LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 3

Väljavõte

1 LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE. PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL.

2 LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE Sõidu alustamine Sõiduki asukoht sõites

3 Sõidu alustamine Seadusandlusest tulenevad nõuded sõidu alustamisele. Sõidu alustamine sõidutee äärest. Sõidu alustamine väljasõiduga parklast, puhkekohast, hoovist jms.

4 Nõuded sõidu alustamisele. Suunamärguanne tuleb vastavalt liiklusolukorrale anda õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist. Hoiatusmärguandmine ei anna juhile eesõigust. enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

5 Sõidu alustamine sõidutee äärest Liitu liiklusvooluga sujuvalt ja teisi ohustamata. Anna õigeaegselt märku oma kavatsusest sõitu alustada. Jälgi hoolega eest ja tagant lähenevat liiklust. Hinda olukorda ja otsusta kas on võimalik sõitu alustada.

6 Sõidu alustamine väljasõiduga parklast, puhkekohast, hoovist jms. Juht peab teed andma igale teel liiklejale. Jälgi hoolega teel olevat liiklust. Hinda olukorda ja otsusta kas saab teele sõita.

7 Sõiduki asukoht liiklusvoolus sõites Tee erinevad osad ja nende otstarbed Eriotstarbelised rajad Sõiduraja valik Paiknemine tagasipöördel Tagurdamine Ümberreastumine Piki-ja külgvahe Ülekäigurada D-kategooria ühissõiduk

8 Tee erinevad osad ja nende otstarbed Sõidutee on sõidukite liikluseks ette nähtud teeosa. Sõidukite liiklus Eestis on parempoolne.

9 Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi

10 TEE OSAD ERALDUSRIBA TEEPEENAR TEEPEENAR SÕIDURADA SÕIDUTEE

11 Tee TEE SÕIDUTEE

12 Kiirteel näitab sõidutee äärt teekattemärgis 912 Lai pidev joon

13 Teistel teedel näitab sõidutee äärt Teekattemärgis 911 Ühekordne pidev joon Teekattemärgis 923 Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon

14 Tee erinevad osad ja nende otstarbed A - Tee B - Sõidutee C Pärisuuna sõidurada D - Teepeenar

15 Sõidutee äär

16 Sõidutee äär

17 Kui teekattemärgist 911, 912 ja 923 ei ole, siis näitab sõidutee äärt: teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi.

18 Teepeenrale tohib mootorsõidukiga sõita ainult siis, kui: sõidukil on suur pöörderaadius või sõidutee seisund muudmoodi ei võimalda (ei ohustata ega takistata teisi liiklejaid ega rikuta tee mullet) kitsal teel vastusõitvast sõidukist möödumisel jääb sõidutee laiusest väheks asulateel peatumisel või parkimisel jääb jalakäijale teepeenral vabaks vähemalt 0,7 m asulavälisel teel sõiduk peatatakse või pargitakse väljaspool asulat võimaldab lubatust aeglasemalt sõitev mööduda enda taha kogunenud sõidukid möödumisel vasak- või tagasipööret tegevast sõidukist

19 Pärisuund ja vastassuund

20 Pärisuund ja vastassuund

21 Pärisuund ja vastassuund Kui puudub sõidusuundi eristav teekattemärgistus ja pole liiklusmärki, siis jagatakse tee mõtteliselt pooleks pool on pärisuund ja pool vastassuund.

22 Ühesuunaline liiklus

23 Muutsuunaliiklus

24 Muutsuunaliiklus Kui pööratakse teele, mille ette on pandud liiklusmärk «Sõit muutsuunaliiklusega teele», tuleb sõita äärmisele parempoolsele rajale. Sealt võib suunduda vasakpoolsetele radadele vaid pärast seda, kui juht on kindel, et pärisuunas võib sõita ka teistel radadel.

25 Tee erinevad osad ja nende otstarbed

26 Kõnnitee Kõnniteel ja jalgrattateel tohib liikuda vaid tööülesandeid täitva mootorsõidukiga, kui ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik.

27 Jalgrattatee

28 Jalgrattarada

29 Jalgrattarada Kumb auto paikneb enne parempööret õigesti? Heli Ainjärv Niguliste Autokool

30 Paiknemine enne pööret Enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale.. Kui teel on eri rada kergsõidukile. on selle raja sõidutee poolne äär pärisuunavööndi ääreks muule rööbasteta sõidukile.

31 Lõikumine kergliiklusteega

32 Tehiskünnis

33 Ühissõidukirada Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, kasutab neid radasid erandina järgmiselt: Liiklusmärgiga «Ühissõidukirada» tähistatud rajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda enne pööret või peatumist; Ka pöörde lõpetamisel tohib sellele rajale sõita, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda.

34 Ühissõidukirajaga tee Liiklusmärgiga «Ühissõidukirajaga tee» tähistatud teel olevast ühissõidukirajast tohib kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei keela, ainult risti üle sõita.

35 Trammitee Trammiliiklust takistamata tohib rööbasteta sõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui sõiduradade arv ei ole määratud liiklusmärgiga «Sõidurajad ja -suunad». Vastassuunalisel trammiteel sõita ei tohi. Kui trammiliiklust takistatakse, tuleb trammitee vabastada. Kõrval asuvad juhid peavad seda võimaldama.

36 Kas tohin ristmikku ületada mööda pärisuunalist trammiteed?

37 Kas tohin vasakpöördeks võimalust oodates seista pärisuunalisel trammiteel?

38 Kas tohin vasakpöördeks võimalust oodates seista pärisuunalisel trammiteel?

39 Aeglustusrada Kui teel on aeglustusrada, peab pöörata kavatsev juht aegsasti siirduma sellele rajale ja vähendama kiirust ainult seal

40 Kiirendusrada Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht: saavutama vajaliku kiiruse kiirendusrajal ning alles seejärel liituma tee liiklusvooluga liiklusvooluga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile Teel sõitev juht ei tohi põigata kiirendusrajale, kui see takistab seal sõitvat juhti

41 Sõiduki asukoht ristmiku ületamisel Üks sõidurada pärisuunas Mitu sõidurada pärisuunas On liiklusmärk Sõidurajad ja suunad Ei ole liiklusmärki Sõidurajad ja suunad

42 Sõiduraja valik Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis Asula sõiduteel tohib sõita pärisuunavööndis mis tahes rajal eeldusel, et täidetakse liikluseeskirja nõudeid. Asulavälisel teel tuleb sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal Kui pärisuunavööndis on mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud Sõidukiga, mille suurim kiirus ei tohi (või ei saa) ületada 40 km/h, tuleb sõita äärmisel parempoolsel rajal

43 Sõidurajad ja -suunad

44 l 4 3

45

46

47 Sõit eraldusriba katkestuskohas Eraldusribaga teel tohib väljaspool asulat vasakule või tagasi pöörata vaid kohas, kus on vastav liiklusmärk «Sõidurajad ja -suunad», ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk «Tagasipöördekoht».

48 Paiknemine enne pööret

49 Paiknemine enne pööret

50 Paiknemine enne pööret

51 Tagasipööre on keelatud Kiirteel Tunnelis Ülekäigurajal Raudteeülesõidukohal Piiratud nähtavusega kohas

52 Ristmik Samal tasandil lõikuvatest teedest moodustuvat ala. Sõiduteede lõikumisala Sõidutee Tee

53 Tagasipööre eraldusriba katestukohaga ristmikul

54 Tagasipööre eraldusriba katestukohaga ristmikul

55 Tagasipööre eraldusriba katkestuskohaga ristmikul

56 Tagasipööre eraldusriba katkestuskohas ristmikevahelisel alal liiklusmärgi Sõidurajad ja suunad olemasolul

57 Tagasipööre eraldusriba katkestuskohas ristmikevahelisel alal liiklusmärgi Sõidurajad ja suunad puudumisel

58 Paiknemine tagasipöördel eraldusriba katkestuskohas

59 Tagasipööre eraldusriba katkestuskohas ristmikevahelisel alal liiklusmärgi Sõidurajad ja suunad puudumisel

60 Vasak- ja tagasipööre Kui liiklusmärgiga on lubatud vasak pööre mitmelt rajalt, tohib tagasi pöörata vaid äärmiselt vasakpoolselt rajalt

61 Tagurdamine Tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajadusel tuleb kasutada teise isiku abi.

62 Tagurdamine Eriti tähelepanelik peab tagurdamisel olema laste suhtes, kes oma kasvu tõttu ei paista sageli juhile silma. Veelgi hullem, kui lapsed mänguhoos end parkinud autode taha peidavad.

63 Tagurdamine Ühesuunalisel teel tohib vastassuunas tagurdada ainult manöövriks, kuid ei tohi tagurdada ristmikule.

64 Tagurdamine keelatud

65 Ümberreastumine suunatuli pime ala näeme tahavaatepeeglist

66 Ümber reastuda ei tohi Oranži auto kiirus on tunduvalt suurem Praegu ei tohi ümber reastuda

67 Ümber reastuda ei tohi Üle pidevate joonte Teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööduda sagedaste ümberreastumistega.

68 Ümberreastumine Taga sõiteva rööbasteta sõiduki juhi poolt on viisakas anda teed ümberreastuvale naaberrea juhile.

69 Ümberreastumine Kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel reavahetamisel peab juht andma teed temast paremal olevale juhile.

70 Piki-ja külgvahe Hoia sõites enda ümber piisavalt ruumi

71 Pikivahe Punane auto sõidab 40 km/h kiirusega Eesolevaga on pikivahe 5 m Mis juhtub kui eesolev ootamatult pidurdab? reageerimisteekond 11 m pidurdusteekond 9 m Kui pikivahe on väiksem kui reageerimisteekond, peatumisteekond u 20 m ei ole õnnetust võimalik vältida

72 Pikivahe Asulas peaks pikivahe olema eesolevaga 2 sekundit Väljaspool asulat 3-4 sekundit

73 Pikivahe Eesolevale liiga lähedal sõitmine halvendab ka meie võimalusi tähelepanekuid teha.

74 Külgvahe

75 Külgvahe

76 Ohutu külgvahe 1 m

77 Tee ääres seisvatest sõidukitest mööduv veoauto

78 Ohutu külgvahe kergliiklejatega 1, 5 m

79 Jalakäijast mööduv sõiduauto Väljaspool asulat liiguvad jalakäijad vasakul pool teed

80 Ülekäigurada Ülekäigurajale tohib sõita vaid siis, kui juht on kindel, et tal ei tule sellel seisma jääda. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht sõitma kiirusega, mis on piisavalt väike, vajadusel seismajäämiseks, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajale astuvale jalakäijale.

81 Ülekäigurada Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees. Ülekäigurajale tohib sõita pärast tee andmise nõuete täitmise võimalikkuses veendumist. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jäänud sõiduki ja ülekäigurajale läheneva sõiduki vahele jääb vaba sõidurada, ei pea juht ülekäiguraja ees seisma jääma, kuid peab tee andmise kohustust.

82 Ülekäigurada Kui vastassuunalise vööndi poolel on reguleerimata ülekäiguraja nähtavus varjatud seisva sõiduki või muu takistuse tõttu, peab juht sõidu jätkamisel olema eriti ettevaatlik, et mitte ohustada ülekäigurajal olevat jalakäijat.

83 D-kategooria ühissõiduk Asulas, kus kiirusreziim on kuni 50 km/h peab juht andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D- kategooria ühissõidukile.