Prefekt Kristian Jaani Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur Teie nr 2.1-4/ Meie nr 7-4/131149
|
|
- Siim Tuulik
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Prefekt Kristian Jaani Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur Teie nr 2.1-4/ Meie nr 7-4/131149/ Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Ohjeldusmeetmete kasutamise õiguspärasus ja dokumenteerimine Lugupeetud härra prefekt Minu poole pöördus avaldustega [ ] (edaspidi avaldaja), kes väitis, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo arestimajas (edaspidi arestimaja) rikuti tema õigusi. Olles tutvunud avaldaja pöördumiste, Teie seisukohtade, asjakohaste õigusnormide ning kohtupraktikaga, leian: 1. Ehkki avaldaja suhtes esialgselt käeraudade kasutamine oli asjaoludest tulenevalt põhjendatud, oli avaldaja seitsme tunni vältel käeraudadega kambris oleva voodi külge ohjeldamine õigusvastane. Mul jäi üles tugev kahtlus, et avaldaja üle ei olnud järelevalve küllaldane ning piisaval määral ei hinnatud sedavõrd intensiivse meetme rakendamise jätkuvat põhjendatust. 2. Arestimaja peab edaspidi põhjalikumalt dokumenteerima ohjeldusmeetmete kasutamist kinni peetava isiku suhtes. Kajastatud peab olema mh see, miks ohjeldusmeedet rakendati, meetme rakendamise kestvus, tervishoiutöötaja hinnang ohjeldatud isiku tervisele (nii pikemaajalise meetme rakendamise ajal kui ka peale meetme kohaldamise lõppu). Pikemaajalise ohjeldusmeetme kohaldamise juures peab protokollist nähtuma ohjeldusmeetme jätkuva kohaldamise põhjused ning isiku üle tehtud kontroll koos tulemustega. 3. Avaldajale ohjeldamise ajal WC kasutamise tagamise ning hommikusöögi võimaldamise küsimuses ei saa ma sündmustest möödunud pika aja ning väidete vastukäivuse tõttu seisukohta võtta. Loetletud järelduste pinnalt teen Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile soovituse muuta ohjeldusmeetmete kasutamise dokumenteerimise praktikat ning lähtuda käesolevas kirjas toodud kriteeriumitest. Järgnevalt selgitan Teile oma seisukohti lähemalt.
2 2 1. Asjaolud ja menetluse käik 1.1 Avaldaja pöördumise sisu 1. Avaldaja väitis oma pöördumises, et aasta veebruaris viibis ta arestimajas, kus soovis saada arstiabi, mida talle soovitud viisil ei osutatud. Seepeale olevat avaldaja proovinud sooritada enesetappu, mis aga lõppes arestimaja ametnike sekkumisega. Avaldaja väitis, et peale enesetapukatset ei antud talle taaskord adekvaatset arstiabi, vaid ta paigutati nn kartserikambrisse, kus puudus igasugune sisustus. 2. Avaldaja kinnitas oma pöördumises, et ametnikud peksid teda kõnealuses kambris ning solvasid verbaalselt. Peale kirjeldatud sündmusi paigutati avaldaja järgmisesse kambrisse ja kinnitati seal käeraudadega voodi külge. Avaldaja viibis käeraudadega voodi külge kinnitatuna pikemat aega (avaldaja ei täpsusta oma kaebuses konkreetset ajavahemikku) ning talle ei võimaldatud ohjeldusmeetmete rakendamise ajal WC kasutamist ja hommikusööki. 3. Kokkuvõtvalt leidis avaldaja, et arestimaja ametnikud rikkusid tema põhiõigusi. Oma õiguste kaitseks on avaldaja pöördunud kaebustega Politsei- ja Piirivalveametisse 1 kui ka kriminaalmenetluse alustamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri. Prokuratuur avaldaja kaebuste pinnalt kriminaalmenetlust ei alustanud ja registreeriti Õiguskantsleri Kantseleis avaldaja täiendavad kaebused, mis olid esitatuga samasisulised. 5. Avaldaja esitatud kaebuste kontrollimiseks koostasin ma Teile teabe nõudmise 3 ning täiendava teabe nõudmise Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri seisukoht 6. Teie vastusest 5 minu teabe nõudmisele nähtub, et avaldaja toimetati kell 15:30 arestimajja. Arestikambris nr 24 kattis avaldaja kinni kambris oleva videokaamera ning tagus pidevalt vastu ust, häirides sellega arestimaja öörahu. Selgitate, et ametnike kambrisse sisenemisel nähtus, et avaldaja on sidunud endale kaela ümber voodilinast rebitud nööri ja hoidis käes kirjutusvahendit, millega ähvardas endal silma välja torgata. 7. Rahunemiseks paigutati avaldaja kell 01:30 paiku kambrisse nr 3 6, kus aga avaldaja jätkas lõhkumist. Kinnitate, et kuna avaldaja oli ohtlik iseendale, ei allunud politseiametnike korraldustele ning rikkus süstemaatiliselt arestimaja sisekorraeeskirjas sätestatud nõudeid, siis otsustasid arestimaja ametnikud viia avaldaja kell 02:00 edasi kambrisse nr 13 ning kohaldada avaldaja suhtes ohjeldusmeetmeid. 8. Märgite oma vastuses, et avaldaja suhtes kasutati füüsilist jõudu proportsionaalselt ja vajalikul määral selleks, et võtta isikult ära enesevigastamiseks sobivaid esemeid (kirjutusvahend) ja avaldaja agressiivse käitumise tõttu tema eralduskambrisse paigutamiseks ning käeraudu, kuna isik oli ohtlik iseendale Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektile ja Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile. 2 Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus nr Õiguskantsleri kiri nr 7-4/131149/ Õiguskantsleri kiri nr 7-4/131149/ Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kiri nr 2.1-4/ Tegemist on arestimaja eralduskambriga, kus puudub mööbel ja hügieeninurk.
3 3 9. Teie vastusest minu teabe nõudmisele nähtub, et avaldaja viibis kokku arestimajas kella 15:30 kuni järgmise päeva ( ) kella 10:40, mil avaldaja viidi üle Tallinna Vanglasse. 10. Avaldaja suhtes ohjeldusmeetmete kohaldamise kohta selgitate, et ametnikud lähtusid vangistusseaduse (VangS) -dest 69 ja 70. Ohjeldusmeetmete kohaldamine lõpetati peale vahetu ohu äralangemist ning nende kasutamise kohta koostasid arestimaja ametnikud ettekanded. 11. Kinnitate, et avaldaja üle toimus pidev järelevalve videokaamerate vahendusel ning lisaks vesteldi regulaarselt avaldajaga ohjeldusmeetmete rakendamise ajal läbi kambriukse toiduluugi. Kontrolle teostas arestimaja korrapidaja, kuid selle tulemusi ja sagedust kirjalikult ei talletatud. Samuti kontrollis avaldajat arestimajas viibimise ajal velsker. 12. Märgite, et avaldaja suhtes ohjeldusmeetmete kohaldamise ajal käis arestimaja korrapidaja korduvalt kambris, kus avaldaja viibis ning viis talle pudeliga joogivett ja pakkus ka WC kasutamise võimalust, mida avaldaja ei soovinud. 13. Arestimajja saabumisel teostati avaldaja esmane tervisekontroll ning selle põhjal pidas arestimaja velsker vajalikuks manustada avaldajale ravimeid. Lisaks esmasele tervisekontrollile osutati avaldajale arstiabi veel kolmel korral: kell 20:00; kell ja kell 02: Teie vastusest 7 minu täiendavale teabe nõudmisele nähtub, et videosalvestis on säilinud ainult avaldaja viibimisest kambris nr 13. Kambris nr 24 kattis avaldaja kaamera kinni ning kambri nr 3 kaamera salvestist säilinud ei ole. 15. Täpsustate, et käeraudu kasutati avaldaja suhtes kell 01:50 08:45 arestimaja kambris nr 13, et ära hoida vigastuste tekitamine avaldajale endale (vanemkonstaabel M.N ettekanne). Arestimaja ametnikud ei koostanud avaldaja suhtes füüsilise jõu ja käeraudade kasutamise kohta eraldi protokolli. Meetmete kasutamine dokumenteeriti ametnike ettekannetes. 16. Teie vastusest minu täiendavale teabe nõudmisele selgub ka, et avaldaja läbivaatuse kohta hommikul puuduvad dokumenteeritud andmed. Kinnitate, et reeglina käib arestimajast vanglasse lahkuvate vahistatute juures enne saatmise algust arestimaja tervishoiutöötaja, kes kontrollib arestimajas hoiulevõetud tablette, ravikaarti jms. Arestimaja tervishoiutöötaja vestlust vahistatud isikuga ei kanta ravikaardile. Lisate, et Tallinna Vanglasse vastuvõtmisel läbivad kõik sinna saabunud isikud tervisekontrolli, mille viivad läbi vangla meditsiinitöötajad ja mille tulemused fikseeritakse kinnipeeturegistris. 17. Avaldaja toitlustamise kohta märgite, et arestimajas jagatakse kinnipeetutele hommikusööki vastavalt arestimaja päevakavale kell Kambris nr 13 viibinud avaldajale telliti ja tagati hommikusöök, mida pakuti kambri toiduluugi kaudu. Korrapidaja ettekande kohaselt ei soovinud avaldaja seda ning keeldus hommikusöögist, olles endiselt agressiivne ning ka ohtlik iseendale (vanemkonstaabel M.N ettekanne). Kella paiku oli avaldaja rahunenud ning ta toimetati tagasi kambrisse nr 24, tegemaks ettevalmistusi Tallinna Vanglasse üleviimiseks (asjade kokkukorjamine jmt). 7 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kiri nr 2.1-4/
4 4 2. Õiguskantsleri seisukoht 18. Käesoleval juhul oli vaja leida vastus küsimusele, kas avaldaja suhtes ohjeldusmeetmete kohaldamine oli õiguspärane. Teiseks peatun avaldaja väidetel, et talle ei tagatud hommikusööki ning ohjeldusmeetmete rakendamise ajal WC kasutamise võimalust. 2.1 Ohjeldusmeetmete kohaldamise õiguspärasus Ohjeldusmeetmete kohaldamise põhiseaduslik taust 19. Eelvangistuse täideviimiseks rakendatakse erinevaid meetmeid isiku kinnipidamisasutuses hoidmiseks (nt füüsilised takistused ja järelevalvesüsteemid). Kinnipidamisasutuses korra säilitamiseks on seadusandja lubanud asjaomastel ametnikel kasutada ka erinevaid sunnimeetmeid (füüsiline jõud, ohjeldusmeetmed, erivahendid jms) Samas on äärmiselt oluline, et eelvangistuse ja ka vanglakaristuse täideviimisel rakendatavad meetmed (sh eriti jõu ja ohjeldusmeetmete kasutamine) oleksid seaduslikud, arestimaja julgeolekut ohustava tegevusega proportsionaalsed ning ei rikuks Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) 18 lõikes 1 sätestatud õigust saada koheldud viisil, mis ei kujuta endast piinamist, julma või väärikust alandavat kohtlemist või karistamist (kokkuvõtlikult meede ei kujuta endast isiku väärkohtlemist). 21. PS 18 lõikes 1 sätestatud õigusi kaitseb samuti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3, mille kohaselt ei või kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. 22. Õigus mitte olla piinatud, julmalt ega inimväärikust alandavalt koheldud ning karistatud on üks põhilisemaid vabadusõigusi ning toob avalikule võimule kaasa esiteks negatiivse kohustuse hoiduda igasugustest sammudest, mis võiks olla käsitletavad piinamise, julmuse või alandamisena, ning teiseks positiivse kohustuse astuda samme selleks, et hoida ära igasugused võimalikud piinamisjuhtumid, või kui need on ilmnenud, siis rakendada kõik meetmed toimunu väljaselgitamiseks ning süüdlaste karistamiseks. 9 EIÕK artiklis 3 sätestatud põhiõiguste riiveks ei näe konventsioon ette ühtegi erandit, mis lubaks selles sätestatud õiguste piiramist. Seega on tegemist absoluutse iseloomuga õigusega Erinevalt valdavast enamikust teistest põhiõigustest piirdub PS 18 lõikes 1 ja EIÕK artiklis 3 sisalduvate põhiõiguste rikkumise kontroll vaid tõdemusega, kas analüüsitav avaliku võimu poolt isiku suhtes rakendatav kohtlemisviis ületab teatava kriitilise piiri. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on EIÕK artikli 3 osas sedastanud, et väärkohtlemine peab konventsiooni artikkel 3 toimealasse kuulumiseks olema vähemalt teatud minimaalse raskusastmega. Minimaalse raskusastme hindamine sõltub kõigist juhtumi asjaoludest nagu vastava kohtlemise kestvus, selle mõju füüsilisele või vaimsele seisundile, mõnedel juhtudel ka 8 Riigikohus on tõdenud vangla kontekstis: [---] julgeoleku tagamine vanglas on vältimatult vajalik selleks, et kindlustada vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamine (VangS 6 lõige 1). Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete kohaldamisel sätestab VangS 66 lõige 1, mis näeb ette, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. RKHKo , nr , p R. Maruste. Kommentaarid -le 18. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kolmas, täiendatud väljaanne. Tallinn 2012, 18 komm M. Hion. Piinamise, väärkohtlemise ja karistamise keelamine. Inimõigused ja nende kaitse Euroopas. Tartu 2003, lk 47.
5 5 ohvri soost, vanusest ja terviseseisundist. 11 Raskusastme hindamine on fakti ja asjaolude küsimus. Iga üksikut juhtu tuleb siiski alati hinnata eraldi ning isiku, tingimuste ja asjaolude kogumis, seejuures kaasaegsete väärtus- ja elutingimuste ning arusaamiste kontekstis Konkreetselt käeraudade kasutamine riivab eeskätt PS -s 20 sätestatud õigust isikupuutumatusele. Riive seisneb isikuvabaduse (eelkõige füüsilises) piiramises, kuna takistatakse isiku liikumisvõimalusi, ning ta on sunnitud olema ja liikuma kindlas kehaasendis. 25. PS 3 lõike 1 lause 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PS 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste ülesanne. PS 11 lause 1 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Lause 2 lisab, et piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 26. Kõikvõimalike riigi poolt rakendavate meetmete puhul on tähtis meeles pidada ka PS -st 11 tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet. Riigikohus on rõhutanud: Õigusriigis kehtiva proportsionaalsuse printsiibi kohaselt peavad rakendatavad abinõud vastama soovitavale eesmärgile. 13 Proportsionaalsuse põhimõte, ehk ülemäärasuse keeld seob kogu riigivõimu. See on üks õigusriigi keskne põhimõte ja selle aluseks on idee, et riik tohib isiku vabadussfääri üldistes huvides piirata üksnes niivõrd, kuivõrd see on möödapääsmatu Arestimajas eelvangistuse täideviimise kontekstis tähendab proportsionaalsuse põhimõtte järgimine ka seda, et igal üksikjuhul seadusele tuginevad ja rakendatavad meetmed on vastavuses soovitava eesmärgiga ning arestimaja julgeoleku tagamisel ei rakendataks avaliku võimu poolt sunnimeetmeid enam, kui need on tõepoolest kujunenud olukorras vajalikud. Sõnapaar seadusele tuginevad tähendab seejuures ka asjaolu, et iga meetme rakendamine peab olema kaetud vastava õigusliku alusega (PS 3 lõige 1). Kui on tegemist isiku põhiõigusi tugevasti piirava meetmega, peavad selle rakendamise eeldused olema seaduses toodud ja meetme konkreetne rakendamine rajanema seaduses sätestatud alustel. 28. Eelneva kokkuvõtteks märgin, et ohjeldusmeetme kohaldamise õiguspärasuse tagab vastava õigusliku aluse olemasolu ning meetme rakendamisel proportsionaalsuse põhimõtte järgimine Ohjeldusmeetmete kohaldamise õiguslik alus 29. Teie vastusest minu teabe nõudmistele nähtub, et avaldaja suhtes kasutati arestimajas nii füüsilist jõudu kui ka käeraudu. Arestimaja ametnike M.N ja M.V ettekannetest nähtub, et avaldaja suhtes võeti käerauad kasutusele tema paigutamisel kambrist nr 3 kambrisse nr 13 ja viimatinimetatud kambris viibimise ajal (ca 7 tunni jooksul, mil avaldaja oli aheldatud voodi külge). Möönan, et Teie antud seisukohtades ning ametnike ettekannetes on kambris nr 3 avaldaja suhtes ohjeldusmeetmete rakendamise küsimuses mõningane ebakõla. Nagu öeldud, nähtub ametnike ettekannetest, et ohjeldusmeedet kohaldati avaldaja suhtes alates tema ümberpaigutamisest kambrist nr 3 kambrisse nr 13. Teie vastust minu täiendavale teabe nõudmisele saab tõlgendada selliselt, et ohjeldusmeedet kasutati avaldaja suhtes vaid kambris nr 13. Lähtun järgnevalt ametnike ettekannetes sisalduvast infost, et avaldaja suhtes 11 Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus asjas nr 22978/05, Gäfgen vs. Saksamaa, p R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tallinn 2004, lk RKPJKo , nr , p III. 14 M. Ernits. Kommentaarid -le 11. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kolmas, täiendatud väljaanne. Tallinn 2012, 11 komm 3.
6 6 kasutati käeraudu alates kambrist nr 3 ümberpaigutamisest kambrisse nr 13 ja ca 7 tunni jooksul kambris nr Selgitasite, et kõnealuste meetmete kohaldamine toimus VangS -dest 69 ja 70 juhindudes. Meetmete kohaldamise põhjuseks oli avaldaja agressiivne käitumine, mis väljendus peamiselt ohus temale endale (ähvardas enesevigastamisega), kuid ka selles, et ta lõhkus arestimaja inventari ning ei allunud ametnike korraldustele. 31. VangS 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. 32. Sama paragrahvi lõike 2 punkt 5 lubab täiendava julgeolekuabinõuna kasutada ohjeldusmeetmeid. 33. VangS 70 1 lg 1 p1 kohaselt on vangla erivahendiks ohjeldusmeetmena kasutatavad käe- ja jalarauad, sidumisvahendid, rahustussärk, -tool ja -voodi. 34. Mõlemad viidatud sätted asuvad vangistusseaduse teises peatükis ning VangS 156 lõike 4 kohaselt on eelvangistuse ja aresti täideviimisel arestimaja juhil, kinnipidamistingimusi tagaval politseiametnikul ning arestimaja koosseisulisel teenistujal vangistusseaduse peatükis sätestatud vastavad vangla direktori ning vanglaametniku õigused ja kohustused. 35. Viidatud normidest tulenevalt on võimalik ka arestimajas vangistusseaduse alusel kinni peetava isiku suhtes ohjeldusmeetmete rakendamine täiendava julgeoleku abinõuna. Kuna füüsilist jõudu kasutati avaldaja suhtes peamiselt ohjeldusmeetme (käeraudade) kohaldamiseks, siis ma seda eraldiseisva meetmena ei analüüsi. Märgin, et alternatiivina ei saa kinni peetava isiku suhtes käeraudade kasutamise õigusliku alusena välistada politsei ja piirivalve seaduse regulatsioonist lähtumist Ohjeldusmeetmete kohaldamise proportsionaalsus 36. Nagu varem märgitud, tuleneb proportsionaalsuse põhimõte PS -st Proportsionaalsuse põhimõttest käeraudade kasutamisel saab rääkida ka haldusmenetluse seaduse kontekstis, kuna käeraudade kasutamine on oma iseloomult haldustoiming, millele kohaldub haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatu, sh HMS 3 lg 2: halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Haldustoimingu puhul peab täiendavalt arvestama HMS 107 lõikes 2 sätestatuga: toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. 37. Riigikohus on oma praktikas käsitlenud politsei õigust kasutada füüsilist jõudu ja erivahendit ning proportsionaalsuse printsiipi nende rakendamisel. Riigikohus rõhutab, et erivahendi kasutamine on põhjendatud üksnes juhul, kui muude, leebemate vahendite kasutamise võimalused on ammendatud või sellised vahendid on olukorra eripära arvestades sobimatud. Erivahendi kasutamise aluste olemasolul tuleb valitud erivahendi kohaldamisel hoiduda inimese 15 Vt RKPJKo , nr , p 15.
7 7 tervise kahjustamisest, valu põhjustamisest ning isiku ja inimväärikuse alandamisest suuremal määral kui see on konkreetsel juhul vältimatu Samuti on Riigikohus nentinud, et: VangS 70 lg 1 esimese lause kohaselt otsustatakse ohjeldusmeetme kohaldamine kaalutlusõiguse alusel. HMS 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Ohjeldusmeetme kohaldamiseks tuleb tuvastada ka kohaldamise hädavajalikkus ja meetme proportsionaalsus. 17 Samas lahendis on Riigikohus tõdenud, et käeraudade kasutamisele peab eelnema nende kasutamise vajaduse hinnang Vangla kontekstis on Riigikohus pidanud käeraudade kasutamist põhjendatuks olukorras, kus enne käeraudade kasutamist käitus kinnipeetav agressiivselt, ähvardades põlema panna temale väljastatud voodivarustuse ning lõhkuda kambri akna klaasi. Kohtu hinnangul oli sellises olukorras põhjust arvata, et isik on ohtlik nii vangla julgeolekule kui teistele isikutele Erinevalt vanglates rakendatavast praktikast, ei ole arestimajas koostatud avaldaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta haldusakti ega ka meetme protokolli (antud teemal peatun pikemalt kirja järgmises osas). Seetõttu lähtun avaldaja ohjeldamise kohta koostatud politseiametnike ettekannetes toodust. 41. Arestimaja ametniku M.N koostatud ettekandest nähtub, et kella 01:25 paiku sisenes kõnealune ametnik arestimaja kambrisse nr 24, kus asus avaldaja, kes oli kinni katnud valvekaamera ning tagus järjepidevalt vastu kambriust, rikkudes sellega arestimaja öörahu. Ettekandest selgub, et avaldaja oli kaela ümber sidunud linast rebitud nööri ning ähvardas endal kirjutusvahendiga silma torgata, kui tema nõudmisi ei täideta (arstiabi, ravimid jne). Turvalisuse kaalutlustel paigutati avaldaja eralduskambrisse nr 3, kus ta jätkas lõhkumist, mistõttu viidi avaldaja edasi kambrisse 13, kus ametnik aheldas ta käeraudaega voodijala külge, et avaldajal puuduks võimalus lõhkuda kambriust. 42. Eelnevaga samasisulise ettekande on koostanud ka teine arestimaja ametnik M.V Teie vastustest minu teabe nõudmistele ning edastatud turvakaamerate salvestustest nähtub, et käeraudu kasutati avaldaja suhtes kambris nr 13 kella 01:50 kuni 08: Eelneva kokkuvõtteks võib asuda seisukohale, et käeraudade kasutamise tingis avaldajast lähtuv oht enesevigastamiseks ning arestimaja sisekorra rikkumine (kambriukse lõhkumine ning öörahu rikkumine). 45. VangS 69 lg 2 nimetab erinevad julgeolekuabinõud, milleks on 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine, 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. 46. Vangistusseaduses ei ole sõnaselgelt määratletud, millistel alustel võib ühte või teist ohjeldusmeedet kohaldada või millises järjekorras isiku rahustamiseks lubatud meetmeid 16 RKHKo , nr , p RKHKo , nr , p RKHKo , nr , p Vt RKHKo , nr , p Koostamise kuupäev ettekandel puudub.
8 8 rakendada tuleks. Seega peab meetme kohaldaja otsuse täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise kohta tegema üldisest proportsionaalse põhimõttest lähtudes. 47. Hinnates konkreetse juhtumi asjaolusid, siis tõden, et ei ole põhjust kahelda, et situatsioon tingis otsuse avaldaja suhtes vahetult pärast enesevigastuse ähvarduse ning arestimaja öörahu rikkumist ohjeldusmeetmetena käeraudu kohaldada. Näen antud juhul käeraudade rakendamise põhjusena eelkõige kahe olulise õigushüve kaitset avaldaja tervis ning arestimaja julgeolek. 48. Ohjeldusmeetmete kasutamine on kahtlemata sobiv meede kinni peetava isiku enesevigastuse ohu maandamiseks ning arestimaja julgeoleku tagamiseks, mida agressiivne kinni peetav isik kindlasti oma käitumisega ohustab. Analüüsides vangistusseaduses sätestatud meetmeid agressiivse ning endale ohtliku kinni peetava isiku rahustamiseks, tuleb möönda, et sobilikuks osutuvad eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ning ohjeldamine (nt käeraudadega). 49. Arestimaja ametnike koostatud ettekannetest kõnealuse sündmuse kohta nähtub, et esmalt paigutati avaldaja rahustamise eesmärgil eraldatud kambrisse (arestimaja eralduskamber nr 3), kuid seal jätkas ta lõhkumist ning sellega seonduvalt ka arestimaja öörahu rikkumist. Teisisõnu ei täitnud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine avaldaja rahustamise ning arestimaja julgeoleku tagamise eesmärki. Viimasest tingituna otsustasid ametnikud kohaldada avaldaja suhtes käeraudu ning paigutada ta kambrisse nr 13, kus avaldaja aheldati käeraudadega voodi külge. Kirjeldatud sündmuste käik viitab sellele, et ametnikud otsustasid avaldaja suhtes esmalt rakendada tema õigusi vähem riivavamat meedet (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist) ning selle tulemusetuse tõttu kohaldati käeraudu. Loetletud asjaolud viitavad, et käeraudade kasutamine oli vajalik. 50. Põhjendatuks võib pidada ka avaldaja algset fikseerimist käeraudadega kambris voodi külge selliselt, et tema mõlema käe ümber olevad käerauad oli võrdlemisi lühikese ühenduslüliga kinnitatud ümber kambri voodijala ja seetõttu pidi avaldaja lamama põrandal. Toimunud sündmuste kirjeldusest võib sedastada, et pelk käeraudade kasutamine isiku agressiivset käitumist ei lõpetanud ning see tingis ka põhjendatud vajaduse piirata isiku liikumisvõimalust tema fikseerimisega voodi külge. 51. Käeraudade kasutamise mõõdukuse aspektist on aga küsitav avaldaja suhtes käeraudade jätkuv kohaldamine ligi 7 tunni vältel. Siinkohal tuleb arvestada ka viisi, kuidas avaldaja oli voodijala külge aheldatud ning sellega seonduvalt asjaolu, et taoline fikseerimine võimaldas avaldajal ca 7 tunni vältel ennast minimaalselt liigutada. 52. Riigikohus on vanglateenistuse poolt ohjeldusmeetmete rakendamise rõhutanud, et: Vangla peab ohjeldusmeetme rakendamise otsustamisel kaaluma, millist meedet valida. Ohjeldusmeetme kestev rakendamine eeldab selle kohaldamise aluste olemasolu jätkuvat kontrollimist ja kaalumist, kas meetme rakendamist jätkata või mitte Sarnaselt eelviidatud Riigikohtus arutatud asjale, ei ole käesoleval juhul võimalik sedastada, miks ohjeldusmeetmeid rakendati seitsme tunni vältel ja vastavad kaalutlused ei ole kontrollitavad. Teie vastusest minu täiendavale teabe nõudmisele nähtub, et kella 07:00 07:30 paiku pakuti avaldajale hommikusööki, millest avaldaja keeldus, olles endiselt agressiivne. Teie andmetel rahunes avaldaja kella 08:45 paiku. Avaldaja kontrollimist ohjeldusmeetmete kohaldamise ajal dokumenteeritud ei ole. Teie vastusest minu teabe nõudmisele selgub, et 21 RKHKo , nr , p 16.
9 9 avaldajat kontrolliti pidevalt videokaamerate vahendusel ja regulaarselt kambriluugi kaudu küsitlemise teel. 54. Avaldaja suhtes ohjeldusmeetmete kohaldamine toimus arestimaja kambris nr 13 ning õiguskantslerile edastatud kambri videosalvestisest nähtub, et avaldaja enamuse aja ohjeldusmeetmete rakendamisest magas. Kambri kontrollimist salvestiselt ei nähtu, kuna kambri uks ja toiduluuk ei ole kaamera vaateväljas. Ametniku poolt avaldaja küsitlemist ei ole seetõttu tõsikindlalt võimalik kaamerasalvestisest tuvastada. Salvestiselt on aga näha, et isegi kui ametnik avaldajat toiduluugi vahendusel küsitles, eesmärgiga tuvastada ohjeldusmeetme rakendamise jätkuvat vajadust, siis küsimustele avaldaja magamise tõttu ei vastanud. Seetõttu jääb õhku kahtlus, milline avaldaja täpne käitumine tingis selle, et teda peeti endiselt agressiivseks ning tema suhtes oli ilmtingimata vaja ohjeldusmeetmeid rakendada seitsme tunni jooksul ja kuidas kambrit kontrollinud ametnik magava isiku agressiivse tuvastas. 55. Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (edaspidi CPT) on mitmel korral oma raportites märkinud, et mehaaniliste ohjeldusmeetmete rakendamine peaks toimuma võimalikult lühiajaliselt, st kestma minuteid, mitte tunde 22 ning näiteks Bulgaaria visiidi raportis on CPT leidnud, et päevi kestvat ohjeldamist ei ole võimalik õigustada ning tegemist on väärkohtlemisega Eelneva põhjal tõden, et ehkki avaldaja suhtes esialgselt käeraudade kasutamine oli asjaoludest tulenevalt põhjendatud, oli avaldaja seitsme tunni vältel käeraudadega kambris oleva voodi külge ohjeldamine õigusvastane. Mul jäi üles tugev kahtlus, et avaldaja üle ei olnud järelevalve küllaldane ning piisaval määral ei hinnatud sedavõrd intensiivse meetme rakendamise jätkuvat põhjendatust Ohjeldusmeetme kohaldamise dokumenteerimine 57. Teie vastusest minu täiendavale teabe nõudmisele nähtub, et avaldaja suhtes ohjeldusmeetmete rakendamist ei dokumenteeritud ning kõnealuse meetme kohaldamise kohta on koostatud üksnes ametnike ettekanded (M.N ja koostatud ettekanded ja M.V ettekanne 25 ). Seetõttu on keeruline tagantjärele tuvastada seda, millistel põhjustel konkreetset meedet isiku suhtes rakendati, kuidas, millal ja milliste tulemustega teostati isiku üle järelevalvet, kas ja milliste tulemustega osales järelevalve teostamisel tervishoiutöötaja ning millistest kaalutlustest otsustati isiku suhtes ohjeldusmeetmeid rakendada pikema aja vältel (kuidas hinnati jätkuva ohjeldamise vajalikkust). Õhku jääb paratamatult kahtlus, et eelnevalt loetletud menetluslikke aspekte ei pruugitud täies ulatuses järgida avaldaja ohjeldamisel. 58. Vanglateenistus koostab vanglas vangistusseaduse alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta protokolli ning ettenähtavatel ja planeeritud täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisele eelneb ka haldusakti andmine. 22 Vt nt Report to the Government of Bosnia and Herzegovina on the visit to Bosnia and Herzegovina carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 5 to 14 April 2011, p 72. Kättesaadav arvutivõrgus: 23 Report to the Bulgarian Government on the visit to Bulgaria carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from from 18 to 29 October 2010, p 92. Kättesaadav arvutivõrgus: 24 Ettekanne on koostatud kõnealuse sündmuse asjaolude selgitamiseks peale minu täiendavat teabe nõudmist. 25 Ettekandel puudub koostamise kuupäev.
10 Ohjeldusmeetme rakendamise protokollimise nõue vanglateenistusele tuleneb VangS 71 lõikest 7 1, mis sätestab, et pärast erivahendi (s.h VangS 70 1 lõike 1 punktis 1 sätestatud ohjeldusmeetmena kasutatava vahendi), teenistusrelva või jõu kasutamist kinni peetava isiku suhtes kontrollitakse tema terviseseisundit ning kontrolli tulemus protokollitakse. VangS 71 lg 8 annab justiitsministrile volitusnormi kehtestada erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise ja käitlemise täpsem kord. Justiitsministri määruse nr 44 Järelevalve korraldus vanglas (JKV) 46 lõige 1 sätestab, et vahetu sunni kasutamine ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrolli tulemus protokollitakse esimesel võimalusel pärast kinnipeetava suhtes füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamist ja ohjeldusmeetmete kasutamise korral vajadusel ka nende kasutamise ajal. Vastava protokolli vorm on kehtestatud kõnealuse määruse lisas JVK 46 lõigetest 2 5 nähtub, et vanglateenistus peab protokolli märkima selle kinnipeetava ees- ja perekonnanime, kelle suhtes vahetut sundi kasutati, tema isikukoodi, talle määratud osakonna ja kambri numbri ning vahetu sunni kasutamise põhjuse, aja või ajavahemiku ja koha. Protokollis kirjeldatakse olukorra lahendamiseks kasutatud teenistusrelvade, erivahendite ja ohjeldusmeetmete ning füüsilise jõu kasutamist. Samuti kantakse protokolli see, milline ametnik ja mis põhjusel otsustas vahetu sunni kasutamise ning kas vahetut sundi kasutanud ametnik hoiatas õigusrikkujat enne selle kasutamise eest ja kes olid juuresviibinud ametnikud. Protokolli märgitakse tervishoiutöötaja, kes kontrollis õigusrikkuja terviseseisundit pärast vahetu sunni kasutamist või selle kasutamise ajal, ning kontrollimise aeg ja tulemus. 61. Möönan, et eelnevalt kirjeldatud määrus oma regulatsiooniga otseselt arestimaja ametnike tegevusele kohaldatav ei ole. Tõlgendan kehtivat õigust selliselt, et läbi VangS 156 lõike 4 laieneb arestimajale VangS 71 lõikes 7 1 sätestatud ohjeldusmeetme protokollimise kohustus, kuid mitte kõnealuse paragrahvi lõike 8 alusel justiitsministri poolt vanglateenistusele kehtestatud määrus protokollimise nõuete kohta. Siseministri määrus nr 21 Arestimaja sisekorraeeskiri ei näe ühelt poolt ette täiendavate julgeolekuabinõudena ohjeldusmeetme kohaldamise dokumenteerimise nõudeid, kuid nimetab 20 lg 1 punktis 8 seda, et vahistatu isiklikus toimikus peavad olema vahistatu suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise dokumendid. 62. Kui arestimajas füüsilist jõudu ja käeraudu kasutada vahetu sunni meetmena politsei ja piirivalve seaduse tähenduses, siis tuleb vahetu sunni kohaldamine teatud juhtudel dokumenteerida. Avaldusaluses olukorras politsei ja piirivalve seadusest ametnikud avaldaja ohjeldamisel ei lähtunud, seetõttu ei pea ma vajalikuks antud õiguslikku raamistikku pikemalt käsitleda. Märgin vaid, et olen politsei ja piirivalve seaduse alusel vahetu sunni dokumenteerimise kohta koostanud varasemalt Politsei- ja Piirivalveametile soovituse õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Ohjeldamise igakordne protokollimine on peamiselt vajalik meetmele allutatud isiku õiguste kaitse aspektist, aga samas annab dokumenteerimine ka ametnikele teatava lisagarantii alusetute kaebuste ümberlükkamiseks. Viimast on rõhutatud vangistusseaduse jt seaduste muutmise eelnõu seletuskirjas, millega VangS 71 täiendati lõikega Ka avaldaja suhtes 26 Õiguskantsleri kiri nr 7-7/120268/ Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 169 SE, lk 12: Lõikega 71 sätestatakse vanglale kohustus anda kinnipeetavale esmaabi vanglas pärast erivahendite, teenistusrelvade või vanglaametniku poolt kinnipeetava suhtes füüsilise jõu kasutamist või pärast tekkinud vägivallaepisoode. Pärast esmaabi andmist tuleb sündmuse asjaolude kohta koostada aruanne ning tervishoiutöötaja peab detailselt registreerima tervisekahjustused, mis on kinnipeetavale tekitatud. Norm on vajalik vangla tegevuse kaitseks, et vältida hilisemaid kinnipeetavate kahjunõudeid, kuna tõendamiskoormis igasuguste vigastuste
11 11 ohjeldusmeetmete rakendamise analüüsi käigus selgus, et keeruline on tuvastada avaldaja üle teostatud kontrolli, selle tulemusi ning lõppastmes ka jätkuva ohjeldamise vajalikkust, samuti tervishoiutöötaja teostatud kontrolli. 64. Oluline on rõhutada, et Riigikohus on teinud vanglateenistusele etteheiteid ohjeldusmeetme jätkuva rakendamise kajastamisel vastavas aktis juhtumil, mil isik ohjeldati ligi viieks tunniks käeraudadega voodi külge ja kus isikut kontrolliti umbes tunniajaliste vahedega ning akti märgiti lühidalt rahutu. Kohus leidis, et: Märkus "rahutu" ohjeldusmeetme kasutamise aktis ei taga kolleegiumi hinnangul mitte ühelgi juhul kaalutlusõiguse õiguspärasuse kontrolli mis tahes menetlusstaadiumis. Ebaselgeks jääb, milles seisnes kinnipeetava rahutus ligi viie tunni vältel ning milliseid kontrollimehhanisme rakendati selle kindlakstegemiseks, milles seisnes ohjeldusmeetme jätkuval kohaldamisel isikust tulenev oht vangla julgeolekule või isikule endale. Kaalutlusõiguse teostamise jälgitavuse puudumine on viga, mis teeb võimatuks kohtuliku kontrolli ja tingib käesoleval juhul rakendatava meetme õigusvastasuse CPT on seisukohal, et teatud juhtudel võivad vanglatöötajad vägivaldsete kinnipeetavate ohjeldamiseks jõudu kasutada ja erandkorras võib tekkida vajadus füüsiliste tõkendite tarvituselevõtuks. Need on riskantsed olukorrad, millega võib kaasneda kinnipeetavate väärkohtlemine ja kus on vaja rakendada eritagatisi. 29 CPT hinnangul peaks kinni peetaval isikul, kelle puhul on rakendatud ükskõik milliseid jõumeetmeid, olema õigus kohesele meditsiinilisele läbivaatusele ja vajaduse korral arstiabile. Seda tuleks teha väljaspool nende vanglatöötajate kuulde- ja soovitavalt ka nägemisulatust, kes ei ole seotud tervishoiuga; uuringu tulemused (kaasa arvatud kõik kinnipeetava asjaomased kaebused ja arsti hinnang) peaksid olema vormikohaselt dokumenteeritud ja kinnipeetavale kättesaadavad. Neil harvadel juhtudel, kui on vaja füüsilisi tõkendeid, tuleks kinnipeetavat hoida pideva ja piisava järelevalve all. Tõkestusvahendite kasutamise peaks lõpetama esimesel võimalusel; neid ei tohiks kunagi rakendada karistusena ega nende kasutamist sel eesmärgil pikendada. Iga jõukasutusjuhtumi kohta tuleks pidada vastavat toimikut Rõhutan, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on EIÕK artikkel 3 osas seatud riigile nn ümberpööratud tõendamiskohustus, mille kohaselt peab riik kaebuse korral suutma tõendada, et tegemist ei olnud EIÕK rikkumisega ja kaebaja väited ei vasta tõele. 31 Seega võib väärkohtlemise puhul jääda riik vastutavaks ka siis, kui ei suuda esitada veenvaid vastuväiteid kaebaja etteheidetele väärkohtlemise osas. 67. Seega on oluline, et kinni peetava isiku suhtes jõu, ohjeldusmeetmete, relvade ja erivahendite kasutamine nõuetekohaselt fikseeritaks. See on tähtis nii kinni peetavate isikute väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamise seisukohalt, ent ka oluline riigile, võimaldamaks tõrjuda süüdistusi väärkohtlemises. 68. Seega leian, et arestimaja peab edaspidi põhjalikumalt dokumenteerima ohjeldusmeetmete kasutamise kinni peetava isiku suhtes. Kajastatud peab olema mh see, tekkimisel on riigil. Uurimispõhimõttele ning vigastuste registreerimise põhimõtted on tihti ka CPT raportite üks põhialuseid. Kättesaadav arvutivõrgus: ( ). 28 RKHKo , nr , p CPT Standards. CPT/Inf/E (2002) 1 - Rev English, lk 17, p 53. Kättesaadav arvutivõrgus: 30 CPT Standards. CPT/Inf/E (2002) 1 - Rev English, lk 17, p 53. Kättesaadav arvutivõrgus: 31 M. Olesk. Inim- ja põhiõigused vanglas. Euroopa vangistusõiguse põhimõtted. Justiitsministeerium 2010, lk 64.
12 12 miks ohjeldusmeedet rakendati, meetme rakendamise kestus, tervishoiutöötaja hinnang ohjeldatud isiku tervisele (nii pikemaajalise meetme rakendamise ajal kui ka peale meetme kohaldamise lõppu). Pikemaajalise ohjeldusmeetme kohaldamise juures peab protokollist nähtuma ohjeldusmeetme jätkuva kohaldamise põhjused ning isiku üle tehtud kontroll koos tulemustega. 2.2 Hommikusöögi ja WC kasutamise tagamine arestimajas 69. Avaldaja väitis oma pöördumises, et ohjeldusmeetmete kohaldamise ajal ei võimaldatud tal kasutada WC-d ning ei tagatud talle hommikusööki. 70. Teie vastustest minu teabe nõudmistele nähtub, et avaldajale pakuti WC kasutamise võimalust aga viimane sellest keeldus. Samamoodi pakuti avaldajale hommikusööki aga ka sellest ta väidetavalt keeldus. 71. Kahjuks ei võimalda õiguskantslerile õigusnormidega antud menetluslikud võimalused selgitada välja, kas avaldajale tõepoolest WC kasutamist ning hommikusööki lubati ning ka seda, kas avaldaja nendest keeldus. Seega antud küsimustes ma seisukohta kujundada ei saa. 3. Kokkuvõtteks 72. Olles tutvunud avaldaja pöördumiste, Teie seisukohtade, asjakohaste õigusnormide ning kohtupraktikaga, leian: 1. Ehkki avaldaja suhtes esialgselt käeraudade kasutamine oli asjaoludest tulenevalt põhjendatud, oli avaldaja seitsme tunni vältel käeraudadega kambris oleva voodi külge ohjeldamine õigusvastane. Mul jäi üles tugev kahtlus, et avaldaja üle ei olnud järelevalve küllaldane ning piisaval määral ei hinnatud sedavõrd intensiivse meetme rakendamise jätkuvat põhjendatust. 2. Arestimaja peab edaspidi põhjalikumalt dokumenteerima ohjeldusmeetmete kasutamise kinni peetava isiku suhtes. Kajastatud peab olema mh see, miks ohjeldusmeedet rakendati, meetme rakendamise kestvus, tervishoiutöötaja hinnang ohjeldatud isiku tervisele (nii pikemaajalise meetme rakendamise ajal kui ka peale meetme kohaldamise lõppu). Pikemaajalise ohjeldusmeetme kohaldamise juures peab protokollist nähtuma ohjeldusmeetme jätkuva kohaldamise põhjused ning isiku üle tehtud kontroll koos tulemustega. 3. Avaldajale ohjeldamise ajal WC kasutamise tagamise ning hommikusöögi võimaldamise küsimuses ei saa ma sündmustest möödunud pika aja ning väidete vastukäivuse tõttu seisukohta võtta. 73. Loetletud järelduste pinnalt teen Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile soovituse muuta ohjeldusmeetmete kasutamise dokumenteerimise praktikat ning lähtuda käesolevas kirjas toodud kriteeriumitest.
13 74. Teie vastust eelnevale soovitusele ootan võimalusel hiljem Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Hent Kalmo õiguskantsleri asetäitja-nõunik õiguskantsleri volitusel Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Jaanus Konsa
Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri arestimaja Jõgeva ja Tartu arestikambritesse (1) viisid õiguskantsleri nõunikud
Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri arestimaja Jõgeva ja Tartu arestikambritesse (1) 12.09.2014 viisid õiguskantsleri nõunikud läbi etteteatamata kontrollkäigu Politsei- ja Piirivalveameti
RohkemKontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu ja Kuressaare politseijaoskonna arestikambritesse (1) viisid õiguskant
Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu ja Kuressaare politseijaoskonna arestikambritesse (1) 13.11.2014 viisid õiguskantsleri nõunikud läbi etteteatamata kontrollkäigu Politsei-
RohkemJustiitsministeerium_soovitus
Minister Hanno Pevkur Justiitsministeerium info@just.ee Teie 9.10.2012 nr 11-3/7065 Õiguskantsler 13.02.2013 nr 7-4/120885/1300283 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Kinni peetavatele
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemKontrollkäik Võru ja Valga kambrisse_2011
Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Võru ja Valga kambrisse. (1) 01.03.2011 viisid õiguskantsleri nõunikud läbi etteteatamata kontrollkäigud Politsei-
RohkemKontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspi
Kontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 31.01.2014 etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspidi ka Ravikeskus) osutab õendusabiteenust ja hooldusteenust.
RohkemSiseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium Teie nr 2-3/41-3 Meie nr 6-2/141070/ Märgukiri
Siseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium info@siseministeerium.ee Teie 15.10.2014 nr 2-3/41-3 Meie 05.03.2015 nr 6-2/141070/1501002 Märgukiri Isikut tõendavate dokumentide andmekogu põhimääruse
RohkemBit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis
Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,
RohkemECHR
EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS TEINE OSAKOND KOHTUASI NIKITIN JT vs. EESTI (Kaebused nr 23226/16 ja veel 6) KOHTUOTSUS STRASBOURG 29. jaanuar 2019. a Käesolev kohtuotsus jõustub konventsiooni artikli 44 lõikes
RohkemKirjaplank
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015
RohkemTeie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei
Teie nr Meie 21.06.2013 nr 6-1/130800/1302841 Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politseiteenistust puudutavate küsimuste osas. Esmalt küsite,
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemKontrollkaik_Kiili_Vallavalitussex
Hr Tarmo Vaik vallavanem Kiili Vallavalitsus info@kiilivald.ee Teie 30.09.2009 nr 3.3-4/1953-1 Õiguskantsler 7.12.2009 nr 7-8/091506/0907196 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Lugupeetud
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemTallinna Munitsipaalpolitsei Amet_soovitus hea halduse tagamiseks
Monica Rand Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee Teie kuupäev nr [Seosviit] Õiguskantsler 2.12.2011 nr 7-5/110776/1105937, 7-5/110777/1105937 Soovitus hea halduse tagamiseks
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemJuhatuse otsus
JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemKontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid kahel korral etteteatamata AS-i Hoolekandeteenuse
Kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 27.02.2014 kahel korral etteteatamata AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu, millest esimene kontrollkäik toimus
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemJustiitsministeerium_ _Soovitus
Hr Rein Lang minister Justiitsministeerium info@just.ee Teie 27.01.2011 nr 10.1-6/614 Õiguskantsler 03.02.2011 nr 7-4/110147/1100510 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Austatud minister
Rohkem897FCEA9
Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemIlluka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus
Hr Ilor Teeväli juhataja Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus ivv@ivv.ee Teie 6.02.2012 nr [Seosviit] Õiguskantsler 12.03.2012 nr 7-4/111625/1201169 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava tagamiseks
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemMaanteeamet_ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks _juhiloa vahetamine_x
Tamur Tsäkko peadirektor Maanteeamet info@mnt.ee Teie 1.02.2011 nr 1-19/11-00004 Õiguskantsler 3.03.2011 nr 7-4/110021/1101118 Ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks avaldajale teises Euroopa Liidu liikmesriigis
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
Rohkem6iguskantsleri ettepanek nr 1 kuusalu vallavolikogule_maamaksumäärade kehtestamine
Hr Tõnu Tamm Volikogu esimees Kuusalu Vallavolikogu Kiiu Mõis 74604 Kuusalu vald Teie nr Õiguskantsler.01.2006 nr 6-8/1922 ETTEPANEK Kuusalu Vallavolikogu 09.12.2004 määruse nr 20 Maamaksu kompenseerimise
RohkemMicrosoft Word - B MSWORD
EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 4.2.2015 B8-0133/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemSotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte
Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemJM_ _m46lisa
Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemJärelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskuse
Järelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas 24.09.2014 järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (edaspidi ka keskus), et saada ülevaadet 2013.
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
Rohkem2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta
Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemA5 kahjukindlustus
Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema
RohkemSILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.
Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemCOM(2018)631/F2 - ET (annex)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 5.10.2018 COM(2018) 631 final/2 ANNEXES 1 to 6 CORRIGENDUM This document replaces COM(2018)631 final of 12.9.2018. Update of the cover page. The text should read as follows: LISAD
Rohkemc_ et pdf
7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemG4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh
G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks
RohkemSISEMINISTEERIUM
ESITATUD: 11.07.2019 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: siseminister Mart Helme ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas TEEMA: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023 1. SISUKOKKUVÕTE
RohkemMicrosoft Word - Dorochenko_otsus_est.doc
CONSEIL DE L EUROPE COUNCIL OF EUROPE COUR EUROPÉENNE DES DROITS DE L HOMME EUROPEAN COURT OF HUMAN RIGHTS NELJAS OSAKOND OTSUS avalduse nr 10507/03, mille Vladimir ja Nina DOROŠENKO on esitanud Eesti
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 22,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 10.06.2003 Avaldamismärge: RT III 2003, 22, 213 3-3-1-38-03 Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2003. a
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
Rohkem265-78
EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemMaksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi
Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemMicrosoft Word - RM_ _17lisa2.rtf
Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemTallinna_Ringkonnakohtu otsus Reimo Metsa asjas_
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets 23.11.2017, Tallinn Haldusasja number Haldusasi
RohkemIÕ_aruanne_ET_küljendatud
Aruande koostamist ja väljaandmist toetas Kultuuriministeerium Autorid: Merle Albrant Merle Haruoja (Eesti Inimõiguste Instituut) Kari Käsper Urmo Kübar (Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit)
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemÕppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter
Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 5.september 2011.a käskkirjaga nr 1-2/146 MUUDETUD Tallinna Ehituskooli direktori 26.märts 2012.a käskkirjag
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 5.september 2011.a käskkirjaga nr 1-2/146 MUUDETUD Tallinna Ehituskooli direktori 26.märts 2012.a käskkirjaga nr 1-2/50 TALLINNA EHITUSKOOLI ÕPILASKODU SISEKORRAEESKIRI
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda) 14. veebruar 2019 * Eelotsusetaotlus Isikuandmete töötlemine Direktiiv 95/46/EÜ Artikkel 3 Koh
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda) 14. veebruar 2019 * Eelotsusetaotlus Isikuandmete töötlemine Direktiiv 95/46/EÜ Artikkel 3 Kohaldamisala Politseiametnikest politseijaoskonnas menetlustoimingute
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163 FREMP 202 COMIX 456 CODEC 1279 MÄRKUS Saatja: Saaja:
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.05.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 21, 191 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemKOHTUOTSUS
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok- Toomsalu
RohkemVaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr
Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn 24.09.2014 nr 5.1-5/14-026 Logowest OÜ 15.08.2014 vaide Konkurentsiameti 16.07.2014 otsusele nr 5.1-5/14-020 rahuldamata jätmine 1. Menetluse käik
RohkemMicrosoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc
DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik
ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril 2006 1 1. Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 34 punkti 2,2 mis näeb ette, millistel tingimustel
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemMicrosoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx
ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 39,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 23.10.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 39, 335 3-3-1-57-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2006.
Rohkem