Microsoft Word - RKLTP_seletuskiri_ja?relevalve_ta?iendustega - kehtestatud variant

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - RKLTP_seletuskiri_ja?relevalve_ta?iendustega - kehtestatud variant"

Väljavõte

1 Raplamaa maakonnaplaneeringu kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneering Planeeringu seletuskiri Tallinn-Tartu-Rapla 2016

2 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS. ÜLEVAADE PLANEERINGU KOOSTAMISE PROTSESSIST PLANEERINGULAHENDUSE KOKKUVÕTE MÕISTED KERGLIIKLUSE OLULISUS JA KAVANDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED RAPLA MAAKONNA KERGLIIKLUSVÕRGUSTIK PLANEERINGULAHENDUSE KUJUNDAMISE ALUSED MAAKONNA KERGLIIKLUSVÕRGUSTIKU EDASISE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED RAPLA MAAKONNA KERGLIIKLUSELE MÕELDUD TEEDE LIIGID Kergliiklusteed Rulluisu- ja rullsuusarajad Tervise- ja matkarajad Rattamarsruudid TOETAV TARISTU Eritasandilised ülekäigud Kergliiklust teenindavad autoparklad Jalgrattaparklad Puhkekohad Infostendid KERGLIIKLUST TOETAVAD TEENUSED KERGLIIKLUST TOETAV HALJASTUS PROBLEEMSED JUHUD JA LIIKLUSKORRALDUS Kergliiklustee lõikumine maanteega Kergliiklusele mõeldud tee lõikumine raudteega Ruumipuudus Kergliiklustee ringristmikul LOODUS- JA KULTUURIVÄÄRTUSED NING KERGLIIKLUSTEEDE RAJAMISEL RAKENDATAVAD MEETMED KERGLIIKLUSTEEDE PRIORITEETSUS, HOOLDUS JA VALGUSTAMINE HOOLDUS VALGUSTAMINE PLANEERINGULAHENDUSE ELLUVIIMINE TEEMAPLANEERINGU RAKENDUMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED NING KOOSTÖÖVAJADUS LISAD LISA 1 TEEMAPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD... 37

3 3 1 Sissejuhatus. Ülevaade planeeringu koostamise protsessist Rapla maakonnaplaneeringut täpsustava kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneeringu algatas Rapla maavanem oma korraldusega nr 661. Teemaplaneering koostatakse Rapla maakonnaplaneeringu täpsustamiseks vastavalt planeerimisseaduse 7 lg 2-le. Teemaplaneeringu lähteseisukohad on ära toodud lisades (Lisa 1) algatas Rapla maavanem oma korraldusega nr 444 nimetatud teemaplaneeringule ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH), mis kuulub planeeringu juurde eraldi aruandena. Rapla maakond on nn uus maakond loodud peale II Maailmasõda. Varasemalt on Rapla maakonna alad kuulunud Harju, Lääne, Pärnu ja Järva maakondadesse. Niiöelda erinevatest ääremaadest kokku pandud maakonna asustus on võrdlemisi hõre, ainus linn maakonnas on Rapla linn ligikaudu 5600 elanikuga. Maakonna asustus on koondunud kahe tuiksoone Tallinn-Rapla-Türi maantee ning Tallinn-Lelle-Viljandi/Pärnu raudtee piirkonda. Maakonna keskuseks on Rapla linn 1, mida ümbritsevad arvukad väiksemad asustusüksused (sh Kehtna, Kaerepere, Alu jt) ligikaudu 10 km raadiuses kuuluvad samuti maakonna keskusalasse. Kohalikeks keskusteks, mis jäävad Rapla linnast eemale, on Kohila alev Tallinn-Rapla-Türi maantee ning Tallinn-Lelle-Viljandi/Pärnu raudtee ääres, Märjamaa alev Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ääres ning Järvakandi alev Rapla-Pärnu (Rapla-Järvakandi-Kergu) tee ääres. Lühikeste vahemaade tingimustes on kergliikluse arendamine heaks võimaluseks teenuste kättesaadavuse parandamisel maapiirkondades. Kergliikluse oluliseks eeliseks on selle kättesaadavus ja jõukohasus suuremale osale elanikkonnast vastavate teede olemasolul ei pea elanik tegema suuremahulisi lisakulutusi (nagu eeldab nt auto vm isikliku mootorsõiduki kasutamine). Kergliiklus on ka tõhusaks täienduseks ühistranspordisüsteemile, parandades ligipääsu peatustele. Kergliiklusteede rajamine ning sidumine jalgrattamarsruutidega annab lisavõimaluse kohaliku turismipotentsiaali rakendamiseks ning väärtuste tutvustamiseks. Rapla maakonna kergliiklusvõrgustiku planeerimiseks on eeltööna läbi viidud eeluuring 2, mille käigus on välja selgitatud olemasolevates arengudokumentides, sh omavalitsuste omades, kavandatud kergliiklusteede võrk. Lisaks on eeluuringu käigus küsitud omavalitsustelt arvamust täiendavate kergliiklusteede rajamise vajaduse kohta ning kantud saadud info kaardile. Teemaplaneeringu eesmärgid: Käesoleva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on Rapla maakonna kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide võrgustiku planeerimine, kasutades eeluuringu käigus kogutud informatsiooni, täpsustades kergliiklusteede trasside ja jalgrattamarsruutide kulgemist ning töötades välja kergliiklusteede rajamise põhimõtted ja prioriteedid. Laiemateks eesmärkideks, mida käesoleva teemaplaneeringuga soovitakse saavutada, on kergliikluse kui tervisliku ja 1 Maakonna keskuste määratlemisel on lähtutud Raplamaa Omavalitsuste Liidu poolt 2009/2010 a. koostatud Rapla maakonna keskuste arengustrateegiast. 2 Rapla maakonnaplaneeringu kergliiklusteede teemaplaneeringu tarvis lähteandmete kogumine ja olemasolevate strateegiliste dokumentide inventuur, Miracon Grupp OÜ, 2009

4 4 keskkonnasäästliku transpordiliigi osakaalu tõstmine igapäevases liiklemises ning liikumisvõimaluste ja liiklusohutuse parandamine Rapla maakonnas. Planeeringuala: Käesoleva teemaplaneeringu planeeringualaks on Rapla maakond. Tööprotsess: Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamist korraldas Rapla Maavalitsus. Teemaplaneeringu koostamiseks sõlmiti leping OÜ Hendrikson & Ko-ga. Töö sisulist koostamist koordineeris juhtgrupp koosseisus: Veiko Rakaselg, Rapla Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik; Ülo Peets, Rapla Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja; Joel Jesse, Rapla Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kt (osales aastal 2011); Tavo Kikas, Rapla Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja (osales kuni detsembrini 2010); Tiiu Susi, Rapla Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist; Juhtgruppi konsulteerisid: Pille Metspalu, OÜ Hendrikson & Ko üldplaneeringute osakonna juhataja; Laura Uibopuu, OÜ Hendrikson & Ko üldplaneeringute osakonna planeerija; Tiit Oidjärv, OÜ Hendrikson & Ko KSH töörühma liige. Teemaplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimus koostajate ja konsultandi vaheliste aruteludena, ümarlaudadena ning avalike aruteludena. Ümarlaudadele kutsuti kohalike omavalitsuste spetsialistid ja asjassepuutuvad huvigrupid: Maanteeamet (sh regionaalne esindus), Keskkonnaamet, Säästva Eesti Instituut, Eesti Roheline Liikumine, Riigimetsa Majandamise Keskus, kohalikud spordi- ja rattaaktivistid. Täpsem ülevaade protsessist on toodud planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. Planeeringu kaardimaterjali koostas Rapla Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna spetsialist Silvi Tarto. Teemaplaneeringu alused: uga seotud arengudokumentidest annab ülevaate käesoleva planeeringu eeltööna valminud uuring Rapla maakonnaplaneeringu kergliiklusteede teemaplaneeringu tarvis lähteandmete kogumine ja olemasolevate strateegiliste dokumentide inventuur, Miracon Grupp OÜ, 2009.

5 5 Käesolevas planeeringus on lähtutud Maanteeameti poolt koostatud hädaolukorra riskianalüüsi 3 Paljude kannatanutega õnnetus maanteel tulemustest. 3 Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 104

6 6 2 Planeeringulahenduse kokkuvõte Rapla maakonna kergliiklusvõrgustiku kujundamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: - kergliiklusteede koridoride paigutuse (teemaplaneeringus esitatud kui kergliiklusteede põhimõttelised suunad) määramisel lähtutakse esmajoones elanike igapäevasest liikumisest ning vastavate sihtpunktide ja suundade olulisusest ehk kasutusintensiivsusest ning sellega kaasnevast ohutusvajadusest; - ühistranspordipeatused, eelkõige raudteejaamad, seotakse kergliiklusvõrgustikku; - ühendused tagatakse omavalitsuste piiride üleselt; - üldjuhul on oluline esmalt välja kujundada lokaalsed võrgustikud, nende omavaheline ühendamine pikemate kergliiklusteede lõikudega võib jääda kaugemasse tulevikku; - piirkonna vaatamisväärsused ning looduskaunid paigad ühendatakse laiemasse, st marsruutide võrku, mis hõlmab olemasolevaid radasid ja madala liiklussagedusega teid. Rapla maakonna kergliikluseks mõeldud teed on liigitatud lähtuvalt nende välja ehitamiseks vajalike tööde mahust ning kasutuseesmärgist järgnevalt: kergliiklusteed, tervise- ja matkarajad, rulluisu- ja rullsuusarajad ning rattamarsruudid. Iga kergliiklusele mõeldud teede liigi puhul on defineeritud võimalikud kasutusviisid ning määratletud üldjuhul kasutatav teekattetüüp. Käesoleva planeeringuga on kavandatud kergliiklusteid, matkaradasid ja rattamarsruute. Rulluisu- ja rullsuusaradasid kavandatud ei ole, kuna nende rajamiseks ei nähta lähiajal võimalusi. Planeering annab siiski tingimused ja soovitused rulluisu- ja rullsuusaradade rajamiseks, mida rakendada vastavate arenguplaanide tekkimisel. Rulluisu- ja suusaradade rajamist tuleb kaaluda eeskätt samal kergliiklusteel erineva liikumiskiirusega kergliiklejate vahel tekkivate konfliktide korral leevendava meetmena. Kavandatavad kergliiklusteed on teemaplaneeringus jagatud kahte prioriteetsusklassi, lähtudes järgmistest põhimõtetest: - Kavandatav kergliiklustee suund on planeeringu koostamise ajal tihedas kasutuses jalakäijate, ratturite jt kergliiklejate poolt, kuid suunal puudub olemasolev kergliiklustee või kõnnitee; - Kavandatav kergliiklustee suund ühendab olulisi sihtpunkte ning kulgeb suure liikluskoormusega maanteega paralleelselt; - Kavandatav kergliiklustee suund võimaldab ligipääsu koolile, lasteaiale, tervishoiuasutusele; - Kavandatava kergliiklustee suunal on aset leidnud tavapärasest enam kergliiklejate osalusel liiklusõnnetusi; - Kavandatav kergliiklustee suund, terviserada või rulluisu- ja rullsuusatee leiab eeldatavasti kasutust aastaringselt ning otstarbekas on korraldada aastaringne teehooldus.

7 7 Kergliiklusteede jagamine prioriteetsusklassidesse toimus kohalike omavalitsuste soovituste alusel. - PRIORITEETSUSKLASSID: - I PRIORITEETSUSKLASS nende kergliiklusteede rajamist kavandatakse esmajärjekorras. I prioriteetsusklassi kergliiklusteede hulgas on eraldi tähistatud teed, mis tuleb rajada koos valgustusega (kaardil eristatud piirjoonega). Ülejäänud I prioriteetsusklassi kergliiklusteedele valgustuse rajamine võib toimuda peale tee rajamist, kuid on tähtsam II prioriteetsusklassi kuuluvate kergliiklusteede valgustamisest. I prioriteetsusklassi kergliiklusteed on maakonnaplaneeringu kaardil tähistatud punase pidevjoonega. - II PRIORITEETSUSKLASS nende kergliiklusteede rajamist kavandatakse teises järjekorras. II prioriteetsusklassi kergliiklusteede hulgas on eraldi tähistatud teed, mis tuleb rajada koos valgustusega (kaardil eristatud piirjoonega). Ülejäänud II prioriteetsusklassi kergliiklusteedele valgustuse rajamine võib toimuda peale tee rajamist, kuid on vähem tähtis I prioriteetsusklassi kuuluvate kergliiklusteede valgustamisest. I prioriteetsusklassi kergliiklusteed on maakonnaplaneeringu kaardil tähistatud helerohelise pidevjoonega. Seatud prioriteetide alusel toimub kergliiklusteede rajamine, hooldamine ja valgustamine. Lisaks prioriteetide seadmisele on teemaplaneeringus määratletud ning planeeringu kaardil eraldi tähistatud kergliiklusteed, mis tuleb kindlasti rajada koos valgustusega. Selliste kergliiklusteedena on teemaplaneeringu käigus määratletud kõige kasutatavamad teelõigud, ohtlikud teelõigud, tihedas kasutuses kooliteed, eritasandilised ristumised (tunnelid ja sillad), ristmikud jm keerulised kohad. Kergliiklustee ainuüksi ei loo veel mugavat ja turvalist liikumisvõimalust. Kasutusmugavuse ja turvalisuse tõstmiseks ning seeläbi ka kasutustõenäosuse tõstmiseks on kergliikluse teemaplaneeringuga määratletud ka kergliiklust toetava taristu, teenuste ja haljastuse rajamise vajadus ning üldised põhimõtted. Käsitletud on ka liikluskorraldust ja võimalikke lahendusi probleemsetel juhtudel. Kergliiklust toetava taristu all on silmas peetud eritasandilisi ülekäikusid, autoparklaid, jalgrattaparklaid, puhkekohti, infostende. Probleemsete juhtudena on määratletud kergliiklustee lõikumine maantee ja raudteega, ruumipuudus ning kergliikluse lahendamine ringristmikul. Ruumipuudusena mõistetakse käesolevas planeeringus olukordi füüsilises ruumis, mitte administratiivpiiride kulgemisest tulenevaid kitsaskohti. Tulenevalt maakonnaplaneeringu täpsusastmest pannakse teemaplaneeringuga paika kergliiklusteede põhimõttelised suunad, mille määratlemisel on tehtud tihedat koostööd kohalike omavalitsustega. Teede täpsed asukohad ning täpsem maavajadus selguvad edasise planeerimise ja projekteerimise käigus.

8 8 3 Mõisted Käesolevas peatükis selgitatakse teemaplaneeringus kasutatud olulisemate mõistete 4 tähendust lähtuvalt nende käsitlemisest antud planeeringu kontekstis. Mõistete selgitamine on oluline mitmetimõistetavuse vältimiseks planeeringu seletuskirja hilisemal tõlgendamisel. Teemaplaneeringus kasutatakse Eesti planeerimisseaduse kohase ruumilise planeerimise praktikas levinud mõistet kergliiklusteed. Termin kajastub ka planeeringu ametlikus nimetuses Rapla Maavanema korraldusega on algatatud Rapla maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering Raplamaa maakonnaplaneeringu kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneering. Mõiste kergliiklusteed hõlmab planeeringus igasugust teed, mis on rajatud jalakäijate või jalgratturite liiklemiseks, olenemata liikumise otstarbest olgu see siis liikumine jalgrattaga maakonnakeskusse raamatukokku, lapsevankriga jalutamine maastikukaitsealas paikneval kõvakatteta matkarajal või alevikusisene liikumine kodumajast poeni piki sõiduteeäärset märgistusega eraldatud jalakäijate- ja jalgrattarada. Maakonnaplaneeringu täpsusastmest tulenevalt ei ole otstarbekas eristada, kas tegemist on jalgtee, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgteega. Jalakäija - Jalgratas - jalgsi või ratastoolis liikleja. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja. vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil. Jalgratas võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille maksimaalne püsinimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti. Jalgrattaks ei loeta ratastooli, mis on ette nähtud liikumiseks puudega isikule. Jalgratta- ja jalgtee - Jalgrattaparkla Jalgrattarada - Jalgrattatee - jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa. ka rattaparkla; jalgrataste hoidmiseks rajatud parkla, kus on spetsiaalne seade, mille külge jalgrattad kinnitatakse. jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa. jalgratta, tasakaaluliikuri, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee tee osa. 4 Jalakäija, jalgratta, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattaraja, jalgrattatee ja jalgtee mõisted on sisustatud vastavalt liiklusseadusele.

9 9 Jalgtee - Juurdesõidutee Kergliiklus Kergliiklustee 5 jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud omaette tee, mis võib olla tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. juurdesõiduteena käsitletakse kõrvaltänavaid, veotänavaid ja teid, kvartalisiseseid tänavaid, sisse- ja väljasõitusid, maanteelt elamuteni viivaid juurdepääsuteid ning vastavalt liiklusseadusele teega külgnevale alale viivaid teid. kergliikluse all mõistetakse jalakäijate, jalgratturite, rulluisutajate ja talvel ka suusatajate liikumist. Käesoleva teemaplaneeringu raames mõistetakse kergliikluse all inimjõul toimuvat liikumist ning liikumist elektrilise ratastooliga vm elektrilise inva-abivahendiga, tasakaaluliikuriga, elektrijalgrattaga, mille võimsus ei ületa kehtivas liiklusseaduses sätestatud võimsust, ning pisimopeediga ja mopeediga, mille tehnilised näitajad ei ületa seaduses sätestatud näitajaid. kergliiklusele mõeldud tee või rada. Kergliiklus on üldjuhul mootorsõidukiliiklusest eraldatud; kergliiklustee on üldjuhul asfaltkattega tee. Kergliiklustee peamiseks eesmärgiks on võimaluste loomine igapäevakäikude sooritamiseks, st kergliiklustee peamiseks eesmärgiks on oluliste sihtpunktide ühendamine. Kergliiklustee võib olla nii jalgtee, jalgrattatee, jalgrattarada kui ka jalgratta- ja jalgtee. Kergliiklus- võrgustik Rattamarsruut Riste Ristmik kergliiklusvõrgustik koosneb erinevat tüüpi kergliiklusele mõeldud teede (kergliiklustee, tervise- ja matkarada, rulluisurada, rattamarsruut jmt) võrkudest 6. olemasolevatel vähemkasutatavatel maanteedel, metsateedel või pargiteedel kulgev viitadega tähistatud kergliikluseks (teekattest tulenevalt eelkõige rattasõiduks ja käimiseks/jooksmiseks) sobilik marsruut. Kergliiklus ei ole üldjuhul mootorsõidukiliiklusest eraldatud. Marsruutide hulka kuuluvad nt rahvusvahelised rattamarsruudid (Eurovelo). ristena käsitletakse teede lõikumiskohta, kus ei ole võimalik siirduda ühelt lõikuvalt teelt teisele (nt kergliiklustee ja raudtee lõikumisel). Riste võib olla samatasandiline või eritasandiline. ristmikuna käsitletakse teede lõikumiskohta, kus on võimalik siirduda ühelt lõikuvalt teelt teisele. Ristmik võib olla samatasandiline või eritasandiline. Vastavalt liiklusseadusele ei loeta ristmikuks parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega 5 Vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr 106 Tee projekteerimise normid (vastu võetud ) on kergliiklustee sportlike ja tervislike eluviiside propageerimiseks mõeldud tee, mis ei ole seotud liiklusohutuse tagamisega sõiduteel. 6 Eesti keele seletav sõnaraamat, võrgustik võrkude kogum; võrk (4. täh.) ristuvate ja lõikuvate horisontaal- ja vertikaaljoonte, omavahel ühendatud liinide v. ühenduste süsteem.

