tšernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimises osalenud isiku toetamine erinevate teenuste ja nõustamisega. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal teenuse vajajatest % (Tšernobõl) Saunateenust kasutavate isikute osakaal teenuse vajajatest % Arvnäitajad Ühik Saunateenust kasutavate isikute arv isik/kuus Harjumaa Tšernobõli Ühenduse Tallinna liikmed, kes kasutavad teenust isik Toode: vältimatu sotsiaalabi Toote üldeesmärk Abistada elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud inimesi. Tegevuse kirjeldus Vältimatu sotsiaalabi teenus sisaldab Tallinna linna halduspiirkonnas viibivatele vältimatut sotsiaalabi vajavatele isikutele olukorrale vastava hädavajaliku toidu, riietuse ja ajutise peavarju andmist, sotsiaalnõustamist, transporditeenuse osutamist ning õnnetusjuhtumi tagajärjel eluasemeta jäänud isikute erakorralist majutamist aastal sattusid Tallinnas isikut sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu ning vajasid vältimatu sotsiaalabi teenust.. aastal jääb nimetatud isikute arv samaks (1 000 isikut). Teenus hõlmab sotsiaalabi osutamist elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud inimestele (vähemalt toit, riietus ja ajutine peavari). Teenust ostetakse valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kes koguvad ja jagavad riietusesemeid jm vajalikke esemeid ning osutavad ajutise peavarju teenust. 1 Antud toote alasse oli aastal kinnitatud vahendid eluruumide kohandamiseks eakatele ja puuetega isikutele summas , mis. aasta projektis kajastatakse positsiooni muud sotsiaaltoetused all nimetusega eluruumi kohandamise hüvitis puudega isikule. 150

152 Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Abistada elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud inimesi, osutades neile vajalikus ulatuses vältimatut sotsiaalabi. Arvnäitajad Ühik Abi saanud isikute arv isik Toode: kriisiabi Toote üldeesmärk Pakkuda kriisi sattunud Tallinna linna elanikele tasuta lühiajalist psühholoogilist abi vaimse tervise ja töövõime säilitamiseks või taastamiseks. Tegevuse kirjeldus Kriisiabi teenus on anonüümne. Aruannetest tuletatud andmete põhjal oli aastal Tallinnas antud teenusel klienti ja 375 peret, kes on sattunud psühholoogilisse kriisi ja vajavad spetsialisti professionaalset abi eluga toimetulekuks.. aastal jääb klientide ja perede arv orienteeruvalt samaks. Kriisiabi jaguneb kaheks eraldi valdkonnaks: Kriisinõustamine on lühiajaline psühholoogiline abi vaimse tervise ja töövõime säilitamiseks või taastamiseks. Kriisinõustamise alla kuuluvad individuaalne psühholoogiline kriisinõustamine, grupinõustamine (leinajate, lahutanute, isiksusliku arengu ja teraapiagrupid), telefoninõustamine (esmane kriisiabi ja info jagamine), psühhiaatri konsultatsioon. Pereteraapia on pere psühholoogiline nõustamine teraapilisi meetodeid kasutades. Eesmärk on pakkuda abi kriisis perele. Kriisiabiteenused on kliendile tasuta. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärgid Võimaldada kriisinõustamist tundi aastas; võimaldada pereteraapiat 600 tundi aastas. Arvnäitajad Ühik Teenuse saajate arv aastas, sh klienti peret aastas pere Psühholoogiline kriisinõustamine tundi Perede nõustamine ja teraapia tundi Toimetulekuraskustes isikute hoolekanne Toode: päevakeskuse teenused (linnaosad) KOKKU, sh

153 Haabersti Sotsiaalkeskus Kesklinna Sotsiaalkeskus Kristiine Sotsiaalkeskus Lasnamäe Sotsiaalkeskus Mustamäe Sotsiaalkeskus Nõmme Sotsiaalkeskus Pirita Vaba Aja Keskus Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskus Toote üldeesmärk Ennetada toimetulekuraskusi. Võtta aktiivselt osa ühiskondlikust elust. Pakkuda päevast rakendust. Tegevuse kirjeldus Päevakeskuse teenuseid vajavad aktiivsest sotsiaalsest elust kõrvalejäänud eakad, puudega isikud, lapsed, hoolekandeasutusest ellusuunatud ning muud riskigrupid (pikaajalised töötud, vangist vabanenud jms). Teenus võimaldab: tõsta klientide teadlikkust sotsiaalsete probleemide lahendamisel; vältida tõrjutust ja vähendada sotsiaaltoetuste vajadust. Päevakeskuse teenuste miinimumpakett hõlmab: nõustamist sotsiaalküsimustes (lastele ja lastega peredele ka kasvatus- ja kooliküsimustes); huvitegevust, rakendustegevust aktiivsest ühiskondlikust elust kõrvale jäänud täiskasvanud isikutele. Teenust osutavad: - Haabersti linnaosa hallatav asutus Haabersti Sotsiaalkeskus, - Kesklinna valitsuse hallatav asutus Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskus, - Kristiine linnaosa hallatav asutus Kristiine Sotsiaalkeskus, - Lasnamäe linnaosa hallatav asutus Lasnamäe Sotsiaalkeskus, - Mustamäe linnaosa hallatav asutus Mustamäe Sotsiaalkeskus, - Nõmme linnaosa hallatav asutus Nõmme Sotsiaalkeskus, - Pirita linnaosa hallatava asutuse Pirita Vaba Aja Keskuse allüksus sotsiaalkeskus, - Põhja-Tallinna valitsuse hallatav asutus Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskus. Kliendid pöörduvad päevakeskusesse omal algatusel või sotsiaalhoolekandeosakonna suunamisel. Tegevus toimub programmilise kava alusel. Teenuste hinnad määratletakse keskuste hinnakirjades. Erinevate sihtgruppidega tegeletakse päevakeskuses eraldi (erinevates ruumides või külastusaegadel). Päevakeskus teeb koostööd sotsiaalhoolekandeosakonnaga, lastevanemate, koolide, tööhõivetalituse, teiste hoolekandeasutuste ja vabatahtlikega. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärk Osutada päevakeskuse teenuseid. 152

154 Mõõdik Ühik Päevakeskuse teenust saavate isikute osakaal % 2,69 2,8 3,39 linna elanike arvust Arvnäitajad Ühik Elanikke Tallinnas, sh isik Haabersti linnaosas isik Kesklinna linnaosas isik Kristiine linnaosas isik Lasnamäe linnaosas isik Mustamäe linnaosas isik Nõmme linnaosas isik Pirita linnaosas isik Põhja-Tallinna linnaosas isik Teenuse kasutajaid kokku, sh isik eakaid isik puudega isikuid isik lapsi isik teisi isik Külastatavus kokku isik Teenuste kogusumma Teenuse summa ühe elaniku kohta 3,35 3,39 3,41 Teenuse summa iga teenusesaaja kohta 124,38 119,64 131,73 Töötajaid sotsiaalkeskuses/päevakeskuses kokku, ametikohti 87,95 86,95 87,3 sh Haabersti linnaosas ametikohti 10 9,5 9,5 Kesklinna linnaosas ametikohti 13,5 13,5 14,5 Kristiine linnaosas ametikohti 8,25 9,25 8,6 Lasnamäe linnaosas ametikohti Mustamäe linnaosas ametikohti Nõmme linnaosas ametikohti 9,5 8 8 Pirita linnaosas ametikohti 5,7 5,7 5,7 Põhja-Tallinna linnaosas ametikohti

155 . aasta arvandmed täitjate lõikes Eelarve Kokku Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärk Ühik Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Osutada päevakeskuse teenuseid isik Mõõdik Ühik Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Teenust saavate isikute osakaal linnaosa elanike arvust % 2,7 2,3 5,2 2,6 1,6 1,5 10,3 1 Arvnäitajad Ühik Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Teenuse kasutajaid kokku, sh isik eakaid isik puudega isikuid isik lapsi isik teisi isikuid isik Külastatavus kokku kord/aastas

156 Toode: koduteenused (linnaosad) KOKKU, sh Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn Toote üldeesmärk Parandada igapäevaelu kvaliteeti isikule harjumuspärases keskkonnas. Tegevuse kirjeldus Koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Teenus hõlmab: koduteenuseid eakatele ja puuetega isikutele (nende hooldamine, abistamine, nõustamine, põetamine), kes teenuse puudumisel vajaksid hooldust asutuses. Teenust osutatakse kuni perekonna/isiku iseseisva toimetulekuoskuse väljakujunemiseni või taastumiseni või isiku hooldusvajaduse lõppemiseni muudel põhjustel (surm, muu hooldusvormi valimine jmt). Teenust korraldab linnaosa sotsiaalhoolekande osakond. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärk Osutada koduteenuseid kõrvalabi vajavale perele. Mõõdik Ühik Teenust saavate isikute osakaal linna elanike arvust % 0,48 0,43 0,43 Arvnäitajad Ühik Elanikke Tallinnas, sh isik Haabersti linnaosas isik Kesklinna linnaosas isik Kristiine linnaosas isik Lasnamäe linnaosas isik Mustamäe linnaosas isik Nõmme linnaosas isik Pirita linnaosas isik Põhja-Tallinna linnaosas isik Teenuse saajaid (peresid) kokku, sh isik eakaid isik puudega isikuid isik lastega peresid isik

157 Arvnäitajad Ühik Teenuste kogusumma Teenuste summa ühe elaniku kohta 4,27 4,27 4,28 Teenuste summa iga teenusesaaja kohta 992, , ,73 Hooldustöötajaid kokku, sh ametikohti 179,5 166,5 166 Haabersti linnaosas ametikohti Kesklinna linnaosas ametikohti Kristiine linnaosas ametikohti ,5 Lasnamäe linnaosas ametikohti Mustamäe linnaosas ametikohti Nõmme linnaosas ametikohti Pirita linnaosas ametikohti Põhja-Tallinna linnaosas ametikohti 37,5 26,5 26,5 156

158 . aasta arvandmed täitjate lõikes Eelarve Kokku Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärk Ühik Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Osutada koduteenuseid kõrvalabi vajavale isikule (perele) isik/pere Mõõdik Ühik Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Koduteenust saavate isikute osakaal linnaosa elanike arvust % 0,22 0,42 0,68 0,25 0,49 0,45 0,17 0,76 Arvnäitajad Ühik Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Teenuse saajaid (peresid) kokku, sh isik eakaid isik puudega isikuid isik lapsi (lastega peresid) isik Teenuste kogusumma Teenuste summa ühe elaniku kohta 2,46 3,63 8,22 3,57 4,97 2,89 2,34 6,33 Teenuste summa iga teenusesaaja 1 125,91 857, , ,48 635, ,21 835,93 kohta Hooldustöötajaid isik , ,5

159 Toode: toetatud elamine (Nõmme linnaosa) Toote üldeesmärk Toetada igapäevaelu korraldamist. Tegevuse kirjeldus Toetatud elamise teenus on igapäevaelu korraldamise juhendamine iseseisvale toimetulekule orienteeritud eesmärgi saavutamiseks. Teenus tähendab nõustamist, motiveerimist, avalike teenuste juurde suunamist, kontakti hoidmist teenuse osutajatega, kliendi tugivõrgustiku loomist, tugevdamist või taastamist ja seeläbi iseseisvuse suurendamist. Teenust osutatakse: eakatele; puudega isikutele; lastekodust elluastujatele; kriisiperedele; muudele isikutele, kellel puudub eluase. Teenust osutab linna hoolekandeasutus Nõmme Sotsiaalmaja. Toetatud elamise teenust osutavad 6 töötajat. Teenuse osutamist juhib isik, kes omab sotsiaaltööalast kõrgharidust. Klient saab vajadusel pöörduda igal tööpäeval abi saamiseks sotsiaalmaja töötajate poole. Kliendi passiivsuse korral võtab sotsiaalmaja töötaja temaga ühendust vähemalt kord nädalas. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärk Osutada toetatud elamise teenust 47 isikule. Arvnäitajad Ühik Teenust saavate isikute arv, sh isik puudega isikuid isik teisi isikuid isik Keskmine teenuse hind ühele isikule /aastas Toode: sotsiaaltoetused (linnaosad) KOKKU, sh Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn Toote üldeesmärk Toimetuleku soodustamine. 158

160 Tegevuse kirjeldus Sotsiaaltoetus on rahaline toetus isiku toimetuleku soodustamiseks. Sotsiaaltoetuste määramise aluseks on Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord, mis on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 29. novembri 2012 määrusega nr 27. Toetust makstakse: puuetega isikutele (rehabilitatsioonituusikute, ravimite ja abivahendite osaliseks hüvitamiseks ja toimetuleku tagamiseks); eakatele (ravi, ravimite ja abivahendite osaliseks hüvitamiseks ja toimetuleku tagamiseks); lastele (toimetuleku tagamiseks, pere rehabilitatsioonituusiku, abivahendite soetamise ja ravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks, suvelaagri tuusiku osaliseks hüvitamiseks, lapse 1. klassi minekuks ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks, laste huviala- ja sporditegevuse korraldamiseks ja erakorralisteks väljaminekuteks, elluastumiseks eestkostelastele, paljulapselistele peredele ja lisaks paljulapselistele peredele Eesti Vabariigi aastapäevaks); kodututele, teistele abivajavatele isikutele, kinnipidamiskohast vabanenud isikutele ja töötutele (toimetuleku soodustamiseks); muudel juhtudel (erakorraliste eluasemekulude osaliseks hüvitamiseks, õnnetusjuhtumite korral, lähedase inimese matuse korraldamiseks, toitlustamise osaliseks hüvitamiseks ja üritustel osalemiseks). Toetuste maksmist teostavad Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekandeosakonnad. Toetusi makstakse isiku sissetuleku alusel. Toetuste maksmise korra kinnitab linnavolikogu, toetuste piirmäärad linnavalitsus. Eelneval kokkuleppel isikuga kantakse toetus kas isiku arveldusarvele või tema poolt kasutatava teenuse osutajale. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Soodustada isikute toimetulekut. Mõõdik Ühik Toetust saavate isikute osakaal linnaosa elanike arvust % 2,82 2,85 2,7 Toetuste struktuur, sh % eakatele % 10, ,8 puudega isikutele % 8,4 10,5 12,3 lastega peredele % 28,8 11,6 22,9 teistele isikutele % 24,3 24,7 25,2 muudele isikutele % 28,4 26,1 26,8 Arvnäitajad Ühik Elanikke Tallinnas, sh isik Haabersti linnaosas isik Kesklinna linnaosas isik Kristiine linnaosas isik Lasnamäe linnaosas isik Mustamäe linnaosas isik Nõmme linnaosas isik Pirita linnaosas isik Põhja-Tallinna linnaosas isik

161 Arvnäitajad Ühik Toetuse taotlejaid (peresid) kokku isik Toetuse saajaid (peresid) kokku isik Toetuste kogusumma Toetuste summa ühe elaniku kohta 1,02 0,99 1,00 Toetuste summa iga toetuse saaja kohta 35,99 34,70 35,95 160

162 . aasta arvandmed täitjate lõikes Eelarve Kokku Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Tegevuskulud Eelarveaasta eesmärk Ühik Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Soodustada isikute toimetulekut isik Mõõdik Ühik Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Toetust saavate isikute osakaal linnaosa elanike arvust % 5,87 2,12 1,66 2,15 1,56 0,87 1,24 6,16 Arvnäitajad Ühik Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Toetuse taotlejaid (peresid) kokku isik/pere Toetuse saajaid (peresid) kokku, sh isik/pere lastega peresid isik puudega isikuid isik eakaid isik teisi abivajajaid isik muid isik Toetuste kogusumma, sh lastega peredele puudega isikutele eakatele teistele abivajajatele muudele Toetuse summa ühe elaniku kohta 1,20 0,98 1,09 0,63 0,90 0,41 0,56 2,26 Toetuse summa toetuse saaja kohta 20,43 46, ,02 57,3 47,06 45,67 36,64

163 3.7.6 Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Kulud kokku, sellest töötasu Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 18. septembri a määrusega nr 44 kinnitatud põhimääruse alusel. Amet korraldab Tallinna linna sotsiaalhoolekannet ja tervishoidu linna hoolekandeasutuste tegevuse ja sotsiaaltoetuste kaudu, täidab sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuseadust ning tegeleb erinevate jooksvate küsimustega aastal on ametis 4 osakonda: arendus- ja haldusosakond, tervishoiuosakond, hoolekandeosakond ja ökonoomikaosakond. Amet asub Narva mnt 11d. Kavandatud on 38,5 koosseisulist ametikohta.. aastal väheneb koosseis võrreldes aastaga 1 ametikoha võrra seoses riiklike tervishoiualaste ülesannete üleminekuga Terviseametile (amet täitis neid ülesandeid vastavalt lepingule Harju Maavalitsusega) Puuetega inimeste hooldajatoetus Puuetega inimeste hooldajatoetus (a) Kulud kokku aprillist 2005 on kohaliku omavalitsuse ülesanne hooldajatoetuse määramise ja maksmise korraldamine. Seda reguleerib Tallinna Linnavolikogu 26. augusti 2010 määrus nr 42 Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord. Hooldajatoetus on hooldajale igakuiselt makstav toetus hooldatava toimetuleku soodustamiseks: sügava puudega isiku hooldamisel 25,6 kuus ja raske puudega isiku hooldamisel 15,4 kuus. Hooldajate eest, kellel puudub ravikindlustuskaitse, makstakse sotsiaalmaksu 91,78 kuus. Arvnäitajad Ühik Hooldajatoetust saavate hooldajate arv, sellest isik sügava puudega isiku hooldajaid isik raske puudega isiku hooldajaid isik Hooldajate arv kelle eest makstakse sotsiaalmaksu isik Muud hoolekandeteenused (Sotsiaal- ja Tervishoiuameti haldusala) Muud hoolekandeteenused Kulud kokku, sellest töötasu

164 Teenust osutab Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, kelle ülesandeks on Tallinna sotsiaalsektori arendamine ja sotsiaalteenuste osutamine toimetulekuraskustega ja resotsialiseeritavatele inimestele. Asutuse struktuuriüksused. aastal on: kvaliteediosakond, haldus- ja ennetavate sotsiaalteenuste osakond (sh võlanõustamise üksus) ning resotsialiseerivate sotsiaalteenuste osakond (sh Akadeemia üksus, Tuulemaa üksus, Paljassaare üksus, Kauge üksus, Mahtra üksus, Männiku üksus ja Varre üksus). Asutuse üksused asuvad aadressidel: Kaupmehe tn 4, Akadeemia tee 34, Akadeemia tee 48 (ajutiselt Kadaka tee 153b), Merelahe tee 4, Tuulemaa tn 6, Paljassaare tee 35, Kauge tn 4, Mahtra tn 44, Männiku tee 92 ja Varre tn 7. Sotsiaalteenuseid osutatakse kokku le kliendile. Majutusüksustes on kokku 632 kohta; kohtade jagunemine on järgmine: - Tuulemaa tn 6 sotsiaalmajutusüksuses on keskmiselt 210 kohta (sõltub majutatud perede liikmete arvust), - Akadeemia tee 34 sotsiaalmajutusüksuses 40 kohta, - Paljassaare tee 35 sotsiaalmajutusüksuses on keskmiselt 35 kohta (sõltub majutatud perede liikmete arvust), - Männiku tee 92 sotsiaalmajutusüksuses kuni 92 kohta (sõltub majutatud perede liikmete arvust), - Varre tn 7 sotsiaalmajutusüksuses kuni 52 kohta, - Akadeemia tee 34 varjupaigas 39 kohta, - Mahtra tn 44 varjupaigas 40 kohta, - Akadeemia tee 48 varjupaigas (ajutiselt Kadaka tee 153) 40 kohta, - Merelahe tee 4 öömajas 24 kohta, - Kauge tn 4 vältimatu abi ja vältimatu abi järgses varjupaigas 60 kohta. Aprillis avatakse Varre tn 7 uus kuni 52 kliendile kavandatud sotsiaalmajutusüksus. Teenuse osutamiseks luuakse 11 uut ametikohta (üksuse juht, sotsiaaltöötaja, sotsiaalhooldaja ja 8 sotsiaalassistenti). Üksuse avamiseks ja teenuse osutamiseks 8,5 kuu jooksul on planeeritud Samuti on arvestatud avatud Männiku tee 92 sotsiaalmajutusüksuse kulude katteks kogu aasta jooksul täiendavalt (2012. a kaeti 4 tegevuskuu kulud). Lisaks on asutusel ligikaudu 240 võlanõustamise vastuvõttu kuus, 550 munitsipaal- ja sotsiaaleluasemete üürivõlglaste nõustamist kuus, 60 kutsetunnistuste taotlejat aastas ning 300 täienduskoolitusel osalejat aastas (sh koostöös teiste asutustega korraldatud koolitused). Arvnäitajad Ühik Majutusteenuste kohtade arv tk Võlanõustamisteenuste arv kord/kuus Üürivõlglaste nõustamiste arv isik/kuus Kutseandmise taotluste arv tk Korraldatud täiendkoolituste arv tk Kavandatud on 121,5 koosseisulist ametikohta, sellest 11 ametikohta lisandub aprillis Sotsiaalvalve teenus Sotsiaalvalve teenus Kulud kokku

165 2007. aasta suvel alustas Tallinna linn sotsiaalvalve teenuse (häirenuputeenuse) osutamist linna poolt koduteenuseid saavatele isikutele. Algselt oli teenus suunatud üksnes linnaosade poolt korraldatud koduteenusel olevatele klientidele aastal laiendati häirenuputeenuse saajate sihtgruppi ning teenust osutatakse neile kodus elavatele eakatele ja puuetega isikutele, kellel oma tervisliku seisundi tõttu on vaja kõrvalist abi abitusse seisundisse sattumisel. Teenuse eesmärk on suurendada eakate ja puuetega inimeste turvatunnet läbi mobiilse häirenupu kasutamise. Teenus võimaldab inimestel elada võimalikult kaua oma kodus, mis on oluliselt odavam kui hooldamine hoolekandeasutuses. Teenuse kasutamine võimaldab abi kutsuda eelkõige olukordades, kus inimene ei ole võimeline liikuma ja iseseisvalt oma eluruumi ust avama. Teenuse kasutamise eesmärgiks ei ole tavaliste koduteenuste ja isikuabiteenuste saamine. Väljakutsete põhjusteks on peamiselt terviseprobleemid. Teenuse sihtgrupi kodudesse on paigaldatud lokaalsed valvepuldid ja sihtgruppi kuuluvatele klientidele on antud mobiilsed häirenupud, mille kasutamisel on võimalik saada ööpäevaringselt otseühendus Päästeameti Häirekeskuse Tallinna abitelefoniga Teenuse tarbimine on kliendile tasuta, häirenupuga abi kutsumine maksab kohaliku kõne hinna ja telefonioperaatori testkõnede kulu. Teenust osutatakse kõigis linnaosades. Alates osutatakse sotsiaalvalveteenust ööpäevaringselt. Sotsiaalvalve teenuse laiendamisega ööpäevaringseks on kasvanud klientide arv, eelkõige nende isikute osas, kel puuduvad lähedased. Arvnäitajad Ühik Teenuse kasutajate arv isik Teenuse osutamisse on kaasatud linnaosade koduteenuseid osutavad asutused, klientide lähedased, Tallinna Hoolekande Keskus, Päästeamet ja AS Telegrupp Sotsiaalabi osutamine juhtumikorralduse põhimõttel (linnaosavalitsuste haldusala) Sotsiaalabi osutamine juhtumikorralduse põhimõttel KOKKU, sh Kesklinn Kristiine Mustamäe Kulud kokku Toote üldeesmärk Võimaldada nõustamist, koolitust ja teisi teenuseid kõige enam abi vajavatele toimetulekuraskustes isikutele ja nende peredele. Tegevuse kirjeldus Alates aastast kehtima hakanud sotsiaalhoolekandeseaduse muudatus kohustas klientide teenindamist korraldama juhtumitöö põhimõttel. Nimetatud teenuse rakendamine võimaldab klientide paremaks toimetulekuks kavandada kliendile toetuse maksmise asemel talle vajaliku teenuse ostmist. Teenus hõlmab koolitus- ja teabepäevade läbiviimist, perede 164

166 nõustamisteenuseid, hooldamise ja rehabilitatsiooni teenuseid, taastusravi ja muid sotsiaalteenuseid. Tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest on hoolekande ülesanne isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ning sotsiaalse erivajadusega isikule sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Teenuse osutamist teostavad: - Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekandeosakond, - Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekandeosakond, - Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekandeosakond Muud sotsiaaltoetused Muud sotsiaaltoetused Muude sotsiaaltoetuste (v.a eluruumi kohandamise hüvitis puudega inimesele) määramise aluseks on Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord, mis on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 29. novembri 2012 määrusega nr 27. Kulud kokku Lastele ja peredele, sh toetus paljulapselistele peredele Eesti Vabariigi aastapäevaks (a) ühekordsed lastetoetused (a) esmakordselt kooli mineva lapse toetus (a) toimetulekutoetust saavate perede laste kooliminekutoetus (a) sünnitoetus (a) lapsehoiuteenuse hüvitis (a) puudega lapse toetus (a) ellusuunamise toetus (a) eluruumi kohandamise hüvitis puudega inimesele (a) eakatele, sh pensionilisa (a) Toetus paljulapselistele peredele Eesti Vabariigi aastapäevaks (a) Kulud kokku Toetuse sihtgrupiks on pered, kus on 3 ja enam last ning kelle sissetulek esimese pereliikme kohta on alla töötasu alammäära (290 ) ja järgmiste pereliikmete kohta alla 80% töötasu alammäärast. Arvnäitajad Ühik Toetust saavate isikute arv isik

167 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2011 määrusele nr 134 on toetuse maksimaalne piirmäär 39, aastal maksti toetust 35 lapse kohta. Ühekordsed lastetoetused (a) Kulud kokku Toimetulekuraskustesse sattunud lastega perede olukorra leevendamiseks on ette nähtud ühekordsed lastetoetused, mida jagatakse linnaosadele vastavalt väljatöötatud valemile. Valemis arvestatakse laste arvu linnaosas ja toimetulekutoetustest elavate laste arvu. Eraldatud vahendeid saab kasutada ainult lastele makstavateks toetusteks. Nimetatud vahenditest on toetatud alates aastast laste suvepuhkust, huvi- ja sporditegevuse osalist hüvitamist ning laste toimetuleku tagamist aastal maksti hüvitist lapse kohta keskmiselt 69,2 ning toetati laste huviala- ja sporditegevusega seotud kulutuste hüvitamisel isikut keskmiselt 61,8 -ga lapse kohta. Esmakordselt kooli mineva lapse toetus (a) Kulud kokku Tallinna linn toetab kooli mineva lapsega peret 320 -ga, tingimusel, et vähemalt üks lapse vanematest on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne lapse kooliminekut ning laps läheb Tallinna linna kooli.. aastal lähevad kooli aastal sündinud lapsed, keda on rahvastikuregistri andmetel seisuga Tallinnas 4 854, mis on 364 last rohkem kui aasta varem. Arvnäitajad Ühik Sihtgrupi suurus isik Toetuse suurus Toetust makstakse kahes osas: 160 lapse kooli minekul ja 160 juunikuus pärast esimese klassi lõpetamist tingimusel, et toetuse taotleja ja laps on katkematult rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud ja laps õpib Tallinna koolis. Toimetulekutoetust saavate perede laste kooliminekutoetus (a) Kulud kokku aastal lõpetas riik kooliminevate laste toetamise 29 -ga. Tallinna linn kehtestas uue toetuse alates aastast toimetulekutoetust saavate perede lastele ja toetab neid peresid õppeaasta alguses aastal on arvestuslikult kooli- ja kutsekooliõpilast, kes on õigustatud saama toetust. Arvnäitajad Ühik Toetust saavate isikute arv isik Toetuse suurus

168 Sünnitoetus (a) Kulud kokku Linn toetab sündinud lapse peret 320 -ga alates aastast. Toetuse maksmise kord näeb ette mõlema lapsevanema olemist Tallinna rahvastikuregistris enne lapse sündi ning üks neist peab olema Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne lapse sündi. Mõlema lapsevanema nõue ei laiene üksikvanemale. Arvnäitajad Ühik Toetust saavate isikute arv isik Toetuse suurus Alates muutus toetuse maksmise kord, mille alusel hakati toetust maksma kahes osas: 160 pärast lapse sündi ja 160 lapse aastaseks saamisel tingimusel, et laps ja lapsevanemad on rahvastikuregistri andmetel katkematult Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni. Lapsehoiuteenuse hüvitis (a) Kulud kokku Tallinna linn otsustas alates 1. jaanuarist 2006 toetada vanemahüvitise lõppemisest kuni kooliminekuni laste vanemaid hüvitades neile osaliselt lapsehoiu teenuse eest tehtud kulutused. Hüvitis määratakse juhul kui lapse ja vanema elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linn ning laps ei ole kantud ühegi koolieelse lasteasutuse nimekirja. Hüvitist makstakse juhul kui teenuse osutajale on väljastatud tegevuskohajärgse maavanema poolt kehtiv tegevusluba. Hüvitise määr ühe lapse kohta sõltub Haridusameti poolt kehtestatavast lapse lasteaia pearaha suurusest. Arvnäitajad Ühik Hüvitist saavate isikute arv isik Hüvitise määr 106,6 106,6 106,6 Tallinna Linnavolikogu 10. detsembri 2009 määrusega nr 40 on muudetud lapsehoiuteenuse rahastamise korda ning piiratud hüvitise saajate ringi. Hüvitist makstakse 100% hüvitise määrast, kui teenuse eest on tasutud summas, mis on hüvitise poolteisekordse määraga võrdne või sellest suurem; või 50% hüvitise määrast, kui teenuse eest on tasutud summas, mis on hüvitise määraga võrdne või sellest suurem, kuid väiksem hüvitise poolteisekordsest määrast. Tallinna Linnavalitsuse 29. detsembri 2010 määrusega nr 113 kehtestati lapsehoiuteenuse hüvitise määraks aastal kuni 106,6 ühes kalendrikuus ühe lapse kohta. Puudega lapse toetus (a) Kulud kokku

169 Tallinna linn alustas hinnatõusu kompenseerimist puuetega lastele aastal. Toetus määratakse lapse vanemale, eestkostjale või lapse hooldajale, kes rahvastikuregistri andmetel on Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari, elab rahvastikuregistri andmetel lapsega ühel aadressil ja lapsele ei ole määratud töövõimetuspensioni. Toetus määraga 76,7 on planeeritud 667 puudega lapsele seisuga elas Tallinnas puudega last vanuses 0-15 aastat. Arvnäitajad Ühik Toetust saavate isikute arv isik Toetuse suurus 76,7 76,7 76,7 Ellusuunamise toetus (a) Kulud kokku Ellusuunamise toetus määratakse lastekodust, eestkostelt või perekonnas hooldamiselt iseseisvasse ellu astuvale isikule tingimusel, et isik on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik. Arvnäitajad Ühik Toetust saavate isikute arv isik Toetuse suurus Toetust on õigus maksta osade kaupa maksimaalselt kuue kuu jooksul. Pensionilisa (a) Kulud kokku Pensionilisa määratakse vanadus- ja töövõimetuspensioni saajale ning täisealisele rahva- ja toitjakaotuspensioni saajale tingimusel, et toetuse taotleja on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari ning on kantud riiklikku pensionikindlustuse registrisse. Taotlemisõigus on kaks kuud (sünnikuule eelnev ja sünnikuu), sellest tulenevalt vähenes kahel viimasel aastal toetuse taotlejate arv. Toetuse maksmise kord näeb ette, et toetust ei saa taotleda pensionile jäämise aastal. Alates ei pea toetust taotlema igal aastal, avalduse peavad esitama ainult esmakordsed taotlejad. Pensionäride arv Tallinnas kasvab pidevalt, käesoleval ajal on linna elanikest pensionäre üle inimese. Üle pensionäri ei ole õigustatud antud toetust taotlema. Lähtudes toetuse maksmise korrast on. aastal arvestuslikult toetuse saajate arv Lisaks juba traditsiooniks saanud linnast sünnipäevaks makstavale pensionilisa toetusele saavad järgmisest aastast ka soodustust apteegikaupadelt aastas kuni 52 ulatuses. Sel eesmärgil on Tallinna linn ja OÜ Euroapteek allkirjastanud vastavasisulise heade kavatsuste protokolli. Arvnäitajad Ühik Toetust saavate isikute arv isik Toetuse suurus 76,7 76,7 76,7 168

170 Lisaks kavandatakse katta Eesti Posti teenustasu Eluruumi kohandamise hüvitis puudega inimesele (a) Kulud kokku Tallinna Linnavolikogu määruse kohaselt kehtestatakse alates eraldi sotsiaaltoetusena eluruumi kohandamise kulu hüvitis, mille eesmärgiks on soodustada puudega isikute iseseisvat toimetulekut, leevendada või kõrvaldada puudest tingitud takistusi eluruumi kasutamisel toetudes isiku vastutusele enda ja oma pereliikmete toimetuleku eest. Kulu hüvitatakse isikutele, kellele on määratud raske või sügav puue (liikumise, kuulmise, nägemise või liitpuude tõttu) ning kelle elukoht on rahvastikuregistri alusel Tallinn. Kulu hüvitatakse osaliselt, kui eluruumi kohandamise tulemusel paraneb taotleja iseseisev toimetulek ja tegevusvõime igapäevastes praktilistes tegevustes, väheneb oluliselt tema kõrvalabi vajadus liikumisel, hügieenitoimingutes jne ning kui kõrvalabi katmine teenuste või muu abiga ei ole otstarbekas või võimalik. Taotluse võib jätta rahuldamata, kui taotleja ise või tema perekonna varaline seisund võimaldab eluruumide kohandamise kulud kanda ise või kohandus ei vasta taotleja vajadustele. Arvnäitajad Ühik Toetust saavate isikute arv isik Toetuse keskmine suurus Hüvitise taotlemist menetlevad linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnad. Taotluse esitamisele eelneb töö eluruumi kohandamise vajalikkuse ja võimalikkuse väljaselgitamiseks ning kohandamise eeldatava kulu arvestamiseks. Eluruumi kohandamise kulud hüvitatakse kuludokumendi alusel Hoolekande uurimis- ja arendustegevus Hoolekande uurimis- ja arendustegevus Kulud kokku Hoolekandeteenuste järjepidevaks arendamiseks ning nende kättesaadavuse tagamiseks on vaja toetuste ja teenuste struktuuri järjepidevalt uurida ja arendada. Vajalik on hoolekandemeetmete efektiivsuse järjepidev analüüs ning Tallinna hoolekande võrdlused teiste linnadega. Oluliseks osaks nimetatud töös on arenguseminaride korraldamine ameti ja linnaosade sotsiaaltöö juhtidele ning töötajatele Sotsiaalhoolekande töötajate koolitus aasta s nähti vahendid ette muude kriisirühmade hoolekandes toote toimetulekut soodustavad teenused koosseisus summas

171 Sotsiaalhoolekande töötajate koolitus Kulud kokku Sotsiaalhoolekandeteenuseid pakuvad Tallinnas linna asutused ja kolmas sektor, sh vabatahtlikud. Teenuse kvaliteedi huvides vajavad teenuse osutajad koolitust ja sotsiaalhoolekande alase informatsiooni edastamist.. aastal jätkub sotsiaaltöötajate koolitus, samuti ka erialase hariduseta hooldustöötajate miinimumprogrammi järgne koolitus, seminaride ja infoürituste korraldamine Mittetulundustegevuse toetamine Mittetulundustegevuse toetamine Toetust antakse tegevuseks, mis on suunatud Tallinna elanikele (lapsed, lastega pered, puuetega inimesed, eakad, sotsiaalselt tundlikud sihtgrupid kodutud, kinnipidamiskohtadest vabanenud jm) või mis on seotud Tallinna linna esindamisega maailmas. Kulud kokku aastal toetati mittetulundusühinguid summas Mittetulundustegevuseks antud toetuse kasutamise lepinguid sõlmiti 24, toetuse saajaid oli 17 ja keskmine toetuse suurus ühe saaja kohta oli 6 386, sh sõlmiti s eraldi välja toomata mittetulundusühingutega 12 lepingut, toetuse saajaid oli 9 ning keskmine toetuse suurus ühe saaja kohta oli aastal kavandatakse toetada mittetulundusühinguid summas , sh Tallinna Noorteklubi Kodulinn (mitmesugused tegevused erinevatele vanusegruppidele majandamiskulud ja tegevustoetus) , Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing (eakate päevakeskus majandamiskulud) 7 350, MTÜ Raavis (kesk- ja vanemaealiste huviklubi majandamiskulud) 3 195, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu (lähisuhete vägivalla ennetus majandamiskulud ja töötasu) , MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner (nägemispuudega inimeste töötingimuste parandamine) 3 515, MTÜ Looja (rahvusvahelise projekti Meenutuste Maja raames erinevad alaprojektid tegevustoetus) 1 280, Põhja-Eesti Pimedate Ühing (nägemispuudega inimeste iseseisva toimetuleku toetamine isikute käsutuses olevatele juhtkoertele koeratoidu ostmine) 5 500, MTÜ Pro Civitas (pikaajalistele töötutele tööharjutuskeskustes tegevuste läbiviimine) , MTÜ Tallinna Pensionäride Ühendus (majandamiskulud ja tegevustoetus) ja muud mittetulundusühingud Piirkondlikud sotsiaalhoolekande projektid (Põhja-Tallinna linnaosa) Piirkondlikud sotsiaalhoolekande projektid Kulud kokku aastal kavandatakse järgmisi projekte: 1. Projekt Mobiilne noorsootöö kui kompleksne lähenemine: märkame noori tänaval, kodus, koolis (aastane kaasfinantseerimine ). 170

172 Projekti juhtpartneriks on MTÜ RuaCrew ning eestvedajaks Kodanikuühiskonna Sihtkapital Šveitsi Vabaühenduste Fond. 2. Sihtasutuse Sõbra Käsi supiköök (aastane kaasfinantseerimine ). SA Sõbra Käsi supiköök tegutseb aadressil Sepa tn 6, Põhja-Tallinna Valitsuse poolt eraldatud ruumides ning selle töö korraldamisega tegelevad vabatahtlikud. Supikööki aitab finantseerida Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. 3. Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus poolt korraldatav jõuluüritus koostöös lennufirmaga Scandinavian Airlines (aastane kaasfinantseerimine ). SAS-i jõululend on aastaid Norra annetajate toel organiseeritud abiprojekt, mille käigus abistatakse jõulupühade eel Põhja-Tallinna vähekindlustatud lastega peresid. Traditsioon sai alguse aastal, kui toimus jõulupidu Salme Kultuurikeskuses, kus pakuti osalejatele jõululõunat ning anti üle rikkalikud toidupakid ja maiustused. Ürituse Eesti-poolne korraldaja on MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus, kes korraldab sarnase ürituse ka. aastal. Kaasfinantseerimine antud projektis on vajalik, sest üritus on rahvusvaheline. 4. Välisprojekt Noore vanema toimetuleku toetamine töötuse ennetamiseks (omafinantseeringu osa ). Tallinna Linnavolikogu otsuse alusel osaletakse lihtpartnerina Euroopa Liidu struktuurivahendite inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Pikk ja kvaliteetne tööelu meetme Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed välisprojektis Noore vanema toimetuleku toetamine töötuse ennetamiseks. Projekti hoidja on Põhja- Tallinna Valitsus. Projekti eesmärk on tugiisikuteenuse pakkumine noortele vanematele (vanuses 16 kuni 24 eluaastat), et toetada neid tööturule sisenemisel ja igapäevasel toimetulekul ning seeläbi vähendada töötust ja vaesusriski. Projekti kestus on Välisprojekt Noore vanema toimetuleku toetamine lapsehoiuteenuse pakkumise läbi (omafinantseeringu osa ). Tallinna Linnavolikogu otsuse alusel osaletakse lihtpartnerina EL struktuurivahendite Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed välisprojektis Noore vanema toimetuleku toetamine lapsehoiuteenuse pakkumise läbi. Projekti kestus on Projekti eesmärgiks on noorte vanemate (vanuses 16 kuni 24 eluaastat) töötuse ja vaesusriski vähendamine. Selleks pakutakse tasuta ja paindlikku lapsehoiuteenust 60-le mitteaktiivsele ja töötule noorele lapsevanemale, et toetada neid tööturule sisenemisel Välisrahastusega projektid Välisrahastusega projekt: Ööpäevaringne lapsehoiuteenus raske ja sügava puudega lastele Tallinna Lastekodus Kulud kokku, sellest töötasu Tallinna Linnavolikogu 20. oktoobri 2011 otsuse nr 175 alusel osaleb Tallinna Lastekodu juhtpartnerina EL struktuurivahendite meetme Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed välisprojektis Ööpäevaringne lapsehoiuteenus raske ja sügava puudega lastele Tallinna Lastekodus. Projekti kestus on Projekti üldeesmärk on puudega lapse vanemate tööhõive kasv läbi ööpäevaringse lapsehoiuteenuse pakkumise Tallinna Lastekodus. Projekti tulemusena rakendub tööle 15 hoolduskoormusega lapsevanemat. Ööpäevaringset lapsehoiuteenust pakutakse pühapäeva õhtust kuni reede 171

173 õhtuni. Teenust pakutakse 22 raske ja sügava puudega lapsele, projekti käigus rakendatakse tööle 7 lapsehoidjat ja koostatakse 22 tegevuskava lapsevanematele. Projektis osalev laps ei ole perest eraldatud (ei ole suunatud asenduskoduteenusele) Välisrahastusega projekt: Rehabiliteeriv kunstfoto Kulud kokku, sellest töötasu Tallinna Linnavolikogu 03. mai 2012 otsuse nr 62 alusel osaleb Päevakeskus Käo juhtpartnerina Grundtvig Multilateral elukestva õppe projektis Rehabiliteeriv kunstfoto. Projekti kestus on Projekti eesmärgid on: - propageerida, luua võimalusi Päevakeskus Käo täiskasvanute keskuse noorte sotsiaalseks kaasamiseks ja osalemiseks tavapärases ühiskonnas läbi kunstiga seotud tegevuste; - siduda omavahel erivajadusega noori ja kunstiga tegelevaid spetsialiste; - edendada inimestevahelisi sotsiaalseid oskuseid ja suhteid läbi aktiviseerivates kunstitegevustes osalemise; - kunstialaste oskuste tegevuses õppimine; - teadlikkuse tõstmine vaimupuudega/ jt tõrjutud inimestel nii kohalikul kui Euroopa tasemel. 3.8 Tervishoid Tervishoiu valdkonnas on eesmärgiks tallinlaste hea tervis ja võimelisus ennast realiseerida sidusas, sotsiaalset kindlustunnet pakkuvas ja ökoloogiliselt tasakaalus linnas. Vastavalt Tallinna rahvastiku tervise arengukavale on püstitatud järgmised eesmärgid: kujundada ja toetada linnaosade tervisedendajate võrgustiku kaudu elanike tervislikke valikuid ja tervisekäitumist; tagada esmatasandi arstiabi kättesaadavus töötuse kasvust tingitud ravikindlustamatutele perearstide ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla ravikindlustamata isikute raviüksuse kaudu, samuti linna varjupaikades ja sotsiaalmajutusüksustes; laiendada operatiivset infosüsteemi koolide tervishoiutöötajate, pere- ja eriarstide vahel; saavutada langustendents uute HIV-nakkusjuhtude arvus; Tallinna alkoholismi, narkomaania ning HIV ja AIDS-i leviku ennetamise tegevuskava elluviimine. Peamised tegevused. aastal: tagada ravikindlustusega hõlmamata isikutele esmatasandi arstiabi ning AS Ida- Tallinna Keskhaigla ravikindlustamata osakonna baasil vajalik statsionaarne abi; tagada koduõendusteenuse osutamine kroonilistele haigetele; tagada õendusteenuse osutamine Iru Hooldekodus; laiendada Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ tegevust AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Haabersti Tervisekeskuses; kindlustada linnaelanikud valveapteegi ööpäevase teenusega; 172

174 toetada linnaelanike tervisekäitumise muutmist linnaosades ja SA Tallinna Koolitervishoid poolt läbiviidavate ennetusprojektidega; toetada ja laiendada uimastisõltlaste asendus- ja võõrutusravi ning rehabilitatsiooniteenuseid; lahendada vaimse puudega isikutele üldanesteesias teostatava hambaravi küsimus; linnaosade terviseprofiilide tegevuskavade elluviimise toetamine; koostöös Eesti Haigekassaga vigastuste ennetamise alase selgitustöö läbiviimine erinevatele sihtrühmadele. Tervishoiu valdkond hõlmab muid positsioone Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja linnaosa valitsuste haldusalades Esmatasandi arstiabi edendamine Esmatasandi arstiabi edendamine Kulud kokku Eesmärk on muuta linnaelanikele arstiabi elukohajärgselt kiirelt kättesaadavaks. Tallinna Linnavolikogu 16. detsembri 2010 otsusega nr 296 võeti vastu Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ asutamisotsus. Keskuses töötab aastal 3 nimistuga perearsti, kelle tegevust rahastatakse Haigekassa lepingutega. Seoses AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Haabersti Tervisekeskuse valmimisega laiendatakse. aastal munitsipaalperearstikeskuse tegevust ja avatakse Haabersti keskuses ruumid 3 perearsti (nimistuga ja rahastamisega haigekassa st) tööks. Ühtlasi kavandatakse pikendada õhtuseid vastuvõtuaegu nii Nõmme 11 kui Haabersti keskuses tagamaks elanikele võimaluse perearsti vastuvõtule ka õhtutundidel. Kavandatakse noortele peredele korraldada koolitusi laste tervislikuks arendamiseks. Haabersti keskuses on vajalik sisustada vastuvõturuumid koos seadusandlikult ettenähtud sisseseade ja aparatuuriga Tallinna Kiirabi Kulud kokku, sellest töötasu Tallinnas osutavad kiirabiteenust Tallinna Kiirabi, AS Karell Kiirabi, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (reanimobiiliteenus) ja SA Tallinna Lastehaigla (vastsündinute reanimobiiliteenus). Tallinna Kiirabis on 283 töötajat, ööpäevaringselt on töös 14 kiirabibrigaadi, aasta jooksul tehakse keskmiselt väljasõitu. Asutusel on 5 tugikeskust: Mustamäel, Kesklinnas, Koplis, Lasnamäel ja Viimsis. Kiirabiteenuse osutamist finantseeritakse riigist Terviseameti vahendusel. Tallinna Kiirabi viib läbi ka tasulisi esmaabi koolitusi ning tagab kiirabiteenuse mitmesugustel suurematel rahvakogunemistel ja üritustel. Tööjõukuludes kajastatakse koolituskeskuse vanemspetsialisti (kursuste korraldamine ja müük) ja osa operatiivosakonna töötajate ning parameedikute (meditsiinilise teenuse osutamise korraldamine ja müük) töötasust ning ajutiste lepinguliste töötajate töötasu meditsiinialase koolitus-, transpordi- ja julgestusteenuse osutamiseks (tasu makstakse lähtudes tegelikest teenuse tellimustest). 173

175 Teenuste osutamisest planeeritakse. aastal tulu , mis nähakse ette asutuse tegevuskulude katmiseks ning eririietuse soetamisega tekkivate kulude katmiseks Mitmesugused tervishoiukulud Mitmesugused tervishoiukulud Kulud kokku, sellest töötasu Projektid ja programmid Kulud kokku, sellest töötasu Töötasu on kavandatud ajutiste lepinguliste töötajate tasustamiseks. Projektid ja programmid kokku, sh o ennetustegevus o opiaatsõltuvate isikute asendusravi o koolitervishoiu programm o narkomaania ja AIDS-i ennetustegevus o apteegi öövahetuse teenuse osutamine o e-meditsiini arendamine o koldeuuringu läbiviimine tuberkuloosihaigete kontaktsetele o tuberkuloosi riskigruppide uuring o tervisefond o ülelinnalised tervishoiuüritused o rahvusvahelised koostööprojektid o haiglaravile suunatud eakate transpordi toetamine Ennetustegevus Kulud kokku Tallinna Linnavolikogu 17. aprilli 2008 otsuse nr 66 Tallinna rahvastiku tervise arengukava visiooniks on tallinlaste hea tervis ja võimelisus ennast realiseerida sidusas, sotsiaalset kindlustunnet pakkuvas ja ökoloogiliselt tasakaalus linnas. Terviseedendusliku tegevuse strateegilised suunad. aastaks on: laste tervist toetava ja turvalise arengu tagamine; varaealiste laste välispõhjustest tingitud surmajuhtude ennetamine; erinevate earühmade sotsiaalse sidususe ja turvalisuse suurendamine linnakeskkonnas; tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine; tervislike valikute ja eluviisi soodustamine. Peamised tegevussuunad on: Terviseedenduse võrgustiku ja intersektoraalse koostöömudeli edasiarendamine Tallinna Tervisekoalitsiooni juhtimisel: 174

176 o linna tervise edendamise ja haiguste ennetamise prioriteetidele vastav tegevus kaasates linnaosade tervisedendajaid, ametite ja MTÜ-de esindajaid; o rahvusvaheliste ja riiklike kampaaniate (Tervisepäev, Tubakavaba päev, südamenädal, vähinädal, rahvusvaheline kampaania Ei-päev suitsetamisele, rinnavähi, vigastuste ja HIV/AIDS ennetamise kampaania jt) tähistamine läbi temaatiliste ürituste (mida viiakse läbi ülelinnaliselt ja linnaositi jms). Tallinna laste ja noorukite südame tervise kabineti profülaktiline tegevus: Viimastel aastatel on halvenenud õpilaste hinnang oma tervisele. Eeskätt on toimunud muutused õpilaste tervisekäitumises: nii sööb igapäevaselt hommikusööki ja sooja lõunasööki 57,7% õpilastest (2006. aastal 60,1%); aktiivselt 1-4 korda nädalas sportivate laste osakaal on kasvanud 61,3% (2006. aastal 57%). Tallinna 16 koolis läbiviidud õpilase tervise ja tervisekäitumise uuringu alusel esineb 6,5% poistest ja 2,4 % tüdrukutest mõlema vererõhu tõus. Kuna laste ja noorukite hüpertensioon püsib sageli täiskasvanueani, on oluline vererõhu kõrgenemise korral varane sekkumine, et mõjutada koormatud pärilikkusega perede eluviisi, vähendada laste südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid ja nimetatud haiguste kujunemist täiskasvanueas. Vastav tervisekontrolli ja nõustamise kabinet töötab aastast alates SA Tallinna Lastehaigla polikliinilises üksuses nõustades eeskätt ülekaalulisusele kalduvaid, geneetiliselt südame-veresoonkonnahaiguste suhtes ohustatud lapsi ja noorukeid (ühel vanemal läbipõetud infarkt). Põhiliseks riskifaktoriks on 34,3% pöördunutest ülekaalulisus, 1,5% kõrgenenud vererõhk ning 10,1% düslipoproteineemia. Toetuse taotlemise aluseks on vajadus jätkata Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja SA Tallinna Lastehaigla vahel sõlmitud Tallinna laste ja noorukite südametervise kabineti profülaktilise töö teenuse osutamise lepingut nr 5-1/60, arvestades laste ja noorukite süvenevat ülekaalulisust, vähest liikumisaktiivsust ning ebaõigeid toitumistavasid. Opiaatsõltuvate isikute asendusravi korraldamine Kulud kokku Alates aastast osutatakse AS Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt metadoon-asendusravi ja võõrutusravi heroiinisõltlastele. Kummaski rühmas osaleb kuni sõltlast, kellele ravi määramise otsustavad kaks psühhiaatrit ühise otsusega. Raviplaani koostamisele ja ravikuuri määramisele eelneb teenuse tarbija diagnostiline uurimine ja tervisliku seisundi hindamine. Esimestel kuudel toimub asendusdoosi tiitrimine psühhiaatri vahetu kontrolli all. Ravimit annab meditsiinitöötaja iga päev kindlatel kellaaegadel raviasutuse selleks kohandatud ruumis aadressil Kopli tn 75a. Ravi käigus tagatakse regulaarne toksikoloogiline kontroll põhiuimasti ja teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitamise jätkamise kindlakstegemiseks. Ravi antakse komplektselt koos psühholoogilise ja sotsiaalse taastusravi võttega, nähes ette asendusravi kui äärmusliku võimaluse opiaate süstivate narkomaanide psühhiaatrilises abis. Arvestades, et asendusravikeskuses on ravi ja rehabilitatsiooni saanutest arvestatav osa klientidest loobunud illegaalsete uimastite tarvitamisest, ca 50% ravialustest on lühemat või pikemat aega töötanud, osa asunud õppima, on lähiaastatel vajalik laiendada teenust suuremale arvule uimastisõltlastele. Klient külastab keskust aastaid, mistõttu uute klientide vastuvõtt on tugevalt piiratud ja raviprotsessi ei saa kaasata kõiki juba arvukaid teenusevajajaid. Toetuse taotlemise aluseks on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla vahel sõlmitud leping 5-1/37 opioidsõltlastele metadoon asendus- ja võõrutusravi korraldamiseks Tallinna linnas. 175

177 Koolitervishoiu programm Kulud kokku Koolis osutatava meditsiiniabi eesmärk on saavutada bioloogilise, psühholoogilise ja sotsiaalse küpsusega tervist arendava eluviisiga täiskasvanu kujunemine. Hetkel kehtiva haigekassa raviteenuste hinnakirja kohaselt on koolitervishoiu teenuse piirhind õpilase kohta 1,92 kuus ja hariduslike erivajadustega õpilaste koolis õppivatele lastele 5,75, millest ei piisa vajalike meditsiinitarvikute (kaalud, pikkusemõõtjad, otoskoobid, sidemed, glükomeetrid, hügieenivahendid, vajalikud ravimid esmaabi osutamiseks, külmikud vaktsiinide hoidmiseks jne) ostmiseks ning personali koolituskuludeks. Aastatel töötati koos linnavalitsuse infotehnoloogia teenistusega välja x-tee programm õpilaste terviseandmete vahetamiseks koolide tervishoiutöötajate ja perearstide vahel käivitas SA Tallinna Koolitervishoid väljatöötatud programmi, mis on eriti vajalik tingimustes, kui vastavalt riiklikele seadusandlikele aktidele nähakse tulevikus kooli tervishoiutöötajana ette vaid kooliõde ning õpilaste korralisi arstlikke läbivaatusi viivad läbi perearstid. Läbirääkimistel Sotsiaalministeeriumi spetsialistidega on amet teinud ettepaneku lülitada programm e-tervise infosüsteemi, kuna Eesti Haigekassa poolt kehtestatud teenuse hind ei sisalda infotehnoloogia riistvara soetamise ja haldamise kulusid, samuti kulutusi õpilaste terviseandmete elektroonilisele säilitamisele. Nimetatud kulutused kompenseeritakse nii sihtasutuse, sisemiste ressursside kui linnapoolse toetuse arvelt. Üleminekuperioodil koolitervishoiuteenuse osutamisele ainult õdede poolt on amet säilitanud 3,0 ametikoha ulatuses arstide-konsultantide tegevuse eeskätt krooniliste tervisehäirete ja ebaselge patoloogiaga õpilaste teenindamiseks. Tegevuse aluseks on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning SA Tallinna Koolitervishoid vaheline koostööleping 29. märtsist 2012 nr 5-1/114. Narkomaania ja AIDS-i ennetustegevus Kulud kokku Uimastite nõudlust mõjutavad järgmised indikaatorid: kättesaadavus, avalik arvamus, sotsiaalne kontroll, väär imagomudel noorterühmades, vaba aja sisustamatus paljudel noortel. Kuigi HIV-levik vabariigis on stabiliseerunud, on HIV-infektsiooni levik noorte, tavaelanikkonna ja kinnipeetavate hulgas murettekitav aasta 7 kuuga on Tallinnas registreeritud 105 uut HIV-kandjat (2011. aastal 205). Suurimaks riskirühmaks kogu vabariigis on täiskasvanud vanuses aastat 28,6%, järgnevad vanuses aastat nakatunud 19,2% ja aastased 12,7%. Nakatunute vanuse kasv viitab nakkusvõimaluse sagenemisele perekonnaelus. Legaalsete ja illegaalsete uimastite tarvitamine aastaste õpilaste seas on stabiliseerumas (TAI aasta uuring). 73% õpilastest on vähemalt korra proovinud suitsetada, kuid 18% on nn regulaarsed suitsetajad, kes viimasel kuul suitsetasid vähemalt sigareti päevas. Viimase aasta jooksul ei ole alkoholi tarbinud samas vanuserühmas 13%. Samas 1% ehk iga kümnes õpilane oli tarvitanud alkoholi kord nädalas või kuus. Neist 54% poistest ja 52% tüdrukutest olid tarvitanud viimasel kuul vähemalt korra kuus alkohoolseid jooke suures koguses. Õpilastes on juurdunud arusaam, et alkohol muudab nad lõbusamaks, õnnelikuks, nende 176

178 mured ununevad. Narkootikumidest on noorte seas enim levinud kanepi tarvitamine, elu jooksul on neid proovinud 24% anketeeritutest. Noorte seas on levinud ka arsti korralduseta tarvitatavad rahustid või uinutid, mida oli proovinud 8% õpilastest. Narkomaania ja AIDS-i ennetustegevust toetatakse Tallinnas alates aastast. Ennetustöö osas toetatakse olemasolevat rehabilitatsioonisüsteemi eeskätt lastele ja noorukitele, soodustatakse erinevate koostöövõrgustike arengut linnaosade, ametkondade ja mittetulundusühingutega, teostatakse spetsialistide koolitusi aasta 8 kuu jooksul on rahastatud 10 vastavat projekti. Välja on kujunenud kindlad partnerid, kes viivad ellu jätkusuutlikku tegevust. Toetuse taotlemise aluseks on Alkoholismi, narkomaania ja HIV/AIDS-i leviku ennetamise arengukava Tallinnas aastateks Apteegi öövahetuse teenuse osutamine Kulud kokku Elanike paremaks kindlustamiseks töövälisel ajal, öötundidel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel vajalike ravimitega ostetakse apteegi öövahetuse teenust riigihankel parima pakkumise teinud apteegilt. Teenust osutavad OÜ Patrika 2 apteeki: Tallinna Tõnismäe Apteek aadressil Tõnismägi tn 5 ja Vikerlase apteek aadressil Vikerlase tn 19. Mõlemad apteegid asuvad hästi ligipääsetavates kohtades ja vastavad vajalikele turvanõuetele. Olenevalt aastaajast on pöördujate arv kõikuv, ulatudes kõrgema haigestumuse perioodil viirusinfektsioonidesse inimeseni. Ühe kuu jooksul on keskmiseks teenuse tarbijate arvuks mõlemas apteegis kokku kuni 5 800, mis viitab teenuse kasutamise aktiivsuse kasvule. Apteegi teenuseid kasutavad ka süstivad narkomaanid puhaste süstalde soetamiseks. Toetuse taotlemise aluseks on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja OÜ Patrika vahel sõlmitud leping 5-1/5 apteegi öövalve teenuse osutamiseks kokkulepitud tingimustel ja korras. E-meditsiini arendamine Kulud kokku Kiirabiteenust reguleerivate õigusaktidega on sätestatud andmevahetuse kohustus kiirabi, raviasutuste ja perearstide vahel aastal rakendus täies ulatuses kiirabikutsete vahendamise elektrooniline süsteem perearstidele. Kavandatud on kiirabile taustinfo saamise võimaldamine perearstidelt komplitseeritud kutsetele minnes, kasutades e-tervise ja Tallinna Kiirabi valvemeediku abi, tehes seda arvutitehnika moderniseerimisega. Vastav ettepanek on edastatud ka Sotsiaalministeeriumile, nõudmaks kõikidelt perearstidelt terviseandmete saatmist e-tervise infosüsteemi. Väljatöötatud infosüsteem õpilaste terviseandmete kiireks edastamiseks koolide tervishoiutöötajatelt perearstidele vajab andmete sisestajate järjepidevat koolitust. Jätkub töö vastsündinute sünniandmete elektrooniliseks edastamiseks sünnitusmajadest perearstidele ja andmete ühendamiseks tervishoiu infosüsteemiga. 177

179 Koldeuuringu läbiviimine tuberkuloosihaigete kontaktsetele Kulud kokku Arvestades ebasoodsat olukorda vabariigis elanikkonna haigestumisel tuberkuloosi on alates aastast Tallinnas käivitunud programm, mille alusel selgitatakse välja tuberkuloosikoldes haigestunud, haigestumise võimalikud põhjused ja levikut soodustavad tegurid, analüüsitakse haigestumise näitajaid, selgitades välja tuberkuloosist enamohustatud elanikkonna grupid linnaositi. Ühtlasi kavandatakse meetmed tuberkuloosi haigestumuse vähendamiseks koduste ja tööalaste kontaktisikute seas. Kopsutuberkuloosi haigestumine Tallinnas moodustas aastal 13,2 haigusjuhtu elaniku kohta (vabariigis oli vastav näitaja 14,1). Projekti raames anti tervisekaitseline hinnang sotsiaalmajutust ja sotsiaalteenust osutavatele asutustele, nõustati sotsiaalmajade, varjupaikade ja öömajade töötajaid tuberkuloosi preventsiooni meetmetest ja epiidrežiimi nõuetest ja jälgiti kehtestatud nõuete järgimist. Öömajade ja varjupaikade klientidel esineb nii pedikuloosi kui sügelisi, mistõttu vastavate asutuste töötajad vajavad iga-aastaselt nõustamist nakkuse leviku tõkestamiseks. Toetuse taotlemise aluseks on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja FIE Rein Rannamäe vahel sõlmitud käsundusleping nr 5.1/63 tuberkuloosi ja teiste nakkushaiguste preventsiooni teenuse osutamiseks sotsiaalmajutusüksustes, varjupaikades ja supiköökides. Tuberkuloosi riskigruppide uuring Kulud kokku Hinnanguliselt on Tallinnas ca koduta inimest. Arvestades, et 67,4% kopsutuberkuloosi haigusjuhtudest esineb rahaliselt vähekindlustatud, mittetöötavate elanike seas, tuleb erilist tähelepanu pöörata varjupaikade ja sotsiaalmajutusüksuste elanike tervislikule seisundile. Alates aastast ei ole vabariigis lubatud teostada enam fluorograafilisi läbivalgustusi, mistõttu alustati samal aastal linna listest vahenditest AS Ida-Tallinna Keskhaigla baasil kodutute varjupaiga ja öömajade, samuti supiköökide külastajate röntgenülesvõtete tegemist kopsutuberkuloosi varajaseks avastamiseks ja nende suunamiseks konsultatsioonile ning ravile. Nimetatud isikud läbivad röntgenoloogilise uuringu vähemalt kord aastas. Kuus läbivad kontrolli klienti. Uuringute tulemused väljastatakse sotsiaalmajutusasutustele. Tuberkuloosi kahtlusel suunab haigla radioloogiakeskus kliendi konsultatsioonile ja vajadusel ravile tuberkuloosiravi ambulatoorsesse üksusesse. Aasta jooksul läbisid radioloogilise kontrolli 441 klienti sotsiaalmajutusüksusest ning 291 ravikindlustusega hõlmamata patsienti AS Ida-Tallinna Keskhaigla ravikindlustamatute osakonnast. Toetuse taotlemise aluseks on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning AS Ida-Tallinna Keskhaigla vahel sõlmitud käsundusleping nr 5.1/117 rindkere röntgenuuringute teostamiseks öömajades ja varjupaikades viibivatele ning supiköökides toitlustavatele isikutele. 178

180 Tervisefond Kulud kokku, sellest töötasu Seoses Tallinna tervishoiu arengukava ja Tallinna rahvastiku tervise arengukava kinnitamisega on tervist väärtustava ja soodustava eluviisi ning käitumisharjumuste kujundamiseks loodud linnaosades terviseedenduse spetsialistide ametikohad. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet on aastate jooksul pidevalt tegelenud nimetatud spetsialistide koolitusega. Erinevate tervisekäitumist kujundavate projektidega soovitakse asumikeskselt kaasata võimalikult suurearvulist elanikkonda, millele aitavad kaasa linnaosade tervistedendavad projektid tervise- ja perepäevade, südametervise, vigastuste ennetamise temaatikaga asumikesksed üritused. Tallinna koolide I klasside õpilased saavad kooliaasta algul kingituseks helkurvestid nende liiklusohutuse tagamiseks, aastal väljastati vesti. Koostöös Tallinna 5 supelrannaga varustatakse väikelapsed spetsiaalsete käeribadega laste tuvastamiseks ja nende vanemate leidmiseks laste eksimisel rannas. Septembrikuus korraldatakse koolieelsete lasteasutuste 300 lapsele SOS (Sina Oskad Seda) õppepäev staadionil, kus käsitletakse nii vee- kui tuleohutuse küsimusi, samuti õpetatakse lihtsamaid eneseabi võtteid. Juba traditsiooniks on kujunenud maikuu lõpul koos Päästeameti, Eesti Punase Risti jt ametkondadega 500 õpilasele KEAT (Kaitse end ja aita teist) õppepäeva läbiviimine Murastes, kus kõrvuti teoreetiliste teadmistega saadakse praktilisi oskusi enesekaitse ja abi valdkonnas. Tallinna Tervisekoalitsiooni koosolekutel linnapea juhtimisel kavandatakse meetmed ja üritused deviisi Turvaline Tallinn elluviimiseks aastal valmis koostöös linnavalitsuse erinevate ametitega Tallinna Terviseprofiil, milles kõrvuti elanikkonna tervise ja tervisekäitumise hetkeseisuga on toodud välja ka kitsaskohad elanike turvalisuse ja sotsiaalse sidususe tagamisel aastal koostatakse terviseprofiilide linnaositi, edaspidi koostatakse tegevuskavad elanike tervisekäitumise parandamiseks. Viiakse lõpule ühinemine rahvusvahelise Safe Community võrgustikuga. Aastas korraldatakse 5-6 ülelinnalist konverentsi terviseprobleemidest, tervisekäitumise kujundamise heast praktikast, samuti toetatakse erinevate terviseedenduslike projektide läbiviimist erinevate mittetulundusühingute poolt. Ülelinnalised tervishoiuüritused Kulud kokku Tallinna tervishoiu arengukava raames pööratakse suurt tähelepanu tervishoiutöötajate, eeskätt perearstide ja pereõdede, samuti koolide tervishoiutöötajate koolituste läbiviimisele erinevates tervise, traumade preventsiooni ja tervisekäitumise kujundamist käsitlevates küsimustes.. aastal kavandatakse läbi viia järgmised üritused: ülelinnalised teabepäevad perearstidele ja õdedele, koolide tervishoiutöötajatele õpilase tervise, HIV/AIDS-i ja narkomaania, vigastuste ennetamise, turvalise keskkonna loomise jm küsimustes; 179

181 ülelinnalised koolituspäevad koolieelsete lasteasutuste õpetajatele laste tervisehäirete ennetamise ja õnnetusjuhtumite puhuse enese- ja esmaabi küsimustes; ülelinnalise tervisekonverentsi turvaline Tallinn IV läbiviimine; aastal läbiviidud õpilaste tervisekäitumise rahvusvahelise uuringu tulemuste analüüs; linnaosade sotsiaalkeskustes eakatele teabeürituste läbiviimine tervisliku toitumise, krooniliste haiguste ja traumade ennetamise küsimustes. Rahvusvahelised koostööprojektid Kulud kokku Vahendeid kasutatakse erinevate rahvusvaheliste koostööprojektide läbiviimise toetamiseks. Jätkub koostöö liikumisega Euroopa linnad narkootikumide vastu (ECAD), mille eesmärgiks on luua koostöövõrgustik, mis vahendaks informatsiooni parimatest praktikatest uimastiennetustöös liikmeslinnade vahel. Arvestades Islandil saavutatud tulemusi noorte uimastitarbimise ennetamisel kavandatakse tutvuda Reikjaviki sellealase programmiga. Helsingi Linnavalitsusega sõlmitud koostöölepingu alusel jätkatakse koostööd uimasti ja HIV/AIDS-i ennetustegevuse valdkonnas, eeskätt noorte seas, samuti omandatakse mõlema linna paremaid praktilise tegevuse kogemusi erinevate rehabilitatsiooniteenuste juurutamisel. Noorukite (15-24 aastat) õnnetusjuhtumite ennetamise Euroopa programmi aluseks on süveneva noorte töötuse tingimustes tekkiv kõrgendatud risk noorte sattumisel õnnetusjuhtumistesse, eeskätt alkoholi ja illegaalsete uimastite tarvitamise järgselt aastal valmis Tallinna Terviseprofiil, samuti Vigastuste profiil, mõlemad dokumendid on aluseks Tallinna liitumiseks rahvusvahelise Safe Community võrgustikuga.. aastal korraldatakse rahvusvaheline konverents laste õnnetusjuhtumite põhjuste analüüsist ning kavandatavatest meetmetest vigastuste vältimisel. Haiglaravile suunatud eakate transpordi toetamine Kulud kokku Tallinnas on avatud 260 perearstipraksist, lisaks on korraldatud patsientide teenindamine Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ poolt. Kokku teenindatakse kuni patsienti. Sageli on üksielavatel eakatel inimestel haiglaravile minek raskendatud liikumisvõimaluste puudumise tõttu. Oma nimistu patsiendi plaanilisel suunamisel haiglaravile esitab perearst transporditaotluse Tallinna Kiirabi transpordibrigaadile, kes hospitaliseerib patsiendi. Ühes kuus osutatakse nimetatud teenust kuni 40 patsiendile. Õendusabi Kulud kokku Toetuse taotlemise aluseks on Tallinna tervishoiu arengukava p 6.2, mille kohaselt koduõendus-hooldusteenus laieneb kõrvuti linnas teenindavatele kroonilistele haigetele ja Iru 180

182 Hooldekodus elavatele klientidele teenuse osutamisega ka kodutute öömajades ja varjupaikades. Kodust õendus-hooldusteenust osutatakse Tallinnas alates aasta lõpust linna listest vahenditest. Tänaseks on koduõendus-hooldusteenusega hõlmatud kuu jooksul kuni 120 kroonilist voodihaiget, keda eriettevalmistuse saanud õed külastavad ja kellele teevad vajalikud raviprotseduurid kõikidel nädalapäevadel 1-2 korda päevas, suheldes patsiendiga nii eesti kui vene keeles. Lisaks suhtleb õde veel patsiendi omaste ja perearstiga, kelle poolt on patsiendile teenust soovitatud aasta 7 kuu jooksul on 849 ravijuhu puhul tehtud kokku visiiti. Kõrvuti kodus viibivate patsientidega osutati teenust varjupaigas aadressil Kopli tn 79 ja majutusüksuses aadressil Kauge tn 4 ning Lasnamäe linnaosa sotsiaalmajades. Põhikontingendi patsientidest moodustavad südame-veresoonkonna patoloogia, aju veresoonte haiguste ja suhkurtõve diagnoosiga patsiendid. Samas esineb klientidel hulgaliselt infitseeritud haavu, amputeeritud jäsemeid, luumurde jms, mis tingib rohket sidemete ja salvide kasutamist. Arvestades, et riiklikult on lahendamata õendus-hooldusteenuse osutamine suurtes hooldekodudes, osutatakse teenust linna listest vahenditest ka Iru Hooldekodus, kus hoolealustest vajab igapäevaselt teenust kuni 300 inimest. Koduõendusteenust osutatakse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning OÜ Koduõde vahelise sõlmitud lepingu nr 5-1/29 alusel. Õendus-hooldusteenust Iru Hooldekodus osutatakse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning OÜ Koduõde ja OÜ TNP Konsultatsioonid vahelise sõlmitud lepingu nr 5-1/28 alusel Muud tervishoiutoetused Muud tervishoiutoetused Muude tervishoiutoetuste määramise aluseks on Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord, mis on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 29. novembri 2012 määrusega nr 27. Kulud kokku Vähekindlustatud elanike ravimikulude kompenseerimine (a) hooldusravi osaline kompenseerimine (a) Vähekindlustatud elanike ravimikulude kompenseerimine (a) Kulud kokku Tallinna Linnavolikogu 10. veebruar 2005 määruse nr 13 alusel nähakse ette retseptiravimite maksumuse osaline hüvitamine. Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2011 määrusega nr 134 kinnitati toetuse maksimaalseks piirmääraks kõigile elanike kategooriatele 160 isiku kohta aastas. Ravimitoetust kasutatakse 50% ulatuses südame-veresoonkonna ravimitele, 9% põletiku- ja reumavastastele ravimitele ning 7% mao-sooletrakti haiguste puhul kasutatavatele ravimitele. 181

183 Arvnäitajad Ühik Hüvitist saavate isikute arv isik Hüvitise määr Hooldusravi osaline kompenseerimine (a) Kulud kokku Tallinna Linnavolikogu 02. detsembri 2010 otsusega nr 276 Tallinna linna teine abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale meetme 2.1 alusel otsustati hüvitada hooldusravi omaosalust. Eesti Haigekassa poolt on aastal kehtestatud omaosalusega voodipäevatasu statsionaarse hooldusravi korral 6,45, mis ei ole toimetulekuraskustes inimesele jõukohane. Selliseid inimesi on ravilolijaist u 10% ning aastas on nende voodipäevi ligikaudu Alates hüvitab linn osaliselt toimetulekuraskustes olevatele inimestele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on vähemalt üks aasta olnud Tallinna linn, riigi poolt kehtestatud omaosalustasu. Hooldusravil viibinu esitab ravi lõppedes elukohajärgsele linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse hooldusravi omaosalustasu kompenseerimiseks maksimaalselt kuni 20 voodipäeva eest. Arvnäitajad Ühik Hüvitist saavate isikute arv isik Hüvitise määr 6,45 6,45 6, Ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulud Ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulud (a) Kulud kokku Tallinna elanikkonnast on Haigekassa Harju osakonna andmetel ravikindlustusega hõlmamata ca 10%. Sotsiaalministeeriumi poolt kaetakse ainult nende isikute vältimatu abi (k.a sünnitusabi) kulutused. Ambulatoorset abi osutatakse kas perearstide poolt, AS Lasnamäe Tervisekeskuses või AS Ida-Tallinna Keskhaigla ravikindlustamatute osakonnas aadressil Magasini tn 32 kõikidel tööpäevadel. Ravikindlustusega hõlmamata isikute statsionaarne abi on korraldatud Tallinna Linnavolikogu 01. novembri 2001 otsusega nr 326 AS Ida-Tallinna Keskhaigla baasil, kus 25 voodikoha ulatuses osutatakse statsionaarset abi põhiliselt sisehaiguste vooditel või teistel erialavooditel vastavalt patsiendil esinevale patoloogiale. Kulude kujunemise aluseks on Eesti Haigekassa raviteenuste loetelus olev sisehaiguste piirhind (57,14 ) esimese 10 ravipäeva eest ja hooldusravi piirhind (43,01 ) järgnevate ravipäevade eest. Teenust osutatakse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning AS Ida- Tallinna Keskhaigla vahel sõlmitud käsunduslepingu nr 5-1/17 alusel Laste visiiditasust vabastamine Laste visiiditasust vabastamine Kulud kokku

184 Ravikindlustuse seaduse 70 lg 1 alusel on ambulatoorse eriarstiabi osutamisel üldarstiabi osutaja või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist. Sama seaduse 72 lg 1 alusel on koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär 3,2. Aasta jooksul tehakse laste poolt ca eriarstivisiiti omaosalustasuga kokku kuni aastal alustati teenust osutavatele asutustele visiiditasu osalist kompenseerimist 1,6 esmavisiidi kohta. Aastatel kompenseeriti eriarstiabiteenust lastele osutavale raviasutusele 3,2 iga esmavisiidi kohta. Seoses liste vahendite vähenemisega kompenseeritakse alates visiiditasu lapse kohta 1,6. Kompenseerimaks eriarstiabiteenust osutavatele raviasutustele (SA Tallinna Lastehaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Lasnamäe Tervisekeskus AS) visiiditasust saamata jäänud tulu, kavandatakse. aastal neile osaliselt kompenseerida linna listest vahenditest 1,6 ulatuses esmavisiidi tasu (v.a alla 2-aastased lapsed, kes on visiiditasust vabastatud). Toetuse taotlemise aluseks on majandusliku surutise ja üha süveneva töötuse tingimustes perede maksejõu kahanemine, mis võib muutuda takistuseks laste kindlustamisel vajaliku eriarstiabiga, kuna vanemad ei suuda tasuda 3,2 visiiditasu täies ulatuses Toetus SA-le Tallinna Lastehaigla uimastiennetustegevuseks Uimastiennetustegevus SA-s Tallinna Lastehaigla Kulud kokku Tegevuse toetamise eesmärgiks on jätkusuutliku uimastisõltuvuse ravi ja rehabilitatsiooni elluviimine. SA Tallinna Lastehaiglas viib kuni 18-aastastele eesti ja vene keelt kõnelevatele sõltuvus- ja käitumishäiretega lastele ja noorukitele uimastisõltuvuse statsionaarset ja ambulatoorset ravi- ja rehabilitatsiooniteenust läbi vastav raviüksus. Üksuses viiakse läbi patsiendi diagnoosimist, ravi (medikamentoosne, psühhoteraapia, tegelusteraapia), juhtumikorraldust, õppetööd, võrgustikukohtumisi patsiendi vanemate, lähikondlaste ja teiste oluliste võrgustikuliikmetega. Peale statsionaarse ravi lõppemist jälgitakse patsiendi seisundit ja ravimite toimet ka ambulatoorselt psühhoteraapia läbiviimise teel. See on vajalik ravijärgse tagasilanguse ennetamiseks ja seda eriti sihtgrupile, kes ei liigu edasi kindlasse rehabilitatsioonisüsteemi. Aasta jooksul toimub individuaalne, pereteraapia ja grupiteraapia (5-6 liikmelised tugigrupid eraldi poistele ja tüdrukutele). Samuti viiakse läbi võrgustikutööd nii statsionaarse meeskonna ja ambulatoorsete psühhoterapeutide kui ka perekonna, lähedaste, linnaosade lastekaitsetöötajate ja teiste oluliste võrgustikupartnerite vahel. Valminud on Vaimse Tervise Keskuse projekt, milles on ette nähtud täiendavad ja vajalikud ruumid tööks uimastisõltlaste ja nende perekondadega. Projekti rahastajana nähakse Norra abifondi. Toetuse taotlemise aluseks on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja SA Tallinna Lastehaigla vahel sõlmitud leping 5-1/35 lisa Kainestusmaja haldamine Kainestusmaja haldamine

185 Kulud kokku aasta septembris valminud kainestuskambritega 50-kohalises arestimajas osutatakse AS Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt kainenemisele toodud isikutele vajalikku meditsiinilist abi ja ööpäevaringset järelevalvet kuni 8 voodikohal. Politseiamet tagab arestimaja kainestuskambri tööks vajaliku personali ja tehnilised vahendid, Tallinna linn kannab hoone ekspluatatsiooniga seotud kulud ning vajaliku tervishoiuteenuse osutamise koostööleppel AS Lääne-Tallinna Keskhaiglaga. Päevas tuuakse kainenemisele kuni 35 klienti, vastuvõtul osutatakse kliendi vajadus meditsiinilise jälgimise järele. Tervishoiutöötajad hindavad vajadusel ka kambrites olevate klientide tervislikku seisundit. Tegevuskulud katavad kainestusmajas osutatud tervishoiuteenuste kulud, samuti majandamiskulud. Toetuse andmise aluseks on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning AS Lääne-Tallinna Keskhaiglaga sõlmitud käsundusleping nr 5-1/19 lisa 3, millega tasutakse haiglale ööpäevaringselt valves oleva meditsiiniõe ja hooldaja töötasu ning vajalike tarvikute ja ravimite kulu Noorte nõustamiskeskuste haldamine Noorte nõustamiskeskuste haldamine Kulud kokku Magasini tn 32 asuvas MTÜ Pealinna Abikeskuses osutatakse nn madala läve teenust, mis on uimastiabi võrgustiku oluline osa ning kujutab endast uimastisõltuvusega isikute abisüsteemi esimest ehk kontakti loomise etappi koos sõltlastele vajalike vahendite/info kättesaadavaks muutmisega. Keskuses toimub esmase kontakti loomine uimastisõltuvusega isikuga, tema usalduse võitmine, motiveerimine edaspidiseks raviks ja rehabilitatsiooniks ning suunamine ravile või juhtumikorraldaja poole. Teenuse osutamise peamiseks eesmärgiks on riskikäitumise vähendamine süstivate narkomaanide hulgas. Teenus on suunatud Tallinnas aastastele probleemsetele narkomaanidele, st narkootikume süstivatele või pikaajaliselt/regulaarselt opiaate, kokaiini ja/või amfetamiini tarbivatele narkomaanidele. Keskus mahutab üheaegselt teenusevajajat, kuus külastab keskust keskmiselt 300 klienti. Keskuses osutatavateks teenusteks on tänavatöö, sotsiaaltöö, juhtumikorraldus, profülaktiliste vahenditega (süstlad, desinfitseerivad vahendid, kondoomid) varustamine, minimaalne tervishoiuteenus, informatsiooni kogumine ja riskianalüüs. Tänavatöö raames toimub ka süstalde vahetus. Alates aasta septembrist töötab aadressil Paldiski mnt 52 kaksikdiagnoosiga sõltlastele mõeldud keskus. Igakuiselt viibib keskuses ravil ja rehabilitatsioonil 10 klienti. Keskuse eesmärgiks on parandada uimasteid kuritarvitavate psüühikahäiretega inimeste igapäevast toimetulekut, pikendada haiguse remissiooni, aidata ennetada psühhoosi ägenemisi, vältida narkootikumide tarvitamist ja sõltuvushäirete tõusu ning ennetada nakkushaiguste levikut psüühikahäiretega isikutel. Klientidele on abiks erinevad spetsialistid, kes viivad läbi nõustamist, teraapiaid, rühmategevusi, koordineerivad võrgustikutööd ning aitavad igapäevastes toimetulekuküsimustes. Kliendid viibivad keskuses 6-8 tundi päevas, minimaalne programmis viibimise aeg on 2 kuud. 184

186 Nimetatud keskuste avamist ja teenuste osutamist finantseerib suures mahus Tervise Arengu Instituut, samas on vajalik lisafinantseerimine ka linna st keskuste kommunaalkulude katmiseks Tegevustoetus Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskusele Loksa Tegevustoetus Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskusele Loksa Kulud kokku Tegevuse toetamise eesmärgiks on jätkusuutliku uimastisõltuvuse ravi ja rehabilitatsiooni elluviimine. Pikaajalised programmid on olulised uimastite tarbimisest ühiskonnale tekitatavate kahjude vähendamiseks, mille tulemusel nõudlus uimastite järele alaneb. Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskus Loksa on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti pikaajaline koostööpartner. Mittetulundusühing osutab rehabilitatsiooniteenust avatud töökorraldusega keskuses Loksal vabatahtliku soovi alusel Tallinnast pärit vähemalt 18-aastastele eesti ja vene keelt kõnelevatele narkosõltlastele (üheaegselt keskuses kuni 9 inimest) ning nõustamisteenust ja ambulatoorset vastuvõttu Tallinnas uimastisõltlastele ja HIV/AIDS-i nakatunutele ning nende vanematele ja lähedastele. Statsionaarne programm Loksal kestab individuaalselt 4-12 kuud. Kliendile osutatakse psühholoogilist nõustamist, tehakse grupitööd, abistatakse dokumentide vormistamisel, õpetatakse eesti keelt, viiakse läbi tööteraapiat. Aastas läbib rehabilitatsioonitsükli umbes 20 noort. Tallinnas asuvas nõustamistoas aadressil Tuulemäe tn 5 võtavad kliente vastu psühholoog ja sotsiaaltöötaja, lisaks pakutakse nõustamist telefoni teel. Nõustamistuppa pöördub orienteeruvalt 300 klienti aastas. Statsionaar on avatud kõikidel tööpäevadel. Väljaarendamist vajab postrehabilitatsiooniteenus. Tegevustoetuse aluseks on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskus Loksa vaheline käsundusleping nr 5-1/ Toetus MTÜ-le AIDS-i Ennetuskeskus uimastiennetustegevuseks Toetus MTÜ-le AIDS-i Ennetuskeskus uimastiennetustegevuseks Kulud kokku Mittetulundusühing AIDS-i Tugikeskus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kauaaegse koostööpartnerina osutas varasemalt nõustamis- ja süstlavahetusteenust Tallinna narkomaanidele Lasnamäel Priisle keskuse lähedal, kasutades selleks otstarbeks spetsiaalselt kohandatud väikebussi. Teenuse osutamise raames toimub süstalde vahetus, kondoomide, desinfitseerivate vahendite, infomaterjalide jagamine, klientide nõustamine ravi- ja rehabilitatsiooniprogrammidesse pöördumiseks aastal lõpetati väikebussi tegevuse rahastamine liste vahendite ja kirjeldatud teenusele pöördujate vähesuse tõttu. MTÜ AIDS-i Tugikeskus osutab ka statsionaarset rehabilitatsiooniteenust Lääne-Virumaal, Vinni vallas, Voore külas asuvas Eidiku rehabilitatsioonitalus aastastele mees- ja naissoost eesti ja vene keelt kõnelevatele süstivatele narkomaanidele ja HIV-positiivsetele narkomaanidele. Tegevuses põhinetakse töökasvatuslikel meetoditel. Peale 185

187 rehabilitatsiooniprogrammi lõppu taludes järgneb rehabilitatsioon grupitöö meetodil AIDS-i Tugikeskuse Päevakeskuses asukohaga Tallinnas, Erika tänaval. Tegevustoetuse aluseks on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning MTÜ AIDS-i Tugikeskuse vahel sõlmitud käsundusleping nr 5-1/ Toetus AS-le Ida-Tallinna Keskhaigla ja AS-le Lääne-Tallinna Keskhaigla kehaväliseks viljastamiseks Toetus AS-le Ida-Tallinna Keskhaigla ja AS-le Lääne Tallinna Keskhaigla kehaväliseks viljastamiseks Kulud kokku Tallinna linn toetab AS Ida-Tallinna Keskhaiglat ja AS Lääne-Tallinna Keskhaiglat kehavälise viljastamise protseduuride läbiviimisel. Haigekassa raviteenuste nimekirja alusel on protseduuri piirhinnaks 542,16. Linn toetab mõlemaid haiglaid summas , mis katab 92 protseduuri kulud. Nimetatud meede aitab lühendada keskhaiglates olevat järjekorda. 186

188 3.9 Ettevõtluskeskkond Ettevõtluskeskkonna tooted ja tootegrupid Ettevõtluse valdkonna peamisteks eesmärkideks on tallinlaste ettevõtlusaktiivsuse taseme tõstmine, ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine koostöö ja teadmiste mahuka ettevõtluse toetamise kaudu, töötutele töökohtade loomine, Tallinna kui turismisihtkoha rahvusvahelise ja kohaliku tuntuse suurendamine kvaliteetse turismiinfo kättesaadavuse kaudu, tarbijate õiguste ühtlane kaitse, õiguskuuleka kliendi halduskoormuse vähendamine, tõhus ja täpne maksude haldamine, koostöö linna äriühingutega, järelevalve linna äriühingute ja sihtasutuste nõukogude otsuste linna huvide vastavuse üle ning Tallinna turgude siseturu pinna ja kaupade sortimendi laiendamine. Peamised tegevused. aastal Tallinna ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel on ettevõtjate koolitus ja nõustamine, klastriarendus (projektide kaasfinantseerimine), tööhõive suurendamine eeskätt toetuste abil, ettevõtlusinkubatsiooni toetamine, toetusmeetmed (väikeettevõtluse toetused jm). Tallinna kui turismisihtkoha rahvusvahelise ja kohaliku tuntuse suurendamine kvaliteetse turismiinfo kättesaadavuse kaudu, turismisihtkoha turundus ja reklaam välismaal (turundusüritused, välisajakirjanike pressireisid ja reisikorraldajate tutvumisreisid Tallinnasse, Tallinna turismiportaali arendus ja turismiinfosüsteemi haldus, märksõnaturundus otsinguportaalides ja sotsiaalmeediakanalites, tallinn.mobi turundus, trükised), Tallinna kui konverentsiturismi sihtkoha tutvustamine, Tallinna turismiinfrastruktuuri ja teeninduskvaliteedi parendamisele kaasa aitamine, Tallinn Card i kui kultuuriturismi toote arendus ja turundus ning turismiinfoteenuste osutamine. Tarbijakaitse peamisteks ülesanneteks on tarbijate kindlustunde kasvatamine ning nende teadlikkuse suurendamine vähendamaks võimalikke probleeme teenuste ja kaupade ostmisel, kauplejate informeerituse edendamine kaupade ja teenuste pakkumisel ning müügil tarbijale, tarbijate ja korteriomanike kaebuste lahendamine, tarbijakaebuste valdkondliku statistika koostamine ning regulaarne esitamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, 187

189 universaalteenuste ja korraldatud jäätmeveo hinnatõusu analüüsimine ning linnaasutuste poolt rakendatavate hindade analüüsimine. Õiguskuuleka kliendi halduskoormuse vähendamiseks ja maksude tõhusaks ja täpseks haldamiseks kliendi rahulolu tagamine info kättesaadavuse ja kvaliteediga, kliendi rahulolu tagamine teenuse kiiruse ja kvaliteediga ning isikute võrdse kohtlemise saavutamine järelevalveliste meetodite tõhustamise läbi. Eesmärgiks koostöös linna äriühingutega, järelevalve linna äriühingute ja sihtasutuste nõukogude otsuste linna huvide vastavuse üle on uute projektide käivitamisele kaasaaitamine. Tallinna turgude arendamisel on eesmärkideks Mustamäe turu hoonete ehitamise lõpetamine ja Lasnamäe turu edukas käivitamine. Ettevõtluse valdkond hõlmab tootegruppe ja muid positsioone Ettevõtlusameti, Kultuuriväärtuste Ameti, Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning linnaosa valitsuste haldusalades Ettevõtluse arendamine Toode: väikeettevõtlus Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on ettevõtlusaktiivsuse suurendamine, ettevõtete konkurentsivõime tõstmine ja tööhõive situatsiooni parandamine Tallinna linnas. Tegevuse kirjeldus Toimub potentsiaalsete, alustavate ja tegutsevate ettevõtjate nõustamine ja informatsiooni andmine, koolituskursuste korraldamine ning ettevõtlustegevuse toetamine, inkubatsiooniteenuse osutamine, innovatsiooni edendamine ning klastrikeskuste rajamise toetamine. Kulud kokku, sellest töötasu Tööjõukulud 2 017, sellest töötasu 1 500, on kavandatud füüsilisest isikust lektorite tasustamiseks. Majandamiskuludeks on ette nähtud , sh koolitus- ja infoüritused, sh ettevõtja baaskoolitused, teabepäevad, infoseminarid, Edukas I katsel, jt klastriarenduse programm (klastriklubi) ettevõtlusalaste koostööprojektide toetamine (mittetulundustegevused), sh: o koostöö ülikoolidega o koostöö ettevõtjate ühendustega o koostöö ettevõtluse tugiorganisatsioonidega o noorte ettevõtlikkusele suunatud projektid innovatsiooniprogramm (rahvusvahelistumise soodustamine), sh: o kontaktürituste korraldamine Eestis ja välisriikides o rahvusvaheliste teadmis- ja tehnoloogiasiirde projektide algatamine ja kaasfinantseerimine) o piiriülese regionaalse koostöö toetamine (sh 188

190 uuringud, strateegiad) tööõigusalane õigusabi ettevõtja infopunkti raamatukogu täiendamine lähetused (regionaalne koostöö, UBC, EuroCities, välisprojektid), osalustasud töötute klubid töötute klubide jätkuprojekt edukamatele Eelarveaasta eesmärk Konsulteerida 200 alustava ettevõtja äriplaani; korraldada info- ja ettevõtlusalaseid seminare 800 osalejale. Mõõdik Ühik Alustavad ettevõtjad in Arvnäitajad Ühik Nõustatud äriplaanide arv tk Koolitustel, teabepäevadel osalenud isikute arv in Toode: ettevõtluskeskkonna turundus Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on ettevõtjate teavitamine Tallinna soodsast ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonnast, investeerimisvõimalustest, Tallinna ettevõtjate toetamine rahvusvahelistumisel ja ettevõtluse mainekujundus Tallinnas. Tegevuse kirjeldus Toote raames toimub Tallinna ettevõtluskeskkonna ja investeerimisvõimaluste tutvustamine messidel, ärivisiitidel ja seminaridel, ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna tutvustamine kodulehe vahendusel, info- ja reklaammaterjalide ettevalmistamine, väljaandmine ja levitamine, kontaktvõrgustiku arendamine nii Eesti siseselt kui ka väljaspool Eestit, koostööpartnerite leidmine, kontaktürituste korraldamine välisriikides Tallinna ettevõtjatele, ettevõtluse toetusmeetmete ja muu ettevõtjale suunatud info edastamine erinevates meediakanalites, ettevõtjale sobiva kuvandi kujundamine meedias. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Osaleda 9 turundusüritusel (messid, ärivisiidid, infoüritused). Mõõdik Ühik Turundusüritustel (messid, ärivisiidid, infoüritused) osalemise arv korda/aastas Arvnäitajad Ühik Tallinna ettevõtetele korraldatud kontaktürituste arv tk Meediakajastuste arv tk

191 Toode: tööhõive tagamine Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on tööhõive suurendamine Tallinnas. Tegevuse kirjeldus Tallinna tööhõive suurendamise programmiga seati linnale neli peamist eesmärki: uute töökohtade loomine, töötute suurema konkurentsivõime ja ettevõtlusaktiivsuse saavutamine ning töötuse ennetamine. Põhilised tegevussuunad on uute ettevõtete rajamise soodustamine linna territooriumil, töötute rakendamise toetamine ettevõtetes uute töötajate väljaõppeprojektide toetamise kaudu, töökohtade loomine töötutele ja mittetöötavatele pensionäridele abitöödel rakendamise kaudu, töötutele praktikavõimaluste kättesaadavuse parandamine, töötuse ennetamine linna aktiivsema rolli kaudu kutsehariduse korralduses. Tööjõukulud , sellest töötasu , on kavandatud töötute rakendamiseks heakorratöödel. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärk Tagada 500 töötu/pensionäri rakendamine heakorratöödel. Mõõdik Ühik Heakorratöödel rakendatud töötute arv in Arvnäitajad Ühik Registreeritud töötute arv Tallinnas in Toode: Kopli Arenduskeskus Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on kasutada senisest tõhusamalt ja intensiivsemalt Tallinnas, Uus- Maleva 10/Kopli 98 asuva Tallinna Kopli Ametikooli, Kopli ettevõtlusinkubaatori, Kopli noortekeskuse ja Põhja Spordihoone ruume, seadmeid ja töötajaid. Tegevuse kirjeldus Tallinna Ettevõtlusamet töötab koostöös 4 institutsiooni esindajatega välja Kopli Arenduskeskuse tegevuskava ja kostöövormid, mis tagavad noortekeskuse, spordikeskuse, ettevõtlusinkubaatori ja spordikeskuse tegevuste täiendamise vastastikuste kokkulepete alusel. Tööjõukulud , sellest töötasu , on kavandatud ajutiste lepingutega töötajate töötasudeks (lektoritasu, ringijuhendaja tasu jne). Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärk Tagada Kopli Arenduskeskuse kui piirkonna tõmbekeskuse lahtiolek 240 tundi kuus. 190

192 Mõõdik Ühik Ruumide kasutamine tundi/kuus Arvnäitajad Ühik Koolitused, infopäevad, seminarid tk Turismi arendamine Toode: konverentsiturism Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on Tallinna konverentsiturismi arendamine. Tegevuse kirjeldus Konverentsiturism on äriturismi sektor, mis hõlmab konverentse, seminare, messe, näitusi, incentive-üritusi jms. Tallinna konverentsiturismi arendamise eesmärgiks on kaasa aidata Tallinna rahvusvahelise tuntuse ja tunnustatuse saavutamisele Läänemereäärse ja Euroopa konverentsiturismi sihtkohana, soodustada suurte rahvusvaheliste ürituste toimumist Tallinnas, suurendada ärituristide arvu ning pikendada nende Tallinnas viibimise aega. Konverentsiturismi arendus aitab kaasa turismitulude suurenemisele. Turundustegevus Turundustegevuse eesmärgiks on tagada aktiivne turundustegevus Euroopa võtmeturgudel, kus asuvad assotsiatsioonide ja korporatsioonide peakorterid nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Rootsi, Soome ning saada tunnustatud ja atraktiivseks konverentsiturismi sihtkohaks Läänemere regioonis. Tallinna kui konverentsiturismi sihtkohta tutvustatakse rahvusvahelistel konverentsiturismi messidel ja workshop`idel. Koostöös erasektoriga korraldatakse konverentsisektori professionaalidele ja konverentse ajakirjanikele fam-trip e ja site-inspection eid, mis on reisid Tallinnasse eesmärgiga tutvuda sihtkohaga ja siin pakutavate konkreetsete teenustega. Välja antakse Tallinna konverentsivõimalusi tutvustavaid trükiseid Tallinn Conference Directory ja Tallinn Incentive. Info Tallinna kui konverentsiturismisihtkoha võimaluste kohta on aktualiseeritud kujul olemas Tallinna turismiveebil aadressil Infot levitatakse ja vahendatakse pidevalt rahvusvahelistele professionaalidele suunatud konverentsi- ja äriturismi ajakirjadele jt väljaannetele. Koostöös ettevõtjatega, liitudega, korporatsioonidega, assotsiatsioonidega jms aidatakse kaasa rahvusvaheliste ürituste toomisele Tallinna, valmistatakse ette pakkumisdokumentatsiooni, aidatakse sobivaimate teenuste ja toodete valikul ning edastatakse sihtkohta tutvustavaid turundusmaterjale. Arendustegevus Tallinna kui konverentsisihtkoha maine ja usaldusväärsus oleneb paljuski kvaliteetse teenuse pakkumisest ning konverentsisektori koostöövõimest, nii nagu ka võimest pakkuda mitmekesiseid konverentsi- ja elamustooteid. Igapäevaselt toimub koostöö turismiettevõtjate ja ürituste korraldajatega. Toimub infovahetus ja nõustamine rahvusvaheliste trendide ja arengute, kohalike arengute jms teemadel. Korraldatakse infoseminare ja koolitusi, osaletakse European Cities Marketing konverentsidivisjoni ja Eesti Konverentsibüroo töös. Kulud kokku Majandamiskuludeks nähakse ette , sh 191

193 osalemine rahvusvahelistel turundusüritustel, sh o Conference, Vilnius o Rahvusvaheline konverentsiturismimess IMEX, Frankfurt o Rahvusvaheline konverentsiturismimess EIBTM, Barcelona o ECM-European Conference Market Meet Europe o Meedex, Pariis o tutvustamisreisid Euroopa konverentsikorraldajate juurde koostöös ettevõtjate ja Eesti Konverentsibürooga tutvustusreiside korraldamine Tallinnasse rahvusvahelistele konverentsikorraldajatele koos ettevõtjatega reklaam rahvusvahelistes konverentsiturismi ajakirjades ettevõtjate informeerimine ja nõustamine Tallinna kui konverentsiturismi sihtkoha ja selle võimaluste kohta (seminaride korraldamine) konverentsiturismi statistika ja oskusteabe koondamine (erialane perioodika Conferences- Incentives-Meetings, TagungsWirtschaft, Headquarter, European Cities Marketing konverentsidivisjoni töös osalemine) ja ECM Summer School Eelarveaasta eesmärgid Korraldada rahvusvahelistele konverentsikorraldajatele 10 tutvumisreisi Tallinna kui konverentsiturismi sihtkohta; tutvustada Tallinna kui konverentsiturismi sihtkohta 5 rahvusvahelisel konverentsiturismialasel turundusüritusel. Mõõdik Ühik Rahvusvahelistel turundusüritustel osalemise arv tk Korraldatud tutvumisreiside (fam tours, siteinspections) arv tk Arvnäitajad Ühik Päringutele vastamise ja pakkumistes osalemise arv tk Tallinna Turismiportaali konverentsirubriigi (eesti ja inglise keel) lehekülgede sirvimise arv tk Tallinna konverentsiturismiettevõtjatele läbiviidud infoseminaride arv tk Välja antud Tallinna kui konverentsiturismisihtkohta tutvustavad trükised Tallinn Conference Directory ja Tallinn Incentive tk

194 Toode: kultuuriturism Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on tutvustada linna külastajatele Tallinna ajaloo- ja kultuuripärandit, Tallinna kui mitmekülgset ja kvaliteetset turismikohta ning suurendada Tallinna väliskülastaja kulutusi esinevates turismist tulu saavates sektorites. Tegevuse kirjeldus Tallinna kui kultuurilinna tutvustamisel ja turustamisel on oluline osa Tallinn Card i ehk linnapileti projektil. Tallinn Card on kultuurihuvilisele linnakülalisele mõeldud sooduskaart 24, 48 ja 72 tunniks, nii lastele kui täiskasvanutele, mis muudab Tallinnaga tutvumise lihtsamaks ja mugavamaks. Pileti lunastanul on võimalus valida saja erineva tasuta ja sooduspakkumise vahel. Paketti kuuluvad muuseumid, kirikud, teletorn, botaanikaaed ja loomaaed, kultuuri- ja meelelahutusasutused. Tallinn Card aitab kaasa turistide poolt Tallinnas veedetava aja pikendamisele ning seeläbi turismitulude suurendamisele. Kultuuriturismi kõik kulud kaetakse omatulude arvelt. Kulud kokku, sellest töötasu Tööjõukuludeks kavandatakse , sellest ajutiste lepinguliste töötajate töötasu Ajutisteks lepingulisteks töödeks on tõlkimine ja tekstide korrigeerimine. Kulud hõlmavad järgmisi tegevusi: Tallinn Card i tutvustamine ja reklaamimine turundus- ja infotrükised, piletid Tallinn Card i müügi koordineerimine, sh postikulud, tollikulud, reklaamiüritused, eksponeerimistarvikud, kullerteenus, inventuurisummadelt tagastatavad summad, lähetuskulud, Eesti Kaubavöödikaardi registri liikmemaks Tallinn Card i partneritele makstavad summad Eelarveaasta eesmärk Müüa Tallinn Card e ööpäevaks; saavutada külastuse registreerimine Tallinn Card i partnerite juures. Mõõdik Ühik Müüdud linnapileteid (Tallinn Card) ööpäev Arvnäitajad Ühik Tallinn Card iga registreeritud külastused korda Tallinn Card ist kuulnud väliskülastajad (väliskülastajate uuringu põhjal) % 34 Rahulolu Tallinn Card i hinna-kvaliteedi suhtega hea või väga hea (kataloogi küsitluse põhjal) ei teostatud küsitlust ei teostata küsitlust % kasutanud ja vastanud kasutajatest

195 Toode: turismiturundus Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on Tallinna kui turismikoha sihipärane tutvustamine potentsiaalsetele turistidele ja turismiteenuste vahendajatele väljastpoolt Eestit ning Tallinna kui atraktiivse turismikoha imago kujundamine. Tegevuse kirjeldus Tallinna tutvustamine on valdavalt suunatud Tallinna prioriteetsetele sihtturgudele, milleks on Soome, Rootsi, Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia, Norra ja Prantsusmaa. Turundustöö tulemusena on Tallinn turistide jaoks tuntud, konkurentsivõimeline, atraktiivse ja positiivse imagoga reisisihtkoht, mida pakuvad paljud turismifirmad väljaspool Eestit, ning mida regulaarselt tutvustatakse välismeedias. Alates aastast on sihtturgudeks ka Aasia turud (Jaapan, Hiina ja India). Tallinna turismiturundus hõlmab järgmisi tegevusi: Tallinna tutvustavate materjalide koostamist ja väljaandmist; välismeedia järjepidevat teavitamist Tallinnas toimuvast, nende varustamist linna tutvustavate infomaterjalidega, infopäringutele vastamist ning koostöös riigi ja erasektoriga neile pressireiside korraldamist Tallinna; välismaiste reisikorraldajate ning kohalike sissetuleva turismiga tegelevate reisikorraldajate järjepidevat teavitamist Tallinnas toimuvast, nende varustamist linna tutvustavate infomaterjalidega ning infopäringutele vastamist; välismaistele reisikorraldajatele Tallinna tutvustusreiside korraldamist koostöös erasektori ning riigiga; osalemist turismialastel turundusüritustel ning koostöös riigi ja erasektoriga analoogsete ürituste korraldamist nii Eestis kui väljaspool Eestit; Tallinna kui turismisihtkohta tutvustavate kampaaniate ettevalmistamist ja läbiviimist; turismiveebi igapäevast sisulist haldamist 9 keeles, ca lehekülge, ja arendamist. Kulud kokku, sellest töötasu Tööjõukuludeks kavandatakse 5 037, sellest ajutiste lepinguliste töötajate (tõlked, giiditeenus) töötasuks. Majandamiskuludeks nähakse ette , sh turundusvahendid, sh o linnaplaanid (9 keelt, tk) o trükised (imago, peretrükis, city break) o muud turundusmaterjalid (kalender, TIK-i visiitkaardid, folderid) o kasutusõigused (kaardipõhjad, fotod, muusika) o info- ja materjalipäringutele vastamine (postikulu) turundusüritused o messid (Matka Helsingis, ITB 194

196 Berliinis) o profiüritused sihtturgudel (Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal (4), Suurbritannias (2), Prantsusmaal, Hiinas) o lõpptarbijale suunatud üritused sihtturgudel (Soomes, Saksamaal) pressireisid (välisajakirjanikele Tallinna turismitoodete ja teenustega tutvumise korraldamine majutus, ekskursioonid, toitlustus, transport kohapeal) tutvumisreisid reisikorraldajatele (välismaistele reisikorraldajatele Tallinna turismitoodete ja teenustega tutvumise korraldamine majutus, ekskursioonid, toitlustus, transport kohapeal) turismiveeb, e-turundus, kampaaniad (veebitõlked ja arendus, märksõnaturundus, sihtturupõhised kampaaniad) Baltic Cruise Network (osalemine Läänemere-äärseid kruiisilinnasid ühendava organisatsiooni töös osalustasu ja lähetused) EAS-i projekti omafinantseering Eelarveaasta eesmärk Tagada eksemplari Tallinna tutvustavate infomaterjalide väljaandmine; osaleda 16 turundusüritusel (messid, seminarid, infopäevad). Mõõdik Ühik Turismiosakonna poolt välja antud Tallinna tutvustavate infomaterjalide kogutiraaž tk Turundusüritustel (turismimessid, workshop id) osalemiste tk arv Arvnäitajad Ühik Pressireisidel osalenud ajakirjanikud in Tutvustusreisidel osalenud reisifirmade esindajad in Turundusmaterjalide postitus turismiprofessionaalidele korda Läbiviidud kampaaniad erinevates sihtriikides tk Tallinna Turismiportaali külastuste arv tk Erinevad keeled turismiveebil tk Toode: turismiinfoteenused Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on pakkuda Tallinna külastajatele kvaliteetseid turismiinfoteenuseid ja tagada Tallinna külastajate varustamine kvaliteetse ja adekvaatse turismiinfoga, et suurendada Tallinna huviväärsuste külastusi, turismitoodete ja teenuste tarbimist, suurendades seeläbi külastajate rahulolu reisiga ning turismitulusid. Tegevuse kirjeldus Tallinna vanalinnas töötab aastaringselt üks turismiinfokeskus, mis on avatud igapäevaselt. Kõrghooajal on turismiinfokeskus esindatud ka Tallinna sadama terminalides. Tallinna Turismiinfokeskuses kogutakse, süstematiseeritakse ja aktualiseeritakse usaldusväärset ja 195

197 erapooletut turismiinfot. Turismiinfo andmebaas on aluseks turundus- ja tootearendustrükistele ning Tallinna turismiveebile Tallinna Turismiinfokeskuses osutatakse külastajatele lisaks info jagamisele ka järgmisi teenuseid: meenete ja turismikirjanduse müük, Tallinn Card i müük, giiditeenuste vahendamine, majutuskoha leidmisel abistamine. Samuti üüritakse turismiettevõtjatele reklaammaterjalide eksponeerimispindu eesmärgiga hõlbustada turisti jõudmist vajaliku teenuseni ning anda partneritele võimalus kvaliteetsete ja atraktiivsete turismitoodete tutvustamiseks ja sedakaudu tööhõive ja turismitulude suurendamiseks. Teenuste osutamine ning reklaammaterjalide eksponeerimine on külastajatele lisaväärtuseks ning suurendab samas ka linna omatulusid. Kulud kokku, sellest töötasu Tööjõukuludeks kavandatakse , sellest ajutiste lepinguliste töötajate töötasu Ajutisteks lepingulisteks töötajateks on ajutine tööjõud maist septembrini (infospetsialistid turismiinfokeskustes vanalinnas ja sadamas). Majandamiskuludeks nähakse ette , sh turismiinfokeskuste (vanalinn ja sadam) halduskulud infopäev Eesti turismiinfokeskustele, pangateenused kauba tarnijatele väljamakstav summa turismiinfokeskuse jooksev remont Eelarveaasta eesmärk Vastata infopäringule turismiinfokeskuses; tagada turismiinfokeskuste lahtiolek tundi aastas. Mõõdik Ühik Turismiinfokeskuse poolt vastatud suulised ja kirjalikud infopäringud tk Arvnäitajad Ühik Turismiinfokeskuse lahtioleku aeg tundi aastas (vanalinn) (Viru keskus) (vanalinn) (Viru keskus) (vanalinn) (sadam) Turismiinfokeskuse külastajad in Turismiinfokeskuse teeninduskeeled (võõrkeeled) tk Toode: turismiinfrastruktuuri ja teenuste kvaliteedi arendus Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on suurendada Tallinna külastajate rahulolu reisiga läbi Tallinna turismiinfrastruktuuri ja teenuste kvaliteedi parandamise. Tegevuse kirjeldus Tallinna turismiinfrastruktuuri ja teenuste kvaliteedi arenduse raames tehakse koostööd linna erinevate institutsioonidega ning korraldatakse infovahetust (ümarlauad, infopäevad, koolitused) erinevate linna ametiasutuste ning turismiettevõtjate vahel valdkondades, mis on tihedalt seotud turismimajanduse arengutega (turismiviidad, infotahvlid, turismibusside 196

198 peatumine ja parkimine, turvalisus, meenekaubandus, giidid, taksondus jms). Turismiosakond teostab koos teiste õiguspädevate institutsioonidega järelevalvet Tallinna majutusettevõtete vastavusele miinimumnõuetele. Igapäevaselt konsulteeritakse alustavaid ja/või tegutsevaid majutusettevõtteid ning välismaiseid konsultatsioonifirmasid. Kulud kokku, sellest töötasu Tööjõukuludeks kavandatakse 1 350, sellest ajutiste lepinguliste töötajate töötasu Ajutisteks lepingulisteks töötajateks on tõlgid ja giidid. Majandamiskuludeks nähakse ette , sh Tallinna majutusettevõtete järelvalve (kontrollkäigud, komisjoni istungid) Tallinna turismiettevõtete teeninduskvaliteedi arendamine (Tallinna parim teenindaja, külalislahkuse projekti tegevuste toetamine) Turism kõigile (Tourism for All) - Tallinn vaegturistidele kättesaadavamaks (turismimarsruutide täiendav audit, koolitus, seminar) giiditeenuse taseme tõstmine (atesteerimine, mentorlusprogramm, koolitus, pidulik giiditunnistuse kätteandmine) Läänemerelinnade vaheline rahvusvaheline koostöö osalemine European Cities Marketing turismidivisjoni töös koolitused, seminarid osalemine Eesti Turismifirmade Liidu töös osalemine koostööprojektides rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaks (European Cities Marketing) Eelarveaasta eesmärk Osaleda Tallinna teeninduskvaliteeti tõsta aitavas projektis; viia läbi Tallinna giidide atesteerimine. Mõõdik Ühik Osalemine erinevates Tallinna teeninduskvaliteeti tõsta tk aitavates projektides Arvnäitajad Ühik Majutusettevõtlusealased konsultatsioonid ja päringud tk Korraldatud ümarlaudade, infopäevade ja koolituste arv (turismiettevõtjatele ja arendajatele), teistele Eesti turismiinfokeskustele tk

199 Toode: statistika ja uuringud Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on Tallinna turismiturundus ja -arendustegevuste sihipärane ja õige planeerimine nii Tallinna Ettevõtlusameti kui ka turismiettevõtjate poolt tuginedes Tallinna turismistatistikale ja erinevatele uuringute tulemustele. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab endas turismialase statistika kogumist ja süstematiseerimist, turismiuuringute korraldamist, analüüsimist ning tulemuste levitamist. Süstematiseeritud turismistatistikat ja uuringute tulemusi kasutavad Tallinna Ettevõtlusameti töötajad, ettevõtjad, investorid, meedia ning teised valdkonnast huvitatud inimesed. Turismistatistikat ja uuringutulemusi levitatakse kodulehekülje kaudu, infopäevadel, vastates päringutele ning nõustades teenusepakkujaid. Kulud kokku Majandamiskulud on planeeritud turismistatistika ja oskusteabe koondamiseks (The European Cities Tourism Report, Statistikaameti väljaanded, Läti Statistikaameti väljaanded, lähetused jm). Eelarveaasta eesmärk Tagada 20 ülevaate koostamine Tallinna turismi arengute kohta; saavutada Tallinna Turismiportaali statistika ja uuringute rubriigi külastamine korral. Mõõdik Ühik Tallinna turismi arenguülevaated tk Arvnäitajad Ühik Vastatud infopäringud tk Tallinna Turismiportaali statistika ja uuringute rubriigi külastatavus tk Tarbija- ja hinnapoliitika Toode: tarbijakaitse Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on tarbija informeerituse suurendamine ja tema teadmiste süvendamine oma huvide kaitsel; samaaegselt teavitades kaupmehi nende kohustustest tarbijakaebuste lahendamisel. Tegevuse kirjeldus Selleks, et tagada tarbijaõiguste ühtlane kaitse riskide ja ohtude eest ning suurendada tarbijate informeeritust, tutvustatakse tarbijate õigusi erinevates infokanalites, infovoldikutel, infotundides ja tarbijaõiguste infopäeval. Tarbijaid ja kaupmehi nõustatakse telefoni teel ja 198

200 infosaalis, kontrollitakse kauplemisnõuete täitmist müügikohtades, et tagada tarbijaõiguste kaitse. Tarbijakaitse toote suurim üritus on ülelinnaline tarbijaõiguste päev, mis on toimunud 4 aastat järjest samaaegselt üleeuroopalise tarbijaõiguste päevaga. Osavõtjate tagasiside on olnud väga positiivne. Kulud kokku, sellest töötasu Toote tegevuskuludeks planeeritakse. aastal 7 600, sh tööjõukuludeks 882 ülelinnalise tarbijaõigustepäeva lektorite töötasudeks ja ajutiseks lepinguliseks tööks tõlketööde tellimisel. Majandamiskuludeks nähakse ette 6 718, sh tarbijatele suunatud interneti kodulehe haldus ja arendus trükiste ja infomaterjali koostamine ja kujundus (tõlked) koolitus ja infotunnid tarbijaõiguste päev märtsikuus tarbija infopunkti materjalide täiendamine väärtegude menetlemise vormid ja blanketid Eelarveaasta eesmärk Tarbijainfopäeva korraldamine. Mõõdik Ühik Korraldatud tarbijainfopäevad tk Arvnäitajad Ühik Tarbijad ja ettevõtjad tk Ettevõtluse haldus Ettevõtluskeskkonna kulud on kavandatud Tallinna Ettevõtlusametile (edaspidi: Ettevõtlusamet). Ettevõtlusamet on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 14. detsembri 2000 määrusega nr 56 kinnitatud põhimääruse alusel. Ettevõtlusamet tegeleb linna ettevõtluskeskkonna ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmise edendamise, Tallinna kui turismikoha tuntuse suurendamise, linna äriühingute tegevuse strateegilise juhtimise, tarbijakaitse ning linna reklaamivaldkonna korraldamisega. Ettevõtlusamet asub Vabaduse väljak aastast lõpetati müügimaksu kogumine, kuid müügimaksu haldamiseks Maksu- ja Tolliametiga sõlmitud lepingut ei lõpetata järgneva kolme aasta jooksul. Tallinna linna ja Maksu- ja Tolliameti vahel sõlmitud halduslepingu kohaselt tuleb Maksu- ja Tolliametile tasuda müügimaksu kogumisega kaasnevad kulud, milleks on personalikulu, büroohoone majanduskulu ja infosüsteemi hoolduse kulu (planeeritud ameti administreerimiskuludesse). Kulud ühes kuus Maksu- ja Tolliametile vähenevad, maksimaalne kulu on (aastane kulu ). Kohalike maksude tõhusamaks haldamiseks koondatakse need alates. aastast Ettevõtlusametisse, st juba olemasolevale reklaamimaksule lisandub teede- ja tänavate sulgemise maksu haldamine. Seoses sellega on ametil vajalik. aastal välja arendada ja kasutusele võtta kohalike maksude infosüsteem, milleks on planeeritud

201 Kulud kokku, sellest töötasu Kavandatud on 67 koosseisulist ametikohta (sh 1 ametikoht lisandub alates seoses Kopli Arenduskeskuse väljaarendamisega) Tallinna Turud Nõmme Turg asutati Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 otsusega nr 214, haldajaks määrati Nõmme Linnaosa Valitsus. Tallinna Linnavolikogu 20. oktoobri 2011 otsusega nr 174 nimetati Nõmme Turg ümber Tallinna Turgudeks ning selle haldavaks asutuseks Tallinna Ettevõtlusamet. Asutuse hallata on Nõmme, Mustamäe ja Lasnamäe turud ning alates aastast valduslepingu alusel Tallinna Kalaturg.. aastal jätkatakse Mustamäe turu väljaehitamist, juurde ehitatakse hoone kala ja kalatoodete, liha ja lihatoodete, piima ja piimatoodete kauplejatele ning eraldi hoone kohviku jaoks. Kulud kokku, sellest töötasu Kavandatud on 12 ametikohta direktor, nõunik-abi, 4 haldurit, 6 koristajat-töömeest Toetused Toetus Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise SA-le Kulud kokku Sihtasutus asutati Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2006 otsusega nr 165 nime all SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. juuni 2009 otsusele nr 145 ühendati SA Tallinna Eluasemefond ja SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid. Ühendatud sihtasutus on registreeritud äriregistris nime all Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus. Ühendamise tagajärjel sihtasutuse põhieesmärgid oluliselt ei muutunud. Sihtasutuse tegevuse peaeesmärgiks on alustavatele ettevõtjatele soodsate starditingimuste loomine, ettevõtlusriskide vähendamine ja konkurentsivõime tõstmine neile vajalike toetavate teenuste ning kaasaegse ja kvaliteetse töökeskkonna pakkumise kaudu. Sihtasutus on ettevõtluse tugistruktuur, mis pakub alustavatele ettevõtetele valmis büroo-töökohti ja nõustamist, loomeinkubaatoris hakatakse pakkuma ka mõnede seadmete kasutamise võimalust. Peale ühinemist kuulub sihtasutuse tegevuste hulka ka rahaliste vahendite kogumine ning nende suunamine elamute ja korterite ehitamise, ostmise või rekonstrueerimise täiendavaks finantseerimiseks laenude ja toetuste andmise teel, eluasemelaenude garanteerimine ja elamuehituse projektide käivitamisele kaasaaitamine. 200

202 Tegevustoetus on ette nähtud ettevõtlusinkubaatorite (Kopli Ettevõtlusinkubaator, Ülemiste Ettevõtlusinkubaator ja Loomeinkubaator) igapäevategevuse korraldamiseks ning põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks Väikeettevõtluse toetamine Kulud kokku KOKKU, sh uute töökohtade loomise toetus klastrite arendamise toetus praktikajuhendaja toetus messitoetus Uute töökohtade loomise toetus Kulud kokku Uute töökohtade loomise toetuse eesmärgiks on stimuleerida uute töökohtade loomist ja selle kaudu toetada ja arendada väikeettevõtlust Tallinnas. Vahendid on ette nähtud sihtotstarbeliseks toetuseks ainult konkreetsete töökohtade loomisega otseselt seotud põhjendatud kulude katteks, s.o investeeringuteks (masinate, seadmete ja muu tööstusliku või teeninduslikku laadi põhivara soetamiseks). Toetuse sihtgrupiks on Tallinnas registreeritud ettevõtted peamise tegevuskohaga Tallinnas ning toetuse abil tehtavad investeeringud on suunatud ettevõtluse edendamisele Tallinnas. Taotleja põhikohaga töötajate arv on 3 kuni 250 ja äriühingust taotleja omanikeks on vähemalt 51% ulatuses eraisikud. Arvnäitajad Ühik Toetuse abil loodavate uute töökohtade arv tk Toetuse taotlemise aluseks on Tallinna Linnavolikogu 01. detsembri 2011 määrus nr 38 Uute töökohtade loomise toetuse taotlemise ja menetlemise kord. Kulude tegemise aluseks on sõlmitud leping (kehtivad lepingud). Toetuse ülemmääraks on Kuni toetuse taotlemise korral luuakse vähemalt 2 uut töökohta, kuni toetuse taotlemise korral vähemalt 3 ning üle toetuse taotlemise korral luuakse vähemalt 5 uut töökohta. Klastrite arendamise toetus Kulud kokku Klastriprojektide arendamise toetuse eesmärk on Tallinna piirkonna ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine läbi klastri koostööprojektide elluviimise. Vahendid on ette aasta s on vastavalt Tallinna Linnavolikogu 02. detsembri 2010 otsusele nr 276 Tallinna linna teine abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale väikeettevõtluse toetamise all lisaks toetus sotsiaalsete töökohtade loomiseks, mida enam. aasta s ette nähtud ei ole. 201

203 nähtud Ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise sihtotstarbeliseks toetuseks (projektide kaasfinantseerimine). Toetuse sihtgrupiks on klastriprojektide teostamiseks loodud ettevõtete ja arendusasutuste kooslused/konsortsiumid, taotlejaks Ettevõtluse Arendamise SA-le (edaspidi EAS) projekti esitanud ja positiivse rahastamisotsuse saanud konsortsiumi esindaja asutus/organisatsioon/ettevõte. Toetuse taotlemise aluseks on Tallinna Linnavolikogu määrus nr 3 Klastriprojektide kaasfinantseerimise toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. Arvnäitajad Ühik Väljaantavate toetuste arv tk Ettevõtlusametile esitatakse toetuste taotlused vastavalt EAS-i taotlusvoorudele. Ettevõtlusamet kaasfinantseerib taotlusi vastavalt korrale eeltaotluste puhul ja täistaotluste puhul vastavalt Praktikajuhendaja toetus Kulud kokku Praktikajuhendaja toetuse eesmärgiks on stimuleerida ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, kutseõppeasutuste ja ettevõtete koostööd õppepraktikate kvaliteetseks korraldamiseks ja motiveerida ettevõtteid kasutama kogenud töötajaid õppurite juhendamisel. Vahendid on ette nähtud sihtotstarbeliseks toetuseks Eesti kõrgharidusstandardi ja kutseharidusstandardi alusel valitud loodus- ja täppisteaduste ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkondade erialadel õppivate praktikantide juhendamiseks ettevõttes. Toetuse sihtgrupiks on Eesti äriregistris registreeritud äriühing, kelle põhitegevuskohaks on Talllinn ja õppepraktika läbiviimise koht on Tallinnas (v.a kliendikülastused). Arvnäitajad Ühik Toetust abil toetatud praktikantide arv isik Toetuse taotlemise aluseks on Tallinna Linnavolikogu 11. detsembri 2008 määrus nr 46 Ettevõtte praktikajuhendaja toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. Toetuse summa on ühele juhendajale kuni kahe praktikandi juhendamisel 2 tunnis. Toetust eraldatakse ühele taotlejale maksimaalselt ühes kalendrikuus. Messitoetus Kulud kokku Messitoetuse eesmärgiks on toetada Tallinna väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ning füüsilisest isikust ettevõtjate osalemist Eestis toimuvatel messidel, mis on suunatud ärikontaktide loomisele, uute turustuskanalite leidmisele, müügi edendamisele ning selle kaudu toetada ja arendada väikeettevõtluse arengut Tallinnas. Vahendid on ette nähtud sihtotstarbeliseks toetuseks: messi osavõtumaks, messiboksi/väljapanekukoha maksumus, stendide/väljapaneku kujunduse ja paigaldusega seotud kulud, kaardimakseterminalide rentimise ja ülespanemisega seotud kulud, messiks vajalike info- ja/või reklaamtrükiste (v.a visiitkaardid) kujundamise ja trükikulud. Toetuse sihtgrupiks on Tallinnas registreeritud 202

204 ettevõtted, kus põhikohaga töötajate arv on kuni 50. Taotleja peab olema tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta ja eelmise majandusaasta netokäibest ei tohi kaubandus jmt tegevusalad moodustada rohkem kui 50%. Arvnäitajad Ühik Toetatud ettevõtete arv tk Toetuse taotlemise aluseks on Tallinna Linnavolikogu 31. mai 2007 määrus nr 17 Messitoetuse taotlemise ja menetlemise kord. Toetuse ülemmääraks on 959 ühe taotleja kohta aastas. Maksimaalne määr on 50%. Taotleja võib saada toetust mitte rohkem kui kahel messil osalemiseks kalendriaasta jooksul Sihtotstarbeline toetus sotsiaalsete töökohtade loomiseks Kulud kokku, sellest töötasu aastal jätkatakse sotsiaalsete töökohtade loomise toetamist linnale kuuluvates ettevõtetes ja asutustes. Sotsiaalne töökoht peab pakkuma leevendust ja rahalist sissetulekut raskes majanduslikus olukorras olevatele inimestele. Eesmärgiks on tööharjumuse jätkamine ja tööturule tagasiminekuks ettevalmistamine. Töötud, keda rakendatakse sotsiaalsetel töökohtadel, peavad olema registreeritud Töötukassas ja olema rahvastikuregistris registreeritud Tallinna elanikena. Töötutele makstakse töötasu 290 kuus (töötasu alammäär), millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustuse maks. Töötajatega sõlmitakse tähtajalised töölepingud tähtajaga kuni 12 kuud. Praktikas on selgunud koolide suur vajadus sotsiaalsete töökohtade järele. Eriti vajavad neid erivajadustega õpilastega ning keelekümblusega tegelevad koolid. Kavas on toetada vähemalt 60 õpetajaabi töökoha loomist. Kavas on jätkata ja mitmekesistada sotsiaalsete töökohtade loomise toetamist linnale kuuluvates ettevõtetes ja asutustes, sh töökohad erivajadustega õpilastega ning keelekümblusega tegelevates koolides, linnatranspordi ettevõttes veeremi koristajatele ja Kadrioru Pargi haljastute hooldajatele Toetus MTÜ-le Eesti Konverentsibüroo Kulud kokku aasta septembris asutati MTÜ Eesti Konverentsibüroo, kus Tallinna linn on üks asutajaliikmetest. Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond on arendanud konverentsiturismi alates aastast ja osalemine MTÜ Eesti Konverentsibüroo töös on loomulikuks jätkuks konverentsiturismi arendamisel. MTÜ Eesti Konverentsibüroo peamised tegevused on: Eesti kui konverentsimaa maine kujundamine ja tuntuse tõstmine; konverentsiturismi sektori neutraalse ja adekvaatse informatsiooni edastamine; klientide nõustamine, soovituste andmine ja aitamine ürituste planeerimisel; osalemine bidding (hanked konverentside Tallinnasse võtmiseks) protsessidel; 203

205 rahvusvaheline koostöö.. aastal toetatakse MTÜ-d Eesti Konverentsibüroo , sellest on ette nähtud iga-aastase liikmemaksu tasumiseks Välisrahastusega projektid Välisrahastusega projekt INNOREG Uudsete äristruktuuride arendamine konkurentsivõime tagamiseks (ü) Kulud kokku, sellest töötasu Välisrahastusega projekt INNOREG Uudsete äristruktuuride arendamine konkurentsivõime tagamiseks on suunatud füüsilise keskkonna loomisele SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL juurde kõrgtehnoloogilise tootmise arendamiseks ja kõrgtehnoloogiliste seadmete ostuks. Tallinna linn osaleb Interreg IVA välisprojektis kaaspartnerina. Projektiga luuakse uued innovaatilised ja hästitoimivad ärimudelid ning füüsiline keskkond kõrgtehnoloogilise tootmise arendamiseks ja edendamiseks regioonis, mis töötaks edukalt koos Euroopa vastavate regionaalsete süsteemidega. Üldeesmärgiks on E-tootmisplatvormide arendus ja uute kõrgtehnoloogiliste toodete arendamine ja teenuste edendamine ning vastavate koolituste korraldamine ettevõtjatele. Väga oluline osa projektis on uute seadmete ostu ettevalmistamine ja uute seadmete ostmine SA-le Tallinna Teaduspark TEHNOPOL. Projekti kestus on september 2010 mai Välisrahastusega projekt Cross-Innovation Valdkonnaülese innovatsiooni edendamine Euroopa linnades ja regioonides Kulud kokku, sellest töötasu Väikeettevõtluse välisrahastusega koostööprojekti INTERREG IVC Cross-Innovation Valdkonnaülese innovatsiooni edendamine Euroopa linnades ja regioonides eesmärk on interdistsiplinaarse, avatud ning koostööl põhineva innovatsiooni edendamine sektorite vahel, keskendudes eelkõige loomemajandusele kui suurima potentsiaaliga majandusharule innovatsiooni edendamise mõistes. Projekt keskendub olemasolevate innovatiivsete parimate praktikate analüüsile partnerlinnades 5 alateema lõikes: efektiivsed finantsmeetmed, rahvusvahelistumine, kultuuripõhine innovatsioon, ärivahendus ja ruumiline koostöö. Projekti kestus on jaanuar 2012 detsember

206 3.10 Linnamajandus Linnamajanduse valdkonna tooted ja tootegrupid Linnamajanduse valdkonna põhieesmärgid on vähekindlustatud isikute, kes ise ei suuda endale eluruumi tagada, eluaseme probleemide lahendamine ning linna elamufondi struktuuri korrastamine. Linnamajanduse valdkonda kuuluvad linna eluruumide ja äriruumide majandamine ning teistelt isikutelt eluruumide kasutusse võtmine nende välja üürimise eesmärgil. Linnamajanduse valdkonna olulisemad arengueesmärgid. aastal on: abivajajate kindlustamine eluasemega; linna poolt välja üüritavate eluruumide ning sotsiaalmajutusüksuste arvu suurendamine; linna arenguvajadustest lähtuva maakorralduse rakendamine ja linna territooriumi maaressursi kasutamine avalikes huvides.. aasta tegevussuundadeks on: linnale kuuluvate tervikelamute, üksikkorterite ja sotsiaalmajutusüksuste majandamine; elamistingimuste parandamist vajavatele isikutele eluasemete üürimine; elamumajanduse üldist arengut toetavate meetmete rakendamine, nagu arendusprojektide, korteriühistute juhtide koolitamise ja energiamärgise hankimise toetamine; linnavaraks olevate kinnistute ja ehitiste kasutamise, käsutamise ja valdamise üle arvestuse pidamine ning maa maksustamise ja maakorraldusega seotud toimingute korraldamine; avalikult kasutatava maa, linnale kuuluvate ehitiste kruntide ja linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimine; Tallinna maamaksu registri pidamine ja koduomaniku maamaksuvabastuse rakendamine Tallinnas; 205

207 uute toetustena nähakse ette vahendid MTÜ-le Eesti Üürnike Liidu tegevustoetuseks ning korteriühistutele projekti Roheline õu toetuseks. Linnamajanduse valdkond hõlmab tootegruppe ja muid positsioone Linnavaraameti ning linnaosavalitsuste haldusalades Elamumajandus Toode: elamute majandamine Toote üldeesmärk Tagada linnale kuuluvate tervikelamute majandamine. Tegevuse kirjeldus Toote sisuks on tervikuna linnale kuuluvate elamute majandamine, nendes asuvate eluruumide üürile andmine tagastatud eluruumide endistele üürnikele ning eluruumi mitteomavatele ja elamistingimuste parandamisel abi vajavatele isikutele. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Tagada 32 tervikelamu majandamine. Mõõdik Ühik Elamute arv tk Arvnäitajad Ühik Eluruumide arv tk Eluruumide pind m²

208 . aasta arvandmed täitjate lõikes Eelarve Kokku Linnavaraamet Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Kokku Linnavaraamet Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Elamute arv (tk) Mõõdik Kokku Linnavaraamet Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Elamute arv (tk) Arvnäitajad Kokku Linnavaraamet Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Eluruumide arv (tk) Eluruumide pind (m²)

209 Toode: sotsiaalmajutusüksus Toote üldeesmärk Tagada linnale kuuluvate sotsiaalmajutusüksuste majandamine. Tegevuse kirjeldus Toote sisuks on linnale kuuluvate sotsiaalmajutusüksuste majandamine ja nendes asuvate voodikohtade abivajajatele kasutusse andmine ning vähekindlustatud isikutele saunateenuse osutamine. Sotsiaalmajutusüksus võimaldab resotsialiseerida kodutuid, kellel on soovi oma elu muuta, ja ei lase tänavale sattuda inimestel, kes munitsipaalpinnal majanduslikult toime ei tule. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärgid Tagada 6 sotsiaalmajutusüksuse majandamine; tagada sotsiaalmajutusüksustes aasta keskmisena 498 majutuskohta; tagada saunateenuse osutamine vähekindlustatud isikutele. Mõõdik Ühik Sotsiaalmajutusüksuste arv tk Arvnäitajad Ühik Majutuskohtade arv tk Tegelikult täidetud majutuskohtade arv tk Majutuspäevade arv (isikute arv x majutuspäevade arv) tk Saunateenuse kasutuskordade arv tk Linnavaraamet Tallinna Linnavaraamet (edaspidi: amet) on linna ametiasutus, kes loodi Tallinna Linnavolikogu 11. detsembri 2008 otsuse nr 237 alusel alates 01. aprilli 2009 Tallinna Elamumajandusameti ja Tallinna Maa-ameti liitmise teel ning kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 11. detsembri 2008 määrusega nr 43 kinnitatud põhimääruse alusel. Ameti põhiülesanneteks on linna eluasemepoliitika väljatöötamine, munitsipaalelamuehituse arendamine ja munitsipaalelamufondi haldamine, Tallinna Üürikomisjoni tegevuse korraldamine, linnaelanike ühistegevuse toetamine ja soodustamine elamumajanduse valdkonnas, maakorraldus ning Tallinna maamaksu registri pidamine. Amet asub aadressil Vabaduse väljak 10. Eelarvepositsioon hõlmab ameti ametnike ja abiteenistujate tööjõukulusid ja majandamiskulusid ning linnavaraga seotud tehingute kulusid (päritava ja hõivatava vara hindamise kulud, notaritasud, riigilõivud ja kohtuvaidlustega seotud õigusabikulud). Kavandatud on 63 koosseisulist ametikohta. Kulud kokku, sellest töötasu

210 Tallinna kinnisvararegister Eelarvepositsiooni eesmärk on aastal loodud Tallinna kinnisvararegistri majutamine. Register on loodud kinnisvara valitsemisega seonduva teabevajaduse ja vara arvestuse pidamisele seatud nõuete täitmiseks. Kinnisvararegistri näol on tegemist keskse infotehnoloogilise süsteemiga, mille funktsionaalsus on oluliselt laiem, kui seni kasutusel olevatel lahendustel. Registri käivitamise tulemusena paraneb oluliselt linna varaga seotud andmete kvaliteet ja töötlemise kiirus, mis võimaldab linna vara efektiivsemalt hallata. Kulud kokku Elamumajanduse muud kulud Eluruumide haldamine Eelarvepositsiooni eesmärk on tagada linnale kuuluvate eluruumide majandamine. Vahendid on ette nähtud linna omandis olevate asustamata eluruumidega seotud kulude katmiseks ning üürnike poolt vabastatud taasasustatavate eluruumide remondiks. Kulud kokku Loopealse elurajooni üürimaksed Eelarvepositsiooni eesmärk on eluruumide üürile võtmine nende üürile andmiseks tagastatud eluruumide endistele üürnikele ning eluruumi mitteomavatele ja elamistingimuste parandamisel abi vajavatele isikutele. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 21. aprilli 2005 otsusega nr 97 kehtestatud tingimustele valmis aastal Loopealse elamurajoonis 10 maja 680 korteriga ja eluruumide kogupinnaga m 2. Linn sai hoonestajaga sõlmitud rendilepingu kohaselt õiguse sõlmida linnale rendile antud elamutes asuvate korterite osas üürilepinguid linna poolt määratud isikutega ja linna poolt kindlaks määratud tingimustel. Hoonestaja-rendileandja kohustub rendilepingu kohaselt hooldama ja haldama rendile antavaid elamuid ning esindama linna suhetes üürnikega, muuhulgas linna esindajana sõlmima ja lõpetama eluruumide üürilepinguid ning koguma eluruumide eest makstavat üüri ning tasu kommunaalteenuste eest. Linn tasub hoonestajale-rendileandjale renti linnale rendile antud korterelamute kasutamise eest. Eluruumi üürnik tasub linnale üüri eluruumi kasutamise eest. Loopealse asumi rendimakse. aastal on 7,2 /m 2, millest elanik maksab 1,76 /m 2. Eelarvepositsiooni vahendid on ette nähtud eluruumi üürniku poolt makstava üüri ja linna poolt hoonestajale-rendileandjale makstava rendi vahe tasumiseks. Kulud kokku

211 Raadiku elurajooni üürimaksed Eelarvepositsiooni eesmärk on eluruumide üürile võtmine nende üürile andmiseks tagastatud eluruumide endistele üürnikele ning eluruumi mitteomavatele ja elamistingimuste parandamisel abi vajavatele isikutele. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 23. augusti 2007 otsusega nr 197 kehtestatud tingimustele valmis aastatel Raadiku elamurajoonis 9 maja 1215 korteriga ja eluruumide kogupinnaga m 2. Linn sai hoonestajaga sõlmitud rendilepingu kohaselt õiguse sõlmida linnale rendile antud elamutes asuvate korterite osas üürilepinguid linna poolt määratud isikutega ja linna poolt kindlaks määratud tingimustel. Hoonestaja-rendileandja kohustub rendilepingu kohaselt hooldama ja haldama rendile antavaid elamuid ning esindama linna suhetes üürnikega, muuhulgas linna esindajana sõlmima ja lõpetama eluruumide üürilepinguid ning koguma eluruumide eest makstavat üüri ning tasu kommunaalteenuste eest. Linn tasub hoonestajale-rendileandjale renti linnale rendile antud korterelamute kasutamise eest. Eluruumi üürnik tasub linnale üüri eluruumi kasutamise eest. Raadiku asumi rendimakse. aastal on 9,8 /m 2, millest üürnikud maksavad olenevalt eluruumi saamise ajast ja põhjusest kas 1,6 /m 2 või 1,92 /m 2. Eelarvepositsiooni vahendid on ette nähtud eluruumi üürniku poolt makstava üüri ja linna poolt hoonestajalerendileandjale makstava rendi vahe tasumiseks. Kulud kokku Ohtlike ja linnapilti risustavate hoonete lammutamine Eelarvepositsiooni eesmärk on linnapilti risustavate ja potentsiaalselt ohtlike hoonete lammutamine. Linnas on palju tühjaltseisvaid tuleohtlikke või varisemisohtlikke hooneid ja rajatisi. Need muutuvad asotsiaalide peatuspaikadeks ja jäätmete kogumise kohtadeks. Sellised hooned risustavad linnapilti ja häirivad ümbruskonna elanikke. Samuti kujunevad nad näriliste elupaikadeks ja võivad muutuda nakkushaiguste tekkekoldeks. Lammutamist vajavad ehitised on näiteks Narva mnt 108 ja 110 vahelised ehitised, Vana-Lõuna tn galerii, Asula tn garaažid ja Reidi T2. Kulud kokku Korteriühistute infopunkt Eelarvepositsiooni eesmärk on Tallinnas asuvate kortermajade elanikele tasuta õigusalase nõustamise teenuse osutamine korteriomandi valitsemise ja majandamise küsimustes. Nõustamine toimub linnavalitsuse teenindussaali teenindusletis. Vajadus infopunkti järele tuleneb Tallinna elanike oluliselt sagenenud pöördumistest Tallinna Linnavalitsuse poole küsimustega, mis on seotud korrusmajades elamise probleemidega. Kulud kokku

212 Elamumajandusprojektide toetamine Eelarvepositsiooni eesmärk on elamumajandusega seotud mittetulundustegevuse toetamine. Mittetulundustegevuse toetamise hulka kuulub üürnike, korteriühistute ja korteriomanike nõustamine, kinnisvara hooldamiseks ja haldamiseks vajalike juhendmaterjalide välja töötamine ning sellealase koolituse korraldamine. Kulud kokku Korteriühistute toetus (a) Eelarvepositsiooni eesmärk on korteriühistute toetamine korteriühistute tegevjuhtide kvalifikatsiooni tõstmisel. Tallinna Linnavolikogu 19. märtsi 2009 määruse nr 9 Korteriühistute energiamärgise väljastamise kulude ja korteriühistute koolituskulude katmiseks toetuse eraldamise kord kohaselt makstakse korteriühistutele koolitustoetust üks kord kalendriaasta jooksul kuni 127,8 mittetulundusühingu Tallinna Korteriühistute Liit, mittetulundusühingu Eesti Korteriühistute Liit või mittetulundusühingu Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit poolt korraldatud ühe koolituse kohta.. aastaks on kavandatud korteriühistutele koolitustoetuse maksmine ca 235 koolitusel osalemise toetamiseks. Kulud kokku Toetus korteriühistutele energiamärgise taotlemiseks (a) Eelarvepositsiooni eesmärk on korteriühistute toetamine energiamärgise taotlemisel. Vastavalt Ehitusseadusele tuleb korterelamutel taotleda energiamärgis. Energiamärgise saamiseks elamule kulub keskmiselt 140. Tallinna Linnavolikogu 19. märtsi 2009 määruse nr 9 Korteriühistute energiamärgise väljastamise kulude ja korteriühistute koolituskulude katmiseks toetuse eraldamise kord kohaselt makstakse korteriühistutele elamu energiamärgise väljastamisega seotud kulude katmiseks ühekordset toetust summas 95,87 ühe korteriühistu iga elamu kohta. Kavandatud on toetada energiamärgise taotlemist 156 elamule. Kulud kokku Toetus MTÜ-le Eesti Üürnike Liit MTÜ Eesti Üürnike Liit tegeleb elanike nõustamisega elamumajanduse, omandi, valduse, sotsiaalabi jt küsimustes. Sihtgrupiks on eakad ja vähekindlustatud linnaelanikud, kellele õigusbüroode teenused on liiga kallid. MTÜ infopunkt Sakala tn 23a on avatud neljal päeval nädalas ning nõustamine toimub ka telefoni ja interneti vahendusel. Eesti Üürnike Liit osaleb ka Tallinna linna ja LOVide eluasemekomisjonide tegevuses, esindades üürnike huve eluasemeprobleemide lahendamisel. 211

213 Kulud kokku Korteriühistute toetus "Roheline õu" Projekti Roheline õu eesmärk on rikastada ja kaunistada üldist linnakeskkonda. Projektiga toetatakse korteriühistuid hoovide lillelisemaks ja rohelisemaks muutmisel ja taimestiku korrastamisel. Toetust antakse puude, põõsaste, püsitaimede ostmiseks ja istutamiseks; lillekonteinerite, -vaaside, -amplite jms ostmiseks ja istutusmaterjaliga täitmiseks; muru rajamiseks ning puude raieks ja ohtlike okste lõikuseks. Toetuse eraldamiseks moodustatakse korteriühistute taotluste läbivaatamiseks, eesmärgile vastavuse hindamiseks ja rahastamisotsuse ettepaneku tegemiseks komisjon. Komisjoni moodustamine ja toetuse väljamaksmine toimub linnavaraameti käskkirjaga. Kulud kokku Üksikkorterite majandamine Eelarvepositsiooni eesmärk on eluruumide üürile andmine tagastatud eluruumide endistele üürnikele ning eluruumi mitteomavatele ja elamistingimuste parandamisel abi vajavatele isikutele. Vahendid on ette nähtud linnaosavalitsuse valitsemisel olevate üksikkorterite, majaosade ja väikeelamute majandamiskuludeks. Linnaosa 2012 Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn Äriruumide majandamine Äriruumide majandamine Eelarvepositsiooni eesmärk on linnale kuuluvate äriruumide majandamine ja üüritulu teenimine. Vahendid on ette nähtud linnaosavalitsuse valitsemisel olevate äriruumide majandamiskuludeks. Linnaosa 2012 Haabersti Kesklinn Kristiine

214 Linnaosa 2012 Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn Linnahalli hoolduskulud Eelarvepositsiooni eesmärk on linnale kuuluva Tallinna Linnahalli hooldamine ja säilimise tagamine. Vahendid on ette nähtud tegevustoetusena Tallinna Linnahalli hooldavale Tallinna Linnahalli ASile. Kulud kokku

215 3.11 Linnatransport LINNA- TRANSPORT Ühistransport Liinivedu Liikluskorraldus Parkimiskorraldus Liikluskorraldusvahendid ja teekattemärgistus Tasuline parkimine Piletimajandus Linnatranspordi valdkonna tooted ja tootegrupid. Linnatranspordi valdkonna põhieesmärk on Tallinna linna ja tema tagamaa hästi arendatud ja terviklik ühistransport ning hästikorraldatud liiklus ja parkimine. Linnatranspordi valdkonda kuulub ühistransporditeenuste osutamine linna valitseva mõju all oleva ettevõtte Tallinna Linnatranspordi AS ja erafirma MRP Linna Liinid AS poolt, ühistranspordi sõidupiletite müümine ja kontroll ning liikluse ja parkimise korraldamine. Linnatranspordi valdkonna olulisemad arengueesmärgid. aastal on: Liiniveo korraldamine avaliku teeninduse lepingute alusel; Riigihanke läbiviimine grupi Tallinna ühtsesse piletisüsteemi kuuluvate ühistranspordiliinide teenindamiseks kuni 10% veomahu ulatuses ja sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks perioodil jaanuarist 2014 kuni detsembrini 2020; Ühistranspordi liiniveo arendamine ning elanike elu- ja äritegevuse vajadustega vastavusse viimine; Ühistranspordiveo korraldamine, ühistranspordiliinide ja sõidugraafikute optimeerimine; Üleminek täielikult uuele e-pileti süsteemile; Parkimiskorralduse edendamine, Pargi ja Reisi süsteemi edendamine, parkimistasu maksmise kontrollimine, viivistasu määramine, viivistasu sissenõudmine ja vaiete lahendamine ning parkimistasu haldamise toimingute teostamine; Liikluskorraldusvahendite korrasoleku tagamine, uute liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teekattemärgistuse uuendamine, liikluse videojälgimissüsteemi ja ilmastikuolude seire süsteemi korrasoleku tagamine; Liikluskorraldusalaste uuringute korraldamise vastavusse viimine Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 otsusega nr 195; Meretranspordi arendamine, laevaliini Tallinn-Aegna-Tallinn kulude osaline katmine; Ühistranspordi infrastruktuuri objektide planeerimise, rajamise, korrashoiu ja kasutamise korraldamine ning ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks meetmete tarvitusele võtmine; Ühissõidukite peatuskohtade tehnilise varustatuse ja korrashoiu kontrollimine; 214

216 Taksonduse korraldus, takso- ja tegevuslubade väljastamine; Ühistransporti käsitletavate uuringute ja projektide tellimine.. aasta tegevussuundadeks on: Tallinlastele ja linna külalistele kvaliteetse ühistransporditeenuse pakkumine; Tallinna elanikele ning kõigile Eesti õpilastele tasuta ühistranspordi võimaldamine; Tänavate joonimine-markeerimine, ülekäiguradade tähistamine; Parkimise korraldamine ja parkimistasu maksmise kontrollimine, viivistasu määramine, viivistasu sissenõudmine ja vaiete menetlemine ning parkimistasu haldamise toimingute teostamine, parkimiskontrolli tulemuslikkuse ja ökonoomsuse suurendamine; Linnatranspordi innovatiivsuse tagamiseks välisrahastusega projektide elluviimine ja Tallinna kaasamine uutesse projektidesse; Ühistranspordi parema toimimise huvides ühistranspordi prioriteedisüsteemi lahenduste kavandamine, ühistranspordiliikluse reaalaja juhtimis- ja kontrollsüsteemi rakendamine, kaasates selleks Euroopa Liidu struktuurivahendeid. Ühissõidukitele esitatavate kvaliteedinõuete välja töötamine, sh arvestades nõudeid erivajadusega inimeste teenindamisel. Sellest tulenevalt osaletakse välisrahastusega projektis Ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine ; Trammiliini nr 4 taristu rekonstrueerimine välisrahastuse toel ning CO 2 kauplemisest saadud vahendite arvelt 15 uue trammi soetamine; Tallinna ühistranspordis uue piletimüügisüsteemi rakendamine; Ühissõidukite peatuskohtade tehnilise varustatuse ja korrashoiu kontrollimine; Eesmärgiga vähendada liikluskoormust projekti Koolibuss raames vastavasisuliste teavituskampaaniate läbi viimine; Viru keskuse bussiterminali kapitaalremondi alustamine. Linnatranspordi valdkond hõlmab tootegruppe ja muid positsioone Transpordiameti haldusalas Ühistransport Toode: liinivedu Toote üldeesmärk Tagada sõitjate ühistranspordiga teenindamisel konkurentsivõimeline alternatiiv sõiduautoliiklusele. Säilitada ühistranspordi reiside 30%-line osakaal kõikidest reisidest. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab: liinivedu Tallinna Linnatranspordi AS trammide, trollibusside ja autobussidega; liinivedu MRP Linna Liinid AS autobussidega; ühistranspordiliinide ümbersõidud ja asendamine; ühistranspordiga teenindamise parandamine. Kulud kokku

217 Eelarveaasta eesmärk Tagada sõitjate vajadusi arvestav ühistransport ning sõidusoodustused tallinlastele ja teistele linnavolikogu poolt määratud kategooria sõitjatele. Mõõdik Ühik Liiniläbisõit, sh tuh km , , ,6 Sõitjate (sõitude) arv mln tk 140,1 143,5 165,1 Arvnäitajad Ühik Autobusside keskmine vanus aasta 10,7 11,0 11,8 Trollibusside keskmine vanus aasta 14,0 14,7 15,7 Trammide keskmine vanus aasta 26,0 27,0 28, Toode: piletimajandus Toote üldeesmärk Tallinna ja Harjumaa ühistranspordi integreeritud piletisüsteemi haldamine, piletitulu kogumine ning operatiivse analüütilise info saamine sõitjatele paremate sõiduvõimaluste pakkumiseks. Tegevuse kirjeldus Tallinna ja Harjumaa ühistranspordis kontaktivabade kaartide kasutamine piletitena piletitulu kogumiseks ning mitmekülgsete andmete kogumine sõidunõudluse määramiseks, liinivõrgu optimeerimiseks ja sõitjatele paremate sõiduvõimaluste pakkumiseks. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Tallinna ja Harjumaa ühistranspordi integreeritud piletisüsteemi haldamine, piletitulu kogumine ning operatiivse analüütilise info saamine sõitjatele paremate sõiduvõimaluste pakkumiseks. Mõõdik Ühik Müüdud sõidupiletite arv, sh tuh tk elektroonilised tuh tk paberpiletid tuh tk Elektrooniliste kompostrite arv tk Validaatorite arv tk Arvnäitajad Ühik Sõitjate (sõitude) arv mln tk 140,1 143,5 165, Liiniveo infosüsteemid Arvestades ühistranspordi kulude optimeerimise vajadust on hädavajalik saada informatsiooni ühissõidukite täituvuse kohta. Peamised kulud on seotud loendusseadmete hooldamisega ja remondiga ning loendusandmete administreerimisega.. aastal on planeeritud kulutused ka välisrahastusega projekti SMILE raames soetatud süsteemide (ühistranspordi infoprioriteedi- ja sõitjate infosüsteem ühissõidukites) hoolduseks, liiklussageduse seiresüsteemi arenduseks, liikluskorraldusvahendite rikete registreerimise infosüsteemi arenduseks, fooride juhtimise, seire ja kaughalduse infosüsteemi arenduseks, liiklusega seotud 216

218 infojagamise GIS-rakenduste arenduseks ning ühisliikluse seire ja korralduse süsteemide (liikluse jälgimise kaamerasüsteem) arenduseks. Kulud kokku Liikluskorraldus Toode: liikluskorraldusvahendid ja teekattemärgistus Toote üldeesmärk Tagada häireteta, sujuv, efektiivne, keskkonda minimaalselt kahjustav ja turvaline liiklus. Tegevuse kirjeldus Toote sisuks on linnaliikluse operatiivne korraldamine liiklusmärkide, teemärgiste, fooride, piirete ja teiste liikluskorraldusvahenditega; liikluskorralduse tehniliste vahendite tellimine; nende paigalduse ja hoolduse korraldamine. Toode hõlmab järgmisi tegevusi: liikluskorraldusvahendite, sh liiklusmärkide, jalakäijate piirete, põrkpiirete ja künniste korrasoleku tagamine; valgusfoorisüsteemide (fooride tööks vajaliku riist- ja tarkvara) ja foorijuhtimiskeskuse töö tagamine; liikluse videojälgimissüsteemi ja ilmastikutingimuste seiresüsteemi korrasoleku tagamine; liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja demontaaž, sh ajutiste liikluskorraldusvahendite paigaldamine; teekatte markeerimistööde teostamine. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärgid Tagada liikluskorraldusvahendi korrasolek; tagada m 2 teekattemärgistuse paigaldamine või vajadusel eemaldamine. Mõõdik Ühik Hooldatavate liikluskorraldusvahendite arv tk Uuendatava teekattemärgistuse pindala m² Arvnäitajad Ühik Liikluskorraldusvahendite koguarv tk aasta arvandmed täitjate lõikes Eelarve Kokku Transpordiameamet Kommunaal- Kulud kokku

219 Parkimiskorraldus Toode: tasuline parkimine Toote üldeesmärk Avaliku tasulise parkimisala optimaalne kasutamine. Tegevuse kirjeldus Toote sisuks on Tallinna linna avaliku tasulise parkimise alal parkimise korraldamine, sh parkimiskontroll. Toode hõlmab järgmisi tegevusi: parklate ja parklakohtade tähistamine; parklaseadmete paigaldus ja hooldus; parkimisalaste infotahvlite ülespanek; internetis parkimiskorra ja piletite müügikohtade kohta info avaldamine; viivistasu otsuste vormistamine. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Tagada parkimise korraldamine avaliku tasulise parkimisala parkimiskohal. Mõõdik Ühik Parkimiskohtade arv, sh tk Vanalinna tsoon tk Südalinna tsoon tk Kesklinna tsoon tk Pirita tsoon (ainult suvekuudel) tk Transpordiamet Transpordiamet Tallinna Transpordiamet (edaspidi: amet) on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 43 kinnitatud põhimääruse alusel. Ameti põhiülesanneteks on linnatranspordi, taksonduse ja linnaliikluse korraldamine; liikluskorraldusalaste uuringute korraldamine; ühistranspordi infrastruktuuri ning linnale kuuluvate raudtee- ja sadamarajatiste opereerimine; teede ja tänavate sulgemise maksu haldamine; sõidukite parkimise korraldamine, parkimistasu maksmise kontrollimine, viivistasu määramine ja viivistasu sissenõudmine. Amet asub Vabaduse väljak 10. Eelarvepositsioon hõlmab liikmemakse, ameti ametnike ja abiteenistujate tööjõukulusid ning majandamiskulusid. Kavandatud on 54,25 koosseisulist ametikohta. Ameti koosseisus olevate ametikohtade arv väheneb. aastal 0,75 ametikoha võrra: 55-lt 54,75-ni. Kulud kokku, sellest töötasu

220 Ühistranspordi infrastruktuur Viru autobussiterminal Eelarvepositsiooni eesmärk on suurendada ühistranspordi kasutamise mugavust ja turvalisust. Bussiterminal avatakse hommikul kell 05:00 ja suletakse õhtul kell 24:00. Bussiterminalis on kuus maa-alust peatuskohta ja kolm reservpeatuskohta tänavatel. Terminali läbivad 13 erineva liini autobussid, mis on ca 1/3 kesklinna läbivast ühistranspordiliiklusest. Tööpäeval väljub terminalist 650 reisi, tipptundidel 60 autobussi tunnis. Bussiterminal teenindab tööpäevas ligikaudu sõitjat. Bussiterminali ootesaal on varustatud 4 suure infotablooga. Nendel kuvatakse autobusside reaalaja väljumiste info. Lisaks on kõikides peatustes täiendav infotabloo. Bussiterminalis on avalik käimla, mis on avatud terminali lahtioleku aegadel. Bussiterminalis on elektroonilised puutetundlike monitoridega infokioskid, kust leiab informatsiooni terminali, ühissõidukite sõiduplaanide, ühistranspordi uudiste ning piletihindade kohta. Infokiosk teenindab terminali külastajaid kolmes keeles: eesti, vene ja inglise keeles. Samuti on terminalis võimalik osta ID pileteid elektroonilisest piletikioskist või R-Kioskist. Terminalis on tagatud korrashoid ning avalik kord. Bussi oodates on võimalik külastada terminalis erinevaid kauplusi, juua kohvi, osta lilli, ajalehti või maiustusi, parandada saapaid, valmistada võtmeid ning kasutada internetikohviku teenuseid. Kulud kokku Ühistranspordi ootepaviljonide hooldus Eelarvepositsiooni eesmärk on suurendada ühistranspordi kasutamise mugavust. Kokku on Tallinnas 910 ühissõidukipeatust, millest 710 on varustatud ootekodadega, sh 535 eraomanikele kuuluva ootekojaga. Transpordiameti hooldada on 175 ootepaviljoni, sh 97 klaas-, 56 metall- ja 22 kivi/puitseintega. Tellitavateks töödeks on lõhutud seinaklaaside või - plekkide vahetamine, puitkonstruktsioonide, katuste ja istepinkide remont ning värvimine, graffiti eemaldamine, puhastus, jää- ja lumetõrje katustelt ning muud tööd vastavalt vajadusele. Kulud kokku Ühistranspordi peatuste info Eelarvepositsiooni eesmärk on suurendada ühistranspordi kasutamise mugavust. Vahendid on kavandatud ühistranspordipeatuste sõiduplaanide hoolduse ja vahetuse tööde teostamiseks, uute sõiduplaanide aluste ostmiseks ning ühistranspordipeatustesse paigaldamiseks. Tallinna 910 ühissõidukipeatusest ligi 880 on varustatud ühissõidukite sõiduplaanidega. Aastas vahetatakse välja ca 150 hävinud sõiduplaanide alust. 219

221 Kulud kokku Trammiliini nr 4 taristu rekonstrueerimine (ü) Eelarvepositsiooni eesmärk on 4. trammiliini taristu rekonstrueerimine. Välisrahastusega projekti kestvus on kaks aastat ning see võimaldab kasutusele võtta CO 2 kauplemisest saadud vahendite arvelt soetatavad 15 uut trammi. Uute trammide tarbeks on täielikult vaja uuendada trammitee ja alajaamad, sest uute trammide teljekoormus on suurem ja tehnilised nõuded praegusest erinevad. Trammiliini rekonstrueerimist teostab Tallinna Linnatranspordi AS, kellele ehitajate poolt esitatud arvete välisrahastuse osa tasub Keskkonnainvesteeringute Keskus. Seetõttu ei kajastu välisrahastus linna tuludes ega investeeringutes. Välisprojekti omafinantseeringu tagab Tallinna linn investeerimistoetusena. Kulud kokku Muud linnatranspordi kulud Liinivedu laevaga Eelarvepositsiooni eesmärk on tagada suvekuudel regulaarne laevaliiklus Tallinn-Aegna liinil.. aastal planeeritakse linnale kuuluva merelaevaga JUKU teostada 270 reisi. Eelarvepositsioon hõlmab kõiki kulutusi, mis tehakse seoses liiniveoga liinil Tallinn-Aegna- Tallinn.. aastaks korraldatava avaliku liiniveo konkursi puhul lähtutakse põhimõttest, et operaatorile makstav tasu sisaldab lisaks reiside teostamise kuludele ka laeva hoiutasu navigatsiooniperioodi välisel ajal. Kulud kokku Sadamate haldus Eelarvepositsiooni eesmärk on tagada suvekuudel regulaarne laevaliiklus Tallinn-Aegna liinil. Laevaliikluse tagamiseks on vaja teha kulutusi sadamas, kust laev väljub. Vahendid on ette nähtud Linnahalli juures asuva sadamakai hoolduskuludeks. Kulud kokku

222 Ühistranspordi uuringud ja projektid Välisrahastusega projekt "Ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine" (ü) Tallinna linn osaleb välisprojektis Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2011 otsuse nr 131 Osalemine Euroopa Liidu struktuurvahendite meetme "Linnaliste piirkondade arendamine" välisprojektis "Ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine" nõustumine omafinantseeringuga ja volituse andmine Andres Harjole alusel. Projekti eesmärgiks on liiklusskeemi ja tehnoloogilise süsteemi loomine, mis annaks eelisõiguse linnaliikluses ühistranspordile, suurendades sellega ühistranspordi keskmist liikumiskiirust ja tõstes sellega tema atraktiivsust alternatiivina autotranspordile. Projekti kestus on III kvartal 2011 IV kvartal. Kulud kokku Liikluskorralduse uuringud Liikluskorralduse uuringute läbiviimise eesmärk on anda liikluskorralduslike meetmete rakendamiseks vajalikku informatsiooni. Vahendid on ette nähtud liikluskorralduse uuringute läbiviimiseks vastavalt Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 otsusele nr 195 Tallinna liikluse arengusuunad aastateks Kulud kokku Muud uuringud ja projektid Vastavalt ühistranspordiseadusele korraldab omavalitsusorgan oma haldusterritooriumil elanike liiklemisvajaduse uuringuid, et selgitada välja nõudlus ühistransporditeenuse järele ning eri liiki vedude korraldamise otstarbekus ja võimalused. Uuringute tulemused on aluseks ühistranspordi planeerimisele, teenindustaseme ja kvaliteedi tõstmisele, sõiduplaanide koostamisele, ühistranspordi teabelevi laiendamisele ja kokkuvõttes sõitjate rahulolu suurendamisele. Kulud kokku Välisrahastusega projekt Läänemere regiooni transpordi ja planeerimise mitmetasandiline juhtimine (BSR TransGovernance) (ü) (Linnaplaneerimise Amet) Tallinna linn osaleb lihtpartnerina Läänemere piirkonna programmi välisprojektis Läänemere regiooni transpordi ja planeerimise mitmetasandiline juhtimine (BSR TransGovernance). Projekti üldine eesmärk on luua ühine visioon Läänemere regiooni sobivamatest transpordisüsteemidest, mis tagaksid ühisregiooni tasakaalustatud ja majanduslikult konkurentsivõimelise arengu. Projekt on jätkuks a alustatud ja a 221

223 lõpule viidud programmi INTERREG IVA välisprojektile Helsingi ja Tallinna transpordi ja planeerimise stsenaariumid, mis käsitles kahe linna vahelist piiriülest koostööd. Antud projekti puhul on tegemist kogu valdkonna edasiarendamisega Läänemere piirkonna tasandile, kuhu on kaasatud EL liikmesriigid ümber Läänemere. Projekti kestus on Kulud kokku, sellest töötasu Projekt Koolibuss Projekt Koolibuss Koolibussi eesmärgiks on vähendada autode poolt põhjustatavat liikluskoormust magistraalteedel hommikusel tipptunnil ning muuta kooli jõudmine lapsele lapsevanemast vähem sõltuvaks ja mugavamaks. Koolibussi projekt on suunatud Tallinna kesklinnas paiknevate koolide alg-, põhi- ja gümnaasiumiklasside õpilastele. Projekti kehtivuse ajal on sõit koolibussis tasuta õpilaspileti ettenäitamisel. Koolibussi teenusega on tagatud neli suunda: Viimsi haigla Balti jaam; Tammneeme Balti jaam; Vääna-Jõesuu Balti jaam; Tabasalu Balti jaam. Kulud kokku Projekt Pargi ja Reisi Projekt Pargi ja Reisi Projekti eesmärgiks on teha ühistranspordi kasutamine autoomanikele mugavamaks ning seeläbi vähendada autode poolt tipptundidel põhjustatavat liikluskoormust kesklinnas. Tallinnas on neli Pargi ja Reisi parklat: Merivälja teel, Pärnu mnt-l, Paldiski mnt-l ja Peterburi teel. Eelarvepositsiooni kuludest kaetakse parklate valve. Kulud kokku

224 3.12 Teed ja tänavad TEED JA TÄNAVAD Teetööd Teerajatiste korrashoid Tänavavalgustus Tänavavalgustus Teerajatiste puhastamine Teeregister Teede ja tänavate valdkonna tooted ja tootegrupid Teede ja tänavate valdkonna põhieesmärk on hooldatud, valgustatud ja väljaarendatud tänavavõrgu ning väljaehitatud jalgrattateede võrgustiku tagamine. Tallinna linna tegevus teede ja tänavate valdkonnas sisaldab teede ja tänavate jooksvat remonti ja tänavavalgustuse tagamist. Teede ja tänavate valdkond hõlmab tootegruppe ja muid positsioone Kommunaalameti haldusalas Teetööd Toode: teerajatiste korrashoid Toote üldeesmärk Õigusaktidega kehtestatud teede ja tänavate seisukorra tagamine. Tegevuse kirjeldus Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada linna teede ja tänavate korrashoidu. Teerajatiste korrashoiu toode on teekatte üksikute defektide aastaringne likvideerimine, sh löökaukude remont asfaltbetooniga ja/või immutus- ning pindamismeetodil; pikivagude likvideerimine; väiksemate ebatasasuste mahafreesimine; sademeveekraavituste, truupide ja rentslite puhastamine; teepeenarde ning kruusa- ja killustikteede planeerimine ja nende rajatiste seisundi aastaringne järelevalve. Toote eesmärgi täitmine toimub teeseaduse alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustele, mis sätestavad teehoiu miinimumnõuded. Toote kuludest toimub ka teerajatiste nõuetele mittevastavusest autojuhtidele põhjustatud varalise kahju hüvitamine. Kulud kokku

225 Eelarveaasta eesmärk Tagada m² teerajatiste remontimine. Mõõdik Ühik Aastas remonditav teerajatiste pindala tuh m² Arvnäitajad Ühik Teerajatiste pindala kokku tuh m² Aastas remonditav pinnaosa % 1,1 1,2 1,2 Aastas remonti vajav teerajatiste pindala tuh m² Aastas remonti vajav pinnaosa % 3,0 3,0 3, Toode: teerajatiste puhastamine Toote üldeesmärk Õigusaktidega kehtestatud teede ja tänavate seisukorra tagamine. Tegevuse kirjeldus Teerajatiste puhastamise tootes on arvestatud aastaringse linna teede ja tänavate puhastuse läbiviimisega lähtudes õigusaktidega kehtestatud normatiividest. Toode hõlmab alljärgnevaid tegevusi: suvine teede (peamagistraalide, ühistranspordiga kaetud tänavate, kvartalisiseste teede ja tänavate, kõnni- ja jalgrattateede, parklate, sildade, viaduktide) puhastus; prahi koristus (koos äraveo ja ladustamisega); talvine teede (peamagistraalide, ühistranspordiga kaetud tänavate, kvartalisiseste teede ja tänavate, kõnni- ja jalgrattateede, parklate, sildade, viaduktide) puhastus; teede lumetõrje ja libedusetõrje, sh abrasiivmaterjaliga, ning abrasiivmaterjali koristus ja äravedu; kõnniteede suvine puhastus koos prahi äraveoga ja kastmine; kõnniteede talvine puhastus ja libedusetõrje abrasiivmaterjaliga, abrasiivmaterjali koristus ja äravedu; lume äravedu; teemaal asuva haljastuse hooldus; ühistranspordipeatuste korrashoid; teega ühel tasapinnal asuvate trammiteede puhastus. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Tagada, et teerajatiste pindalast vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele kalendriaasta keskmisena 75%. Mõõdik Ühik Teerajatiste pindalast vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele kalendriaasta keskmisena % Arvnäitajad Ühik Hooldamist vajavate teerajatiste pindala, sh tuh m² sõidu-, kõnni- ja jalgrattateed ning parklad tuh m²

226 Arvnäitajad Ühik ühistranspordipeatused tuh m² teemaal asuv haljastus tuh m² Toode: teeregister Toote üldeesmärk Tagada sihtgruppidele vajalike usaldusväärsete andmete kogumine, sisestamine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine ja väljastamine. Tegevuse kirjeldus Teeregistrisse kogutakse ja säilitatakse usaldusväärne teave Tallinna linna territooriumil asuvate tänavate ja nende lisavarustuse kohta sõltumata nende omandivormist. Samuti kogutakse ja säilitatakse kaeve- ja remonttööde ning munitsipaliseeritud maade andmeid. Teeregistri pidaja tellib programmi autorilt registri hooldus- ja arendusteenust.. aastal on toote kuludes planeeritud ka linna teederegistri juures paikneva liikluskorraldusvahendite registri arendus. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Võimaldada päringule vastamine. Mõõdik Ühik Päringute arv tk Arvnäitajad Ühik Tallinna teede ja tänavate arv tk PMS-i andmete mõõdistuse läbisõit km Tänavavalgustus Toode: tänavavalgustus Toote üldeesmärk Tagada tänavavalgustuse korrasolek. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab alljärgnevaid tegevusi: tänavavalgustuse töökorralduslike ülesannete täitmine (tänavavalgustuse tehnilise andmebaasi hooldamine ja täiustamine, muudatuste fikseerimine, tehniliste tingimuste ja projekteerimistingimuste väljastamine ning liikluskahjude menetlus); tänavavalgustuse ööpäevaringse valve- ja dispetšerteenistuse korraldamine; tänavavalgustuse hooldustööd (lampide vahetus ning valgustite, liinide, postielementide ja tarvikute korrashoid); taastusremondi korras tehtavad tööd (amortiseerunud liinielementide, tarvikute, valgustite remont ja vahetus ning liiklusavariide, huligaansuse, loodusõnnetuste ja 225

227 omavoliliste kaevetööde tagajärjel käidust väljalangenud tänavavalgustuse elementide taastamine). Toode sisaldab tänavavalgustuse tööks vajaliku elektri kulu. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Tagada nõuetekohaste valgustite osakaal 99,5%. Mõõdik Ühik Nõuetekohaste valgustite osakaal % 99,5 99,5 99,5 Arvnäitajad Ühik Valgustite arv tk Jalakäijate tunnelite hooldus Tunnelite hoolduse eesmärk on tagada tunnelite kasutajatele heakorrastatud ja meeldiv tunnelikasutus, sisaldades igapäevast puhastust, prügikastide tühjendamist, väiksemaid hooldusremonttöid, grafiti eemaldamist, turvalisuse tagamist ja liftide hooldust.. aastal on hooldamisel Viru väljaku jalakäijate tunnel, Balti jaama tunnel, Liivalaia tänava tunnel, Tammsaare tee tunnel, Tondi tänava tunnel, Mustakivi tee tunnel ning Tehnika tänava Veerenni tänava ristmiku tunnel. Kulud kokku

228 3.13 Heakord Heakorra valdkonna tooted ja tootegrupid

229 Heakorra valdkonna põhieesmärk on hooldatud haljasalade ja linnametsade võrgustiku loomine Tallinnas.. aasta tegevussuundadeks on linna ilme parandamine lillelahenduste kasutamise ning korteriühistute hallatavate elamute fassaadide ja territooriumide korrastamise toetamise kaudu. Suvel korraldatakse rahvusvaheline lillefestival, samuti osaletakse IX Pekingi Aia Expo näitusel. Suurendatakse jäätmete taaskasutust ning vähendatakse biolagunevate jäätmete osakaalu ladestatavates jäätmetes. Samuti jätkatakse jäätmejaamade käigushoidmist Pääskülas, Paljassaarel, Aegnal, Punasel tänaval ja Laki tänaval. Heakorra valdkond hõlmab tootegruppe ja muid positsioone Keskkonnaameti, Kommunaalameti ning linnaosa valitsuste haldusalades Haljastus Toode: haljastute hooldus Toote üldeesmärk Tagada Tallinna haljastute heakord. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab alljärgnevaid tegevusi. Haljastuse registri pidamine ja arendamine. Haljasalade, parkmetsade, pargiteede ja muru heakorra- ja puhastustööd: Prahi kokkukorjamine koos prügikastide tühjendamisega. Omavoliliste prügimägede likvideerimine. Ühekordne kevadine haljasalade suurpuhastus ja sügisene lehtede riisumine. Muru rajamine, hooldus ja taastamine: Muru jooksev remont, umbrohutõrje, väetamine, kastmine, niitmine ja niidujärgse rohu riisumine. Põõsasgruppide hooldus, kujundus- ja harvenduslõikus. Kuivanud ja murtud okste lõikus. Põõsaste rohimine, õitsenud õisikute lõikus, väetamine, kasvumulla juurdevedu ja laiali laotamine. Hekkide hooldus: Hekilõikus, hekialuste rohimine, okste kokkukorjamine, hekkide kastmine, väetamine. Puude hooldus: Võra harvenduslõikus, võrade regulaarne vormilõikus, murdunud ja kuivanud okste lõikus, võra- ja juurevõsude lõikamine. Lillepeenarde hooldus: Lillede istutamine, rohimine ja õitsenud õievarte lõikus, kasvumulla juurdevedu, kastmine. Sügisene õitsenud lillede ülesvõtmine. Lillepeenarde katmine talveks kuuseokste ja kasvuturbaga. Kevadine püsilillepeenarde vabastamine talvekattest, kevadine puhastamine. Pargiteede hooldus: Umbrohutõrje, teede servamine ja tasandamine, teeplaatide rohust puhastamine. Okas- ja lehtpuude istutamine. Prahi laadimine ja äravedu prügimäele, prügi ladustamine. Haljasaladel paiknevate rajatiste hulka kuuluvate konstruktsioonide, väikevormide, seadmete ja objektide (pingid, mänguvahendid, tervisespordiseadmed, katusealused, skulptuurid, ruumiteosed, veebasseinid, tugimüürid, trepid, piirded, sillad jms) hooldus ja korrashoid. 228

230 Purskkaevude ja tiikide hooldus. Pargiehitiste (kõlakojad, lehtlad, muusikapaviljonid, pergolad, kaetud teed, pargipingid, prügikastid) hooldus ja jooksev remont. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärk Tagada ametiasutuste hooldamisel olevate haljastute vastavus õigusaktidega kehtestatud nõuetele 21%. Mõõdik Ühik Ametiasutuste hooldamisel olevate haljastute vastavus õigusaktidega kehtestatud nõuetele kalendriaasta keskmisena % Arvnäitajad Ühik Ametiasutuste hooldamisel olevate haljastute pindala tuh m²

231 . aasta arvandmed täitjate lõikes Eelarve Kokku Keskkonnaamet Kommunaalamet Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Kulud kokku sellest töötasu Eelarveaasta eesmärk Kokku Keskkonnaamet Kommunaalamet Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Ametiasutuse hooldamisel olevate haljastute vastavus õigusaktidega kehtestatud nõuetele kalendriaasta keskmisena (%) , Mõõdik Kokku Keskkonnaamet Kommunaalamet Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Ametiasutuse hooldamisel olevate haljastute vastavus õigusaktidega kehtestatud nõuetele kalendriaasta keskmisena (%) , Arvnäitajad Kokku Keskkonnaamet Kommunaalamet Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Ametiasutuse hooldamisel olevate haljastute pindala (tuh m²)

232 Kalmistud Toode: kalmistuteenused Toote üldeesmärk Tagada Tallinna haldusterritooriumil olevatel kalmistutel matuseteenuse ja muude kalmistuteenuste osutamine ning aastaringne kalmistute korrashoid. Tegevuse kirjeldus Toote sisuks on matuseteenuse ja muude kalmistuteenuste osutamine elanikkonnale, Tallinna 7 kalmistu aastaringne korrashoid, kalmistutel asuvate kultuuri- ja muinsuskaitse objektide hooldamine ja nende säilimise tagamine, jäätmekäitluse korraldamine, veevarustussüsteemide ja kaevude korrashoid ning kalmistutel paiknevate hoonete ja rajatiste hooldus. Kulud kokku, sellest töötasu Eelarveaasta eesmärgid Võimaldada matuse korraldamine; tagada vajalike andmete kogumine, sisestamine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine ja väljastamine kalmistute andmekogus. Mõõdik Ühik Matuste arv tk Kalmistute territooriumi pindala ha 302,6 302,6 302,6 Arvnäitajad Ühik Kalmistute arv tk Loomakaitse Toode: koerte registreerimine ning hulkuvate koerte ja kasside püüdmine Toote üldeesmärk Registreerida kõik Tallinna koerad koerte koerteregistrisse. Vähendada hulkuvate ja kodutute loomade arvu Tallinna linnas. Tegevuse kirjeldus Toote sisuks on Tallinna linnas asuvate koerte registreerimine Tallinna linna koerte keskregistrisse ning hulkuvate koerte ja kasside püüdmise, hoidmise, omanikule tagastamise või uuele omanikule üleandmise korraldamine Tallinna linnas.. aastal viiakse läbi kasside kiibistamise sooduskampaania koos vastava teavituskampaaniaga, lisaks viiakse koolides läbi lemmikloomatunni projekt. 231

233 Kulud kokku Eelarveaasta eesmärgid Tagada Tallinna koerte registreerimine koerteregistrisse; tagada Tallinna linnas hulkuvate koerte ja kasside püüdmine, hoidmine, omanikule tagastamine või uuele omanikule üleandmine. Mõõdik Ühik Püütud ja hoitud koerad tk Püütud ja hoitud kassid tk Arvnäitajad Ühik Registreeritud koerte arv kokku tk Jäätmemajandus Toode: taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete käitlus Toote üldeesmärk Kaasaegse jäätmekäitluse arendamine. Tegevuse kirjeldus Toote sisuks on Euroopa Liidu ja Eesti nõudeid ning jäätmeteket arvestava otstarbeka ja keskkonnahoidliku jäätmekäitluse korraldamine. Eesmärgiks seatakse üleminek jäätmete sorteerimisele tekkekohtades ning taaskasutuse suurendamine. Toode hõlmab jäätmekäitluse kavandamist, jäätmeveo korraldamist, jäätmete liigiti kogumise korraldamist, sh liigitikogumise süsteemide väljaarendamist, elanikelt ohtlike jäätmete kogumist, elanike jäätmealase teadlikkuse suurendamist ja käitumise kujundamist, tagasiside saamist avaliku arvamuse küsitluste korraldamise kaudu, jäätmevaldajate registri asutamist ja pidamist ning jäätmejaamade opereerimise korraldamist. Toote juurutamine võimaldab: vähendada looduse reostamist ning säästa loodusressursse; suurendada elanike võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks ja ära andmiseks; vähendada jäätmete keskkonnaohtlikkust; parandada elanike teadlikkust ja motivatsiooni jäätmehoolduses; korraldada jäätmehooldust tänapäevastest nõuetest lähtudes ja elanikele võimalikult mugavalt. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Korraldada taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumine Tallinna elanikelt. Mõõdik Ühik Jäätmejaamade arv tk Ohtlike jäätmete kogumispunktide arv tk Kogumisreidide kestus h

234 Arvnäitajad Ühik Jäätmejaamade vajalik arv tk Ohtlike jäätmete kogumiskonteinerite vajalik arv tk Kogumisreidide vajalik kestus h Pääsküla prügila monitooring Pääsküla prügila monitooringu eesmärk on tagada prügila sulgemisjärgne keskkonnaseire, järelhooldus ja valve aastal toimus Pääsküla prügila lõplik katmine, prügimäge ümbritseva teenindustee ehitus ning nõrgvee, pinnavee ja prügilagaasi kogumissüsteemi ehitus. Vastavalt keskkonnaministri 29. aprilli 2004 määrusele nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded tuleb teha prügila järelhoolduse nõuetele vastavat seiret ja vajalikke töid negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. Kulud kokku Korraldatud jäätmevedu Eelarvepositsiooni eesmärk on alustada Tallinna linna poolt korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist viies jäätmeveopiirkonnas, mis moodustab ca 1/3 kõigist Tallinna jäätmevaldajatest. Jäätmeseaduse 66 lg 2 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Linn on senini korraldanud jäätmeveokonkursid vedajate leidmiseks ja andnud vedajale ainuõiguse oma piirkonnas teenuse osutamiseks. Jäätmeseaduse 66 lg 1 1 kohaselt võib jäätmeveo korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel. Kulud kokku, sellest töötasu Rannad ja puhkealad Toode: randade hooldus Toote üldeesmärk Tagada Tallinna randade heakord. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab Tallinna linna supel- ja puhkerandade heakorra tagamist, liiva- ja suplusala puhastust ning jooksvat hooldust (sh mehhanismidega koristus ja liiva sõelumine), rannainventari ja väikevormide ohutuse kontrolli, hooldust ja jooksvat remonti. 233

235 Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Tagada ametiasutuste hooldamisel olevate randade vastavus õigusaktidega kehtestatud nõuetele kalendriaasta keskmisena 68%. Mõõdik Ühik Ametiasutuste hooldamisel olevate randade vastavus õigusaktidega kehtestatud nõuetele kalendriaasta keskmisena % Arvnäitajad Ühik Ametiasutuste hooldamisel olevate randade pindala tuh m²

236 . aasta arvandmed täitjate lõikes Eelarve Kokku Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Kokku Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Ametiasutuse hooldamisel olevate randade vastavus õigusaktidega kehtestatud nõuetele kalendriaasta keskmisena (%) 68 31, Mõõdik Kokku Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Ametiasutuse hooldamisel olevate randade vastavus õigusaktidega kehtestatud nõuetele kalendriaasta keskmisena (%) 68 31, Arvnäitajad Kokku Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Ametiasutuse hooldamisel olevate randade pindala (tuh m²)

237 Muud heakorrakulud Muud heakorrakulud (Kommunaalameti haldusala) Eelarvepositsiooni eesmärk on teostada välisinventari ja kommunaalrajatiste (v.a inventar ja rajatised, mis kuuluvad toodete ja teiste positsioonide koosseisu) paigaldust, hooldust ja jooksvat remonti. Vahendid on ette nähtud Harju tn teisaldatava jääväljaku tegevuskuludeks, Toompea WC ja ajutiste välikäimlate hoolduskuludeks, kuni 3 valvega jalgrattaparkla tegevuskuludeks, Aegna sadama kail asuva meremärgi toimimise tagamiseks ja muudeks heakorrakuludeks, samuti heakorra valdkonnaga seotud uuringute ja õigusabi kuludeks. Kulud kokku Muud heakorrakulud (Keskkonnaameti haldusala) Eelarvepositsiooni eesmärk on teostada välisinventari ja kommunaalrajatiste (v.a inventar ja rajatised, mis kuuluvad toodete ja teiste positsioonide koosseisu) paigaldust, hooldust ja jooksvat remonti. Vahendid on ette nähtud lastemänguväljakute elementide hoolduseks, koerte jalutusväljakute ja ujutamiskohtade hoolduseks, linnale kuuluvatelt ehitistelt grafiti eemaldamiseks ning heakorrakuu ürituste korraldamiseks. Kulud kokku Muud heakorrakulud (linnaosad) Eelarvepositsiooni eesmärk on teostada välisinventari ja kommunaalrajatiste (v.a inventar ja rajatised, mis kuuluvad toodete haljastute hooldus ja randade hooldus koosseisu) paigaldust, hooldust ja jooksvat remonti; korraldada peremehetute rajatiste hooldust ning omavoliliste ehitiste ja varemete likvideerimist; teostada jõulukaunistuste, tänavasiltide ja infoviitade paigaldamist; teostada tormikahjustuste likvideerimist ja muid ühekordseid töid. Linnaosa 2012 Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn Aegna saare Loodusmaja haldamine Aegna saare Loodusmaja haldamine aastal valmis Aegna saare Loodusmaja, mida kasutatakse erinevate kollektiivsete ürituste (koolituste, nõupidamiste jm) korraldamiseks suvehooajal. Talvel on ühendusepidamine Aegna saarega raskendatud muutlike ilmastikuolude tõttu, seetõttu on talviste ürituste korraldamine 236

238 seotud suuremate kulude ja probleemidega. Loodusmaja teenindamise ja valve korraldamiseks on ette nähtud ühe töötaja (komandandi) aastaringne olemasolu saarel. Kulud kokku, sellest töötasu Lillefestivali korraldamine Lillefestivali korraldamine Lillekujunduskunsti propageerimiseks ja heade lillekujundustraditsioonide taasloomiseks korraldab Tallinna linn. aastal Tornide väljaku pargis juba viiendat korda rahvusvahelise aiakunstifestivali Tallinna lillefestival. Festivalist on kujunenud iga-aastane traditsiooniline suurüritus, mis toob Tallinna aiandus- ja lillehuvilisi nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Pärast iluaedade rajamist on kõik teosed kogu festivali toimumise aja jooksul avatud vaatamiseks linnakodanikele ja külalistele. Festivali ajal on avatud ka lillefestivali infopunkt. Hinnanguliselt külastab festivali ala Tornide väljaku pargis linlast ja linna külalist. Kulud kokku, sellest töötasu Toetus korteriühistutele õuealade heakorrastamiseks Toetus korteriühistutele õuealade heakorrastamiseks (ü) Vahendid on ette nähtud korteriühistutega koostöös õuealade heakorrastamiseks. Toetuse üldeesmärk on suurendada linna elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundusliku tegevuse arendamise kaudu. Toetatavate tööde hulka kuuluvad õuealal asuvate teede ja korterelamute esiste kõnniteede rajamine ning remont; parkimisplatside, prügimajade rajamine; õueala sadevete probleemide lahendamine; haljasalade ja kõrghaljastuse rajamine; mängu- või spordiväljakute ning puhkealade rajamine; tänavavalgustuse, aedade või piirete paigaldamine ning hoovi inventari paigaldamine või korrastamine. Kulud kokku Toetus korteriühistutele fassaadide korrastamiseks Toetus korteriühistutele fassaadide korrastamiseks (ü) Vahendid on ette nähtud korteriühistutega koostöös korterelamute fassaadide korrastamiseks. Toetuse peaeesmärk on toetada ühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemiseks vajaliku omafinantseeringu katmisel, et suurendada ühistute võimalusi renoveerimislaenu saada ning 237

239 seeläbi parandada Tallinna linna territooriumil asuvate korterelamute energiasäästlikkust. Toetuse alameesmärgid on: suurendada korterelamute energiasäästlikkust; parandada korterelamute välisilmet; säilitada kultuurimälestiseks tunnistatud ja miljööväärtuslike alade elamuid; toetada ühistute omaalgatust ja suurendada ühistuliikmete koostöötahet; parandada ühistu liikmete elukvaliteeti ja elukeskkonna atraktiivsust. Kulud kokku Osalemine IX Pekingi Aia Expo näitusel Osalemine IX Pekingi Aia Expo näitusel Asutus Kadrioru Park osaleb IX Pekingi Aia Expo näitusel aprill oktoober. Tallinna ekspositsiooni teema ja pealkiri on Tallinn Euroopa roheline pealinn 2018, mis annab hea võimaluse tutvustada nii Tallinna parimaid rohelisi praktikaid selles valdkonnas kui ka Euroopa rohelise pealinna valimise ideed, mis peaks huvi pakkuma kogu maailmale. Euroopa rohelise pealinna auhinna eesmärk on edendada ja tunnustada jõupingutusi, mida Euroopa linnad teevad ökoloogiliselt puhtama keskkonna loomise nimel, tuua esile linnades kehtivad parimad tavad ja soodustada nende edendamist Euroopa linnade vahel. Tallinna ekspositsiooniga antakse selle liikumise kohta olulist teavet, sest ökoloogilised probleemid on omased pea kõigile maailma linnadele. Tallinna ekspositsiooni läbiv idee oleks keskkonna taaskasutus, mille selgitamiseks kasutataks peamiselt kaht näidet Tallinna baasil: 1. Tallinna keskaegne vanalinn UNESCO maailmapärandi paigana, mille bastionide vöönd on muudetud omapäraseks haljastusvööndiks. 2. Kadrioru park, mis on taastatud ajalooliselt autentselt, kuid tegevused ja sündmused, mis seal toimuvad, on vastavuses 21. sajandi inimese vajadustega. Ekspositsiooni boksi suuruseks on kuni 100 m 2, kogu näituse materjal esitatakse videote ja piltidena, mille kuvamiseks kasutatakse kahte või kolme ekraani. Infomaterjal on kättesaadav nii teksti kujul kui ka erinevates keeltes audiogiidi abil. Kujunduselementideks on ka mõned füüsilised objektid, näiteks Jaan Koorti Kits. Kulud kokku, sellest Välisprojektid Välisprojektide ettevalmistamine ja projektides osalemine Eelarvepositsiooni eesmärk on välisprojektide taotluste ettevalmistamine ja väiksemates projektides osalemise omafinantseeringu kulude katmine. Euroopa Liidu perioodil on võimalik taotleda rahastamist projektidele, mida Maanteeamet on lülitanud oma teede arengukava nimekirja, sh Haabersti ristmiku ja Pääsküla eritasandilise raudteeristmiku ehitamine. Kulud kokku

240 3.14 Insenerivõrgud Insenerivõrkude valdkonna põhieesmärk on vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi tõstmine ja linnaelanikele kättesaadavuse kindlustamine.. aasta tegevussuundadeks on AS-ile Tallinna Vesi kokkulepitud arenduskomponentide hüvitamine Tallinna varemasustatud elamupiirkondades ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni torustike ehituse eest; sademeveetorustike ehitusega jätkamine; üleujutuste ennetamiseks ning sademevee käitluse optimeerimiseks skeemide ja uurimistööde koostamine Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavast tulenevate lahkvoolsete sademeveekanalisatsiooni süsteemide arendamiseks. 1. jaanuaril alustab tööd Tallinna Linnavolikogu 15. novembri 2012 otsusega nr 157 asutatud Keskkonnaameti hallatav asutus Tallinna Energiaagentuur. Insenerivõrkude valdkond hõlmab positsioone Kommunaalameti ja Keskkonnaameti haldusalades Vesi ja kanalisatsioon Sademevee puhastus Vahendid on ette nähtud Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006 määruse nr 37 Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja 4 lg 2 alusel ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnasevee ärajuhtimise kuludeks vastavalt linna ja vee-ettevõtjate vahelistele halduslepingutele. Kulud kokku Sademevee kanalisatsiooni ehitus Vahendid on ette nähtud sademevee kanalisatsiooni võrkude laiendamise hüvitamiseks veeettevõtjatele. Tallinna linn on täitnud Veeseaduse 24 lõikes 4 sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustuse tagada põhjavee kaitseks reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse hiljemalt 31. detsembriks aastal on kavas rekonstrueerida või rajada uusi sademeveerajatisi linna liigniisketes piirkondades üleujutuste vältimiseks. Kulud kokku, sellest antav sihtfinantseering investeerimistegevuseks Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitus Vahendid on ette nähtud ühiskanalisatsiooniga liitunud isikutele liitumistasude hüvitamiseks vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000 määrusega nr 25 kinnitatud "Liitumistasu 239

241 hüvitamise juhendile Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisel". Tallinna linn on täitnud Veeseaduse 24 lõikes 4 sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustuse tagada põhjavee kaitseks reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse hiljemalt 31. detsembriks Tehtud tööde eest tasutakse aastani Kulud kokku, sellest antav sihtfinantseering investeerimistegevuseks Tulekustutusvee tasud ja tuletõrjehüdrantide hoolduskulud Vahendid on ette nähtud Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006 määruse nr 37 Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri 4 lg 2 alusel ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee eest tasumiseks vastavalt linna ja vee-ettevõtjate vahelistele halduslepingutele. Kulud kokku Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava Vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele peab kohalikul omavalitsusel olema ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 18. novembri 2010 määrusega nr 54. Vahendid on ette nähtud Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavast tulenevate täpsustavate uuringute koostamiseks. Kulud kokku Toetus Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA-le Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutus on Tallinna linna poolt määramata ajaks asutatud eraõiguslik juriidiline isik. Sihtasutuse eesmärkideks on Tallinna Linnavolikogu poolt määratud vee-ettevõtjate tegevuse üle sõltumatu järelevalve teostamine ning hinnangute ja soovituste koostamine. Vahendid on ette nähtud Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA põhitegevuse toetamiseks. Kulud kokku

242 Energeetika Tallinna Energiaagentuur Tallinna Energiaagentuur on Keskkonnaameti hallatav asutus, mis on asutatud Tallinna Linnavolikogu 15. novembri 2012 otsusega nr 157. Energiaagentuuri põhiülesanded on linna energiavaldkonna poliitika väljatöötamine ja rakendamine ning inimeste teadlikkuse suurendamine säästva energia temaatikas. Plaanis on säästva energia infokeskuse rajamine, mis nõustaks elanikke energiaturu, eelkõige elektrituru uute tingimuste küsimustes, samuti annaks nõu elamute säästliku renoveerimise ja energiakasutamise valdkonnas ning teavet linna ja riigi poolt antavate toetuste kohta. Eelarvepositsioon hõlmab asutuse töötajate tööjõukulusid ja majandamiskulusid. Tallinna Energiaagentuuri koosseisunimestikus on. aastaks planeeritud 2 töökohta. Kulud kokku, sellest töötasu

243 3.15 Muud kommunaalkulud MUUD KOMMUNAAL- KULUD Spetsiifilised matuseteenused Omasteta isikute matmine Vägivaldselt või avalikus kohas surnud isikute transport Muude kommunaalkulude valdkonna tooted ja tootegrupid Muude kommunaalkulude valdkonna põhieesmärk on tagada Tallinna linna territooriumil vägivaldselt, õnnetuste tagajärjel või avalikus kohas surnud isikute transport sündmuskohalt arsti või politsei poolt suunatud asukohta ning omasteta ja tundmatute surnud isikute matmine. Muude kommunaalkulude valdkond hõlmab tootegruppe ja muid positsioone Keskkonnaameti ja Kommunaalameti haldusalades Spetsiifilised matuseteenused Toode: vägivaldselt või avalikus kohas surnud isikute transport Toote üldeesmärk Tagada Tallinna linna territooriumil vägivaldselt, õnnetuste tagajärjel või avalikus kohas surnud isikute transport sündmuskohalt arsti või politsei poolt suunatud asukohta. Tegevuse kirjeldus Toote sisuks on Tallinna linna territooriumil vägivaldselt, õnnetuste tagajärjel või avalikus kohas (v.a meditsiiniasutustes ja liiklusõnnetustes) surnud isikute transport sündmuskohalt arsti ja politsei poolt suunatud asukohta. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Tagada Tallinna linna territooriumil vägivaldselt, õnnetuste tagajärjel või avalikus kohas surnud isikute transport sündmuskohalt arsti või politsei poolt suunatud asukohta. Mõõdik Ühik Väljasõitude arv aastas tk

244 Arvnäitajad Ühik Ühe väljasõidu maksumus 6, Toode: omasteta isikute matmine 300 Toote üldeesmärk Võimaldada Tallinna linna territooriumil omasteta ja tundmatute surnud isikute matmine. Tegevuse kirjeldus Toote sisuks on Tallinna linna territooriumil omasteta ja tundmatute surnud isikute matmine. Matmiskulud kaetakse riikliku matusetoetuse arvel ja need käesolevas linnas ei kajastu. Juhul kui riiklik matusetoetus on Pensioniametist välja võetud, kuid matust pole teostatud, kannab matmise kulud Keskkonnaamet linnast. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Korraldada omasteta ja tundmatute surnud isikute matmine. Mõõdik Ühik Matuste arv aastas tk Arvnäitajad Ühik Ühe matuse maksumus 28,76 28,76 28, Kommunaalamet Kommunaalamet Tallinna Kommunaalamet (edaspidi: amet) on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 09. detsembri 2004 määrusega nr 43 kinnitatud põhimääruse alusel. Ameti põhiülesanneteks on linna teede, tänavavalgustuse, sademetevee kanalisatsiooni ja muude linna avalikke teenuseid pakkuvate infrastruktuuriobjektide projekteerimise, ehituse, remondi, käitluse ja hoolduse korraldamine; kaevetöölubade, linnatänavatel erakorraliseks veoks või sõiduks tasuliste erilubade ja muude ameti põhitegevusest tulenevate lubade andmine; tee- ja tänavavalgustuse registri ning muude ameti põhiülesannete täitmiseks vajalike registrite ja andmekogude pidamine. Amet asub aadressil Mündi tn 2. Eelarvepositsioon hõlmab ameti ametnike ja abiteenistujate tööjõukulusid ning majandamiskulusid. Kavandatud on 48 koosseisulist ametikohta. Ameti koosseisus olevate ametikohtade arv suureneb. aastal 4 ametikoha võrra: 44-lt 48-ni. 1. jaanuarist on kavas moodustada kaevetööde paremaks korraldamiseks kommunaalameti koosseisu uus osakond. Kommunaalameti poolt läbiviidud kaevetöölubade menetlemise ja järelevalve tegevuse analüüs näitas, et kaevetööde järelevalve teostamiseks ameti koosseisu osakonna moodustamine võimaldab võrreldes senise käsunduslepingu alusel sisse ostetud teenusega parandada järelevalve kvaliteeti ja hoida kokku kulusid. Kulud kokku, sellest töötasu

245 3.16 Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse valdkonna põhieesmärk on linnaruumi keskkonnaohutuse kindlustamine ning laste ja noorte kaasamine keskkonnakaitselisse tegevusse. Nimetatud eesmärgi täitmist tagab linn erinevate programmi- ja projektipõhiste meetmetega. Keskkonnakaitse valdkond hõlmab positsioone Keskkonnaameti haldusalas Keskkonnaamet Keskkonnaamet Tallinna Keskkonnaamet (edaspidi: amet) on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 14. detsembri 2006 määrusega nr 69 kinnitatud põhimääruse alusel. Ameti põhiülesanneteks on linna keskkonna ja looduse kaitsmine ning keskkonnaseire teostamine; koerte ja kalmistute registri pidamine; linna parkide ja kalmistute haljastus- ja heakorratööde korraldamine ja koordineerimine; hulkuvate koerte ja kasside püüdmise, hoidmise ja omanikule tagastamise või uuele omanikule üleandmise ning omanikuta looma hukkamise korraldamine; surnuveo korraldamine sündmuskohalt kohtumeditsiinilisse ekspertiisi; omasteta või tundmatu isiku matmise korraldamine; olmejäätmete kogumise ja veo ning kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja jäätmekäitlejale üleandmise korraldamine. Amet asub aadressil Harju tn 13. Eelarvepositsioon hõlmab ameti ametnike ja abiteenistujate tööjõukulusid, majandamiskulusid ning finantskulusid. Kavandatud on 42 koosseisulist ametikohta.. aastal väheneb ameti teenistujate koosseisuliste ametikohtade arv ühe ametikoha võrra: 43-lt 42-ni. Kulud kokku, sellest töötasu Toetus SA-le Keskkonnakogu Toetus SA-le Keskkonnakogu Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2011 otsusega nr 27 asutatud Sihtasutuse Keskkonnakogu eesmärgiks on suurendada keskkonnateadlikkust ning edendada keskkonnaharidust ja keskkonnakaitsealast tegevust. Sihtasutus Keskkonnakogu alustas tegevust aasta jaanuaris ning edendab erinevatesse vanusegruppidesse kuuluvate sihtrühmade keskkonnateadlikkust haridusasutustes, ettevõtetes, avaliku ja mittetulundusliku sektori institutsioonides ning aitab sellega kaasa keskkonnateadlikele valikute ja jätkusuutliku eluviisi kujundamisele Tallinnas ja kogu Eestis. Toetus eraldatakse toetuse saajale põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajalikeks tegevuskuludeks. Kulud kokku

246 Keskkonnaprogrammid Keskkonnaprogrammid (ü) Vahendid on ette nähtud järgmiste programmide teostamiseks: Keskkonnahoiu raames jätkatakse vee- ja õhuseirega, sh Tallinna lahe, rannikumere ja Harku järve vee seire. Uuendatakse Tallinna strateegilist mürakaarti. Keskkonnakorralduse raames korraldatakse linna tellimusel läbiviidavate üld-, teemaja detailplaneeringute keskkonnamõju strateegilist hindamist. Suurematest töödest on. aastaks on kavandatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu ja Kristiine linnaosa üldplaneeringu ning Tondiraba golfiväljaku planeeringu keskkonnamõju strateegilised hindamised. Looduskaitse raames jätkub linna territooriumil asuvate loodusobjektide hoolde ja kaitse korraldamine.. aastal viiakse ellu karuputke kolooniate hävitamine ning Paljassaare roostiku ja võsa lõikus, mida rahastatakse KIK-i looduskaitse programmi raames. Keskkonnahariduse raames toimub Tallinna elanike erinevate ea- ning sihtgruppide keskkonnateadlikkuse suurendamine koolituste, õppeprogrammide, trükiste publitseerimise ja mittetulundustegevuse toetamise kaudu. Jätkub loodusõppe korraldamine Aegna saare ja Talllinna Botaanikaaia loodusmajas, õppepäevade korraldamine, sh 14. aprillil korraldatava rahvusvahelise õues õppimise päeva läbiviimise toetamine. Samuti toetatakse keskkonnahariduslikku mittetulundustegevust linnas. Keskkonnaalane teavitustöö hõlmab Keskkonnaameti poolt korraldatavaid linnakodanikele suunatud üritusi, mille kaudu propageeritakse säästlikke eluviise, keskkonnaja loodushoidu. Näiteks, iga-aastane Prügihundi ja Autovaba nädala korraldamine, Jäätmeinfolava esitlused koolides ja lasteaedades ning trükiste ja muu infomaterjali välja andmine. Kulud kokku Välisosalusega projektid Välisrahastusega projekt "Reostunud maaalade riskihinnangud (BECOSI)" (ü) Tallinna linn osaleb lihtpartnerina Kesk-Läänemere koostööprogrammi INTERREG IVA välisprojektis Reostunud maa-alade riskihinnangud (Benchmarking On Contaminated Sites). Projekti peamisteks eesmärkideks on parandada Tallinna linna ja Läänemere keskkonnaseisundit ja vähendada riske, mida põhjustab jääkreostus inimesele ja ümbritsevale keskkonnale. Eelnevatest aastatest on Tallinna linna territooriumile jäänud rohkelt maa-alasid, mis on reostunud mitmesuguste ohtlike ainetega. Käesoleva projektiga nähakse ette vahetada praktilisi kogemusi projektipartnerite vahel, et leida keskkonna ja majanduslikust seisukohast parimaid lahendusi ja meetodeid jääkreostuse riskide hindamiseks, reostusanalüüside tegemiseks ja jääkreostuse likvideerimiseks. Projekti kestus on Kulud kokku, sellest töötasu

247 Välisrahastusega projekt "Võrdlusuuringud linnade veekaitses - CITYWATER" (ü) Tallinna linn osaleb lihtpartnerina Euroopa Komisjoni programmi LIFE välisprojektis Võrdlusuuringud linnade veekaitses - CITYWATER. Projekt on loogiline jätk aasta aprillis lõppenud Euroopa regionaalarengu fondi programmi Interreg IVA välisprojektile Läänemere väljakutse - linnad tervema mere nimel. Projekti üldine eesmärk on lähenemiste aluste täpsustamine veekaitses, tõstes veekaitse alast teadlikkust Läänemere piirkonna omavalitsustes, tagades järjepideva töö rannikuvete kvaliteedi parandamisel. Projekti kestus on Kulud kokku, sellest töötasu Välisrahastusega projekt "Regionaalne panus Euroopa taaskasutuskogukonda - R4R" (ü) Tallinna linn osaleb lihtpartnerina INTERREG IV C välisprojektis Regionaalne panus Euroopa taaskasutuskogukonda - R4R. Projekti peamiseks eesmärgiks on leida teid jäätmete tekke vähendamiseks ning aidata kaasa ja arendada omavalitsuste võimekust jäätmete taaskasutamisel, et täita EL poolt jäätmedirektiivis kehtestatud jäätmete taaskasutamise sihtarve. Projekti kestus on Kulud kokku, sellest töötasu

248 3.17 Linnaplaneerimine LINNA- PLANEERIMINE Geomaatika Planeeringud Geodeetilised ja kartograafilised tööd Detailplaneeringud Geoinfosüsteemid Üld- ja teemaplaneeringud Linnaplaneerimise valdkonna tooted ja tootegrupid. Linnaplaneerimise valdkonna põhieesmärk on kõigis linnaosades üld- ja teemaplaneeringute kehtestamine. Linnaplaneerimise valdkonna olulisemaks arengueesmärgiks. aastal on eelduste loomine inimkeskse, tallinlaste vajadusi arvestava linnaruumi tekkeks. Eesmärgi saavutamise vahendid on üldplaneeringute täpsem ja sihipärasem menetlemine ning detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetlusprotsessi kiirendamiseks elektroonilise menetlemise käivitamine.. aasta tegevussuundadeks on: Tallinna mereääre areng, avaliku ruumi osakaalu suurendamine linnas ja olemasoleva avaliku ruumi kvaliteedi oluline tõstmine ning Tallinna kesklinna piirkonna tihendamine; algatatud planeeringute koostamise ja menetlemise jätkamine, kehtestatud planeeringute elluviimise tagamine; Tallinna 2. järgu geodeetilise võrgu rekonstrueerimistööde jätkamine Mustamäe, Nõmme ja Õismäe piirkonnas; Geoinfosüsteemide (GIS) ning Tallinna Planeeringute registri ja Tallinna Ruumiandmete registri ülalpidamine ja arendamine. Linnaplaneerimise valdkond hõlmab tootegruppe ja muid positsioone Linnaplaneerimise Ameti haldusalas Geomaatika Toode: geodeetilised ja kartograafilised tööd Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on ehitusmõõdistamise, katastrimõõdistamise, põhivõrgutööde, kartograafiliste tööde, krundi mõõdistamise ja aluskaardiga seotud toimingud ja nende tähtaegne teostamine. 247

249 Tegevuse kirjeldus Ehitusmõõdistamise osas toimub ehitusprojektide registreerimine ja litsentseeritud maamõõdufirma või füüsilise isiku poolt koostatud topo-geodeetilise alusplaani läbivaatamine nende nõuetele vastavuse seisukohalt. Katastrimõõdistamise osas toimub mõõdistamise lähteandmete kontrollimine ja lähteülesannete väljastamine, linnaga piirnevate katastriüksuste piiripunktide koordinaatide kontroll ja kooskõlastamine. Toote raames toimuvad ka uurimistööde avalduste registreerimine, lubade väljastamine, toimikute kontroll ja arhiivi edastamine, digitaalsete maa-ala plaanide säilitamine ja kontroll, uuritava maa-ala kohta geodeetilise informatsiooni väljastamine. Samuti tehakse väljavõtteid 1:2 000 ja 1: aluskaardist elektrooniliselt ning paberkandjal. Tehakse Tallinna linna geodeetilise põhivõrgu, nii kõrgusvõrgu kui plaanilise põhivõrgu hooldustöid, täiustatakse GIS veebirakendusi. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Tagada planeeringute, projektide, lähteülesannete, avalduste ja väljavõtete läbivaatamine või väljastamine 95% ulatuses tähtaegselt. Mõõdik Ühik Õigeaegselt (3-5 tööpäeva jooksul) läbivaadatud või väljastatud planeeringud, projektid, lähteülesanded, avaldused ja väljavõtted % Arvnäitajad Ühik Projektide läbivaatus tk Planeeringute kooskõlastamine tk Kinnisasjade menetlemine tk Geodeetiliste mõõdistuste registreerimine geomõõdistuste infosüsteemis tk Aadresside ja sihtotstarvete määramine ja muutmine tk Toode: geoinfosüsteemid Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on muuta linna juhtimisel tehtavad otsused kvaliteetsemaks ja põhjendatumaks, linnavalitsuse töö kiiremaks ja efektiivsemaks ning võimaldada linnakodanikel ja muudel huvitatud isikutel kogutud ruumiandmetest saada informatsiooni parema elukvaliteedi tagamiseks, samuti parandada koostööd ja ühtlustada Tallinna ruumiandmete registri andmestruktuuri tehnovõrkude osas koostöös kohalike võrguettevõtetega, lihtsustamaks ja tõhustamaks kahepoolset andmevahetust ja andmete kaasaegsena hoidmist. Tegevuse kirjeldus Geoinfosüsteemide abil kogutakse, hoitakse, analüüsitakse, esitletakse ja väljastatakse ruumiandmeid. Ruumiandmed on andmed, millel on ruumis fikseeriv asukoht, asukoht võib olla ajas muutuv. Ruumiandmed on katastriüksused, liiklusmärgid, liiklusloendusandmed, mis on fikseeritud asukohaga, reklaamitahvlid, tehnovõrgud, tänavalõigud, ühistranspordivahendi paiknemine ruumis antud ajahetkel jne. Andmete asukoht määratakse näiteks koordinaatide, 248

250 aadresside, aadressivahemike, postiindeksite, kirjelduste, samuti ruumiliste objektide topoloogiliste suhete järgi. Hinnanguliselt võib 80% kohalikus omavalitsuses kogutavatest andmetest klassifitseerida ruumiandmete hulka. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärgid: Tagada olemasolevate registrite hooldamine ja töökorras hoidmine; tagada sihtgruppidele vajalike usaldusväärsete andmete kogumine, sisestamine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine ja väljastamine; saavutada geoinfosüsteemi abil kasutatavate ruumiandmete osakaaluks linna asutustes kasutatavatest kõigist ruumiandmetest 40%. Mõõdik Ühik Geoinfosüsteemi abil kasutatavate ruumiandmete osakaal kogu Tallinna linnavalitsuse asutustes kasutatavatest ruumiandmetest % Planeeringud Toode: üld- ja teemaplaneeringud Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on üld- ja teemaplaneeringute tulemusena üld- ja teemaplaneeringute kohta otsuse tegemine ning üld- ja teemaplaneeringute kehtestamisega ja ehitusmääruste kinnitamisega piirkonna ruumilise arengu suundade, planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ning reeglite määramine koos juriidilise aluse loomisega detailplaneeringute menetlemiseks. Tegevuse kirjeldus Üld- ja teemaplaneeringu kehtestamise otsus on üld- ja teemaplaneeringu menetlemise lõpptulemusena tehtud otsus. Toote raames kehtestatakse üld- ja teemaplaneering, mis määrab piirkonna ruumilise arengu suunad ning planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ning reeglid. Üld- ja teemaplaneeringu kehtestamise otsus on õigusakt, mille koostatakse Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute teenistuse ametnike poolt ning mille võtab otsusena vastu Tallinna Linnavolikogu. Linnavolikogu otsuseni jõudmiseks tuleb läbida terve üld- ja teemaplaneeringu menetlemise etapp alates üld- ja teemaplaneeringu koostamise algatamisest läbi üld- ja teemaplaneeringu vastuvõtmise menetluse ja üldplaneeringu avalikustamise, lisaks läbi järelevalve menetlusest osavõtmise kuni kehtestamiseni. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Menetleda 7 üld- ja teemaplaneeringut. Mõõdik Ühik Menetluses olevad üld- ja teemaplaneeringud tk

251 Arvnäitajad Ühik Kehtestatud üldplaneeringud tk Kehtestatud teemaplaneeringud tk Toode: detailplaneeringud Toote üldeesmärk Toote üldeesmärgiks on detailplaneeringute menetlemise tulemusena detailplaneeringute kehtestamine ning detailplaneeringute kehtestamisega kruntidele maakasutus- ja ehitustingimuste määramine. Tegevuse kirjeldus Detailplaneering on detailplaneeringu menetlemise lõpptulemusena tehtud otsus, dokument, mis määrab teatud maa-alale maakasutus- ja ehitustingimused. Detailplaneering määrab kruntidele ehitusõiguse. Toote raames läbitakse terve detailplaneeringu menetlemise etapp alates detailplaneeringu koostamise algatamisest läbides detailplaneeringu koostamise, detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise, teatud juhtudel ka järelevalve menetluse ning detailplaneeringu kehtestamise. Kulud kokku Eelarveaasta eesmärk Menetleda 300 detailplaneeringut. Mõõdik Ühik Menetluses olevad detailplaneeringud tk Arvnäitajad Ühik Kehtestatud detailplaneeringud tk Linnaplaneerimise Amet Linnaplaneerimise Amet (edaspidi: amet) on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 09. detsembri 2004 määrusega nr 43 kinnitatud põhimääruse alusel. Ameti põhiülesanneteks on linna arengu, planeerimise ja infrastruktuuri ühtse strateegia väljatöötamine; linna arengusuundade väljatöötamiseks vajalike planeeringute koostamise korraldamine ja nende rakendamise kontroll planeerimistegevuses; geodeetiliste, kartograafiliste, topograafiliste ja maamõõdutööde ning nende tehniliste projektide tellimine, lähteülesannete väljastamine, ekspertiisi korraldamine, linna haljastuse, kujunduselementide ja infosüsteemide korrastamine ning nende säästva arengu planeerimine, planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine ning piiriettepanekute tegemine ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramisel; ehitusjärelvalve teostamine ja ehitiste vastuvõtu korraldamine. Linnaplaneerimise Amet asub aadressil Vabaduse väljak 7. Eelarvepositsioon hõlmab Linnaplaneerimise Ameti ametnike ja abiteenistujate tööjõukulusid ja majandamiskulusid. Kavandatud on 107 koosseisulist ametikohta.. aastal suureneb ameti koosseisuliste kohtade arv viie koha võrra: 102-lt 107-ni. 250

252 Kulud kokku, sellest töötasu Välisrahastusega projekt "Rail Baltica kasvukoridor" (ü) Tallinna linn osaleb Läänemere piirkonna programmi välisprojektis Rail Baltica kasvukoridor. Projekti eesmärk on rajatava Rail Baltica raudteetrassi vahetusse lähedusse jäävate linnade jätkusuutlikkuse tugevdamine infrastruktuuri, teenuste ja koostöö vallas, et raudtee tulekuks ja raudteekoridori kujunemiseks valmis olla. Rail Baltica raudteekoridor on tulevikus 50 miljoni elanikuga kasvupiirkond. Projekti Rail Baltica kasvukoridor keskseks sisuks on Rail Baltica poolt läbitavate linnade koostöö. Projektis osaleb 21 partnerit, juhtpartneriks on Helsinki linn. Eestist osaleb projektis lisaks Tallinnale ka Harju Maavalitsus. Projekti kestus on Kulud kokku, sellest töötasu

253 3.18 Avalik kord Avaliku korra valdkonna tooted ja tootegrupid Avaliku korra valdkonna põhieesmärgid on hästitoimiv munitsipaalpolitsei ning riigi-, munitsipaal- ja erastruktuuride koostöö turvalisuse tagamisel. Tegevused avaliku korra valdkonnas on seotud munitsipaalpolitsei tegevusega, päästeseaduse alusel linnale pandud kohustuste täitmisega ning turvalisuse projektide läbiviimisega. Avaliku korra valdkonna olulisemaks arengueesmärgiks. aastal on elukeskkonna kvaliteedi tõstmine läbi erinevate linna õigusaktide järelvalve. Eesmärgi saavutamiseks nõuab arendamist nii munitsipaalpolitsei struktuur kui juriidiline baas ja ametialased oskused.. aasta tegevussuundadeks on patrullreidide korraldamine, väärtegude avastamine, kaebuste vastuvõtmine ja registreerimine, vaatlusprotokollide koostamine, tunnistajatelt ütluste võtmine, hoiatuste ja karistuste määramine. Avaliku korra valdkond hõlmab tootegruppe ja muid positsioone Kommunaalameti, Linnakantselei, Munitsipaalpolitsei Ameti ning Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusalas Munitsipaalpolitsei Amet Toode: Munitsipaalpolitsei Amet Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (edaspidi: amet) on linna ametiasutus, kes tegutseb Tallinna Linnavolikogu 14. detsembri 2006 määrusega nr 70 kinnitatud põhimääruse alusel. Ameti põhiülesanneteks on seaduste ja linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamine ja nende rikkumistel väärtegude menetlemine; linna omandis või valduses oleva vara valve; linna asutustes ja avalikel üritustel avaliku korra tagamisel osalemine; väärteoasjade registri ning muude ameti ülesannete täitmiseks vajalike registrite ja andmekogude pidamine; ennetustöö oma pädevusse kuuluvate väärtegude ennetamise osas. Alates 1. juulist 2008 anti Munitsipaalpolitsei Ametile ühistranspordi piletikontrolli funktsioon ning alates 1. jaanuarist 2009 taksokontrolli funktsioon aasta algusest 252

254 moodustati ametis parkimiskontrolli osakond, kelle peamiseks ülesandeks on parkimiskontrolli tõhustamine linnatänavatel, tagades sujuva liikluse ja korrakohase parkimise, ning koolivalve grupp, kes teostab kontrollimist Tallinna koolides. Amet asub Pärnu mnt 139c/1. Toote üldeesmärk Tagada seaduste ja linna kehtestatud õigusaktide täitmine, avastada õigusaktide rikkumisi ning menetleda neid väärteokorras. Tegevuse kirjeldus Toode hõlmab järgmisi tegevusi: väärtegude avastamine, kaebuste vastuvõtmine ja registreerimine, vaatlusprotokollide koostamine, tunnistajatelt ütluste võtmine; hoiatuste, karistuste määramine; patrullreidide korraldamine; vaidlustatud väärteoasjade kaitsmine kohtus; väärteoasjade üle arvestuse pidamine; linnakantselei hoonete sisevalve. Kulud kokku, sellest töötasu Munitsipaalpolitsei Ametisse on kavandatud 162 koosseisulist ametikohta. Eelarveaasta eesmärgid Tagada kodanike avaldustele reageerimine 100%; menetleda kuni väärtegu. Mõõdik Ühik Algatatud väärteomenetluste arv tk Lõpule viidud väärteomenetluste arv tk Kodanike poolt esitatud avaldustele reageerimine % Arvnäitajad Ühik Munitsipaalpolitsei töötajate arv in Eraldised Põhja-Eesti Päästekeskusele Eraldised Põhja-Eesti Päästekeskusele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks (Kommunaalameti haldusala) Vahendid on ette nähtud Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004 otsuse nr 292 alusel Eesti Vabariigi ja Tallinna linna vahel sõlmitud halduslepingu Päästealaga seonduvate omavalitsuslike ülesannete ühiseks täitmiseks Tallinna haldusterritooriumil täitmiseks. Ainsaks. aasta Tallinna linna tellimusel Põhja-Eesti Päästekeskuse poolt täidetavaks ülesandeks on abitelefoni 1345 töö tagamine, kuna valdav osa halduslepingu kohaselt täidetavatest ülesannetest on pandud riigi õigusaktide alusel riiklikele päästeasutustele. 253

255 Abitelefon liigitab linnakodanike informatsiooni 34 valdkonnaks, nendest olulisemad teemad on transport, liikluskorraldus, koristustööd, ühisveevärk, sotsiaal- ja tervishoid, linnainfo. Kulud kokku Tuletõrje- ja päästetegevus Vetelpääste avalikes supelrandades (Kommunaalameti haldusala) AS-iga G4S Eesti aastateks sõlmitud lepingu kohaselt korraldatakse rannavalve teenuse osutamist 5 Tallinna rannas. Teenuse eesmärgiks on ranna külastajate turvalisuse tagamine suvehooajal 1. juunist 31. augustini. Kulud kokku Kesklinna videovalve Kesklinna videovalve (Linnakantselei) Videovalve tagab avaliku korra kaitse ja heakorraeeskirjade pideva järelevalve kesklinna piirkonnas. Linna videovalve süsteemi täiendatakse pidevalt kõigis linna rahvarohketes ja probleemsetes kohtades. Kulud on ette nähtud tehnika hooldusele ja operaatorteenusele. Kulud kokku Muud korrakaitse teenistused Turvalisuse projektid (Linnakantselei) Turvalisuse projektides on ette nähtud järgmised tegevused: Mittetulundustegevuse toetused.. aastal jätkatakse Tallinna linna poolt tegevuste toetamist, mis on seotud korrakaitse töö parandamisega linnas ja alaealiste õigusrikkumiste ennetamisega. Linn toetab oma võimaluste piires kodanikeühendusi ja organisatsioone, kes oma tegevusega toovad täiendavat turvalisust tänavatele. Jätkuvalt toetatakse turvalisuse tagamist suveperioodil Aegna saarel. Kuritegevuse ennetamine. Tallinna linn ja Põhja Politseiprefektuur on teinud pikaajalist tõhusat koostööd tunnustamaks vabatahtlike ja abipolitseinike tegevust ning toetanud igaaastaselt abipolitseinikke, soetades neile vajalikku varustust. Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni aasta korralduse nr 1015-k alusel sõlmis Tallinna linn Põhja Politseiprefektuuriga koostöökokkuleppe, mille kohaselt on üheks linna ja politsei koostöö prioriteediks abipolitseinike tegevuse korraldamine ja nende osalemine avaliku korra tagamisel linnas. 254

256 Linna asutuste turvalisuse tõstmine. Linna asutuste turvalisuse tõstmiseks koostatakse tegevuskavad kriisisituatsioonide ennetamiseks ja neile reageerimiseks ning viiakse läbi kriisireguleerimismeeskonna koolitusi. Kulud kokku, sellest töötasu Turvalisuse projektid (Kesklinn) Eesmärgiks on avaliku korra parandamine ja turvalisuse tõstmine linnaosa territooriumil. Projekti tegevused on Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt korraldatavate ürituste turvamine ja vajadusel linnavara valve või turvameetmete kasutuselevõtmine. Kulud kokku

257 3.19 Linna rahahaldusega seotud finantskulud Kulud kokku Linna finantskuludeks on. aastal planeeritud 5,2 mln, sh 4,3 mln laenuintresside ja 0,9 mln intressiswapi lepingute ja muude finantskulude tasumiseks (vt peatükk Finantseerimistegevus ) Linna asutuste palgavahendite kasv Kulud kokku Leevendamaks hinnatõusust tulenevat reaalpalga langust võimaldatakse mitmetes linna asutustes suurendada töötajate töötasu. Aasta vältel suurendatakse erinevate linna kultuuriasutuste töötajate (s.o Tallinna Filharmoonia, Tallinna Keskraamatukogu, Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna Linnateatri töötajad), kõigi linna asutuste sotsiaalhoolekande ja noorsootöö töötajate palgavahendeid, samuti linna koolieelsete lasteasutuste töötasusid. Enamiku eelnimetatud asutuste töötajate töötasud kasvavad 4%, Tallinna Filharmoonia orkestrantide töötasud kasvavad 8%. Palgavahendite jaotuse vastaval ajal asutuste lõikes kinnitab linnavalitsus Linna asutuste energiakulude kompenseerimine Kulud kokku Seoses energiaturu avanemisega. aastal on oodata olulist elektrienergia ja suure energiamahukusega toodete kulude kasvu. Samuti prognoositakse küttehindade märkimisväärset tõusu. Kuna antud hinnatõusude osas ei ole konkreetseid prognoose esitatud, siis linna asutuste vastavate kulude suurenemise operatiivseks kompenseerimiseks on linna s ette nähtud vastav reserv summas Kulude jaotuse asutuste vahel kinnitab linnavalitsus vastavalt asutuste tegelikule vajadusele Reservid ja reservfondid Reservfondid ja reservid kokku, sh Linnavalitsuse reservfond Allahinnatavate nõuete reserv Kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reserv

258 Linna vara ja kohustustega seonduvate toimingute reserv Oma- ja kaasfinantseerimise reserv Haabersti Linnaosa Valitsuse reservfond Tallinna Kesklinna Valitsuse reservfond Kristiine Linnaosa Valitsuse reservfond Lasnamäe Linnaosa Valitsuse reservfond Mustamäe Linnaosa Valitsuse reservfond Nõmme Linnaosa Valitsuse reservfond Pirita Linnaosa Valitsuse haldusala Põhja-Tallinna Valitsuse haldusala Linnavalitsuse reservfondi mahuks on planeeritud ning linnaosade valitsuste reservfondide kogumahuks Raha eraldamist reservfondidest reguleerib Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 6 kinnitatud Tallinna linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise kord. Muude reservide maht on Kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reservi mahuks on planeeritud Tallinna Linnakantselei õigusteenistus lähtub reservi planeerimisel linna vastu esitatud nõuete analüüsist ning senisest kohtupraktikast. Tulenevalt kohustusest perioodiliselt hinnata linna nõudeid (eeskätt Transpordiameti trahvinõuded ühistranspordiseaduse alusel) ning kanda allahinnatud nõuded kuludesse on alates aastast sse planeeritud allahinnatavate nõuete reserv.. aastal on reservi suuruseks planeeritud Alates aastast nähakse linna s ette linna vara ja kohustustega seonduvate toimingute reserv, mille arvelt kaetakse nii linna varaga seonduvate toimingute kui ka juriidilise nõustamise kulusid, mida aasta alguses ei ole võimalik ette näha. Reservi mahuks. aastal on planeeritud Oma- ja kaasfinantseerimise reserv on planeeritud eesmärgiga tagada välisrahastusega projektide linnapoolne kaasrahastamine nendele projektidele, mida planeerimise käigus ei ole võimalik ette näha ja selleks vajalikke vahendeid välisrahastuse saajale linna s planeerida. Reservi kasutamisel lähtutakse Tallinna Linnavolikogu määrusest nr 6 Välisprojektides osalemise kord Riigi ja muude institutsioonide toetuste arvelt tehtavad kulud Kulud kokku aastal on riigi ja muude institutsioonide toetuste arvelt tehtavateks kuludeks planeeritud Määruse 2 lg 1 p 1 järgi on linnavalitsusel lubatud kinnitada ja täpsustada Tallinna linnale antud riigi eraldiste, lepingute alusel linnale eraldatud vahendite ja saadud annetuste jaotus ametiasutuste, positsioonide ning vajadusel majandusliku sisu lõikes pärast vastavate riigi õigusaktide vastuvõtmist, lepingute sõlmimist või annetuste saamist eraldatud vahendite ulatuses. 257

259 4. INVESTEERIMISTEGEVUS 4.1 Ülevaade investeerimistegevusest aastal Linna arenguvajadustest lähtudes peavad s kavandatud investeeringud tagama linna jätkusuutliku investeerimisvõime. Investeeringute maht peab kindlustama kulunud põhivara asendamise, linna arenguks uue põhivara soetamise ning linna äriühingute vajaliku kapitaliseerituse.. aasta s on kavandatud vahendeid investeerimisprojektideks kokku , koos avaliku- ja erasektori koostööprojektidega on investeerimistegevuse maht kokku Seega suureneb investeerimistegevuse maht. aastal aastaga võrreldes ehk 3,5%. Investeerimisprojektide maht kasvab käesoleva aastaga võrreldes ehk 6,9%. Tabel 7 Investeerimistegevus Investeerimistegevus /2012 tegelik %-des Investeerimisprojektid ,9 Era- ja avaliku sektori koostööprojektid ,6 Aktsia- ja omakapitali suurendamine Investeerimistegevus kokku ,5 Investeerimistegevuse mahust moodustavad investeerimisprojektid 66,7% ning avaliku- ja erasektori koostööprojektid 33,3%.. aasta investeerimisprojektide katteallikatest moodustab linna omafinantseering 72,5%, välisrahastus 22,6% ning toetused riigilt jm institutsioonidelt 4,9%. Era- ja avaliku sektori koostööprojekte on kirjeldatud põhjalikult seletuskirja tegevuskulude osas. Investeerimisprojektide mahust moodustavad vahendid teede ja tänavate rekonstrueerimiseks 46,4%, hariduse valdkonna investeeringud 25%, spordi ja vaba aja valdkonna investeeringud 20,6%. Muude valdkondade investeerimisprojektide osakaal on kokku 8%. Era- ja avaliku sektori koostööprojektide maksete maht on. aastal kokku Sellest moodustavad koolide ja lasteaedade tervikrenoveerimiste kulud, Raadiku ja Loopealse munitsipaalelamute kulud ja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kulud. 4.2 Välisprojektid. aasta investeerimisprojektide kogumahust moodustavad välisprojektid ehk 43,4%. Välisprojektid realiseeritakse. aastal 52,1% ulatuses Euroopa Liidu vahendite arvelt, linna omafinantseering moodustab 47,9% välisprojektide finantseerimise katteallikatest. 258

260 Joonis 8 Välisrahastusega investeerimisprojektide valdkondlik struktuur. aastal Haridus 6,6% Kultuur 5,1% Sport ja vaba aeg 4,0% Sotsiaalhoolekanne 2,5% Teed ja tänavad 81,8%. aastal moodustavad teede ja tänavate ehitamise ja rekonstrueerimisega seotud investeerimisprojektid 81,8% välisprojektide mahust. Järgnevad haridusvaldkonna projekt 6,6%, kultuurivaldkonna projekt 5,1%, spordi ja vaba aja valdkonna projekt 4% ja sotsiaalhoolekande valdkonna projektid 2,5%. Järgnevalt on esitatud ülevaade konkreetsetest välisprojektidest ametiasutuste lõikes Haridus Õismäe Kooli renoveerimine Vabariigi Valitsuse aasta korraldusega nr 506 Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Hariduse infrastruktuuri arendamine meetme Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine perioodi investeeringute kava kinnitamine on Õismäe kooli renoveerimiseks ette nähtud välistoetus summas Projekti rahastamisotsus rahuldati Elukestva Õppe Sihtasutuse Innove (edaspidi Innove) otsusega nr 4-3/1130/ Linnavolikogu poolt on otsustatud välisprojektis osalemine linnavolikogu otsusega nr 84 Osalemine Euroopa Liidu struktuurivahendite meetme "Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine" välisprojektis "Õismäe Kooli renoveerimine", omafinantseeringu ja lisafinantseeringuga nõustumine ning volituse andmine Andres Pajulale. Investeerimisprojekti hinnanguline maksumus on kokku , millest välisrahastus moodustab , omafinantseering ja lisafinantseering Eesmärgiks on tervikuna renoveerida ja sisustada Vilde tee 120 asuv koolihoone, mida on kasutatud erinevate koolide koolihoonete remondi ajal nende õpilaste ajutiseks ümberpaigutamiseks. Käesoleval ajal paikneb Õismäe Kool Järveotsa tee 33 asuvas endises lasteaia hoones. Renoveerimise käigus luuakse erivajadusega õpilastele Euroopa Liidu normidele vastavad õppe- ja kasvatustöö ning õpilaste nõustamise tingimused. Renoveeritud koolis ehitatakse välja tööõpetuse kompleks, õppeklassid, hooldusklassid, spetsialistide kabinetid, muusikaruumid, raamatukogu, mängutoad, võimla. Renoveerimistööde käigus valmib ja sisustatakse õpilaskodu, söökla, pesumaja, remonditöökoda jm. 259