(Microsoft Word - Vana-Kalamaja t\344navaruumi v\365istlus\374lesanne_2017_v\344lja)

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "(Microsoft Word - Vana-Kalamaja t\344navaruumi v\365istlus\374lesanne_2017_v\344lja)"

Väljavõte

1 VANA-KALAMAJA TÄNAVARUUMI ARHITEKTUURIVÕISTLUSE ÜLESANNE (viitenumber ) KOOSSEIS 1. Vana-kalamaja tänava rekonstrueerimise projektist lk2 2. Võistluse üldine sisu lk 3 3. Vana-kalamaja tänavaruumi algatusest lk 4 4. Võistlusülesanne ala 1. Vana-kalamaja tänav lk 5 5. Võistlusülesanne ala 2. Balti Jaama ala lk Üldised ootused võistlustööde lahendusele lk Võistlustöö vajalik maht lk Võistlustöö hindamise kriteeriumid lk Võistlusülesande lisad lk 22 Võistlusülesande koostas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekti büroo aastal, võttes aluseks arhitekt Toomas Paaveri poolt tehtud eeltöö. 1

2 1. VANA-KALAMAJA TÄNAVA REKONSTRUEERIMISE PROJEKTIST Taust Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise projekt kuulub Tallinna linnapiirkonna tegevuskavasse ning on Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ptk. 9 meetme Linnapiirkondade jätkusuutlik areng projekt, mis rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu vahenditest. Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Projekti ala asub Tallinna Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosades ning hõlmab Vana-Kalamaja tänav ja Balti Jaama esise ala (skeem 1). Projekti eesmärgiks on viia läbi avatud ja kaasava protsessina tänava projekteerimine ja rekonstrueerimine, mille tulemusena saadakse kaasaegne ja inimsõbralik tänavaruum. Protsessis tuleb rakendada elanike, arhitektide, inseneride ja linnaametnike sünergiat, mille tulemusel saab tekkida laiapõhjaliselt tunnustatud ehitusprojekt, mille alusel ehitada. Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise eesmärgiks on Kalamaja olulisima tänava kujundamine jalakäijaid ja jalgrattureid eelistavaks ning asumit liitvaks linnaruumiks. Rekonstrueeritava tänavaruumi pikkus on kokku 1.1 km. Projekti eesmärgid Praegune nimetatud tänava ruumijaotus on autokeskne, kõnniteed on kitsad ning liikluskorraldus soosib autokasutust, sobilik kujundus ja haljastus puudub. Vajalik on senisest oluliselt tasakaalustatumalt erinevate liikumisviisidega arvestav tänavaruum, samuti tänaval viibimiseks sobiliku keskkonna kujundamine, et jala ja rattaga liikumine kui igapäevane liikumisviis muutuks atraktiivsemaks. Projekti tulemusena ehitatakse Vana-Kalamaja tänavast mugava ja avara kergliiklusruumiga tänav. Elanikel paraneb kergliiklusühendus Kalamaja asumi ja linnakeskuse vahel, turistidele tekib Vanalinnast väärtuslikku puitasumisse, mere äärde ja Lennusadamasse kulgev selge liikumistee, mis Balti Jaamast möödudes tagab mugava ligipääsetavuse kogu linnapiirkonna, Harjumaa ja kõigile Eesti elanikele. Projekt on olulise mõjuga linna avamisel merele. Mugav kergliiklusühendus Balti-Jaamaga loob samuti eeldused ühistranspordi suuremaks kasutuseks. Tallinna kergliiklusteid kasutab igal aastal lisaks kohalikule elanikkonnale ka sajad tuhanded välisturistid. Tänava kergliiklussõbralikuks muutmine võimaldab uute jalgrattamarsruutide rajamist, mille tulemusel tõuseb liikumisviisina kergliikluse atraktiivsus ning hoogustub jalgrattaturism. Projekti esimese etapina tellitakse alusuuringud, koostatakse arhitektuurivõistluse lähteülesanne ning viiakse läbi lähteülesande avalik menetlus eesmärgiga konsensuse saavutamine eelkõige asumi elanike seas. Seejärel korraldatakse arhitektuurivõistlus parima linnaruumilise lahenduse ja arhitektuuri osa projekteerija leidmiseks. Võidutöö autoritelt tellitakse eskiisprojekti täpsustamine. Kõik eelnev on võtmetähtsusega projekti edukaks elluviimiseks. Projekti elluviimise esmaseks eesmärgiks on igapäevasele kergliikluse suurendamine liikumise ohutuse, atraktiivsuse ja mugavuse suurendamisega. Kergliikluse osakaalu suurenemine vähendab eeldatavalt tänavate laiendamise vajadust ning leevendab liiklusummikuid linnakeskuses, paraneb elukeskkond. Teisteks olulisteks eesmärkideks on linna avamine merele, liikumisviisi muutumisega kaasnevalt mikroettevõtluse ergutamine asumis, kogukonna ühendamine asumi peatänava loomisega ja uuendusliku tänava projekteerimise protsessi katsetamine. 2

3 2. VÕISTLUSE ÜLDINE SISU Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on : tervikliku ruumilise lahenduse leidmine Vana-Kalamaja tänavale ja Balti jaama lähirongide paviljoni ümbritsevale alale. jalakäijate ja ratturite liikumisvõimaluste parandamine ning linnaruumi kujunduse kvaliteedi tõstmine. Tallinna vanalinna ja mereäärt tunnetatavalt ühendava, esindusliku avaliku ruumi loomine. piirkonna miljööd esile tõstva ning Vana-Kalamaja tänava elanike ja kogukonna elukeskkonnaga arvestava tänavaruum loomine. 1.1 Võistluse objekti kirjeldus Võistluse keskseks objektiks on Vana-Kalamaja tänava maa-ala (skeemil ala 1), mille koosseisus sisaldub Kalamaja keskväljak ja Balti jaama lähiümbrus (skeemil ala 2). Võistluse objekti koosseisu kuuluvad ka munitsipaalomandis avalikud alad (skeemil roosad alad). Võistluse kontaktalaks on Vana-Kalamaja tänava ja rannapromenaad ühenduse ala, mis on kontseptuaalselt (Vanalinna ja mere ühendamine) projekti lahutamatu osa, kuid mille arhitektuurse lahenduse (sh jalakäijate sild üle Kalaranna tänava) jaoks korraldatakse eraldi arhitektuurivõistlus. Võistlusalaks on peamiselt Tallinna linnale kuuluv tänavamaa ning üksikud tänavaäärsete hoonete esised tänavamaaga vahetult külgnevad väiksemad alad, mille kujundamine on vajalik tervikliku linnaruumi lahenduse saavutamiseks. Võistluse objektiks ei ole maa-alaga külgnevate olemasolevate hoonete ega tänavaäärsete eraomandis kinnistute tuleviku kavandamine Võistlusala ümberehitus on eeldatavlt kavas läbi viia 2018 / 2019 aastal, kuid hiljemalt 2021 aastaks. Projekteerimine on planeeritud 2017 / 2018 aastasse. Korraldajal on õigus sõltuvalt esitatud ideelahendustest žürii soovitusel kaaluda Baltijaama ala ehitusprojekti tellimist I preemia saanud töö autorite asemel II või III preemiaga hinnatud võistlustöö autoritelt, võttes sellise otsuse tegemisel arvesse nende objektide ruumilist eristust, seostamise võimalust I preemia võistlustööga ning ruumilise mitmekesisuse loomise eesmärki. Skeem 1 3

4 3. VANA-KALAMAJA TÄNAVARUUMI ALGATUSEST Vana-Kalamaja tänava tuleviku jalakäijatele suunatud tänvaruumina on kavandatud juba nõukogude aja planeeringutes aastal ja ka aasta Kalamaja raamplaneeringus. Hiljem on see mõttesuund ametlikes kavades ununenud, kuid praeguse aja Põhja-Tallinna üldplaneeringus taasavastatud aastast asus Vana-Kalamaja tervikliku tänavaruumi eesmärki rõhutama Telliskivi Selts. Vana-Kalamaja tänavaruumi algatuse eestvedaja Toomas Paaver käivitas protsessi, mille eesmärgiks on teha eeltöö tervikliku ja inimsõbaliku tänavaruumi loomiseks. Juba enne seda kujunes Kalamaja päevade traditsiooniks vastavasisuline linnaruumi teemalised üritused: aasta Kalamaja päevadel toimus mini-visioonikonverents, kus arutati piirkonna linnaruumi arenguid ja kaasarääkimise võimalusi üldiselt aasta Kalamaja päevadel toimus tulevikulinnamäng Mitmekesine Pelgumaja-Kalalinn, kus vabatahtlikud osalejad said ise linnaruumi arengusuundi visioneerida. Üks valminud visioonidest rõhutas Vana-Kalamaja tänavat kui terviklikku Kalamaja peatänavat aasta Kalamaja päevadel toimus eelmistest üritustest välja kasvanud Vana-Kalamaja tänava tervikruumi idee üldine arutelu ja titekärude paraad piki tänavat. Titekärude paraad 20.mai aastal toimus põhjalikum töö algatuse tutvustamise ja sisendinfo korjamisega. Tänavaelanike küsitlus viidi läbi Küsitluslehti levitati kõigis tänava majades, eesmärgiga saada tagasisidet võimalikult paljudelt tänava elanikelt. Küsimustele vastas 130 inimest, neist 105 veebi vahendusel ja 25 paberlehel (Lisa x). Küsitluse eesmärk oli luua eeldused rahuloluks tulevase projektiga ning ka iga maja otseste huvide arvestamiseks võimalikult suures ulatuses. Kalamaja päevade ajal 19.mail 2013 toimus Vana- Kalamaja tänavaruumi foorum, mille eesmärgiks oli tutvustada jalakäijate eelistusega tänavate näiteid mujalt ning arutleda Vana-Kalamaja tänava võimaluste üle. Foorumi salvestused on kättesaadavad: Alates aastast on Kalamaja päevadel korraldatud ühine õhtusöök, mis toimub piki tänava kesktelge asuval u 100m pikkusel laual. 4

5 Pikalauapidu 17.mai VÕISTLUSÜLESANNE ALA 1. VANA-KALAMAJA TÄNAV 4.1 Vana-Kalamaja tänava ajaloost Võib arvata, et Vana-Kalamaja tänava siht on kujunenud juba väga ammustel aegadel. Rein Zobel isegi oletab (kuigi samas nimetades seda kahtlaseks), et juba aasta paiku enne Tallinna vanalinna kujunemist eksisteeris Toompea nõlva reljeefist tulenevalt loogiline liikumistee praeguse Nunne ja Vana-Kalamaja tänavate sihil. (Skeemil tähis P, R.Zobeli raamat Tallinn (Reval) keskajal, lk 33). Vana-Kalamaja tänav on aegade jooksul palju muutunud, kuid tänava siht on sama. Praegune hoonestus on kujunenud alates 19.sajandist, valdavas osas on tänava hooned 20.sajandi erinevatest perioodidest, moodustades kokku mitmekesise pildi ajaloost. Võistlusala asub arheoloogiamälestise Skeem 2 alal (kultuurimälestiste registri number 2628), mistõttu kaevetöödel tuleb tagada arheoloogilise uuringu teostamine. 5

6 4.2 Vana-Kalamaja tänava hoonestus ja planeeritud/planeeritav hoonestus Kalamaja miljööväärtuslikus hoonestusalas domineerivad 19.sajandi lõpust ja 20.sajandi algusest pärinevad peamiselt kahekorruselised puitelamud, hoonestus on pärit valdavalt ajavahemikust Vana Kalamaja tänava äärsed hooned on küllalt erineva vanusega ja on hinnatud erineva miljööväärtusega hooneteks (vt skeem 3). Võrreldes teiste Kalamaja tänavatega on siin palju uuemat hoonestust sh palju päris uusi hooneid. Kalamaja keskväljaku ümber on terviklik 20.saj kekspaigast pärit hoonete ansambel ning üks üksik ehe postmodernistliku arhitektuuri näide aadressil Vana-Kalamaja 20A. Kuigi miljööväärtuslikuks hinnatud hooned on tänaval kokkuvõttes vähemuses on tänav oluline Kalamaja asumi ja miljööala identiteedi kandja ning peaks tulevikus muutuma veelgi olulisemaks. Kalamaja miljööalal on uushoonete projekteerimisel eelistatud arhitektuurilt üldiselt kaasaegsed lahendused, mitte ajaloolisi hooneid jäljendavad lahendused. Uute hoonete projekteerimisel on oluline siiski kontekst, seosed ajalooliste hoonetega, mistõttu uued hooned peavad järgima mõningaid väljakujunenud arhitktuuripõhimõtteid: üldjuhul on hoonete välisviimistluseks puitvooder, katused on viilkatused, katusekatteks valtsplekk, katuse räästa kõrgused on ühtlustatud naaberhoonetega, aknad puitraamiga, piirdeaiad vertikaalsed lippaiad / plangud jne. Uuele tänavadisainile on ootused üldjoontes sarnased oodatud on kaasaegsed lahendused, mis samas materjali või detaili käsitluselt sobivad Kalamaja miljöösse. Tänava lahenduse välja töötamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata vanemale ehk väga väärtuslike, väärtuslike ja miljöö-väärtuslike hoonete linnaruumilise mõju säilitamisele. Arvestada tuleb nende hoonete juures tänava vertikaalplaneerimisel tänavatasapinna võimaliku langetamise vajadusega hoonete ehitamise aegsele kõrgusele. Miljööväärtuslikel aladel tuleb tagada ajalooliselt väljakujunenud ehitiste, kinnistustruktuuri, haljastuse ja maastikuelementide eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine. Uute hoonete planeerimisel ja projekteerimisel on üldjuhul lahendatud krundile juurdesõidud teistelt tänavatelt, tänava äärde tänavale avanevalt on kavandatud ärid. Parkimine Vana-Kalamaja tänaval tuleb säilitada tänava ruumilisest lahendusest lähtuval viisil ja lahendusega sobivas mahus. Tänaval parkimine on põhjendatud elamukruntidel hajastuse säilitamise vajadusega, mis olulisel määral hävineks kui rajatakse parkimiskohad hoovidesse. Kehtivate ja koostamisel olevate detailplaneeringute materjalid on esitatud Lisas 2. Kopli tn 4 kinnistule omanike poolt hoonestuse ettepanekut veel ei ole koostatud. Peaarhitekti büroo on koostanud ühe võimaliku mahulise lahenduse, mis on toodud võistlusülesande lisas. Oodatud on linnaehituslikud ja mahulised ettepanekud Skeem 3 selle krundi hoonestamiseks. 6

7 4.3 Ristuvad tänavad Tänavatega ristumised tuleb lahendada jalakäijat ja ratturit eelistavalt st tõstetud ristmikena ning üldjuhul kõnnitee ja rattatee katendit katkestamata. Jalakäijate ja ratturite liikumistee võiks olla võimalikult sujuv ja otsesuunaline. Sisuliselt väiksemad ristisuunalised tänavad ületavad / katkevad Vana-Kalamaja tänaval. Ristumistel suurema liiklusega tänavatega tuleb ette näha ülekäiguradade erivalgustus. Arvestada tuleb ristuvate tänavate geomeetriaga ning seal kus võimalik tuleks arvestada nende perspektiivse kergliiklussõbralikuma ruumijaotusega. Ristuvateks tänavateks tuleb lugeda järgmiseid tänavaid või tänavate paare: Kopli tänav ja Toompuiestee. Toompuiesteele tuleb kavandada Nunne tänava sihis reguleeritud ülekäigurajad. Ülekäigurajad tuleb lahendada vertikaalselt tõstetud künnistena (vt skeem 8). Kesk-Kalamaja tänav. Tegemist on jalakäijate ja ratturite alaga. Keskk-Kalamaja tänavale autoliiklust ei ole Vana-Kalamaja tänava poolt ette nähtud. Kotzebue tänav. Oluline on kergliiklejate ohutuse tagamine, milleks tuleb sõiduteede ala kitsamaks ja pöörded järsemaks muuta. Ristmiku ala on vertikaalselt tõstetud. Kaaluda väljaku ulatuses sõidutee tõstmist kõnniteede kõrgusele, et ala oleks võimalik ürituste ajal kasutada tervikliku välajkuruumina. Niine ja Tööstuse tänav. Oluline on Vana-Kalamaja tänava ruumilahenduse jätkumine ning samas ka autoliikluse sujuv läbipääs. Kalju põiktänav. Tänav on kasutuses juurdepääsuna ja parkimisalana. Soo tänav. Lähtuvalt kavandatavast liikluskorralduse muudatusest (Soo tänavast põhja poole muutub tänav ühesuunaliseks suunaga Kalaranna tänava poole) tuleb ajakohastada ka seda ristmikku. Suur-Laagri. Suur-Laagri tänav teenindab mh. Vana-Kalamaja tn lasteaeda. Köie tn Jahu tn. Oluline on Vana-Kalamaja tänava ruumilahenduse jätkumine sellel lõigul ning samas ka kahesuunalise autoliikluse läbipääsu tagamine. Autodele lubatud ruum kavandada võimalikult kitsana vajadusel sellisena, et peab vastusõitvale autole teed andma. Küti tn ja Väike-Patarei tn. Oluline on Vana-Kalamaja tänava ruumilahenduse jätkumine sellel lõigul ning samas ka autoliikluse läbipääsu tagamine. Autodele lubatud ruum kavandada võimalikult kitsana vajadusel sellisena, et peab vastusõitvale autole teed andma. Suur-Patarei ja Kalaranna. Tänava lõpetusse projekteerida plats / vaateplatvorm. Suur-Patarei tänavale projekteerida rattarajad või muu turvaline rattasõidu võimalus. 4.4 Tänavaruumiga külgnevad ühiskondlikud hooned ja alad Koolimaja, Vana-Kalamaja 9. Vana-Kalamaja tn kooli kolivad pärast hoone laiendamist ja renoveerimist Gustav Adolfi Gümnaasium (GAGi) klassid. Uuenduskuuri käigus saab Vana-Kalamaja tänaval asuvast hoonest GAGi algõpetuse õppehoone ning vanalinnas asuv kompleks jääb progümnaasiumi kompleksis. Koolimajas hakkavad õppima klassi lapsed, kokku 30 klassikomplekti. Õpilaste arv klassis on 24 ja kogu koolis 720 õpilast. Kooli kinnistu piiratakse varbaiaga ja muutub kinniseks territooriumiks. Kooli tegevusi kavandatakse nii, et teineteisest 800 meetri kaugusel paiknevate õppehoonete vahel toimub pidevalt aktiivne liikumine. Noorematel õpilastel on alati asja vanalinnas paiknevatesse hoonetesse ning progümnaasiumi õpilastel Vana-Kalamaja uude hoonesse. Traditsioonilisest koolihoonest eristab GAG-i uut õppehoonet see, et maja koridorid pakuvad igal sammul liikumis- ja avastamisrõõmu seal on jooksurajad, tegevusalad ja istumisalad. Füüsilist tegevust võimaldavad virtuaaltennis, tantsukonsool, põrandamale ja -kabe, ronimis- ja rippumisvõimalus. Koridorides on munatoolid, kott-toolid ja mesilaskärje tüüpi puhkealad, kus pikutada. Eraldatud istumisaladel on võimalus vaikselt mõtiskleda ja õppida. Kooli südames on läbi 7

8 nelja korruse avatud astmestikuga aatrium, mis on ühtlasi ka einestamis -ja puhkeala. Vajadusel modelleeritakse see ümber aktuste- ja kontserdisaaliks, kus on muuhulgas võimalik korraldada orelikontserte. Kooli ümber on jooksurada, mis on maja taga 60 meetri ulatuses tartaankattega ja läbib maja ees olevat pandust. Hiljem hakkab jooksurada liikumisrõõmu pakkuma kahel eri tasapinnal, ehituse teises etapis pikeneb see koolimaja kõrvale valmiva võimla katusele ja saavutab kogupikkuse 500 meetrit. Võimla katusel on pallimänguväljak ja hoone küljel paikneval astmestikul väliauditoorium. Kooli hoovi rajatakse loodusaed, mänguala ja rattaparkla. Hoovi ümbritseb ronitaimedega aed. Väliõppeks on avatud aatriumi katus ja mööda keerdtreppe ligipääsetav katuseterrass. Koolil on oma tähetorn. Kooli õuest pääseb otse Vana-Kalamaja tn parki ning see toimib samuti koolile puhkealana. Võistluse kontekstis on oluline leida Kalamaja keskväljakule ja tänavale kooliga ja ka seal toimuvate kooliväliste üritustega haakuv ja sünergiat pakkuv paindlik funktsionaalsus ja ruumilahendus. Kooli projekt on võistluse lisas 2. Kalma saun ja Teoteater, Vana-Kalamaja 9a. Tallinna üks vanimaist saunadest Kalma saun on ehitatud aastal 1928 ning on riikliku kaitse all (mälestise nr 8255). Ainuke puuküttega linnasaun Tallinnas aastal valmis uusklassitsistlik art deco elementidega kahekorruseline saunahoone arhitekt Aleksander Vladovski projekti järgi. Tallinna ühe kaasaegsema sauna omanikuks oli Paul Vinter. Kivist hoone on risttahukalise põhiplaaniga. Esifassaadi peasissekäik on esile toodud rustikaga graniitplokkidest vundamendile toetuvate pilastritega, mida täiendavad prossijaotusega rombikujulised uksed ning külgaknad. Hoone külgedel on läbi kahe korruse ulatuvad kitsad aknaribad. Saunahoone ooteruumi seinu kaunistavad antiigiteemalised barreljeef portreed. Park, Vana-Kalamaja 9b. Park on oluline puhkeala piirkonna elanikele ning võiks tulevikus toimida ka koos kooli, sauna, teatri ja keskväljakuga. Võistluses pargi kujundust lahendama ei pea. Parki kasutatavad jalakäijad ja ratturid ka ühendusteena. Laste mänguväljak, Vana-Kalamaja 15. Laste mänguväljak on aktiivses kasutuses ja säilib üldiselt sarnasel kujul. Lähtuvalt Vana-Kalamaja tänavaruumi lahendusest võib teha muudatusi. Kalamaja Lasteaed, Vana-Kalamaja 28a. Lasteaed on lastele avatud tööpäeviti 12 tundi päevas, kl Lapsed on jagatud 4 rühma vanuse järgi ning rühmas on kuni 24 last. Ühiskondlikele hoonetele tuleb kavandada peatumis- ja parkimiskohti, mis võivad paikneda tänaval. 4.5 Olemasolevad ja planeeritavad äripinnad Olemasolevad ja planeeritavad äripinnad on näidatud skeemil 1. Äripindade olemasolu ning nende hea käekäik on oluline Vana-Kalamaja tänava atraktiivsuse ja meeldivuse seisukohalt. Tänavaruumi disain peaks soodustama äride toimimist ning looma tingimused, et inimesed veedaksid rohkem aega õues, mitte ei kasutaks tänavat vaid läbiliikumise kohana. Tänava tasandi äripindade juures tuleb võimalusel kavandada ruum väliterrassidele, müügilettidele jm, ka siis kui äripinnal ei tegutse praegu selline äri. 4.6 Vana-Kalamaja tänav ja Kalamaja liiklusskeem Liikluskorralduslikud põhimõtted: Inimene asetub tänava keskele. Vana-Kalamaja tänaval on auto külaliseks jalakäijate ja ratturite ruumis. Tänava servades on lisaks eraldatud ruum, mis on üksnes jalakäijatele. Autoliiklus on valdavalt korraldatud jagatud ruumi põhimõttel õueala liiklustingimustel va Niine ja Kozebue tänavate vahelises lõigus, kus autodele on eraldatud oma ruum. Tagatud on juurdepääsud, läbivat liiklust välditakse. Jalgratturid liiguvad ühises ruumis tänava keskel. Parkimine tänaval säilib võimalikult suures mahus, kuid ei domineeri tänavapildis. Selleks, et Vana-Kalamaja tänavaruum toimiks vastavalt võistluse eesmärgile, tuleb sõidukite liikluskoormus kogu tänaval hoida võimalikult madalal ja sõidukiirused väikesed. Tänavaruum peab visuaalselt rõhutama, et see tänav ei ole mõeldud läbisõitmiseks, vaid üksnes juurdepääsemiseks. 8

9 Ühtlasi peab tänavaruumi disain rõhutama jalakäijate eelistust ja madalat sõidukiirust. Lisaks sellistele (psühholoogiliselt mõjuvatele) vahenditele, tuleb igakülgselt soosida sõidukite võimalusi teise teekonna leidmiseks, et mitte kasutada Vana-Kalamaja tänavat pikemate teekondade läbimiseks. Selleks on plaanis mõned väiksemad liiklusskeemi muudatused piirkonnas, mis on esitatud järgnevatel skeemidel. Läbiva liikluse vältimiseks on tänava mõned lõigud muudetud vastassuunalisteks ühesuunalisteks tänavateks ning Balti Jaama ja Kotzebue tänava vaheline osa on muudetud jalakäijate alaks (tagatud on juurdepääs kinnistutele). Ristuvad tänavad säilitavad oma suunalisuse ning tagatud on nende tänavate vaheline sõiduvõimalus. Senised detailplaneeringud on soosinud liikluskoormuse vähendamise eesmärki, sest juurdepääsud parklatesse on valdavalt planeeritud ristuvatelt tänavatelt. Vana-Kalamaja tänavaruumi lahenduse elluviimisel on oluline säilitada autoga ligipääs kesklinnast Kalamajja ja ka vastupidi ilma suuri tiire tegemata. Kalamajja juurdepääsu / väljapääsu tagamiseks on plaanis muuta liikluskorraldust Balti Jaama juures ja ehitada seal välja täiendav ühendus Kopli tänava ja Toompuiestee vahel (Skeem 5). Skeem 4 9

10 Skeem Vana-Kalamaja tänava tulevikuvõimalused Vana Kalamaja tänava ristuvate tänavate vahelised lõigud ja nende põhimõtteline eeldatav ruumijaotus. Võistlustööd võivad pakkuda välja alternatiivseid lahendusi, mis vastavad projekti üldistele eesmärkidele. 10

11 Kopli tänava ja Kotzebue tänava vaheline tänavalõik Kotzebue tänava ja Niine tänava vaheline tänavalõik_1 Kotzebue tänava ja Niine tänava vaheline tänavalõik 2 11

12 Tööstuse tänava ja Soo tänava vaheline tänavalõik Soo tänava ja Suur - Laagri tänava vaheline tänavalõik 12

13 Küti tänava ja Suur - Patarei tänava vaheline tänavalõik 4.8 Kalamaja keskväljakuga seotud tulevikuvõimalused Skeem 6 Kalamaja keskväljaku välajkuruumi põhimõtted: Kujundada Kalamaja keskväljak multifunktsionaalse paindliku kasutusega ruumina. Väljak peaks olema suunatud kohalikule kogukonnale ja toimima koos kooliga. Pakkuda välja kujundus, mis muudaks väljakuruumi konkreetsemaks ning oleks äratuntavalt Kalamajalik. Tagada Vana-Kalamaja tänava suunaline selgelt tajutav ja ohtu jalakäijate ja ratturite liikumisruum. Tagada kooli teenindavad peatumiskohad autodele ning äripindadele lühialajlised parkimiskohad. Arvestada kooli esise krundiosa aiaga piiramisega. 13

14 Vana-Kalamaja tn ja Kotzebue tn ristmiku ala on liikluse rahustamise eesmärgil vertikaalselt tõstetud ning pöörded on muudetud järsemaks. Kaaluda väljaku ja sõidutee lahendamist ilma vertikaalse eristamiseta. Arvestada Toomkiriku vaatesihiga. Skeem 7 Vaade Kalamaja keskväljakult Toomkiriku suunas 4.9 Valgustus ja linnamööbel. Valgustus projekteerida arvestusega, et kõik liikumisruumid oleks võimalik normi kohaselt valgustatada. Miljööala kitsastel tänavatel on üldine põhimõte, et valgustid ei ulatu kõrgemale hoonete räästajoonest. Kalamaja keskväljakul võib olla erilahendus. Vältida valgusreostuse tekkimist (eluruumides). Linnamööbli valikul või disainimsel arvestada selle sobimist miljöösse, aga samuti ka vastupidavust ja väikest hooldusvajadust. Osa linnamööblist võib olla ka hiljem kogukonna või majaelanike endi poolt toodav või ehitatatv. 5. VÕISTLUSÜLESANNE ALA 2. BALTI JAAMA ALA Balti jaama väljakuruumi põhimõtted: Balti jaama lähirongide paviljoni ette praeguse bussijaama poole ja osaliselt selle asemel linnaväljaku / jaama platsi rajamine. Kalamaja ja Vanalinna tänavaruumi ühendamine tänava tasandil jalakäijatele ja ratturitele. Ajaloolise glassiipuiestee taastamine. Maa-aluse parkla rajamise võimalus platsi alla. Balti jaam on üleriigiliselt oluline sõlmpunkt erinevatele ühistranspordiliikidele. Praeguse maakonnaliinide lõpp-peatus vajab uut terviklikku lahendust, millesse saab integreerida ka linnaliine. Selles kohas ristuvad ülelinnaliselt tähtsad jalakäijate liikumissuunad autode liiklusvoogudega. Balti jaama ümbrus on sobilik aktiivsele linnaväljakule ja ühistranspordi ümberistumise sõlmele. Kõige olulisem eesmärk sellel alal on Kalamaja ja Vanalinna tänavaruumi ühendamine - Vana-Kalamaja tänava ja Nunne tänava liikumissuuna avamine tänava tasandil jalakäijatele ja ratturitele. Skoone activity belt struktuurplaan. Tallinna Linnaplaneerimise Amet osaleb projektis Baltic Urban Lab, mis on rahvusvaheline koostööprojekt, projekti kaasfinantseeritakse Kesk-Läänemere programmist (INTERREG). Projekti raames koostab linn Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhtimisel avaliku ruumi struktuurplaani. Struktuurplaani eesmärk on savutada ühiskondlik kokkulepe projektiala 14

15 avaliku ruumi osas, mis tagaks kaasaegse, sidusa ning jalakäijaid ja rattureid eelistava linnaruumi kujunemise. Struktuurplaan on käesoleva ideekonkursi Balti jaama ümbritseva ala ruumilahenduse aluseks. Skeem 8 Baltijaama ja lähiala struktuurplaan, TLPA peaarhitektibüroo, Ajalugu ja arheoloogia. Arvestada tuleb asukohaga vanalinna kindlustusvööndi piirialal. Väljaku alla asub osaliselt Bastioni glassiivalli kohal ning piirneb taastatava glassiipuiesteega. Glassiipuiestee on struktuurplaanile kantud ajalooliste kaartide ja olemasolevate puude asukoha järgi. Glassiipuiestee ümbritses ajalooliselt tervet vanalinna paiknedes Bastioni vööndi välisservas. Glassiipuiestee terviklikkus on plaanis taastada võimalikult suures ulatuses, puiestee taastamine on oluliseks elemendiks ka Tallinna Peatänava projektis. Keset glassiipuiesteed on ettenähtud kulgema kergliiklustee. Vajadusel võib täpsustada glassiipuiestee lahendust - puude asukohta ja puuderea tihedust / läbipaistvust. Glassiipuiestee puudeks on läänepärnad. Lahendus peab tagama Tallinna Balti jaama lähirongide paviljon, a. (arhitektuurimälestis nr 8230) vaadeldavuse ja dominantsuse säilimise. Tegu on endise muldkindlustuste alaga, kus pole välistatud kaitseehitiste jäänuste maa-aluste osadele sattumine kaevetööde käigus, kuid teadaolevalt kujutasid selles piirkonnas muldkindlustused põhiliselt pinnasest ehitisi ja müüre oli kasutatud minimaalselt. Samas on arheoloogia seisukohast võimalik, et kunagise vallikraavi väliskaldal on säilinud kesk- ja varauusaegse Kalamaja eeslinna kultuurkihti kindlustuste eelsest perioodist. Need kaks küsimust vajavad selgitamist arheoloogiliste eeluuringutega. 15

16 Glassii puiestee ajaloolisel kaardil Tallinna Balti jaama lähirongide paviljon, a. 5.2 Jaama plats Lähirongide paviljoni ette praeguse bussijaama poole ja osaliselt selle asemel on plaanis rajada linnaväljak / jaama plats, mis ühendaks erinevad jalakäijate ja ratturite liikumisteed ja liidaks linnaruumiliselt hästi toimivaks tervikuks ümbritsevad erineva funktsiooniga alad. Väljaku mõõtmed ja proportsioonid peavad olema kooskõlas jaamahoonega. Väljak peaks olema linnaruumiliseks pausiks, olema piisavalt esinduslik, kuid pakkuma erinevaid võimalusi ka sündmuste ja ajutiste projektide tegemiseks. Väljku alla on plaan rajada maa-alune parkla ning siduda see olemasoleva jalakäijate tunneli trepiga (skeem 8). Võistlustöö peab arvestama maa-aluse parkla rajamisega, võib teha muudatusettepanekuid välja töötatud lahendusskeemile ning pakkuda lahenduse täiendavale jalakäiajte väljapääsule koos lihvtiga. Olemasoleva jalakäijate tunneli tulevane kasutus ja saatus on lahtine. Väljaku piiritleb Kalamaja poolt trammipeatus ja uued kuni 5 korruselised elamu ja ärihooned, Vanalinna poolt Toompuiestee ning bussijaama poolt taastatav glassiipuiestee. Skeem 9 Väljakute suuruse võrdlus 5.3 Teeninduspinnad / kioskite maailm Praegune jaama esine kioskite maailm likvideeritakse ja asendatakse sarnases mahus (pindalalt) uu(t)e terviklahendusega teeninduspindadega bussijaama põhjaküljel linna maal. Võistlustöö peab arvestama uute kioskite püstitamisega võistlusala kõrval olevale alale, peab pakkuma üldise mahulise ja 16

17 asendiplaanilise lahenduse, kuid kioskite detailne projekteerimine ei ole võistlusülesande kohustuslikuks osaks. Lisaks peavad seal olema ruumid bussijuhtide puhkeruumile koos abiruumidega. Kavandatavad teeninduspinnad peaksid olema heas seoses avaliku ruumi ja võimalusel ka ühistranspordi peatustega. Teeninduspinnad peaksid olema soovitavalt eraldi sissepääsudega või paiknema suuremas hallis. Hooned võivad olla ühekorruselised, hea arhitektuuse lahenduse korral vahekorrusega (siserõduga). Lähirongide paviljoni ette kavandatava platsi alale ei ole täiendavate hoonemahtude kavandamine lubatud. Ka paviljoni kõrvale ei ole soovitav uusi kioskeid kavandada hoone dominantsuse ja vaadeldavuse tagamiseks, kuid linnaruumilisest terviklahendusest lähtuvalt võib põhjendatud juhul võib sellist lahendust kaaluda. 5.4 Lähiümbruse arengud. Balti jaama lähirongide paviljon. Balti jaama lähirongide paviljon on renoveeritud ning vahepealsel ajal ehitatud sisearhitektuuri moonutavad vaheseinad ja vahelaed on eemaldatud, turukaubandus on likvideeritud. Paviljon kuulub eraomanikule äripinnana ning on minetanud oma algse funktsiooni, kuid mitte tähenduse. Endiselt on tegemist ühe olulisema ja sümboolseima väravaga Tallinna ja Eestisse. Praegu korraldatakse hoones erinevaid lühiajalisi sündmuseid peod, näitused, seminarid, kuid pikaajalist funktsiooni ja äriplaani ei ole veel lukku pandud. Paviljon jääb avatuks ning omanikud on huvitatud, et väikeses mahus taastuks ka ootepaviljoni funktsionaalsus. Jaama turg. Astri kinnisvarale kuuluv ja KOKO arhitektide projekti järgi uuena avatud jaama turg tõotab kujuneda kõige olulisemaks Tallinna turuks. Lisaks turule leiab asukoha uues hoones ka suurem selvekauplus keldrikorrusel ning mitmed toitlustus ja teeninduskohad, samuti tänavatoidu kioskid. Reisijate tänav. Reisijate tänav on väga oluline jalakäijate ja ratturite tänav, mis ühendab Põhja-Tallinna linnakeskusega. Võistlustöö peab pöörama suurt tähelepanu sellele, et jalakäijate ja ratturite liikumisteed oleksid võimalikult sujuvad, ohutud ja avarad / meeldivad. Lisaks olulisusele kergliiklejate jaoks on Reisijate tänav autode juurdepääsuks kogu Jaama turu kvartalile ja sealt on kavandatud ka täiendav autode juurdepääs Tellisivi kvartalile (vt struktuurplaan). Risijate tänavle on koostatavas üldplaneeringus planeeritud ka trammitee ning tänav on plaanis pikendada kuni Kopli tänavani. Raudtee. Reisirongide lõppjaam Balti jaamas säilib ning perroonide arvu on plaanis suurendada. Rail Baltic reisirongide lõpp-peatuseks on kavandatud Ülemiste raudteejaama juurde projekteeritav reisiterminal. Balti Jaama lisanduvad perroonide lahendus ei ole veel lõplikult välja töötatud, kuid esialgsete soovide kohaselt tulevad kaks uut perrooni Reisijate tänava äärde. Võistlustööd peavad arvestama võistlusala läbiva (Reisijate tänavale viiva) raudtee manööverdusteega ning sellele maale otseselt midagi projekteerida ei saa. Samas on selge, et selle tee vajadus ei ole pikaajaline ning tulevikus see likvideeritakse, millega võistlustööd samuti arvestama peavad. 5.5 Bussijaam ja parkla. Bussijaama ala vajab tevikuna uut linnaruumiliselt sobivamat kuid liiklustehniliselt funktsionaalset lahendust. Kavandatav linnaväljak võtab enda alla osa praegusest bussi parkla alast, mis samuti tingib lahenduse olulist muutimst. Võistlustööd võivad aluseks võtta võistlusülesandele lisatud ja hetkel välja töötamisel oleva avalikuruumi struktuurplaani lahenduses oleva bussijaama skeemi, mis on erinevate osapooltega läbi arutatud. Võistlustööd peavad välja pakkuma ooteala(sid) ja vähemalt busside uksi katva varikatuse ja peatuste arhitektuurse eskiislahenduse. Varikatuse ja peatused võib lahendada kavandatava teeninduspindade paviljoniga ühtse arhitektuurse tervikuna. 5.6 Tramm. Kolpi trammitee projektiga muutub trammipeatuse asukoht. Peatus nihkub Vana-Kalamaja tänava algusesse, sellest Balti jaama poole (vt alusjoonis). Kopli trammitee ehitus lõppeb 2017 aasta lõpus. 17

18 5.7 Valgustus ja linnamööbel. Valgustus projekteerida arvestusega, et kõik liikumisruumid oleks võimalik normi kohaselt valgustatada. Balti jaama väljakul tuleb valgustuse kavandamisel arvestada kaitsealuse reisijate paviljoni ja Toompea vaadeldavuse säilimisega. Vältida valgusreostuse tekkimist. Linnamööbli valikul või disainimsel arvestada selle sobimist miljöösse, aga samuti ka vastupidavust ja väikest hooldusvajadust. Väljakule või lähialale näha ette rattalaenutuse süsteem ja rattaparklad. 5.8 Mereäärse tänavalõpetuse, Kalaranna ja Patarei tulevikuvõimalused Vana-Kalamaja tänava lõpp mere ääres on võimalusi pakkuv koht, kus tänav saab kokku tulevase Patarei esise rannapromenaadiga ja Kalarannaga. Selles kohas tekib jalakäijate suundade sõlmpunkt, kus ristuvad lisaks mereäärele ka Kalaranna tänava ääres kulgev endist Kultuurikilomeetrit asendav kergliiklustee ja Suur-Patarei tänav. See koht on tuntavalt reljeefne, pakkudes huvitavaid võimalusi avaliku ruumi erilahendustele. Vana-Kalamaja tänava lõpus on ilusad kaugvaated merele, Linnahallile, Patareile ja Kalaranna tänavale. See on koht peatumiseks ja kohtumiseks. 18

19 6. ÜLDISED OOTUSED VÕISTLUSTÖÖ LAHENDUSELE 6.1 Võistlusel otsitava lahenduse keskseks eesmärgiks on mõistliku tasakaalu leidmine turvalise ja inimsõbraliku avaliku ruumi ning sõidukite liikumis- ja parkimisruumi vahel. Selleks tuleb läbi mõelda kogu tänavaruum, et iga ruutmeeter oleks efektiivselt kasutatud, rakendades maksimaalselt tänavaruumi ristkasutust. Jalakäijale peab leiduma kogu tänava pikkuses piisavalt avar turvaline ruum, kus võib ka väikesed lapsed tänavale liikuma lubada. Sõidukite ruum peab võimaldama jõudmist igasse sihtpunkti ning peatumisvõimalust, kuid selle ruumi ulatus ei peaks ületama minimaalset vajalikku ning peab rõhutama madala kiiruse vajadust ja jalakäijate eelistust. 6.2 Vana-Kalamaja tänavasse tuleb suhtuda kui kõigi liiklejate jaoks rahulikku kodutänavasse. See ei ole transiit-tänav autodele. Eraldiseisva jalgrattatee järele puudub Vana-Kalamaja tänaval vajadus, kuid kogu tänavaruum peab võimaldama mugavat ja ohutut liikumist jalgrattaga mõlemas suunas nii sõiduteel kui jalakäijate alas. Tänavaruum peab võimaldama jalgratturi mugavaid pöördeid kõigile ristuvatele teedele ja hoovidesse, samuti jalgratturi mugava liikumise sõiduteelt kõnniteele ja vastupidi. 6.3 Jalakäijate ja kergliikluse ruumi tuleb käsitleda kogu võistlusala läbiva keskse elemendina, mis ei ole mõeldud ainult liikumisruumiks, vaid ka olemis- ja kohtumisruumiks. Tänavaruumi lahendus peab igas mõttes seadma jalakäija (sh lapsekäruga jalakäija, ratastooli vm ratastel liikumisvahendiga liikuja) esiplaanile võrreldes mootorsõidukitega. Lahendus peab võimaldama jalakäijal minna teisele poole sõiduteed, kui ta seda soovib. Arvestada muuhulgas ka jalakäijaruumi süsteemse peamiselt mehhaaniliseeritud lumekoristusega. 6.4 Projekteerimisel tuleb arvestada kruntidele sissesõitudega, samuti hoonetesse sissepääsudega tagades vaba juurdepääsu ja nähtavuse. Kruntidele juurdepääsude juures peaks kõnnitee katend jätkuma katkematult. 6.5 Mitte kavandada kõrghaljastust või inventari (varikatused, erinevad konstruktsioonid jms) mälestiste ette või kõrvale, mis kahjustaks nende vaadeldavust ja dominantsust. Mitte kavandada varikatuseid jms Vana-Kalamaja tänavale ja Balti jaama kõrvale planeeritud väljakule nii, et need kahjustaksid vanalinna jm läheduses asuvate mälestiste vaadeldavust. 6.6 Vanalinna ja mere suunaliste mugavate ühenduste kõrval ei tohi unustada ühendusi ristuvatele teedele, igasse hoonesse ja hoovi. Oluline on Vana-Kalamaja tänavasse suhtuda kui eelkõige Kalamaja elanikele suunatud avalikku ruumi. Kõigis lahendustes tuleb austada erinevate Kalamaja elanike igapäevast elukorraldust, arvestada võimalikult palju nende harjumusi ja linnaruumi kasutamist. 6.7 Tänavaruumi lahendus peab hoolitsema, et füüsiline ruum tekitaks olukorra, kus sõidukid ei tõsta kiirust üle 30 km/h. Selleks on mõistlik kasutada erinevaid vahendeid, mille hulgast peamised on näiteks: Vaba sõidutee võimalikult väike laius (kahesuunaline tee<5m, ühesuunaline tee <3.50m). Sirgete sõidutee lõikude võimalikult väike pikkus (<100m). Katendis leiduvad elemendid, mis ei võimalda kiiret (>30 km/h) ülesõitu. 6.8 Sõidutee ei pea võimaldama kahe vastassuundadest läheneva sõiduki teineteisest möödumist igas punktis, kuid peab võimaldama igas punktis leida juhtidel koht ettevaatlikuks möödumiseks teineteisest (mitte kaugemal kui u 30m igast punktist). Tuleb arvestada, et sõidutee vaba laius on seotud peatumise ja parkimise korraldusega. Lahendus peab seda arvestama ja selgitama, kas ja kuivõrd sõidukid peatuvad ja pargivad sõiduteel, väljaspool sõiduteed või osaliselt piirialal. Sõidutee serva heaks toimivuseks kõigil eesmärkidel on soovitatav kaaluda tavalisest äärekivist erinevaid servaelementide lahendusi. Peatumiskohti ja parkimiskohti tuleb plaanilahenduses teineteisest eristada. 6.9 Tänavaruumi lahendusega tuleb luua eeldused selleks, et Vana-Kalamaja tänava liikluskoormus jääks võimalikult väikeseks. Selleks peab vähendama läbisõitjate hulka, võimaldades samas juurdepääsu igale kinnistule. Üldjuhul peab ristmike lahendus andma märku, et ristuvalt tänavalt pääseb sõiduk kergesti edasi mõnele teisele Vana-Kalamaja tänavaga ristuvale tänavale (näiteks Väike-Patarei <> Küti, 19

20 Jahu <> Köie, Tööstuse > Niine). Samuti peab Vana-Kalamaja tänavaruum piisavalt eristuma teistest tänavatest, et anda juhile märku, et sellel tänaval on jalakäijaid eelistavad reeglid ning et tänava kasutamine pikemaks läbisõiduks ei ole mõistlik Vana-Kalamaja tänaval tuleb arvestada parkimise vajadusega. Selleks tuleb kavandada parkimiseks võimalikult palju kohti, kuid seda mitte jalakäijaruumi kvaliteedi arvelt. Vältida parkimist vahetult ristmike juures, mis piiraks nähtavust. Tuleb arvestada, et parkimiskohtadest veelgi olulisem on peatumise või lühiajalise parkimise võimalus Võistlustöödelt oodatakse lahendusi, mis soosivad väikeste, eelkõige Kalamaja elanikele suunatud äride elavdumist tänava ääres ja hargnevatel suurematel tänavatel. Tulevikus on võimalik, et Vana-Kalamaja tänavat kasutavad ka turistid vanalinna ja mereääre vahel liikumiseks, kuid mõtlema peab eelkõige Kalamaja elanikele. Äride toimimiseks tuleb üheaegselt silmas pidada jalakäijate mugavat liikumisruumi, ratturite juurdepääsu ja rattaparkimise võimalusi, sõiduautode peatumisvõimalust ja teenindava transpordi vajadusi. Üldpõhimõttena peaks iga äri ees vähemalt 60 cm laiune riba hoone fassaadist olema äride vabas kasutuses müügilettide, kohvikutoolide, külmkappide, reklaamsiltide, lilleklumpide vms paigaldamiseks tingimusel, et jalakäijate ruumi laius seda võimaldab Tänavaruumi ja platside detailsemates lahendustes oodatakse keskendumist sellise ruumi loomisele, mida iseloomustavad meeldiv ja mugav viibimine, kõigi ruumielementide mugav kasutamine, üldine inimmõõtmelisus, väiksemateks üritusteks sobivate mõõtude ja proportsioonidega kohtade olemasolu, mitmekesised tegevusvõimalused ruumis, meeldiv ja mugav kulgemine avalike ruumide vahel kõigis suundades. Üldise inimmõõtmelisuse eesmärki peavad toetama ka detailsemad lahendused. Mõelda tuleb erinevas vanuses lastele, lapsevanematele, eakatele ja erivajadustega inimestele. Võistlustöödelt oodatakse lahendusi, mis toimivad hästi erinevate ilmadega, nii suvel kui ka talvel. Võistlustöö ei pea kõiki üksikasju lõpuni lahendama, kuid visioon peab veenma, et kõigile asjaoludele on mõeldud ja vastavad lahendused leitakse edasise projekteerimise käigus ilma tervikut kahjustamata Tänavaruumi kavandada mõõdukalt istumisvõimalust, mille paigutamise juures arvestada et elamute akende lähedal võivad avalikele istumiskohtadele kogunevad seltskonnad elanikke pigem häirida, mistõttu istumiskohad on oodatud pigem avalike hoonete juures Arvestada võimalusel suunaviitade paigaldamise vajadusega, samuti teabekandjate rajamisega (sh kultuuri teave, ajalooline teave, reklaam jms). Pakkuda välja asukohad ja kujunduse põhimõtete. Kindlasti on vajalikud viidad ja teabekandjad platsidel Mõelda tuleb etapiviisilisele arendusele. Tänav peab toimima ka arenduse perioodil ning ajal, kui lahendus on osaliselt ellu viidud. Erilist tähelepanu tuleb pöörata koolile juurdepääsule ja koolilaste ohutu liikumise tagamisele sh GAGi algklasside hoone ja vanalinnas asuva GAGi põhimaja vahel. Liikuvuse postulaadid 6.16 Jalgsi liikumine on Vana-Kalamaja tänava peamine ja kõige prioriteetsem liikumisviis. Piki tänavat peab jalgsi liikumiseks olema takistusteta ja katkestusteta koridor, mille laius vastab iga asukoha jalgsiliikumise potentsiaalile (mitte tänasele kasutusele) Kõik olulised suunad peavad olema jalgsi liikuja jaoks vaba kulgemisega. Tänaval ei kasutata jalgsi liikujaid takistavaid meetmeid, selle asemel tegeletakse vajalikes asukohtades autoliikluse rahulikumaks ja ohutumaks muutmisega. Jalgsi liikujate ruumi kaitsmiseks autode eest kasutatakse vajadusel poste, mis ei takista jalakäijat Jalgsi liikumine on Vana-Kalamaja tänava peamine ja kõige prioriteetsem liikumisviis. Piki tänavat peab jalgsi liikumiseks olema takistusteta ja katkestusteta koridor, mille laius vastab iga asukoha jalgsiliikumise potentsiaalile (mitte tänasele kasutusele). 20

21 6.19 Kõik olulised suunad peavad olema jalgsi liikuja jaoks vaba kulgemisega. Tänaval ei kasutata jalgsi liikujaid takistavaid meetmeid, selle asemel tegeletakse vajalikes asukohtades autoliikluse rahulikumaks ja ohutumaks muutmisega. Jalgsi liikujate ruumi kaitsmiseks autode eest kasutatakse vajadusel poste, mis ei takista jalakäijat Ruumi disain tuleb teha vastavalt jalakäija kiirusele: vaheldusrikkus, detailirikkus, tegevused, võimalused. Neil elementidel on väga otsene mõju inimeste soovile ruumis jalgsi viibida ja liikuda Ligipääs ja läbipääs jalgrattaga on väga oluline, sest Vana-Kalamaja tänav on tähtis tööle / kooli /koju liikumise tee ning ühendustee kesklinnaga. Inimene jalgrattal ei mõjuta negatiivselt tänavaruumi ning on valmis sekundiga muutuma jalgsi liikujaks, kellele on tänava uus lahendus suunatud Tänav peab olema jalgrattaga igast suunast hästi ligipääsetav ning mugavalt ja kiirelt läbitav. Jalgrattur liigub üldjuhul tänava keskel Tänav peab sisaldama piisaval hulgal parkimisvõimalusi jalgrattale. Seda eeskätt teenindus- ja kaubandusasutuste läheduses ja ühiskondlike hoonete juures. Rattaparkimise kohad peavad olema mugavalt raamist kinnitatavat tüüpi, suurema nõudlusega kohtade juures on soovitav kasutada varjualuseid. Ühistranspordi peatuste juures olevate rattaparkimiskohtade eesmärk on soodustada logistilise keti ühistransport + jalgsi kasutamist Võistlusalal peab olema valmidus rattarendi ja rattahoolduse teenuste pakkumiseks Võistlusalal peavad olema planeeritud asukohad automaatsetele rattaloenduritele Vana-Kalamaja tänaval on auto külaliseks jalakäijate ja ratturite ruumis va Kotzebue ja Niine tänava vahelises lõigus, kus talle on eraldatud oma ruum Autoliiklus on füüsiliselt rahustatud nii plaaniliste kui vertikaalsete lahendustega. Rahustavad meetmed peavad samas võimaldama jalakäijate ja ratturite mugavat liiklemist. 7. VÕISTLUSTÖÖ VAJALIK MAHT Võistlustöö tuleb esitada järgmises mahus. 7.1 GRAAFILINE MATERJAL esitada jäikadel planšettidel ja dubleerituna digitaalselt pdf formaadis: 1:500 plaan, millel on esitatud võistlusala terviklahendus, mis soovitavalt kirjeldab järgmist: o kavandatav katendite jaotus. o liikumisruumi jaotus, autode parkimis- ja peatumisvõimalused, jalgrataste parkimisvõimalused, jalakäijate eesõigust ja ohutust tagavaid lahendused. o püsielementide lahendus, valgustite asukohad, aastaringne linnamööbel, istumiskohad ja eripärased objekt (nt purskkaev vm). o ajutise linnamööbli paigutus (nt eeldatavate välikohvikute mööbel jms). o seosed hoonete ja kruntide sissepääsudega. o tugimüürid, kaldteed, trepid, piirded. Tänava ja platside iseloomulikud ristlõiked koos vastava ala täpsema plaanilahendusega sobivas mõõtkavas, mis selgitavad ka maapinna vertikaalsest liigendust ja liikumisruumi jaotust. Soovitavalt üldised skeemid võistlusala seoste kohta ümbrusega. Talveperioodi ruumikasutust, sh lumevallide eeldatavaid asukohti näitav joonis (vabas vormis ja mõõtkavas) Olulisemad linnamööbli lahendused või valitud tooted vabas mahus ja mõõtkavas. Eelistatult oodatakse detailseid lahendusi istumiskohtade, (konteiner-) haljastuse, valgustite ning autode liikumisruumi piire tähistavate elementide kohta. Visualiseeriv materjal, vähemalt kolm 3d visualisatsiooni Jaama väljakust, Kalamaja keskväljakust ning Vana-Kalamaja tänavast. 21

22 7.2 SELETUSKIRI esitada köidetuna A4 või A3 formaadis kaustana ja dubleerituna digitaalselt pdf formaadis: Esitada ruumilise lahenduse kirjeldus ning põhjendused. Kirjeldada ruumi toimimist erinevatel aegadel ja olukordades. Kirjeldada kasutatavate ehitusmaterjalide ja tüüpelementide valikut, võimalike erilahenduste puhul anda piisavad selgitused nende mõistmiseks. Kirjelduse eesmärk on võimaldada hinnata lahenduse teostatavust ja hinnata suurusjärguliselt eeldatavat ehitusmaksumust ja hoolduskulusid. Võistlustingimustest kõrvalekaldumise korral anda kõrvalekaldumise põhjused, võimaldades hinnata vastavust võistluse eesmärkidega (võistlusülesandest kõrvalekaldumine on aktsepteeritav, kui see on võistluse eesmärkidest tulenevalt põhjendatud). Esitada olulisemad arvulised näitajad, sh võistlusala piires parkimiskohtade arv suvel ja talvel, jalgrataste parkimiskohtade arv, alaliste ja ajutiste istumiskohtade arv erinevates olukordades jm näitajad, mida võistleja peab asjakohaseks. 8. VÕISTLUSTÖÖ HINDAMISE KRITEERIUMID Võistluse žürii hindab võistlustööde lahenduse: 8.1 lahenduse linnaruumiline kvaliteet, funktsionaalsus ja vastavus lähteülesandele. 8.2 lahenduse keskkonda sobivus sh: - sobivus Kalamaja miljööala ja Vana-Kalamaja tänava linnaruumiga. - vastavust vanalinna ja mereääre ühendamise eesmärgile. - vastavust Kalamaja elanike igapäevaelu arvestamise eesmärgile. 8.3 lahenduse terviklikkus, arhitektuurse lahenduse värskus ja tänapäevasus; 8.4 ehituslik ökonoomsus ja potentsiaalne kulude suurus objekti eluea jooksul. 9. VÕISTLUSÜLESANDE LISAD Võistlusülesande lisad on lisaks all toodud linkidele kätte saadavad dropboxi aadressilt: Lisa 1 Alused 1. Võistlusala geodeetiline alusplaan 1: Linna aluskaart 1: Ortofoto Lisa 2 Seonduvad ehitusprojektid ja planeeringud 4. Põhja-Tallinna üldplaneering, TLPA 5. Tänavaäärsete kruntide detailplaneeringud ja projektid 6. Skoone bastioni struktuurplaan, TLPA Lisa 3 Muud infomaterjalid 7. Tänavaelanike küsitluse tulemuste kokkuvõte, Telliskivi Selts _3I9jz03plVa9JqP6zZnMl0EqrPuEQ/viewanalytics 8. Aerofotod 9. Ajaloolised fotod Ideekorje Põhja-Tallinna üldplaneeringule, TLPA Tallinna ajalooline kaart glassiipuiesteega 12. Põhja pst dendroloogia koos glassiipuiesteega, TLPA 22

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse 10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,

Rohkem

Pärnu EKE Projekt AS Reg nr Õhtu põik Pärnu Tel MTR EP Töö nr A. H. Tamm

Pärnu EKE Projekt AS Reg nr Õhtu põik Pärnu Tel MTR EP Töö nr A. H. Tamm Pärnu EKE Projekt AS Reg nr 10052624 Õhtu põik 5 80010 Pärnu Tel 37 2445 9810 pekep@pekep.ee www.pekep.ee MTR EP10052624-0001 Töö nr. 14001 A. H. Tammsaare pst 35 kinnistu detailplaneering Pärnu linn Linnaehituslik

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

(Microsoft Word _04_08_EKA_V\365istlus\374lesanne_toomaseparandused2energiath-tagasi)

(Microsoft Word _04_08_EKA_V\365istlus\374lesanne_toomaseparandused2energiath-tagasi) AVATUD IDEEKONKURSS Eesti Kunstiakadeemia õppehoone arhitektuurivõistlus Kotzebue tn 1 Tallinnas VÕISTLUSÜLESANNE Ideekonkursi hanketingimuste lisa 1 Võistlusülesande koosseis 1. Võistlusülesande üldosa

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Seletuskiri 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid. Detailplaneeringu lähtematerjalideks on: 1) Haapsalu Linnavalitsuse korraldus 27.01.2016 nr 52 detailplaneeringu algatamise kohta. 2) Lähteseisukohad koos

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia regionaalse koostöö väljakutsed 13.2.2018 Linnade ja valdade päevad 2019 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Tallinna piirkonna

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Eesõna

Eesõna 1 OSA 2 SELETUSKIRI Sisukord LÄHTEANDMED JA ÜLDEESMÄRGID... 2 Detailplaneeringu koostamise alused... 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärgid... 2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid... 2

Rohkem

Narva Linnavolikogu määruse nr 10 Lisa 3 Narva linna 2018.aasta finantseerimistegevuse eelarve eurodes Kohustiste (laenude) võtmine kokku 2

Narva Linnavolikogu määruse nr 10 Lisa 3 Narva linna 2018.aasta finantseerimistegevuse eelarve eurodes Kohustiste (laenude) võtmine kokku 2 Narva Linnavolikogu 14.06.2018 määruse nr 10 Lisa 3 Narva linna 2018.aasta finantseerimistegevuse eelarve eurodes Kohustiste (laenude) võtmine kokku 2018.a eelarve 15 043 600 4 628 987 19 672 587 1 Narva

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING Maakasutuse-, arhitektuuri- ja haljastusnõuded üldplaneeringus Tartu linna kogemus Indrek Ranniku Tartu Linnavalitsuse LPMKO üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek.Ranniku@raad.tartu.ee kolmas

Rohkem

Slide 1

Slide 1 8 tund 15. Sõidukiirus Mille järgi valid sõidukiiruse? (1)Suurim lubatud sõidukiirus on: 1) asulavälisel teel 90 km/h; 2) asulasisesel teel 50 km/h; 3) jääteel 10 25 km/h või 40 70km/h, kui jää paksus

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode] Tallinna vanalinn - 3D Tallinna Linnaplaneerimise Amet Geoinformaatika osakond Ave Kargaja 21.10.2011 3D projekti eesmärgid Eesti, Tallinna, vanalinna teadvustus Detailsed 3D-andmed Tallinna Ruumiandmete

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Microsoft Word - DP_Aiandi 6-eskiis_SELETUSKIRI_.doc

Microsoft Word - DP_Aiandi 6-eskiis_SELETUSKIRI_.doc VIIMSI VALD, VIIMSI ALEVIK, Aiandi tee 6 DETAILPLANEERINGU ESKIIS OBJEKT : Aiandi tee 6, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIKUD : Viimsi vald, Nelgi tee 1, Viimsi alevik

Rohkem

Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurivõistlus 2012 SELETUSKIRI K U K E R P AL L

Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurivõistlus 2012 SELETUSKIRI K U K E R P AL L SELETUSKIRI ARHITEKTUURNE ÜLDKONTSEPTSIOON Võistlustöö KUKERPALL kontseptsiooniks on lihtsad ja kompaktsed hoonemahud, mis on funktsionaalselt seotud ümbritseva välialaga. Rahuliku ja orgaanilise keskkonna

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae

Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Aeg ja koht: 7. november 2018 - Forseliuse park 15:00

Rohkem

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill 2017. a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud 1. Detailplaneeringu

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

1 Töö nr 1590 Tallinna mnt maa-ala (3.Roheline tn kuni Energia tn ristmik) detailplaneering Käesoleva köite koostajad Amet Nimi Allkiri Teede ja plane

1 Töö nr 1590 Tallinna mnt maa-ala (3.Roheline tn kuni Energia tn ristmik) detailplaneering Käesoleva köite koostajad Amet Nimi Allkiri Teede ja plane 1 Käesoleva köite koostajad Amet Nimi Allkiri Teede ja planeeringute osakond: Osakonnajuhataja Ülo Amor Projektijuht Einike Laidsaar Arhitekt Piret Kirs VK insener Iren Kaskman Insener (elekter, side)

Rohkem

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR:

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR: Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR: 150401-001 TELLIJA: Aleksandr Grimov aleksandr@oseeniksgrupp.ee

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 3

LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 3 LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE. PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL. LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE Sõidu alustamine Sõiduki asukoht sõites Sõidu alustamine Seadusandlusest tulenevad

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim] PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT

Rohkem

Microsoft Word - RKLTP_seletuskiri_ja?relevalve_ta?iendustega - kehtestatud variant

Microsoft Word - RKLTP_seletuskiri_ja?relevalve_ta?iendustega - kehtestatud variant Raplamaa maakonnaplaneeringu kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneering Planeeringu seletuskiri Tallinn-Tartu-Rapla 2016 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS. ÜLEVAADE PLANEERINGU KOOSTAMISE PROTSESSIST...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

2 JUHI KOHUSTUSED Lk Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõiges

2 JUHI KOHUSTUSED Lk Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõiges 2 JUHI KOHUSTUSED Lk 4 1. 16. Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada

Rohkem

Tuleohutus_2012_plaan

Tuleohutus_2012_plaan Kinnitatud direktori 30.11.2012. a käskkirjaga nr 222 TARTU TAMME GÜMNAASIUM TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN 1. Üldsätted 1.1. Tartu Tamme Gümnaasium asub aadressil Tamme puiestee 24a, Tamme puiestee,

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ

Rohkem

Microsoft Word - NM2018_vo?istlusjuhend_graafiline-disainer_draft.doc

Microsoft Word - NM2018_vo?istlusjuhend_graafiline-disainer_draft.doc NOOR MEISTER 2018 3.-4.05.2018 Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides GRAAFILISE DISAINERI kutsemeistrivõistlus VÕISTLUSJUHEND Individuaalne võistlus kutseõppeasutuste õpilastele. Ühest koolist

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsusk

Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsusk Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2012 Eesti

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1 KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad normatiivid sätestavad juhised Tallinna

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik

Rohkem

Microsoft Word - Valik Kinnisvarasoove _2 10_.doc

Microsoft Word - Valik Kinnisvarasoove _2 10_.doc URMAS TEHVER ERKI ARAKAS RÜNNO SULG Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ Reg. nr 11550241 Post: Uus-Tatari 25/Veerenni 13 10134 Tallinn Tel. 5131 410, 522 9390 E-post: info@upc.ee www.upc.ee Tere, Seekordsetes

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

NOOR MEISTER Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individua

NOOR MEISTER Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individua NOOR MEISTER 2018 3.-4.05.2018 Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individuaalne võistlus kutseõppeasutuste õpilastele. Ühest koolist

Rohkem

VÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu

VÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu VÄLJVÕTE Pärnu Linnavalitsuse 2019. a hankeplaan 14.02.2019 riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldus) Hanke korraldamise eeldatav aeg Periood lepingust

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus MUDELPROJEKTEERIMINE MERKO EHITUSES Sammud BIM-i juurutamises 1 AS Merko Ehitus kontsern Baltimaade juhtiv ehituskontsern Pakub ehitusteenuseid ja teostab kinnisvaraarendust Eestis, Lätis, Leedus Aktsiad

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad i)l Lisa 5 Tartu Linnavalitsuse a määruse nr 27

Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad i)l Lisa 5 Tartu Linnavalitsuse a määruse nr 27 Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad i)l Lisa 5 Tartu Linnavalitsuse 31.10.2006. a määruse nr 27 juurde 1.1 Detailplaneeringu (edaspidi planeeringu)

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1 Jooniste nimekiri Joonise nr 6_EP_R-0-0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-7-0 6_EP_R-7-0 Joonise

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm OÜ Hendrikson & Ko Raekoja pl 8, Tartu Pärnu mnt 27, Tallinn http://www.hendrikson.ee

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title SUURTE KORTERMAJADE PIIRKONNAD EUROOPAS: SOTSIAALSED TRENDID JA PLANEERIMISLÄHENEMISED Tiit Tammaru ja Kadri Leetmaa TÜ Rände- ja linnauuringute keskus 14 linna Euroopas Large Housing Estates in Europe:

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr 11142134) Kohtu 3A-2, 10130 Tallinn Planeeringu koostaja: OÜ Pärnu Instituut (reg.nr 11362232) Riia mnt 14-7, 80013 Pärnu Projektijuht:

Rohkem