Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda) 14. veebruar 2019 * Eelotsusetaotlus Isikuandmete töötlemine Direktiiv 95/46/EÜ Artikkel 3 Koh

Väljavõte

1 Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda) 14. veebruar 2019 * Eelotsusetaotlus Isikuandmete töötlemine Direktiiv 95/46/EÜ Artikkel 3 Kohaldamisala Politseiametnikest politseijaoskonnas menetlustoimingute tegemisel jäädvustatud videosalvestis Avaldamine videosaidil Artikkel 9 Isikuandmete töötlemine ainult ajakirjanduse jaoks Mõiste Sõnavabadus Eraelu puutumatuse kaitse Kohtuasjas C-345/17, mille ese on ELTL artikli 267 alusel Augstākā tiesa (Läti kõrgeim kohus) 1. juuni aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. juunil 2017, menetluses Sergejs Buivids menetluses osales: Datu valsts inspekcija, EUROOPA KOHUS (teine koda), koosseisus: Euroopa Kohtu president K. Lenaerts teise koja presidendi ülesannetes, kohtunikud A. Prechal, C. Toader, A. Rosas (ettekandja) ja M. Ilešič, kohtujurist: E. Sharpston, kohtusekretär: osakonnajuhataja M. Aleksejev, arvestades kirjalikus menetluses ja 21. juuni aasta kohtuistungil esitatut, arvestades seisukohti, mille esitasid: S. Buivids, kes esindas ennast ise, Läti valitsus, esindajad: I. Kucina, G. Bambāne, E. Petrocka-Petrovska ja E. Plaksins, Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, J. Vláčil ja O. Serdula, Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato M. Russo, Austria valitsus, esindaja: G. Eberhard, Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna, ET * Kohtumenetluse keel: läti. ECLI:EU:C:2019:122 1

2 Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes, M. Figueiredo ja C. Vieira Guerra, Rootsi valitsus, esindajad: A. Falk, C. Meyer-Seitz, P. Smith, H. Shev, L. Zettergren ja A. Alriksson, Euroopa Komisjon, esindajad: D. Nardi ja I. Rubene, olles 27. septembri aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku, on teinud järgmise otsuse 1 Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 1995, L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355) ja eelkõige selle artiklit 9. 2 Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, milles käsitletakse Sergejs Buividsi kaebust, millega ta palub tunnistada õigusvastaseks Datu valsts inspekcija (andmekaitseinspektsioon, Läti) otsuse, milles leitakse, et S. Buivids rikkus liikmesriigi õigusnorme, avaldades veebisaidil tema enda filmitud video sellest, kuidas ta andis tema vastu algatatud väärteomenetluses Läti politseijaoskonna ruumides ütlusi. Õiguslik raamistik Liidu õigus 3 Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (ELT 2016, L 119, lk 1) kehtetuks tunnistamist oli direktiivi 95/46, mille eesmärk nähtuvalt selle artiklist 1 oli kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi ning eelkõige nende õigust eraelu puutumatusele, ning samuti kõrvaldada nende andmete vaba liikumise takistused, põhjendustes 2, 14, 15, 17, 27 ja 37 märgitud: (2) andmetöötlussüsteemid on loodud selleks, et teenida inimkonda; selliseid süsteeme kasutades tuleb füüsiliste isikute kodakondsusele ja elukohale vaatamata austada nende põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele, ning aidata kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, kaubanduse laiendamisele ja üksikisikute heaolule; (14) võttes arvesse infoühiskonnas praegu toimuvat füüsiliste isikutega seotud heli- ja pildiandmete kogumise, edastamise, töötlemise, salvestamise, talletamise ja vahendamise tehnoloogia arengut ja sellise arengu olulisust, peaks käesolev direktiiv olema kohaldatav ka selliste andmete töötlemise suhtes; (15) selliste andmete töötlemine kuulub käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ainult siis, kui tegemist on automatiseeritud töötlemisega või kui töödeldavad andmed sisalduvad üksikisikutega seotud teatavate kriteeriumide põhjal korrastatud kataloogis või kui nad hiljem kantakse sellisesse kataloogi, et võimaldada lihtsat juurdepääsu kõnealustele isikuandmetele; 2 ECLI:EU:C:2019:122

3 (17) kui tegemist on heli- ja pildimaterjali sisaldavate andmete töötlemisega ajakirjanduse jaoks või kirjandusliku või kunstilise eneseväljenduse huvides, eelkõige audiovisuaalsektoris, kohaldatakse käesoleva direktiivi põhimõtteid piiratult vastavalt artikli 9 sätetele; (27) üksikisikute kaitse peab kehtima nii andmete automatiseeritud kui ka automatiseerimata töötlemise puhul; kõnealuse kaitse rakendamine ei tohi sõltuda kasutatud vahenditest, vastasel juhul looks see märkimisväärse kõrvalehiilimisohu; automatiseerimata töötlemise puhul hõlmab käesolev direktiiv ainult katalooge, mitte korrastamata andmekogumeid; (37) kui isikuandmeid töödeldakse ajakirjanduse jaoks või kirjandusliku või kunstilise eneseväljenduse huvides, eelkõige audiovisuaalsektoris, tuleks teha erand käesoleva direktiivi teatavate sätete nõuetest, kuivõrd see on vajalik selleks, et viia vastavusse üksikisikute põhiõigused ja sõnavabadus, eelkõige [Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud] Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 10 tagatud õigus saada ja jagada teavet; seetõttu peaksid liikmesriigid kehtestama põhiõiguste tasakaalustatuseks vajalikud erandid ja vabastused, mis puudutavad üldmeetmeid andmete töötlemise seaduslikkuse kohta,. 4 Direktiivi 95/46 artiklis 2 oli sätestatud: Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi andmesubjekt ) kohta. Tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige isikukoodi põhjal või ühe või mitme tema füüsilisele, füsioloogilisele, vaimsele, majanduslikule, kultuurilisele või sotsiaalsele identsusele omase joone põhjal; b) isikuandmete töötlemine (edaspidi töötlemine ) iga isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringu teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel avaldamine, ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine; d) vastutav töötleja füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus, esindused või mõni muu organ, kes määrab üksi või koos teistega kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid; kui töötlemise eesmärgid ja vahendid on kindlaks määratud siseriiklike või [liidu] õigusnormidega, võib vastutava töötleja või tema ametissemääramise sätestada siseriiklikus või [liidu] õiguses;. 5 Direktiivi artiklis 3 Reguleerimisala oli ette nähtud: 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise suhtes ja isikuandmete automatiseerimata töötlemise suhtes, kui kõnealused isikuandmed kuuluvad kataloogi või kui nad kavatsetakse hiljem sellesse kanda. ECLI:EU:C:2019:122 3

4 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata isikuandmete töötlemise suhtes: kui see toimub sellise tegevuse käigus, mis jääb väljapoole ühenduse õigust, nagu näiteks Euroopa Liidu lepingu [enne Lissaboni lepingu jõustumist kehtinud redaktsiooni] V ja VI jaotises osutatud tegevused, ja igal juhul sellise töötlemise suhtes, mis on seotud avaliku korra, riigikaitse, riigi julgeoleku (sealhulgas riigi majanduslik heaolu, kui töötlemine on seotud riigi julgeoleku küsimustega) ja riigi toimingutega kriminaalõiguse valdkonnas, kui seda teeb füüsiline isik isiklikel või kodustel eesmärkidel. 6 Nimetatud direktiivi artikkel 7 oli sõnastatud järgmiselt: Liikmesriigid sätestavad, et isikuandmeid võib töödelda ainult juhul, kui: f) töötlemine on vajalik vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku või kolmandate isikute õigustatud huvide elluviimiseks, kui selliseid huve ei kaalu üles artikli 1 lõike 1 kohaselt kaitstavate andmesubjekti põhiõiguste ja -vabadustega seotud huvid. 7 Sama direktiivi artiklis 9 oli sätestatud: Kui isikuandmeid töödeldakse ainult ajakirjanduse jaoks või kirjandusliku või kunstilise eneseväljenduse huvides, sätestavad liikmesriigid erandid või kõrvalekalded käesoleva peatüki, IV peatüki ja VI peatüki sätetest ainult siis, kui see on vajalik selleks, et viia omavahel vastavusse eraelu puutumatuse õigust ja sõnavabadust reguleerivad eeskirjad. Läti õigus märtsi aasta füüsiliste isikute isikuandmete kaitse seaduse (Fizisko personu datu aizsardzības likums, Latvijas Vēstnesis, 2000, nr 123/124; edaspidi isikuandmete kaitse seadus ) artikli 1 kohaselt on selle seaduse eesmärk kaitsta füüsiliste isikute isikuandmete töötlemisel nende põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige nende õigust eraelu puutumatusele. 9 Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse artikli 2 punktile 3 mõistetakse isikuandmete all mis tahes andmeid tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. 10 Selle seaduse artikli 2 punkti 4 kohaselt on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, sisestamine, säilitamine, kohandamine, muutmine, kasutamine, edastamine, ülekandmine ja levitamine, sulgemine või kustutamine. 11 Isikuandmete kaitse seaduse artikli 3 lõikes 1 on ette nähtud, et kui selles sättes ette nähtud erandid välja arvata, kehtib see seadus iga liiki isikuandmete töötlemise puhul ja kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kui: isikuandmete vastutav töötleja on registreeritud Lätis; isikuandmeid töödeldakse väljaspool Läti Vabariiki asuvatel territooriumidel, mis kuuluvad vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele Läti Vabariigile; isikuandmete töötlemiseks kasutatavad seadmed asuvad Läti Vabariigi territooriumil, välja arvatud juhtudel, kui seadmeid kasutatakse ainult isikuandmete edastamiseks Läti Vabariigi territooriumi kaudu. 4 ECLI:EU:C:2019:122

5 12 Sama seaduse artikli 3 lõikes 3 on ette nähtud, et seda seadust ei kohaldata sellisele isikuandmete töötlemisele, mida füüsilised isikud teevad isiklikel või kodustel ja perekondlikel eesmärkidel. 13 Isikuandmete kaitse seaduse artiklis 5 on sätestatud, et kui seadus ei näe ette teisiti, ei kohaldata selle artikleid 7 9, 11 ja 21, kui tegemist on isikuandmete töötlemisega ajakirjanduse jaoks kooskõlas ajakirjanduse ja muude massiteabevahendite seadusega (Par presi un citiem masu informācijas līdzekļiem likums) või kirjandusliku või kunstilise eneseväljenduse tarbeks. 14 Isikuandmete kaitse seaduse artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et andmesubjekti isikuandmete kogumisel peab isikuandmete vastutav töötleja andmesubjektile teatavaks tegema, kui andmesubjektil seda teavet veel ei ole: vastutava töötleja nime ja eesnime ning aadressi; isikuandmete töötlemise eesmärgi. Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused 15 S. Buivids filmis liikmesriigi politseijaoskonnas olles seda, kuidas toimus tema ütluste andmine väärteomenetluses. 16 Selliselt filmitud video (edaspidi kõnealune video ), millelt on näha politseiametnikke ja nende tegevust politseijaoskonnas, avaldas S. Buivids veebisaidil Tegemist on saidiga, mis võimaldab kasutajatel videoid avaldada, vaadata ja jagada. 17 Selle avaldamise järel asus andmekaitseinspektsioon 30. augusti aasta otsuses seisukohale, et S. Buivids on rikkunud isikuandmete kaitse seaduse artikli 8 lõiget 1, sest ta ei olnud andnud politseiametnikele kui andmesubjektidele selles sättes ette nähtud teavet nende isikuandmete töötlemise eesmärgi kohta. Samuti ei olnud S. Buivids esitanud liikmesriigi andmekaitseinspektsioonile kõnealuse video salvestamise ja veebisaidil avaldamise eesmärgi kohta teavet, mis tõendanuks, et taotletav eesmärk on kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Seetõttu nõudis andmekaitseinspektsioon, et S. Buivids hoolitseks selle eest, et kõnealune video eemaldatakse veebisaidilt ja muudelt veebisaitidelt. 18 S. Buivids esitas andmekaitseinspektsiooni otsuse peale kaebuse administratīvā rajona tiesale (rajooni halduskohus, Läti), nõudes selle otsuse õigusvastaseks tunnistamist ja talle väidetavalt tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmist. S. Buivids väitis oma kaebuses, et ta püüdis juhtida kõnealuse video avaldamisega ühiskonna tähelepanu politsei tegevusele, mis S. Buividsi hinnangul oli õigusvastane. Nimetatud kohus jättis kaebuse rahuldamata. 19 Administratīvā apgabaltiesa (haldusasjade regionaalne kohus, Läti) jättis 11. novembri aasta kohtuotsusega S. Buividsi poolt administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus) otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata. 20 Administratīvā apgabaltiesa (haldusasjade regionaalne kohus) lähtus oma otsuses asjaolust, et kõnealuses videos on võimalik näha politseijaoskonna tööruume, mitut politseiametnikku täitmas oma ametiülesandeid, kuulda menetlustoimingute tegemise ajal politseiametnikega toimunud vestluse salvestust ning politseiametnike, S. Buividsi ja tema kaaslase hääli. 21 Samas ei ole nimetatud kohtu sõnul võimalik hinnata, kas S. Buividsi sõnavabadus kaalub üles teiste isikute õiguse eraelu puutumatuse austamisele, kuna S. Buivids ei ole ära näidanud kõnealuse video avaldamise eesmärki. Ühtlasi ei sisalda video ühiskonnale huvi pakkuvaid uudisväärtusega asjaolusid ECLI:EU:C:2019:122 5

6 ega näita politseiametnike ebaausat käitumist. Kuna S. Buivids ei salvestanud kõnealust videot ajakirjanduse jaoks ajakirjanduse ja muude massiteabevahendite seaduse tähenduses, ega kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks, ei ole isikuandmete kaitse seaduse artikkel 5 kohaldatav. 22 Administratīvā apgabaltiesa (haldusasjade regionaalne kohus) järeldas sellest, et S. Buivids rikkus politseiametnikke nende töökohas oma ametiülesandeid täitmas filmides ning politseiametnikke nende isikuandmete töötlemise eesmärgist teavitamata jättes isikuandmete kaitse seaduse artikli 8 lõiget S. Buivids esitas eelotsusetaotluse esitanud Augstākā tiesale (Läti kõrgeim kohus) kassatsioonkaebuse Administratīvā apgabaltiesa (haldusasjade regionaalne kohus) otsuse peale, tuginedes selles oma sõnavabadusele. 24 S. Buivids väitis nimelt, et kõnealuses videos on näha riigi politseiametnikke ehk avaliku elu tegelasi avalikus kohas ja seetõttu ei kuulu need isikud isikuandmete kaitse seaduse isikulisse kohaldamisalasse. 25 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on ühest küljest küsimus, kas see, kui politseiametnikke filmitakse politseijaoskonnas oma ametiülesandeid täitmas ja selliselt salvestatud video avaldatakse internetis, kuulub direktiivi 95/46 kohaldamisalasse. Ta on selles osas küll arvamusel, et S. Buividsi teod ei kuulu selle direktiivi kohaldamisalast välja jäetud erandite hulka, millele on osutatud direktiivi artikli 3 lõikes 2, kuid rõhutab siiski, et tegemist on ühel korral toimunud salvestamisega ja S. Buivids filmis politseiametnikke täitmas avaliku võimu ülesandeid ehk ajal, mil nad esindasid avalikku võimu. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib aga kohtuasjas Rīgas satiksme kohtujurist Bobeki tehtud ettepaneku (C-13/16, EU:C:2017:43) punktile 95 viidates, et isikuandmete kaitset õigustav põhiline ajend on isikuandmete ulatusliku töötlemise oht. 26 Teisest küljest on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kuidas tõlgendada direktiivi 95/46 artiklis 9 olevat mõistet ainult ajakirjanduse jaoks ning samuti küsimus, kas see mõiste hõlmab selliseid tegusid nagu need, mida S. Buividsile ette heidetakse. 27 Neil asjaoludel otsustas Augstākā tiesa (Läti kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused: 1. Kas selline tegevus nagu on vaidluse all käesolevas asjas, s.o politseijaoskonnas menetlustoiminguid tegevate politseiametnike filmimine ja selliselt salvestatud video avaldamine veebisaidil kuulub direktiivi 95/46 kohaldamisalasse? 2. Kas direktiivi 95/46 tuleb tõlgendada nii, et kõnealust tegevust saab pidada isikuandmete töötlemiseks ajakirjanduse jaoks [direktiivi 95/46] artikli 9 tähenduses? Eelotsuse küsimuste analüüs Esimene küsimus 28 Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust selle kohta, kas direktiivi 95/46 artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et selle direktiivi kohaldamisalasse kuulub politseijaoskonnas ütluste andmise käigus politseiametnikest videosalvestise tegemine ja selliselt salvestatud video avaldamine videosaidil, mis võimaldab kasutajatel videoid avaldada, vaadata ja jagada. 29 Olgu märgitud, et vastavalt selle direktiivi artikli 3 lõikele 1 kohaldatakse direktiivi isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise suhtes ja isikuandmete automatiseerimata töötlemise suhtes, kui kõnealused isikuandmed kuuluvad kataloogi või kui nad kavatsetakse hiljem sellesse kanda. 6 ECLI:EU:C:2019:122

7 30 Selles sättes kasutatud mõistega isikuandmed on sama direktiivi artikli 2 punktis a toodud määratluse kohaselt hõlmatud igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige ühe või mitme tema füüsilisele identsusele omase joone põhjal. 31 Euroopa Kohtu praktika kohaselt on kaameraga salvestatud isiku kujutis hõlmatud mõistega isikuandmed direktiivi 95/46 artikli 2 punkti a tähenduses, kui see võimaldab andmesubjekti tuvastada (vt selle kohta 11. detsembri aasta kohtuotsus Ryneš, C-212/13, EU:C:2014:2428, punkt 22). 32 Käesoleval juhul ilmneb eelotsusetaotlusest, et kõnealuses videos on võimalik politseiametnikke näha ja kuulda, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et selliselt salvestatud isikute kujutised on isikuandmed direktiivi 95/46 artikli 2 punkti a tähenduses. 33 Mis puudutab mõistet isikuandmete töötlemine, siis direktiivi 95/46 artikli 2 punktis b on see mõiste määratletud kui iga isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, näiteks kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringu teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel avaldamine, ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine. 34 Euroopa Kohus on juba otsustanud seoses videovalve süsteemiga, et isikutest pidevsalvestusseadmesse ehk selle seadme kõvakettale videosalvestise tegemine on isikuandmete automatiseeritud töötlemine direktiivi 95/46 artikli 2 punkti b ja artikli 3 lõike 1 tähenduses (vt selle kohta 11. detsembri aasta kohtuotsus Ryneš, C-212/13, EU:C:2014:2428, punktid 23 ja 25). 35 Euroopa Kohtus toimunud kohtuistungil kinnitas S. Buivids, et ta kasutas kõnealuse video salvestamiseks digitaalset kaamerat. Tegemist on isikutest pidevsalvestusseadmesse ehk selle kaamera kõvakettale videosalvestise tegemisega. Seega on sellise salvestamise puhul tegemist isikuandmete automatiseeritud töötlemisega direktiivi 95/46 artikli 3 lõike 1 tähenduses. 36 Asjaolul, et selline salvestamine toimus ainul ühel korral, ei ole tähtsust selle hindamisel, kas see tegevus kuulub direktiivi 95/46 kohaldamisalasse. Selle direktiivi artikli 2 punktist b koostoimes artikli 3 lõikega 1 ilmneb nimelt, et see direktiiv on kohaldatav igale toimingule, mille puhul on tegemist isikuandmete töötlemisega mainitud sätete tähenduses. 37 Peale selle on Euroopa Kohus tõdenud, et toimingut, mis seisneb isikuandmete ülespanemises veebilehele, tuleb samuti pidada selliseks töötlemiseks (vt selle kohta 6. novembri aasta kohtuotsus Lindqvist, C-101/01, EU:C:2003:596, punkt 25, ja 13. mai aasta kohtuotsus Google Spain ja Google, C-131/12, EU:C:2014:317, punkt 26). 38 Selles osas on Euroopa Kohus ühtlasi täpsustanud, et teabe panemine veebilehele eeldab lehe serverisse laadimise toimingut, samuti toiminguid, mis on vajalikud, et teha see leht kättesaadavaks internetiühendust kasutavatele isikutele. Need toimingud tehakse vähemalt osaliselt automatiseeritult (vt selle kohta 6. novembri aasta kohtuotsus Lindqvist, C-101/01, EU:C:2003:596, punkt 26). 39 Seega tuleb asuda seisukohale, et see, kui videosaidil, mis võimaldab kasutajatel videoid avaldada, vaadata ja jagada, avaldatakse selline video, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja milles on näha isikuandmed, kujutab endast nende andmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemist direktiivi 95/46 artikli 2 punkti b ja artikli 3 lõike 1 tähenduses. 40 Samas on direktiivi 95/46 artikli 3 lõikes 2 sätestatud, et seda direktiivi ei kohaldata isikuandmete töötlemise kahe liigi suhtes. Nende puhul on esiteks tegemist isikuandmete töötlemisega, mis toimub sellise tegevuse käigus, mis jääb väljapoole ühenduse õigust, nagu näiteks Euroopa Liidu lepingu enne Lissaboni lepingu jõustumist kehtinud versiooni V ja VI jaotises osutatud tegevused, ja igal juhul sellise ECLI:EU:C:2019:122 7

8 töötlemisega, mis on seotud avaliku korra, riigikaitse, riigi julgeoleku ja riigi toimingutega kriminaalõiguse valdkonnas. Teiseks välistab see säte isikuandmete töötlemise, kui seda teeb füüsiline isik ainult isiklikel või kodustel eesmärkidel. 41 Kuna need direktiivi artikli 3 lõikes 2 ette nähtud erandid muudavad direktiiviga 95/46 ette nähtud isikuandmete kaitse korra kohaldamatuks, eemaldudes seega direktiivi aluseks olevast eesmärgist, mis on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute selliseid Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi harta ) artiklitega 7 ja 8 tagatud põhiõigusi ja -vabadusi nagu õigus era- ja perekonnaelu puutumatuse austamisele ja isikuandmete kaitsele, siis tuleb neid tõlgendada kitsalt (vt selle kohta 27. septembri aasta kohtuotsus Puškár, C-73/16, EU:C:2017:725, punkt 38, ja 10. juuli aasta kohtuotsus Jehovan todistajat, C-25/17, EU:C:2018:551, punkt 37). 42 Põhikohtuasja puhul ilmneb Euroopa Kohtule esitatud asjaoludest, et ühest küljest ei saa kõnealuse video salvestamist ja avaldamist pidada direktiivi 95/46 artikli 3 lõike 2 esimeses taandes mainitud isikuandmete töötlemiseks, mis toimub väljapoole ühenduse õigust jääva tegevuse käigus, ega töötlemiseks, mis on seotud avaliku korra, riigikaitse, riigi julgeoleku ja riigi toimingutega kriminaalõiguse valdkonnas. Euroopa Kohus on sellega seoses märkinud, et nimetatud sättes näitena mainitud tegevused kujutavad endast igal juhul toiminguid, mis on iseloomulikud riigile või riigiasutustele, ega ole omased eraõiguslike isikute tegevusvaldkondadele (vt selle kohta 27. septembri aasta kohtuotsus Puškár, C-73/16, EU:C:2017:725, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika). 43 Teisest küljest, kuna S. Buivids avaldas ilma juurdepääsupiiranguteta kõnealuse video videosaidil, mis võimaldab kasutajatel videoid avaldada, vaadata ja jagada, ja muutis isikuandmed seeläbi kättesaadavaks määramatule arvule inimestele, siis ei ole põhikohtuasjas kõne all oleva isikuandmete töötlemise puhul tegemist isikuandmete töötlemisega ainult isiklikel või kodustel eesmärkidel (vt analoogia alusel 6. novembri aasta kohtuotsus Lindqvist, C-101/01, EU:C:2003:596, punkt 47, 16. detsembri aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia, C-73/07, EU:C:2008:727, punkt 44; 11. detsembri aasta kohtuotsus Ryneš, C-212/13, EU:C:2014:2428, punktid 31 ja 33, ning 10. juuli aasta kohtuotsus Jehovan todistajat, C-25/17, EU:C:2018:551, punkt 42). 44 Lisaks ei ole politseiametnikest nende ametiülesannete täitmisel videosalvestise tegemine asjaolu, mis välistaks isikuandmete sedalaadi töötlemise direktiivi 95/46 kohaldamisalast. 45 Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 29, ei sisalda see direktiiv ühtegi erandit, mis välistaks selle kohaldamisalast ametnike isikuandmete töötlemise. 46 Peale selle tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et asjaolu, et teave kuulub tööalasesse konteksti, ei tähenda, et seda ei saaks kvalifitseerida isikuandmeteks (vt selle kohta 16. juuli aasta kohtuotsus ClientEarth ja PAN Europe vs. EFSA, C-615/13 P, EU:C:2015:489, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika). 47 Eelnevat arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 95/46 artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et selle direktiivi kohaldamisalasse kuulub politseijaoskonnas ütluste andmise käigus politseiametnikest videosalvestise tegemine ja selliselt salvestatud video avaldamine videosaidil, mis võimaldab kasutajatel videoid avaldada, vaadata ja jagada. Teine küsimus 48 Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust selle kohta, kas direktiivi 95/46 artiklit 9 tuleb tõlgendada nii, et sellised faktilised asjaolud, nagu on kõne all põhikohtuasjas ehk politseijaoskonnas ütluste andmise käigus politseiametnikest videosalvestise 8 ECLI:EU:C:2019:122

9 tegemine ja selliselt salvestatud video avaldamine videosaidil, mis võimaldab kasutajatel videoid avaldada, vaadata ja jagada, kujutavad endast isikuandmete töötlemist ajakirjanduse jaoks selle sätte tähenduses. 49 Kõigepealt tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb direktiivi sätteid tõlgendada direktiiviga taotletavast eesmärgist ja sellega kehtestatud süsteemist lähtuvalt (16. detsembri aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia, C-73/07, EU:C:2008:727, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika). 50 Selles osas selgub direktiivi 95/46 artiklist 1, et selle direktiivi eesmärk on, et liikmesriigid kaitseksid isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi ning eelkõige nende õigust eraelu puutumatusele, võimaldades samas isikuandmete vaba liikumist. Seda eesmärki ei saa siiski saavutada arvestamata asjaolu, et nimetatud põhiõigusi tuleb teataval määral ühitada põhiõiguste hulka kuuluva sõnavabadusega. Direktiivi põhjenduses 37 on täpsustatud, et direktiivi artikli 9 eesmärk on viia vastavusse kaks põhiõigust: ühest küljest eraelu puutumatuse kaitse ja teisest küljest sõnavabadus. See on liikmesriikide ülesanne (vt selle kohta 16. detsembri aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia, C-73/07, EU:C:2008:727, punktid 52 54). 51 Euroopa Kohus on juba otsustanud, et selleks et võtta arvesse sõnavabadusetähtsust demokraatlikus ühiskonnas, tuleb sellega seonduvaid mõisteid, mille hulka kuulub ajakirjandus, tõlgendada laialt (vt selle kohta 16. detsembri aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia, C-73/07, EU:C:2008:727, punkt 56). 52 Nii ilmneb direktiivi 95/46 ettevalmistavatest materjalidest, et selle direktiivi artiklis 9 ette nähtud erandeid ja kõrvalekaldeid kohaldatakse peale meediaettevõtjate ka kõikide ajakirjandusega tegelevate isikute suhtes (vt selle kohta 16. detsembri aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia, C-73/07, EU:C:2008:727, punkt 58). 53 Euroopa Kohtu praktika kohaselt on ajakirjanduslik tegevus selline tegevus, mille eesmärk on teabe, arvamuste või mõtete üldsusele avalikustamine, olenemata edastamise vahendist (vt selle kohta 16. detsembri aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia, C-73/07, EU:C:2008:727, punkt 61). 54 Kuigi selle kontrollimine, kas käesoleval juhul vastab isikuandmete töötlemine S. Buividsi poolt sellele eesmärgile, on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne, saab Euroopa Kohus anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule hinnangu andmiseks vajalikud tõlgendusjuhised. 55 Nii ei välista käesoleva kohtu otsuse punktides 52 ja 53 viidatud Euroopa Kohtu praktika kohaselt asjaolu, et S. Buivids ei ole kutseline ajakirjanik, võimalust, et kõnealuse video salvestamine ja selle avaldamine videosaidil, mis võimaldab kasutajatel videoid avaldada, vaadata ja jagada, kuulub selle sätte kohaldamisalasse. 56 Täpsemalt ei tähenda asjaolu, et S. Buivids laadis selle salvestise üles sellisele veebisaidile, käesoleval juhul saidile iseenesest, et seda isikuandmete töötlemist ei saa kvalifitseerida toimunuks ainult ajakirjanduse jaoks direktiivi 95/46 artikli 9 tähenduses. 57 Arvesse tuleb nimelt võtta sidevahendite ja teabelevivahendite arengut ja mitmekesistumist. Nii on Euroopa Kohus juba otsustanud, et kandja, mille abil töödeldud andmed edastatakse paber või raadiolained kui klassikaline kandja või internet kui elektrooniline kandja, ei ole määrav selleks, et hinnata, kas tegemist on toiminguga ainult ajakirjanduse jaoks (vt selle kohta 16. detsembri aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia, C-73/07, EU:C:2008:727, punkt 60). ECLI:EU:C:2019:122 9

10 58 Sellegipoolest tuleb nõustuda kohtujuristiga, kes juhtis oma ettepaneku punktis 55 tähelepanu sellele, et ei saa asuda seisukohale, et internetis avaldatud mis tahes teave, mis sisaldab isikuandmeid, kuulub ajakirjanduse mõiste alla ning sellele laienevad seega direktiivi 95/46 artiklis 9 sätestatud erandid ja kõrvalekalded. 59 Käesoleval juhul on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, kas kõnealusest videost ilmneb, et selle video salvestamise ja avaldamise ainus eesmärk oli teabe, arvamuste või mõtete üldsusele avalikustamine (vt selle kohta 16. detsembri aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia, C-73/07, EU:C:2008:727, punkt 62). 60 Selleks võib eelotsusetaotluse esitanud kohus võtta muu hulgas arvesse seda, et S. Buividsi väitel avaldati kõnealune video veebis selleks, et juhtida üldsuse tähelepanu politsei väidetavalt õigusvastasele teguviisile tema ütluste andmise käigus. 61 Olgu siiski täpsustatud, et sellise õigusvastase teguviisi tuvastamine ei ole direktiivi 95/46 artikli 9 kohaldatavuse tingimus. 62 Kui aga seevastu peaks selguma, et selle video salvestamise ja avaldamise ainus eesmärk ei olnud teabe, arvamuste või mõtete üldsusele avalikustamine, siis ei saa asuda seisukohale, et põhikohtuasjas kõne all olev isikuandmete töötlemine toimus ainult ajakirjanduse jaoks. 63 Peale selle tuleb meelde tuletada, et direktiivi 95/46 artiklis 9 ette nähtud erandeid ja kõrvalekaldeid tohib kohaldada ainult niivõrd, kui on vajalik selleks, et viia vastavusse kaks põhiõigust ehk õigus eraelu puutumatuse kaitsele ja sõnavabadus (vt selle kohta 16. detsembri aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia, C-73/07, EU:C:2008:727, punkt 55). 64 Seega selleks, et saavutada tasakaal nende kahe põhiõiguse vahel, nõuab põhiõiguste hulka kuuluva eraelu puutumatuse kaitse, et direktiivi 95/46 II, IV ja VI peatükis ette nähtud andmekaitse erandite ja piirangute puhul piirdutaks tingimata vajalikuga (vt selle kohta 16. detsembri aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia, C-73/07, EU:C:2008:727, punkt 56). 65 Olgu märgitud, et harta artikkel 7, mis käsitleb õigust era- ja perekonnaelu austamisele, näeb ette õigused, mis vastavad Roomas 4. novembril 1950 alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK ) artikli 8 lõikega 1 tagatud õigustele, ning seetõttu tuleb vastavalt harta artikli 52 lõikele 3 anda harta artiklile 7 sama tähendus ja ulatus, mis on EIÕK artikli 8 lõikel 1 vastavalt selle tõlgendusele Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas (17. detsembri aasta kohtuotsus WebMindLicenses, C-419/14, EU:C:2015:832, punkt 70). Sama kehtib ka harta artikli 11 ja EIÕK artikli 10 kohta (vt selle kohta 4. mai aasta kohtuotsus Philip Morris Brands jt, C-547/14, EU:C:2016:325, punkt 147). 66 Sellest kohtupraktikast ilmneb, et tasakaalu saavutamiseks õiguse eraelu puutumatuse austamisele ja sõnavabaduse vahel on Euroopa Inimõiguste Kohus välja kujundanud rea asjakohaseid kriteeriume, mida tuleb arvesse võtta; nende hulka kuuluvad panus avalikes huvides toimuvasse debatti, andmesubjekti tuntus, avaldatud materjali sisu, andmesubjekti eelnev käitumine, avaldatu sisu, vorm ja tagajärg ning kõnealuse teabe omandamise asjaolud ja teabe paikapidavus (vt selle kohta EIK 27. juuni aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi Oy ja Satamedia Oy vs. Soome, CE:ECHR:2017:0627JUD , punkt 165). Samuti tuleb arvesse võtta seda, kas vastutaval töötlejal oli võimalus võtta kasutusele meetmeid, mis vähendaks õiguse eraelu puutumatusele riivet. 67 Käesoleval juhul ilmneb Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et ei ole välistatud, et kõnealuse video salvestamine ja avaldamine, mis toimus ilma andmesubjekte salvestamisest ja salvestamise eesmärkidest teavitamata, riivab nende andmesubjektide ehk videos nähtavate politseiametnike põhiõigust eraelu puutumatuse austamisele. 10 ECLI:EU:C:2019:122

11 68 Kui selgub, et kõnealuse video salvestamise ja avaldamise ainus eesmärk oli teabe, arvamuste või mõtete üldsusele avalikustamine, siis peab eelotsusetaotluse esitanud kohus hindama, kas on vaja kohaldada direktiivi 95/46 artiklis 9 ette nähtud erandeid ja kõrvalekaldeid, et viia õigus eraelu puutumatusele vastavusse sõnavabadust reguleerivate eeskirjadega, ja kas need erandid ja kõrvalekalded piirduvad tingimata vajalikuga. 69 Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb teisele küsimusele vastata, et direktiivi 95/46 artiklit 9 tuleb tõlgendada nii, et sellised faktilised asjaolud, nagu on kõne all põhikohtuasjas ehk politseijaoskonnas ütluste andmise käigus politseiametnikest videosalvestise tegemine ja selliselt salvestatud video avaldamine videosaidil, mis võimaldab kasutajatel videoid avaldada, vaadata ja jagada, võivad endast kujutada isikuandmete töötlemist ainult ajakirjanduse jaoks selle sätte tähenduses, juhul kui sellest videost ilmneb, et salvestamise ja avaldamise ainus eesmärk oli teabe, arvamuste või mõtete üldsusele avalikustamine seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus. Kohtukulud 70 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et selle direktiivi kohaldamisalasse kuulub politseijaoskonnas ütluste andmise käigus politseiametnikest videosalvestise tegemine ja selliselt salvestatud video avaldamine videosaidil, mis võimaldab kasutajatel videoid avaldada, vaadata ja jagada. 2. Direktiivi 95/46 artiklit 9 tuleb tõlgendada nii, et sellised faktilised asjaolud, nagu on kõne all põhikohtuasjas ehk politseijaoskonnas ütluste andmise käigus politseiametnikest videosalvestise tegemine ja selliselt salvestatud video avaldamine videosaidil, mis võimaldab kasutajatel videoid avaldada, vaadata ja jagada, võivad endast kujutada isikuandmete töötlemist ainult ajakirjanduse jaoks selle sätte tähenduses, juhul kui sellest videost ilmneb, et salvestamise ja avaldamise ainus eesmärk oli teabe, arvamuste või mõtete üldsusele avalikustamine seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus. Allkirjad ECLI:EU:C:2019:122 11