P-05-11/13 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja rikutud maa korrastamise projekt

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "P-05-11/13 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja rikutud maa korrastamise projekt"

Väljavõte

1 Р-05-11/17 ENEFIT KAEVANDUSED AS AIDU KARJÄÄRI KAEVANDAMISE LÕPETAMISE JA KAEVANDATUD MAA KORRASTAMISE PROJEKT MÄEERALDIS AIDU KARJÄÄR Maavara kaevandamise luba nr KMIN-075 KAEVADAMISLOA OMANIK, KAEVANDAJA, PROJEKTI KOOSTAJA Enefit Kaevandused AS Jaama 10, 41533, Jõhvi VASTUTAV SPETSIALIST: Valeri Abramov (Juhatuse liige). JÕHVI 2017

2 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt Projekti koostajad: Peamarkšeider Mäetööde projekteerija Mäetööde tehnoloog I Spetsialist Arendusjuht - Arendusteenistus Projektijuht - Arendusteenistus Geoloogiainsener Mäetööde projekteerija Osakonnajuhataja Keskkonnaspetsialist Tarmo Tohver Allan Viil Sergei Žalinov Dmitri Melnik Helje Eelmets Tarmo All Eduard Pukkonen Lauri Joosu Taavi Lõhmuste Martin Lohk Toomas Nestor Peaspetsialist 2

3 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt Sisukord 1 Sissejuhatus Üldandmed ja teostatud korrastamine Aidu karjääri ekspluatatsiooniperiood I Aidu karjääri ekspluatatsiooniperiood II Karjääri lõplik korrastamine lähtuvalt kehtivast seadusandlusest Korrastatava maa sihtotstarve ja kõlvikuline koosseis Uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamine Veespordikeskus ja sõudekanal Tuulepark Kaitseliidu lasketiir ja põlevkivi rikastusjäätmete (aherainepuistang) ladestuskoht Tulevase Uus-Kiviõli kaevanduse konveier ja tehnoloogiline autotee Aidu karjääri tootmisterritooriumil Puhkeala Džiibimatkad Veerežiimi kujundamine ja prognoos Aidu karjääri piirkonnas Tööd karjääri korrastamisel Tehniline korrastamine Puistangute tasandamine Puistanguteede rajamine Sõudekanali süvendi ja veekõrvalduskanali rajamine Aidu-Liiva Kohtla-Nõmme tee Veespordikeskuse juurdepääsutee Endise lasketiiru ala korrastamine Settetiigid ja kraavid Veekõrvaldusstrekid Tootmisterritoorium Hiivabasseinid Seadmete demonteerimistööd Sammuvate ekskavaatorite demonteerimine Karjääriekskavaatorite demonteerimine Puurseadmete demonteerimine Buldooserite ja karjäärikallurite edaspidine kasutamine Pumbajaamade demonteerimine ja puuraukude likvideerimine Elektriülekandeliinide demonteerimine Bioloogiline korrastamine Mulla käitlus Tööde kalenderplaan kaevandamise lõpetamisel Aidu karjääris

4 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt 8 Aidu karjäärivälja põlevkivivaru Kaevandamisjääkide kasutamine karjääri korrastamistöödel Keskkonnamõju vähendamise abinõud kaevandamise lõpetamisel ja hilisemal arendustegevusel Tööohutusnõuded Karjääri korrastamise ja lõpetamisega seotud tööde kulud Lisad Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud korrastamise tingimused ( ) Maavara kaevandamise luba nr. KMIN Mäetaguse valla korrastamise suuna kinnitus ( ) EEK juhatuse koosoleku protokoll Aidu karjääris põlevkivi kaevandamise lõpetamise ning sulgemistööde jätkamise kohta ( ) Mäetaguse valla kooskõlastus kaevandamise lõpetamise projektile ( ) Maidla Vallavolikogu poolt Aidu karjääri mäetööde lõpetamise projekti kooskõlastamine ( ) Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise koosoleku protokoll ( ) (CD) TJA märkused kaevandamise lõpetamise projektile ( ) (CD) RMK tingimused metsa hooldamiseks kavandatud puistanguteede rajamisele ( ) (CD) Maidla Vallavolikogu poolt Aidu karjääri mäetööde lõpetamise projekti kooskõlastamise ( ) otsusele laekunud EEK AS vaide rahuldamine ( ) (CD) Aidu lasketiiru likvideerimise akt koos Kaitseliidu kirjaga ( ) (CD) MKM luba tööstusplatsi hoonete lammutamiseks ( ) (CD) Kaevandamise lõpetamise tööde komisjoni moodustamine ( ) (CD) EMK otsus, millega soovitatakse KKA-l korrastamise projekti mitte kinnitada ( ) (CD) KKA korrastamise projekti mittekooskõlastamine ( ) (CD) Aidu karjääris kavandatava kaevandamise sulgemise keskkonnamõju hindamise aruanne (CD) Р Sõudekanali rajamise projekt (CD) Veeäravoolude ja tehnoloogiliste puuraukude likvideerimise tüüpprojekt (CD) Veekõrvaldus puuraukude likvideerimise aktid (CD) Aidu karjääris asuvate hoonete ja rajatiste lammutusprojekt (CD) Maidla Vallavalitsuse luba hoonete täielikuks lammutamiseks ( ) (CD) Tehnoloogiline ekskavaatoriga katendi eemaldamise skeem (CD) Eesti Energia ja Maidla valla vaheline koostööleping ( ) (CD) KKA Aidu karjääri korrastamise projekti tagastamine ( ) (CD)

5 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt KKA Aidu karjääri korrastamise projekti tagastamine ( ) (CD) Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll (CD) Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr (CD) Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr (CD) Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr (CD) Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr (CD) Teemaplaneering Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik ja KSH (CD) Maidla vallavalitsuse korraldus nr (CD) Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr (CD) Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr (CD) Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr (CD) Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr (CD) Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneering ja strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne (CD) Lüganuse Vallavolikogu otsus Uus-Kiviõli kaevanduse detailplaneeringu kehtestamisest ( ) (CD) Korrastamise ja lõpetamisega seotud tööde ajagraafik (CD) Katastriüksuste loend (CD) Mäetaguse Vallavalitsuse teavituskiri (CD) Mäetaguse vallavolikogu keskkonnakomisjoni protokoll ( ) (CD) Aidu Veespordikeskuse kiri ( ) (CD) Aidu karjääris (KMIN-075, Kivijärve ja tervikvälja kinnistu) kaevandatud maa korrastamistööde vastuvõtukomisjoni istungi protokoll (CD) Töövõtuleping EEK ja VKGK vahel Aidu karjääri alade korrastamise käigus tranšeede aherainega täitmise osas ( ) (CD) Koostööleping Aidu karjääri sulgemisega seotud korrastamisel ja lasketiiru rajamisel (CD) RMK nõusolek veekõrvalduskraavi säilitamise osas (CD) Puur-lõhketööde pass (CD) Kasutatud kirjandus

6 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt Graafiliste lisade loetelu Nr. Joonise nimetus Märkused 1 Mäeeraldise plaan 2 Aidu karjääri Mäetööde plaan Joonisel on kajastatud olukord maavara väljamise lõpetamisel Maa sihtotstarbelise kasutamise alade 3 Korrastatava maa plaan piiripunktide koordinaatide tabel on toodud lisas ja vastavad punktid graafilises lisas 21 4 Geoloogiline läbilõige joonel I-I` Joonisel kujutatud kaevandamiseelne ja -järgne maapõue läbilõige. Läbilõike joon on toodud mäeeraldise plaanil ja korrastatud ala plaanil 5 Geoloogiline läbilõige joonel II-II` Joonisel kujutatud kaevandamiseelne ja -järgne maapõue läbilõige. Läbilõike joon on toodud mäeeraldise plaanil ja korrastatud ala plaanil 6 Tranšeede läbilõiked III-III` ja IV-IV` Läbilõike jooned on toodud mäeeraldise plaanil 7 Tranšeede läbilõiked V-V` ja VI-VI` Läbilõike jooned on toodud mäeeraldise plaanil 8 Tranšeede läbilõiked VII-VII` ja VIII-VIII` Läbilõike jooned on toodud mäeeraldise plaanil 9 Korrastamise tehnoloogiline skeem ja plaan 10 Sisepuistangute ekskavaatoriga EŠ-10/70 moodustamise skeem 11 Puistangute ekskavaatoriga EŠ-10/70 tasandamise tehnoloogiline skeem 12 Puistangute buldooseriga tasandamise tehnoloogiline skeem 13 Aidu-Liiva - Kohtla-Nõmme autotee plaan Tõstetav autotee paiknemine on näha ja lõiked korrastatava maa plaanil 14 Aidu-Liiva - Kohtla-Nõmme autotee Tõstetav autotee paiknemine on näha pikiprofiil korrastatava maa plaanil 15 Veekõrvalduskanali plaan ja lõiked Veekõrvalduskanali paiknemine on näha korrastatava maa plaanil 16 Aidu karjääri tööstusplatsi rajatised ja ehitised a. seisuga 17 Aidu karjääri tööstusplatsi plaan a. seisuga 18 Hiivabasseini nr1 plaan a. seisuga 19 Bioloogilise korrastamise ja korrastatud maa plaan 20 Tranšeede läbilõiked IX-IX` ja X-X` 21 Sihtotstarve Maa sihtotstarbelise kasutamise alade piiripunktide koordinaatide tabel on toodud lisas

7 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt 1 SISSEJUHATUS Aidu karjääri kaevandatud maa korrastamise projekt (edaspidi projekt ) määrab karjääri korrastamise ja sulgemise käigus teostatavad tööd ja tööde mahud ning posttehnoloogilise maakasutuse suunad kooskõlas korrastamistingimuste, kehtivate planeeringute ja seadusandlusega. Vastavalt 1. jaanuar 2017 kehtima hakanud maapõueseaduse uuendatud redaktsioonile ei reglementeerita kaevandatud maa korrastamist ja kaevandamise lõpetamist eraldi ning kohaldatakse eelnimetatud seaduse viiendat peatükki Uuritud ja kaevandatud maa korrastamine. Juhindudes seadusandlusest ja Eesti Maavarade Komisjoni ning Keskkonnaameti soovitustest (lisa 13.15) käsitletakse korrastamist ja lõpetamist ühtse projektina. Projekt on koostatud Enefit Kaevandused AS juhatuse а otsuse nr 3223 alusel (lisa 13.4). Projekti koostamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest ja Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse (täna Keskkonnaameti Põhja regioon) poolt esitatud korrastamistingimustest (lisa 13.1). Lisaks on mäeeraldise piires kehtestatud mitmeid planeeringuid, eesmärgiga kavandada maakasutust pärast karjääri sulgemist. Neid käsitletakse kui täiendavat sisendit korrastamisprojekti ning võimalusel arvestatakse seal toodud planeerimisettepanekutega. Kõige ulatuslikum Aidu karjääri käsitlev planeerimisdokument on Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneering Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneering (lisa 13.31) (edaspidi: teemaplaneering ), mis hõlmas Maidla valla territooriumile jäävat Aidu karjääri osa. Kirjeldatud planeering ei hõlma kogu mäetööde teenindusmaad ega Aidu karjääri osa, mis jääb Mäetaguse valla territooriumile (joonis 5). Teemaplaneeringu lahenduse ülevaade on toodud peatükis 3. Teemaplaneeringust lähtuvalt sõlmiti Eesti Energia ja Maidla Vallavalitsuse vahel koostööleping (lisa 13.23), mille raames täpsustati muuhulgas Aidu karjääri korrastamise käigus Enefit Kaevandused AS-i poolt teemaplaneeringust tulenevad tööd. Siinjuures tuleb märkida, et Maidla ja Lüganuse vald ning Püssi linn ühinesid a üheks Lüganuse vallaks, kellest on saanud kirjeldatud lepingute õigusjärglane. Endist Aidu karjääri tootmisterritooriumi kavandatakse kasutada rajatava Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise rikastamisel. Selleks rajatakse konveier Uus-Kiviõli kaevandusest Aidu karjääri tootmisterritooriumile ehitatavasse rikastusvabrikusse (lisa 13.31). Kirjeldatud tegevuste täpsemaks kavandamiseks on koostatud detailplaneering, mis kehtestati a Lüganuse vallavolikogu poolt (Maidla valla õigusjärglane) (lisa 13.37). Mäetaguse valda jääv territoorium on metsastatud lähtudes omavalitsuse poolt kinnitatud korrastamise suunast (lisa 13.3). Täiendatud korrastamisprojekti heakskiitmiseks esitamise ajaks 2017 septembris on teostatud kõik projektis ettenähtud korrastamistööd välja arvatud karjääri lõunatranšee lõunanõlva kahe allatuleku koha rajamine, VKG püramiidide ala korrastamine, Ojamaa jõkke suubuva kanali ümbruse korrastamine ja ida-kanali avamine. Need tööd on kavandatud teostada peale korrastamisprojekti heakskiitmist. 7

8 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt 2 ÜLDANDMED JA TEOSTATUD KORRASTAMINE Aidu karjäär asub Eesti põlevkivimaardla keskosa põhjaosas, Ida-Viru maakonnas, Lüganuse ja Mäetaguse valdade territooriumil (joonis 1; graafiline lisa 1). Kaevandatava põlevkivikihindi keskmine paksus oli 2,8 m. Tootuskihindi lasumissügavus varieerus 5 m karjäärivälja põhjaosas kuni 28 m kaguosas (põhjalikum ülevaade [Kattai, Saarde ja Savitski 2000 ja Tulchinsky 2008]). Kuna karjääri enam kui 40 aastase ajaloo jooksul on muutunud mitte ainult maapõuepoliitikat reguleeriv seadusruum vaid ka riigikord, siis on otstarbekas ekspluatatsiooni periood jagada kaheks. Joonis 1. Aidu mäeeraldise asendiskeem. Punase joonega on märgitud mäeeraldised ja kollase joonega Aidu karjääri teenindusmaa, mis asub väljaspool mäeeraldist 2.1 Aidu karjääri ekspluatatsiooniperiood I I ekspluatatsiooniperioodiks loetakse ajavahemiku Aidu karjääri rajamisest kuni Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni. Karjääri rajamine algas a ning esimene tootmisjaoskond alustas tööd a septembris, aastase tootmismahuga tonni kaubapõlevkivi. Rajatud karjääri pindala oli 34 km a alustas tööd 2. jaoskonna esimene järk, millega suurenes karjääri kogutoodang 1,7 miljoni tonnini aastal alustas tööd 3a jaoskonna teine järk, millega 8

9 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt suurenes karjääri tootmisvõimsus 2,9 miljoni tonnini aastal alustas tööd 3b jaoskonna teine järk ning toodangu maht kasvas 3,5 miljoni tonnini aastas [Tulchinsky, 2008]. Paralleelselt kaevandamisega toimus ammendatud alade korrastamine (Joonis 2). Alade korrastamisel lähtuti kuni aastani juhendist Ajutine instruktsioon põlevkivikarjääride metsastamiseks. Esimesed alad pindalaga 21,27 ha tunnistati korrastatuks aastal Kohtla- Järve Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee (RSN TK) otsustega nr 180 (lisa 13.36). Järgmine korrastatud maade üleandmine toimus aastal, kui Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsusega nr 159 tunnistati korrastatuks 79,39 ha, millest küll suur osa jääb väljapoole tänapäevast mäeeraldise piiri (lisa 13.35). Järgmine korrastatud maade üleandmine toimus aastal, kui Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsusega nr 236 tunnistati korrastanuks 72,27 ha (lisa 13.34). Viimane ja kõige ulatuslikum maade üleandmine Nõukogude Liidu perioodil toimus aastal, kui Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsusega nr 51 (lisa 13.33) tunnistati korrastatuks 637,9 ha. Nõukogude perioodil korrastati ja anti üle kokku 810,83 1 ha, millest osa jääb väljapoole kehtivat mäeeraldist ja teenindusmaad 2.2 Aidu karjääri ekspluatatsiooniperiood II II ekspluatatsiooniperioodiks loeme ajavahemikku alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest. Sellel ajaperioodil oli karjääri tootmismaht umbes kaks miljonit tonni aastas kuid sõltus suuresti tarbimisest [Tulchinsky, 2008]. Varude väljamine lõpetati aastal Järgides juba okupatsiooniperioodil väljakujunenud tootmisrutiini oli karjäär jaotatud neljaks tootmisjaoskonnaks 1, 2, 3A, 3B (joonis 3) ning kaevandamine toimus põhjast lõunasse kihindi languse suunas. Kehtiva kaevandamisloa kohase mäeeraldise pikkus on 4,4 km, laius 6,7 km [Tulchinsky, 2008]. Aidu karjääri katenditöödel kasutati lihtkaevandamist. Selle kaevandamisviisi puhul paigutatakse kattekivimid tühjakskaevandatud ala sisepuistangusse paljandusekskavaatoriga muid transpordivahendeid kasutamata. Kogu katend eemaldati kahe astmega: 1. aste kvaternaarsetted 2. aste Ordoviitsiumi karbonaatkivimid, mis vajavad eelnevat kobestamist puurlõhketöödega Paljandamistöödel kasutati sammuvaid ekskavaatoreid. Nende tehnoloogilise skeemi aluseks on setete ja kaljukivimite selektiivne kaevandamine ja puistangutesse paigutamine (lisa 13.22). Esmalt teisaldati alumise ammutusega lõhatud aluskivimid ja seejärel ülemise ammutusega setted (koos mullakihiga). Niisugune puistangute moodustamise järjekord võimaldas kaljukivimid paigutada alla ja pehmed setted üles, tagades nii puistangute püsivuse. Seejärel toimus tootsa kihindi kobestamine lausväljamisel puur- ja lõhketöödega või selektiivse väljamise korral buldooserkobestiga. 1 Kahjuks ei ole säilinud kõik nõukogude perioodil alade korrastatuks tunnistamise aktide juurde kuuluvad kaardid ja skeemid. Sellest tulenevalt pärinevad käesolevas seletuskirjas toodud korrastatuks tunnistatud alade pindalad Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsuste tekstist ning ei ühti täielikult graafilises lisades toodud ruumikujudega. 9

10 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 2. Aidu karjääri korrastatuks tunnistatud alad ja bioloogiliselt korrastatud, kuid maapõueseaduse mõistes korrastatuks tunnistamata alad 10

11 Joonis 3. Tranšeede nimetused Aidu karjääris toimus kaevandamine ja korrastamine viimastel aastatel kaevandamisloa nr KMIN-075 (lisa 13.2) alusel. Luba väljastati aastal varasema maavara kasutusloa ümbervormistamisel kaevandamisloaks. Kaevandamisloa kohaselt on Aidu mäeeraldise pindala 2555,01 ha ning mäeeraldise teenindusmaa 1473,89 ha. Esimene karjääri osaline korrastatuks tunnistamine pärast taasiseseisvumist toimus aastal (lisa 13.32), ning seejärel veel (lisa ja 13.30), 2002 (lisa 13.28), 2003 (lisa 13.27), aastal (lisa 13.26) ja viimati aastal (lisa 13.44). Eelnevast tuleneb, et suur osa Aidu karjääri mäeeraldisest ja teenindusmaast on juba korrastatuks tunnistatud (tabel 1 ja Joonis 2). Kuigi korrastatuks tunnistamine on toimunud nii erinevate riigikordade kui erinevate seadusandlike aktide alusel on seda tehtud korrastamise hetkel kehtinud seadusruumist tulenevate nõuete kohaselt ning seega saab nimetatud alad lugeda korrastatuks kehtiva maapõueseaduse 87 mõistes. 11

12 Tabel 1. Aidu korrastatuks tunnistatud alad Jrk.nr Aidu karjääri maa korrastatuks tunnistamise otsus Korrastatud maa Otsuse koopia pindala (ha)* asub lisas 1. Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr ,27 Lisa Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr ,39 Lisa Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr ,27 Lisa Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsus nr ,90 Lisa Maidla vallavalitsuse korraldus nr 1-6/ ** 821,50 Lisa Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr ,30 Lisa Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr ,22 Lisa Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr ,58 Lisa Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll nr ,11 Lisa Aidu karjääri korrastamis komisjoni istungi protokoll ,51 Lisa Aidu karjääris (KMIN-075, Kivijärve ja Tervikvälja kinnistu) kaevandatud maa korrastamistööde 127,85 Lisa vastuvõtukomisjoni istungi protokoll KOKKU 2258,9 * Kahjuks ei ole säilinud kõik nõukogude perioodil alade korrastatuks tunnistamise aktide juurde kuuluvaid kaarte ja skeeme. Sellest tulenevalt on tabelis toodud korrastatuks tunnistatud alade pindalad Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsuste tekstist ning ei ühti täielikult graafilises lisades toodud ruumikujudega. Lisaks paiknevad korrastatuks tunnistatud alad väljaspool kehtivat mäeeraldist ja selle teenindusmaad. **Korraldusega lõpetatakse maakasutusõigus varem korrastatuks tunnistatud aladel vastavalt korrastamiskomisjoni protokollidele nr 1-4. Tabel 2 on esitatud Aidu karjääris perioodil toimunud tehnoloogilise korrastamise ja metsastamise mahud pindalaliselt. Tabel 2. Aidu karjääris perioodil toimunud korrastamine Aasta Tehnoloogiline korrastamine (ha) Metsastamine (ha) , ,75 20, , ,7 58, ,25 KOKKU 376,22 358,8 2.3 Karjääri lõplik korrastamine lähtuvalt kehtivast seadusandlusest Karjäär töötas kokku 38 aastat ning maavara väljamine lõpetati a Eesti Energia juhatuse otsusega nr 3223 (lisa 13.4). Selleks ajaks oli vajalik korrastatuks tunnistada veel ha mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa alasid. Karjääri tootmistegevuse järgse lõpliku korrastamise kavandamine algas juba aastal, kui küsiti Ida-Virumaa Keskkonnateenistusest 2 Number saadud kasutades olemasolevaid ruumiandmeid. 12

13 (tänapäevase Keskkonnaameti eelkäija) korrastamise tingimused (lisa 13.1). Alale oli selleks ajaks koostatud juba eespool nimetatud Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneering (lisa 13.31). Planeeringu algatamise aluseks olev Maidla Vallavolikogu otsus lähtus OÜ Rasireks Elekter, OÜ Kindel Vara ja Kaitseliidu Alutaguse Maleva taotlustele Maidla valla, EEK AS (Eesti Energia Kaevandused AS, uue nimega Enefit Kaevandused AS) ja Eesti Energia AS vahel sõlmiti koostöölepe veebruaris (lisa 13.23). Lepingu sõlmimise eesmärgiks oli poolte vahelise koostöö tõrgeteta toimimise ja efektiivsuse tagamine seoses Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise ja Aidu karjääris toimuva põlevkivi kaevandamisega kaasneda võivate ja kaasnenud negatiivsete mõjude ärahoidmiseks, leevendamiseks ja kompenseerimiseks. Seoses Aidu karjääri korrastamise ja kaevandamise lõpetamisega on koostöölepingus sätestatud kohustused Enefit Kaevandused AS-ile (eelnevalt Eesti Energia Kaevandused AS) järgnevad: Aidu karjääri sulgemisel teostatakse kõik õigusaktides nõutavad korrastamistööd; Aidu karjääri sulgemisel rajatakse nõutavad hüdrogeoloogilised rajatised; Aidu karjääri sulgemisprojekti nõuete kohaselt remonditakse Maidla Kohtla-Nõmme tee katastriüksustel 44901:002:1401; 44901:002:1700; 44901:002:0085; Aidu karjääri sulgemistööde käigus rajatakse rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanali süvend hinnangulise maksumusega üks miljon eurot; Enefit Kaevandused (edaspidi EK) tasub muud õigusaktidest tulenevad kaevandaja kohustusena näidatud ja Aidu karjääri sulgemisega seotud kulud. Koostati lõpetamisprojekt ning Aidu karjääris kavandatava kaevandamise sulgemise keskkonnamõju hindamise aruanne (lisa 13.16), mille heakskiitmise otsuse tegi Keskkonnaamet Seejärel kooskõlastati lõpetamisprojekt Maidla (lisa 13.6 ja 13.10) ja Mäetaguse valdadega (lisa 13.5). Kaevandamise lõpetamise komisjon kutsuti esimest korda kokku a eesmärgiga tutvustada kaevandamise lõpetamise ja korrastamise projekte ning kirjeldada kavandatavaid tegevusi (lisa 13.7). Riigi Metsamajandamise Keskuselt küsiti lõpetamise projekti raames seisukohta teede võrgu rajamiseks ja taastamiseks Aidu karjääri alal (lisa 13.9). Seejärel esitati sulgemisprojekt kooskõlastamiseks Tehnilise Järelevalve Ametile (lisa 13.8). Järgnevalt moodustati EEK tootmisdirektori käskkirjaga kaevandamise lõpetamise tööde vastuvõtukomisjon (lisa 13.13). Teemaplaneeringule koostatud KSH (13.31) kohaselt tuleb Kaitseliidu lasketiiru alalt laskemoona jäägid pinnasest kindlasti kokku koguda ning eemaldada enne Aidu karjääri tegevuse lõpetamist. Vastavad tööd viis läbi Kaitseministeerium ning tööde lõpetamist kinnitati aktiga, millele kirjutas alla ka EEK esindaja (lisa 13.11). Seejärel lõpetati kaevandusvee pumpamine Aidu karjääris a, mille järgselt hakkas veetase tõusma ning lasketiiru ala ujutati üle. Korrastamise projekt esitati Keskkonnaametisse (KKA) märtsis Viimane edastas projekti seisukoha saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile (EMK), kes soovitas KKA-l projekti mitte heaks kiita (lisa 13.14). KKA nõustus EMK soovitustega (lisa 13.15). Muuhulgas soovitas EMK lõpetamise ja korrastamise projektid vormistada ühe dokumendina. Lähtuvalt EMK kommentaaridest ja soovitustest täiendati korrastamise projekti ning see esitati uuesti KKA-le KKA ei andnud luba projekti rakendamiseks, sest leidis, et kõiki EMK aastal välja toodud puudusi ei ole kõrvaldatud (lisa 13.23). Kolmandat korda esitati projekt KKA-le a, KKA edastas projekti EMK-le seisukoha saamiseks. Tuginedes viimase arvamusele tagastati projekt täiendamiseks (lisa 13.25). 13

14 2.4 Korrastatava maa sihtotstarve ja kõlvikuline koosseis Korrastatava maa sihtotstarve ning kõlvikute suurus ja vahekord on esitatud tabelina lisas Katastriüksuste loend. 14

15 3 UUTE PINNAVORMIDE JA KAEVANDATUD MAA KUJUNDAMINE Aidu karjäär asub valdavalt Lüganuse (enne omavalitsuste ühinemist Maidla vald) ja osaliselt Mäetaguse valla territooriumil. Kogu karjääri pindalast (2555,1 ha) asub Lüganuse vallas 2412,6 ha ja Mäetaguse vallas 142,5 ha. Valdav osa mäeeraldisest ja teenindusmaast kuulub riigi omandisse ja on hallatav erinevate asutuste poolt (Joonis 4). Eraomandis olevaid katastriüksuseid on neli, kuid nende pindala suhtena kogu territoorium on marginaalne. Umbes 2/3-ikul mäeeraldisest ja teenindusmaast puudub Enefit Kaevandused ASil lepinguline suhe maaomanikuga ehk tegemist on aladega, kus maakasutus on lõpetatud või kus pole seda kunagi olnud, sest kaevandamine ja korrastamine toimus enne Eesti taasiseseisvumist. Enefit Kaevandused ASil on lepinguline suhe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Maa-ametiga, kes on määratud antud aladel Keskkonnaministeeriumi volitatud esindajaks. Loetelu katastriüksustest mis paikevad mäeeraldisel või teenindusmaal (sh katastriüksused mis paiknevad osaliselt), koos tunnuste, sihtotstarbe ja omanikega on kajastatud lisas Lüganuse vald Kogu karjääriala terviklikuks planeerimiseks algatas Maidla Vallavalitsus a otsusega nr 228 üldplaneeringu teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (lisa 13.31). Planeeringu peamisteks eesmärkideks oli: Määrata ca 130 MW võimsusega tuulepargi asukoht; Planeerida rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal koos abirajatistega; Kavandada erinevat tüüpi puhkealade asukohad; Planeerida Kaitseliidu lasketiir ja täpsustada ehitus-tehnilisi ja ballistilisi tingimusi; Välja pakkuda Ojamaa kaevise veoteede erinevad alternatiivid; Määrata Ojamaa kaevanduse rikastamisjäätmete ladestuskoht. Täiendavalt allkirjastasid Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Maidla valla, Eesti Olümpiakomitee, EEK AS-i ning Eesti Sõudeliidu esindajad 16. detsembril a. heade kavatsuste protokolli Aidu põlevkivikarjääri alade korrastamise ja sulgemise käigus rahvusvahelistele nõuetele vastava veealade spordikeskuse ning külastajatele suunatud atraktiivsete teenuste välja arendamiseks. Lähtuvalt teemaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilisest hindamise tulemustest on Aidu karjääri sulgemise järgselt kaevandatud alade arendamine ning kasutusele võtmine sõude- ja veespordikeskuse, spordi-, puhke- ja virgestuse ning taastuvenergia tootmise aladena pikaajalise sotsiaal-majandusliku mõjuna piirkonnale positiivsem kui ala metsamine. Vee- ja sõudekeskuse arendamine annab juurde töökohti, muudab ala atraktiivsemaks ja pikaajalises perspektiivis toob arenguvõimalusi ka lähipiirkonnale (lisa 13.31). Sarnasele järeldusele jõudis ka Aidu karjääris kavandatava sulgemise KMH (lisa 13.16). Selle kohaselt on parim alternatiiv pärast maavara ammendumist, karjääri sulgemine ja vee pumpamise lõpetamine, mille tulemusel taastub looduslik veetase. Endist karjääri kasutatakse tuulepargi, rekreatsioonialade, lasketiiru ja aheraine ladestus alana. Karjääri tootmisterritooriumi on loodushoiu seisukohalt mõistlik kasutada tulevase Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise töötlemiseks (lisa 13.16). Oluline on märkida, et suur osa teemaplaneeringu alast kuulub küll Aidu mäeeraldise sisse, kuid on korrastatud, korrastatuks tunnistatud ning üle antud vastavalt üleandmise hetkel kehtinud seadustele (lisa ja Joonis 2). 15

16 Joonis 4. Mäeeraldise ja teenindusmaa maaomanikud Maakatastri andmetel seisuga Kollase viirutusega on tähistatud alad, mis on Enefit Kaevandused AS-il rendil. Nende hulgas on kajastatud ka alad, kus Enefit Kaevandused AS-il on osaline kasutusõigus Mäetaguse vald Mäetaguse vald soovib valla territooriumile jäävat Aidu karjääri korrastatud maid kasutada metsamajanduse arendamiseks. Sellega seoses soovitakse, et nendel maadel viiakse läbi metsamajandusliku suunitlusega tehniline korrastamine (lisa 13.3 ja 13.5). 3.1 Veespordikeskus ja sõudekanal Rahvusvahelistele nõuetele vastava sõudekanaliga sõude- ja veespordikeskus kavandati teemaplaneeringu kohaselt karjääriala edelaossa (lisa 13.31). Sõudekanalis stabiilse veetaseme säilitamiseks kavandati väljavool Ojamaa jõkke läänepoolt kanalit (lisa 13.31, Teemaplaneeringu põhijoonis ). Kanalit ümbritsevad alad planeeriti valdavalt ärimaa juhtfunktsiooniga. Teemaplaneeringus kavandatud lahendus täpsustati detailplaneeringuga [Ilp ja Ruth 2014], mis kehtestati Lüganuse Vallavalitsuse poolt Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine Aidu Veespordikeskuse 16

17 ehitiste rajamiseks, tehnovõrkude ja rajatiste asukoha ning haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. Kehtestatud detailplaneering on edasise projekteerimistegevuse aluseks. Joonis 5. Aidu karjääri alal kehtestatud teema- ja detailplaneeringud. Tumepruuni joonega on märgitud teemaplaneeringu piir. Sõudekanali rajamiseks koostati projekt (lisa 13.17), millega kooskõlas tehti süvendi kaevetöid vahemikus august a kuni august a. Sõudekanali paiknemine on näidatud korrastamise tehnoloogilisel skeemil (graafiline lisa 9). Tulenevalt EK AS ja Lüganuse valla vahelistest kokkulepetest (lisa 13.23), piirdusid EK kohustused sõudekanali süvendi rajamise ning süvendi projektikohase nõlvade kujundamisega. Ülejäänud detailplaneeringuga kirjeldatud tegevuste teostamine ja finantseerimisvahendite leidmise ülesanne jäi vallale ja suunati kolmandale osapoolele, milleks loodi SA Aidu Veespordikeskus. Kanali valmides korrastati ning tasandati olemasolev tee ning rajati sõudekanalile juurdepääsuks täiendavalt kaks teelõiku kogupikkusega 0,9 km (graafiline lisa 9). SA Aidu Veespordikeskus on kinnitanud, et ala on planeeritava ehitustegevuse jaoks piisavalt korrastatud ja sobiva reljeefiga (lisa 13.43). 3.2 Tuulepark Üle korrastatud Aidu karjääri ala, suunaga kirdest edelasse, on kavandatud OÜ Kindel Vara tuulepark koguvõimsusega 99 MW. Tuulepark koosneb kuni 33 elektrituulikust Vestas V90, võimsusega a' 3 MW (lisa 13.31). 17

18 Tuulepargi teenindamiseks on planeeritud 20/330 kv trafoalajaam, mis ühendatakse 330 kv õhuliini abil Püssi alajaamaga ja 20 kv maakaablite abil elektrituulikutega ning sõude- ja veespordikeskust teenindava trafoalajaamaga. Tuulikud on valdavalt planeeritud aladele, mis on metsastatud ja korrastatuks tunnistatud (Joonis 2 ja lisa 13.31) ning seal täiendavaid töid ei kavandata. Korrastatuks tunnistamata aladele on planeeritud kolm tuulikut. Nende alade korrastamisele ei ole seatud täiendavaid tingimusi ning Enefit Kaevandused AS on lähtunud korrastamistingimustest (maksimaalne nõlvsus 8 kraadi ning metsastamine). Käesolevaks ajaks on need tööd teostatud ja sellega loetakse, et pind on piisavalt ettevalmistatud tuulepargi rajamiseks. Tuulepargi ning sellega seonduva infrastruktuuri rajamisel Enefit Kaevandused AS ei osale. Kõik vajalikud infrastruktuuri investeeringud (sh juurdepääsuteed ja ühendusliinid) teeb tuulepargi arendaja. 3.3 Kaitseliidu lasketiir ja põlevkivi rikastusjäätmete (aherainepuistang) ladestuskoht Teemaplaneeringuga kavandati ala Kaitseliidu kasutusse jääva välilasketiiru rajamiseks. Kavandatud ala oli kasutusel kui põlevkivi väljaveo tranšee, mis võimaldab kuni 600 m pikkuse välilasketiiru rajamist. Lasketiiru rajamiseks nägi teemaplaneering ette detailplaneeringu koostamise, millele peab tuginema ehitusprojekt. Teemaplaneeringu kohaselt võib maakasutusõiguse ja ehitusloa alusel alustada tranšee täitmisega ja lasketiiru rajamisega, kui karjääri sulgemisel enam ei vajata tranšeed põlevkivi veoteena. Lasketiiru rajamiseks täidetakse idapoolt kolmanda 1,5 km pikkune ja 25 m sügavune tranšee, kuhu mahub u 2,2 mln m³ aherainet, ning seda ümbritsev ala (lisa 13.31, Teemaplaneeringu põhijoonis ). Teemaplaneeringus on täiendav kaevise rikastusjäätmete (aheraine) ladestuskoht planeeritud karjääri kaguosasse idapoolt teise ja neljanda väljaveotranšee vahelise ala lõunaossa (lisa 13.31, Teemaplaneeringu põhijoonis ). Aheraine ladestusala ja Kaitseliidu lasketiiru maa-ala detailplaneering algatati Maidla Vallavolikogu otsusega nr 164 ( ) ning kehtestati Detailplaneering hõlmas 410 ha Aidu karjääri idaosas ning tugines varem koostatud üldplaneeringu teemaplaneeringule, kuid sellega täpsustati teemaplaneeringus kavandatud riigikaitsemaa ja aheraine ladestusala piire [Teiv jt., 2012]. Detailplaneeringus on aheraine ladestusala planeeritud edasisest arengust lähtudes puhke- ja virgestusalaks. Umbes 94 ha suurusele alale ladestatakse põlevkivi kaevandamisel tekkivaid kivijäätmed arvestuslikult umbes 20 aasta jooksul. Selleks, et anda ladestusalale maastikukujunduslikult huvitavam väljanägemine ning edaspidi ka puhke- ja virgestusala funktsioon on otsustatud ladestusala kujundada ladestamise juhtimisega. Ladestuskoht võimaldab kujundada kaevandamisjäätmete ladestuid 1200 x 600 m suurusel alal [Teiv jt., 2012]. Detailplaneeringuga näidatakse ka VKG poolt planeeritava aheraine lintkonveieri asukoht. Lisaks täpsustatakse planeeritava laketiiru kõrguseks 45-48,5 m. Täiendavalt kavandatakse detailplaneeringuga riigikaitsemaale käsigranaadi viskekoht ja teenindusala, kus asuvad abirajatised, parkla, konteinerid ja välikäimlad [Teiv jt., 2012]. Korrastamisprojekti raames teostatavaid tegevusi kirjeldatakse peatükis Korrastamistingimustes (lisa 13.1) ei kajastata korrastamist riigikaitsemaaks. Lasketiiru rajamise soov leidis esmakordselt kajastamist teemaplaneeringus (lisa 13.31). Selleks ajaks oli karjäär ammendumas ning polnud enam piisavalt kaevandusjäätmeid tranšee tõstmiseks selliselt, et oleks võimalik hilisem lasketiiru rajamine. Ümberkaudsete nõlvade vedamine tranšeesse ei olnud võimalik, sest seal oli juba teostatud bioloogiline korrastamine ning puistangute vedamine 18

19 kaugemalt oleks olnud ebamõistlikult kulukas. Sellest tulenevalt pöördus Kaitseliit VKG poole, kelle Ojamaa kaevandus paikneb vahetus läheduses. Saavutatud kolmepoolse kokkuleppe kohaselt, täidab lasketiiru ala OÜ VKG Kaevandused Ojamaa kaevandusest pärit aherainega Kaitseliidu soovil ja EK nõusolekul (lisa töövõtuleping; 13.46). VKG andmetel oli aasta jaanuari seisuga rajatud ülepääs karjääri lõunaosa tehisveekogust mis võimaldab autoga pääseda Aidu karjääri alale üle karjääri kaguservas oleva tammi (graafiline lisa 9). Selleks kasutati Ojamaa kaevandusest pärinevat aherainet, mida kulus m 3. Lähtuvalt Mäetaguse Vallavolikogu Keskkonnakomisjoni koosoleku protokollist (lisa 13.42) rajab VKG katastriüksusel 49801:001:0800 Aidu karjääriväli 3 truubi või silla, või kasutab muud lahendust, mis tagab piisava vee liikumise. Truup rajatakse hiljemalt korrastamistööde lõpetatuks tunnistamise ajaks aasta juulikuu seisuga on täidetud vastav tranšee (absoluutkõrguseni ca 45 meetrit) ning sellega planeeritud lasketiiru ala (graafiline lisa 9; graafiline lisa 19). Kaitseministeeriumile antakse üle katastriüksus tunnusega 44901:002:0409. Seda ala ei metsastata. Täiendavaid pinnasetöid antud katastriüksuse raames EK ei teosta ning kõik hilisemad tööd korraldab Kaitseministeerium vastava ehitusprojekti alusel. Arvestades Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsiooniala ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneeringut Ramboll 2011, oli katastriüksusele (44901:002:0408) planeeritud VKG Kaevandused OÜ poolt rikastusjäägi ladestuskoht, 27,4 ha ulatuses (graafiline lisa 9). VKG Kaevandused AS soovis taotleda ülal nimetatud ala maakasutusõigust rikastusjääkide ladestuseks. Kohtuvaidlus Keskkonnaameti Põhja Regiooni ja VKG Kaevandused OÜ vahel rikastusjäägi ladestustasu maksmise teemal sai 16. juuni 2017 Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse (kohtuaja number: ). Tulenevalt kohtuotsusest ei ole võimalik VKG l kujundada detailplaneeringus nimetatud territooriumi aheraine taaskasutamiseks ega luua puhke- ja virgestusala funktsiooni. Enefit Kaevandused AS korrastab ja metsastab antud territooriumi. 27,4 ha ulatuses tasandatakse korrastamata ala nii, et maapinna maksimaalne absoluutkõrgus ei ületa 60 meetrit. Peale tehnoloogilist korrastamist teostatakse alale bioloogiline korrastamine analoogselt külgnevate aladega. Täiendavaid töid Enefit Kaevandused AS ei teosta. Korrastatud ala on sobilik hilisemaks puhke- ja virgestusala loomiseks, samuti kasutamiseks aheraine ladestusalana. 3.4 Tulevase Uus-Kiviõli kaevanduse konveier ja tehnoloogiline autotee Aidu karjääri tootmisterritooriumil Aidu karjäärist lõunas, üle Ojamaa jõe, on kavandatud Enefit Kaevandused AS Uus-Kiviõli põlevkivikaevandus, mille kaevist planeeritakse töödelda (rikastada) Aidu tootmisterritooriumil. Teemaplaneeringus on kavandatud koridor kaevise lintkonveierile ja autoteele. Koridor saab alguse kavandatud Uus-Kiviõli kaevanduse tootmisterritooriumilt, kulgeb sõudekanalist ida poolt sirgjooneliselt mööda, suundudes Aidu tootmisterritooriumile (joonis 6 ja graafiline lisa 19). Täpsemaks planeerimiseks on koostatud Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maaala detailplaneering (lisa 13.37), mis kehtestati a Lüganuse vallavolikogu poolt (lisa 13.38). Selle kohaselt võetakse Aidu karjääri tootmisterritoorium kasutusele põlevkivi töötlemis-, laadimis- ja laopiirkonnana ning rajatakse rikastamisvabrik ja teised infrastruktuuri objektid. 19

20 Aidu karjääri tootmisplatsil teostati lammutustööd vahemikus aprill 2013 kuni aprill 2014 ning tootmisplats korrastati vastavalt Aidu karjääris asuvate hoonete ja rajatiste lammutusprojektile (lisa 13.20). 3.5 Puhkeala Teemaplaneeringuga on Ojamaa jõe kaldapiiranguvööndi ja ammendatud karjääri vaheline ala reserveeritud looduslikule puhkealale ning detailplaneerimise kohustusega sõude- ja veespordikeskusele (lisa 13.31, Teemaplaneeringu põhijoonis ). Kavandatud ujumisala lahendus ja ehitus-tehnilised tingimused täpsustatakse teemaplaneeringu kohaselt pärast alade veega täitumist, vajadusel detailplaneeringu alusel (teadaolevalt ei ole seda projekti koostamise ajaks veel tehtud). Detailplaneeringu koostamise vajaduse otsustab Lüganuse Vallavolikogu. Lisaks on kavandatud veeala sukeldumisspordi otstarbeks. Vajadusel on lubatud rajada paadisild ja püstitada kuni 20 m² aluse esituspinna ja kuni 3 m kõrguseid ehitisi. Karjääri keskosas tuulepargi alale jäävale kõrgele künkale (abs. kõrgus m) on teemaplaneeringus tehtud ettepanek vaateplatvormi rajamiseks (lisa 13.31, Teemaplaneeringu põhijoonis ), kust avaneks hea vaade ümbritsevale alale. Juurdepääs oleks kavandatud kergliiklusteega põhja poole jäävalt elektrituulikute teelt. Nimetatud vaateplatvormi rajamine ei kuulu käesoleva korrastusprojektis ettenähtud tööde hulka. Korrastusprojekti kohaselt tasandas Enefit Kaevandused AS puistangud vastavalt korrastamistingimustele (maksimaalne kallakus 8 kraadi) ning teostas bioloogilise korrastamise, milleks käesoleval juhul on metsastamine. Nimetatud tööd on tänaseks teostatud ning täiendavaid tegevusi ei kavandata. Hilisema maa-ala arendamise (sh detailplaneeringu ning sellest lähtuvate edasiste tegevuste) eest vastutab arendaja. 3.6 Džiibimatkad Teemaplaneeringuga lubatakse jätkata ja arendada edasi puhke- ja virgestusmaana reserveeritud Aidu karjääri kirdenurka, kus hetkel toimuvad ATV- ja džiibimatkad (lisa 13.31, Teemaplaneeringu põhijoonis ). Matkade korraldamine ja marsruudid kooskõlastatakse RMK Ida-Virumaa metskonnaga. Vaadeldaval alal viidi bioloogiline korrastamine läbi 70ndateel-80datel. Antud ala haldab RMK. 20

21 Joonis 6. Uus-Kiviõli kaevandus ja Aidu karjäär 21

22 4 VEEREŽIIMI KUJUNDAMINE JA PROGNOOS AIDU KARJÄÄRI PIIRKONNAS Aidu karjääri sulgemise ja Uus-Kiviõli kaevanduse avamisega seotud hüdrogeoloogiliste muutusi prognoosis Eesti Geoloogiakeskus (edaspidi EGK) EKi tellimusel [Savitski ja Savva, 2009]. Hüdrogeoloogilise mudeli väljatöötamisel kasutati geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise, otsingutööde, põhjaveeseire, põhjaveekatastri ja -registri, Jõhvi ilmajaama ning jõgede hüdroloogilisi andmeid. Mudel on koostatud pindalale 389,11 km² ning see haarab üleujutatud Kiviõli, Kohtla, Nr. 4. ja Sompa kaevanduse, mudeli koostamise ajal töötanud Aidu ja Vanaküla karjäärid ning perspektiivsed Uus-Kiviõli ja Ojamaa (tänasel päeval töötava) kaevandused. Mudeli mõjualasse jäävad ka Hirmuse, Purtse, Ojamaa ja Kohtla jõgi. Läbilõikes on mudel 7-kihiline: 1) Kvaternaari veekompleksi, Q; 2) Nabala Rakvere veekihti, O3nb-rk; 3) Oandu veepidet, O3on; 4) Keila Kukruse veekihti, O3kl-kk; 5) põlevkivi tootsat kihindit, O3kk; 6) Uhaku veepidet, O2uh; 7) Lasnamäe Kunda veekihti, O2 1ls kn. Modelleeritud ala läänepiirile jääb Sonda, idapiirile Sompa kaevandus, põhjas ulatub see Kohtla jõe joonele ja lõunas Koolma külani (joonis 3). Mudeliga hinnati olemasolevat hüdrogeoloogilist seisundit ja prognoositi põhjaveetaseme muutumist vee pumpamise lõpetamisel Aidu karjääris aastal. Karjääri kaevandamisjärgseks veetasemeks planeeriti absoluutkõrgus 42 m, mille stabiilseks tagamiseks nähti ette ülevoolude rajamine Ojamaa jõkke (graafiline lisa 9 ja 15). Mudeli kohaselt on aasta keskmine väljavool pärast veetaseme stabiliseerumist m³/ööpäevas, veetase Kohtla kaevanduses tõuseb kõrgusele 44,4 m üle merepinna, mis toob kaasa vajaduse tõsta Kohtla-Nõmme Maidla tee tammi. Teetammi tõstmine toimus aasta hilissuvel ning teostatud tööd on detailselt kirjeldatud peatükis Aidu karjääris oli aasta keskmine vee juurdevool aastal m³/ööpäevas, mis moodustus sademetest m³/ööpäevas ehk 26%, Kohtla kaevandusest m³/ööpäevas ehk 33% ja pinnasevee dreenimisest (põhiliselt lõuna poolt) m³/ööpäevas ehk 41%. Arvutustes kasutati Aidu karjääri pumplate andmeid ja Jõhvi ilmajaama aasta sademete andmeid. Aidu karjäär lõpetas maavara väljamise aastal. Hüdrogeoloogilise mudeli kohaselt oodati tranšeede veega täitumist ca 2,5 aasta jooksul pärast pumpamise lõpetamist. Reaalsete veeseire andmete kohaselt oli tõus aga mõnevõrra kiirem ning 42 m tase saavutati aasta aprillis ehk vähem kui kahe aasta pärast. Karjääri veetaseme reguleerimiseks rajati isevoolne ülevool Ojamaa jõkke vahetult enne viimase suubumist Purtse jõkke (graafiline lisa 9 ja 15). Karjääri veetaseme tõustes vähenes vee juurdevool idapoolsetest veega täitunud kaevandustest, mistõttu hakkas veetase tõusma Kohtla, Sompa ja 4.-kaevanduses. Hüdroloogilise mudeli piir ja prognoositud hüdroisohüpsid on toodud joonis 7 ja joonis 8. 22

23 Joonis 7. Modelleeritud ala ja hüdromeetrilised lävendid [Savitski ja Savva, 2009] 23

24 Joonis 8. Aidu karjääri piirkonna veetasemete mudel tingimusel, et karjääri veetase on absoluutkõrgusel 42 m [Savitski ja Savva, 2009] 24

25 5 TÖÖD KARJÄÄRI KORRASTAMISEL Maade korrastamine toimub kahes järgus: tehniline ja bioloogiline. Tehniline korrastamine kätkeb peamiselt maade ettevalmistamist bioloogiliseks korrastamiseks ja seisneb puistangute tasandamises, nõlvade kujundamises, teede ehituses, sõudekanali süvendi kaevamises ja teistes pinnasetöödes. Lisaks sisaldab tehnoloogiline korrastamine ka seadmete demonteerimist ning mittevajalike ehitiste likvideerimist. Bioloogiline korrastamine koosneb agrotehnilistest ja fütomelioratiivsetest töödest, mis on suunatud taimestiku taastamisele. Korrastatud ala kujutab endast kergelt lainelist ala, mis on kitsaste veega täitunud süvenditega (karjääri tranšeed) osadeks jaotatud (joonis 9). Teemaplaneeringust lähtuvat maakasutust on kirjeldatud peatükis 3. Korrastamistööde tehnoloogia on valitud selliselt, et oleks võimalik täita Keskkonnateenistuse (Keskkonnaameti eelkäija) poolt väljastatud korrastamistingimusi (lisa 13.1), arvestades alal kehtestatud planeeringuid. Korrastamistööde eesmärgiks on planeeringute alal ette valmistada pinnas selliselt, et oleks võimalik planeeritud arendustegevusi teha. Joonis 9. Reljeefikaart 5.1 Tehniline korrastamine Tehnilise korrastamise käigus teostatakse mahukaid pinnasetöid (Tabel 3). 25

26 Tabel 3. Korrastamise käigus teostatakse pinnasetööd. Teostatud pinnasetööde asukohad on toodud korrastamise tehnoloogilisel skeemil ning teostamisel olevad tööd bioloogilise korrastamise ja korrastatud maa plaanil (graafiline lisa 9; graafiline lisa 19). Jrk nr 1 2 Töö liik Aidu-Liiva Kohtla-Nõmme autotee tõstmine 44,0 m abs kõrgusele Aidu-Liiva Kohtla-Nõmme ja Sipelgamäe vahelise teetammi tõstmine 44,0 m abs kõrgusele pikkus, m laius, m Näitajad keskmine kõrgus, m Pindala Korrastamistööde maht, (tööde maht), m 2 m ca 3, , Puistanguteede remont , Tee rajamine veespordikeskuse juurde , Sõudekanali rajamine ,5* Lõunaseina kahe üles-allapääsu rajamine 13/ / / Ida-kanali avamine * Sõudekanali väljavoolu Ojamaa jõkke suudmeala korrastamine Korrastamata ala/ Püramiidide ala (Tehniline ja bioloogiline korrastamine) Kokku Hoiatavate siltide paigaldamine; Kogus: 20 tk. *sügavus Teostatud Teostamisel Puistangute tasandamine Sellel etapil tehti järgmisi töid: tammide rajamine ekskavaatori sammumiseks tranšee tööastangult puistangutele; puistangute tasandamine; veotranšeedega külgnevate puistangunõlvade kujundamine; tasandatud puistangute pinna silumine; alla- ja ülessõiduteede rajamine sammuva ekskavaatori liikumiseks puistangu ühelt tiivalt teisele üle veotranšeede. Aidu karjääri puistangud on kahekihilised ja mäetööde eega paralleelsete harjadega. Puistangu kuju järgi aga prismakujulised sirgjoonelise harjaga. Sisepuistangute reljeef on teravalt liigendatud, üksikute harjade kõrgusega 1-3 m (maksimaalselt kuni 14 m). Sellised puistangud on raskesti ligipääsetavad ning neid tasandati draglainide või buldooseritega. Veotranšeede juures on puistangud kõrgemad ja seetõttu olid ka tasandamise mahud nendes piirkondades suuremad. Draglainidega tasandati puistangud esimeses tranšees juunis-juulis 2012 (graafiline lisa 10; graafiline lisa 11), misjärel rakendati neid sõudekanali süvendi rajamisel. Buldooseritega puistangute silumine toimus juulist 2012 kuni veebruarini 2013 (graafiline lisa 12). Tehnilise korrastamise käigus tasandati puistanguharjad nii, et nõlvade kallakus ei ületaks 8 o ja peale moodustuks pinnasekiht. Korrastatud pinnasekiht on vähemalt 0,5 m paksune ja sisaldab vähemalt 25% peent materjali (terasuurusega kuni 1 mm) ja mitte rohkem kui 40% materjali tükisuurusega üle 10 mm. 26

27 Mineraalsete lisandite jaotuse seaduspärasusi massiivis katendi ekskaveerimisel puistangusse ja nende mõju puistangute tihenemisele paljandustööde kõikidel etappidel ei ole uuritud. Seepärast pole vajumise lõppemisel võimalik puistangumassiivi mahu muutusi ja struktuur-tekstuurse ehituse iseärasusi põhjendatult hinnata. Korrastatuks tunnistatud aladel on veotranšeede nõlvad kohati kraadi (joonis 10). Käesolevale projektile seatud tingimuste kohaselt tuli tranšeede nõlvad tasandada 30 kraadini (lisa 13.1). Sellest lähtuti korrastamise käigus, kuid keeruliste mäetehniliste tingimuste tõttu ei olnud seda võimalik igal pool järgida aastast kuni aastani läbiviidud tehnoloogilise korrastamise käigus ei olnud võimalik teostada nõuetekohast tasandamist kohtades, kus tulenevalt materjali ladustamisest ning geotehnilistest omadustest oli nõlva püsivus ebapiisav draglainide ja buldooserite kandmiseks (rasked mäetööde masinad vajusid pinnasesse). Viimase töötranšee põhjapoolsel nõlval teostati puistangute tasandamist ainult buldooseritega ajavahemikul veebruar. Selleks ajaks oli vesi tranšeedes tõusnud mitme meetrini ja ohtlik oli buldooseril teostada materjali tasandamist vahetult serva peal. Tulenevalt tehnilistest raskustest ei olnud alati tagatud nõlvade tasandamine 30 kraadini, kuid nõlvad ei ole järsemad, kui juba korrastatuks tunnistatud aladel. Joonis 10. Erineva nõlvakallakusega alad. Andmed pärinevad Maa-ameti teostatud lidari mõõdistustest (mai 2014). Modelleerimisel kasutati 5 m küljepikkusega võrku, mille tulemusena on välja jäänud alad, kus kallakus esineb alla 5 m lõigul 27

28 Eesti Maavarade Komisjon juhtis tähelepanu (protokolliline otsus nr ), et töötranšee kobestamata ja kaljustest kivimitest koosnev külg (nn lõunanõlv) on ohtlik nii inimestele kui loomadele ja soovitas paljand tasandada nii, et üleminek looduslikult maastikult tehnogeensele oleks sujuv, st järsakud oleks vaja likvideerida või muuta ohutumaks. Tegemist on atraktiivse paljandiga veekogu kohal, kus 2 km pikkusel lõigul ulatuvad kõrgused kuni 7 meetrini vee kohal ja üle 15m vee all. Teist sarnast aluspõhjapaljandit Eestis ei leidu ja seina, sh allveeseina kasutusvõimalused leiavad avastamist tulevastes turismi jm projektides. Lõunaseina säilitamise poolt on oma toetuse andnud Mäetaguse vallavalitsus (lisa 13.41), samuti mitmed maastikuarhitektid, sh prof Kalev Sepp Eesti Põllumajandusülikoolist [Sepp, 2015]. Selleks, et tagada Maapõueseadusest ja korrastamisprojekti tingimustest tulenev nõue maastikku kujundamisel selliselt, et see ei kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele ning vältida varisemist, on teostatud ja teostamisel mitmed lahendused. Keskkonnaministri määruse Uuritud ja kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, 11 lg 4 on sätestatud, et järsak tuleb puhastada kivimi ebapüsivatest osadest nii, et oleks kõrvaldatud varinguoht ja järsk külg tõkestatakse inimeste ja loomade ohutust tagaval viisil ülevalt valli, põõsastiku, heki, piiridega või muul moel. Nõlv on puhastatud kivimi ebapüsivatest osadest enne karjääri sulgemist, tagamaks töökeskkonna ohutuse. Aidu karjääri katendiastangu lõhketööde teostamise protsessi käigus viidi läbi kontuuriva drenaažirea lõhkeaukude eelnev lõhkamine. Kontuuriva drenaažirea puurimist ja lõhkamist teostati enne lõhketööks ettevalmistatava lubjakiviastangu ploki lõhkeaukude puurimise algust (Lisa Puur-lõhketööde pass). Protsessi eesmärk oli puurimiseks ettevalmistatava ploki eelnev kuivendamine ja veekõrvaldus, samuti lõhketöödest tekkivate lõhede tekkimise välistamine kontuuritagusele alale. Sellise, eelneva lõikelõhe moodustamisega minimiseeriti lõhketöö põhjustatud mõju kandumine lõhatavalt plokilt külgnevatele kivimi massiividele. Hiljem, katenditööde käigus, teostati draglainidega katendi lubjakiviastangu töökülje puhastamist lahtistest kivimitükkidest ja ripikutest. Karjääri ekspluatatsiooniaja jooksul lõplikus püsiolekus astangutel varinguid ei fikseeritud. Nõlva ohutustamiseks ja markeerimiseks lõuna poolt on nõlvale rajatud 1,2 m kõrgune kaitsevall, mille ette on jäetud ca 1 m laiune ohutusriba. Lisaks paigaldatakse lõunaserva ette ligikaudu 100 meetriste vahedega sildid, mis teavitavad inimesi võimalikust ohust. Vallile on sadevee äravooluks rajatud kitsad läbipääsud. Planeeritavad väljapääsud tagavad samuti sadevee äravoolu. Juurdepääs lõunanõlvale on piiratud, ligipääs on kahe kitsa pinnasetee kaudu. Toetudes keskkonnaministri määrusele Uuritud ja kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, 14 lg 3 rajatakse mõlema Aidu karjääri lõunanõlva juurdepääsutee otstesse kaks väljapääsu, eesmärgiga võimaldada loomade ja inimeste üles- ja allapääs järsakust. Läbipääsud on planeeritud kahe ainsa lõunaserva juurde viiva pinnasetee jätkuna (joonis 11 ja graafiline lisa 19). Loomade liikumistee üle Aidu lõunakanali kulgeb lõunaseina lääneosast, kus seina kõrgus on alla 1m. Seega, Aidu lõunanõlva astangu tasandamist ei kavandata lähtudes järgmistest argumentidest: 1. Kohaliku omavalitsuse ja teadusasutuste toetus astangule 2. Kaitsevalli, ohutusriba, ohust teavitavate siltide ja juurde- ja väljapääsu olemasolu 3. Piiratud juurdepääs astangule 4. Sarnaste astangute ohutus praktikas 5. Astang ilmestab maastikku 28

29 Joonis 11. Töötranšee kobestamata ja kaljustest kivimitest koosnev järsk astang (tume joon kaardil). Astangu kõrgus on toodud alumisel profiilil (pruun ala). Üle 50 m abs kõrgusega lõik näitab VKG rajatud ülesõitu, kus tegelikult astang puudub. Punaste ringidega on märgitud planeeritud väljapääsude kohad Karjääri tranšee 3b kagunurgas olev kinniaetud kaevetranšee avatakse kanaliga, mille mõõtmed on: pikkus 150 m, sügavus 2,0 m, laius vee piiril 6 m ja vee all 2 m. Kanali kaldajoone konfiguratsioon on lähedane looduslikule. Vee läbipääs avatakse peale korrastamisprojekti kinnitamist (graafiline lisa 19). Karjääris kasutati puistangute tasandamisel peamiselt buldoosereid. Sõudekanali süvendi ehitamisel ja kaevandatud maade korrastamisel kasutatud draglain ja buldooserite tehnilised andmed on toodud all olevates tabelites (Tabel 4 ja Tabel 5) 29

P-05-11/13 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja rikutud maa korrastamise projekt

P-05-11/13 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja rikutud maa korrastamise projekt MRT: mäetööde projekteerimine KP 00001 projekteerimine EP10032389-0001 elektritööde projekteerimine EL 10032389-0001 Р-05-11/13 EESTI ENERGIA KAEVANDUSED AS AIDU KARJÄÄRI KAEVANDAMISE LÕPETAMISE JA KAEVANDAMISEGA

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Microsoft Word - KMH aruanne _Ojamaa teenindusmaa_ 2 TP

Microsoft Word - KMH aruanne _Ojamaa teenindusmaa_ 2 TP Ojamaa kaevanduse tehnokompleksi rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 07/0230 Tallinn 2007 töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 2 Kinnitas: Erki Niitlaan...........................

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

MÄENDUSE MAINE 25. MAJANDUSARVESTUS MÄENDUSE VÄIKEETTEVÕTTE NÄITEL Julia Gulevitš Viimasel ajal pööratakse palju tähelepanu keskkonnakaitsele, soojuse

MÄENDUSE MAINE 25. MAJANDUSARVESTUS MÄENDUSE VÄIKEETTEVÕTTE NÄITEL Julia Gulevitš Viimasel ajal pööratakse palju tähelepanu keskkonnakaitsele, soojuse 25. MAJANDUSARVESTUS MÄENDUSE VÄIKEETTEVÕTTE NÄITEL Julia Gulevitš Viimasel ajal pööratakse palju tähelepanu keskkonnakaitsele, soojusenergeetikale ja põlevkivi kaevandamisele, kuid kõrvale on jäänud mäenduse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Marja 4d, Tallinn, Eesti. Tel: , e-post Tellija: Lüganuse vallavalitsus AS Maves töö nr Roodu aiandusühistu territo

Marja 4d, Tallinn, Eesti. Tel: , e-post Tellija: Lüganuse vallavalitsus AS Maves töö nr Roodu aiandusühistu territo Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300, e-post maves@online.ee Tellija: Lüganuse vallavalitsus AS Maves töö nr 17017 Roodu aiandusühistu territooriumil põhjavee tõusust põhjustatud keskkonnaohtlikkuse

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Maavara kaevandamise loa andmine Sangla III turbatootmisala mäeeraldisel, maavara kaevandamise loa nr KMIN-071 muutmine Sangla kütteturba tootmisala m

Maavara kaevandamise loa andmine Sangla III turbatootmisala mäeeraldisel, maavara kaevandamise loa nr KMIN-071 muutmine Sangla kütteturba tootmisala m EELNÕU (16.06.2016) K Ä S K K I R I Tallinn [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Maavara kaevandamise loa andmine Sangla III turbatootmisala mäeeraldisel, maavara kaevandamise loa nr KMIN-071

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Reet Alev Pajusi Vallavalitsus info@pajusi.ee Teie 08.11.2016 nr 7-1/1032-42 Meie 28.11.2016 nr 6-3/16/12593-4 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft Word - KSH_programm.doc

Microsoft Word - KSH_programm.doc Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrkküla ja Kestla küla territooriumil Programm Töö teostaja:

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1 KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad normatiivid sätestavad juhised Tallinna

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Seletuskiri_Peipsi_

Seletuskiri_Peipsi_ Peipsi uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotlus Seletuskiri 1 2 Geoloogilise uuringu eesmärk Käesoleva uuringu luba taotletakse üleriigilise tähtsusega Peipsi uuringuväljal (Keskkonnaregistri maardlate

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode] Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

MAARDU FOSFORIIDILEIUKOHT

MAARDU FOSFORIIDILEIUKOHT MAARDU FOSFORIIDILEIUKOHT 1. Maavarad Ala võib nimetada ka Rebala fosforiidilevilaks, kus on eristatavad Ülgase kaeveväli, ja Maardu kolmeosaline kaeveväli: allmaakaevandus, põhjakarjäär ja lõunakarjäär.

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Loodusteaduskond Geoloogia Instituut SILLAMÄE PIIRKONNA SAVIKIVI (GRAPTOLIITARGILLIIDI) TELEVÄLJAMISE PROJEKT Magistritöö Juhe

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Loodusteaduskond Geoloogia Instituut SILLAMÄE PIIRKONNA SAVIKIVI (GRAPTOLIITARGILLIIDI) TELEVÄLJAMISE PROJEKT Magistritöö Juhe TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Loodusteaduskond Geoloogia Instituut SILLAMÄE PIIRKONNA SAVIKIVI (GRAPTOLIITARGILLIIDI) TELEVÄLJAMISE PROJEKT Magistritöö Juhendaja/õppejõud: Tõnu Tomberg, MSc Üliõpilane: Janno

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc 1 KIRSIAIA DETAILPLANEERING SELETUSKIRI SISSEJUHATUS Käesolev detailplaneering on koostatud 2002.a. augustikuus Audru Vallavalitsuse tellimisel. Planeeringu koostamise aluseks oli Audru Vallavolikogu otsus

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tammemäe V liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 15/1574 Tallinn 2016

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tammemäe V liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 15/1574 Tallinn 2016 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 15/1574 Tallinn 2016 i rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 2 Kinnitan: Ole Sein...........................

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus TAL-BIM TAL-BIM 2022 (Tallinn ehitusinfo mudelis) Eesmärk: tellijana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutaja ehitiste elukaare ulatuses teenusepakkujana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutamise võimalus ehitise elukaare

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Virumaade mudeli kirjeldus ning kasutusjuhend

Virumaade mudeli kirjeldus ning kasutusjuhend "Virumaa maavarade võ imaliku kaevandamise keskkõnnamõ jud põ hjaja pinnaveele ning maastikule keskkõnnageõlõõgiliste mudelitega analu u situna kõõs alternatiivsete leevendusmeetmetega" Kõ ide 5. Virumaade

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

PEALKIRI. Versioon 1

PEALKIRI. Versioon 1 Eesti Energia hetkeseis ja arengusuunad Hando Sutter, juhatuse esimees 16. mai 2018 Oleme Baltikumi kõige mitmekesisema tootmisportfelliga energiaettevõte TOODAME ENERGIAT: põlevkivist põlevkivigaasist

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem