Sigade Aafrika katk ja bioohutuse roll selle leviku tõkestamisel. Ainike Nõmmisto loomatervishoiubüroo / büroojuhataja

Väljavõte

1 Sigade Aafrika katk ja bioohutuse roll selle leviku tõkestamisel Ainike Nõmmisto loomatervishoiubüroo / büroojuhataja

2 2 Sissejuhatus Sigade Aafrika katk: levik ja tekitaja Bioohutus: nõuded ja nende rakendamine Kokkuvõte

3 3 Sigade Aafrika katk Väga nakkuslik, ägedalt kulgev sigade viirushaigus. Haigust iseloomustab kiire kulg ja suur suremus (kuni 100%). Inimesed ja teised loomaliigid ei haigestu. Puudub ravi ja vaktsiin.

4 Taudi levik Taud levib peamiselt otsese kontakti teel haige looma ja tema eritistega või nakatunud loomade korjuste ja nende osadega. Haiged loomad eritavad viirust kõigi eritistega. Levib nakatunud loomadelt pärinevat liha sisaldavate toidujäätmete või haigustekitajaga saastunud sööda söötmisel loomadele. Nakkus levib kaudse kontakti teel haigustekitajaga saastunud esemete, transpordivahendite, seadmete jmt vahendusel. Safefood Food Safety Wash Your Hands it just makes sense 4

5 5 Haigustekitaja iseloomustus Haigusetekitaja püsib eluvõimelisena: külmutatud lihas mitu aastat soolatud lihas kuni 310 päeva suitsutatud lihas kuni 6 kuud; mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud loomakorjustes kuid 50 C juures 3 tundi, 56 C 1,5 tundi, 60 C 20 min, 80 C hävineb kohe

6 SAK Eestis Esimene leid metssigadel a sügisel a uuriti metssiga, neist 1168 olid SAK positiivsed. Kodusigade puhanguid a kokku a on seni uuritud üle metssea, neist positiivseid üle tuhande. Oht uuteks taudipuhanguteks oli suve eel väga kõrge ja see oht on realiseerunud..

7 Leiud kodusigadel

8 Leiud metssigadel seisuga

9 Maakond (proovivõtu koht) Uuritud loomi kokku 2015 Pos leiud ca % Uuritud loomi 2016 Pos leiud ca % Harjumaa ,8 Hiiumaa Ida-Virumaa , ,5 Jõgevamaa , ,8 Järvamaa , ,9 Läänemaa Lääne- Virumaa ,4 Põlvamaa , ,8 Pärnumaa ,5 Raplamaa , ,9 Saaremaa ,5 Tartumaa , ,5 Valgamaa , ,8 Viljandimaa , ,5 Võrumaa , KOKKU , ,9

10 Võrdlus (sept alguse seisuga) Maakond (kliendi maakond) Uuritud loomi kokku 2015 a Pos. leiud % 2016% Harjumaa ,8 Hiiumaa Ida-Virumaa ,8 3,5 Jõgevamaa ,3 16,8 Järvamaa ,3 13,9 Läänemaa Lääne-Virumaa ,4 10,4 Põlvamaa ,3 24,8 Pärnumaa ,3 6,5 Raplamaa ,5 4,9 Saaremaa ,5 Tartumaa ,7 27,5 Valgamaa ,1 11,8 Viljandimaa ,7 8,5 Võrumaa ,1 11 KOKKU ,6 9,9

11 MS uurimine Võru maakond Viljandi maakond Valga maakond Tartu maakond Saare maakond Rapla maakond Pärnu maakond Põlva maakond Lääne-Viru maakond Lääne maakond Pos leide2016 Uuritud loomi2016 Pos leide2015 Uuritud loomi kokku2015 Järva maakond Jõgeva maakond Ida-Viru maakond Hiiu maakond Harju maakond

12 Bioohutus Vältida haigustekitaja toomist metsast kodusigadele ja/või vastupidi; Vältida haigustekitaja jõudmist seni nakatumata aladele; BO meetmete rakendamine väga oluline, sest just inimfaktor kiirendab oluliselt taudi levikut.

13 Bioohutusnõuded õigusaktides EK rakendusotsus nr 2014/709 (nn SAK tsoonid ja tegevused nendes tsoonides); LTTS (isikute üldised kohustused, üldised tauditõrje alused, minimaalsed bioohutusnõuded loomapidajatele); SAK ja SKK tõrje eeskiri põllumajandusministri a määrus nr 179 (täpsemad bioohutusnõuded seoses SAK ohuga).

14 Bioohutuse rakendamine jahinduses Eesmärk on tõkestada haigustekitaja levikut. Tuleb takistada MS-ide juurdepääsu LKS-ile. Metsast tulles vahetada riided ja jalatsid. Puhastada/pesta transpordivahendid ja inventar, mis võib olla saastunud haigustekitajaga. Tõhusad vahendid: seebid / detergendid / kuumutamine.

15 Bioohutuse rakendamine Mitte külastada loomapidamishooneid, kus peetakse sigu. Mitte tuua sellise ettevõtte territooriumile metssigu või nende osi. Mitte sööta sigu toidujäätmetega.

16 Kokkuvõtteks Taud on väga nakkav, põhjustab suurt suremust, sel puudub ravi ja vaktsiin; Haigustekitaja on looduskeskkonnas väga vastupidav; Nakkuse kontsentratsioon looduses jätkuvalt väga kõrge; Nakkuse leviku tõkestamisel on ülioluline roll bioohutusel ja intensiivne küttimine ilma bioohutusnõuete järgimiseta võib hoopis soodustada nakkuse levikut.

17 Infoallikad STepltzZuFVdLqNXr35IR8ZbwUpe