10 10 Rulluisu- ja piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. rullsuusarada sportimiseks mõeldud, kergliiklusteest laiemad asfalteeritud rajad. Rulluisu- ja rullsuusateel võib liigelda rulluiskude, rullsuuskade ja jalgrattaga, talvel suuskadel. Ruumipuudus - Sild ruumipuuduse all tuleb kergliiklusteede rajamise kontekstis mõista olukorda, kus hooned on rajatud teele väga lähedale, õuemaa ulatub teeni või trassil paiknevad kaitsealused objektid. Antud planeeringus käsitletakse ruumipuudusena eelmainitud olukordi füüsilises ruumis; administratiivpiiride kulgemisest põhjustatud olukordi ei loeta ruumipuuduseks. käesolevas teemaplaneeringus mõistetakse sillana rajatist, mida mööda kulgeb tee üle veetakistuse või üle teise tee, sh raudtee. Sillana ei käsitleta truupe ega tunneleid. Tervise- ja matkarada Tunnel vabas õhus liikumiseks mõeldud, tähistatud rada valdavalt looduslikus keskkonnas. Kergliiklus on üldjuhul mootorsõidukiliiklusest eraldatud; rada on üldjuhul pinnaskattega. Tervise- ja matkarajad on mõeldud ainult inimjõul liikuvate vahenditega liiklemiseks. Tervise- ja matkaradade peamiseks eesmärgiks on pakkuda võimalust vaba aja veetmiseks värskes õhus. käesolevas teemaplaneeringus käsitletakse tunnelina rajatist (kerg)liiklejate läbilaskmiseks tee, sh raudtee alt. Vaatamisväärsus vaatamisväärsusena mõistetakse käesoleva planeeringu raames kohalikke turismiobjekte, sh loodusturismi objekte. Ülekäik ületuskoht, mis võimaldab kergliiklusel ületada mootorsõidukiliiklusega teed või raudteed. Ülekäik võib olla tähistamata või võib ülekäiguks olla ülekäigukoht, ülekäigurada, sild või tunnel.

11 11 4 Kergliikluse olulisus ja kavandamise üldised põhimõtted Kergliikluse kavandamise põhimõtete välja töötamisel on tuginetud põhjamaade praktikale, kus kergliiklusteede võrk on tihe ning aastaringselt kasutatav. Eestis on kergliiklusele mõeldud teede rajamine ja kasutamine suhteliselt hiljutine nähtus, mistõttu puuduvad pikaajalised kogemused ja uuringud, millele saaks uute teede kavandamisel tugineda. Kergliikluse vajalikkus: Kergliiklus pakub alternatiivset liikumisvõimalust autoga sõitmisele, selle propageerimine ja arendamine tuleneb vajadusest parandada elanikkonna tervist, mis tänu autostumisele ja vähesele liikumisele on oluliselt halvenenud. Vabas õhus liikumise propageerimine ja selleks võimaluste loomine, sh igapäevaste käikude sooritamiseks, on oluliselt odavam ning jätkusuutlikum kui meditsiinisüsteemi arendamine ja üleval pidamine. Lisaks on kergliiklus keskkonnasõbralik liikumisviis selle arendamine aitab vähendada fossiilkütuste põletamist ning CO2 õhku paiskamist tänu kergliikluse arvelt vähenevale autokasutusele. Iga kergliikleja pealt säästetavad kogused on küll väikesed, kuid suurema muutuse loob siin mõtteviisi muutumine ja levimine. Toimiva kergliiklusteede võrgustiku välja arendamine ning kergliikluse kui igapäevase liikumisviisi propageerimine aitab pikemas perspektiivis ruumi kokku hoida tänavate ja teede laiendamise ning parklate rajamise arvelt x arv jalgratast/jalakäijat mahub oluliselt väiksemale maaalale kui sama arv autosid. Kergliikluse kavandamise põhimõtted: Kergliiklusteede rajamise eesmärgiks on muuta inimeste igapäevane liiklemine jalgsi või jalgrattal piisavalt mugavaks, nii et seda varianti hakataks eelistama autoga sõitmisele. Esmatähtsateks põhimõteteks kergliiklusteede planeerimisel on turvalisus, selgus, ühtlus ja pidevus: Turvaline on kergliiklejate liikumine eelkõige siis, kui see on eraldatud mootorsõidukitest, kuid samas loob uuringute kohaselt sõidutee lähedus kergliiklusteel liikujas näilise kindlustunde. Kergliiklusteid on võimalik paigutada maanteede lähedusse viies need liiklusturvalisuse kaalutlusel näiteks teisele tasandile või eraldades haljastusega. Sõiduteest eemale rajatud kergliiklusteel aitavad turvalisustunnet tekitada valgustus, sotsiaalne kontroll ning meeldiv keskkond. Liikumiskiiruseks kergliiklusteel on sõltuvalt oludest ning liikujast jalgsi 3-6 ning jalgrattaga km/h. Seega peab kergliiklustee võimaldama ohutut liikumist erineva kiiruse juures. Kergliiklustee peab olema turvaline ja sobiv ka erinevatele kasutajatele nagu lapsed, vanurid ja puudega inimesed. Eritasandiliste lahenduste puhul peab tõusunurk jääma alla 5%, eelistatud on kergliiklustunnelid, kus kalded on võrreldes sildadega väiksemad. Igapäevaseks liiklemiseks mõeldud kergliiklusteedel tuleb ka maastikus vältida järske tõuse ja langusi, mis ei sobi kõikidele kasutajagruppidele. Raskema astme rajad, mis sobivad sportimiseks, rajatakse eraldi. Selgus tähendab, et teede tähistus ja märgistus nii kergliiklejaile kui ka autojuhtidele (sõidutee ja kergliiklustee ristumiskohtades või kergliiklustee paiknemisel sõidutee servas) peab olema selge ja arusaadav, kergesti loetav iga ilmaga ning igal aastaajal.

12 12 Kasutatav teekate ja kujundus, samuti lahenduste tüübid (näiteks ülekäikude lahendused) peavad ühe võrgu, soovitavalt kogu kergliiklusvõrgustiku piires, olema ühesugused või sarnased. Liialt mitmekesiste lahenduste ja kujunduse kasutamine tekitab liiklejas segadust ning raskusi keskkonna lugemisel ning orienteerumisel. Hea oleks kasutada ka ühtlast, mitte liiga kirju pinnakatet. Pidevuse põhimõtte kohaselt tuleb kergliiklusteed rajada katkematutena ning soovitavalt omavahel võrguks ühendatuna. Kasutaja jaoks ebaotstarbekas ning sellest tulenevalt ka majanduslikult ebaotstarbekas on rajada kergliiklustee lõike, mis ei ühenda olulisi sihtpunkte ega vii kuhugi välja (milleks tee, kui seda ei kasutata?). Sõidu sujuvus on uuringute järgi üheks kõige olulisemaks kasutamismugavuse näitajaks. Seetõttu tuleb vältida maanteeäärse kergliiklustee katkestamist ristumisel kõrvalteega või juurdepääsuga, andes selle asemel kergliiklejale eesõiguse (autojuhile liiklusmärgi Anna teed paigaldamine enne ristumist kergliiklusteega). Selleks, et igapäevatoiminguid sooritataks autoga sõitmise asemel jalgsi või rattaga, peab kergliiklusteede võrk olema kavandatud selliselt, et vajalikud sihtpunktid oleksid ligipääsetavad ning peamised ühendused rajatud võimalikult otse võimaldamaks kiiret kohalejõudmist. Peamisteks ühendusteks on näiteks kodu-töö-teenus või kodu-koolteenus. Maapiirkondades tähendab see lisaks asulasisesele kergliiklusteede võrgule ka ühendust suuremate asustatud punktide (linnade, alevite, alevike ja külade) vahel. Vahemaad, mida jalgsi või rattaga igapäevaste toimingute sooritamiseks läbitakse, on Soomes läbiviidud uuringute kohaselt üsna lühikesed: jalgsi veidi üle 1 km ning rattaga keskmiselt 3 km. Pikemaid vahemaid läbitakse kergliiklusteedel vabal ajal sportides või liigeldes. Vabal ajal liikumiseks mõeldud tee peaks võimaldama liikumist erinevate vahenditega, näiteks rulluiskudega, rulaga, suuskadega vmt. See tähendab ühtlasi sobilikku teekatet ning hooldust, sh aastaajale vastavat hooldust. Valgustust peetakse kergliikluse baasteenindustaseme hulka kuuluvaks, kuna see aitab kaasa kvaliteetse ning kasutajasõbraliku keskkonna saavutamisele, tõstes liiklemise turvalisust ning, eriti põhjamaises kliimas, pikendades kergliiklustee kasutamise aega nii päevas kui aastas. Kergliiklusteede rajamisel ja hooldamisel ongi otstarbekas lähtuda nende aastaringse kasutamise põhimõttest. See toob küll kaasa lisakulutusi mõlemas etapis, kuid lähtudes ainult hooajalisest kasutusvõimalusest, jääb sobilik aeg teede kasutamiseks meie kliimas liialt lühikeseks ning teede rajamisega saavutatav sotsiaalne kasu ja keskkonnasääst väikeseks. Kergliiklusteede kasutatavuse tagamiseks on olulised ka lisaväärtused: rattaparklad, puhkekohad ning meeldiv ümbrus. Parklad peaksid asuma kõigi olulisemate sihtpunktide juures (koolid, huvikoolid, töökohad, kauplused, ühistranspordisõlmed jmt). Puhkekohad on otstarbekas rajada kohtadesse, kust avanevad ilusad vaated ümbrusele või maastikuliselt raskematele teelõikudele võimaldamaks vajadusel jalga puhata.

13 13 5 Rapla maakonna kergliiklusvõrgustik 5.1 Planeeringulahenduse kujundamise alused Maakonna kergliiklusvõrgustiku kujundamise põhimõtete välja töötamisel on lähtutud laiemast rahvusvahelisest praktikast ning soovitustest (vt ülevaadet ptk 4), sobitades need kohalikku konteksti. Lähteinformatsioonina on kasutatud teemaplaneeringu eeluuringu käigus kogutud ja kaardistatud materjali, Raplamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Sotsiaalne infrastruktuur andmeid ning kohalikelt omavalitsustelt saadud hinnanguid ja andmeid. Kergliiklusvõrgustiku arendamise vajaduse ning kasutuspotentsiaali hindamisel on tuginetud Rapla maakonna keskuste arengustrateegia koostamise raames OÜ Positium LBS i poolt aastal läbi viidud eeluuringu tulemustele ning kohalike omavalitsuste hinnangutele. Nimetatud eeluuringu käigus korraldati maakonnas elanike küsitlus, milles osales 150 inimest. Muuhulgas uuriti elanike transpordikäitumist ning liikumiseelistusi. Küsitlustulemuste kohaselt on jalgratas olemas 70% leibkondadest. Jalgsi käiakse ning rattaga sõidetakse eelkõige vabal ajal, kuid samas käiakse ka tööl (rattaga 19% vastanutest) ning poes. Eeluuringust selgub muuhulgas, et lisaks Rapla ja Harju maakonna (peamiselt Tallinna linna) vahelisele igapäevasele pendelrändele liigutakse aktiivselt ka Rapla maakonna siseselt, nii tööle kui ka kooli. Arvestades igapäevast liikumisvajadust maakonna asulate vahel, suurt rattaomanike hulka ning elanike harjumust vabal ajal jalgratast kasutada või jalgsi käia, võib eeldada, et vajadustele vastava kergliiklusvõrgustiku välja arendamisel leiaks see aktiivset kasutamist. Soodustavaks faktoriks on seejuures vahemaade suhteline lühidus, eelkõige Rapla linna lähiümbruses. Rapla maakonna kohalike omavalitsuste esindajad on osalenud ümarlaudades ning esitanud omapoolsed seisukohad kergliiklusteede vajaduse osas ning planeeringulahenduse väljatöötamisel. Oluliste sihtkohtadena, mida kergliiklusvõrgustik siduma peab, on arvestatud Raplamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Sotsiaalne infrastruktuur kajastatud teenuste paiknemise ja koondumisega, lisaks ka poodide, surnuaedade, tervise- ja matkaradade, raudteejaamade jmt paiknemisega. Sihtpunktide ning liikumissuundade olulisuse määratlemisel on lähtutud kohalikust tasandist ning vajadusest pakkuda täiendavat liikumisvõimalust kohalikele elanikele. Planeeringulahenduse välja töötamisel on täiendavalt käsitletud ka pikemaid vahemaid ning maakondlikke, valdavalt Rapla-suunalisi, liikumissuundi. Kergliikluse puhul on valdavateks liikumisviisideks jalgsi käimine ja jalgrattaga sõitmine. Sel viisil igapäevakäikudena läbitavad vahemaad on lühikesed, mistõttu on esmajoones otstarbekas välja kujundada kohalikud kergliiklusvõrgustikud, mis seovad suuremaid asulaid nende tagamaaga või väiksemaid asulaid vallakeskusega. Kohalikud kergliiklusvõrgustikud on omavahel ühenduses pikemate kergliiklustee lõikudega või rattamarsruutide kaudu. Tulenevalt asustuse tihedusest on ka Raplamaa kergliiklusvõrgustik tihedam Rapla linna ümbruses ning hõredam maakonna äärealadel ning teiste kohalike keskuste (Märjamaa ja Järvakandi) vahelisel alal. Hõredama asustusega aladel, kus vahemaad on pikad ja elanikke vähe, piirdutakse rattamarsruutide kavandamise ja hilisema viidastamisega. Marsruutide võrk ühildub suuremate asustusüksuste ümbruses kergliiklusteede võrguga.

14 14 Tervise- ja matkaradade kavandamisel on lähtutud eelkõige kohalike omavalitsuste ning Riigimetsa Majandamise Keskuse vastavatest arendusplaanidest. Kergliiklusvõrgustiku kujundamisel on silmas peetud, et tervisespordi piirkonnad oleksid seotud kergliiklusteede võrguga ja/või ühistranspordi peatustega, võimaldamaks hõlpsat ligipääsu ka autota liikujale. Ühtlasi on vajadusel kavandatud neisse piirkondadesse ratta- ja autoparklad. Raplamaa pinnamood ning looduslike alade rohkus soosib rattaga matkamist ning rattaturismi. Orienteerumise hõlbustamiseks ning kohalike vaatamisväärsuste esile toomiseks on käesoleva planeeringu raames määratletud rattamarsruudid, mis kulgevad vähem sõidetavatel teedel või metsaradadel. Ühtlasi seovad marsruudid kohalikke kergliiklusvõrgustikke ning hõredama asustusega piirkondi. Rattamarsruutidena on teemaplaneeringu kaardil tähistatud ka juba välja töötatud rattamarsruudid, sh rahvusvahelised marsruudid. Rattamarsruudid tähistatakse viitadega; kergliiklust autoliiklusest ei eraldata, kuid viidasüsteem hoiatab ühtlasi autojuhte, et teel võib liikuda rattureid või jalakäijaid. Raplamaa kergliiklusvõrgustiku kujundamise põhimõtete loetelu on toodud ptk 5.2. Nimetatud põhimõtted on olnud aluseks ka käesoleva planeeringulahenduse välja töötamisel. Rapla maakonna kergliikluse teemaplaneeringuga kavandatud lahenduse välja töötamisel on silmas peetud pikka ajalist perspektiivi. Arvestatud on planeeringulahenduse realiseerumisega järk-järgult, pikema aja jooksul. 5.2 Maakonna kergliiklusvõrgustiku edasise kujundamise põhimõtted Raplamaa kergliiklusvõrgustiku kujundamise peamiseks eesmärgiks on oluliste sihtpunktide ruumiline sidumine kasutajasõbralike kergliikluslahenduste abil. Laiemateks eesmärkideks kergliiklusvõrgustiku kujundamisel on vabas õhus liikumise võimaluste, sh spordivõimaluste laiendamine ning maakonna turismipotentsiaali tõhusam rakendamine. Visioonina on teemaplaneeringu ellurakendumise järgselt Raplamaal erinevate kasutajagruppide vajadustele vastav, turvaline ja mugav kergliiklusvõrgustik, milles on ka võõral kasutajal hõlbus orienteeruda. Maakonna kergliiklusvõrgustiku kujundamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: - kergliiklusteede suundade määramisel lähtutakse esmajoones elanike igapäevasest liikumisest ning vastavate sihtpunktide ja suundade olulisusest (kasutusintensiivsus, ohutusvajadus); - ühistranspordipeatused, eelkõige rongijaamad, seotakse kergliiklusvõrgustikku; - ühendused tagatakse omavalitsuse piiride üleselt; - üldjuhul on oluline esmalt välja kujundada lokaalsed kergliiklusvõrgustikud, nende omavaheline ühendamine pikemate

15 15 kergliiklustee lõikudega võib jääda kaugemasse tulevikku; - piirkonna vaatamisväärsused ning looduskaunid paigad ühendatakse laiemasse, st marsruutide võrku, mis hõlmab olemasolevaid radasid ja madala liiklussagedusega teid. Paljud elanikele igapäevaselt olulised sihtpunktid on ajas ja ruumis muutuva iseloomuga, mistõttu on pikas perspektiivis mõistlik lähtuda oluliste sihtpunktide paiknemisest ning vajadusel korrigeerida vastavalt maakonna kergliiklusvõrgustikku. Võrgustiku korrigeerimisel tuleb üle vaadata varasemalt kavandatud kergliikluse suundade olulisus ja vajalikkus, sh analüüsides liiklusõnnetuste riski, ning vastavalt muutunud olukorrale kavandada uued suunad ja/või loobuda väheoluliseks muutunud suundadest. Olulisteks sihtpunktideks, mis peavad olema ühendatud kergliiklusteede võrguga, on koolid, vaba aja veetmise paigad (noortekeskused, kultuuri- ja rahvamajad, spordihooned jmt), kauplused (sh ostukeskused), suuremad tööandjad, (teenindus)ettevõtted, ametiasutused, meditsiiniasutused. 5.3 Rapla maakonna kergliiklusele mõeldud teede liigid Rapla maakonna kergliikluseks mõeldud teed on liigitatud lähtuvalt nende kasutuseesmärgist ning väljaehitamiseks vajalike tööde mahust Kergliikluseks mõeldud teed on jagatud käesolevas teemaplaneeringus kergliiklusteedeks, tervise- ja matkaradadeks, rulluisu- ja rullsuusateedeks ning rattamarsruutideks. Iga kergliiklusele mõeldud teede liigi puhul on defineeritud võimalikud kasutusviisid ning määratletud üldjuhul kasutatav teekattetüüp Kergliiklusteed Kergliiklusteed on Raplamaa kergliiklusvõrgustiku peamisteks elementideks. Kergliiklusteed ühendavad kohalikke tõmbekeskusi ja suuremaid asulaid nende tagamaaga. Kergliiklusteed on peamiselt asfaltkattega ning kulgevad valdavalt paralleelselt või samas suunas maanteedega. Kergliiklusteede rajamise eesmärgiks on: - võimaldada ning hõlbustada piirkonna elanike jaoks igapäevaselt vajalike käikude sooritamist jalgsi, jalgrattaga vm kergliikluse mõiste alla kuuluval viisil, - luua turvalised tingimused liikumiseks kodupiirkonnas. Teemaplaneeringu kaardile on märgitud olemasolevad kergliiklusteed (tumerohelise pidevjoonega), I prioriteedi kergliiklusteed ja I prioriteedi valgustusega rajatavad kergliiklusteed (vastavalt punase ja oranži pidevjoonega), II prioriteedi kergliiklusteed ja II prioriteedi valgustusega rajatavad kergliiklusteed (vastavalt helerohelise pidevjoonega ning helerohelise, musta äärega pidevjoonega). Lisaks on tähistatud olemasolevate kergliiklusteede lõigud, millele on kavas rajada valgustus (tähistatud rohekaskollase täpitusega).

16 16 Maakonna teemaplaneeringuga on kavandatud kergliiklustee vajadusega suunad, määratletud trasside asukohad on ligikaudsed. Kergliiklusteede täpsed asukohad ning lahendused määratakse hilisema planeerimis- ja projekteerimistegevuse käigus, sõltuvalt kohakesksetest oludest. Kergliiklusteede rajamise põhimõtted ja tingimused (vt lisaks ptk ): - Kergliiklusteede asukohtade täpsustamisel hilisema planeerimis- ja projekteerimistegevuse käigus tuleb lähtuda sujuva liikluse põhimõttest ning vältida üleliigseid katkestusi ja teeületusi. - Kergliiklusteede rajamisel tuleb üldjuhul vältida üksikute eraldiseisvate lõikude välja ehitamist, vaid siduda ehitatav tee juba olemasoleva kergliiklusvõrgustikuga. - Maanteede rekonstrueerimisel ning ümbersõitude rajamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kergliiklustee läbiks asulat ka siis, kui sellega samas suunas kulgev maantee viiakse asustusest eemale. - Juhul kui kergliiklustee kavandamise ja rajamisega seoses võib eeldada huvigruppide eriarvamusi, on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamist, eesmärgiga viia läbi avalikkust kaasav protsess. - Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks, eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks meeldivam keskkond. Kaalumisel tuleb arvestada, et kergliiklustee eemale viimine sõiduteest ei tohi põhjustada kergliiklejate sattumist sõiduteele selle suurema kasutusmugavuse tõttu. - Kergliiklustee võib olla jalgtee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee või jalgrattarada. Konkreetsele asukohale sobilik lahendus pannakse paika edasise planeerimistegevuse käigus. Valiku tegemisel tuleb lähtuda kergliikleja kui vähem kaitstud liikleja ohutusest ning eeldatavast kergliiklejate arvust (sobilik tee/raja laius ning eraldatus). Jalgrattaraja kavandamine on soositud ruumipuuduse, pika vahemaa ning väheste või väga paljude eeldatavate liiklejate korral. Lõikudel ja olukorras, kus kergliiklejaid on väga arvukalt, on mõistlik rajada rattarada lisaks eraldiseisvale jalgteele või kõnniteele. - Kergliiklusteel lubatud/keelatud kasutajagrupid defineeritakse konkreetsetel teelõikudel vastava märgistusega. Jalakäijad ja (pisi)mopeedid ei sobi liiklema samal kergliiklusteel. Vajadusel ning sõidutee piisava laiuse korral tuleb kergliiklusteega samas suunas kulgeva maantee ääres tähistada rattarada, kus tohib liigelda ka (pisi)mopeediga. - Jalgrattaraja võib kokkuleppel tee valdajaga rajada sõiduradade laiuse arvel, kui olemasoleva tee laius seda võimaldab. Jalgrattarada on üldjuhul ühesuunaline ning rajatakse mõlemasse sõidutee äärde, liiklus rajal kulgeb samas suunas mootorsõidukiliiklusega. Kahesuunalise rattaraja kavandamine sõidutee ühte äärde ei ole soovitatav, kuna muudab ratturi liiklusskeemi keerukaks. - Pikas perspektiivis tuleb kõik kergliiklusteed valgustada. Kergliiklustee valgustamiseks saab lugeda olukorda, kus valgustus on suunatud kergliiklusteele. - Erineva kiirusega kergliiklejate omavahelisel eraldamisel kergliiklusteel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest. Vajadusel tuleb kaaluda spetsiaalsete rulluisu- ja rullsuusateede kavandamist piirkonda. - Kergliiklustee laiuse määramisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja normidest. Üldjuhul võib lähtuda lähtetasemest rahuldav, erandlikult kitsaid lahendusi on lubatud kavandada lühikestel lõikudel ruumipuuduse korral. Silmas

17 17 tuleb pidada, et kui kergliiklusteed ääristab kõrge piire (ratta lenkstangini või kõrgemale ulatuv sein, müür, hekk vmt), on ratturite ruumivajadus suurem tavapärasest. - Sõidutee lähedal kulgev kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee, et tagada selle reaalne kasutamine. - Uute elamupiirkondade väljaarendamisel tuleb arvestada käesolevas teemaplaneeringus kavandatud kergliiklusvõrgustikuga ning tagada uute elamualade loogiline ühendatus olemasoleva või kavandatava kergliiklusvõrgustikuga. - Kergliiklustee tuleb tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt. - Kergliiklusteede märgistamisel, viidastamisel ja kujundamisel (nt teekatte valik) tuleb ühe trassi, kuid soovitavalt kogu kohaliku ja maakondliku kergliiklusteede võrgu piires kasutada sarnaseid võtteid, et hõlbustada orienteerumist. - Kergliiklustee lõikumiskohal tee või tänavaga tuleb rajada sujuv, astmeta üleminek teetasapindade vahel. - Kergliiklustee (sh jalgrattaraja) projekteerimisel tuleb arvestada teede hilisemaks hoolduseks kasutatavate masinate mõõtmete, raskuse ning võimalustega (nt kas koristatav lumi kogutakse kokku või tekib vajadus lisaruumi järele selle kuhjamiseks, sh maantee ja kergliiklustee vahel). - Kergliiklustee projekteerimisel tuleb arvestada kehtivate standardite ja normidega liiklusohutuse ja nähtavuse osas, eelkõige ülekäikude lahendamisel. Üldjuhul tuleb lähtuda lähtetasemest hea. - Kergliiklustee projekt peab sisaldama teeäärse haljastuse lahendust. Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada tuulevarju loomise vajadusega lagedatel aladel. Samas peab olema tagatud piisav nähtavus (arvestades ratturite liikumiskiiruseks kuni 30 km/h 7 ). Vt ka ptk Kergliiklusteede edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada teiste olemasolevate taristute (sh maaparandussüsteemide) säilimise ja toimimisega ning vajadusel kavandada piisavad kujad. - Teekaitsevööndisse kergliiklustee kavandamisel tuleb teha koostööd maantee valdajaga ning lähtuda vastavatest seadusandlikest piirangutest. - Raudtee kaitsevööndisse kergliiklustee kavandamisel või raudtee kaitsevööndit läbiva kergliiklustee kavandamisel tuleb teha koostööd raudtee valdajaga ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ning lähtuda vastavatest seadusandlikest piirangutest. - Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel ja rajamisel tuleb arvestada ümbritseva miljööga, sh väärtuslike maastike ning muinsuskaitsealuste objektide paiknemise ja loomuliku keskkonnaga. Vältida tuleb tee-ehituslike lahendusi (eelkõige piirded, teekate), mis olemasoleva miljööga ei sobitu. - Kergliiklusteede kavandamisel tuleb arvestada mälestiste paiknemisega ning vältida lahendusi, mille korral kavandatava kergliiklusteega seonduvad objektid piirded, viidad või muu inventar ei sulandu mälestise loomuliku keskkonnaga. - Kergliiklustee kavandamisel mälestise kaitsevööndisse tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning lähtuda muinsuskaitseseadusest. 7 Majandus- ja taristuministri määrus nr 106 Tee projekteerimise normid, vastu võetud

18 18 Kergliiklustee laius sõltub selle kasutuseesmärgist ning eeldatavate kasutajate arvust. Käesoleva teemaplaneeringu koostamise ajal kehtiva standardi EVS 843:2003 kohaselt on soovituslikud kergliiklustee laiused järgmised: ühesuunalise jalgrattaliiklusega kergliiklustee laius (m): hea 3,5 rahuldav 3,0 erandlik 2,5 kahesuunalise jalgrattaliiklusega kergliiklustee laius (m): hea 4,0 rahuldav - 3,5 erandlik 3,0 Lisaks sõltuvad kergliiklusteede soovituslikud laiused ka potentsiaalsest liiklussagedusest kavandataval teel. Kergliiklustee soovituslikuks laius, kui sellel hakkab liiklema 2000 inimese ööpäevas, vastab eelpool välja toodud ühesuunalise jalgrattaliiklusega kergliiklustee laiusele. Suurema liiklussagedusega kergliiklustee laius peaks vastavalt olema sarnane kahesuunalise jalgrattaliiklusega kergliiklustee laiusega. Teemaplaneeringu koostamise ajal kehtinud standardite uuendamise korral tuleb lähtuda uuendatud standardist Rulluisu- ja rullsuusarajad Rulluisu- ja suusarajad on mõeldud sportimiseks. Nende rajamise eesmärgiks on kiiresti liikuvate sportlaste eemale viimine üldkasutatavatelt kergliiklusteedelt ning sportlastele sobilike eritingimuste loomine. Rulluisu- ja rullsuusaradade rajamine võimaldab turvalisemat liiklemist nii üldkasutatavatel kergliiklusteedel, kus väheneb konfliktide oht eri kiirusega liikujate vahel, kui ka sportlaste jaoks, kellele luuakse vajalikud tingimused (tee laius). Rulluisu- ja rullsuusaradadel on kergliiklus mootorsõidukiliiklusest eraldatud, liigelda võib rulluiskudel, rullsuuskadel ja jalgrattaga, talvel suuskadel. Käesoleva teemaplaneeringuga rulluisu- ja suusaradasid ei kavandata, kuna maakonnas ei nähta selleks lähiajal võimalusi. Siiski antakse teemaplaneeringuga põhimõtted ja tingimused rulluisu- ja suusaradade rajamiseks, mida rakendada vastavate arenguplaanide tekkimisel. Rulluisu- ja suusaradade rajamist tuleb kaaluda eeskätt samal kergliiklusteel erineva liikumiskiirusega kergliiklejate vahel tekkivate konfliktide korral leevendava meetmena. Rulluisu- ja rullsuusaradade rajamise põhimõtted ja tingimused: - Rulluisu- ja rullsuusaradadele ligipääsu tagamiseks tuleb selleks sobivatesse kohtadesse, peamiste juurdepääsuteede äärde rajada auto- ning rattaparklad. - Rulluisu- ja rullsuusaradade edasisel planeerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda silmuse põhimõttest: rada moodustab ringi ning sellel liikuja jõuab tagasi alguspunkti. - Rulluisu- ja rullsuusaraja kavandamisel tuleb üldjuhul vältida ristumist sõiduteede ja raudteega. Vastava ristumise kavandamine saab olla võimalik pikematel (üle 2 km) radadel. Vastava ristumise kavandamisel tuleb lõikumiskoht nähtavalt ja mõistetavalt tähistada nii mootorsõidukijuhtide kui ka kergliiklejate jaoks. - Ühesuunalise rulluisu- ja rullsuusaraja laiuse määramisel tuleb lähtuda kergliiklusteede vastavast standardist ja lähtetasemest hea, kahesuunalise rulluisu- ja rullsuusaraja laiuse määramisel tuleb lähtuda suusaradade soovituslikest

19 19 laiustest (5-8 m). - Rulluisu- ja suusaraja kavandamisel on soovitav määratleda raja peamine kasutajagrupp ning kavandada rada vastavalt sobiliku raskusastmega 8 (sh kurviraadiused, tõusude raskusaste ja arv jmt). - Rulluisu- ja rullsuusarada tuleb rajada valgustusega. - Rulluisu- ja rullsuusarada tuleb rajada kvaliteetse asfaltkattega. - Rulluisu- ja suusaradade märgistus peab selgelt ja arusaadavalt osutama tee kasutusotstarbele. Samuti tuleb tähistada soovituslik liikumissuund(-suunad) rajal, sh kõikide juurdepääsude juures - Rulluisu- ja rullsuusaradade projekteerimisel tuleb arvestada teede hilisemaks hoolduseks kasutatavate masinate mõõtmete, raskuse ning võimalustega. - Rulluisu- ja rullsuusaradade planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada teiste olemasolevate taristute (sh maaparandussüsteemide) säilimise ja toimimisega. - Rulluisu- ja suusaradade kavandamisel tuleb arvestada mälestiste paiknemisega ning vältida lahendusi, mille korral kavandatava rajaga seonduvad objektid piirded, viidad või muu inventar ei sulandu mälestise loomuliku keskkonnaga. - Rulluisu- ja suusaradade kavandamisel mälestise kaitsevööndisse tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning lähtuda muinsuskaitseseadusest Tervise- ja matkarajad Tervise- ja matkarajad on vabas õhus liikumiseks mõeldud, tähistatud rajad valdavalt looduslikus keskkonnas. Kergliiklus on üldjuhul mootorsõidukiliiklusest eraldatud; rada on üldjuhul pinnaskattega. Tervise- ja matkarajad on mõeldud ainult inimjõul liikuvate vahenditega liiklemiseks. Tervise- ja matkaradade peamiseks eesmärgiks on pakkuda võimalust vaba aja veetmiseks värskes õhus. Tervise- ja matkarajad on teemaplaneeringu kaardil märgitud kollase punktiirjoonega. Käesoleva planeeringuga tervise- ja matkaradade kavandamiseks tingimusi ei seata, konkreetsed lahendused töötatakse välja kohaliku omavalitsuse tasandil Rattamarsruudid Rattamarsruudid on olemasolevatel madala liiklussagedusega maanteedel, metsa- ja pargiteedel kulgevad viitadega tähistatud marsruudid. Rattamarsruutide tähistamise eesmärgiks on: - lihtsustada matkajate jt ratturite orienteerumist kõrvalistel teedel; - väärtustada piirkonna maastikke ja vaateid; 8 Vastavad soovitused on antud nt Eesti Olümpiakomitee trükises Terviseradade rajamine,

20 20 - tuua esile piirkonna vaatamisväärsused; - teavitada sõidukijuhte võimalikest ratturitest teel. Rattamarsruutide kulgemise kavandamisel on arvestatud kohalike turismiatraktsioonide ja vaatamisväärsuste paiknemisega, varasemalt välja töötatud rahvusvaheliste ja kohalike jalgrattamarsruutide kulgemisega, vajadusega ühendada kohalikke kergliiklusvõrgustikke või sihtmärke hõredama asustusega piirkondades, kus kergliiklusteede välja ehitamine ei ole otstarbekas, Teemaplaneeringu kaardil on juba viidastatud marsruudid tähistatud tumesinise raamitud punktiirjoonega, kavandatavad marsruudid lillakaspruuni punktiirjoonega. Rattamarsruutide tähistamise põhimõtted ja tingimused: - Rattamarsruudid tähistatakse viitadega. Viidal on oluline ära näidata marsruudi number (kui on), kaugus lähima asulani või vaatamisväärsuse/sihtpunktini ning asula või vaatamisväärsuse/sihtpunkti nimi. - Rattamarsruutide viidastamisel tuleb kasutada juba välja kujunenud ning Eestis kasutusel olevaid lahendusi ja kujundust 9. - Viidad paigutatakse eelkõige teede ristumiskohtadesse. - Kergliiklust mootorsõidukiliiklusest ei eraldata. 5.4 Toetav taristu Toetav taristu hõlmab rajatisi, mis on lisaks kergliiklusele mõeldud teedele vajalikud, et muuta kergliiklemine mugavaks. Käesoleva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga on kokku lepitud orienteeruv toetava taristu vajadus ning rajamise põhimõtted. Rajatiste täpsemad asukohad ning lahendused määratletakse hilisema planeerimis- ja projekteerimistegevuse käigus. Seejuures tuleb pöörata tähelepanu ka turvalisusele ning võimalusel rakendada nö loomulikku järelevalvet ööpäevaringne kasutus, vaadeldavus, käidavus jmt Eritasandilised ülekäigud Eritasandilise ülekäigu rajamine on reeglina vajalik järgnevatel juhtudel: - Kergliiklustee ristumisel suure liiklussagedusega maanteega 10 alal, kus mootorsõidukite lubatav liikumiskiirus on üle 50 km/h. 9 Teede liigid, mis peavad olema tähistatud ning juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise korra ja sihtpunktide viitamise süsteem on kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 89, vastu võetud III või kõrgema klassi maantee liiklussagedusega >3000 a/ööp.

21 21 - Kergliiklusele mõeldud tee lõikumisel raudteega, juhul kui rongide sõidukiirus antud lõigul on 120 km/h ja suurem või kui rööbasteed ületab enam kui 200 kergliiklejat ööpäevas (vt ka ptk 5.7.2). - Rulluisu- ja suusatee lõikumisel maanteega. Eritasandilise ülekäigu rajamise põhimõtted ja tingimused: - Eritasandiliseks ülekäiguks saab olla sild või tunnel. - Eritasandilise ülekäigu puhul peab kergliiklustee pikiprofiil vastama Eestis kehtivale standardile, projekteerimisel on soovitav valida lähtetase (H) - hea, et rajatav kergliiklustee vastaks laste, vanurite ning liikumispuudega inimeste vajadustele. - Eritasandilise ülekäigu puhul tervise- ja matkarajal võib kasutada järsemaid tõusunurkasid kui kergliiklusteel, vastavalt kehtivale standardile tasemed (R) - rahuldav ja (E) - erandlik. - Eritasandilised ülekäigud kergliiklusteel või tervise- ja matkarajal tuleb piiratud nähtavuse korral (kurvid, haljastus vmt) tähistada hoiatusmärkidega. - Olemasolevad ning kavandatavad kergliiklustunnelid tuleb valgustada, et tagada kasutajate turvalisus. - Eritasandiliste ülekäikude projekteerimisel tuleb arvestada nende hilisemast hooldusvajadusest tulenevate tingimustega (kandevõime, ava kõrgus ja laius jmt). - Lähtuvalt kergliiklustee pikiprofiili projekteerimise nõuetest, on kergliiklusteedel otstarbekam eritasandiliste ülekäikudena kasutada tunneleid kui sildasid. - Juhul kui eritasandilise kergliiklusülekäigu eel kasutatakse kergliiklejate liikumiskiiruse vähendamiseks ohutusväravaid, peavad need olema paigutatud selliselt, et ei oleks takistatud ka järelkäru vm lisaseadmega ratturite liikumine Kergliiklust teenindavad autoparklad Kergliiklusteede võrgustikku teenindavate autoparklate kavandamise eesmärgiks on ligipääsu võimaldamine kergliiklusrajatistele, eelkõige tervise- ja matkaradadele ning rulluisu- ja rullsuusaradadele. Planeeringu kaardile on kantud esmatähtsate autoparklate asukohad, täiendavate parklate kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tagatud oleks juurdepääs kergliiklusrajatistele. Kergliiklust teenindavate autoparklate rajamise põhimõtted ja tingimused: - Parklate asukoht ja paigutus peab võimaldama mugavat ligipääsu nii maanteelt kui kergliiklusele mõeldud teelt. - Autoparklate rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest ja standarditest. - Väljapoole asulaid rajatavate parklate puhul tuleb kattematerjalina eelistada looduslähedasi, keskkonda sobivaid materjale (kruus, killustik vmt). - Parkla suurus peab vastama selle eeldatavale igapäevasele kasutusele. Eelistada tuleb väikseid (mitte rohkem kui 50 kohta) parklaid, et vältida suurte kaetud pindadega kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Suure igapäevase parkimiskoormuse korral on soovitav rajada mitu väiksemat, omavahel liigendatult

22 22 paiknevat parklat. - Tervise- ja matkaradade lähedusse rajatavatesse autoparklatesse on soovitav paigaldada tervise- ja matkaradade skeemid, millele on märgitud ka parkla asukoht. - Parkla projekteerimisel tuleb arvestada hilisema hooldusega ning lahendada haljastus. Parkla haljastamisel tuleb üldjuhul lähtuda tänavate haljastamise soovitustest (nt Linnahaljastus, K. Tuul, 2006). - Soovitav on paigaldada parklasse istepink/pingid, et oleks võimalik mugavalt jalatseid vahetada vmt Jalgrattaparklad Praktika näitab, et kergliikluse kasuks otsustatakse igapäevaseid käike tehes siis, kui see on piisavalt mugav. Jalgrattaga liiklemisel on lisaks kergliiklusteedele oluline ka jalgrattaparklate olemasolu, mis võimaldavad ratta turvaliselt vajalikuks ajaks järelevalveta jätta. Käesoleva teemaplaneeringuga nähakse ette jalgrattaparklate rajamine ametiasutuste, koolide, teenindusasutuste (raamatukogu, pood, kaubanduskeskus), vaba aja veetmise paikade (kultuurimaja, spordihoone, staadion, noortekeskus), rongijaamade, ujumiskohtade, tervise- ja matkaradade ligipääsude ning surnuaedade juurde. Antud peatükis käsitletakse vaid esmatähtsate jalgrattaparklate asukohti, autoparklate asukohti ei käsitleta. Jalgrattaparklate rajamise põhimõtted ja tingimused: - Jalgrattaparklad tuleb rajada lähedalasuvalt teelt (kergliiklusteelt, kõnniteelt, maanteelt) kergesti märgatavasse ja ligipääsetavasse kohta. - Rattaparkla asukoht peab olema nii mootorsõiduki- kui jalakäijaliiklusest eraldatud ega tohi liiklust takistada. - Turvalisuse huvides peab rattaparkla olema möödujatele hästi nähtav (hea vaadeldavusega). - Turvalisuse huvides peab rattaparkla võimalusel olema autoparklast eraldatud, nt kõnnitee/kergliiklustee või haljastusega (ratast on lihtsam varastada, kui samasse kõrvale saab autot parkida). - Soovitavalt peab jalgrattaparkla olema pimedal ajal valgustatud. - Soovitavalt tuleb jalgrattaparkla ilmastiku eest varjata varikatusega (skeem ). - Jalgratta parkimiseks mõeldud seade peab hoidma ratta turvaliselt püstiasendis ka tugeva tuule korral ning võimaldama lukustada ratta raami; soovitavalt võimaldama lukustada nii ratta raami kui ka rattad (skeem ja ). - Jalgratta parkimiseks mõeldud seade peab olema tugev ning tugevalt kinnitatud maapinna või hoone seina külge, nii et selle teisaldamine või lõhkumine ei oleks

23 23 võimalik ilma erivahenditeta. - Jalgratta parkimiseks mõeldud seade peab võimaldama mugavat ratta kinnitamist selle igasse parkimisvahesse, seda ka siis, kui lähimad parkimisvahed on hõivatud. Skeem : mugavad, turvalised ja otstarbeka ruumikasutusega rattaparklad. Skeem : ebamugavad ja ebaturvalised rattaparklad. Skeem : varikatusega rattaparkla Vesiroosi Gümnaasiumi ees Raplas. Jalgrataste kinnitamiseks mõeldud seade peaks siiski võimaldama ka rattaraami kinnitamist Puhkekohad Puhkekoht koosneb pingist ja prügikastist. Puhkekohtade rajamise eesmärgiks on pakkuda kergliiklusteel või rattamarsruudil liikujale võimalust puhata või vaadet nautida. Käesoleva teemaplaneeringuga kavandatakse puhkekohtade rajamine: kergliiklusteede ja rattamarsruutide ääres asuvatesse ühistranspordipeatustesse, kus puudub pink või ootepaviljon, infostendide juurde, vaatamisväärsuste ja olulisemate sihtpunktide juurde.

24 24 Puhkekohad on soovitav rajada ka kergliiklusele mõeldud tee raskematele lõikudele, pakkumaks puhkamisvõimalust. Puhkekohtade rajamise põhimõtted ja tingimused: - Puhkekoht peab olema kergesti ligipääsetav kergliiklusteelt või rattamarsruudilt, sh ratastooliga, lapsevankriga ning spordivahenditega (jalgratas, suusad, rulluisud vmt). - Kasutusmugavuse huvides tuleb puhkekoha rajamisel arvestada valitsevate tuulesuundade ning ilmakaartega enam leiavad tõenäolisel kasutust päikesepoolsed ning tuulevarjus asuvad puhkekohad. - Puhkekoha rajamisel tuleb arvestada lisaruumiga lapsevankri, ratastooli vmt jaoks. Nimetatud vahendeid peab puhkekohas olema võimalik parkida selliselt, et need ei takista kergliiklusele mõeldud teel liikumist ega teiste kasutajate ligipääsu puhkekohale. - Puhkekoht on soovitatavalt ilusa vaatega. - Puhkekohtade asukohtadena on soovitatav eelistada paiku, kus inimeste liikumine on sagedane, et tagada loomulik järelevalve Infostendid Kergliiklusteel liiklejate orienteerumise lihtsustamiseks ning piirkonna kergliiklusvõimaluste tutvustamiseks kavandatakse käesoleva planeeringu raames infostendide rajamine: raudteejaamade juurde; suurematesse asulatesse/teeninduskeskustesse; kergliiklejate poolt aktiivselt kasutatavatesse kohtadesse (nt teenidusasutuste juurde). Infostend koosneb tugevale alusele kinnitatud piirkonna kergliiklusteede kaardist ning juurdekuuluvast asjakohasest infost, nt viited vaatamisväärsustele vmt. Infostendide täpsed asukohad määratletakse edasise planeerimis- ja projekteerimistegevuse käigus. Infostendide rajamise põhimõtted ja tingimused: - Infostendi kaardil tuleb kujutada nii üldisema tasandi (nt maakond) kui ka kohaliku tasandi (asula või vald) kergliiklusvõrgustik. - Infostendi kaardile peab olema eristatavalt märgitud infostendi asukoht, et kaardi vaataja saaks aru, kus ta parajasti asub. - Infostendid peavad olema kohalike omavalitsuste ülesed, st piirialadel tuleb kaardil kujutada ka naaberomavalitsuse kergliiklusvõrgustik. - Infostendil esitatav informatsioon peab olema selgelt loetav igal aastaajal vähemalt 1,5 m kauguselt. Vajadusel tuleb ette näha stendi valgustamine. - Infostend peab olema kergliiklusteelt hästi ligipääsetav, sh liikumisvahendiga (jalgratas, rulluisud vmt), lapsekäruga ja ratastooliga. - Infostendide kujundus ning kasutatavad tähistused on soovitavalt sarnased kogu

25 25 maakonna piires. 5.5 Kergliiklust toetavad teenused Kergliikluse kasutamise edendamiseks on vajalik toetava teenustevõrgu välja arendamine. Toetavateks teenusteks võivad olla nt rattalaenutus, majutusteenus, toitlustusteenus, esmatarbekaupade müük, ratta remont (vastav pood või töökoda), ratta kummide pumpamise võimalus jmt. Eelistatud on olemasolevate sõlmpunktide (raudteejaamad, kaubanduskeskused, tanklad) edasiarendamine selliselt, et rahuldataks ka kergliikleja vajadusi. Soovitatav on teenuste arendamine enamkasutatavate trajektooride ääres. Käesoleva teemaplaneeringuga on määratletud kavandatavate rattalaenutuspunktide asukohad (tähistatud teemaplaneeringu kaardil vastava tingmärgiga). Teiste kergliiklusteenuste täpseid asukohti antud planeeringuga ei määratleta, asukohtade kavandamisel tuleb lähtuda sõlmpunktide ja enamkasutatavate trajektooride paiknemisest. 5.6 Kergliiklust toetav haljastus Kergliiklusteede kasutusmugavuse ning visuaalse atraktiivsuse tõstmiseks tuleb tähelepanu pöörata ümbritseva ala haljastamisele. Kergliiklust toetav haljastus: Varjab tuult, Kaitseb talvel tuisu ja teele kuhjuva lume eest, On visuaalselt meeldiv, Tagab teel liikujale piisava nähtavuse, Suurematel lagedatel aladel varjab keskpäevase päikese eest. Kergliiklust toetava haljastuse rajamise põhimõtted ja tingimused: - Kergliiklustee rajamisel tuleb võimalusel säilitada olemasolev (kõrg)haljastus, arvestades siiski selle taluvuse ja kuivamisriskiga. - Võimalusel tuleb sõiduteest eraldatud kergliiklustee ja sõidutee vahele rajada haljastus (skeem 5.5.1). Haljastuse kavandamisel tuleb silmas pidada, et ristmike piirkonnas oleks kergliikleja nähtav autojuhile ning vastupidi. - Kergliiklusteede haljastamisel tuleb kasutada liike, mis on antud keskkonda sobivad ning peavad seal vastu (kattega pinnas, lumetõrje, õhureostus maanteede ääres jmt). - Haljastuse paigutamisel tuleb jälgida, et see ei hakkaks (sh tulevikus, suureks kasvanuna) teed risustama mahalangenud lehtede, õite või viljadega. Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada, et puude juurestik ei areneks tee muldkehani ega hakkaks seda lõhkuma. - Maantee ja kergliiklustee vahelise ala haljastamisel tuleb arvestada sõiduteega külgneva vaba ruumi ulatusega (sätestatud vastavalt projektkiirusele ja liiklussagedusele teede- ja sideministri määrusega nr 55).

26 26 Skeem 5.5.1: Kergliiklustee eraldamine mootorsõidukiliiklusest haljasribaga. 5.7 Probleemsed juhud ja liikluskorraldus Kergliikluse kui autotranspordile alternatiivi pakkuva liikumisviisi kasutajasõbralikkus oleneb kergliiklusteede võrgu sujuvusest ning võimalikust liikumiskiirusest. Kergliikluse mugavamaks muutmisel on oluline, et kergliiklusteed kulgeksid sihtpunktide vahel võimalikult otse ning liiklus neil oleks võimalikult vähe takistatud. Nõuetekohase kergliiklustee rajamisel maantee lähedusse võib takistuseks olla ruumipuudus. Kergliikluse sujuvuse tagamisel on probleemiks ristumiskohad maanteega või kergliiklustee suundumine ühest maantee servast teise, samuti erineva kiirusega kergliiklejad. Kerkivaid probleeme on sageli võimalik lahendada ka liikluskorralduslike võtetega. Kergliiklust toetav liikluskorraldus: - Liikluse korraldamisel tuleb lähtuda kehtivatest seadusaktidest ning kasutada kehtestatud märgisüsteemi. - Peateega paralleelselt kulgeva kergliiklusele mõeldud tee ristumisel kõrvalteega ning kergliiklusele mõeldud tee ristumisel juurdesõiduteega tuleb liikluskorralduslike vahenditega anda õigus kergliiklejale kõrvalteel liikuva sõiduki ees (nt paigaldada mootorsõidukijuhte suunav anna teed liiklusmärk 11 märk nr 221 kergliiklusteega ristumiskoha ette). - Tähistused ja märgistused peavad olema nähtavad, selged ja loetavad igal aastaajal. - Vältida tuleb ülemärgistamist, nt kergliiklustee alguse ja lõpu märgid igal ristumisel. Mõistlikum on vajadusel (kui kergliiklejale ei ole antud eesõigust) piirata kergliikleja liikumiskiirust selleks sobilike vahenditega (nt piiretega, skeem 5.6.4). - Kasutatavad tähistused peavad olema sarnased kohaliku kergliiklusvõrgustiku, soovitavalt kogu maakonna piires, hõlbustamaks liikleja orienteerumist. - Õuealal ning madala liiklussagedusega asulasisestel aladel on mõistlik säilitada segaliiklus ja kasutada liikluse rahustamise võtteid. 11

27 27 - Mootorsõidukiliikluse rahustamisel tuleb märkidega reguleerimisele eelistada või lisaks kasutada ehituslikke võimalusi künnis ehk lamav politsei, kitsendatud läbipääs, vastav teekate vmt (skeemid 5.6.1, 5.6.2, 5.6.3). - Ohutu liikluse tagamiseks tuleb kergliiklusteede täpsemal kavandamisel tähelepanu pöörata n-ö üleminekukohtadele liikluskorralduse mõttes liikluskorraldus peab olema üheselt mõistetav ja arusaadav kõigi liiklejate jaoks ka nt jalgratta- ja jalgtee lõppemisel ning üleminekul eraldatud jalgteeks ja jalgrattateeks vmt situatsioonides. Skeem 5.6.1: künnis ehk lamav politsei. Sarnast võtet on võimalik kasutada ka jalgrattaliikluse rahustamiseks. (vasakpoolne foto: flickr.com, autor Richard Drdul; parempoolne foto: wikimedia.org) Skeem 5.6.2: munakivisillutise kasutamine. (vasakpoolne bristolcar.blogspot.com; parempoolne foto: picasaweb.com, autor Josh) Skeem 5.6.3: sõidutee kitsendamine. parempoolne foto: blackheathsurrey.co.uk) (vasakpoolne foto: foto: uusmaailm.ee;

28 28 Skeem 5.6.4: piirete kasutamine kergliiklustunneli sissepääsul. (flickr.com, autor gregraisman) Kergliiklustee lõikumine maanteega Maanteel, kus lubatud sõidukiiruseks on rohkem kui 50 km/h, tuleb kergliiklustee ülekäik jätta tähistamata või viia eri tasandile. Tähistamata ülekäigu puhul tuleb maantee äärde paigaldada vastavad hoiatusmärgid (liiklusmärk nr 171) 12. Eritasandilise ülekäigu rajamine on õigustatud eelkõige kergliiklustee lõikumisel suure liiklussagedusega maanteega (I-III klassi maantee), kus lubatud sõidukiirus on üle 50 km/h. Eritasandilise ülekäigu vajadus on määratletud majandus- ja taristuministri määrusega nr 106 Tee projekteerimise normid (vastu võetud ). Soovitav on eritasandiliste lahenduste kavandamisel eelistada tunneleid sildadele, mille rajamiseks vajalik maa-ala on reeglina väiksem ning kasutusmugavus suurem (väiksemad tõusunurgad, treppide puudumine). Kergliiklustee lõikumisel maantee või tänavaga kuni 50 km/h kiirusepiiranguga alal tuleb kergliikluse tarvis rajada Eestis kehtivatele standarditele vastav tähistatud ülekäigurada Kergliiklusele mõeldud tee lõikumine raudteega Kergliiklusele mõeldud tee lõikumised raudteega tuleb võimalusel kavandada olemasolevatesse ametlikesse ülekäigukohtadesse. Uute raudtee ületuskohtade planeerimisel ja rajamisel tuleb arvestada raudtee tehnokasutuseeskirja tingimusega, mille kohaselt ei ole lubatud rajada uut samatasandilist ületuskohta, juhul kui rongid läbivad antud lõiku kiirusega 120 km/h või kiiremini või kui rööbasteed ületab üle

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse 10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

MNT_jagratturi_vihik_A6.ai

MNT_jagratturi_vihik_A6.ai Sissejuhatus Jalgratas on sõiduvahendina muutumas üha populaarsemaks ja igapäevaliikluses kohtab jalgrattaid sagedamini kui kunagi varem. Rohkem kui kunagi varem on päevakorral ka jalgratturite turvalisus.

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Slide 1

Slide 1 8 tund 15. Sõidukiirus Mille järgi valid sõidukiiruse? (1)Suurim lubatud sõidukiirus on: 1) asulavälisel teel 90 km/h; 2) asulasisesel teel 50 km/h; 3) jääteel 10 25 km/h või 40 70km/h, kui jää paksus

Rohkem

LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 3

LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 3 LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE. PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL. LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE Sõidu alustamine Sõiduki asukoht sõites Sõidu alustamine Seadusandlusest tulenevad

Rohkem

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

2 JUHI KOHUSTUSED Lk Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõiges

2 JUHI KOHUSTUSED Lk Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõiges 2 JUHI KOHUSTUSED Lk 4 1. 16. Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Ihaste

Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Ihaste Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Ihaste ja Vana-Narva mnt kergliiklusteede kasutamine ja ohutus

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

- KLEEBI - VÄRVI - JOONISTA Liiklusaabits esimesele kooliastmele TASUTA Tallinn 2019 Maanteeamet Ennetustöö osakond Koostajad: Merike Saar, Piret Jõul

- KLEEBI - VÄRVI - JOONISTA Liiklusaabits esimesele kooliastmele TASUTA Tallinn 2019 Maanteeamet Ennetustöö osakond Koostajad: Merike Saar, Piret Jõul - KLEEBI - VÄRVI - JOONISTA Liiklusaabits esimesele kooliastmele TASUTA Tallinn 2019 Maanteeamet Ennetustöö osakond Koostajad: Merike Saar, Piret Jõul ja Eve- Mai Valdna Kujundus, küljendus ja illustratsioonid:

Rohkem

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill 2017. a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud 1. Detailplaneeringu

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Liikluslahendus OÜ Välja 9, Tartu reg nr koduleht: Töö nr: 0915/4 Tellija: Tartu Linnavalitsus linnamajanduse o

Liikluslahendus OÜ Välja 9, Tartu reg nr koduleht:   Töö nr: 0915/4 Tellija: Tartu Linnavalitsus linnamajanduse o Liikluslahendus OÜ Välja 9, 50303 Tartu reg nr 11999509 koduleht: www.liikluslahendus.com Töö nr: 0915/4 Tellija: Tartu Linnavalitsus linnamajanduse osakond Vaksali tn - Näituse tn ristmiku liikluskorralduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia regionaalse koostöö väljakutsed 13.2.2018 Linnade ja valdade päevad 2019 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Tallinna piirkonna

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

HEA PRAKTIKA NÄIDE

HEA PRAKTIKA NÄIDE Liikluskasvatus Liiklusohutuse päev ja liikluspidu Pallipõnnis Autorid: Helgi Palm, Katrin Rõõmusoks, Heddi Reinsalu, Liisi Pikpoom Tallinna Lasteaed Pallipõnn Taustinformatsioon Sellel sügisel sidusime

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode] Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis

Rohkem

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on juurde tulnud ja läbikriipsutatud sõnad on ära kustutatud.

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd . Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae

Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Aeg ja koht: 7. november 2018 - Forseliuse park 15:00

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

Planeeringu koostaja Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu tel , Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, Talli

Planeeringu koostaja Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu tel ,   Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, Talli Planeeringu koostaja Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu tel 4479733, www.parnu.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn Tel 698 8362, www.ramboll.ee Tellija Elering AS

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017

Rohkem

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused, REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,

Rohkem

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING 2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING TARTU LINNAS 2016. AASTAL TALLINN 2016 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2016. aastal 2 Sisukord: Uuringu

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tavalise või madala lävepakuga. Soovitav on ukse tellimise ajal käiguukse vajadus ning ning lävepaku

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine

Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine PÕHIMAANTEE NR 2 (E263) TALLINN-TARTU- VÕRU-LUHAMAA KM 118,3-119,2 LIIKLUSOHUTUSE PARANDAMISE TEHNILINE PROJEKT: OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 2469/15

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 843:2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade LINNATÄNAVAD Town streets EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE

EESTI STANDARD EVS 843:2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade LINNATÄNAVAD Town streets EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE EESTI STANDARD LINNATÄNAVAD Town streets EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE EESSÕNA Eesti standard Linnatänavad põhineb Eesti ehitusprojekteerimisnormidel EPN 17 Linnatänavad. Standardi kavandi koostasid

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1 KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad normatiivid sätestavad juhised Tallinna

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Keila lõunarajooni liiklusuuring

Keila lõunarajooni liiklusuuring 2016 INSENERIBÜROO STRATUM Keila lõunarajooni liiklusanalüüs 1. Üldinformatsioon Käesolev liiklusuuring on läbi viidud hindamaks Harjumaal, Keila linna lõunarajooni arendustega lisanduva liikluskoormuse

Rohkem

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul Töö number 2019-0047 Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti 34 90504, Haapsalu Telefon: 4725300; e-post: hlv@haapsalulv.ee Registrikood: 75012802 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon:

Rohkem

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ

Rohkem