Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 39,

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 39,"

Väljavõte

1 Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 39, Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri a kohtuotsus AS XXX XXXXX XXXXXXX kaebuses Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti a maksuotsuse nr /96 tühistamiseks ning tagasitäitmise ettekirjutuse tegemise nõudes RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev 23. oktoober 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque Kohtuasi AS XXX XXXXX XXXXXXX kaebus Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti a maksuotsuse nr /96 tühistamiseks ning tagasitäitmise ettekirjutuse tegemise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli a otsus haldusasjas nr Menetluse alus Riigikohtus AS XXX XXXXX XXXXXXX kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 21. september 2006 Kohtuistungil osalenud isikud AS XXX XXXXX XXXXXXX esindaja vandeadvokaat Ain Alvin Maksu- ja Tolliameti esindaja MTA juriidilise osakonna haldusmenetluse talituse peajurist Lembit Sullakatko Resolutsioon 1.Rahuldada AS XXX XXXXX XXXXXXX kassatsioonkaebus. 2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli a otsus haldusasjas nr ja Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari a otsus haldusasjas nr /2004. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada AS XXX XXXXX XXXXXXX kaebus ja tühistada Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti a maksuotsus nr /96 ning teha ettekirjutus maksuotsuse nr /96 tagasitäitmiseks. 3.Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS XXX XXXXX XXXXXXX kasuks välja menetluskulud krooni. 4.Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1.Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti a maksuotsusega nr /96määrati tollimaaklerile AS-le XXX XXXXX XXXXXXX tasumiseks maksusumma krooni. AS XXX XXXXX XXXXXXX määras Tallinna Tolliinspektuurile 28. jaanuaril, 22. aprillil, 28. mail, 10. juunil ja 26. juunil aastal esitatud kaubadeklaratsioonides deklareeritud toodetele sooduspäritolu staatuse, märkides tollideklaratsiooni lahtrisse nr 36 tollimaksusoodustuse koodi 300. Maksuotsuse kohaselt ei vastanud aga AS XXX XXXXX XXXXXXX kaubadeklaratsioonidele lisatud arved Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu protokolli 3 «Mõiste «pärinevad tooted» definitsiooni ja administratiivse koostöö kohta» (protokoll 3) IV lisas kehtestatud sõnastusele. Sõnastus peab kinnitama, et tooted on sooduspäritoluga. Arvetele nr 19/Z/ jaanuarist 2002, nr 136/Z/ juunist 2002 ja nr 135/Z/ juunist 2002 ei olnud vastavat sõnastust üleüldse märgitud, samas kui arvetele nr 81/ Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri a kohtuotsus AS X... Leht 1 / 7

2 Z aprillist 2002, nr 108/Z/ maist 2002 ja nr 117/Z/ juunist 2002 märgitud sõnastus ei vastanud protokolli 3 IV lisas toodule. Maksuotsuse kohaselt ei tõenda dokumendid, millel puudub välislepingus ettenähtud kauba sooduspäritolu kinnitav tekst, kauba sooduspäritolu ja kaubale ei saa vabakaubanduslepinguga ette nähtud tollimaksusoodustusi kohaldada. Ei deklarant AS XXX XXXXX XXXXXXX ega isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati, Hadleri Hulgikaubanduse AS, ei esitanud sooduspäritolu tõendavaid dokumente ka tagantjärele, tolliinspektuuri korraldusega täiendavalt määratud tähtajaks. 2.AS XXX XXXXX XXXXXXX esitas 10. septembril 2004 Maksu- ja Tolliametile vaidemaksuotsuse tühistamiseks, mis jäeti 5. oktoobri a vaideotsusega nr rahuldamata. 3.AS XXX XXXXX XXXXXXX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti a maksuotsus nr /96 tühistada ning teha ettekirjutus tasutud maksusumma tagasitäitmiseks. AS XXX XXXXX XXXXXXX kaebuse kohaselt puudub tollil alus täiendava maksusumma määramiseks, kuna toll on ise esitatud deklaratsioone aastal läbivalt, kokku viiel korral, aktsepteerinud. Vastavalt deklaratsioonide aktsepteerimise ajal kehtinud tolliseaduse (TS) 44 lgle 2 aktsepteerib toll deklaratsiooni pärast selles sisalduva info ammendavuse ja lisadokumentide olemasolu kontrolli. Tollil oli kohustus kontrollida päritoludokumentide olemasolu ja selles sisalduvat infot. Kõik vajalikud dokumendid oli deklarant esitanud ja toll ei viidanud aktsepteerimisel ühelegi puudusele. Deklaratsiooni hilisem muutmine viisil, mis toob kaasa täiendava maksusumma määramise, kahjustab AS XXX XXXXX XXXXXXX majandustegevust. Rikutud on kaebaja õigust korraldusele ja menetlusele ning õiguspärast ootust. Ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 78 lg 2 kohaselt võib toll teha järelkontrolli, kuid sama artikli lg 3 kohaselt võib toll järelkontrolli käigus avastatu lahendamiseks rakendada vajalikke meetmeid üksnes arvestades tema käsutuses olevat uut teavet. Seega on järelkontroll põhjendatud siis, kui dokumente või andmeid ei olnud võimalik või vajalik deklaratsiooni esitamise ajal kontrollida ja avastatakse uusi asjaolusid, millele tuginedes tuleb tasuda täiendav maksusumma. Samasugust seisukohta on väljendanud Riigikohtu halduskolleegium 15. märtsi a otsuses asjas nr Kui deklarant on teinud tema käsutuses olevad andmed kohe tollile kättesaadavaks, mille alusel toll määrab maksusumma, hiljem muudab toll aga oma seisukohta, siis ei ole tegemist uue asjaoluga, mis võimaldaks maksusummat korrigeerida. 4.VastustajaMaksu- ja Tolliamet palus kaebuse rahuldamata jätta, sest tollivõlg on tekkinud seetõttu, et tollimaakler on esitanud deklaratsioonis valeandmeid. Asjaolu, et tolliametnik ei märganud, et arvetel on puudu arvedeklaratsioon või et selle tekst ei vasta protokolli 3 IV lisas sätestatud sõnastusele, ei muuda vaidlustatud maksuotsust õigusvastaseks. Järelkontroll tehti sel ajal kehtinud tolliseadustiku 114 lg 1 alusel. AS XXX XXXXX XXXXXXX kui tollimaakler suhtleb vahetult tolliga ja vastutab deklareeritud andmete õigsuse eest. Tollimaakler ei taganud andmete õigsust ega ole selgitanud, miks ta vastavat tõendit ei esitanud ja miks pole seda teinud kauba saaja AS Hadleri Hulgikaubandus. Lähtudes rahandusministri 27. oktoobri a määrusest nr 78 «Kaubadeklaratsiooni vormide ja kaubadeklaratsiooni täitmise juhendi kinnitamine» (kehtetu alates 1. juulist 2002), oleks AS XXX XXXXX XXXXXXX pidanud enne deklaratsiooni lahtrisse 36 tollimaksusoodustuse koodi 300 märkimist ja lahtri 44 täitmist kontrollima, kas deklareeritav kaup vastab protokolli 3 nõuetele ja kas on lisatud arvedeklaratsioonid. Kaebuse esitaja on pikaajalise staažiga tollimaakler, kes peab tundma tollieeskirju. Ühestki õigusaktist ei tulene, et tolli poolt deklarandi vea avastamine järelkontrolli käigus toob kaasa vea teinud deklarandi vabanemise maksukohustusest. Deklaratsiooni aktsepteerimine ei vabasta deklaranti vastutusest tasuda tollivõlg. Kohese tollikontrolli põhjalikkust pärsib kaubavahetuse intensiivsus. Asjaolu, et deklareeritud kaubal puuduvad nõuetekohased arvedeklaratsioonid ja on esitatud valeandmeid ongi uueks asjaoluks, mida toll järelkontrolli käigus leidis. Riigikohtu 15. märtsi a otsus uue asjaolu nõudest ei ole siiski asjakohane, sest kohus on tõlgendanud hoopis tolliseadustiku -i 257. Praegusel juhul tuleb kohaldada maksuotsuse tegemise ajal jõus olnud Ühenduse tolliseadustik. Riigikohtu lahendi aluseks olnud asjas muutis toll oma seisukohti kauba klassifitseerimise osas, sest tõlgendas reegleid teisti kui varem. Tõlgenduse muutmine ei ole Riigikohtu seisukohalt uus asjaolu. Praegusel juhul aga asjaolu, kui toll leiab, et deklarant on esitanud valeandmeid, ei ole õiguse tõlgenduse muutmine, vaid on uus asjaolu. Põhjused, millal järelarvestuskannet ei tehta, on toodud ÜTS art 220 lg-s 2, millest tuleb käesolevas asjas kõne alla vaid punkt b. Viimase rakendamine eeldab aga, et isikul ei olnud võimalik avastada, et arvestuskannet ei ole tehtud. Nõutava hoolsuse järgimisel oleks AS XXX XXXXX XXXXXXX pidanud asjaolu ise avastama. 5.Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari a otsusega haldusasjas nr /2004jäeti AS XXX XXXXX XXXXXXX kaebus rahuldamata. Kohus tuvastas, et Tallinna Tolliinspektuurile esitatud arvetel puudus Eesti ja Poola vahelise vabakaubanduslepinguga tollimaksusoodustuse saamiseks nõutud deklaratsioon. Protokolli 3 art 16 lg 1 kohaselt saavad Eestist pärinevad tooted importimisel Poolasse ja Poolast pärinevad tooted importimisel Eestisse lepingukohaseid soodustusi, kui esitatakse: (a) EUR. 1 liikumissertifikaat, mille näidis on III lisas; või (b) art 21 lg-s 1 sätestatud juhtudel on selleks arvedeklaratsioon, mille sõnastus on IV lisas ning antakse eksportija poolt saatelehe alusel, saabumisteatis või muu kaubadokument, mis kirjeldab neid tooteid piisavalt detailselt. Vaidlusalustel arvetel olevat kinnitust toodete Poolas tootmise kohta ei saa võrdsustada arvedeklaratsiooniga. Kauba tootmine Poolas ei kinnita veel, et tootmisel kasutatud tooraine pärineb Poolast, seega ei kinnita, et toode on «sooduspäritoluga». Nii kaebuse esitaja kui ka tolliametnik pidid deklaratsioone aktsepteerides ilmselt teadma, et arvetel puuduvad nõutud arveldusdeklaratsioonid, kuid kaubad on deklareeritud soodustusega. Tolliametnik usaldas kaebuse esitajat kui pikaajalist koostööpartnerit või aktsepteeris seda, et vabakaubanduslepingu tingimustele vastavad arved esitatakse tagantjärele. Nii järelkontrolli alustamise ajal kehtinud tolliseadustikust ( 114 lg 1) kui ka praegu kehtivast Ühenduse tolliseadustikust (art 78 p 2) tulenevalt oli tollil õigus juba aktsepteeritud kaubadeklaratsioonide õigsust kontrollida. Tolliseadustik asendus 1. mail 2004 tolliseadusega, mille 106 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaubale, mille deklaratsioon on aktsepteeritud enne tolliseaduse jõustumist, deklaratsiooni menetlemisel kuni tolliseaduse jõustumiseni kehtinud tolliseadustikku. Vaidlusalused deklaratsioonid aktsepteeriti enne tolliseaduse jõustumist, seega Leht 2 / Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri a kohtuotsus AS X...

3 reguleeris deklaratsioonis muudatuste tegemist tolliseadustik. Viimane on kaebaja suhtes soodsam, sest muudatusi võis teha vaid täiendavalt ilmnenud asjaolude korral. Toll tegi kolmandale isikule kolm korraldust sooduspäritolu dokumentide esitamiseks, millele ei reageeritud. Vastavalt vabakaubanduslepingule saab toll sisuliselt kontrollida talle esitatud arvetel olevate toodete sooduspäritolu Poola pädevate tolliorganite abiga vaid juhul, kui tal on olemas arvedeklaratsioon. Tolli praktika ei ole muutunud ega saanudki muutuda. Tolli korraldustele reageerimata jätmine ja arvedeklaratsioonide esitamata jätmine on uus asjaolu teave selle kohta, et vaidlusalustel kaupadel puuduvad ettenähtud arvedeklaratsioonid. Kaupade saatja ei soovinud võtta endale vastutust kaupade sooduspäritolu eest. Sellest võib järeldada, et kaubad ei ole sooduspäritoluga. Kohaldatav ei ole ÜTS art 220 lg 2 punkt b. Kaebuse esitaja kui tollimaakler pidi olema teadlik, et arvetel märgitu ei vastanud ettenähtud tingimustele. See tuleneb kaebaja seisukohtadest ja seda saab ka tollimaakleri mõistliku hoolsuskohustuse järgimisel eeldada. 6.AS XXX XXXXX XXXXXXX esitas Tallinna Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse.apellandi arvates oli tulenevalt tolliseaduse 44 lg-st 1 ja protokolli 3 art 16 lg 1 p-st b tollil kohustus kontrollida päritoludokumentide olemasolu. Toll aktsepteeris dokumendid ega põhjendanud, mil viisil on selgunud uus asjaolu, mis ei olnud teada maksusumma määramise ajal. Kohtu seisukoht käsitada deklaratsiooni aktsepteerimist tolli heausksusena on vastuoluline, kuivõrd kohus jõudis samas järeldusele, et kaebaja arvedeklaratsioonide hilisem esitamata jätmine on uus asjaolu. Tuvastamist on leidnud, et toll teadis, et kaubadeklaratsioonid ei vastanud aktsepteerimisel Protokolli 3 sätetele, järelikult käitus toll ise õigusvastaselt. Kehtivad seadused ei võimaldanud kaupade vabastamist valede dokumentide alusel, järelikult pidas toll ise ka deklaratsiooni aktsepteerides dokumentide sõnastust õigeks. Tollideklaratsioonis oli võimalik muudatusi teha vaid uue teabe olemasolul (vt ÜTS art 78 lg 3). Toll on deklaratsioone aktsepteerinud kuuel korral, seega olnud püsivalt seisukohal, et need vastavad esitatavatele nõuetele. Toll on ka ise seisukohal, et tegemist on tollipoolse veaga. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab tollivea hindamisel arvesse võtma muu hulgas seda, kas kompetentsed tollivõimud olid pikka aega veal põhineval seisukohal või korrigeerisid selle kiiresti (Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 17. septembri a otsus liidetud kohtuasjades T-309/01 ja T-239/02: Peter Biegi Nahrungsmittel). Seega on täidetud ÜTS art 220 lg 2 punkti b tingimus, millal järelarvestuskannet ei tehta tolli vea tõttu. Uue asjaoluna ei saa käsitada halduspraktika või õiguse tõlgendamise muutmist, sellega kahjustatakse apellandi huve ebaproportsionaalselt. 7.Tallinna Ringkonnakohusjättis 3. aprilli a otsusega haldusasjas nr AS XXX XXXXX XXXXXXX apellatsioonkaebuse rahuldamata, muutes küll halduskohtu otsuse põhjendusi ja asendades need. Ringkonnakohtu arvates puudub vaidlus selle üle, et apellandi esitatud arvedeklaratsioonid ei olnud nõuetekohased. Asjas tuleb kohaldada tolliseadustikku, sest järelkontrolli alustati a veebruaris, s.o ajal, mil tuli lähtuda kuni 1. maini 2004 kehtinud tolliseadustikust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) 5 lg 5 sätestab, et juhul, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud norme. Riigikohus on 15. märtsi a otsustes haldusasjades nr ja tõlgendanud tolliseadustiku 257 ja leidnud, et täiendava maksusumma määramise aluseks saab olla üksnes uus asjaolu, mis on faktiline asjaolu ega ole tollile deklaratsiooni aktsepteerimise ajal teada. Toll peab seda põhjendama. Praegusel juhul uut asjaolu ei esinenud. Uueks asjaoluks ei saanud olla tolli korraldustele reageerimata jätmine ja arvedeklaratsioonide esitamata jätmine ehk see, et juba deklaratsioonist nähtuvale infole saadi kinnitust. Deklaratsiooni aktsepteerimise ajal kehtinud tolliseaduse 44 lg 2 kohaselt oleks saanud deklaratsiooni aktsepteerida vaid pärast deklaratsioonis sisalduva info ammendavuse ja lisadokumentide olemasolu kontrollimist, toll seda kohustust ei täitnud. Kontrollitav ja õigusaktidega kooskõlas ei ole ka tolli väide, et ta usaldas tollimaaklerit, samuti et kaubavahetuse intensiivsus pärssis kontrollimise põhjalikkust. Tegemist oli sellise puudusega, mida tolliametnik oleks pidanud kindlaks tegema tavapärasest põhjalikuma kontrollita. Miski ei viita ka sellele, et toll jäi konkreetsel juhul ootama täiendavaid dokumente, järelkontrolli alustati ligi kaks aastat pärast deklaratsiooni aktsepteerimist. Seega oli deklaratsiooni aktsepteerimisel tegemist tolli veaga. Kuid hinnata tuleb ka seda, kas kaebuse esitaja on ise käitunud heauskselt ja oleks saanud viga ära hoida. ÜTS art 220 lg 2 p b kohaselt ei tehta järelarvestuskannet, kui tasumise eest vastutav isik toimis heauskselt, järgis kehtivaid sätteid ja tal ei olnud võimalik viga ise avastada. Puudub alus arvata, et apellant käitus deklaratsioonide esitamisel pahauskselt, kuid ta oleks kogenud tollimaaklerina pidanud teadma, kuidas arvedeklaratsiooni selliselt vormistada, et tõendada kauba sooduspäritolu. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 8.Kassatsioonkaebusespalub AS XXX XXXXX XXXXXXX tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus, teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja jätta kohtukulud vastustaja kanda. Kassaator leiab järgmist: deklarant käitus heauskselt, täites kõiki tolli eeskirju, tõsi, olles eksituses, nagu oli tollgi. Kolmel arvedeklaratsioonil kuuest oli võrreldes ettenähtuga erinevus kõigest vormiline; kohaldada tuleb kuni 1. maini 2004 kehtinud tolliseadustiku 257 ja Riigikohtu otsustes asjades nr ja nr sellele antud tõlgendust; puudus uus asjaolu, mis oleks õigustanud maksusumma korrigeerimist. Varem teadaolevat asjaolu ümberlükkava informatsiooni mittesaamine kaks aastat hiljem ei saa olla uus asjaolu. Tegemist oli tolli enda eksimusega; ringkonnakohus lükkas küll ümber halduskohtu põhjenduse uue asjaolu kehtimise osas, kuid jättis ise põhjendamata, mis oli selliseks uueks faktiliseks asjaoluks, mis lubas kooskõlas tolliseadustiku -ga 257 maksusummat ikkagi määrata; Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri a kohtuotsus AS X... Leht 3 / 7

4 uue faktilise asjaolu puudumine on iseseisvaks aluseks kaebuse rahuldamiseks ja põhjendamatu on siduda nimetatut küsimusega deklarandi heausksusest ÜTS art 220 lg 2 p b tähenduses. Olukorras, kus on tuvastatud, et tolliseadustiku 257 ei kuulu kohaldamisele, ei sõltu lahend deklarandi heausksusest; kuivõrd ringkonnakohus on tuvastanud, et haldusaktis esitatud põhjused, miks maksusumma määramine on lubatav, ei ole seaduslikud, siis on tuvastatud ka haldusakti õigusvastasus; mis puudutab ÜTS art 220 lg 2 p b kohaldamist, siis ringkonnakohtu põhjendused viivad olukorrani, kus järelarvestuskannet välistavat tolliviga ei saagi esineda, kuna maakler peab vastutama veatu deklaratsiooni eest. Kui deklarant käitub heauskselt ja toll teeb ise vea (vaidlusalusel juhul veel korduvalt), siis ei tohiks järelarvestuskannet teha. 9.Vastustaja Maksu- ja Tolliametpalub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Maksu- ja Tolliamet põhjendab oma seisukohti järgmiselt: tolliseadustiku -s 257 esitatud uus asjaolu ei kujuta endast lisatingimust, millal järelarvestuskannet ei tehta, ilmselt on normi eeskujuks olnud ÜTS art 78 lg 3 ebaõnnestunud tõlge; Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid asjades nr ja nr ei saa praegusel juhul kohaldada, sest nendes asjades oli tegemist tõlgenduse muutmisega. Kuivõrd vaidlusalusel juhul tekkis tollil veendumus selles, et kaubad ei oma sooduspäritolu, alles pärast seda, kui kauba saaja ja tollimaakler ei tõendanud kauba sooduspäritolu, siis ei ole toll oma seisukohti protokolli 3 tõlgendamisel muutnud; deklaratsiooni aktsepteerimine tolliametniku poolt ei saa tekitada tollimaakleris õiguspärast ootust, et seda deklaratsiooni hiljem ei kontrollita. Nii on leidnud ka Riigikohus 10. mai a otsuses asjas ; kassaator kui tollimaakler peab spetsialistina tollieeskirju tundma; tolliseadustiku 257 asemel tuleb kohaldada sama seadustiku 259 lg 2 p 2 (ka ÜTS art 220 lg 2 p b, vt tolliseadustiku seletuskiri); praegusel juhul ei ole täidetud järelarvestuskande tegemata jätmise eelduseks olevad tolliseadustiku 259 lg 2 p-s 2 ja ÜTS art 220 lg 2 p-s b toodud tingimused. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei tehta järelarvestuskannet juhul, kui on täidetud kõik neli kumuleerivat tingimust: 1) esines tolli viga; 2) seda viga ei olnud tasumise eest vastutaval isikul võimalik avastada vaatamata professionaalsetele kogemustele ja vilumusele, mida talt eeldatakse; 3) isik käitus heauskselt; 4) isik järgis kõiki tollideklaratsiooni kohta käivaid sätteid (vt ka Riigikohtu 10. mai a otsus asjas nr ). Ringkonnakohtu arvates ei ole täidetud tingimused 2 ja 4. Vastustaja nõustub sellega. Kassaator, kes on tegutsenud professionaalse tollimaaklerina juba aastast, on rikkunud hoolsuskohustust, sest oleks pidanud avastama, et kliendi esitatud arvetel puudub nõutav tekst. AS XXX XXXXX XXXXXXX ei järginud tollideklaratsiooni kohta käivaid sätteid, sh rahandusministri 27. oktoobri a määrust nr 78 ja Vabariigi Valitsuse 28. aprilli a määrust nr 140. Euroopa Kohus on leidnud, et isik peab esitama deklaratsioonis kõik tolliprotseduuri kohaldamiseks vajalikud andmed. Samas ei ole õige kassaatori väide, et kui ÜTS art 220 lg 2 p b kohaldamise eelduseks on deklarandi esitatud veatu deklaratsioon, puudub regulatsioonil mõte. Näiteks juhul, kui deklarant on esitanud ebaõiged või mittetäielikud andmed, kuid võib arvata, et ta võis ebatäielikku infot põhjendatult omada või saada järeldusega, et see on piisav, on ÜTS art 220 lg 2 p b kohaldatav (vt Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafoodjt lahendid). 10.Riigikohtu istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. AS XXX XXXXX XXXXXXX esindaja rõhutas järgmisi asjaolusid: 1) vahe deklaratsiooni aktsepteerimise ja järelkontrolli tegemise vahel oli pikk; 2) samal ajal aktsepteeris toll kuue kuu jooksul viiel korral samalaadseid deklaratsioone; 3) vähemalt kolme deklaratsiooni sõnastus vastas osaliselt sisu poolest protokolli 3 lisas IV kehtestatud sõnastusele; 4) ringkonnakohus on tuvastanud, et tollimaakler ei toiminud deklaratsiooni esitades pahauskselt. Maksu- ja Tolliameti esindaja arvates ei saanud seadusandja eesmärgiks olla, et tolliseadustiku 257 kaitseks ka pahauskse võlgniku usaldust selliselt, et tolliseadustiku 259 lg 2 p 2 kohalduks ainult juhul, kui toll avastab vea, mida ta ei saanud avastada järelkontrolli käigus. Sellega kitsendataks põhjendamatult maksuhalduri õigusi maksude sissenõudmisel. Tolliseadustiku eesmärgiks oli viia Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu (EL) õigusega. Maksuja Tolliameti esindaja möönis, et tolliametnik oli teinud vea, kuid probleem sai alguse sellest, et kogenud tollimaakler, kelle puhul tuleb eeldada õigusaktide tundmist, esitas valeandmeid. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 11.Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et AS-i XXX XXXXX XXXXXXX esitatud deklaratsioonides deklareeriti soodustus ja toll aktsepteeris need deklaratsioonid. Vaidlust ei ole ka selles, et kaubadeklaratsioonidele ei lisatud nõuetekohaseid arvedeklaratsioone, mis oleksid saanud olla soodustuse aluseks. Vaidlus on aga selles, kas tollil oli pärast deklaratsioonide aktsepteerimist õigus järelkontrolli käigus täiendavat maksusummat määrata. Selleks et vaidlusalusele küsimusele vastata, tuleb Riigikohtu halduskolleegiumil esmalt leida, millist õigusakti tuleb vaidluses kohaldada, ja kohaldatavat õigust tõlgendades analüüsida tollideklaratsiooni aktsepteerimise olemust ning deklaratsiooni üle järelkontrolli tegemise lubatavust, sh maksusumma korrigeerimise ja järelkande tegemise aluseid. Küsimus tolliveast on Riigikohtu halduskolleegiumi arvates eraldiseisev problemaatika, mida tuleb analüüsida üksnes juhul, kui esinesid alused maksusumma korrigeerimiseks ja järelkande tegemiseks. 12.Juhtumi asjaolud langevad ajavahemikku, mil õiguslik regulatsioon muutus ja kehtisid vastavalt tolliseadus, tolliseadustik, (uus) tolliseadus või Ühenduse tolliseadustik. Leht 4 / Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri a kohtuotsus AS X...

5 19. jaanuaril 1998 jõustunud tolliseadus kehtis kuni 1. juulini 2002, s.o AS-i XXX XXXXX XXXXXXX deklaratsioonide esitamise ajal, mis toimus ajavahemikul 28. jaanuarist kuni 26. juunini Ka deklaratsiooni aktsepteerimisele esitatavaid nõudeid tuleb seega tõlgendada kuni 1. juulini 2002 kehtinud tolliseadusest lähtuvalt. Tolliseadustik hakkas kehtima 1. juulil 2002 ja kehtis kuni 1. maini Sellesse ajavahemikku jääb tollipoolse järelkontrolli alguse aeg (veebruar 2004). Uus, praegu kehtiv tolliseadus hakkas kehtima 1. mail 2004, st kehtis sel ajal, kui lõpetati järelkontroll ja tehti maksuotsus (august 2004). Tolliseadus kehtib üksnes EL-i õigusega reguleerimata osas, muus osas kohaldatakse alates 1. maist 2004 Ühenduse tolliseadustikku. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et vaidlusaluses asjas tuleb järelkontrollile, sh järelkande tegemisele, kohaldada 1. juulist 2002 kuni 1. maini 2004 kehtinud tolliseadustikku. HMS 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et menetluse kestel ei saa muutuda menetlemise põhimõtted. Lisaks näeb alates 1. maist 2004 kehtiva tolliseaduse 106 lg 3 ette järgmist: «Kaubale, mille tollideklaratsioon on aktsepteeritud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse tollideklaratsiooni menetlemisel kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud tolliseadustikku.» Seega tuleb kohaldada 19. jaanuarist 1998 kuni 1. juulini 2002 kehtinud tolliseadust deklaratsioonide aktsepteerimise osas ja 1. juulist 2002 kuni 1. maini 2004 kehtinud tolliseadustikku järelkontrolli õiguspärasuse hindamise osas. 13.Deklaratsioonide esitamise ja aktsepteerimise ajal kehtinud tolliseaduse 44 lg 2 kohaselt aktsepteerib toll esitatud tollideklaratsiooni pärast selles sisalduva informatsiooni ammendavuse ning tollieeskirjades ettenähtud lisadokumentide olemasolu kontrolli, kui on tagatud kauba esitamine tollile. Sellest tuleneb, et deklaratsioonis sisalduva informatsiooni ammendavuse ja lisadokumentide kontroll peab toimuma enne deklaratsiooni aktsepteerimist. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates kujutab deklaratsioonidele lisatud arvete sõnastuse protokolli 3 IV lisas kehtestatud sõnastusele vastavuse kontroll endast kontrolli, mida on võimalik teha enne deklaratsiooni aktsepteerimist tavapärasest põhjalikuma kontrollita. Riigikohus jagab ringkonnakohtu seisukohta, et Maksu- ja Tolliameti väited sellest, et toll usaldas maaklerit ja et kaubavahetuse intensiivsus ei lubanud kohe põhjalikku kontrolli teha, ei ole õigusaktidega kooskõlas ega kontrollitavad. Tollil oleks olnud juhul, kui ta ei jõudnud kõiki kahtlusi enne deklaratsiooni aktsepteerimist põhjaliku kontrolli teel kõrvaldada, võimalik nõuda tolliseaduse 49 lg 1 alusel tekkiva või tekkida võiva tollivõla tagamiseks teda rahuldavat tagatist. Toll seda aga ei teinud. Toll ei märganud deklaratsioonis esinevaid vigu ja aktsepteeris deklaratsiooni, millele lisatud arved ei vastanud seadusest ja protokollist 3 tulenevatele nõuetele. 14.Deklaratsiooni aktsepteerimine ei tähenda siiski seda, et järelkontroll ja selle tulemusena maksusumma korrigeerimine oleksid välistatud. Tolliseaduse 44 lg 3 kohaselt võis pärast tollideklaratsiooni aktsepteerimist toll nõuda täiendavate dokumentide esitamist tollideklaratsioonis toodud andmete täpsustamiseks, teha tolliläbivaatust ning võtta kaubast proove ja näidiseid. Tolliseaduse 63 lg 6 kohaselt kehtestas impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise korra rahandusminister. Rahandusministri 27. oktoobri a määrusega nr 80 kinnitatud «Impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise korra» p 43 kohaselt korrigeeritakse maksusummat täiendavate asjaolude ilmnemisel tolli algatusel või asjassepuutuva isiku taotlusel kolme aasta jooksul arvestuskande tegemise päevast arvates ja korrigeerimisel tehakse järelarvestuskanne või paranduskanne. 1. juulil 2002 jõustunud tolliseadustiku 114 lg 1 sätestas, et toll võib tollideklaratsioonis sisalduvate andmete õigsuse või deklareerimata andmete kindlakstegemiseks pärast kauba vabastamist, samuti deklareerimata tehingu toimumise kahtluse korral kontrollida äri- või haldusdokumente ja asjassepuutuva kaubaga seotud sissevedu, väljavedu või neile järgnevaid äritehinguid puudutavaid andmeid, raamatupidamise kandeid ning finantsolukorra muutust bilansis. Tolliseadustiku 257 kohaselt on tollil täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks õigus korrigeerida määratud maksusummat omaalgatuslikult või asjaomase isiku taotluse alusel kolme kalendriaasta jooksul maksu määramise päevast arvates. Vaidlusalusel juhul saatis Tallinna Tolliinspektuur 12. veebruaril 2004 Hadleri Hulgikaubanduse AS-ile kutse nr /1306, milles paluti järelkontrolliks deklaratsioonide juurde esitada kauba originaalarved ja kauba päritolu tõendavad dokumendid. Seega oli järelkontroll põhimõtteliselt võimalik, kuid maksusummat oli tollil õigus korrigeerida üksnes juhul, kui selleks ilmnesid täiendavad asjaolud. 15.Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu Maksu- ja Tolliameti seisukohaga, et tolliseadustiku -s 257 sätestatud tingimus täiendavast asjaolust ei ole täiendavaks aluseks järelarvestuskande tegemata jätmisel Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri a kohtuotsus AS X... Leht 5 / 7

6 Kolleegium leiab, et järelarvestuskande tegemine täiendava asjaolu puudumisel ei olnud kuni 1. maini 2004 kehtinud tolliseadustiku 257 sõnastuse kohaselt õiguspärane. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et vastavalt kehtivale õigusele annab ÜTS art 78 võrreldes varem kehtinud õigusega tollile märksa ulatuslikuma diskretsiooniõiguse järelkontrolli tulemusel järelkande tegemiseks, mida kasutades on tollil põhjendamise kohustus, et vajadusel saaks kohtus diskretsiooni teostamise õiguspärasust kontrollida. Samuti on EL-i õigusega reguleerimata osas alates 1. maist 2004 kohaldatava tolliseaduse rakendamise korral tollil õigus omal algatusel või deklarandi taotlusel teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi või tunnistada tollideklaratsioon kehtetuks ( 49) ning tollideklaratsiooni järelkontrolli käigus võib tolliametnik kasutada ÜTS art-s 78 sätestatud õigusi ( 50). Tollideklaratsiooni järelkontrolli tehakse ning deklareeritud kauba sooduspäritolu tõendavaid dokumente kontrollitakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Kuid tuleb täheldada, et juhtumi aluseks olevad sündmused toimusid enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, see tähendab enne õigusliku keskkonna vastavat muutumist. Õigusloome eesmärk võis enne EL-iga ühinemist Poolaga sõlmitud vabakaubanduslepingu kehtimise ajal ja pärast Eesti Euroopa Liiduga ühinemist olla vaidlusaluses küsimuses põhimõtteliselt erinev. 16.Maksu- ja Tolliameti väide, et tolliseadustiku 257 eeskujuks on olnud ÜTS art 78 lg 3 halb tõlge, ei tulene õigusaktidest ega ole kontrollitav. Kuigi tolliseadustiku seletuskirjas on märgitud, et eelnõu koostamisel lähtuti Ühenduse tolliseadustikust ja sellele Euroopa Komisjoni määrusega nr 2454/93/EÜ kehtestatud rakendussätetest, ei ole välistatud, et teisel lugemisel eelnõusse lisandunud 257 maksusumma korrigeerimisest, mida seletuskiri ei kajasta, võis omada hoopis teisi kaalutlusi. Tollialane materiaalõigus võis enne Eesti Euroopa Liiduga ühinemist olla deklarandile soodsam. Riigikohtu halduskolleegium peab sellist olukorda õiguspäraseks. Kuigi Eestil oli kohustus viia oma õigus Euroopa Liidu õigusega vastavusse enne Euroopa Liiduga ühinemist ja soovitavalt ka Eesti õigust vastavalt kohaldada ning tõlgendada, ei saa enne Euroopa Liiduga ühinemist kehtinud Eesti õigust tõlgendada automaatselt ja konkreetsest juhtumist sõltumata Euroopa Liidu õigusest lähtuvalt, väljudes seejuures Eesti ja Euroopa Liidu vaheliste, parasjagu kehtinud lepingute (nt assotsiatsioonileping) raamidest. Õiguslikult siduvaks muutus siseriikliku õiguse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas tõlgendamine pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. See on tuletatav ka Euroopa Kohtu praktikast, mille kohaselt Euroopa Kohtul puudub pädevus kohtuasjades, mille asjaolud leidsid aset pärast kolmanda riigi poolt Euroopa Ühendusega assotsiatsioonilepingu sõlmimist ja enne nimetatud riigi Euroopa Liiduga ühinemist ja käsitlevad sel ajavahemikul juba kehtinud ja EL-i direktiiviga vastavusse viidud siseriiklikke õigusnorme (vt näiteks Euroopa Kohtu suurkoja 10. jaanuari a otsus kohtuasjas C-302/04: Ynos kft vs. Jįnos Varga, EKL 2006, lk I-371, vt ka Euroopa Kohtu 9. veebruari a määrus kohtuasjas C-261/05: Lakép jt, ELT C 154, 1. juuli 2006, lk 4). Riigikohtu halduskolleegium saab praegusel juhul lähtuda kirjutatud õigusest, mitte võimaliku, eeskujuks olnud õigusnormi heast või halvast tõlkest ja järeldab eeltoodust, et enne Eesti Euroopa Liiduga ühinemist kehtinud õigusruumis olid järelkande tegemise alused deklarandi suhtes sätestatud soodsamalt. Seetõttu ei saa antud asjas kohaldada ka Riigikohtu 10. mai a otsuseid asjades nr ja , kuivõrd need käsitlevad muutunud õigusruumis toimunud sündmustele kohaldatavat õigust. 17.Riigikohtu halduskolleegium on juba varasemates lahendites 15. märtsist a asjades nr ja nr tõlgendanud ka praeguses asjas kohaldatavat tolliseadustiku 257. Kolleegium on leidnud tolliseadustiku -s 257 esitatud «täiendavalt ilmnenud asjaolu» kohta järgmist: «Uus asjaolu saab olla faktiline asjaolu, mis ei olnud kaubadeklaratsiooni (tollideklaratsiooni) aktsepteerimise ajal tollile teada. Maksusumma korrigeerimisel peab toll põhjendama, mil viisil uus asjaolu talle teatavaks sai ning miks see asjaolu ei olnud teada esialgse maksusumma määramise ajal. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et uue asjaoluna ei saa käsitada halduspraktika või õigusakti tõlgenduse muutumist. Kui deklarant tegi kõik tema käsutuses olevad andmed maksu koheseks õigeks määramiseks tollile kättesaadavaks, ning toll määras nende andmete alusel maksusumma, kuid muudab hiljem oma seisukohta (näiteks kauba klassifitseerimisreeglite rakendamise osas), siis ei ole tegemist uue asjaoluga, mis võimaldaks maksusummat korrigeerida.» Riigikohtu halduskolleegium ei pea vajalikuks oma varasemat tõlgendust muuta. 18.Vaidlustatavas Tallinna Tolliinspektuuri haldusaktis ei ole välja toodud maksusumma korrigeerimist õigustavat asjaolu. Samuti ei ole põhjendatud, mil moel sai võimalik uus asjaolu tollile teatavaks. Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti a maksuotsuses nr /96 on öeldud: «Antud juhul ilmnes kontrollimise käigus asjaolu, et impordi kohaldamiseks deklarandi poolt koos kaubadeklaratsiooniga esitatud kauba päritolu tõendavad dokumendid ei vastanud protokollis 3 kehtestatud tingimustele. Järelkontrolli käigus tehti kindlaks, et esitatud dokumentidele ei olnud märgitud nõuetekohast Protokolli 3 IV lisas toodud sõnastust...» Asjaolu, et deklareeritud kaubal puuduvad nõuetekohased arvedeklaratsioonid, ei saa olla uueks asjaoluks. Info deklaratsioonile lisatud kaubadeklaratsiooni nõuetele mittevastavusest oli tollil olemas juba maksusumma määramise ajal. Toll tegi vea nõuetele mittevastavat deklaratsiooni aktsepteerides. Sealjuures aktsepteeris toll kuue kuu vältel viiel korral samalaadseid deklaratsioone. Järelkontrolli alustati ligi kaks aastat pärast deklaratsiooni aktsepteerimist. Uueks asjaoluks ei saa olla varem teadaolevat asjaolu ümberlükkava info mittesaamine deklarandi ja kauba saaja poolt tolli korraldustele reageerimata jätmine ja arvedeklaratsioonide esitamata jätmine. Leht 6 / Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri a kohtuotsus AS X...

7 Tulenevalt eelnevast leiab Riigikohtu halduskolleegium, et puudus täiendavalt ilmnenud asjaolu, mis oleks õigustanud maksusumma korrigeerimist ja seega järelkande tegemist. Järelikult oli tolli järelkande tegemine õigusvastane, mistõttu on õigusvastane ka Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti a maksuotsus nr / Kuivõrd järelkanne ei olnud õigustatud, ei vaja täiendavat analüüsi see, kas AS-il XXX XXXXX XXXXXXX tulnuks endal tolli viga avastada, st kas esinesid tolliseadustiku 259 lg 2 p-s 2 sätestatud alused, mil toll järelkannet ei tee. Ringkonnakohus on tuvastanud, et AS XXX XXXXX XXXXXXX ei olnud pahauskne, kuid et ta oleks piisavalt kogenud maaklerina pidanud kehtivat õigust tundma ja tolli vea ise avastama. Ringkonnakohus on deklarandi järelkandest vabanemise aluste, hindamisel toetunud ÜTS art 220 lg 2 p-le b, mitte tol ajal kohaldada tulnud tolliseadustiku 259 lg 2 p-le 2. Ringkonnakohus on sellega, et analüüsis, kas tolli vea olemasolul esinevad deklarandi vastutusest vabastamise alused, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusenorme, sest tolliseadustiku -s 257 sätestatud täiendavalt ilmnenud asjaolude puudumine välistab ka tolliseadustiku 259 kohaldamise. 20.Eeltoodud asjaoludel leiab Riigikohtu halduskolleegium, et AS-i XXX XXXXX XXXXXXX kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli a otsus haldusasjas nr ja Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari a otsus haldusasjas nr /2004 tuleb tühistada ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada AS-i XXX XXXXX XXXXXXX kaebus. Tühistada tuleb Tallinna Tolliinspektuuri 11. augusti a maksuotsus nr /96. Riigikohtu halduskolleegium teeb ettekirjutuse tühistatud maksuotsuse tagasitäitmiseks. 21.Kuivõrd Riigikohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kassatsioonkaebuse, tuleb lahendada ka menetluskulude küsimus. Tallinna Halduskohtus esitas AS XXX XXXXX XXXXXXX õigusabikulude nimekirja 4. jaanuarist 2005 (toimiku lk 129), mille kohaselt on õigusteenuse kulude katteks AS-i XXX XXXXX XXXXXXX esindajale laekunud krooni. Tallinna Halduskohtu istungil palus vastustaja õigusabikulusid vähendada, kuivõrd esialgu planeeritud kohtuistung jäi ära kaebaja AS-i XXX XXXXX XXXXXXX taotlusel ja selleks kahekordne ettevalmistamine on kaebajast endast tulenenud (toimiku lk 134). Riigilõivu tasus AS XXX XXXXX XXXXXXX halduskohtu menetluses 3340 krooni 68 senti (toimiku lk-d 46 ja 54). Tallinna Ringkonnakohtu istungil palus AS XXX XXXXX XXXXXXX jätta menetluskulud riigilõiv 3340 krooni 68 senti (maksekorraldus toimiku lk 151) ja õigusabikulud 6195 krooni (kulude nimekiri 26. jaanuarist 2006 toimiku lk 196) vastustaja kanda. Vastustajal vastuväiteid ei olnud (ringkonnakohtu istungi protokoll, toimiku lk 199). Riigikohtu istungil esitas AS XXX XXXXX XXXXXXX taotluse kassatsioonimenetluse katteks laekunud õigusabikulude krooni väljamõistmiseks. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet ei vaielnud taotlusele vastu, leides, et summa on arvestades asja keerukust mõistlik. Seega on AS-i XXX XXXXX XXXXXXX kantud menetluskulud kokku krooni 36 senti, millest õigusabikulud moodustavad krooni ja riigilõiv 6681 krooni 36 senti. Riigikohus aktsepteerib halduskohtu menetluses vastustaja esitatud vastuväidet kantud õigusabikulude kohta ja peab sellest tulenevalt põhjendatuks väljamõistetavaid õigusabikulusid vähendada ning mõista vastustajalt Maksu- ja Tolliametilt AS-i XXX XXXXX XXXXXXX kasuks välja krooni. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Julia LAFFRANQUE Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri a kohtuotsus AS X... Leht 7 / 7

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.12.2006 Avaldamismärge: RT III 2007, 1, 8 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006.

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

KOHTUOTSUS

KOHTUOTSUS K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok- Toomsalu

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 14.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 60, 444 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009.

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 13,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 13, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 09.03.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 13, 98 3-3-1-94-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a kohtuotsus

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 8,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 8, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.02.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 8, 54 3-3-1-81-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. veebruari 2009.

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 33,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 33, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 28.10.2003 Avaldamismärge: RT III 2003, 33, 344 3-2-1-116-03 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 2003.

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 22,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 22, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 10.06.2003 Avaldamismärge: RT III 2003, 22, 213 3-3-1-38-03 Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2003. a

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Lahendid RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev 11. veebruar 2013 Kohtukoosseis Eesi

Lahendid RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev 11. veebruar 2013 Kohtukoosseis Eesi Lahendid RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-72-12 Otsuse kuupäev 11. veebruar 2013 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

Untitled

Untitled RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-81-12 Otsuse kuupäev 9. mai 2013 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving Kohtuasi

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2010, 1,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2010, 1, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 16.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2010, 1, 1 3-2-1-125-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2009.

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

265-78

265-78 EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 29,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 29, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 20.05.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 29, 213 3-2-1-48-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. mai 2009. a

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 23,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 23, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 31.05.2007 Avaldamismärge: RT III 2007, 23, 190 3-2-1-54-07 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2007. a

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2008, 29,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2008, 29, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.06.2008 Avaldamismärge: RT III 2008, 29, 197 3-2-1-44-08 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2008.

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

Tallinna_Ringkonnakohtu otsus Reimo Metsa asjas_

Tallinna_Ringkonnakohtu otsus Reimo Metsa asjas_ Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets 23.11.2017, Tallinn Haldusasja number Haldusasi

Rohkem

Microsoft Word - Tallinn _Halden KV_ vs Semiglasov.doc

Microsoft Word - Tallinn _Halden KV_ vs Semiglasov.doc Üürivaidlusasi nr. 11-1/34/11 Otsuse kuupäev ja koht 29.04.2011.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Anne Oad (istungi juhataja), Heli Hellamaa, Kaja Tassa, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.05.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 21, 191 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 3,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 3, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 21.12.2005 Avaldamismärge: RT III 2006, 3, 25 3-2-1-95-05 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2005.

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

Microsoft Word - OTSUS maket vs korobova.doc

Microsoft Word - OTSUS maket vs korobova.doc Üürivaidlusasi nr. 11-1/90/10 Otsuse kuupäev ja koht 20.09.2010.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Kaja Tassa (istungi juhataja), Heli Hellamaa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi

Rohkem

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn 24.09.2014 nr 5.1-5/14-026 Logowest OÜ 15.08.2014 vaide Konkurentsiameti 16.07.2014 otsusele nr 5.1-5/14-020 rahuldamata jätmine 1. Menetluse käik

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Teie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei

Teie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei Teie nr Meie 21.06.2013 nr 6-1/130800/1302841 Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politseiteenistust puudutavate küsimuste osas. Esmalt küsite,

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Riigi esindamine kohtus 2011

Riigi esindamine kohtus 2011 Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 28

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM

TASUTA  ÕIGUSABI  TAOTLUSE  VORM 30.11.2018 L 306/61 KODU- JA TÖÖKORRAD ÜLDKOHUS TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM Igal füüsilisel või juriidilisel isikul olenemata sellest, kas teda esindab advokaat, kes soovib taotleda tasuta õigusabi Üldkohtusse

Rohkem

Täida dokumendi properties TITLE väli

Täida dokumendi properties TITLE väli R I I G I K O H U S DISTSIPLINAARKOLLEEGIUM O T S U S Distsiplinaarasja number Otsuse kuupäev 27. märts 2019. a Kohtukoosseis Kohtuasi Distsiplinaarmenetluse algatajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil

Rohkem

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Randmaa Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.03.2012.a.

Rohkem

Microsoft Word - Analyys_Jaatmeveoga liitumine_L_Kanger.doc

Microsoft Word - Analyys_Jaatmeveoga liitumine_L_Kanger.doc RIIGIKOHUS ÕIGUSTEABE OSAKOND Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine JäätS 69 lg 4 alusel Kohtupraktika lühianalüüs Liina Kanger haldusõiguse analüütik Tartu September 2011 Sisukord Sissejuhatus...

Rohkem

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet_soovitus hea halduse tagamiseks

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet_soovitus hea halduse tagamiseks Monica Rand Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee Teie kuupäev nr [Seosviit] Õiguskantsler 2.12.2011 nr 7-5/110776/1105937, 7-5/110777/1105937 Soovitus hea halduse tagamiseks

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2001, 32, RAS Ookean (pankroti

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2001, 32, RAS Ookean (pankroti Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2001, 32, 339 3-2-1-134-01 RAS Ookean (pankrotis) hagis Postipankki Oy (uus ärinimi Sampo Pankki Oyj),

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Microsoft Word - OTSUS- iss vs hjelmgren.doc

Microsoft Word - OTSUS- iss vs hjelmgren.doc Üürivaidlusasi nr. 11-1/4/11 Otsuse kuupäev ja koht 21.03.2011. a., Tallinn Üürikomisjoni koosseis Kaja Tassa (istungi juhataja), Heli Hellamaa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

JUDGMENT OF THE COURT (Fifth Chamber)

JUDGMENT OF THE COURT (Fifth Chamber) KOHTUOTSUS (Viies koda) 17. juuli 1997 (Tollimaksud halduskoostöömeetodid kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 kontrollimenetlused tollivormistusejärgne tollimaksude sissenõudmine tollivõlgade eest vastutav

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

ECHR

ECHR EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS TEINE OSAKOND KOHTUASI NIKITIN JT vs. EESTI (Kaebused nr 23226/16 ja veel 6) KOHTUOTSUS STRASBOURG 29. jaanuar 2019. a Käesolev kohtuotsus jõustub konventsiooni artikli 44 lõikes

Rohkem

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014 Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2005, 9,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2005, 9, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 02.03.2005 Avaldamismärge: RT III 2005, 9, 86 3-2-1-167-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2005. a

Rohkem

Microsoft Word - otsus ISS Eesti vs Bannikova avaldamiseks.doc

Microsoft Word - otsus  ISS Eesti vs Bannikova avaldamiseks.doc Üürivaidlusasi nr. 11-1/66/09 Otsuse kuupäev ja koht 26.10.2009.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Heli Hellamaa (istungi juhataja), Kaja Tassa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulah

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulah RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-71-12 Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

MergedFile

MergedFile Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd Maanteeametile esitatud andmete kontrollimisel, täpsustamisel ja teavitamisel. Koostööd rakendatakse sõidukitele, mis on viimase 6 aasta jooksul Euroopa

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

c_ et pdf

c_ et pdf 7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

Microsoft Word otsus

Microsoft Word otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Halduskohus Janek Laidvee 25.11.2016, Tallinn Haldusasja number Haldusasi MTÜ Hiiu Tuul kaebus Hiiu maavanema 20.06.2016

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

2

2 TOLLIDEKLARATSIOONI TÄITMISE JUHEND ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMIS COMPLEX Seisuga 01.02.2019 (Muudatused võrreldes 01.07.2017 versiooniga on märgitud kaldkirjas) Koostaja: Ivika Urbmets Tollipoliitika rakendamise

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem