Seletuskiri_Peipsi_

Väljavõte

1 Peipsi uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotlus Seletuskiri 1

2 2

3 Geoloogilise uuringu eesmärk Käesoleva uuringu luba taotletakse üleriigilise tähtsusega Peipsi uuringuväljal (Keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 0037) Peipsi uuringuruumi geoloogiliseks uuringuks. Uuringu eesmärgiks on Peipsi uuringuvälja põhjaosas kaevandamisväärse põlevkivivaru piiri ja mahu määramine ning hüdrogeoloogiliste tingimuste täpsustamine ja karsti/rikkevööndite leviku selgitamine. Uuringu tulemuseks on Peipsi uuringuvälja põhjaosa põlevkivivaru ümberhindamine passiivsest reservvarust aktiivseks tarbevaruks. Uuringuloa taotlejaks on Eesti Energia Kaevandused AS. Lühike ülevaade uuritava ala või uuringuruumi varasema uurituse kohta Geoloogilise uuringu läbiviimiseks taotletav Peipsi uuringuvälja (edaspidi ka UV) osa asub Eesti põlevkivimaardla kaguosas Ida-Virumaal Iisaku ja Illuka valla territooriumil (vt joonis 1). Põhjast piirneb ala Estonia kaevevälja (edaspidi ka KV), kirdest Puhatu UV ja läänest Seli UV-ga. Lõunapiir kulgeb mööda puurauke ja edasi pikendusena kuni Puhatu UV piirini. Piir jälgib üldjoontes põlevkivikihindi F1 A 1450 kcal/kg kütteväärtuse samaväärtusjoont, mis kulgeb mööda ploki 11 lõunapiiri. Peipsi UV kaeti eeluuringuga aastal (Filatova, A. jt, 1966), mille käigus määrati põlevkivi bilansiliseks C1-kategooria varuks (1965a konditsiooni järgi) tuh t ning bilansiväliseks C1-kategooria varuks tuh t. Tootsaks kihindiks loeti kihid F1 A. Eeluuringut korrati Eesti põlevkivimaardla lõunaosa eeluuringuga aastal (Basanets, E. jt, 1983), mil tootsaks kihindiks loeti kihid F1 B. Seega on vajalik välja selgitada, kus tänases situatsioonis paikneb lõuna- ja kus põhjapoolne osa Peipsi UV-st a. hinnati ümber Eesti põlevkivimaardla Peipsi UV põlevkivivaru, lähtudes Maavarade uuringu korra rakendamise juhendist põlevkivile (Kattai, V. jt, 1995). Peipsi UV jaotati kümneks plokiks, kuid varu hinnati 8 plokis. Süsteemiväliste koordinaatide järgi saadi pindalaks 36260,92 ha. Kahes lõunapoolsemas plokis ei vastanud tootsa kihindi kütteväärtus põlevkivi kui maavara nõuetele (III plokis oli 4.93 MJ/kg ja VII plokis 5.06 MJ/kg) ning nendes varu ei arvutatud. Põhjapoolsetes plokkides II, VI, IX, X arvutati varu tootsas kihindis F1 B ja plokkides I, IV, V, VIII tootsas kihindis F1 A. Kihind H G, kui 3

4 iseseisev lasund paksusega kuni 1,06 m, jäeti varu arvutusest välja väikese paksuse tõttu a. töötas Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut välja põlevkivivaru määramise majanduslikud kriteeriumid, mis kinnitati EMK-s a protokollilise otsusega nr Põlevkivi kui maavara põhikriteeriumiks kinnitati kihindi F1 A energiatootlus, kus varu loetakse allmaakaevandamise korral aktiivseks juhul, kui ploki keskmine energiatootlus on vähemalt 35 GJ/m 2, erijuhtudel mitte alla 34 GJ/m 2. Passiivne on varu plokkides, kus F1 Akihindi keskmine energiatootlus on vähemalt 25 GJ/m a. hinnati ümber Peipsi UV põlevkivivaru (Kattai, V., 1998), kus lähtuti 1997 a kinnitatud põlevkivivaru majanduslikest kriteeriumitest. Tootsa kihindi F1 A keskmine energiatootlus oli neljas plokis üle 25 GJ/m 2 (I, IV, V, VIII), mis kinnitati passiivse varuna tuh t pindalal 17969,94 ha. Ülejäänud plokkide (II, VI, IX, X) energiatootlus jäi alla 25 GJ/m 2 ja nende varu, tuh t pindalal 18290,98 ha, arvati bilansist välja (EMK a. protokoll nr ). Need arvud on kajastatud ka maavarade bilansis seisuga a. (Kukk, 2006). Joonis 1. Peipsi uuringuvälja geoloogilise uuringu teenindusala (KV kaeveväli, UV uuringuväli, LKA - looduskaitseala) aastal läbi viidud Eesti põlevkivimaardla Peipsi uuringuvälja registrikaardi täpsustamise käigus kasutati varu arvestamisel ja plokkide iseloomustamisel V. Kattai poolt 1995 a varude ümberhindamise käigus välja eraldatud plokkide keskmisi näitajaid. 4

5 Muudatused olid eelkõige seotud uute plokkide moodustamisega looduskaitsealade ning loodus- ja linnualade ümber. Põlevkivivaru arvutati põlevkivikihtide summana tuhande tonni täpsusega. Uuringuruumis oleva varu arvutamise aluseks oli põlevkivikihindi leviku pindala, kihindi põlevkivikihtide summaarne paksus, kuiva massi kütteväärtus ja mahumass kuivas olekus. Kuiva mahukaalu määramiseks kasutati mahukaalu ja kütteväärtuse pöördvõrdelist sõltuvust a uuringuaruande tulemusena jaotati Peipsi UV pindalaga 17922,30 ha, 18 plokiks, millest plokid 5, 8 ja 18 jäävad taotletava uuringuruumi teenindusala piiresse. Eesti Maavarade Komisjoni 26. veebruari aasta istungi protokollilise otsusega nr kinnitati Peipsi uuringuvälja põlevkivi passiivseks reservvaruks tuh t pindalal 17922,30 ha (plokid 1, 4, 5, 8, 11-18) ) (Lisa 1). Taotletava uuringuruumi teenindusala, mille pindala on 4162,60 ha, paikneb paljudel katastriüksustel ja reformimata maal. Uuringuruumi alale jääb 269 katastriüksust. Uuringuruum kattub pindalaliselt Agusalu turbamaardla (0199) vähelagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 1 ja hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 2, samuti Puhatu turbamaardla (0198) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 10, Jõuga liivamaardla (0701) ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 1 ja Kõnnu liivamaardla (0171) ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga1. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub paljude kitsendusi põhjustavate objektidega ja nende piirangu- ja kaitsevöönditega (puurkaevud, avalikus kasutuses olevad veekogud, maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud, alajaamad, elektriõhuliinid, elektrimaakaabelliinid, mastitõmmitsad, geodeetilised märgid, I, II ja III kategooria kaitsealuste liikide leiukohad, vääris- ja püsielupaigad, kaitseala, kinnismälestis, riigimaanteed ja kohalikud teed). Geodeetiliste märkide osas on saadud kooskõlastus Maaameti geodeesia osakonnast (e-kiri , nr /8094), kus on ära toodud likvideerimisel asendust vajavate geodeetiliste märkide loetelu. Uuringuruum kattub Natura võrgustikku kuuluva Agusalu loodusala ja linnualaga (rahvusvaheline kood EE ). Taotletavast alast jääb looduskaitseliste objektide alla 603,56 ha pindalal passiivse reservvaruna tuh t. Uuritava maavara kvaliteedinäitajad, lasumistingimuste ülevaade ja eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu Taotletav Peipsi uuringuruum katab 3 passiivset reservvaru plokki 5, 8 ja 18. Vastavalt Keskkonnaregistri maavarade nimistus arvel olevale varule (käskkiri seisuga 5

6 nr 919), on uuringuruumi teenindusalale jäävate plokkide näitajad toodud tabelis 1. 6

7 Tabel 1. Põlevkivivaru kvalitatiivsed näitajad Peipsi uuringualal Ploki number Pindala, ha Põlevkivikihtide summaarne paksus, m Varu suurus, tuh t Tootsa kihindi energiatootlus GJ/m 2 ; käskkiri E 30.8GJ/m 2 ; käskkiri nr E 30.4GJ/m 2 ; käskkiri nr 919 E 30.4GJ/m 2 ; Ongassaare püsielupaik; käskkiri nr 919 Peipsi uuringuruumi teenindusalale ei jää ühtegi suuremat tektoonilist rikkevööndit. Väiksemate rikkevööndite ja karsti leviku uuritus on siiski puudulik ning käesoleva geoloogilise uuringu käigus kogutakse rikete ja karsti leviku osas lisaandmeid, kasutades selleks valdavalt elektromeetrilist profileerimist. Varasemate geoloogiliste uuringute käigus tuvastati käesoleva uuringuruumi teenindusalal karsti vaid ühes puuaugus (9152). Maapinna reljeef langeb valdavalt lõuna ehk Peipsi järve suunas, absoluutkõrgused jäävad 42,7m ja 64,25m vahele (joonis 2), piirkond asub hüdrograafiliselt Narva jõe ja Peipsi järve vesikonnas. Joonis 2. Peipsi uuringuruumi teenindusala maapinna reljeef ja vooluveekogud Põlevkivikihindi lamam on 0,35% ehk 0,2 kraadi kaldu lõuna suunas, mis järgib Eesti põlevkivibasseini üldist põhja-lõunasuunalist kihtide kallakust (joonis 3). Põhjaosas on Kukruse lademe lamami absoluutkõrgus -19,1m ja lõunas -35,8m Katendi paksus (aluspõhi koos pinnakattega) on 62,1m kuni 91,5m (keskmiselt 71,2m). 7

8 Joonis 3. Kukruse lademe A-kihi lamami absoluutkõrgus, m Mäemassi A-F1 kihi paksus on suhteliselt ühtlane (joonis 4), jäädes vahemikku 2,47m kuni 3,10m (keskmiselt 2,87m). Paksused vähenevad lõuna suunas. Joonis 4. Mäemassi paksus, m Peipsi uuringuruumi teenindusala põlevkivi kütteväärtus varieerub vähe - 5,1-st kuni 6,3 MJ/kg-ni ja väheneb lõuna suunas (joonis 5). 8

9 Joonis 5. Mäemassi kütteväärtus, MJ/kg Uuritavas piirkonnas on hüdrogeoloogilisi uuringuid teostatud hüdrogeoloogilise kaardistamise mõõtkavas 1: tööde raames aastatel ja eeluuringu käigus aastatel Viimases töös tehti küll põhjalikke hüdrogeoloogilisi uuringuid, mille käigus uuriti veeandvust ja veekihtide omavahelisi seoseid neljas puuraukude katsegrupis (a 4 puurauku), kuid taotletavale alale, õigemini lõunapiirile, jäi ainult ainult Varesmetsa katsegrupp (puurauk 6168). Varesmetsa proovipumpamiste andmed on toodud tabelis 2. Proovipumpamisi tehti ka Estonia kaevevälja ploki 18 piires, kuid lähemad katsegrupid jäävad Peipsi uuringuruumist ligikaudu 10 km kaugusele. Olemasolevatest seirepuuraukudest jääb uuritavale alale kõige lähemale Sõrumäe seirejaam (pa 3198, 0,9km uuringuruumi piirist loodes) ja puurauk 3190 Iisaku alevikus (1,7km piirist). Tabel 2. Puuraugu nr 6168 (Varesmetsa) hüdrogeoloogilised näitajad nr Pumpamise aeg Prooviintervall m ,2- -B 31, ,2- -A 46, ,9- -A 80, ,0-92, ,9-114,7 Veetase, stat, m Lade Alandus, m Deebit, l/sek Erideebit, l/sek Filtrats koef, m/ööp 0,36 O3nb+O3rk 1,16-4,20 2,70-9,87 2,33-2,37 12,62 1,30 O2kl-O2jh 12,14 0,33 0,027 0,15 1,0 O2kl-O2kk 2,00-9,52 0,15-0,29 0,029-0,078 O2uh Proovid praktiliselt ilma veeta 4,94 O2ls-O2kn 2,56-8,61 0,16-0,55 0,061-0,064 0,072 0,185 9

10 Käesoleva geoloogilise uuringu eesmärgiks on täpsustada Eesti põlevkivimaardla Peipsi uuringuvälja põlevkivivaru ja selle kvaliteeti, selgitada välja kaevandamist ning keskkonda mõjutavad hüdrogeoloogilised tingimused, samuti tektooniliste rikete ja karsti levik. Majanduslikult ja mäetehniliselt sobiv ala ühendatakse tulevikus Estonia II mäeeraldisega ja kaevandatakse koos viimasega. Sellega tagatakse põlevkiviressursi majanduslikult otstarbekas väljamine ning Eesti Energia AS pikaajalise strateegia täitmine ning põlevkivitööstuse varustamine toorainega 40 aastaks. Maavara kasutatakse keemia- ja õlitööstuse tooraine ning energeetikatööstuse kütusena. Geoloogilise uuringu kirjeldus Varasema varude ümberhindamise käigus (Kattai V., Lokk, U., Kattai, T., 1995) hinnati varu hüdrogeoloogiliste tingimuste, tektooniliste rikete ja karsti puuduliku uurituse tõttu reservvaruks. Samas toodi välja, et Peipsi uuringuvälja plokkides 4, 5 ja 8 leiduva põlevkivi võiks uuringute käigus puuritud uuringuvõrgu tiheduse alusel tunnistada tarbevaruks. Plokkide 4, 5 ja 8 uuringuruumi tihedus oli ligikaudu 2 x 0,5 km, mis vastab tarbevaru uurituse tasemele 2 x 1 km. Geoloogilise uuringuga tehakse järgmisi töid: Varude täpsustamine ja ümberhindamine Geoloogilise uuringu käigus täpsustatakse plokkide piire ja hinnatakse varud ümber olemasolevate puuraukude andmete baasil, kasutades selleks geoloogilisi 3D mudeleid ja kaasaegseid arvutusmeetodeid/tarkvara. Täpsem varude maht ja kvaliteet lubavad kaevandamise loa andjal pidada täpsemat arvestust põlevkivivarude bilansi osas ja kaevandajal paremini hinnata kaevandamise majanduslikke kulusid. Varasemalt kasutatud tulemuste üldistamine aritmeetilise keskmistamine kaudu on liialt üldistav ega võimalda ette näha võimalikke ruumisiseseid anomaaliaid (karstid, rikkevööndid jms). Geoloogilise situatsiooni täpsem mõistmine võimaldab planeerida keskkonnasäästlikumat kaevandamist. Mahu arvutus Mahu arvutamisel kasutatakse prisma meetodit, mille käigus iga ruumipunkt ühendatakse kolmnurkade abil ebaregulaarseks võrguks, moodustades stratigraafilised pinnad (TIN ing. k. triangulated irregular network). 10

11 Kõik trianguleeritud võrgud omavad absoluutkõrguste väärtusi. Võrgupunktide väärtused saadakse peamiselt puuraukudest kogutud andmetest, puuduliku info puhul lisatakse geoloogi/modelleerija poolt interpreteeritud punkte. Lisaks arvestatakse teiste võimalike täiendavate andmetega (geofüüsikaliste mõõtmiste tulemuste, interpretatsioonide jpm), mis koos võimaldavad täpselt arvutada geoloogilisi mahtusid. Massi arvutuse puhul võetakse arvesse puuraukude kõikide proovitud intervallide kivimi erikaal. Lisaks laboris analüüsitud erikaalule lisatakse mudelisse ka kütteväärtusest korreleeritud kivimi tihedus. Selline arvutusmeetod võimaldab täpsemalt arvutada massi. Kvaliteedi arvutus Lisaks mahu ja massi arvutusele on tänapäevaste meetoditega võimalik välja arvestada ka erinevaid kvalitatiivseid parameetreid, mis lubavad leiukohta hinnata nii loodushoidlikust ja keskkonnasäästlikust seisukohast kui ka majanduslikust perspektiivsusest. Kvalitatiivsete parameetrite arvutuse puhul võetakse arvesse lisaks laboratoorsetele tulemustele ka interpreteeritud väärtusi. Erinevalt varasemalt kasutatud üldistatud meetoditest võimaldab käesolev meetod hinnata täpselt iga ruumipunkti kvalitatiivseid omadusi ja tuua paremini välja võimalikke probleemseid piirkondi. Tektooniliste rikete paiknemise ja karstitsoonide leviku täpsustamine Kasutatakse elektromeetrilist profileerimist, mis võimaldab kõige paremini tuvastada rikkevööndeid ja karstitsoone ka sügavamates maapõue kihtides. Samas on vähetõenäoline väiksemate karstitsoonide eristamine 70-80m sügavusel, mistõttu soovitakse kaardistada eelkõige suuremaid tsoone nii horisontaalses kui vertikaalses mõõtmes. Seepärast kavandatakse profiilide vahekauguseks 1000 m (mitte 500m, mis on nõutud Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korra järgi), mis Peipsi uuringuruumi puhul sisaldaks kuni 80 km marsruute. Profiilide täpsem paigutus ning profiilide vajalik pikkus määratakse täpsemalt lähteülesande koostamise käigus. Tõenäoliselt kujuneb kasutatavaks elektromeetriliseks meetodiks multi-elektroodi süsteem Wenneri konfiguratsioonil. Wenneri puhul saadakse läbilõikes kohakuti olevad näiveritakistuse väärtused erinevate elektroodide kasutamise tulemusena, mistõttu üksikute mõõtmisvigade ja lokaalsete efektide mõju jääb väiksemaks. Profiilid paigutatakse risti tektooniliste ja karstitsoonide valdavale levikusuunale. Elektromeetriliste meetodite korral juhitakse madala sagedusega elektrivool maa sisse kahe (toite)elektroodi abil, ning kahe eraldiseisva (vastuvõtu)elektroodi vahel mõõdetakse potentsiaalide vahet ( V). Potentsiaalide vahe, pinnasesse juhitud voolu tugevuse ja elektroodide vahekauguse järgi arvutatakse näiveritakistuse 11

12 väärtus. Korraga maandatakse 5-meetriste vahedega kuni 48 elektroodi (liini kogupikkus on ca 160 m). Operaatorid liiguvad piki profiili jalgsi, eelistatult sihil, teerajal vm lihtsamini läbitaval joonobjektil. Madalpinge pole kahjulik ei inimestele ega ka taimestikule-loomastikule. Profiilide sisseraiumist metsa vm loodust kahjustavaid tegevusi ei tehta. Tegemist on peamiselt edasi-tagasi jalutamise ja elektroodide-juhtmete liigutamisega. Elektromeetriliste tööde tegemiseks pole nõutud geoloogilise uuringu luba. Küll aga tuleb arvestada kaitsealuste liikide elupaikades kehtestatud liikumispiirangutega. Selleks on uuritaval alal Ongassaare metsise püsielupaiga (liikumiskeeld 1.veebruarist 31.augustini) ja Ilmatu kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndid (15.märtsist 31.augustini). Ala hüdrogeoloogiliste tingimuste täpsustamine Hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldamiseks rajatakse kaks-kolm hüdrogeoloogiliste katsepuuraukude gruppi, kokku kuni 12 puurauguga, mis läbivad Kukruse lademe põlevkivikihi ja selle all asuva O 1 ls-kn veelademe. Puuraukude sügavused ulatuvad kuni 100m sügavuseni. Lähteülesande koostamisel hinnatakse detailsemalt varasemate hüdrogeoloogiliste uuringutega kogutud andmeid, vanade hüdrogeoloogiliste puuraukude seisukorda ja seirepuuraukude andmeid, mille põhjal täpsustatakse vajalike hüdrogeoloogiliste uuringute mahtusid ja tingimusi. Veetaseme mõõtmisi, pumpamisi jm töid tehakse vastavalt nõuetele, mis on toodud keskkonnaministri määruses nr 44 Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord. Hüdrogeoloogiliste katsepuuraukude gruppe ei rajata Agusalu linnu- ja loodusalale ning sihtkaitsevöönditesse. Nimetatud tegevuste tulemusel hinnatakse vastavalt geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest ning uuritusest põlevkivivaru ümber reservvarust tarbevaruks. Ongassaare püsielupaiga/loodusala alla jääva passiivse varu kaevandamisvõimalikkuse osas antakse hinnang kaevandamise loa menetluse käigus läbiviidava keskkonnamõjude hindamise töös. Peipsi uuringuruumi geoloogilise uuringu läbiviimiseks viib Eesti Energia Kaevandused AS läbi hanke litsentseeritud ja pädeva ettevõtte leidmiseks. Töödega alustatakse pärast uuringuloa saamist ja lõpetatakse hiljemalt viie aasta jooksul. Andmed kasutatavate uuringumeetodite kohta ja geoloogilise uuringu võimaliku keskkonnamõju ulatus Geoloogilise uuringu teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid, millega ei kaasne keskkonnale olulist negatiivset mõju. Puuraukude rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Seirepuuraukudena mittesäilitatavad puuraugud 12

13 likvideeritakse koheselt peale vajalike hüdrogeoloogiliste katsetööde läbiviimist. Geofüüsikaliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute käigus ei teki jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid, mistõttu pole vajadust koostada kaevandamisjäätmekava. Puuraukude ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda ning puuraukude likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Puuraukude likvideerimisel lähtutakse keskkonnaministri 26. mai a määrusega nr 43 Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord seatud tingimustest. Geoloogiliste uuringute läbiviimine ei mõjuta oluliselt keskkonda, mistõttu keskkonnamõjude hindamist geoloogilisele uuringule pole vajalik läbi viia. Geofüüsikaliste tööde tegemisel arvestatakse Ongassaare metsise püsielupaiga kaitsekorralduskavas toodud nõutega, profiilide planeerimisel eelistatakse olemasolevaid sihte ja teid, raietöid ei kavatseta teostada. Tööde ajakava Käesolev tööde ajakava on prognoositav, kuid võib ettenägematutel põhjustel muutuda. Uuringuloa taotluse koostamine, vormistamine ja kinnitamine 8 kuud Välimaterjalide ettevalmistamine - 6 kuud Välitööd: elektromeetria -12 kuud Geofüüsikaliste andmete analüüs, laboratoorsed tööd - 8 kuud Puurimine 8 kuud Kameraaltööd ja uuringuaruande koostamine - 6 kuud Uuringuaruande kinnitamine - 6 kuud Talveperioodil tekkida võivad välitööde seisakud - 6 kuud. KOKKU - 60 kuud Kasutatud materjalid: Peipsi põlevkivi uuringuväljal on tehtud erinevatel eesmärkidel uuringuid ja jääkvaru arvutusi viiel korral. Kahe esimese uuringu korral (EGF 3970 ja 2859) viidi läbi välitöid. Viimased 3 aruannet (EGF 4987 ja 2007) viidi läbi varasemate välitööde käigus kogutud uuringutele toetudes. Basanets, E., Taratorina, M., Morozov, O., Otčet о predvaritel noj razvedke južnoj časti Éstonskogo mestoroždenija gorjučih slancev (zapasy po sostojaniju nа g.). Kohtla-Järve, Geoloogia Valitsus, 311 lk.,. EGF

14 Filatova, A., Domanova, N., Ponomarjova, L., Geologičeskij otčet о predvaritel noj razvedke Pričudskogo polja Éstonskogo mestoroždenija gorjučih slancev, provedjonnoj v gg. Kohtla-Järve, Geoloogia Valitsus, 366 lk., EGF Kattai V., Lokk, U., Kattai, T., Eesti põlevkivimaardla varude ümberhindamine (seisuga a.). Peipsi uuringuväli. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus, 19 lk., EGF Kattai V., Eesti põlevkivimaardla Peipsi uuringuvälja varu hinnang seisuga a. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus, 11 lk., EGF Eesti põlevkivimaardla Peipsi uuringuvälja registrikaardi (0037) täpsustamine. Seletuskiri Eestikeelne nimetus: Eesti põlevkivimaardla Peipsi uuringuvälja registrikaardi (0037) täpsustamine. Seletuskiri, Aruande EGF inventari number: 7969 Autor: M. Rammo, Valdkond: maavara, Lõpuaasta: