Justiitsministeerium_soovitus

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Justiitsministeerium_soovitus"

Väljavõte

1 Minister Hanno Pevkur Justiitsministeerium Teie nr 11-3/7065 Õiguskantsler nr 7-4/120885/ Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Kinni peetavatele isikutele esmaste hügieenitarvete võimaldamine Austatud härra minister 1. Minu poole pöördusid avaldustega kinnipeetavad 1 Tartu Vanglast, kes leidsid, et vanglateenistus peaks tagama kinnipeetavatele piiranguteta (olenemata nende sissetulekutest) esmased hügieenitarbed. 2. Olles tutvunud avaldajate pöördumistega, justiitsministri seisukohaga, asjakohaste õigusnormidega ning muude allikatega, leian, et kinnipeetavatele esmaste hügieenitarvete võimaldamisel peab arvestama Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) -s 10 sätestatud inimväärikuse põhimõttega. Nimetatud põhiõigusest lähtuvalt on oluline, et vanglateenistus teeks kõik selleks, et kinnipeetav saaks oma isikliku hügieeni eest hoolitseda ja seega vangistusseaduse (VangS) 50 lõikes 1 sätestatud kohustust täita. 3. See, kuidas ja millistel tingimustel kinnipeetavatele hügieenitarbeid riigi kulul antakse, peab olema konkreetset olukorda ja selle iseärasusi arvestav. Selleks, et otsust hügieenitarvete andmiseks langetaval ametnikul oleks võimalik kõiki kinnipeetava taotlust puudutavaid olulisi asjaolusid õiguspäraselt arvestada, peavad esmaste hügieenitarvete väljastamist reguleerivad vanglateenistuse haldusaktid vastavat kaalutlusõigust ette nägema ning hügieenitarvete võimaldamise kord ei tohi ohtu seada kinnipeetava isiku inimväärikust. 4. Teen Teile soovituse ühtlustada vanglates hügieenitarvete väljastamise kordasid ning näha neis ette pädevale vanglateenistuse ametnikule laiemad piirid kaalutlusõiguse teostamiseks, et esmaste hügieenitarvete väljastamise otsustamisel saaksid arvesse võetud kõik olulisust omavad asjaolud ja kaitstud kinnipeetava inimväärikus. 5. Tänan justiitsministrit arvamuse eest, mille minister antud küsimuses mulle andis ning järgnevalt selgitan ma Teile enda seisukohta. 1 Kasutan käesolevas kirjas lühiduse huvides mõistet kinnipeetav, kuigi kirja teema puudutab ka eelvangistuses viibivaid isikuid.

2 2 I Asjaolud ja menetluse käik 6. Kinnipeetavate esitatud väidete kontrollimiseks ning justiitsministri seisukoha saamiseks vanglateenistuse poolt hügieenitarvete jagamisele, esitasin ministrile teabe nõudmise Minister selgitab oma vastuses 3, et kõik vanglad lähtuvad hügieenitarvete jagamisel sarnastest põhimõtetest, mis on vanglate vahel kokku lepitud ning väljastatava komplekti (nn hügieenipaki) sisu on suuremas osas ühtlustatud. Pakki kuuluvad hambapasta, hambahari, seep, majapidamisseep, üheksa rulli kolmekihilist tualettpaberit ja viis ühekordset raseerimisvahendit. 8. Minister märgib, et vanglad on hügieenitarvete väljastamise korras sätestanud, et hügieenitarbed antakse kinnipeetavale, kui tema ühe kuu vaba raha keskmine jääk kolme eelnenud kuu arvestuses on vähem kui 9,59 eurot. Ministri väiteil võeti sellise summa kujundamisel arvesse, et kinnipeetaval oleks võimalik raha olemasolul vanglakauplusest ise endale osta samaväärsed hügieenitooted. WC-paberi rullide arv (9 tk) põhines arvestusel, et kuu kohta antakse kolm rulli, seega kvartali kohta üheksa rulli. Ülejäänud tarvete puhul on aluseks olnud mõistliku kasutamise korral tarvete jätkuvus. Hügieenipakkide jagamise põhimõtted ühtlustati aastal. 9. Ministri hinnangul on isikute tarbimisharjumused erinevad, kuid see ei saa olla põhjenduseks kinnipeetavale piiramatult riigi kulul kõige jagamiseks. Isik, kellel endal puuduvad rahalised vahendid ja kellele vajaliku tagab riik, peab paratamatult kasutama saadud vahendeid säästlikult ja ei saa oodata, et kui ta põhjendamatult raiskab vahendeid, siis nende otsa saamisel väljastatakse talle uued. Minister toob oma kirjas näite, et kõige ebaotstarbekamalt kasutavad kinnipeetavad sageli WC-paberit, millega tekitatakse nt põleng või ummistus jms. 10. Minister lisas oma vastusele Tallinna Vangla kaupluse hinnakirja (oktoober 2012), millest nähtub, et kui kinnipeetav valib hinnakirjast kõige odavamad analoogsed tooted, mis sisalduvad vangla poolt antavas hügieenipakis, siis nende kogumaksumus ei ületa vangla seatud vaba raha keskmist. Seega on kinnipeetaval piisava raha olemasolul võimalik endale soetada esmavajalikud hügieenitarbed. Raha puudumisel annab hügieenitarbed vangla. 11. Minister leiab, et kinnipeetav peab võimalikult suures ulatuses ise oma kohustuste täitmisega hakkama saama, sh hoolitsema rahaliste vahendite olemasolu ja kasutamise eest. Sellise käsitluse juurde kuulub ministri väiteil kahtlemata ka inimese enda vastutus ja hool leida võimalusi ja vahendeid oma esmaste vajaduste rahuldamiseks, mida seadusandja ei ole pannud täielikult vanglateenistuse kanda (näiteks kinnipeetavate toitlustamine). Ministri hinnangul ei tohi kinnipeetavas vanglas viibimise tõttu tekkida ja süveneda tunne, et ta ongi õigustatud saama riigilt kõike tasuta. Sellise põhjendamatu ootuse tekitamine ja lisahüvede kaudu soodustamine viib ministri arvates üha enam kinnipeetava võõrandumiseni ühiskonnast, mille tagajärjeks on riigist sõltuv isik, kes unustades ära oma kohustused, oskab üksnes nõuda õigusi. Vanglast vabanemise järgselt puuduvad isikul garantiid ja hüved, mida ta on harjunud vanglas kasutama ja nõudma. 12. Vanglas riigi kulul elama harjunud kinnipeetaval on ministri arvates suur oht muutuda üha enam sotsiaalselt võimetuks oma elu ja vahendeid korraldama ja planeerima. Minister märgib, et tekitades vastutustundetult kinnipeetavates sõltuvust hüvedest ja võõrandumist vastutusest oma kohustuste eest, kaugeneb isik üha enam reaalsest elust. Vaatamata sellele, et kinnipeetavaid kui 2 Õiguskantsleri kiri nr 7-4/120885/ Justiitsministri kiri nr 11-3/7065.

3 3 erilist isikute gruppi tuleb teatud küsimustes kohelda erinevalt teistest isikutest, peab erandite tegemine olema mõjuvalt põhjendatud. 13. Ministri kirjast nähtub, et kui vanglateenistus oleks aastal väljastanud kõigile kinnipeetavatele ja vahistatutele nende esmasel vanglasse vastuvõtmisel ja edaspidi kord kvartalis nn hügieenitarvete paki, siis oleks aastane kogukulu olnud umbes eurot. Selle üldise arvutuse juures on lähtutud sellest, et riigihankega hangitud ja pakki kuuluvate hügieenitarvete (hambapasta, hambahari, seep, majapidamisseep, üheksa rulli kolmekihilist tualettpaberit ja viis ühekordset raseerimisvahendit) koguhind on 5,1 eurot. 14. Ministri hinnangul on idee anda kõigile kinnipeetavatele ja vahistatutele piiramatult hügieenitarbeid vastuolus vangistuse täideviimise eesmärgiga - õpetada kinnipeetavale vajalikke põhimõtteid ja oskusi eluks vabaduses. Sellise võimaluse kaalumine tähendaks pigem riigi piiratud rahaliste ressursside ebaotstarbekat kasutamist ja vastutustundetut käitumist ühiskonna suhtes, kus iga isik peab ise enda elu korraldamisega ja suuresti ka vajaduste rahuldamisega toime tulema. Kinnipeetavas abituse tunde süvendamine põhjustaks vaid olukorra, kus vanglast vabanemisel ootab isik riigilt samasugust tuge ja abi. Sellise abi puudumine üksnes süvendaks mõnede isikute soovi saada tagasi sisuliselt riigi ülalpidamisele. 15. Minister nendib oma vastuses minu teabe nõudmisele, et vanglateenistus on kinnipeetavale hügieenitarvete väljastamise põhimõtete kokkuleppimisel lähtunud nii piiratud eelarvevahenditest, vanglas viibiva kinnipeetava ja vahistatu inimväärikuse austamise vajadusest, kui ka eesmärgist suunata kinnipeetavat harjuma vajadusega oma elu korraldada, mille lahutamatuks osaks on rahaliste vahendite planeerimine. Minister leidis, et kinnipeetava hügieenitarvete taotluste läbivaatamine ei ole selline halduskoormus vanglale, mis õigustaks hügieenitarvete piiramatut jagamist kõikidele kinnipeetavatele. 16. VangS 50 lõige 1 paneb kohustuse hoolitseda oma isikliku hügieeni eest kinnipeetavale. Vanglale tuleneb ministri hinnangul VangS 50 lõikest 2 kohustus aidata kaasa kinnipeetaval hoolitseda enda hügieeni eest sauna, vanni või dušši võimaldamise läbi vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel. Sama paragrahvi lõige 3 kohustab vanglat lisaks tagama kinnipeetavale juuksuriteenuse osutamine. 17. Minister tõlgendab oma vastuses VangS 50 lõiget 1 selliselt, et see säte paneb eelkõige kinnipeetavale endale kohustuse hoolitseda oma hügieeni eest. Selle kohustuse täitmise lahutamatuks osaks on teatud hügieenitarvete ja pesemisvõimaluse olemasolu. Läbi VangS 48 lõikes 1 vanglale pandud kohustuse tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste, on seadusandja selgelt väljendanud oma tahet, et kinnipeetav peab hügieenivahendid ostma eelkõige ise. Loomulikult peab vangla arvestama ka VangS -s 4 1 sätestatud inimväärikuse austamise ja õiguste järgmise vajadusega, milliste aluseks on omakorda Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevate põhiõiguste tagamise kohustus, mis tähendab, et vangla tagab kinnipeetavale, kellel põhjendatult ei ole võimalik ise hügieenitarbeid osta, vajalikud tarbed. 18. Minister on seisukohal, et Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta (edaspidi Euroopa vanglareeglistik) punkti 5 kohaselt peab vanglaelu olema viidud võimalikult lähedaseks ühiskonna positiivsele elumudelile. Vaatamata punktis toodud soovitusele, et vanglaasutused varustavad vange vajalike vahenditega, ei saa seda mõista kui kohustust anda kinnipeetavatele tingimusteta erinevaid vahendeid. Punkti selliselt 4 Euroopa vanglareeglistiku p 19.6 kohustab vanglat tagama kinnipeetavatele hügieeni eest hoolitsemise vahendid.

4 4 tõlgendamine oleks ministri arvates vastuolus soovituse punktiga 5, kuna selline korraldus ei aitaks kaasa kinnipeetava suunamisele positiivse elumudeli poole. 19. Minister toob näite, et Tartu Vanglas on kujunenud välja praktika, kus üksus saab üksusele eraldatud vahendite arvel väljastada kinnipeetavale hügieenitarbeid vajaduspõhiselt. Lisaks viitab minister Tallinna Vangla kehtestatud korrale, mis oma sõnastuse poolest on vanglate kordadest kõige paindlikum ja võimaldab väga individuaalset lähenemist. Minister kinnitab, et vaatamata vanglate kordade sõnastusele, ei ole Justiitsministeeriumini jõudnud ühtegi pöördumist, mille puhul saaks tõsikindlalt väita, et kinnipeetaval ei olnud võimalik endale vajalikke hügieenitarbeid soetada või et vangla oleks asetanud tarvete väljastamata jätmisega kinnipeetava inimväärikust alandavasse olukorda. II Õiguskantsleri seisukoht 20. Käesoleval juhul on vaja leida vastus küsimusele, kas vanglateenistuse poolt kinnipeetavatele jagatavate esmaste hügieenitarvete väljastamise korraldus on õiguspärane. 21. Järgnevalt ei analüüsi ma eraldi iga vangla vastava haldusakti õiguspärasust formaalsest ja materiaalsest küljest, vaid keskendun põhiaspektidele, mis on hügieenipakkide jagamisel kinnipeetava õiguste seisukohalt olulised. Eelkõige sellele, kas hügieenitarbeid peaksid teatud ulatuses saama kõik kinnipeetavad vanglateenistuselt piiranguteta ja tasuta (nt ei tohiks tasuta hügieenitarvete saamine olla sõltuvuses isiklikul arvel olevast rahast) ja kuidas peaks hügieenitarvete jagamine olema korraldatud. 22. Märgin, et nõustun ministriga selles, et vangistuse peamine eesmärk on VangS 6 lõikest 1 tulenevalt inimese õiguskuulekale teele suunamine. Seejuures ei ole soovitav, et vangistuse eesmärgi täitmise käigus tekib kinnipeetaval tugev n-ö sõltuvus vanglateenistuse poolt pakutavast abist ja tasuta hüvedest. Siiski olen veendunud, et kogu vangistuse vältel on vanglateenistuse kohustuseks vangistuse eesmärgi saavutamine läbi kinnipeetava põhiõiguste austamise. Karistuse täideviimine peab lähtuma põhimõttest, et isikut on karistatud kuriteo eest vabaduse võtmisega ning kõik ülejäänud põhiõiguste riived, mis isikule osaks saavad, peavad olema vahetult tingitud karistuse täideviimisega paratamatult kaasnevatest asjaoludest. 5 Vangistus kui karistus ei ole volitus riigivõimule kinnipeetava ükskõik millise õiguse meelevaldseks piiramiseks Samuti pole vangistus õigustuseks ka isiku inimväärikust alandavaks kohtlemiseks. Vastavalt PS -le 10 on inimväärikus üks põhiõiguste tuumaks olev aluspõhimõte ja Riigikohtu hinnangul ka põhiõiguste ja -vabaduste kaitse eesmärk 7. Demokraatlik ühiskond lähtub reeglist, et inimest käsitletakse riigi silmis subjektina, mitte objektina, mis tähendab, et inimeseks olemise lahutamatu osa on inimväärikus. Inimväärikuse tagamine on igasuguse riigivõimu teostamise aluseks, sh vangistuse täideviimise. Seega laieneb õigus inimväärikale kohtlemisele igaühele, s.h kinnipeetavatele. PS 14 järgi on põhiõiguste järgimise kohustus pandud riigivõimule, mistõttu on kogu vanglateenistus kohustatud austama kinnipeetava inimväärikust. 5 VangS 4 1 lg 1 sätestab, et kinni peetavat isikut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. 6 Vt nt RKHKo nr Samas.

5 5 24. Inimväärikuse sisustamine on paljuski konkreetse isiku väärtushinnangutest ja olukorrast sõltuv. Vangistuse kontekstis on inimväärikus omadus, millest lähtudes tunneb kinnipeetav ennast ka karistust kandes inimesena. Selle tagamiseks peab vangistus olema vangistuse eesmärke arvestav, kuid samas tasakaalus võimalusega tagada kinnipeetavale võimalikult sarnased kinnipidamistingimused vabaduses viibivate inimeste minimaalsete inimväärikate elutingimustega. Rõhutan siinkohal, et kinnipeetava elu vanglas ei pea olema vabaduses viibiva inimese elutingimustest parem. Arvestada tuleb seejuures ka asjaolu, et vangistuse vältel ei ole kinnipeetaval vabadust kujundada oma elustandardit endale meelepäraseks nt puudub kinnipeetaval võimalus enda äranägemise järgi valida töökohta ja teenida sissetulekut. 25. Põhiseadus ei nõua minu hinnangul otsesõnu, et kogu vangistus või sellega kaasnev oleks kinnipeetavale n.ö tasuta ning teatud vanglas viibimisega seonduvate kulude kandmise kohustuse panemine kinnipeetavale ei ole iseenesest välistatud. Paralleelina võib tuua kriminaalmenetluse, kus isik on kahtlustatava ja/või süüdistatava rollis suure tõenäosusega vastu oma tahtmist (nagu ka vanglas viibides), kuid hoolimata sellest tuleb tal teatud asjaoludel (nt süüdimõistmisel) kanda teatud kulusid, mis kriminaalmenetluse käigus tekivad (nt menetluskulud, sunniraha). Mõistagi peab seejuures arvestama sellega, et kinnipeetav ei ole oma sissetulekute ja rahaliste vahendite hankimise osas sedavõrd vaba, nagu on isikud vabaduses viibides, ning seetõttu ei tohi kohustusest ühtesid või teisi kulusid kanda, saada allikas isiku inimväärikust alandavaks kohtlemiseks seepärast, et isik ei suuda teatud vajalikke kulusid rahapuudusel teha. 26. Rahvusvahelises kinnipeetavate kohtlemist käsitlevas normistikus ja praktikas on küsimus hügieenitarvetest samuti käsitlemist leidnud. 27. Euroopa vanglareeglistik 8 toonitab preambulas, et vabaduskaotusliku karistuse kohaldamine ja kinnipeetavate kohtlemine eeldab julgeolekuabinõude ja distsipliiniga arvestamist, kuid samal ajal tuleb tagada vanglas tingimused, mis ei riiva inimväärikust. Euroopa vanglareeglistiku punktist 18.1 tulenevalt kuulub inimväärikuse hulka ka hügieeninõuete järgimine. Punkt 19.6 kohustab vanglat tagama kinnipeetavatele hügieeni eest hoolitsemise vahendid. 28. Minister viitab oma vastuses, et olen oma teabe nõudmises jätnud meelevaldselt tähelepanuta Euroopa vanglareeglistiku punkti 5, mille kohaselt peab vanglaelu olema viidud võimalikult lähedaseks ühiskonna positiivsele elumudelile. 29. Ses osas nendin, et ilmselgelt ei ole elu vanglas täies ulatuses samastatav olustikuga väljaspool kinnipidamisasutust. Euroopa vanglareeglistiku punkti 5 tuleks seetõttu tõlgendada selliselt, et riik peab hoolitsema, et elukorraldus vanglas oleks võimalikult sarnane vabaduses n-ö normaalse eluga ja seejuures peab vangla tagama, et elukorraldus vanglas ei tooks kaasa ebainimlikke tingimusi kinnipeetavatele. Seega, kui vangistusega kaasneb olukord, kus isik ei saa iseseisvalt endale tagada vabadusega võimalikult sarnanevat elukorraldust, peab selle võimaldamise eest hoolitsema vangla. 9 8 Kuigi Euroopa vanglareeglistiku sätted ei ole Euroopa Nõukogu liikmesriikidele kohustuslikud, peegeldavad need tulevikku suunatult liikmesriikide vangistusõiguse arengu suundasid ning neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel. RKHKo , nr , p Rule 5 emphasises the positive aspects of normalization. Life in prison can, of course, never be the same as life in a free society. However, active steps should be taken to make conditions in prison as close to normal life as possible and to ensure that this normalisation does not lead to inhumane prison conditions. Draft Recommendation Rec(2005) of the Committee of Ministers to member states on the European Prison Rules and Commentary. Kättesaadav arvutivõrgust:

6 6 30. Möönan, et kinnipeetavad peavad arvestama sellega, et neil tuleb taluda teatud piiranguid või ebamugavusi, mis tulenevad vangistuse olemusest. See võib puudutada ka hügieeni, s.h juurdepääsu hügieenitarvetele. Siiski ei ole ma veendunud, et esmaste hügieenitarvete igasugune tasuta jagamine kinnipeetavale tekitaks temas ülemäärast sõltuvust vangistuse vältel tasuta jagatavatest hüvedest ja pärsiks oluliselt iseseisvat toimetulekut vabaduses. Vangistuse vältel tagab riik kinnipeetavale rohkemal või vähemalt määral märkimisväärse hulga sellist, mida vabaduses viibides peab inimene endale ise hankima. Olgu nimetatud näiteks eluase, toit ja riided. Kui kinnipeetav suudab vanglas taasühiskonnastamise käigus omandatud eluga toimetuleku oskuste abil vabaduses hakkama saada eluaseme ja toidu hankimisega ja mitte sattuda vangla poolt pakutavast n-ö sõltuvusse, siis ei tohiks takistuseks saada ka enda hügieenitarvetega varustamine. 31. ÜRO kinnipeetavate kohtlemise miinimumnõuete p 15 sätestab, et kinnipeetavatel on kohustus enda hügieeni eest hoolitseda ning selleks tagab vangla kinnipeetavatele vajalikud hügieenivahendid. 10 Kõnealuse ÜRO dokumendi kommetaaride kohaselt peavad hügieenitarbed olema kinnipeetavatele võimaldatud tasuta Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) hinnangul peab vangla tagama kinnipeetavale adekvaatsel hulgal hügieenitarbeid (näidisnimekirja on CPT koostanud 12 ) 13. Hügieenitarvete kinnipeetavale andmise sagedust CPT täpselt määratlenud ei ole, samuti kogust mitte. CPT seisukohtadest tuleneb, et kinnipeetavale tagatakse vajaliku sisu ja kogusega hügieenipakk. 14 Isikute lühiajalise kinnipidamise juures on rõhutatud, et hügieenitarbeid tuleb anda tasuta. 15 Samas vanglate osas on CPT pidanud probleemseks, kui vangla poolt antakse vaid seep ja muude hügieenitarvikute soetamisel peab kinnipeetav lootma pelgalt enda või sugulaste vahenditele ning vaesemate kinnipeetavate abistamist ei ole ses küsimuses korraldatud CPT eeltoodud seisukohtade valguses nendin, et minu hinnangul ei ole CPT senises praktikas ühemõtteliselt nõudnud, et hügieenitarbeid peaks vanglas jaotama kõigile tasuta. Tarvikuid peab olema võimalik soetada. Nõue, et tarvikud peavad olema kättesaadavad tasuta on kindlasti õigustatud ja CPT poolt rõhutamist leidnud lühiajalise kinnipidamise puhul nt politseihoones, ent vangla olukord on ses mõttes mõnevõrra erinev. Küll on aga CPT viimase aja praktikas vanglate osas sedastanud, et isikuid, kes ei saa endale hügieenitarvikuid lubada, tuleb ses osas abistada. 10 ÜRO kinnipeetavate kohtlemise miinimumnõuded. Kättesaadav arvutivõrgus: 11 Notes and comments on the United Nations Standard Minimum Rules for the Treatment of Prisoners. Lk 10, kommetaar reeglile nr 15. Kättesaadav arvutivõrgus: HpvRAJ: DMU_version.pdf+un+rules+prisoners+comments&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjWd9sH24lDsPThPei0JN PrANZupHUAUgVC4j1kz_pH3BwRlzuOWMve00rMMdEfMIP9orF7W0JC2o_ArZ5sln1DhaRYFUKtIj0SkhVc_jdd snd5dnnc7nnmhowodz0nvyhas2cl&sig=ahietbqahlwheq3bra-nbiplgqyohffrza. 12 CPT 2008 Aserbaidžaani visiidi kokkuvõte, p 19. Kättesaadav arvutivõrgus: Vt ka viide nr CPT 2010 Albaania visiidi kokkuvõte, p 55. Kättesaadav arvutivõrgus: 14 CPT 2009 Ukraina visiidi kokkuvõte, p 106. Kättesaadav arvutivõrgus: 15 CPT 2009 Kreeka visiidi kokkuvõte, p 57. Kättesaadav arvutivõrgus: 16 As regards personal hygiene items, inmates were provided only with soap and had to rely on their own means/families for all other items; there were no arrangements for helping those who were destitute. Vt CPT 2010 Bulgaaria visiidi kokkuvõte, p 98. Kättesaadav arvutivõrgus:

7 7 34. Eelneva vahekokkuvõtteks leian, et inimväärikuse tagamise seisukohalt on oluline, et vanglateenistus tagaks kinnipeetavale vähemalt vahendid, mis kindlustaksid talle n-ö vaba ühiskonna minimaalsele tasemele vastavad elutingimused. Siia alla mahuvad inimväärikust austavad olemtingimused (sh pesemisvõimalused), riietus, toit, kättesaadav arstiabi aga teatud juhtudel ka esmased hügieenitarbed. See ei pruugi tähendada tingimata hügieenitarvete kõigile ja valikuta tasuta jaotamist, ent samas peab riik vanglateenistuse kaudu tagama selle, et hügieenitarbed oleks saadaval selle sõna laias tähenduses (st siis ka seda, et need, kel võimalik, peavad saama neid vangla kauplusest soetada ja kel soetamine omal käel võimalik pole, peavad neid vanglalt tasuta saama) ja et isiku inimväärikas kohtlemine oleks tagatud seeläbi, et isik ei peaks karistusasutuses viibides jääma ilma hügieenitarveteta. Kehtiva riigisisese õiguse tõlgendamine 35. Kehtiv vangistusseadus ei ole üheselt sätestanud, kas ja millistel tingimustel peab vanglateenistus kinnipeetavale esmaseid hügieenitarbeid võimaldama. Vangistusseadusest tuleneb üksnes kinnipeetavale selge kohustus isikliku hügieeni eest hoolitseda ning vanglateenistusele tagada pesemisvõimalused sauna, vanni või dušši näol. 36. Nimelt sätestab VangS 50 lg 1, et kinnipeetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. 17 VangS 50 lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel saun, vann või dušš. 37. Vangistusseadust analüüsides nähtub, et seadusest tuleneb teatud hulk kohustusi vanglale ja ka kinnipeetavale. Probleemiks on minu hinnangul see, et seadusandja ei ole kinnipeetavale pandud kohustuste puhul täpsustanud, milliste ja millistel viisidel saadud vahenditega kinnipeetav üht või teist kohustust täitma peab. 38. Isikliku hügieeni eest hoolitsemine on kohustus, mis on pandud kinnipeetavale. Paralleeli hügieeni eest hoolitsemise kohustusele võib tõmmata VangS 46 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust, kui vangistusseadusest ei tulene teisiti. Seega on kinnipeetaval, sarnaselt isikliku hügieeni eest hoolitsemisega, kohustus kanda vangla riideid, kuid seadusandja ei ole täpsustanud, milliste vahenditega toimub selle kohustuse täitmine. Kui hügieeni eest hoolitsemiseks vajalikud tarbed soetab kinnipeetav tänase praktika kohaselt üldreeglina ise, siis riietuse ja selle korrashoiu (pesemise) tagab kinnipeetavale vanglateenistus ning mulle teadaolevalt, ei ole seatud vangla riietuse pesemisele vangla kulul mingisuguseid täiendavaid tingimusi. 39. Teisalt paneb vangistusseadus ka riigile hulga selgeid ülesandeid, mille tagamine kinnipeetavatele on kohustuslik, näiteks vanglas sisseostude tegemise võimaldamine VangS -st 48 tulenevalt, mida Riigikohus on käsitlenud avaliku ülesandena (haldusülesandena) Aga nagu märgitud, ei ole kinnipeetav siiski täies ulatuses vangistuse ajal riigi ülalpidamisel ning pole välistatud, et ta peab teatud kulutusi ise kandma. Valdavalt ei ole sellised kulud siiski vangistusega kõige vahetumalt seotud, teisisõnu, isik saaks karistust kanda ka ilma kõnealuseid 17 VangS 51 sätestab, et kui kinnipeetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on kaasa toonud reaalse ohu kinnipeetava või teise isiku tervisele, võib vanglateenistus hügieeninõuete täitmiseks kasutada sundi. Sunni kasutamine ei tohi ohustada kinnipeetava elu ega kahjustada tervist. 18 RKHKo nr

8 8 kulutusi tegemata. Sellised väljaminekud on näiteks isiklike elektriseadmete kasutamise tasu, osaliselt kirjavahetuse kulu 19 jne. 41. Kas paigutada viimasesse loetellu ka kulud hügieenivahenditele, on küsitav. Hügieenitarvete näol ei ole tegemist millegi sellisega, milleta saaks isik inimväärikalt karistus kanda tänapäeva ühiskonnas on isikliku hügieeni eest hoolitsemisel esmaste hügieenitarvete kasutamine tavapärane. Seda seisukohta toetab eelnevalt kirjeldatud rahvusvaheline praktika. Samas ei ole kehtiva õiguse tõlgendamisel ühemõtteliselt selge, kas riik peaks tingimusteta tagama igale kinnipeetavale tasuta hügieenitarbed. Nagu öeldud, seadusandja seda selgesõnaliselt väljendanud ei ole (vrd. nt kinnipeetava toitlustamine). Pigem võib VangS 48 välja lugeda seadusandja huvi, et kinnipeetav ostaks personaalsed hügieenitarbed vangla vahendusel ning see on muuhulgas üks põhjustest, miks vanglateenistusel on kohustus sisseostude tegemist vanglas tagada Seega võib VangS 50 lõiget 1 tõlgendada moel, et see ei sea riigile kohustust jagada kõigile kinnipeetavatele tasuta hügieenivahendeid ning seadusandja on soovinud seeläbi suunata kinnipeetavat oma vahendeid haldama ja juhtima. Mõistagi ei saa eesmärk isikut taasühiskonnastada saabuda läbi isiku inimväärikust alandava kohtlemise. Isikut ei saa jätta hügieenitarveteta põhjusel, et tal ei ole kõiki asjaolusid kogumis hinnates paratamatult võimalik oma vahendite arvel hügieenitarbeid soetada. Vangistusseadus kohustab seega kindlasti vanglateenistust hoolitsema hügieenitarvete kättesaadavuse eest kõige laiemas mõttes. VangS 50 saab tõlgendada nii, et kel võimalik, peab hügieenitarbed soetama ise ning vanglateenistuse rolliks on luua neile isikutele pelgalt võimalused sisseostude tegemiseks. Samas peab vanglateenistus tagama hügieenitarbed küllaldasel määral ka neile, kes pole suutelised neid oma raha eest vangla kauplusest soetama. 43. Vastavad asjaolud, mida hügieenitarvete võimaldamisel (täpsemalt hindamisel kas isik suudab hügieenitarbeid ise küllaldasel määral soetada või tuleb talle pelgalt luua nende soetamisvõimalus) arvesse võtta, on väga erinevad. Nt isiku sugu, tervislik seisund, rahaline olukord jne. Mõistagi saab arvestada ka ministri poolt väljatooduga, et kinnipeetavad kuritarvitavad teatud juhtudel tasuta võimaldatud hügieenitarbeid, mis nende tasuta jagamise puhul ei oleks riigi ressursside kõige ratsionaalsem kasutamine. Seega saab hügieenitarvete võimaldamisel arvestada ka kinnipeetava käitumisega. Näiteks sellega, kas kinnipeetav on vanglateenistuse antud esmaseid hügieenitarbeid kasutanud sihipäraselt ja ratsionaalselt. Vangistuse ühe eesmärgi, taasühiskonnastamise, osaks on muuhulgas see, et kinnipeetav õpiks planeerima ja kasutama oma rahalisi vaheneid mõistlikult. Näiteks saaks kinnipeetavale esmaste hügieenitarvete võimaldamise juures kaaluda seda, kuidas on kinnipeetav oma raha kasutanud vangla kaupluses ning ka seda, kas kinnipeetav ei ole äkki teadlikult tekitanud endale n-ö maksejõuetust, et vanglateenistuselt täiendavaid hüvesid saada. 44. Kokkuvõttes leian, et isiku põhiõiguste ja vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise seisukohalt aga ka riigivara kasutamise otstarbekusest lähtudes, saab VangS 50 lõiget 1 tõlgendada selliselt, et vanglateenistus ei pea kõigile kinnipeetavatele piiramatult tasuta hügieenitarbeid jagama, kuid tagatud peab olema isiku inimväärikus ning vanglateenistus peab kinnipeetavale esmaseid hügieenitarbeid tasuta ja piisaval määral jagama siis, kui isik ei ole ise võimeline neid endale soetama. Vanglateenistus peab 19 Justiitsministri määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskiri 47 sätestab, et kinnipeetava kirjad saadetakse kinnipeetava kulul. Õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. 20 VangS 48 lg 1 ls 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud.

9 9 hoolitsema selle eest, et pelgalt rahanappuse pärast ei peaks isik olema ilma esmaste hügieenitarveteta. Olen põhimõtteliselt nõus, et kõigile kinnipeetavatele piiramatult esmaste hügieenitarvete tasuta andmine ei pruugi olla mõistlik ning ratsionaalsete tingimuste seadmine hügieenitarvete taotlemisele, ei ole õigusvastane kehtiva õiguse valguses. 45. Esmaste hügieenitarvete taotlemist sätestavad vanglates direktorite käskkirjad, millistest edastas minister mulle koopiad. Üldjoontes on kõnealused haldusaktid vanglate lõikes sarnased ning kõikjal kehtib põhimõte, et kinnipeetavale väljastatakse vangla poolt hügieenipakk üks kord kvartalis ja ainult siis, kui tema isiklikul arvel on taotlusele eelneva kolme kuu keskmine vaba raha jääk alla 9.59 euro. Üks hügieenipakk sisaldab vanglates 9 rulli tualettpaberit, 1 seebi 21, 1 hambaharja 2 korda aastas, 5 raseerimisvahendit ja 1 hambapasta. 46. Seega on tasuta hügieenitarvete saamine hetke praktika puhul seotud rahaliste vahendite olemasoluga kinnipeetava isikuarvel ning lisaks on vanglateenistus määratlenud ajalise perioodi, mille möödudes saab hügieenitarbeid taotleda (üks kord kvartalis) ning reguleeritud on ühes pakis sisalduvate tarvete kogus. 47. Tasuta hügieenipakkide väljastamise vajaduse hindamisel on minu hinnangul põhimõtteliselt aktsepteeritav võtta arvesse isikuarvel valitsevat rahalist seisu ja jagada tarvikuid teatud mõistliku ajavahemiku järel, kuid kordan taas, et hügieenipakkide väljastamise korraldus ei tohi tekitada olukorda, kus ohtu satuks PS -s 10 sätestatud inimväärikuse põhimõte. Kehtivad hügieenitarvete jaotamise reeglid ei pruugi seda küllaldasel määral järgida. 48. Nagu eelnevalt märkisin, on inimväärikuse seisukohalt oluline, et hügieenivahendid oleksid alati tagatud kinnipeetavale, kellel endal ei ole võimalik kõnealuseid esemeid erinevatel adekvaatsetel põhjustel hankida. Seejuures ei tohi tekkida ka olukorda, kus isikul on vanglateenistuse jagatud hügieenitarbed sihipärasel kasutamisel lõppenud ning tal ei ole tekkinud ajalisest aspektist lähtuvalt õigust uue komplekti taotlemiseks. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui isikut on tabanud mõni terviseprobleem, mille käitlemine võib nõuda tavapärasest sagedasemat pesemist vms. 49. Ministri edastatud vanglate hügieenitarvete jagamist puudutavatest haldusaktidest 22 selgub, et erandkorras hügieenitarvete jagamist kõikides vanglates otsesõnu ette ei nähta. Erandiks on Viru Vangla. 50. Hügieenitarvete jagamise üldreegli sätestab Viru Vangla vastava korra punkt 1.3, mille kohaselt hügieenipaki saamiseks esitab kinnipeetav taotluse eluosakonna inspektor-kontaktisikule märtsi, juuni, septembri või detsembrikuu viimasel täisnädalal. Muul ajal esitatud taotlused tagastatakse. Samas sätestab kõnealuse korra punkt 1.9, et erandjuhtudel võib taotluse alusel kinnipeetavale hügieenitarbeid väljastada inspektor-kontaktisik. 51. Vangistuse täideviimine on haldusülesanne, mille korraldamise menetluslikku külge reguleerib üldseadusena haldusmenetluse seadus (HMS). Haldusmenetlust alustatakse ka siis, kui kinnipeetav esitab taotluse esmaste hügieenitarvete saamiseks. HMS 5 lõige 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Haldusmenetluse ja selle tulemusel valmiva 21 Viru Vanglas on hügieenipakis 1 tualettseep ja 1 majapidamisseep. 22 Tartu Vangla direktori käskkiri nr 1-1/106; Viru Vangla direktori käskkiri nr 1.1-1/125; Harku ja Murru Vangla direktori käskkirjaga nr 114 kinnitatud kord ja Tallinna Vangla direktori käskkiri nr 67.

10 10 haldusotsuse kvaliteedi (isiku õigusi arvestav, eesmärgipärane jne) tagab mh haldusorgani poolt kaalutlusõiguse kohane teostamine. 52. Kaalutlusõiguse olulisuse küsimuses on õiguskirjanduses asutud seisukohale, et diskretsioon on riigihalduses paratamatult vajalik, sest seadusandja ei suuda haldusorganitele kõiki otsuseid üheselt ette kirjutada. Seadusandjal puudub võimalus ette näha tulevikku ja tutvuda iga üksikjuhtumi õiglaseks lahendamiseks vajaliku informatsiooniga. 23 Paljudel juhtudel põrkuvad haldusmenetluses isikute huvid ja avalikud eri- või samasuunalised huvid. Ka vangistuse täideviimisel ja konkreetsemalt esmaste hügieenitarvete jagamisel on ühest küljest kaalul avalik huvi (nt riigivara otstarbekas kasutamine, kinni peetava isiku abitu käitumise vältimine) ning teisalt konkreetse kinnipeetava õigused. Nende vahel õiglase tasakaalu saavutamiseks võib tekkida vajadus arvestada iga üksikjuhtumi eripära ja teha sellest tulenevalt erinevaid otsuseid. 53. Kõnealusel juhul ei ole kinnipeetavatele esmaste hügieenitarvete võimaldamise korra (õigusnormide) kehtestajaks mitte seadusandja, vaid haldusorgan ise, kuid vastavad normid ei sätesta minu hinnangul piisaval määral kaalutlusõigust, et anda otsust tegevale ametnikule võimalus lähtuda otsustamisel võimalikult laiast hulgast faktilistest asjaoludest. 54. See, kuidas ja millistel tingimustel kinnipeetavatele hügieenitarbeid antakse, peab olema konkreetset olukorda ja selle iseärasusi arvestav. Oluline on, et vanglateenistus teeks kõik selleks, et kinnipeetav saaks oma isikliku hügieeni eest hoolitseda ja seega VangS 50 lõikes 1 sätestatud kohustust täita. Isikul peab olema võimalus riigipoolse sunni rakendamist vältida õiguspäraselt käitudes. 55. Olen veendumusel, et vanglateenistus peab ette nägema esmaste hügieenitarvete jagamist korraldavas haldusaktis võimaluse kinnipeetaval esitada paindlikult taotlusi ning nende rahuldamisest keeldumise aluseks ei saa olla nt pelgalt asjaolu, et eelmine hügieenipakk väljastati kinnipeetavale vähem kui kolm kuud tagasi või et kinnipeetaval on 3 kuu jooksul olnud rahalisi laekumisi isikuarvele. Kaaluda tuleb ka muid asjaolusid, näiteks kinnipeetava terviseseisundit, mis võis põhjustada mõne hügieenitarbe intensiivsema kasutamise aga ka näiteks sugu (naiskinnipeetaval võib mõnda hügieenivahendit enam kuluda) 24 jne. III Kokkuvõtteks 56. Selleks, et otsust hügieenitarvete andmiseks langetaval ametnikul oleks võimalik kõiki kinnipeetava vastavat taotlust puudutavaid asjaolusid õiguspäraselt arvestada, peavad esmaste hügieenitarvete väljastamist reguleerivad vanglateenistuse haldusaktid vastavat kaalutlusõigust ette nägema. 57. Eelnevast tulenevalt teen Teile soovituse ühtlustada vanglates hügieenipakkide väljastamise kordasid ning näha neis ette pädevale vanglateenistuse ametnikule laiemad piirid kaalutlusõiguse teostamiseks, et esmaste hügieenitarvete väljastamise otsustamisel saaksid arvesse võetud kõik olulisust omavad asjaolud ja kaitstud kinnipeetava inimväärikus. 23 A.Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk VangS 54 sätestab eritingimused naiskinnipeetavatele, kuid kõnealuses paragrahv reguleerib raseda naise ja väikelapsega naise viibimist vanglas.

11 Teie vastust käesolevale soovitusele ootan hiljemalt Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Parrest õiguskantsleri asetäitja-nõunik õiguskantsleri ülesannetes Jaanus Konsa e-post:

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri arestimaja Jõgeva ja Tartu arestikambritesse (1) viisid õiguskantsleri nõunikud

Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri arestimaja Jõgeva ja Tartu arestikambritesse (1) viisid õiguskantsleri nõunikud Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri arestimaja Jõgeva ja Tartu arestikambritesse (1) 12.09.2014 viisid õiguskantsleri nõunikud läbi etteteatamata kontrollkäigu Politsei- ja Piirivalveameti

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

Prefekt Kristian Jaani Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur Teie nr 2.1-4/ Meie nr 7-4/131149

Prefekt Kristian Jaani Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur Teie nr 2.1-4/ Meie nr 7-4/131149 Prefekt Kristian Jaani Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur pohja@politsei.ee Teie 26.11.02013 nr 2.1-4/152749-4 Meie 10.02.2014 nr 7-4/131149/1400629 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava

Rohkem

Kontrollkaik_Kiili_Vallavalitussex

Kontrollkaik_Kiili_Vallavalitussex Hr Tarmo Vaik vallavanem Kiili Vallavalitsus info@kiilivald.ee Teie 30.09.2009 nr 3.3-4/1953-1 Õiguskantsler 7.12.2009 nr 7-8/091506/0907196 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Lugupeetud

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu ja Kuressaare politseijaoskonna arestikambritesse (1) viisid õiguskant

Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu ja Kuressaare politseijaoskonna arestikambritesse (1) viisid õiguskant Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu ja Kuressaare politseijaoskonna arestikambritesse (1) 13.11.2014 viisid õiguskantsleri nõunikud läbi etteteatamata kontrollkäigu Politsei-

Rohkem

Siseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium Teie nr 2-3/41-3 Meie nr 6-2/141070/ Märgukiri

Siseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium Teie nr 2-3/41-3 Meie nr 6-2/141070/ Märgukiri Siseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium info@siseministeerium.ee Teie 15.10.2014 nr 2-3/41-3 Meie 05.03.2015 nr 6-2/141070/1501002 Märgukiri Isikut tõendavate dokumentide andmekogu põhimääruse

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Justiitsministeerium_ _Soovitus

Justiitsministeerium_ _Soovitus Hr Rein Lang minister Justiitsministeerium info@just.ee Teie 27.01.2011 nr 10.1-6/614 Õiguskantsler 03.02.2011 nr 7-4/110147/1100510 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Austatud minister

Rohkem

ECHR

ECHR EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS TEINE OSAKOND KOHTUASI NIKITIN JT vs. EESTI (Kaebused nr 23226/16 ja veel 6) KOHTUOTSUS STRASBOURG 29. jaanuar 2019. a Käesolev kohtuotsus jõustub konventsiooni artikli 44 lõikes

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Kontrollkäik Võru ja Valga kambrisse_2011

Kontrollkäik Võru ja Valga kambrisse_2011 Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Võru ja Valga kambrisse. (1) 01.03.2011 viisid õiguskantsleri nõunikud läbi etteteatamata kontrollkäigud Politsei-

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Kontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspi

Kontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspi Kontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 31.01.2014 etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspidi ka Ravikeskus) osutab õendusabiteenust ja hooldusteenust.

Rohkem

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti

Rohkem

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet_soovitus hea halduse tagamiseks

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet_soovitus hea halduse tagamiseks Monica Rand Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee Teie kuupäev nr [Seosviit] Õiguskantsler 2.12.2011 nr 7-5/110776/1105937, 7-5/110777/1105937 Soovitus hea halduse tagamiseks

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Maanteeamet_ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks _juhiloa vahetamine_x

Maanteeamet_ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks _juhiloa vahetamine_x Tamur Tsäkko peadirektor Maanteeamet info@mnt.ee Teie 1.02.2011 nr 1-19/11-00004 Õiguskantsler 3.03.2011 nr 7-4/110021/1101118 Ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks avaldajale teises Euroopa Liidu liikmesriigis

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid kahel korral etteteatamata AS-i Hoolekandeteenuse

Kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid kahel korral etteteatamata AS-i Hoolekandeteenuse Kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 27.02.2014 kahel korral etteteatamata AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu, millest esimene kontrollkäik toimus

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Teie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei

Teie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei Teie nr Meie 21.06.2013 nr 6-1/130800/1302841 Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politseiteenistust puudutavate küsimuste osas. Esmalt küsite,

Rohkem

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus Hr Ilor Teeväli juhataja Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus ivv@ivv.ee Teie 6.02.2012 nr [Seosviit] Õiguskantsler 12.03.2012 nr 7-4/111625/1201169 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava tagamiseks

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Viru Vangla Avavanglaosakonna kodukord Kinnitatud Viru Vangla direktori käskkirjaga nr 1-1/19, muudetud Viru Vangla direktori kä

Viru Vangla Avavanglaosakonna kodukord Kinnitatud Viru Vangla direktori käskkirjaga nr 1-1/19, muudetud Viru Vangla direktori kä Viru Vangla Avavanglaosakonna kodukord Kinnitatud Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19, muudetud Viru Vangla direktori 07.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/133, 11.08.2014 käskkirjaga nr 1-1/152,

Rohkem

Microsoft Word - B MSWORD

Microsoft Word - B MSWORD EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 4.2.2015 B8-0133/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

265-78

265-78 EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Viru Vangla kodukord Kinnitatud Viru Vangla direktori käskkirjaga nr 1-1/19; muudetud käskkirjaga nr 1-1/92, käskkirj

Viru Vangla kodukord Kinnitatud Viru Vangla direktori käskkirjaga nr 1-1/19; muudetud käskkirjaga nr 1-1/92, käskkirj Viru Vangla kodukord Kinnitatud Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19; muudetud 21.05.2013 käskkirjaga nr 1-1/92, 20.12.2013 käskkirjaga nr 1-1/234, 17.06.2014 käskkirjaga nr 1-1/120,

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

c_ et pdf

c_ et pdf 7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C

Rohkem

Lõputöö

Lõputöö Sisekaitseakadeemia Justiitskolledž Õnnela Reivardt KS042 TARTU JA VIRU VANGLA MEIE VANGLASÜSTEEMI ARENGU KONTEKSTIS Lõputöö Juhendaja: Katrin Mänd, MA Tallinn 2007 ANNOTATSIOON ÕNNELA REIVARDT (2007)

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Kinnitatud Tallinna Vangla direktori käskkirjaga nr 1-1/18/88 Tallinna Vangla kodukord Muudetud käskkirjadega: nr 1-1/19/

Kinnitatud Tallinna Vangla direktori käskkirjaga nr 1-1/18/88 Tallinna Vangla kodukord Muudetud käskkirjadega: nr 1-1/19/ Kinnitatud Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 Tallinna Vangla kodukord Muudetud käskkirjadega: 14.03.2019 nr 1-1/19/14 14.03.2019 nr 1-1/19/18 Tallinn 2018 Sisukord 1. Üldsätted...3

Rohkem

59-85

59-85 EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn 24.09.2014 nr 5.1-5/14-026 Logowest OÜ 15.08.2014 vaide Konkurentsiameti 16.07.2014 otsusele nr 5.1-5/14-020 rahuldamata jätmine 1. Menetluse käik

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

6iguskantsleri ettepanek nr 1 kuusalu vallavolikogule_maamaksumäärade kehtestamine

6iguskantsleri ettepanek nr 1 kuusalu vallavolikogule_maamaksumäärade kehtestamine Hr Tõnu Tamm Volikogu esimees Kuusalu Vallavolikogu Kiiu Mõis 74604 Kuusalu vald Teie nr Õiguskantsler.01.2006 nr 6-8/1922 ETTEPANEK Kuusalu Vallavolikogu 09.12.2004 määruse nr 20 Maamaksu kompenseerimise

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM

TASUTA  ÕIGUSABI  TAOTLUSE  VORM 30.11.2018 L 306/61 KODU- JA TÖÖKORRAD ÜLDKOHUS TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM Igal füüsilisel või juriidilisel isikul olenemata sellest, kas teda esindab advokaat, kes soovib taotleda tasuta õigusabi Üldkohtusse

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

SISEKAITSEAKADEEMIA

SISEKAITSEAKADEEMIA Sisekaitseakadeemia Justiitskolledž Laivi Õkva INSPEKTOR-KONTAKTISIKU JUHTUMIKORRALDUSLIKUD TÖÖÜLESANDED VANGLAS Lõputöö Juhendaja: Triin Voodla Tallinn 2011 Justiitskolledž Märts 2010 Töö pealkiri: Inspektor-kontaktisiku

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

IÕ_aruanne_ET_küljendatud

IÕ_aruanne_ET_küljendatud Aruande koostamist ja väljaandmist toetas Kultuuriministeerium Autorid: Merle Albrant Merle Haruoja (Eesti Inimõiguste Instituut) Kari Käsper Urmo Kübar (Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit)

Rohkem

Microsoft Word - 228est.doc

Microsoft Word - 228est.doc KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE ÕPPETOOL Liina Kruglova LAHUTATUD ABIKAASA ÜLALPIDAMINE Bakalaureusetöö Juhendaja: T. Göttig, L.L.M. Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD...2 SISSEJUHATUS...3 1. LAHUTATUD

Rohkem