Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti metsanduse ar

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti metsanduse ar"

Väljavõte

1 Riigikogu otsuse Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitamine eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse seaduse 61 järgi on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine ning asjaomaste õigusaktide eelnõude koostamine. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava (edaspidi Põlevkivi arengukava või arengukava) on valdkonna arengukava ja koostatakse kui strateegiline dokument riigieelarve seaduse alusel. Maapõueseaduse järgi kinnitab Põlevkivi arengukava Riigikogu. Vabariigi Valitsuse 04. aprillil 2013 jõustunud korraldusega nr 138 Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostamise ettepaneku heakskiitmine (RT III, , 1) on arengukava koostamise eest vastutavaks määratud Keskkonnaministeerium (KKM) ja arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Sotsiaalministeerium (SoM), Rahandusministeerium (RaM), Siseministeerium (SM), Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Riigikantselei. KKM tellis aastal Põlevkivi arengukava koostamiseks uurimistöö Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostamiseks vajalike andmete analüüs" (edaspidi a uurimistöö või uurimistöö). Riigihanke korras valiti uurimistöö tegijaks ühispakkujad OÜ Inseneribüroo STEIGER, aktsiaselts MAVES, Baltic Energy Partners OÜ, Sihtasutus Säästva Eesti Instituut ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, kelle volitatud esindajaks oli OÜ Inseneribüroo STEIGER. Eespool nimetatud aasta uurimistöös on antud ülevaade põlevkivi kaevandamisest, kasutamisest, ekspordist ja impordist ning kaevandamisjäätmete tekkest ajavahemikus Uurimistöös on hinnatud Põlevkivi arengukava koostamiseks vajalikke uurimissuundasid ja analüüsitud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise võimalikke tulevikustsenaariume. Samuti on kirjeldatud ka põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud hüdrogeoloogilisi ning sotsiaalseid probleeme ja õigusaktidega põlevkivisektorile seatud piiranguid. Töö tulemuste põhjal on esitatud ettepanekuid ja soovitusi õigusaktide muutmiseks ning Põlevkivi arengukava koostamiseks. Põlevkivi arengukava koostamiseks kutsus keskkonnaminister kokku töörühma, kuhu kaasati eksperte KKMi haldusalast, ülikoolidest, teistest ministeeriumitest ja eri huvigruppidest. Töörühma juhtis maapõue osakonna juhataja Maris Saarsalu. Põlevkivi arengukava koostamise nõustamiseks moodustas keskkonnaminister komisjoni, kelle ülesanne oli erinevate seisukohtade ja probleemide analüüsimine ning töörühma konsulteerimine ja nõustamine, samuti liikmete kaudu avalikkuse kaasamine ja arengukava koostajatele ettepanekute esitamine. Komisjoni juhtis KKMi asekantsler Ado Lõhmus.

2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) alusel algatas keskkonnaminister 30. mai a käskkirjaga nr 557 Põlevkivi arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH), tuginedes KeHJSi 33 lõikele 1, 34 lõikele 1 ning 35 lõigetele 1, 2 ja 5. KSH algatamisest teavitati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üleriigilises ajalehes Postimees. Kirjalik teade saadeti KeHJSi 33 lõikes 6 nimetatud organisatsioonidele Riigihanke põhjal valiti KSH tegijaks AS MAVES ja tulemused avalikustati KeHJSis sätestatud korras. Kõigil asjast huvitatud isikutel oli võimalik KSH tulemustega tutvuda ja vastuväiteid esitada. KSH programmi avalikustamise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üleriigilises ajalehes Postimees. Teade avaldati ka KKMi veebilehel. Programmi avalik väljapanek kestis KSH programmi kohta laekus ettepanekuid 28lt isikult. KSH ekspert AS MAVES vastas kirjadele KSH programmi avalik arutelu toimus KKMis. Avalikul arutelul anti ülevaade kavandamistegevusest ja KSH programmist, samuti laekunud ettepanekutest. Arutelul esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt. KSH programmi kiitis Keskkonnaamet heaks a kirjaga nr 6-8/14/ KSH aruande valmimisest, avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ilmus teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes Postimees KSH aruande avalik arutelu toimus KKMis. KSH avalikul arutelul oli 28 osavõtjat. Põlevkivi arengukava eelnõu ning KSH aruandega oli võimalik tutvuda ajavahemikul KKMis. KSH aruande kiitis Keskkonnaamet heaks a kirjaga nr 6-8/14/ Põlevkivi arengukava on koostatud avaliku protsessi käigus, info töörühma ja nõuandva komisjoni töö tulemustest ning KSHst on esitatud KKMi kodulehel Põlevkivi arengukava eelnõu keeletoimetaja oli KKMi õigusosakonna peaspetsialist Enel Ormus. Seletuskirja koostas KKMi maapõue osakonna peaspetsialist Janne Tamm (tel ). 1. Eelnõu eesmärk ja mõju Põlevkivi arengukava koostamise vajadus tuleneb maapõueseadusest ja säästva arengu seadusest. Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas on kavandatud arengukava elluviimise järgmine etapp aastateks Põlevkivivaldkonna üldeesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises. Põlevkivi arengukava on kooskõlas Eesti energiamajanduse riikliku arengukavaga aastani 2030 (edaspidi ENMAK). Põlevkivielektri tootmisel tuleb Euroopa Liidu pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide järgi vähendada põlevkivi otsepõletustehnoloogia osatähtsust elektritootmises ning arendada põlevkiviõli tootmist. Prognoositava õlitootmise mahu kasvuga 2

3 suureneb ka uttegaasist elektrienergia tootmine. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise suunamine säästlikkusele, keskkonnahoiule ja efektiivsuse tõstmisele eeldab Põlevkivi arengukavas vajalike meetmete kavandamist ja rakendamist, mis peab põhinema ministeeriumite, ettevõtete ja kõrgkoolide koostööle. Põlevkivi arengukavas analüüsitakse põhjalikult praegust põlevkivitööstuse olukorda ning tuuakse esile lahendamist vajavad probleemid. Põlevkivi on kasutatud pika perioodi vältel peamise primaarenergia toormena ning see on taganud Eesti energeetilise sõltumatuse, mistõttu teised põlevkivi kasutusvaldkonnad on siiani jäänud tahaplaanile. Elektrituru täieliku avamisega aasta jaanuarist muutus olukord energeetilise sõltumatuse tagamise vajaduse ning põlevkivist elektrienergia tootmise vajaduse osas. Eesti põlevkivi kasutamise perspektiivi selgitamiseks on analüüsitud põlevkivitööstust tervikuna ning kavandatud meetmed põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmiseks nii lühemas perspektiivis kui ka kaevandamise planeerimiseks pikemas perspektiivis. Tuleb leida võimalused põlevkivi maksimaalseks väärindamiseks põlevkivitööstuses. Põlevkivi kasutamisega seotud looduskeskkonna-, majandus- ja maksuküsimused, samuti praegused ja kavandatavad investeeringute toetused on eri institutsioonide haldusalas. Põlevkivi arengukavas ja selle juurde kuuluvas KSH aruandes käsitletakse põlevkivisektoris juba praegu rakendatud meetmete ja edaspidiseks kavandatavate meetmete mõju koos, et hinnata, milliseid täiendavaid abinõusid ja vahendeid vajab põlevkivisektor aastani Eelnõu strateegilised eesmärgid, meetmed ja tegevus Riigi põlevkivi kaevandamise ja kasutamise strateegias on määratletud riigi huvi ja selle elluviimise strateegia aastani Riigi huvi on põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivne ja säästlik kasutamine ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamine. Riigi huvi teostamisel tuleb arvestada keskkonnakaitse, majanduse, julgeoleku, sotsiaalseid ja demograafilisi (sh regionaalseid) eesmärke ning riske. Põlevkivi arengukava riigi huvi määratlusest tuleneb kolm strateegilist eesmärki: 1) põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; 2) põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; 3) põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine. Põlevkivi arengukava strateegiliste eesmärkide täitmine seisneb põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlikus ja majanduslikult efektiivses kaevandamises ning kasutamises, kindlustades samas põlevkivitööstuse varustamise põlevkivivaruga ja vähendades või leevendades kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. KSH aruandes 1 esitatud järelduste põhjal on Põlevkivi arengukavas kavandatud põlevkivi kaevandamise aastamääraks ka edaspidi 20 mln t. Arenguava mõjunäitajate ehk indikaatorite tulemusi analüüsitakse iga viieaastase perioodi järel, et teadvustada muutusi tehnoloogiates, turuolukorras, keskkonnanõuetes ja ilmnenud keskkonnamõjus. Kaevandamiseks 1 KSH aruanne 3

4 lubatud aastamäära suurendamine on võimalik ainult juhul, kui selle vajaduse aluseks on reaalne turusituatsioon ja kui ei teki vastuolu keskkonnanõuetega. Seega mõjutab Põlevkivi arengukavas planeeritud meetmete elluviimine positiivselt nii majandus- kui ka looduskeskkonda. Meetmete täitmiseks vajaliku tegevuse täielik ülevaade koos vastutavate täitjate ja maksumuse prognoosiga aastateks esitatakse Põlevkivi arengukava juurde kuuluvas rakendusplaanis Esimene strateegiline eesmärk. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine Esimese strateegilise eesmärgi täitmist tuleb alustada põlevkivi kaevandamise pikaajalisest planeerimisest, lähtudes nii maardla eri piirkondade kaevandamistundlikkuse kategooriast kui ka kaasnevatest maavaradest. Olulisemad meetmed eesmärgi saavutamisel on põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonnale ja elanike veevarustusele ning pärandmõju leevendamine. Esimese strateegilise eesmärgi täitmist hinnatakse kolme mõjunäitaja abil: 1) allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust (%). Indikaatori algtase on 29,2% (2013. a) ja see näitaja ei tohi suureneda (hinnatakse uuesti a); 2) aheraine taaskasutamine ( %). Indikaatori algtase on 40% (2013. a) ja see näitaja ei tohi väheneda (hinnatakse uuesti a); 3) maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus (m 3 ). Indikaatori algtase on 15 m 3 (2013. a) ja sihttase on 14 m 3 aastaks Mõjunäitajad on määratud praegustest keskkonna tingimustest ja põlevkivialasest teadlikkusest lähtudes ning neid näitajaid on võimalik ümber hinnata aastal, arvestades tehnoloogia arengut, kaevandamistingimusi, majanduslikku otstarbekust jm. Eesti põlevkivimaardla geoloogiline ehitus tingib põlevkivi kaevandamise järjest sügavamal maapõues, mistõttu suureneb ka varu kao osakaal, sest suureneb kaevandustes maapinna hoidmiseks jäetud tervikute maht ehk väljamata maavara. Samas kaevandamise suundumisel edaspidi ida- ja lõunapoole halvenevad ka põlevkivi kvaliteedinäitajad. Kuna lähitulevikus ei ole teada olulist läbimurret allmaakaevandamise tehnoloogias, siis ei saa ka kavandada kao osakaalu järsku vähendamist, sest see muudaks põlevkivisektori eksisteerimise majanduslikult võimatuks. Juba üksnes allmaakaevandamise kao osakaalu hoidmine a tasemel eeldab ettevõtjatelt investeeringuid tehnoloogiasse. Aherainet kirjeldav mõjunäitaja hinnatakse uuesti aastal 2020, arvestades Põlevkivi arengukavasse planeeritud aheraine taaskasutamise uuringu tulemusi aastal 2018 (tegevus 1.2.6). Eelkõige vajavad lahendamist logistikast tulenevad probleemid, et aherainet oleks võimalik ja otstarbekas kasutada rohkem väljaspool Virumaad. 4

5 Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus arvutatakse viie aastase perioodi keskmisena, et ühtlustada ka eri aastate sademete muutlikkust 2. Põlevkivi kaevandamise sotsiaalset mõju ühiskonnale ja inimese tervisele on käsitletud koos põlevkivi kasutamise mõjuga teise strateegilise eesmärgi meetmes 2.3. Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmiseks ja negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks on kavandatud kolm meedet koos tegevusega. Meede 1.1. Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine Põlevkivi säästliku kaevandamise üheks eelduseks on kaevandamise pikaajaline planeerimine, s.t põlevkivi kaevandamiseks kõige sobivamate tingimustega eelispiirkondade määramist Eesti põlevkivimaardlas, kus kaevandamise mõju looduskeskkonnale on eeldatavalt võimalikult väike ja samas on põlevkivi majanduslikult otstarbekas kaevandada. Eelispiirkonnad on vajalikud järgmiste kaevandamisalade valikuks, et tagada ettevõtete investeerimiskindlus vähemalt aastani Nende piirkondade määramine ei muuda praegu põlevkivi kaevandamiseks antud lube. Tegevus Eesti põlevkivimaardla kaevandamise eelispiirkondade määramine. Tulemus: eelispiirkonnad määratakse kaevandamistundlikkuse ja majanduslike näitajate alusel, mille tulemuseks on põlevkivi säästlikum kaevandamine ja sellest tuleneva negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Tegevuse toimumise aeg on ja prognoositav maksumus Tegevus koosneb kahest etapist ehk alategevusest. Tegevuse eest vastutab KKM koos MKMiga. Alategevus Põlevkivivarule kehtestatud kriteeriumitele hinnangu andmine ning vajaduse korral muutmine. Jätkatakse ja täiendatakse aastal tellitud uurimistööd Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks põlevkivi kasutamissuundade määramine ja varu hindamine uute kriteeriumite alusel (TTÜ mäeinstituut) 3. Kavandatud summa on rakendusplaanis (2016). Uurimistöö tulemused viiakse keskkonnaregistri maardlate nimistusse hiljemalt aastal. Töö peab leidma lahenduse põlevkivivarule kehtestatud kriteeriumite kohta, eelkõige kuidas hinnata põlevkivivaru ümber energiatootluse järgi: kas võtta aluseks energiatootluse piirväärtus 30 GJ/m 2 või kaotada üldse energiatootluse kriteerium. Analüüsida tuleb ka teiste majanduslike näitajate vajalikkust ja (või) nende täiendamise vajadust. Vajaduse korral muudetakse õigusakte. Alategevus Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal. 2 KSH aruanne (lisa 1) 3 Uurimistöö Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks põlevkivi kasutamissuundade määramine ja varu hindamine uute kriteeriumite alusel (TTÜ mäeinstituut) missuundade_maaramine_ja_varu_hindamine_uute_kriteeriumite_alusel.pdf 5

6 Tulemuseks on põlevkivi kaevandamiseks sobivate eelispiirkondade määramine Eesti põlevkivimaardlas aastani 2030 ja perspektiiviga kuni 2050, lähtudes nii loodus- kui ka majanduskeskkonna ja sotsiaalse keskkonna tingimustest. Tegevus toimub ja planeeritav maksumus on ( ; ). Looduskeskkonnast lähtuvalt on eelispiirkondade nimetamise aluseks eelkõige põlevkivi kaevandamistundlikkuse uurimistööde tulemused (2010 4, , 2015 uuring lõpetamata), mille põhjal on võimlik teha järeldusi kaevandamise mõjust kaitset vajavatele liikidele ja elupaigatüüpidele ning looduslike ökosüsteemide funktsionaalsusele. Uurimistöö tellimist alustatakse aastal ja töö tulemus selgub aastal. Vajaduse korral hindab Maa-amet põlevkivivaru ümber (2019. a), muutes andmeid keskkonnaregistri maardlate nimistus. Tõenäoliselt hinnatakse varu passiivseks kaevandamistundlikkuse I kat (sooelupaigad jt) alal, lisaks muud võimalikud ümberhindamised (näiteks metsise püsielupaikade piirkonnas lubatakse teatud tingimustel kaevandada jne). Vajaduse korral muudetakse õigusakte ja hinnatakse ümber põlevkivivaru keskkonnaregistri maardlate nimistus. Tegevus Eelispiirkondade maavara kaevandamise prognoositav mõju soode hüdroloogilisele režiimile. Tulemus: uus, mõõtmistel põhinev teadmine soosetete veejuhtivuse ja kihtide leviku kohta on algandmestikuks kaevandamistingimuste määramisel. Lühidalt kavandatav tegevus: 1) olemasolevate turbauuringute aruannete läbitöötamine; 2) välitööd transektidel eelnevalt valitud soodes (vähemalt 9); 3) puurimine ja proovide võtmine (määratakse lagunemisaste, mahukaal, mineraalpinnase lõimis); 4) veejuhtivuse in situ mõõtmine erineva lagunemisastme ja tüübiga turvastes ning sooalustes setetes; 5) georadariga erinevat tüüpi turbakihtide leviku pidevuse ja sooaluse reljeefi kaardistamine, et leida potentsiaalseid lekkekohti (otseteid) pinnalähedase vee infiltreerumisel, piesomeetrite paigaldamine ja veerežiimi monitooring soosetetes ning nende all mineraalpinnases. Eesmärk on selgitada, kas ja kus soode piirkonnas on kaevandamine perspektiivne. Eeldab uuringuid, palju välitöid, seiresüsteemide kasutamist jm. Uurimistöö tehakse aastatel Prognoositav maksumus on ( ; ). 4 Rakendusuuring kaevandamistundlikkuse kategooriate määramiseks ja lähtudes kaevandamistundlikkusest põlevkivimaardla kasutamiseks (2010, AS MAVES); des_kaevandamistundlikkusest_polevkivimaardla_kasutamiseks.pdf 5 Rakendusuuring kaevandamistundlikkuse määramiseks (vahearuanne 2014) f 6

7 Tegevus Rakendusuuring põlevkivi kaevandamise kao vähendamise võimaluste selgitamiseks ja rakendamiseks. Tulemus: kaevandamistehnoloogia uuendamise tulemusena tõuseb põlevkivi kaevandamise ja kasutamise majanduslik efektiivsus ning suureneb otseselt kasutatava põlevkivivaru koguse osakaal kaevandamiseks antud põlevkivivarust (näiteks võetakse taas kasutusele maapinna lauslangatamise kaevandamisviis). Rakendusuuring tehakse aastatel Prognoositav maksumus on (see on aastaks 2019, kui katseid teha, on kulu tunduvalt suurem ja vajab ka aega rohkem). Uuritakse kaevandamistehnoloogia uuendamise võimalusi ja ka võimalikke lauslangatamise piirkondi (järgneb eelispiirkondade määramisele, uuritakse eelkõige eelispiirkondi ja ka ülejäänud potentsiaalseid kaevandamisalasid). Kaevandamise tingimused kirjutatakse põlevkivi kaevandamise lubadesse. Tegevus Põlevkiviressursi optimaalse tasustamise võimaluste analüüs. Tulemus: maksimaalse riigitulu teenimine perioodil ja edasi kuni põlevkivi ressurssi jätkub ning riigitulu maksimeerimise hindamist võimaldava analüüsimudeli koostamine. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ühe tegevusena ette nähtud põlevkiviressursi optimaalse tasustamise võimaluste analüüsimine, mille eest vastutab rahandusminister. Kaasvastutajad on keskkonnaminister ning majandus- ja taristuminister. Prognoositav maksumus riigi eelarvest on eurot ja tähtaeg on juuni Meede 1.2. Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele See on oluline meede Põlevkivi arengukava esimese eesmärgi saavutamiseks, kuna käsitletakse põlevkivi kaevandamisega kaasnevat mõju looduskeskkonnale ja veevarustusele ning analüüsitakse negatiivse mõju vähendamise võimalusi. Põhjaveetaseme muutusest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamise leevendusmeetmed aitavad ära hoida eelkõige põhjaveest sõltuva looduse kahjustamist. Arengukavas on ette nähtud ka veevarustuse tagamine kaevandamisest mõjutatud piirkonna elanikele ning nende varustamine nõuetekohase joogiveega (tegevus on seotud veemajanduskavadega). Tegevus Kaevandamisest mõjutatud piirkonna (ja selle puhveralade) pinna- ja põhjavee mudeli koostamine. Tulemus: avalikuks kasutamiseks loodud pinna- ja põhjavee mudeli abil on võimalik eelkõige analüüsida veerežiimi, prognoosida põhjaveetaset ja kvaliteeti ning seega parandada põlevkivi kaevandamisest mõjutatud piirkonna põhjavee seisundit. Pinna- ja põhjavee mudeli abil paraneb keskkonnainfo kättesaadavus, saab prognoosida veetaset ja kvaliteeti ning leida lahendusi põlevkivi kaevandamisest mõjutatud piirkonna põhjavee seisundi parandamiseks. Mudel käsitleb üldiselt nii põhja- kui ka pinnavett (hinnang antakse ka pärast kaevandamist kujunevale olukorrale). Mudeli andmete põhjal on võimalik analüüsida keskkonnaseire tõhusust, põhjaveetaseme alandamise leevendusmeetmeid, sh ka suurte kaevanduste etapiviisilist kaevandamist (nn etapialade vahele jäetakse tervik, tagasitäitmise 7

8 korral tehistervik) ja koostada detailsemaid mudeleid põlevkivimaardla väiksemate piirkondade (näiteks mäeeraldiste) kohta. Mudel on abiks põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest mõjutatud piirkonnas erinevatele sihtgruppidele (riigiasutustele, KOVidele, MTÜdele, ettevõttetele) keskkonda mõjutava tegevuse (sh ehitustegevuse, maavarade kaevandamise, maaviljeluse jm) kavandamisel. Esiteks tuleb analüüsida juba koostatud mudelite variante Eesti põlevkivimaardla eri piirkondade kohta, seejärel määrata ja kirjeldada puuduvaid parameetreid. Mudeli pidamine, s.t pidev andmete täiendamine ja iga-aastane hooldus jääb KKMi haldusalasse (Keskkonnaagentuurile). Mudeli abil saab kontrollida ka lihtsamaid keskkonna mõjunäitajaid ja kasutada andmeid geoloogilise uuringu ning kaevandamisloa taotluste KMHde tegemisel. Mudel tehakse aastatel Prognoositav maksumus on ( ; ). Alates aastast 2019 viiakse mudelisse seire- jt vajalikke andmeid ning mudelit täiendatakse pidevalt. Tegevus Kaevandamispiirkonna põhjaveetaseme muutusest tingitud negatiivse mõju leevendusmeetmete määramine ja nende rakendamise võimalikkuse (tõhususe, keskkonnamõju, maksumuse) analüüs. Tulemus: kehtestatud leevendusmeetmed vähendavad või hoiavad ära kaevandamisest põhjustatud negatiivset keskkonnamõju, eelkõige põhjaveest sõltuvale looduskeskkonnale. Olulisteks leevendusmeetmeteks on etapiviisiline kaevandamine ja veega täitunud kaevandustest kaevandamisalale pealevalguva vee tagasisuunamine (vt KSH lisa 1 6 ). Vajalik on hinnata nende leevendusmeetme majanduslikku tasuvust. Kui meetmete rakendamise tingimused kirjutatakse kaevandamisloasse, on need kaevandamisloa omanikule kohustuslikud täitmiseks. Meetmete rakendamine on perspektiivne uute kaevanduste puhul, kuid arvestades uutest kaevandustest toodetava põlevkivi omahinda, võivad nõutavad meetmed põhjustada omahinna sellise kasvu, et kaevandamisest peab loobuma. Seetõttu vajavad leevendusmeetmed ka põhjalikku majanduslikku analüüsi. Meetmete analüüs toimub aastatel Prognoositav maksumus on (2017). Vajaduse korral muudetakse õigusakte. Tegevus Veevarustuse tagamine kaevandatud aladel. Tulemus: põlevkivi kaevandamisest mõjutatud piirkonna elanikud on nõuetekohase joogiveega varustatud. Veevarustus on seotud veemajanduskavadega. Tegevuse käigus tuleb üleujutatud piirkondades nagu Käva, Kohtla, Tammiku, Sompa (kaevandamist ei toimu) ligikaudu 100 kaevu inventeerida, võtta veeproovid keemilise koostise, veetaseme jm vajalike näitajate määramiseks. 6 KSH lisa 1 eelnou.pdf 8

9 Uurimistöö tehakse aastatel: maksumusega ligikaudu (2017). Uuringu tulemusena selguvad veevarustuslahendused ja nende rakendamine võetakse üle veemajanduskavasse. Rahastamine jätkub veemajanduskava kaudu (selleks saavad ka KOVid küsida KIKist toetust). Vajaduse korral muudetakse õigusakte. Tegevus Keskkonnalubade alusel tehtud keskkonnaseire andmete sidumine riikliku keskkonnaseire andmekoguga. Tulemus: objektiivse info saamine põlevkivi kaevandamisest mõjutatud piirkonna keskkonnaseisundi kohta, mis aitab tõhustada järelevalvet keskkonna üle ja hoida ära või leevendada negatiivset keskkonnamõju. Siiani on keskkonnalubade alusel ettevõtete tehtud seire sidumata riikliku seirega. Andmeid on KKMile ja Keskkonnaametile kui loa andjale saadetud pidevalt, aga puudub ühtne andmebaas ja seetõttu ei ole kõigile kättesaadavaid digitaalseid andmeid, seireandmete kasutamine on pigem olnud keskkonnamõju hindajate huvi. Vajaduse korral muudetakse õigusakte ja täiendatakse eksisteerivaid andmebaase. Tegevus Korrastatud karjäärialade inventeerimine (sh seireandmete analüüs). Tulemus: inventuuri käigus selgunud korrastatud karjääride olukorra põhjal on võimalik parandada edaspidise korrastamise nõudeid. See tõstab pärast kaevandamist muuks otstarbeks kasutusse võetavate alade kvaliteeti. Analüüsi käigus selgub, kas karjääride korrastamise nõudeid on vaja täiendada ja (või) muuta. Tähtis on korrastatud ala sobivus ümbritseva maastikuga. Hinnang antakse korrastamise kohta metsamaaks, samuti kaevandamise lõpetamisel tekkivate karjääriveekogude ja märgalade olukorrale ning pärast korrastamist kujunenud maastikule. Tähelepanu tuleb pöörata elurikkusele. Vaja on koostada korrastamise juhend, sest vaidlusaluseid teemasid on jätkuvalt palju, praegused nõuded tuleb ajakohastada ja valikut põhjendada. Vahet tuleb teha näiteks kruusakarjääri ja põlevkivikarjääri korrastamise erisustel. Korrastatud karjäärialade inventeerimine ja analüüs tehakse aastatel: maksumusega ligikaudu (2018). Töö tulemusi kasutatakse kaevandatud alade korrastamistingimuste seadmisel. Tegevus Aheraine taaskasutamise suurendamine. Tulemus: uurimistöö tulemusena saadakse objektiivne ülevaade aheraine maksimaalse taaskasutamise reaalsetest võimalustest, arvestades eelkõige aheraine kui ehitusmaterjali kvaliteeti ja nõudlust turul ning logistikat. Riigi jäätmekava järgi on viimastel aastatel aheraine ning põlevkivituha taaskasutus kasvanud, kuid jätkuvalt tuleb otsida nii jäätmetekke vähendamise kui ka taaskasutuse suurendamise uusi võimalusi. Praegu saab tavaolukorras kasutada aastas kuni 30% kaevandamisega tekitatud aherainet ja seetõttu on vaja analüüsida, kus on võimalik veel kasutada alternatiivsete ehitusmaterjalidena põlevkivi kaevandamise ja töötlemise jääke (katendi lubjakivi, rikastusjääke, aherainekillustikku, põlevkivituhka). 9

10 Uurimistöö lähteülesanne koostatakse koostöös MKMiga ning Maanteeametiga. Aheraine taaskasutamise võimaluste selgitamiseks on vaja teada, kui palju madalamargilist karbonaatkillustikku vajatakse ehitustöödeks, eelkõige teedeehituseks, ja teha võrdlev analüüs selle killustiku asendamiseks aherainega. Lahendamist vajab logistika: kuidas ja millistel tingimustel transportida aherainet Eesti eri piirkondadesse, pöörates seejuures tähelepanu ka laevatranspordi kasutamisvõimalustele. KKM, MKM ja Maanteeamet tellivad a uurimistöö, mille maksumuse prognoos on Aheraine taaskasutamise suurendamiseks täiendatakse või muudetakse vajaduse korral õigusakte (2018. a). Tegevus Kaevandamisjäätmete käitlemise PVT väljatöötamine, arendamine ja rakendamine. Tulemus: põlevkivi kaevandamisjäätmeid käideldakse parimal võimalikul viisil, ressurssi kasutatakse säästlikult. Maavarade (sh põlevkivi) kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmete keskkonnaohutu käitlemise PVT viitedokument (BREF) peab valmima aastal. Edasi PVT kinnitatakse ja eeldatavalt algab kaevandamisjäätmete PVT arendamine ning rakendamine aastal 2017 (Põlevkivi arengukavasse tuleb vajaduse korral lisada vastav tegevus). Kaevandamisjäätmeid tuleb vaadelda kui tuleviku ehitusmaterjalide ressurssi. Aheraine kohta tuleb selgitada kaks probleemi: jäätmestaatuse lakkamine ja kohene ladestamine ehitise rajamiseks (s.t kasutamine ehitusmaterjalina). Tegevus toimub aastatel: Prognoositav maksumus on (2018). Vajaduse korral muudetakse õigusakte. Meede 1.3. Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja pärandmõju leevendamine Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja pärandmõju leevendamise meetmel on suur tähtsus põlevkivitööstuse arendamisele Ida Virumaal. Põlevkivi varasemast kasutamisest tänapäevani säilinud jääkreostus on looduses näha ulatuslike saastunud pinnase ja põhjaveega aladena, kus keskkonnamõju on põhjalikult analüüsitud KSH aruandes, mis soovitab alustada Purtse jõe valgala ja Kukruse põlenud aherainemäe korrastamisest. See vähendab ohtlike ainete sisaldust pinnases, õhus ning põhjavees ja parandab keskkonna üldist seisundit. Tegevus Suletud kaevandamisjäätmehoidlate seisukorra hindamine ja korrastamine. Tulemus: ohtlike ainete sisaldus õhus, vees ja pinnases väheneb ning looduskeskkonna tingimused paranevad. AS MAVES tegi aastatel uuringu Suletud, sh peremeheta jäätmehoidlate inventeerimisnimestiku koostamine. Uuring toimus kahes etapis, mille käigus kaardistati kaevandamisjäätmete ladestamiskohad ning saadud tulemuste alusel liigitati hoidlad ohtlikkusest lähtuvalt A- või B-kategooria jäätmehoidlateks. 10

11 Praegu on uuringu ja riskihinnangu põhjal liigitatud Kukruse aheraineladestuse puistang nr 1 A-kategooria ohtlikkusega kaevandamisjäätmete hoidlaks, mis vajab korrastamist. Sellest tulenevalt on Riigi jäätmekava rakendusplaani punktis 3.1 välja toodud Vanade A-kategooria kaevandamisjäätmehoidlate ohutustamine (korrastamine). Kukruse aherainemäe korrastamise maksumus jäätmekavas on a valmib korrastamise projekt ning korrastamine on planeeritud aastaks Eespool nimetatud uuringu ( ) käigus selgus vajadus ka tulevikus teha selliseid uuringuid, et selgitada aheraine- ja poolkoksimägedes toimuvaid protsesse (näiteks kuumenemine või jahtumine) ning selle põhjal meetmete kavandamine. Seetõttu on ka Põlevkivi arengukava rakendusplaani lisatud uurimistöö aastateks maksumusega ligikaudu (2018). Tegevus Altkaevandatud alade pärandmõju asukoha ja ulatuse selgitamine ning mõju leevendamine. Tulemus: altkaevandatud alade inventeerimine ja selle tulemusena saadud andmete põhjal leevendusmeetmete rakendamine, vähendades põlevkivisektori varasemalt tekitatud pärandmõju. TTÜ mäeinstituut teeb praegu KIKi rahastamisel uurimistööd "Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine" ( ). Eesmärk on digitaliseerida vanad põlevkivi altkaevandatud alade planšetid, siduda need tänapäevase koordinaatide süsteemiga ning digitaliseerida üle nii, et need andmed oleksid nüüdisaegsete vahenditega kasutatavad. Kaevandatud aladele antakse stabiilsushinnangud. Tulemusi saab kasutada altkaevandatud alade kohal või läheduses tööde teostamise võimalikkuse hindamisel. Põlevkivi arengukava tegevuse I etapp on eespool kirjeldatud tegevuse järg ja algab a. Altkaevandatud alade inventeerimise tulemuseks on andmekogum kaevandatud alade pärandmõjust, mille põhjal saab anda altkaevandatud alade kohal olevale maapinnale püsivushinnangu ning analüüsida edaspidist mõju maastikule. Tulemusi saab kasutada kaeveõõnte täitmisel ja edaspidi kaevandamise tagajärjel tekkivate varingute analüüsimisel. Saab planeerida edaspidiseks põlevkivivaru säästlikku kasutamist kadude vähendamise abil. Metoodikat ja uuritavat valdkonda täpsustatakse aastal. Maksumus on ligikaudu (2016). Metoodika hindaja pakub välja ka rakendustööd mõju leevendamiseks ja II etapi tööde maksumuse. II etapp on kavandatud , et võrrelda andmeid kümne aasta möödumise järel. Vahepealsed andmed saadakse Maa-ameti tehtud ülelendude tulemusena (saadakse perioodilised kõrgusmudelid). Kõik andmed seotakse Maa-ameti geoportaaliga ja on avalikuks kasutamiseks Teine strateegiline eesmärk. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine Teise strateegilise eesmärgi täitmiseks vajalikud meetmed on põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine, põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine ja ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine. 11

12 Teise strateegilise eesmärgi täitmist hinnatakse järgmiste mõjunäitaja abil: 1) põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus (%). Indikaatori algtase on 76% (2013. a) ja see näitaja ei tohi väheneda (hinnatakse uuesti a); 2) CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes (tco2/gwhe+th). Indikaatori algtase on 1186 tco2/gwhe+th (2013. a) ja see näitaja ei tohi suureneda (hinnatakse uuesti a); 3) taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest (%). Indikaatori algtase on 4,5% (2013. a) ja see näitaja ei tohi väheneda (hinnatakse uuesti a); 4) põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsuse indikaator, /t kaubapõlevkivi kohta. Indikaatori hinnanguline väärtus oli 34,55 /t a; 5) põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes, /t. Indikaatori hinnanguline väärtus oli 29,78 /t a; 6) Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus ladestatud jäätmete suhtes, /t. Indikaatori hinnanguline väärtus oli 71,04 /t a. Mõjunäitajad on määratud praegustest keskkonna tingimustest ja põlevkivialasest teadlikkusest lähtudes ning neid näitajaid on võimalik edaspidi ümber hinnata, arvestades edaspidist tehnoloogia arengut, kaevandamistingimusi, majanduslikku otstarbekust jm. Mõjunäitajaid on kirjeldatud Põlevkivi arengukava peatükis Meede 2.1. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine eeldab parima võimaliku tehnika arendamist ja rakendamist, mis piirab saasteainete heidet, suurendab ressursisäästlikkust, vähendab tekkivate jäätmete hulka ja suurendab jäätmete taaskasutamist. See kõik pikendab omakorda põlevkivi kasutamise väärtusahelat ja parandab põlevkiviressursi maksimaalset kasutamist. Tegevus Põlevkiviõli ja -elektri tootmise efektiivsuse ning majandusliku efektiivsuse indikaatorite arvutusmetoodika väljatöötamine ja nende alusel andmete analüüsimine. Tulemus: põlevkiviõli ja -elektri tootmise ning majandusliku efektiivsuse indikaatorid on määratud, neid rakendatakse arengukava eesmärkide täitmise analüüsimiseks. Tegevus toimub aastatel a alustatakse eespool nimetatud efektiivsusnäitajate arvutusmetoodika väljatöötamist, mille põhjal edaspidi analüüsitakse Põlevkivi arengukava teise eesmärgi täitmist põlevkivi kasutamise valdkondades. Prognoositav maksumus aastateks on kokku ( ; ; ; ). Tegevus PVT arendamine ja rakendamine elektri tootmisel. Tegevus PVT arendamine ja rakendamine õlitootmisel. Tulemus: saasteainete heite piiramine, ressursisäästlikkuse tõstmine, tekkivate jäätmete vähendamine ja taaskasutamise tõstmine. 2010/75/ELi direktiiv tööstusheidete kohta on üle võetud Eesti õigusruumi tööstusheite seadusega (THS, jõustunud ). Tööstusheite direktiiv on aluseks PVT-alase teabevahetuse korraldamisele. Selle hulka kuulub BREFi uuendamine ja iga BREFi kohta 12

13 koostatakse PVT-järeldused, mis kinnitatakse Euroopa Komisjoni rakendusotsusega (need ei ole direktiivid). Kuna PVT-järeldused kehtivad ELi ulatuses, siis neid ei võeta üle õigusruumi. Eesti tasemel toimub analoogne protsess: tööstusheite seadusest tuleneb PVT-alase teabevahetuse korraldamine, PVT-kirjelduse koostamine teatud põlevkivitööstuse osa kohta ning PVT-jäelduste koostamine ja kinnitamine keskkonnaministri käskkirjaga. Kompleksloale kirjutatakse konkreetsele käitisele kehtestatud nõuded, mis on kohustuslikud täitmiseks. Keskkonnaamet menetleb komplekslubasid ja Keskkonnainspektsioon teostab järelevalvet. Prognoositav maksumus on ja tegevus lõpeb a. Põlevkivi arengukavas rõhutatakse vajadust suurendada oluliselt põlevkivist saadavat lisandväärtust. Kuna Euroopa Komisjoni tasandil (Sevilla ajakohastamisprotsessis) Suurte Põletusseadmete PVT viite-dokument ei võtnud arvesse põlevkiviõli tootmisel tekkivate gaaside põletamise erisust, on kavandatud koostada kohalik PVT-kirjeldus PVT-järeldustega, mis käsitleks uttegaase põletavaid nii suuri kui ka keskmise võimsusega elektrijaamu. Põlevkiviõli tootmise PVT arendamiseks koostati a Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjeldus. Selle dokumendi üks osa - PVT-järeldused - on kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga, mis sisaldab nõudeid saasteainete heite piirväärtuste, seire, ja energiatõhususe kohta õlitootmisel. Need nõuded rakenduvad põlevkiviõli tootjatele aastaks Tegevus Põlevkivi kasutamise väärtusahela pikendamise võimaluste analüüs. Alategevus Uuring(ud) heitsoojuse ning jäätmete (eelkõige poolkoksi ja põlevkivituha) taaskasutamisest. Alategevus Uuring(ud) põlevkivi töötlemisel saadud vedelprodukti ja gaasi väärindamisest. Alategevus Uuring(ud) põlevkivitoorõlist mootorkütuste tootmisvõimalustest. Tulemus: põlevkiviressursi võimalikult maksimaalne kasutamine: ressursikasutust on analüüsitud ja välja selgitatud majanduslikult ning tehnoloogiliselt efektiivsed ja keskkonnakaitse seisukohalt vastuvõetavad põlevkivi kasutamise väärtusahela pikendamise võimalused. Analüüsitakse olemasoleva informatsiooni baasil põlevkivi töötlemisel tekkiva heitsoojuse kasutamist soojusenergia tootmiseks; poolkoksi taaskasutamist tsemenditootmisel; põlevkivituha taaskasutamist ehitustegevuses; keemiatoodete tootmist õlitootmise kaasproduktidest; diiselkütuse tootmist põlevkivitoorõlist. Antakse välja soovitused edasisteks rakendusuuringuteks või tootmise juurutamiseks. Põlevkivi arengukavast on rahastamise prognoos kokku aastateks (igal aastal ). Analüüsi tulemusi kasutatakse edasistes põlevkivialases TA tegevuses. Meede 2.2. Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine Põlevkivitööstuse negatiivse keskkonnamõju vähendamist tuleb alustada välisõhule ja veekeskkonnale ohtlike ainete allikate uurimisega ning nende mõju analüüsimisega. Uuringu tulemuste põhjal saab täpsustada keskkonnalubades seatavaid nõudeid ja selle kaudu vähendada 13

14 ohtu inimese tervisele ning elusloodusele. Jääkreostuskollete ohutumaks muutmine vähendab ohtlike ainete sattumist pinna- ja põhjavette. Tegevus Veekeskkonnale ohtlike ainete allikate uurimine ja kontrolli tõhustamine, ohtlike ainete heite mõju selgitamine veekeskkonnale, keskkonnanõuete ja -meetmete täpsustamine. Tulemus: uuringu tulemuste põhjal saab analüüsida keskkonnakoormuse (reostusallikate ja -koormuste koosmõju) piiramise võimalusi, et tagada keskkonnalubade täpsustamisega keskkonnakvaliteedi piirväärtustele vastav keskkonnaseisund ja vähendada ohtu inimese tervisele ja elusloodusele aastal on kavandatud teha fenoolide uuring prognoositava maksumusega Ülejäänud tegevus toimub veemajanduskava järgi. Fenoole loetakse Eestis põlevkiviõli tootmisega kaasnevateks saasteaineteks ja neile on kehtestatud Eesti sisesed keskkonnakvaliteedi piirväärtused veekeskkonnas. Nii on kehtestatud piirväärtused ühe- ja kahealuseliste fenoolide summale, mis on vastavalt 1 μg/l ja 10 μg/l. Seireandmed pärinevad seni laboritest, mille määramispiir ühealuseliste fenoolide osas ei ulatu piirväärtuseni 1 µg/l või on sellega võrdne. Ranged nõuded fenoolide sisaldusele tulenesid juba Eesti NSV ajast joogivee kloreerimisel (kasutatakse ka praegu pikkade trassidega veevärkides) ja selle käigus tekkivatest klorofenoolidest. Uurimistöös on vaja täpsustada eeskätt inimtekkelised fenoolid, mille ühendeid tuleb fenoolide kogutekkes arvestada. Veekeskkonna ohutuse 7 ja hea seisundi 8 eesmärkide täitmiseks tuleb kontrollida määratud ohtlike ainete piirväärtuste kohaldatavust. Esmalt on vaja teha uurimistöö põlevkivitööstusele iseloomulike fenoolide kohta. Selleks tehakse fenoolide taustasisalduste uuring (sh soodes, liigniisketel aladel jne), samaaegsed kontrollmääramised tehakse ka fenoolide sisaldusest heitvees, pinna- ja põhjavees tööstusaladel. Seejärel saab fenoolide osas keskkonnaministri eri määrustes täpsustada ained, millest arvutatakse ühe- ja kahealuseliste fenoolide summad, piirväärtused ja määramismetoodika (laiemas tähenduses põlevkivisektori veekeskkonnaspetsiifiliste ohtlike ainete piirväärtuste ning nende määramismetoodika ajakohastamine 9 ). Eespool kirjeldatud tegevus aitab vältida riske praegu seatud Eesti siseste karmide keskkonnakvaliteedi eesmärkide ja nende piirväärtuste täitmisel. Veekeskkonnale seatud keskkonnakvaliteedi piirväärtused peavad olema selgelt põhjendatud ja tagama inimeste ning eluslooduse jaoks hea keskkonnaseisundi saavutamise ja säilitamise. 7 Virumaa joogivees ei ole uuritud fenoole ja naftaprodukte ning salvkaevude joogivee ja individuaalpuurkaevude joogivee kvaliteet ei ole teada, kuna selle üle ei tehta riiklikku järelevalvet. Arvestades põhjavee seire tulemusi võib järeldada, et madalamate kaevude joogivesi võib olla samuti reostunud (Lühiülevaade tervise- ja keskkonnaseisundist Ida-Virumaal, eelnevatest põlevkivisektoriga seotud tervise keskkonnauuringutest ning soovitused täpsemate terviseuuringute teostamiseks, Terviseamet ja Tartu Ülikool. Tartu, Tallinn 2014) 8 Veekeskkonna seisundi hinnangute tegemiseks on vaja täpsustada põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel inimmõju tulemusena tekkivate fenoolide loetelu ja lubatud sisaldused veekeskkonda käsitlevates määrustes. 9 Fenoolidele kohalduvate piirväärtuste täpsustamine aitaks kaasa ka Vabariigi Valitsuse määruses nr 99 nimetatud segunemispiirkondade kohaldamisele nende veekogudes või veekogude osades, kus keskkonnaministri määruse nr 49 alusel kehtestatud keskkonnakvaliteedi piirväärtusi ei saavutata. 14

15 Tegevus Lõhnaaine heitkoguse arvutusmetoodika väljatöötamine ning keskkonnalubade täiendamine selles valdkonnas. Tulemus: töötatakse välja lõhnahäiringut põhjustavast tegevusest (sh põlevkivitööstusest) välisõhku eralduva lõhnaaine heitkoguse arvutusmetoodika, mis võimaldab edaspidi lõhnaheidet keskkonnaloas täpsemalt reguleerida ja põhjendatud juhul nõuda käitajalt lisameetmeid a lõpeb KKMi tellitud KIKist rahastatud projekt maksumusega , mille tulemusena koostatakse lõhnaaine heitkoguse arvutamise metoodika. Tegevus Põlevkivi kasutamise jääkreostuse inventeerimine, analüüs ning negatiivse mõju vähendamine (jääkreostuskollete ohutumaks muutmine). Tulemus: jääkreostuskollete ohutumaks muutmine vähendab ohtlike ainete sattumist pinna- ja põhjavette. Seega paraneb pinnase seisund, veekvaliteet ning looduskeskkonna seisund tervikuna; väheneb negatiivne mõju inimese tervisele ja elusloodusele. Praegu on elluviimisel Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜFi) käesolevast perioodist rahastatav Jääkreostusobjektide inventariseerimise programm. Programmi eesmärk on leida lahendus Purtse jõele tervikuna, mistõttu on väga oluline täpselt selgitada välja ka nn fenoolisoost tekkiva reostuse mõju ja ulatus. Mõju olemasolul tuleb leida programmi raames ka tehniline lahendus negatiivse mõju vähendamiseks. Selle programmiga tehakse Purtse jõe ja selle lisajõgede ning fenoolisoo ala kohta ettevalmistustööd (sh uuringud): KMH, eelprojekt, hankedokumendid. Puhastustööde võimalikkus, maht ja ulatus selguvad aasta lõpus. Reostuse kõrvaldamise tööd on kavandatud ÜFi järgmiseks perioodiks alates aastast Nende rahastatavate jääkreostusobjektide kohta ei ole praegu veel ajakava ega maksumust. Praegu koostatakse eelprojektid, mis on aluseks tööde maksumuste prognoosimisel. Ajakavad sõltuvad samuti eelprojektidega kavandatavatest tööde mahtudest. Edaspidine jääkreostuse kõrvaldamise võimalik algusaeg võiks jääda ajavahemikku Tegevus Ladestatud jäätmete koostise ja ohtlikkuse määramine. Tulemus: luuakse eeldused jäätmete keskkonnale ohutuks ladestamiseks ja laiemaks taaskasutamiseks. Põlevkivitööstuse areng sõltub uue tehnoloogia kasutuselevõtust, mille tulemusena muutuvad ka ladestatavate jäätmete koostis ja omadused. Näiteks põlevkivituha omadusi on muutnud uue tehnoloogia rakendamine põlevkivi põletamisel ja suitsugaasides SO 2 sisalduse vähendamisel, mis teeb niisuguse tuha kasutamise tsemenditootmisel küsitavaks ja vähendab ka jäätmete taaskasutusse võtmist. Seega tolmpõletuse kasutamise vähenemisega ja keevkihtkatelde ning TSK õlitootmisprotsessi osakaalu suurenemisega kaasneb väheuuritud omadustega põlevkivituha koguse kasv. Vajalik on nende tuhajäätmete ohutu ladestamise ja taaskasutamise võimaluste igakülgne analüüs. Uuringu tulemusel täpsustuvad eri tootmisüksustes tekkiva põlevkivituha jäätmekäitluse keskkonnanõuded, sh jäätmete ohutu ladestamise ja seire nõuded. Uurimistöö tehakse Prognoositav maksumus kokku on ( ; ), kuna uurida tuleb ka kantserogeenseid ühendeid. Tulemustest selgub, kas ja kuidas on vaja muuta ohtlike jäätmete ladestamistingimusi ning kuidas suurendada jäätmete taaskasutamist. Vajaduse korral muudetakse õigusakte. 15

16 Meede 2.3. Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine Põlevkivisektorit käsitlevate otsuste tegemisel (kaevandamismahu piiramine, keskkonnatasude suurendamine jm) tuleb arvestada sellega kaasnevat mõju piirkonna elanikele ja nende tööhõivele. Elanikkonda tuleb aegsasti teavitada ettevõtete tegevusest kaevandamisel, tekitatud keskkonnakahju leevendamisel ning kaevandatud alade korrastamisel. Olulise tähtsusega on negatiivse sotsiaalse ja tervisemõju uuringud. Elanikkonna tervisenäitajate jälgimise tulemuste alusel saab riik vajaduse korral kavandada riigiüleseid tervisesüsteemi arendusi (sh terviseedenduslike meetmete rakendamist). Tegevus Tervisenäitajate monitooring Ida- ja Lääne-Virumaal. Tulemus: elanikkonna tervisenäitajate jälgimise tulemuste alusel saab riik vajaduse korral kavandada riigiüleseid tervisesüsteemi arendusi (sh terviseedenduslike meetmete rakendamist). Lisaks sellele planeerivad KOVid võimaluste järgi kohalikku tegevust. Monitooringu maksumus on SoMi eelarves ja on seotud Rahvastiku tervise arengukavaga Tegevus Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tingitud negatiivse sotsiaalse mõju (sh mõju inimese tervisele) hindamine ja vähendamise võimaluste analüüs. Alategevus Riikliku skriiningprogrammi väljatöötamine ja käivitamine lapseea astma ja teiste allergiahaiguste paremaks diagnoosimiseks Ida-Virumaal. Alategevus Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekihtidest vett ammutavate ühisveevärkide joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas. Alategevus Individuaalsete puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi täiendav uuring. Alategevus Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), esimene etapp biomarkerite väljaselgitamine. Alategevus Laste terviseseisundi täiendav uurimine (kordusuuring aastal uuritud 3-4 klassi õpilaste seas, et jälgida muutust nende hingamisteede tervises). Alategevus Laste sünniregistri andmete uuring (Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajate võrdlus teiste Eesti piirkondade laste andmetega) ning küsitlus nende kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega). Alategevus Täiskasvanud elanikkonna tervise täiendav uurimine. Tulemus: analüüsi tulemuste põhjal võetakse vajaduse korral kasutusele keskkonnaalased meetmed, mis vähendavad põlevkivitööstuse negatiivset mõju elukeskkonnale; põlevkivipiirkonna elanike tervis ja heaolu paraneb a lõppes põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud tervisemõju uuring (tellija Terviseamet, kaasatud TTÜ, SoM, KKM), millega alustati a. Töös on ühendatud objektiivsed ja enesehinnangulised terviseandmed ning info inimeste seotuse kohta põlevkivisektoriga. Uuringu tulemuste ja SOMi juhtimisel pidevalt toimuva tervisenäitajate monitooringu põhjal tuleb teha edaspidi otsused Põlevkivi arengukava rakendamise kohta. Vajaduse korral tuleb muuta või täiendada õigusakte. 16

17 Tegevuse alategevustes on spetsiifilisi uuringud, mis keskenduvad põlevkivisektoriga seotud tervisemõju väljaselgitamisele. Näiteks Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), esimene etapp biomarkerite väljaselgitamine. Biomonitooring on teaduslik meetod, mis võimaldab hinnata inimese kokkupuudet keskkonnamõjuritega ja nende toimet tervisele, põhinedes indiviidi kudede ja kehavedelike analüüsil. Biomonitooring võimaldab objektiivselt hinnata populatsiooni kokkupuudet erinevatest allikatest (antud juhul põlevkivitööstusest) pärit kemikaalidega (summaarset toimet). Biomonitooringu puhul on oluline küsimus, mis saasteaineid uurida ja keda uurida(elanikud, töötajad, mujal elavad isikud). Selleks on vajalik töö esimeseks etapiks selgitada välja sobivad biomarkerid. Elanikkonna kindlustamine ohutu joogiveega on üks ühiskonna prioriteete. Igaühe õigus veele võimaldab realiseerida inimese õigust elule, tervise kaitsele ja inimväärikusele. Ohutu joogivee tagamine elanikkonnale on põhialuseks vee kaudu levivate haiguste ennetamiseks ja ärahoidmiseks, seetõttu tuleb põlevkivisektori kui potentsiaalse saastaja piirkonnas seda ka täiendavate keemiliste näitajate osas uurida aastal lõppenud tervisemõju uurimistööd rahastas KIK. Põlevkivi arengukavas on soovitus teha põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud tervisemõju uuringut vajaduse korral uuesti 10 aasta pärast, seega alustada hiljemalt aastal 2025 (ettevalmistus uuringuks võiks alata 2023). Tegevuse prognoositav maksumus Põlevkivi arengukava kaudu on aastatel ( ; ; ) Kolmas strateegiline eesmärk. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine Kolmas strateegiline eesmärk käsitleb põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamist ning õppetööd. Põlevkivi arengukavas on planeeritud viia põlevkivivaldkonna teadus- ja arendustegevus programmilisele alusele, et toetada põlevkivi kui riigile kuuluva ressurssi efektiivsema ja keskkonnahoidlikuma kasutamise tehnoloogia arendamist. Kolmanda strateegilise eesmärgi täitmist hinnatakse kahe mõjunäitaja abil: 1). põlevkivi kaevandamist või kasutamist või nendest tuleneva keskkonnamõju uuringut käsitlevate kaitstud doktorikraadide arv aastas. Indikaatori algtase on 3 (2013. a) ja see näitaja ei tohi väheneda (hinnatakse uuesti a); 2) põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse suhtes, % ( ) Indikaatori algtase on 41% ( , a 10 ) ja see näitaja ei tohi väheneda. Mõjunäitajad on esitatud Põlevkivi arengukava peatükis Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) andmetel 17

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti metsanduse ar

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti metsanduse ar Riigikogu otsuse Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016 2030 heakskiitmine eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse seaduse 61 järgi on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas loodusvarade

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Saastetasud

Saastetasud Jäätmete prügilasse ladestamise saastetasud Harri Moora Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn EL jäätmekäitluse põhineb JÄÄTMEHIERARHIAL 1. Jäätmetekke vältimine 2. Korduskasutus 3. Jäätmete ringlussevõtt

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Riigikogu otsus Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Riigieelarve seaduse 20 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: I. Maapõuepoliitika visioon ja üle

Riigikogu otsus Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Riigieelarve seaduse 20 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: I. Maapõuepoliitika visioon ja üle Riigikogu otsus Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Riigieelarve seaduse 20 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: I. Maapõuepoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Ressursitõhusus – mida see ettevõttele annab

Ressursitõhusus – mida see ettevõttele annab RINGMAJANDUS JA EESTI RESSURSSIDE KASUTUS Kaupo Heinma Keskkonnakorralduse ja välissuhete üksuse asekantsler Keskkonnakorralduse ja välissuhete üksus Keskkonnatehnoloogia Maavarade kaitse ja kasutamine

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Põlevkivi optimaalse tasustamise uuring Lühikokkuvõte

Põlevkivi optimaalse tasustamise uuring Lühikokkuvõte Põlevkivi optimaalse tasustamise uuring Lühikokkuvõte 30.12.2016 Põlevkivisektori jätkusuutlik arendamine on riigi seisukohalt oluline mitmel põhjusel. See tagab Eestile poliitiliselt tähtsa energeetilise

Rohkem

EELNÕU

EELNÕU 2006. a. määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid lisa 1 Loa registreerimisnumber Loa taotluse registreerimisnumber KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Keskkonnalubade

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Reet Alev Pajusi Vallavalitsus info@pajusi.ee Teie 08.11.2016 nr 7-1/1032-42 Meie 28.11.2016 nr 6-3/16/12593-4 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

RIIGI JÄÄTMEKAVA

RIIGI JÄÄTMEKAVA AS Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: maves@online.ee Tellija: Keskkonnaministeerium Töö nr: 12111 Vastutav täitja Madis Metsur Juhatuse liige Karl Kupits Tallinn juuni 2014 SISUKORD KESKKONNAMÕJU

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

MÄENDUSE MAINE 25. MAJANDUSARVESTUS MÄENDUSE VÄIKEETTEVÕTTE NÄITEL Julia Gulevitš Viimasel ajal pööratakse palju tähelepanu keskkonnakaitsele, soojuse

MÄENDUSE MAINE 25. MAJANDUSARVESTUS MÄENDUSE VÄIKEETTEVÕTTE NÄITEL Julia Gulevitš Viimasel ajal pööratakse palju tähelepanu keskkonnakaitsele, soojuse 25. MAJANDUSARVESTUS MÄENDUSE VÄIKEETTEVÕTTE NÄITEL Julia Gulevitš Viimasel ajal pööratakse palju tähelepanu keskkonnakaitsele, soojusenergeetikale ja põlevkivi kaevandamisele, kuid kõrvale on jäänud mäenduse

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Maavara kaevandamise loa andmine Sangla III turbatootmisala mäeeraldisel, maavara kaevandamise loa nr KMIN-071 muutmine Sangla kütteturba tootmisala m

Maavara kaevandamise loa andmine Sangla III turbatootmisala mäeeraldisel, maavara kaevandamise loa nr KMIN-071 muutmine Sangla kütteturba tootmisala m EELNÕU (16.06.2016) K Ä S K K I R I Tallinn [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Maavara kaevandamise loa andmine Sangla III turbatootmisala mäeeraldisel, maavara kaevandamise loa nr KMIN-071

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks

Rohkem

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Antud töö on valminud projekti Põlevkivisektori tervisemõjude

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (12.03.2019) Tallinn 19.03.2019 nr 26-6/19-0137/2283 Algus: 14.30 Lõpp: 16.10 Juhatas: Helena Lepp Protokollis: Alar Teras ja Helena Kõrge Võtsid osa: Puudusid:

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

II Osa Lepingu Tingimused ME

II Osa Lepingu Tingimused ME AS Lahevesi PROJEKTEERIMISE JA NÕUSTAMISE TEENUSE HANGE Türisalu reoveepuhasti ehitust ettevalmistavad tegevused elluviimiseks Hankemenetlus HANKEDOKUMENTIDE II OSA. LEPINGU TINGIMUSED Projektijuhi leping

Rohkem

Meetmeleht_meede1.docx

Meetmeleht_meede1.docx MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded

3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded 3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded Arvo Viltrop Arenemislugu Eesti Vabariigi veterinaaria valitsus Praeguse riigiteenistuse eellane: Nõukogude liidu aegne Põllumajandusministeeriumi

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.02.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.07.2004 Avaldamismärge: RTL 2004, 16, 257 Valitsusasutuste

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Pakendi taaskasutus jäätmekäitleja pilgu läbi Agu Remmelg Ragn-Sells AS ärijuht 30. november 2005 Teemad Ragn-Sells pakenditeenused 3 viisi pakendi liigitamiseks Kes vastutab? Veo- ja rühmapakend vs müügipakend

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

VASTUSED KÜSIMUSTELE. PÕHJAVESI JA FOSFORIIT 1. KÜSIMUS: kas tõesti on ainuke kaitsmist vääriv maavara Eestis põhjavesi (kui põlekivi välja jätta) ja

VASTUSED KÜSIMUSTELE. PÕHJAVESI JA FOSFORIIT 1. KÜSIMUS: kas tõesti on ainuke kaitsmist vääriv maavara Eestis põhjavesi (kui põlekivi välja jätta) ja VASTUSED KÜSIMUSTELE. PÕHJAVESI JA FOSFORIIT 1. KÜSIMUS: kas tõesti on ainuke kaitsmist vääriv maavara Eestis põhjavesi (kui põlekivi välja jätta) ja tema kaitsmisele peab olema allutatud kõikide teiste

Rohkem

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus Riigile kuuluvate äriühingute 018. aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus 018. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 9 jätkuvalt tegutsevas äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 5 äriühingus ning enamusosalus

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 1

Keskkonnaministri määruse lisa 1 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus

Rohkem

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 3

Keskkonnaministri määruse lisa 3 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 3 ÕHUSAASTELUBA Loa kehtivusaeg [ ] tähtajatu,

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Marja 4d, Tallinn, Eesti. Tel: , e-post Tellija: Lüganuse vallavalitsus AS Maves töö nr Roodu aiandusühistu territo

Marja 4d, Tallinn, Eesti. Tel: , e-post Tellija: Lüganuse vallavalitsus AS Maves töö nr Roodu aiandusühistu territo Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300, e-post maves@online.ee Tellija: Lüganuse vallavalitsus AS Maves töö nr 17017 Roodu aiandusühistu territooriumil põhjavee tõusust põhjustatud keskkonnaohtlikkuse

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Eesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo

Eesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo Eesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo Läänemere elektriturg 1 PWh 9 TWh 390 TWh NW Russia 150 TWh IE 420 TWh UK Baltics 25 TWh Russia 780 TWh 510 TWh Centrel 260 TWh 480 TWh UCTE Iberia 280 TWh 320

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem